Istungi stenogramm

Kolmapäev, 11. märts 2009 - Strasbourg

1. Istungi algus

ISTUNGI JUHATAJA: HANS-GERT PÖTTERING
president

(Istung algas kell 9.00.)

2. Presidentuuri avaldused

  Juhataja. − (DE) Daamid ja härrad, ma tahaksin teha avalduse Euroopa terrorismiohvrite viienda mälestuspäeva puhul. See on päev, mis peab meile meelde jääma; see on päev, mil me mälestame kõiki süütuid terrorismiohvreid. Sel nädalavahetusel tappis Real IRA kaks sõdurit Põhja-Iirimaal Antrimi krahvkonnas ja esmaspäeval tulistati politseinikku Armaghi krahvkonnas. Tapetud politseinik oli abielus ja tal olid lapsed. See barbaarne terroriakt lõhkus järjekordse perekonna ja tõi kaasa mõeldamatuid kannatusi. Eile Sri Lanka lõunaosas enesetapja poolt toime pandud pommirünnakus sai vähemalt kümme inimest surma ja rohkem kui kakskümmend inimest tõsiselt vigastada.

Ma tahaksin Euroopa Parlamendi nimel väljendada nördimust nende põlastusväärsete rünnakute pärast, mis pandi toime süütute inimeste vastu, ja väljendada sügavaimat kaastunnet ohvrite perekondadele. Me mäletame neid alati.

Täna võtame me Euroopa Parlamendis valjusti ja selgelt sõna terrorismi valimatu vägivalla vastu. Me mõistame täielikult hukka inimelude mõttetu hävitamise ja tervete perekondade surmamise pimeda fanatismi tõttu, mis sunnib tapma teisi inimolendeid ja tallama inimväärikuse jalge alla. Terrorism on otsene rünnak vabaduse, inimõiguste ja demokraatia vastu. Terroristid püüavad valimatu vägivalla abil hävitada väärtused, mis meid Euroopa Liidus ja meie liikmesriikides ühendavad.

Need terroriteod vapustavad meid kõiki. Nad põhjustavad meile sügavat ja südantlõhestavat valu, kuid nad ei saa hävitada ega hävitagi meie ühistel väärtustel rajaneva demokraatliku ühiskonna alustalasid.

Terrorism on kuritegu, millesse me ei saa leebelt suhtuda. Terrorismi näol on tegemist ühe suurema ohuga rahvusvahelise üldsuse turvalisusele, stabiilsusele ja demokraatlikele väärtustele. See on otsene rünnak meie kodanike – meie kõigi – vastu. Euroopa Parlamendil on terrorismiga võitlemisel ja terrorirünnakute ohvrite toetamisel aktiivne roll. On ilmselge, et terrorismile ei saa olla mingit õigustust. Seetõttu peame jätkama ühist tegutsemist võitluses terrorismiga, lähtudes õigusriigi põhimõtetest ja kasutades seaduse kogu jõudu. Täna on kõik Euroopa Parlamendi liikmed oma mõtetes terrorismiohvritega, olenemata sellest, millises maailma nurgas nad hukkusid. Me tahame väljendada oma solidaarsust. Ma tahaksin paluda teil nüüd leinaseisakuga mälestada Real IRA ja Sri Lanka enesetapurünnaku ohvreid.

(Parlament tõusis püsti ja pidas minutilise leinaseisaku.)

Daamid ja härrad, kolmkümmend aastat tagasi, 16. märtsil 1979, suri suur eurooplane Jean Monnet, üks Euroopa integratsiooni loojaid. Tema 30. surma-aastapäeva eel tahaksin Euroopa Parlamendi tänase täiskogu istungi alguses veidi meenutada ning tunnustada tema pärandit ja elutööd Euroopa integratsiooni saavutamise nimel.

Me meenutame täna selle mehe hindamatut pärandit, kes astus koos Saksamaa ja Prantsusmaa leppimise ühe algataja Robert Schumaniga esimese sammu, et luua ühise saatusega kogukond, mis rajaneb rahul, vastastikusel mõistmisel, demokraatial ja Euroopa rahvaste koostööl. Põhimõtted, mida Jean Monnet rõhutas, ja meetodid, mida ta nende rakendamiseks kasutas, ei ole 21. sajandi alguseks oma asjakohasust kaotanud. Vastupidi, nende tähtsus on ilmselge meile kõigile. Üleilmastumisest, majandus- ja finantskriisist ning üleilmsest soojenemisest tulenevad probleemid sunnivad eurooplasi tegema veelgi tihedamat koostööd, et meie ühiseid väärtusi ja huve kogu maailmas tõhusalt kaitsta. Jean Monnet’l oleks kindlasti hea meel Lissaboni lepingus tehtud edusammude üle, mille eesmärk on rajada demokraatlik Euroopa Liit, mis suudab tegutseda ja lahendada 21. sajandi probleeme.

Ja lõpuks tuleb mainida, et see oli Jean Monnet’ asutatud Euroopa Ühendriikide tegevuskomitee, kes muu hulgas tegi ettepaneku Euroopa Parlamendi otsevalimiste kohta. Jean Monnet’ lahkumisele järgnenud kolmekümne aasta jooksul on see unistus Euroopa Liidu parlamentaarse mõõtme loomise tulemusena muutunud muljetavaldavaks tegelikkuseks. Me kõik oleme selle suure eurooplase Jean Monnet’ pärijad ja tema tööl on püsiv mõju. See on toonud suuri muutusi Euroopa riikide suhetes ja mõjutab siiani kõikide kodanike elu.

Jean Monnet’ 30. surma-aastapäeva eel tahaksin, et me mõtleksime oma tulevikuülesandele ja -kohustusele jätkata Jean Monnet’ alustatud suurt tööd meie maailmajao ühendamisel.

  José Manuel Barroso, komisjoni president. − (FR) Härra juhataja, lugupeetud parlamendisaadikud! „Eraldiseisvate riikide puhul piirdub iga riigi edu tema enda jõupingutuste tulemusega, sellega, mida tal oma naabritega võrreldes saavutada õnnestub, ja raskustega, mille ta oma naabrite õlule suudab lükata. Meie ühenduses seisneb iga liikmesriigi kasu kogu ühenduse heaolu mõjus.” Nii ütles Jean Monnet 1954. aastal. Need sõnad ei ole oma asjakohasust kaotanud, pigem vastupidi.

Käesoleva aasta märtsis, nagu president Pöttering äsja ütles, möödub 30 aastat Jean Monnet’ surmast 1979. aastal. Seetõttu tahan ma austust avaldada meie kõigi poolt armastatud Euroopa asutajale – suurele eurooplasele, kelle pärand inspireerib meid sel raskel kriisiajal.

Hiljuti otsustasime muu hulgas seoses Euroopa Komisjoni 50. aastapäeva tähistamisega pühendada komisjoni kõige tähtsama ruumi – kolleegiumi saali – Jean Monnet’ mälestusele, tehes seda väga lihtsa, kuid väga sisuka tseremooniaga, kus mul oli rõõm ja au osaleda koos Euroopa Parlamendi presidendi Hans-Gert Pötteringiga ja ka nõukogu eesistuja Nicolas Sarkozyga.

Sellega tahame öelda, et komisjon on Jean Monnet’ tohutu pärandi üle uhke. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse esimese presidendina oli Jean Monnet tegelikult selle institutsiooni esimene president, millest sai alguse Euroopa Komisjon; komisjon annab endast parima, et hoida elus Jean Monnet’ ideaale – ideaale, mida jagavad kõik eurooplased, kes armastavad rahu, demokraatiat ja solidaarsust.

(Aplaus)

  José Ribeiro e Castro (PPE-DE). – (PT) Ka mina soovin avaldada austust Jean Monnet’le, kuid ma palusin sõna, et tänada presidenti tema avalduse eest, mis käsitleb Euroopa terrorismiohvrite mälestuspäeva. Ma tegin ettepaneku seda päeva tähistada viis aastat tagasi ja nõukogu kiitis selle heaks oma 25. märtsi istungil, pärast traagilisi rünnakuid Madridis. Ma tahaksin oma sõnavõtus esitada üleskutse. Euroopa Parlament on seda päeva alati kohusetundlikult meeles pidanud, kuid see mälestuspäev ei ole veel saavutanud vajalikku ulatust Euroopa Liidu institutsioonides ja liikmesriikides. Minu arvates on selle päeva tähistamine üks meie olulisemaid võimalusi ohvreid mälestada, nagu seda tegi Euroopa Parlamendi president, ja lisaks ka üldsuse teadlikkust suurendada. Ma tean, et seda päeva tähistatakse täna Madridis, kuid mujal toimub mälestusüritusi vähe.

Seetõttu kutsun ma komisjoni ja eesistujariiki Tšehhit üles tagama, et tulevikus tähistataks seda päeva asjakohaselt kõikides liikmesriikides.

3. Euroopa Ülemkogu ettevalmistamine (19.-20. märts 2009) – Euroopa majanduse taastamiskava – Liikmesriikide tööhõivepoliitika suunised – Ühtekuuluvuspoliitika: investeerimine reaalmajandusse (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on ühisarutelu Euroopa Ülemkogu (19.-20. märts 2009) ettevalmistamist käsitlevate nõukogu ja komisjoni avalduste üle,

– majandus- ja rahanduskomisjoni nimel Elisa Ferreira koostatud raport (A6-0063/2009) Euroopa majanduse taastamiskava kohta (2008/2334(INI)),

– tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni nimel Jan Anderssoni koostatud raport (A6-0052/2009) ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (KOM(2008)0869 – C6-0050/2009 – 2008/0252(CNS)),

– regionaalarengukomisjoni nimel Evgeni Kirilovi koostatud raport (A6-0075/2009) ühtekuuluvuspoliitika ja reaalmajandusse investeerimise kohta (2009/2009(INI)).

  Alexandr  Vondra, nõukogu eesistuja. − Härra juhataja, lubage mul kõigepealt ühineda teie auavaldustega Jean Monnet’le. Meil on praegu kriisiaeg ning ma arvan, et just nüüd on meil vaja tugevaid institutsioone ja täna on suurepärane võimalus tõsta esile Euroopa integratsiooni ühe algataja Jean Monnet’ olulisust.

Kuid tänase istungi eesmärk on arutleda eelseisva Euroopa Ülemkogu üle. Ülemkogu tuleb kokku liidu jaoks väga keerulisel ajal, nagu me kõik teame. Meie ees on väga tõsised probleemid, mis tulenevad enneolematust survest meie finantssüsteemidele ja majandusele.

See teema, aga ka energiavarustuse kindlus, kliimamuutus ning kliimamuutuse leevendamise ja kliimamuutusega kohanemise rahastamine on järgmisel nädalal toimuva kohtumise keskmes.

Nagu Euroopa Parlament kindlasti teab, on Euroopa Liit ja liikmesriigid võtnud seoses finantskriisiga mitmesuguseid meetmeid. Me oleme ära hoidnud finantssüsteemi kokkukukkumise.

Meie peamine eesmärk on nüüd taastada laenuvahendite voog majandusse. Eelkõige tuleb meil tegelda pankade „langenud väärtusega varade” küsimusega, sest selliste varade tõttu ei taha pangad hakata taas laenu andma. Oma 1. märtsi kohtumisel leppisid riigipead ja valitsusjuhid kokku, et seda tuleks teha kooskõlastatult, vastavalt komisjoni esitatud suunistele.

Samuti peame tegema rohkem tööd finantsasutuste tegevuse reguleerimise ja järelevalve tõhustamiseks. See on selge õppetund, mille kriis on meile andnud, ja ennetustöö on sama oluline. Piiriülestele pankadele kuulub kuni 80% Euroopa pangandussüsteemi varadest. Kaks kolmandikku Euroopa pankade varadest kuulub üksnes 44 rahvusvahelisele kontsernile. Seetõttu on järelevalve tugevdamine olemuslikult väga tähtis. See aitab vältida tulevasi kriise ning taastada tarbijate ja turgude usaldust.

Selles valdkonnas on märkimisväärset tööd juba alustatud. Eesistujariik paneb suurt rõhku tihedale koostööle Euroopa Parlamendiga, et saavutada kindlustust käsitleva II maksejõulisuse direktiivi (Solvency II), pankasid käsitleva muudetud krediidinõuete direktiivi ja eurofonde käsitleva direktiivi kiire vastuvõtmine. Samuti teeme tööd selle nimel, et võetaks kiiresti vastu pangahoiuste kaitset ja reitinguagentuure käsitlevad määrused.

Kuid tõenäoliselt tuleb meil teha veelgi enam. Nagu te teate, on kõrgetasemeline töörühm, mida juhib härra de Larosière, esitanud väga huvitavaid soovitusi, ning ka komisjoni 4. märtsi teatis sillutab teed märkimisväärsetele muutustele selles valdkonnas. Nii et Euroopa Ülemkogu peab saatma selge sõnumi, et tegemist on prioriteediga ja et otsused tuleb langetada juba juunis.

Nagu te väga hästi teate, kasvab liikmesriikide eelarvepuudujääk praegu kiiresti. Muidugi on puudujäägi kasv majanduslanguse perioodidel möödapääsmatu. Mõningast positiivset rolli saavad täita automaatsed stabilisaatorid. Stabiilsuse ja kasvu pakti muudeti 2005. aastal just selleks, et võimaldada raskel ajal piisavat paindlikkust. Kuid seda paindlikkust tuleb kasutada kaalutletult, võttes arvesse erinevaid lähtepositsioone. Usalduse taastamine eeldab ka seda, et valitsused pühenduvad selgelt riigi usaldusväärse rahanduse tagamisele, pidades täiel määral kinni stabiilsuse ja kasvu paktist. Mõned liikmesriigid on riigi rahanduse tugevdamiseks juba pingutusi teinud. Enamik teeb neid 2010. aastal. Ka see on järgmise nädala kohtumise üks olulisi sõnumeid.

Finantskriis avaldab praegu mõju reaalmajandusele. Liikmesriigid on käivitanud tõhusad taastamiskavad, mida viiakse nüüd jõudsalt ellu. Taastamiskavades pakutav kogustiimul on kokkuleppe kohaselt 1,5% SKTst ja koos automaatsete stabilisaatoritega 3,3% Euroopa Liidu SKTst. Liikmesriikide meetmed on muidugi erinevad. Liikmesriikide olukord on erinev ja neil on erinev tegutsemisruum, kuid nad tegutsevad kooskõlastatult, lähtudes eelmise aasta detsembris kokku lepitud Euroopa majanduse taastamiskavas määratletud ühistest põhimõtetest. Selline tegutsemine on sünergia tagamiseks ja negatiivse mõju edasikandumise vältimiseks oluline.

Komisjoni, liikmesriikide ja eesistujariigi tõhusas koostöös on välja töötatud konkreetsed ja sihipärased meetmed. See võimaldas meil säilitada võrdsed võimalused ning samal ajal võtta kooskõlastatult ja tõhusalt meetmeid Euroopa mõningaid tähtsamaid tööstussektoreid, näiteks autotööstust tabanud raskuste ületamiseks.

Euroopa Ülemkogu hindab selle kava rakendamisel saavutatut. Ka selles vallas on komisjoni 4. märtsi teatises sätestatud mitmed olulised põhimõtted, millest liikmesriigid peaksid oma tegevuses lähtuma. Need põhimõtted hõlmavad vajadust säilitada siseturul avatus, mittediskrimineerimise tagamist ja tööd pikaajaliste poliitiliste eesmärkide saavutamiseks, milleks on näiteks struktuurimuutuste hõlbustamine, konkurentsivõime parandamine ja vähem süsinikdioksiidi heitkoguseid tekitava majanduse ülesehitamine.

Mis puudutab ühenduse osa taastamiskava elluviimisel, siis eesistujariik teeb aktiivselt tööd, et Euroopa Ülemkogu jõuaks kokkuleppele komisjoni ettepaneku suhtes, mis käsitleb energia- ja maaelu arengu projektide rahastamist. Nagu teate, on nõukogus arutletud ühenduse eelarvest toetatavate projektide täpse loetelu üle ja nende projektide rahastamise viisi üle.

Arvestades, kui tähtis roll on selles küsimuses Euroopa Parlamendil kui ühel eelarvepädeval institutsioonil ja kaasseadusandjal, on eesistujariik seadnud eesmärgiks teha teiega eelseisvatel nädalatel tihedat koostööd, et jõuda võimalikult kiiresti kokkuleppele.

Lisaks lühiajalistele meetmetele on vaja ka pikaajalisi jõupingutusi, et tagada meie riikide majanduse konkurentsivõime. Majanduskasvu ja tööhõive edendamise seisukohalt on struktuurireformid pakilisemad kui kunagi varem. Seetõttu on uuendatud Lissaboni strateegia õige raamistik, mille alusel edendada jätkusuutlikku majanduskasvu, mis omakorda aitab kaasa uute töökohtade loomisele.

Praegu on meie kodanikud eriti mures selle üle, millist mõju avaldab majanduslik olukord töötuse tasemele. Järgmisel nädalal kogunev Euroopa Ülemkogu peaks leppima kokku konkreetsetes tegevussuundades, pidades silmas seda, kuidas saab Euroopa Liit kriisi sotsiaalse mõju leevendamisele kaasa aidata. See teema on ka mai alguses toimuva spetsiaalse tippkohtumise keskmes.

Ma tahaksin ühe asja selgeks teha: me ei kaitse töökohti selliselt, et loome takistusi väliskonkurentsile. Kümne päeva eest toimunud kohtumisel olid riigipead ja valitsusjuhid ühel meelel, et me peame majanduse taastamiseks siseturgu võimalikult hästi ära kasutama. Protektsionism ei ole kindlasti kriisist väljumise lahendus, pigem vastupidi. Meie ettevõtted vajavad rohkem kui kunagi varem avatud turge, nii Euroopa Liidu sees kui ka üleilmsel tasandil.

See toob mind Londonis peetava G20 tippkohtumise juurde. Euroopa Ülemkogu paneb liidu seisukoha paika enne G20 tippkohtumist. Me tahame, et sellel tippkohtumisel seataks kõrged eesmärgid. Me ei saa lubada selle ebaõnnestumist.

Maailma liidrid käsitlevad majanduskasvu ja tööhõive väljavaateid ning kogu maailma finantssüsteemi ja rahvusvaheliste finantsasutuste reformimist. Samuti tuleb juttu arengumaade ees olevatest eriprobleemidest. Euroopa Liit tegutseb aktiivselt kõigis neis valdkondades ja tal peaks olema tugev positsioon, tagamaks, et rahvusvaheline üldsus langetab õiged otsused.

Järgmisel nädalal toimuva Euroopa Ülemkogu päevakorra teine olulisem teema on energiavarustuse kindlus. Hiljutine energiakriis näitas liigagi selgelt, kui palju me peame oma suutlikkust suurendama, et vältida tulevikus selliseid varustusprobleeme, mida me selle aasta alguses kogesime.

Komisjon on andnud oma teises strateegilises energiaülevaates mõned väga kasulikud soovitused. Sellest ülevaatest lähtudes soovib eesistujariik tagada, et Euroopa Ülemkogu jõuaks kokkuleppele mitmetes konkreetsetes tegevussuundades, pidades silmas eesmärki suurendada liidu energiavarustuse kindlust lühiajalises, keskpikas ja pikas plaanis.

Lühiajalises plaanis tähendab see seda, et me paneme paika konkreetsed meetmed, millele saame tugineda siis, kui gaasitarned taas ootamatult katkevad. See tähendab ka seda, et me asume kiiresti ellu viima infrastruktuuriprojekte, mille mõte on suurendada energiavõrkude ühendamise ulatust.

Keskpikas plaanis tähendab see meie nafta- ja gaasivarusid käsitlevate õigusaktide kohandamist, et tagada liikmesriikide vastutustundlik ja solidaarne käitumine. See tähendab ka asjakohaste meetmete võtmist energiatõhususe parandamiseks.

Pikas plaanis tähendab see meie tarneallikate, tarnijate ja tarnekanalite mitmekesistamist. Me peame tegema koostööd oma rahvusvaheliste partneritega, et edendada Euroopa Liidu energiahuve. Me peame looma elektri ja gaasi jaoks täielikult toimiva siseturu. Nagu teate, loodab eesistujariik väga, et asjaomaste õigusaktidega õnnestub ühele poole saada enne Euroopa Parlamendi valimisi.

Järgmise nädala kohtumisel arutatakse ka ettevalmistusi Kopenhaagenis toimuvaks kliimakonverentsiks. Meie soov on endiselt saavutada detsembris Kopenhaagenis üleilmne laiahaardeline kokkulepe. Komisjoni jaanuarikuine teatis on väga kasulik alus. On täiesti selge, et kliimamuutus on probleem, mida saab lahendada vaid kooskõlastatud üleilmse tegevuse abil.

Ja veel teeb Euroopa Ülemkogu algust idapartnerlusega. See tähtis algatus aitab edendada stabiilsust ja heaolu kogu maailmajaos. Samuti aitab see kiirendada reforme ja süvendada meie pühendumust nende riikidega tehtavale koostööle.

Partnerlus hõlmab igale partnerriigile kohandatud kahepoolset mõõdet. Selles nähakse ette läbirääkimised assotsiatsioonilepingute üle, mis võivad hõlmata ka ulatuslikke ja laiahaardelisi vabakaubanduspiirkondi.

Mitmepoolsus annab raamistiku ühiste probleemide lahendamiseks. Paika on pandud neli poliitilist platvormi: demokraatia, hea valitsemistava ja stabiilsus; majanduslik lõimumine; energiavarustuse kindlus ja ka inimestevahelised kontaktid.

Te ilmselt mõistsite mu sõnavõtust, et järgmisel nädalal kogunev Euroopa Ülemkogu peab käsitlema mitmeid olulisi küsimusi. Meil tuleb lahendada palju tõsiseid probleeme ja üks neist on praegune majanduskriis. Eesistujariik Tšehhi kavatseb peaminister Topoláneki juhtimisel tagada, et järgmisel nädalal toimuv kohtumine näitaks konkreetsete meetmete kaudu Euroopa Liidu jätkuvat pühendumist oma ideaalidele ning suutlikkust lahendada liidu ees olevaid probleeme kooskõlastatult, vastutustundlikult ja solidaarselt.

(Aplaus)

  José Manuel Barroso, komisjoni president. – (FR) Härra juhataja, härra Vondra, austatud parlamendisaadikud, me elame ajal, mis paneb meid proovile.

Praegune ulatuslik majanduskriis avaldab mõju perekondadele, töötajatele, kõikidele rahvastikurühmadele ja ettevõtetele kõikjal Euroopas. See hävitab töökohti ja paneb proovile meie sotsiaalsete mudelite vastupidavuse. Samuti avaldab see kriis tugevat poliitilist survet kõikidele juhtidele.

Euroopa Liit ei ole sellise surve suhtes immuunne. Seetõttu on liit otsustanud tuua mängu kõik tema käsutuses olevad hoovad, et võidelda kriisi ja selle tagajärgede vastu, kasutades oma jõu allikaid: Euroopa institutsioone ja liikmesriike, kes teevad omavahel koostööd, lähtudes õigusriigi põhimõtetest ja otsides ühistele probleemidele ühiseid lahendusi.

Daamid ja härrad, me oleme viimase kuue kuu jooksul juba palju teinud, et võidelda meid kõiki mõjutava kriisi vastu. Me hoidsime sügisel ära rahandussüsteemi kokkuvarisemise; me aitasime koos G20 riikidega kaasa rahvusvahelise protsessi algatamisele; me olime üks esimesi, kes keskendusid reaalmajandusele, kui leppisime detsembris kokku taastamiskava rakendamises, mille kõige tähtsamat soovitust – Euroopas seninägematut eelarve stimuleerimist – on nüüd hakatud ellu viima. Toetus reaalmajandusele moodustab kokku 3,3% SKTst ja hõlmab ka reaalset toetust Euroopa Liidu eelarvest.

Taastamiskava hõlmab näiteks 2009. aastal tehtavaid kiirendatud ettemakseid struktuurifondidest kogusummas 6,3 miljardit eurot, mis lisanduvad juba kavandatud viiele miljardile eurole.

Viimase kuue kuu jooksul võetud meetmed on täielikult kooskõlas majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva Lissaboni strateegiaga. Struktuurireforme, mis on olnud meie riikide majanduse tugevdamisel suureks abiks, tuleb jätkata, sest ka need aitavad alal hoida lühiajalist nõudlust, kuid me peame nüüd edasi liikuma järgmisse etappi ja võtma meetmeid, et kriisiga veelgi põhjalikumalt võidelda.

Meil on vaja rohkem kooskõlastatust ja ulatuslikumat mõju. Nüüd on aeg tõsta kriisile reageerimisel tempot. Me peame mõistma, et tegemist on uut liiki kriisiga ning et me ei ole osanud ette näha selliste mõõtmetega, sellise ulatuse ja sellise sügavusega kriisi.

Selle teema käsitlemine on järgmisel nädalal koguneva Euroopa Ülemkogu eesmärk. Et meil on eesistujariigi Tšehhi väga tugev toetus – ma tunnustan eesistujariigi pühendumust ja täielikku koostööd komisjoniga –, siis olen ma veendunud, et me teeme edusamme neis neljas valdkonnas, mille komisjon mõni päev tagasi oma teatises määratles, nimelt finantsturgude, reaalmajanduse, tööhõive ja sotsiaalse mõõtme ning G20 kaudu üleilmse mõõtme valdkonnas.

1. märtsil toimunud mitteametlikul tippkohtumisel pandi suuresti tänu peaminister Topoláneki tõhusale juhtimisele alus Euroopa Ülemkogu viljakale tööle. Mul on hea meel, et komisjoni ettevalmistav töö on leidnud nii soodsat vastuvõttu. Meie suunised langenud väärtusega varade kohta, teatis autotööstuse kohta ja aruanne, mille koostamise ma usaldasin Jacques de Larosière’ile ja tema kõrgetasemelisele töörühmale, on võimaldanud liikmesriikidel saavutada üksmeele, nii et neil on nüüd võimalik tugineda ühistele seisukohtadele.

Mul on hea meel ka laialdase toetuse üle, mida need tegevussuunad Euroopa Parlamendis on pälvinud. Mainiksin siinkohal näiteks raporteid, mida me täna hommikul arutame: Elisa Ferreira raportit majanduse taastamiskava kohta, Jan Anderssoni raportit tööhõivepoliitika suuniste kohta ja Evgeni Kirilovi raportit ühtekuuluvuspoliitika kohta.

Need raportid ja resolutsioonid, mille üle Euroopa Parlament sel nädalal hääletab, eelkõige need, mis pärinevad Lissaboni strateegia koordineerimisrühmalt, annavad minu arvates olulise panuse Euroopa Ülemkogu töösse. Londoni tippkohtumise eelõhtul võivad need raportid ja resolutsioonid Euroopa Liidu positsiooni rahvusvahelisel areenil vaid tugevdada ja ma olen sellega rahul.

Härra juhataja, ma tahaksin lühidalt esile tuua kolm teemat, mis minu arvates peaksid juhtima Euroopa Ülemkogu tööd: need teemad on finantsturgude stabiliseerimine, reaalmajanduse taaselustamine ja inimeste toetamine kriisi üleelamisel.

Vaadakem rahandussüsteemi. Jah, meil on vaja kiireid meetmeid, et lahendada kiireid probleeme. Pärast algatusi, mis puudutasid rekapitaliseerimist ja tagatisi, käsitletakse komisjoni suunistes langenud väärtusega varade kohta probleemi, mida on nimetatud krediidivoo peamiseks takistuseks. Ma olen seisukohal – ja seda väljendatakse ka komisjoni teatises –, et pangandussüsteemi puhastamata ei suuda me tagada krediidivoo taastumist reaalmajanduse jaoks.

Kuid nagu Euroopa Parlamendiski on sageli väidetud, peame usalduse taastamiseks uuendama põhjalikult oma regulatiivraamistikku. Seepärast oleme pannud paika uute õigusaktide ettepanekute üksikasjaliku ajakava. Järgmisel kuul esitab komisjon uued ettepanekud riskifondide, erakapitali investeerimisfondide ja tippjuhtide töötasude kohta.

Samas peame uuendama ka järelevalvet. Nagu nähtus komisjoni teatisest, mis võeti vastu eelmisel kolmapäeval ja mida mul oli järgmisel päeval võimalus arutada Euroopa Parlamendi komisjonide esimeestega, soovib Euroopa Komisjon kiirendada de Larosière’i aruandes sisalduvate soovituste rakendamist. Mai lõpul esitame üldise kava, mille Euroopa Ülemkogu kinnitab juunis, ja tuleme õigusaktide ettepanekutega välja sügisel.

Üldiselt – väljaspool finantssüsteeme – on lühiajaliste meetmete rakendamine meie pikaajalisi eesmärke silmas pidades kahekordselt kasulik. See muudab meid tugevamaks, kui majandus tõusma hakkab, ning me oleme siis valmis kaitsma oma konkurentsivõimet ja rajama vähem süsinikdioksiidi heitkoguseid tekitavat majandust.

Vaadakem või energiavarustuse kindluse küsimust. Majanduskriis ei kaota meie sõltuvusprobleeme. Vastupidi – ja ma pooldan peaminister Topoláneki otsust korraldada selleteemaline arutelu. See küsimus on meie tegevuses kesksel kohal. Investeeringud infrastruktuuri tagavad nüüd Euroopa majanduse jaoks hädavajaliku stiimuli ning see teeb meid ka tulevikus tugevamaks ja konkurentsivõimelisemaks. Just seetõttu on teie toetus – Euroopa Parlamendi toetus – viie miljardi euro eraldamisele energia- ja lairibaprojektide stimuleerimiseks nii väärtuslik – seda enam, et ausalt öeldes olen ma üsna mures nõukogus valitseva olukorra pärast: me ei tee seal edusamme, mida ma sooviksin näha.

Loomulikult teame me kõik, et ühenduse eelarve – vähem kui 1% SKTst – võib kogu Euroopa majanduse stimuleerimisele üksnes pisut kaasa aidata. Sisuliselt peab raha tulema liikmesriikide eelarvest. Kuid me peame Euroopas kasutama kõiki riiklikke hoobasid, et meie tegevus oleks tõhus. Ühtne turg on majanduse taastamiseks parim võimalus. Ainuüksi 2006. aastal oli Euroopa tänu ühtsele turule 240 miljardi euro ehk iga Euroopa kodaniku kohta 518 euro võrra rikkam.

Euroopa Ülemkogu peaks võtma enesele keskse rolli meie taastamisstrateegia elluviimisel; selleks peab ta leppima kokku põhimõtetes, mis on Euroopa majanduse taastamise aluseks, ja pühenduma ühiselt avatusele ja võrdsetele võimalustele nii riikides kui ka piiriüleselt, ütlema selgelt „ei” protektsionismile, kuid muidugi kaitsma ühtset turgu kui Euroopa heaolu alustala.

Kuid kõige tähtsam on tunnistada, et küsimus ei ole majandusteoorias ega kuivas statistikas. See kriis avaldab ränka mõju inimestele – kõige haavatavamatele neist – üle kogu Euroopa, nüüd ja praegu. Seetõttu on minu arvates kõige suurem mure ja kindlasti kõige raskem katsumus selle kriisi sotsiaalne mõju, nimelt kasvava tööpuuduse probleem.

Me peame suunama oma energia tööhõivele ja aitama inimestel sellest kriisist välja tulla. See nõuab otsustavust ja kujutlusvõimet. Me peame aitama ettevõtetel säilitada töökohti, kasutada lühi- ja pikaajaliste vajaduste rahuldamiseks loominguliselt koolitusvõimalusi ning me peame tooma abi nendeni, kes on juba töötuks jäänud. Me peame olema kindlad, et riiklike meetmetega aidatakse kõige haavatavamaid võimalikult tõhusalt, ja kasutama maksimaalselt ära ka kõiki Euroopa vahendeid, mis meie käsutuses on, alates Sotsiaalfondist ja lõpetades Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondiga.

Kui me alustaksime protsessiga nüüd, siis jääks meil mais toimuva tööhõivealase tippkohtumiseni kaks kuud, et teha tugevaid jõupingutusi plaanide paikapanemiseks ning võimaluse korral töötuse probleemi lahendamist silmas pidades uute ja kõrgelennulisemate strateegiate väljatöötamiseks. Me peame seda aega hästi ära kasutama.

Kuigi aega on vähe, arvan, et me peaksime enne seda tippkohtumist püüdma korraldada märksa kaasavama protsessi, s.t kaasama tööturu osapooled, kodanikuühiskonna esindajad ja parlamendisaadikud. Eriti tähtis on kasutada oma erivõimalusi, et saada ülevaade sellest, mis kohapeal tegelikult toimub. Kui me lähtume sellest põhimõttest ehk ühendame oma ressursid ning kooskõlastame tegevuse kõikidel tasanditel – Euroopa tasandil, riiklikul tasandil, piirkondlikul tasandil ja tööturu osapoolte tasandil –, siis tuleme sellest kriisist kiiremini ja minu arvates ka tugevamana välja.

Siis on meil ka rohkem kaalu rahvusvahelisel areenil. Ei ole juhus, et ettepanekud, mille me esitasime Euroopa Liidu seisukoha kujundamiseks seoses G20 riikide kohtumisega, peegeldavad suuresti seda, milline on meie lähenemisviis Euroopas. Need rajanevad samadel põhimõtetel. Kui Euroopa Liit väljendab G20 kohtumisel liikmesriikide ühist seisukohta, siis on meie ettepanekutel suur kaal, ja kui liikmesriigid on tõepoolest valmis koostööd tegema, siis on Euroopa Liidul väga hea positsioon, et mõjutada üleilmset tegevust sellele kriisile vastuseismisel.

Nüüd peab Euroopa leidma oma tugevuse ühtekuuluvusest, kooskõlastatud tegevusest ja tegudes väljenduvast solidaarsusest. Selleks peame majanduse taastamise ülesande lahendamisel tegema tihedat koostööd ja üksteisega aktiivselt suhtlema; see hõlmab muidugi ka Euroopa Parlamenti.

Ma loodan, et nii ka läheb ning et eelseisvatel nädalatel ja kuudel tegutseme kõik ühiselt majanduse taastamise nimel.

  Elisa Ferreira, raportöör. – (PT) Härra juhataja, komisjoni president, daamid ja härrad, praegune kriis on rängim, mis Euroopa Liidus iial aset on leidnud. Kahjuks ei ole see kriis kaugeltki lõppenud. Pankrotid jätkuvad ja tööpuudus kasvab endiselt. Mitte kunagi varem ei ole Euroopa projekti selliselt proovile pandud. Meie ühisest reageerimisest kriisile ei sõltu mitte üksnes taastumise püsivus, vaid üsna tõenäoliselt koguni Euroopa projekti jätkumine, vähemalt arengu ja laienemise kiiruse mõttes.

Me ei loonud Euroopa Liitu selleks, et see toimiks headel aegadel üksnes tohutu turuna ja halbadel aegadel valitseks selles riikide isekus põhimõttel „igaüks enda eest”. Euroopa Liit on poliitiline projekt, mis kindlustab rahu, vabaduse ja demokraatia. Kuid majanduslikus mõttes põhineb see siiski nii konkurentsil kui ka solidaarsusel ja ühtekuuluvusel. Tegelikult sõltub Euroopa heaolu võimest pakkuda kvaliteeti ja eduvõimalusi kõikidele kodanikele, olenemata nende päritolust.

Praegusel keerulisel ajal ootavad inimesed Euroopa Liidult kaitset ja meetmeid, mis aitaksid neid sellest kriitilisest etapist kiiresti ja ilma tõsiste sotsiaalsete tagajärgedeta väljuda. Nad loodavad, et Euroopa Liit aitab neil uuesti leida usu tulevikku ning edendab tööhõivet ja ettevõtlust, mis põhineks uutel ja jätkusuutlikumatel arenguideedel.

Lissaboni tegevuskava ja keskkonnaalased kohustused on innustavad kavatsused, kuid me peame andma neile kiiresti sisu ja jõu. Selles osas on Euroopa Parlamendi üleskutse nõukogule ja komisjonile selge, kindel ja tugev. Majandus- ja rahanduskomisjonis toimunud hääletusel saavutatud konsensus näitab, et see on meie ühine tahe. Loodan, et ka tänane hääletus Euroopa Parlamendis kinnitab seda.

Mitmed raportöörid ja fraktsioonid on teinud koostööd ning ma loodan, et meie sõnum jõuab komisjonini ja komisjon mõistab seda.

Ma tahaksin sellega seoses tänada variraportööre, eriti Gunnar Hökmarki ja Sophia in ’t Veldi. Loodetavasti võimaldab tänane hääletus sama otsusekindlalt seda sõnumit kinnitada ja edastada.

Kui rääkida selle kriisi põhjustest, siis kõige olulisem on neist õppust võtta. De Larosière’i aruanne sisaldab tegelikult väga häid soovitusi, mida me peame järgima. See on suurepärane lähtepunkt edasisele tööle ja hõlmab palju sellest, mida me oleme siin Euroopa Parlamendis juba soovitanud. Selle aruande järelduste põhjal peab komisjon aga võtma kiireid ja sihipäraseid meetmeid. Samuti on oluline, et Euroopa Liit võtaks sel teemal otsusekindla seisukoha G20 riikide järgmisel kohtumisel.

Selle teemaga haakub minu arvates teatud sümboolseid aspekte; ma loodan, et Euroopa Parlament toetab tänasel hääletusel selgelt offshore-süsteemide ja maksuparadiiside vastu võitlemist. Samas ei piisa ainult minevikus tehtud vigade parandamisest, eriti finantsasutuste tegevuse reguleerimise ja järelevalve valdkonnas. Kahju on juba sündinud ja me vajame taastamiskava, mis on kooskõlas Euroopa Liidu kohustustega. Meil on hea meel komisjoni kiire algatuse üle, kuid me oleme teadlikud ja peame selgelt välja ütlema, et hoovad ja vahendid tegutsemiseks on kahtlemata ebapiisavad.

Euroopa Parlament toetab komisjoni selles, et olemasolevaid vahendeid tuleb paindlikult, tulevikkuvaatavalt ja kiiresti kasutada, kuid me ei tohiks unustada, et 85% praegu olemas olevast rahast on Euroopa Liidu liikmesriikide käes. Teisalt pole Euroopa Liidu liikmesriigid kunagi olnud üksteisest nii erinevad kui praegu. Mõnel riigil on tegutsemiseks vajalikud võimalused ja vahendid olemas, samas kui teised on väga haavatavad ja nende vahendid on täiesti ammendatud. On riike, millel puudub igasugune riigisisene manööverdamisruum ning mis ei suuda vastu seista siseturu, ühisraha ja üleilmastumise samaaegsele ja tugevale mõjule. Nende seas on äsja Euroopa projektiga liitunud uued riigid, mis on kõige suuremates raskustes.

Härra juhataja, daamid ja härrad, ma usun, et praegu võib Euroopa Parlamendi sõnumi jagada mitmeks väga selgeks ja väga täpseks sõnumiks, millel on aga üks üldine mõte: me vajame inimesi, töökohti ja riiklikke vahendeid, ent ka Euroopa vahendeid, et taastada Euroopas areng, kasv ja solidaarsus, nagu inimesed seda loodavad.

  Jan Andersson, raportöör. − (SV) Härra juhataja, nõukogu eesistuja, volinik, tööhõivesuuniste muutmise vajaduse üle on varemgi arutletud. Tegemist ei ole kuigi olulise aruteluga, sest tööhõivesuunised sisaldavad kõiki võimalusi tegutsemiseks. Praegu seisneb probleem aga suutmatuses tegutseda. Me oleme olnud ja oleme praegugi finantskriisis, mis on muutunud majanduskriisiks. Ja nüüd on sellele lisandumas laienev tööhõivekriis, mis tõotab tulevikuks sotsiaalseid probleeme.

On hea, et maikuuks on kavandatud tööhõivealane tippkohtumine, kuid me ei tohi eraldada tööhõiveküsimusi majandusprobleemidest. Kumbki teema tuleb aruteludesse kaasata. Minu meelest oleme teinud liiga vähe ja liiga hilja. Poolteist protsenti liikmesriikide SKTst – see oli sobiv siis, kui me selle otsuse tegime, kuid nüüdseks on kriis muutunud teravamaks, kui me tollal arvasime. Me peame tegema rohkem – me vajame kindlasti üle kahe protsendi – ja tegutsema kooskõlastatumalt kui varem, et sellele kriisile vastu seista. See, kui me ei tee piisavalt või tegutseme liiga hilja, on palju ohtlikum sellest, kui me teeme liiga palju, sest ebapiisav ja hilinenud tegutsemine toob kaasa suurema tööpuuduse ja väiksemad maksutulud; see omakorda suurendab sotsiaalseid probleeme, mida liikmesriikides juba praegu tunnetatakse.

Mida me peaksime siis tegema? Me teame seda väga hästi. Me peaksime ühendama töötuse vastu võitlemise seisukohalt lühemas plaanis kasulikud meetmed nende meetmetega, mis on vajalikud pikemas plaanis. Ma pean silmas keskkonnainvesteeringuid, uusi infrastruktuuriprojekte, kodumajapidamiste energiatõhusust ja haridust, haridust, haridust.

Oleme rääkinud elukestvast õppest. Me ei ole siiani piisavalt teinud, kuid nüüd on meil võimalus tõsiselt haridusse investeerida. Peame stimuleerima ka nõudlust ja selleks peame pöörama tähelepanu nendele inimestele, kes kasutavad toetusi tarbimiseks: töötutele, lastega peredele, pensionäridele ja teistele, kes kasutavad tarbijatena suuremaid summasid.

Me peame ära kasutama kõik Euroopa Liidu tasandi võimalused ning püüdma kiiresti tagada, et Sotsiaalfondi ja Globaliseerumisega Kohanemise Fondi vahendid jõuaksid liikmesriikideni. Samas tuleb tõe huvides öelda, et suurem osa rahalisi vahendeid on Euroopa Liidu liikmesriikides ja kui liikmesriigid ei tee piisavalt ega tegutse küllalt kooskõlastatult, siis me edu ei saavuta. Kui me vaatame, mida liikmesriigid on juba teinud, siis tuleb tõdeda, et vaid üks liikmesriik – Saksamaa – on saavutanud 1,5%, kusjuures see riik ei olnud sugugi esirinnas, kui meetmeid hakati võtma. Teised riigid, näiteks Põhjamaad, kust mina pärit olen, teevad väga vähe, ehkki nende majanduslik olukord on hea.

Rääkigem ka sotsiaalsetest tagajärgedest. Te mainisite neid ja need on eriti olulised. Need ei ole seotud mitte üksnes sotsiaalkindlustussüsteemidega, vaid ka avaliku sektoriga. Avalik sektor on kahekordselt tähtis. Avalik sektor tegeleb lastehoiuvõimaluste tagamisega, eakate hooldamise ja sotsiaalse turvalisuse kindlustamisega, ent on teisalt oluline ka tööhõive seisukohalt. Avalikus sektoris töötab tohutu hulk inimesi ja me peame tagama, et sellel sektoril oleks piisavalt rahalisi vahendeid.

Lõpetuseks paar sõna noorte kohta. Noored leiavad end praegusel ajal töötute ridadest kohe pärast kooli lõpetamist. Me peame noortele looma võimalusi töö leidmiseks või täienduskoolituse saamiseks. Vastasel juhul tekib tulevikus veel rohkem probleeme. Ühesõnaga, me peame tegutsema. Me peame tegutsema kooskõlastatult ja solidaarselt; me peame tegutsema kohe, mitte ootama, ning meie meetmed peavad olema piisavad.

(Aplaus)

  Evgeni Kirilov, raportöör. – (BG) Tänan teid, härra juhataja, härra Vondra ja härra Barroso. Raport „Ühtekuuluvuspoliitika: investeerimine reaalmajandusse” valmis väga lühikese ajaga. Sellegipoolest on tegemist kooskõlastatud dokumendiga, mis pälvis ühehäälse toetuse. Seda suurepärast tulemust ei oleks saavutatud regionaalarengukomisjoni teiste liikmete ja variraportööride abita ning fraktsioonidevahelise koostööta, mille eest ma tahaksin kõiki tänada.

Ma peatuksin veidi selle raporti põhilistel sõnumitel. Esiteks toetab raport igal juhul Euroopa Komisjoni kavandatud meetmeid, mille eesmärk on kiirendada ja lihtsustada struktuurifondide rakendamist, sealhulgas ettemaksete suurendamist, paindlikumate kuluhüvitussüsteemide rakendamist jne. Need meetmed on tõepoolest hädavajalikud nüüd, mil meil tuleb majanduskriisile tõhusalt reageerida – investeerida reaalmajandusse, säilitada ja luua töökohti ning julgustada inimesi ettevõtlusega tegelema. Kuid need meetmed ei ole ainukesed, mis viitavad tulemuslikuma ja tõhusama tegutsemise vajadusele. Euroopa Liidu fondide kasutajad on eeskirjade lihtsustamise ettepanekuid kaua soovinud ja oodanud ning need esitati meie ja Euroopa Kontrollikoja soovituste alusel.

Teiseks: ühtekuuluvuspoliitika ja solidaarsuspoliitika. Me mitte üksnes ei nõua solidaarsuse kinnitamist, vaid tahame solidaarsust ka tegelikkuses näha. Olukorras, kus Euroopa riikide majandussüsteemid on vastastikku sõltuvad, avaldab kriis kahjulikku mõju iga riigi majandusele. Et sellist mõju tõkestada, tuleb meil saavutada positiivseid tulemusi, mis toovad ulatuslikku kasu ning mida saab kasutada Lissaboni strateegias seatud majanduskasvu ja arengu eesmärkide saavutamiseks. Samuti on oluline säilitada Euroopa Liidu kodanike sotsiaalsed normid, kaitsta sotsiaalselt enim puudust kannatavaid inimesi ning tagada, et konkurentsi ei moonutataks ja keskkonda kaitstaks jätkuvalt. Selleks, et meil õnnestuks leida ühiselt tee kiiremaks väljumiseks kriisist, on vaja võimalikult ulatuslikku solidaarsust ja ühtekuuluvust.

Kolmandaks on oluline praegusest kriisist järeldusi teha, mitte käsitada võetavaid meetmeid üksikjuhtumitena. Tehtud vigade ja saadud kogemuste analüüsimine peab jätkuma. Ka menetluste lihtsustamine peab jätkuma. Eeskirjad peavad muutuma selgemaks, teave kättesaadavamaks, halduskoormus kergemaks ja menetlused läbipaistvamaks. Ainult nii saab tulevikus vigu vähendada ning rikkumiste ja korruptiivsete tegude toimepanemise võimalusi piirata.

Lõpetuseks tahaksin kutsuda nõukogu üles võtma struktuurifondide rakendamise kiirendamiseks ja lihtsustamiseks kavandatud meetmed võimalikult kiiresti vastu. Ma pöördun ka Euroopa Komisjoni liikmete poole, kellelt me ootame uute meetmete mõju ja kogu protsessi jälgimist ning uusi ettepanekuid. Ja lõpetuseks tahan rõhutada liikmesriikide tähtsat rolli, millest sõltuvad võetavad meetmed ja tegelike tulemuste saavutamine ühtekuuluvuspoliitika rakendamisel. Toonitan veel kord, et solidaarsuspõhimõtet tuleb rakendada tegelikkuses.

  Salvador Garriga Polledo, eelarvekomisjoni arvamuse koostaja. − (ES) Härra juhataja, ma tahaksin eelarvekomisjoni nimel öelda eelkõige seda, et see majanduse taastamiskava on olemuslikult pigem valitsustevaheline kui ühenduse tasandi kava ning et see peegeldab Euroopa Liidu tegelikke rahalisi piiranguid.

See kava hõlmab ühenduse toetust 30 miljardi euro ulatuses, mille tagab tegelikult Euroopa Investeerimispank, kuid viie miljardi euroga, mis rangelt võttes tuleb ühenduse eelarvest, on meil suuri probleeme.

Et uusi vahendeid pole, siis tegelikult jaotame me olemasolevaid vahendeid ümber. Kuigi me toetame täielikult Euroopa Investeerimispanga kaasamist, paneb meid muretsema see, et Euroopa Investeerimispangale antakse palju kohustusi, kuid nende täitmise võimalikkuses ei saa kindel olla.

Ja lõpetuseks: meie arvates on kahetsusväärne, et nõukogu ei ole suutnud jõuda kokkuleppele viie miljardi euro eraldamises energiavõrkude sidumise ja maapiirkondade lairibaside jaoks.

Meie arvates ei tohiks kasutamata kulureserve ära kasutada. Selle asemel peaksid komisjon ja nõukogu tuginema vahenditele, mis on neile ette nähtud institutsioonidevahelise kokkuleppega.

  Elisabeth Morin, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamuse koostaja. − (FR) Härra juhataja, härra Barroso, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ühehäälne seisukoht, mida ma tahaksin täna hommikul teiega jagada, on see, et me tahame selles taastamiskavas näha sotsiaalse ühtekuuluvuse tõelist edendamist. Sotsiaalne ühtekuuluvus tähendab inimeste tööturule toomist. Esiteks tahame säilitada kõikidele töötajatele töökoha ja tuua töötud tööturule tagasi, muu hulgas Globaliseerumisega Kohanemise Fondi vahendite suunamisega uutesse koolituskursustesse, nii et tööjõud oleks kriisist väljumise ajaks valmis.

Seega peame lühemas plaanis inimesi tööl hoidma. Keskpikas plaanis tuleb meil pakkuda töötajatele paremat väljaõpet, pidades silmas kriisi lõppemise aega, ja pikas plaanis tuleb teha uuendusi, sealhulgas ühiskondlikes organisatsioonides tööandjate rühmade kaudu.

Euroopa peab üleilmastumise tagajärgedega toimetulemiseks uuenema.

  Joseph Daul, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, Euroopa Ülemkogu järgmise nädala kohtumine ei tohi olla tavaline tippkohtumine. Sellest ei või kujuneda rutiinne tippkohtumine. Eurooplased ootavad sellelt tippkohtumiselt konkreetseid sõnumeid, nagu ka minu fraktsioon.

Sellel tippkohtumisel tuleb kinnitada Euroopa tugevust ja otsusekindlust kriisiga võitlemisel. Euroopa on seda tugevust minevikus näidanud, leppides kokku sotsiaalse turumajanduse reeglites; selline jõuline tegutsemine vähendaks kahju, mida on tekitanud see enneolematu kriis, mis on tabanud korraga kõiki maailma piirkondi. See tugevus leidis kinnitust ka kümme aastat tagasi, kui Euroopa varustas end ühisraha euroga, mis on nüüd esmakordselt rängalt proovile pandud, kuid mis püsib siiski kindlalt.

Kuid tugev Euroopa ei tohi olla protektsionistlik Euroopa. Eeskirjade varal end kaitsev Euroopa ei tohi muutuda endassesulgunud kindluseks, sest sissepoole pöördumine ei too meid sellest kriisist välja. Vastupidi – me peame tuginema avatusele ja kinnitama oma identiteeti. Euroopa tugevus seisneb tormistel aegadel isegi enam kui rahulikel tema tegutsemises kaaskodanike eest, sealhulgas kõige vähekindlustatumate eest, ja eelkõige ühtselt.

Euroopa võitleb praegu pangandussüsteemi päästmise nimel koos komisjoni ja härra Barrosoga – ning mul on hea meel komisjoni kavandatud meetmete üle, mis on ajendatud de Larosière’i aruandest.

Selle ühise võitluse eesmärk ei seisne mitte pangatöötajate töökohtade päästmises, nagu mõned võiksid arvata, vaid kogu majanduse üldise kokkuvarisemise ärahoidmises, sest ilma terve pangandussüsteemita ei ole võimalik tagada majanduse püsivat taastumist.

Euroopa tegutseb tulemuslikult; mul on hea meel eile saavutatud kokkuleppe üle, mis puudutab käibemaksumäärade vähendamist toitlustus- ja ehitussektoris, reaalse järelevalve sisseseadmist finantsturgude üle, töökohtade päästmist, usalduse säilitamist või taastamist ja eurooplaste tuleviku kindlustamist.

Daamid ja härrad, ma rääkisin tugevusest, ühtsusest ja tõhususest, kuid kõige selle raison d’être ja alus on solidaarsus. See on Jean Monnet’ ja kõigi Euroopa Liidu asutajate Euroopa. Mis mõte oli Euroopa Liidu loomisel pärast viimast sõda, kui 60 aastat hiljem, rängima majanduskriisi saabudes pärast 1929. aastat, valitakse liidu asemel põhimõte „igaüks enda eest”?

Meie kaaskodanikud küsivad mõnikord, milles seisneb Euroopa Liidu eesmärk. Meie ülesanne on näidata, et Euroopa Liit toetab oma 500 miljonit kodanikku, kellest paljud on selle kriisi tõttu väga raskes olukorras, ja on solidaarne ka liikmesriikidega – ma pean silmas Iirimaad, Ungarit ja teisi, kelle raskused on praegu suurimad.

Ma kutsun oma fraktsiooni nimel kõigi 27 liikmesriigi riigipäid ja valitsusjuhte üles mitte andma isoleerumise kiusatusele järele, sest see oleks kõikide riikide jaoks enesetapp – ja see sõna on teadlikult valitud.

Ma palun härra Vondral, härra Barrosol ja ka teil, härra Pöttering, võtta Euroopa Ülemkogul sõna Euroopa Parlamendi nimel ning kutsuda üles otsustama solidaarsuse ja uuenduslikkuse kasuks. Ma mainisin tõesti uuenduslikkust, sest olen veendunud, et me tuleme sellest kriisist välja ainult siis, kui kasutame uusi ressursse ja teeme suuri investeeringuid teadmistepõhisesse majandusse ning teadus- ja arendustegevusse.

Me peame võimalikult kiiresti ära kasutama Euroopa Liidu tohutut potentsiaali uute keskkonnahoidlike tehnoloogiate valdkonnas; need keskkonnahoidlikud uuendused tuleb kaasata Euroopa kõikidesse poliitikavaldkondadesse. See annaks tõeliselt hea tõuke majanduse taastamisele tööstuse abil.

Samuti tuleb nii kiiresti kui võimalik kõrvaldada siseturu regulatiivsed tõkked, mis siiani takistavad nende tehnoloogiate arengut. Tuleb luua taastuvate energiaallikate tõeline siseturg, millel kehtivad selged reeglid, sest kriisis ei jää miski endiseks ja me peame valmistuma uueks olukorraks. See on Lissaboni strateegia sisu ja see peab juhtima meie tegevust pärast Lissaboni strateegia vastuvõtmist.

Minu fraktsioon, nagu ka Euroopa paremtsentristid, on vastutustundlik poliitiline jõud. Me toetame majandust, mille aluseks on teatud reeglid; me toetame sotsiaalset turumajandust. See välistab meie jaoks demagoogia ja populismi. See kohustab meid Euroopa kodanikega aus olema. Loodan, et eelseisev Euroopa Ülemkogu juhindub sellest lähenemisviisist.

(Aplaus)

  Martin Schulz, fraktsiooni PSE nimel. – (DE) Härra juhataja! Kogu austuse juures teie vastu, härra Vondra, on lubamatu, et praeguses olukorras ei ole nõukogu eesistuja kohal. See näitab ka tema suhtumist sellesse olukorda.

(Aplaus)

Me kuulsime siin korratavat mitmeid vanu tuttavaid fraase. Me oleme sedasorti jutte juba kuid kuulanud ja võiksime neid fraase kasutada tervete tekstide valmisvorpimiseks. Härra Daul, õnnitlen teid suurepärase kõne puhul! Kui te edaspidigi selliste sõnavõttudega esinete, siis hakkavad inimesed Lipsheimis ja Pfettisheimis arvama, et te olete ühinenud Prantsuse kommunistliku parteiga. Kõik need sõnad on tõesti imetoredad ja kõlavad suurepäraselt. Kuid nüüd on meil tegelikult vaja midagi ära teha. Me peame tegema vajalikud otsused. Euroopa Ülemkogul tuleb teha rohkemat. Kriis muudkui süveneb ja töökohad kaovad. Viimase kuue kuu jooksul on aktsiate väärtus 40 miljardi euro võrra vähenenud. See tähendab, et inimeste elatis hävib. See tähendab, et töökohad kaovad. See tähendab, et ettevõtteid ähvardab sulgemine. See tähendab, et riikide majandus on kokkuvarisemise ohus. Ja siis tuleb nõukogu välja toredate väikeste otsustega, näiteks otsusega eelarvelise stimuleerimise kohta mahus 1,5% SKTst kas sel või järgmisel aastal. Seni on selle otsuse ellu viinud kolm liikmesriiki, mis tähendab, et 24 liikmesriiki ei ole seda teinud. Nimetatud eesmärgi on täinud Suurbritannia, Saksamaa ja Hispaania ning muuseas avaldasid kõigis kolmes selleks survet sotsiaaldemokraadid ja sotsialistid; mujal seda tehtud ei ole. Te peate tegema rohkem! Te peate puuduvale nõukogu eesistujale seda ütlema.

Härra Barroso, te pidasite võrratu kõne. See oli suurepärane ja me toetame seda täielikult. Solidaarsust liikmesriikide vahel on hädasti vaja. Meie, sotsiaaldemokraatide ja sotsialistide jaoks on solidaarsus praeguses olukorras keskne mõiste. Solidaarsus inimeste vahel, ent ka riikide vahel. Solidaarsus euroala sees ning solidaarsus euroala ja sellest väljaspool olevate riikide vahel. On oluline, et komisjon kutsuks liikmesriike üles solidaarsust üles näitama.

Samuti on oluline, et komisjon esitaks meile direktiivide eelnõud, mida me vajame selleks, et kontrollida riskifondide ja erakapitali investeerimisfondide tegevust, tagada krediidireitinguasutuste tegevuse läbipaistvus, hoida juhtide palgad mõistlikkuse piires ja sulgeda maksuparadiisid. Neid algatusi on hädasti vaja. Loodame, et te teete seda. Kui seda ei ole Euroopa Parlamendi selle koosseisu ametiajal enam võimalik saavutada, siis esitame kõik need nõudmised uuesti uue koosseisu esimesel tööpäeval. Kui ma kuulen rääkimas taas kasumit teeninud Citigroupi juhti ja samuti esimeses kvartalis taas kasumit teeninud Deutsche Banki esindajat härra Ackermanni, siis küsin ma endalt, kas need inimesed arvavad, et nüüd, mil riik on nad välja aidanud, võivad nad endistviisi jätkata? Ei, me peame tagama järelevalve ja läbipaistvuse, kindlustamaks, et need inimesed ei saa minevikus tehtut korrata.

Kolmandaks olen ma lummatud, kui kuulen sõna võtmas Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni liikmeid. See on võrratu. Te ütlete kõiki neid asju, mida meie oleme aastaid rääkinud ja mille vastu teie olete alati hääletanud. Nüüd tundub, nagu oleksite äkki üles ärganud. Kui aga tegemist on muudatusettepanekuga 92, otsusega teha enamat ehk teisisõnu eelarvelise stiimuliga 1,5% SKTst, siis Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon poolt ei hääleta. Kui me täna keskpäeval hääletama hakkame, saab muudatusettepanekust 92 teie lakmustest. Härra Daul, te ütlesite oma puuduva fraktsiooni nimel äsja, et solidaarsus on hea. Saame näha, kas te hääletate muudatusettepaneku 102 poolt, milles me kutsume üles solidaarsust ilmutama.

Veel üks meie fraktsiooni jaoks otsustava tähtsusega märkus on seotud muudatusettepanekuga 113, mis käsitleb maksuparadiise. Inimesed, kes teenindavad meid restoranides, autojuhid, kes meid sõidutavad, lennujaamade teenindav personal, kes laadib maha meie kohvreid – kõik nad on maksumaksjad, kelle makse kasutatakse selleks, et hoida ära suurte pankade kokkuvarisemist, sest valitsused ja parlamendid nõuavad neilt inimestelt oma panuse andmist. Need on inimesed, kes peavad maksma turvavõrkude eest, mis on loodud pankade ja suurettevõtete jaoks. Nüüd tahetakse nende suurte pankade juhtidele, kes maksavad siiani endale miljonitesse eurodesse ulatuvaid preemiaid – näiteks INGs, mille puudujääk on mitu miljardit –, anda võimalus paigutada oma raha maksuparadiisidesse ja vältida maksude maksmist. See on ülalt alanud klassisõda, milles vähemalt meie ei taha osalised olla. Seega on see, kas me otsustame täna, et Euroopa Parlament on maksuparadiiside vastu, otsustav küsimus Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni ning Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni usaldusväärsuse kohta. Te räägite nagu sotsialistid, kuid me tahame näha, kas te hääletate keskpäeval nagu sotsialistid.

Me oleme pannud lauale kolm nõudmist ja ma tahaksin väga selgelt välja öelda, et kui te nende poolt ei hääleta, siis ühist resolutsiooni ei tule. Siis on selge, et meie seisame sotsiaalse õigluse eest ning et Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon suudab teha vaid tühje sõnu.

(Aplaus)

  Graham Watson, fraktsiooni ALDE nimel. – Härra juhataja, viimastel kuudel on Euroopa Liidul olnud rohkem tippkohtumisi kui meie endisel kolleegil Reinhold Messneril vallutatud mäetippe ja Euroopa Parlament on koostanud arvukalt raporteid majanduse olukorra parandamise kohta, kuid need tippkohtumised ja raportid on olnud vaid kivid, millele liikmesriigid võivad astuda, et üle majanduslanguse jõe pääseda. Nüüd on vaja, et nõukogu ületaks selle jõe kartmatult, ning ma tunnustan Jan Anderssoni, Elisa Ferreirat ja Evgeni Kirilovit nende raportite eest. Need raportid pakuvad sidusat ja pragmaatilist väljavaadet, mille puhul on silmas peetud saabuvat töötuselaviini. Ja nende aluseks olev sõnum on: töökohad, töökohad, töökohad.

Lissaboni strateegia, tööhõivesuuniste ja ühtekuuluvuspoliitikaga on meie majanduses alati edendatud turvalist paindlikkust, avaliku sektori investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning kiiret üleminekut teadmistepõhisele majandusele. Need on terve, dünaamilise ja turvalise tööturu alustalad.

Ja tänasest vaatenurgast on üks asi selge kõigile, välja arvatud ehk mõnedele vasakul olevatel toolidel istujatele: raskused ei tulenenud Lissaboni strateegiast; pigem kannatavad enim ja kõige kauem need liikmesriigid, kes eirasid Lissaboni strateegiat. Nüüd on aeg jääda enesele kindlaks ning liikuda edasi programmiga „Lissabon pluss” ja tööhõivesuunistega, mis peegeldavad tegelikku olukorda Euroopa Liidus.

Liikmesriikide parlamentidele, piirkondlikele valitsustele ja linnavalitsustele tuleb anda volitused selle vastutuse kandmiseks ning neid, kes seda ei tee, tuleb hukka mõista. Ka ei tohiks me leppida venitamisega oma planeedi kaitsmise küsimuses. Nõukogu arutab seisukohta, mida Euroopa Liit Kopenhaageni kliimakonverentsil esindab. Härra Vondra, kui palju raha kavatsevad 27 liikmesriiki eraldada kliimamuutuse leevendamiseks ja kliimamuutusega kohanemiseks arengumaades? Kliimamuutus ei peatu, ehkki majanduskasv aeglustub, ning vaeseimad riigid kannatavad endiselt meie rohkelt süsinikdioksiidi tekitava tarbimise tõttu.

Nii et majanduslangus ei tohi tähendada tegevusetust. Liikmesriigid peavad eraldama raha kliimamuutuse vastu võitlemiseks ja ühtlasi keskkonnahoiuga seotud töökohtade loomiseks; olemasolevat raha võiks veelgi võimendada Euroopa Investeerimispanga või Euroopa Investeerimisfondi kaudu, nagu soovitab Claude Turmes. Kuid nõukogu teab, et hävitav majanduslangus kordub taas, kui me ei reformi põhjalikult rahandussüsteemi.

Järgmisel kuul toimuva G20 kohtumise ülesanne on rahandussüsteemi alused ümber kujundada ja ma olen rahul Euroopa juhtide suhtumisega, mis ilmnes nende kohtumisel Berliinis. IMFi tuleks tõhusalt rahastada, maksuparadiise tuleks kontrollida ja finantsasutuste tegevust tuleks jõuliselt reguleerida, kusjuures kogu süsteemi peaks kontrollima tõhus Euroopa finantsjärelevalve asutus – mitte selleks, et viia meie riikide majandus minevikku, vaid selleks, et luua avatud, aus ja läbipaistev kauplemissüsteem, mis on ühtlasi vaba ja õiglane.

London, Pariis ja Berliin rõhutavad innukalt, et Euroopa on ühtne, kuid nõukogu eesistuja ütleb meile, et erimeelsused püsivad. Loodan, et nõukogu eesistuja tuleb ja räägib meile tippkohtumisel kõneldust; ta peaks tänagi siin olema. Kui erimeelsused püsivad, siis edu ei tule. Euroopa peab olema meelekindel ning tegutsema eelseisvatel nädalatel ja kuudel kiirelt ja ühist eesmärki silmas pidades, olema valmis kõrvaldama väärtusetud varad, mis kurnavad pankade bilansse, ja reformima pankade tegevust, et taastada krediidivõime, ning valmis nõustuma, et praegune stiimulipakett ei pruugi olla piisav, sest IMFi vahendite taastamisest ei ole kasu, kui puudub üleilmne finantssüsteem, mida toetada, ja ehkki on ebaõiglane, kui vastutustundlikud liikmesriigid peavad leevendama seni olukorda nautinute tegevuse tagajärgi, võib see olla hind, mis tuleb maksta selle eest, et vältida majanduse kokkuvarisemise laastavat mõju.

Lühidalt öeldes on meil vaja, et nõukogu, komisjon ja Euroopa Parlament teeksid koostööd – ratsionaalselt, rahulikult ja kollektiivselt –, vältides olukorda, kus eeskirjade järgimine muutub eesmärgist tähtsamaks. Euroopa ei või enam tegelda tulekahju kustutamisega. On saabunud aeg põhjalikuks reformiks, mis tagab töökohad nüüd ja turvalisuse tulevikus.

  Cristiana Muscardini, fraktsiooni UEN nimel. – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, härra Vondra rääkis „järelevalve tugevdamisest”, kuid me tahame mõningast teavet selle kohta, kui palju börsiväliseid tuletisinstrumente on endiselt Euroopa pankade valduses ja kui suureks kujuneb arve maailma tasandil. Võib juhtuda, et komisjon ja nõukogu otsustavad tuletisinstrumendid külmutada või vähemalt maailma tasandil sellise ettepaneku teha, ning peatada kauplemise nende toodetega. Kas on võimalik, et riigistatud pankades on need tuletisinstrumendid endiselt väärtusetu varana bilansis ja tekitavad muret edasise arengu pärast? Järelevalve tugevdamine tähendab ka seda, et lisaks pangandussüsteemis korra majja löömisele ja reguleerimissüsteemi muutmisele, nagu soovitab komisjon, peame tegema ka uusi ettepanekuid.

Kui me oleme mures autotööstuse kriisi pärast, peaksime niisiis muretsema ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete pärast ning väljastpoolt liitu pärineva kõlvatu konkurentsi pärast. Nõukogu ei ole veel otsustanud kinnitada ja propageerida päritolu märgistamist, ainukest süsteemi, mis ei ole protektsionistlik, kuid kaitseb tarbijaid ja tooteid, nagu president Barroso ise äsja ütles. Et ettevõtteid aidata, peame lisaks uutele krediidiliinidele pakkuma väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele kiiremaid ja odavamaid liikuvuse võimalusi, kui me tahame, et nad kohaneksid ega pankrotistuks. Paljudel ettevõtetel on nüüdseks tellimuste maht poole võrra vähenenud ja see sunnib neid abi saamiseks pankade poole pöörduma. Pangad aga ei anna laenu ja pankade aktsiate väärtus on tuletisinstrumentide tõttu langenud. See on nõiaring. Sellest segadusest väljatulemiseks on vaja otsida reaalseid lahendusi, mitte teha kasutuid ettepanekuid.

  Rebecca Harms, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, et tegemist on selle koosseisu viienda aruteluga Lissaboni strateegia edu ja ebaõnnestumiste teemal, tahaksin küsida, kuidas on võimalik, et me oleme igal aastal kinnitanud, et tegemist on õnnestunud strateegiaga, ja et sellega seoses tehtud edusamme on hinnatud, kuid nüüd oleme end äkki avastanud keset viimase aja kõige rängemat kriisi, mis on võrreldav loodusõnnetusega. Nii ei tohiks olla ja minu arvates on üks lahendamist vajavaid probleeme Lissaboni strateegia ebaaus hindamine.

Aasta tagasi toimunud samasuguse arutelu käigus kutsus Euroopa Parlament komisjoni üles tagama finantsturgude stabiilsust, sest me olime leidnud eelseisva kriisi märke. Härra Barroso, see palve jäi igasuguse vastuseta. Nüüdseks on finantssüsteemi kokkuvarisemist juba mitu kuud arutatud, ilma et oleks tagatud uute eeskirjade kohustuslikkust, nagu mainis ka härra Schulz. Minu seisukoht erineb selles küsimuses veidi kolleegide omast. Minu arvates on mitmed komisjoni ja riikide valitsuste liikmed endiselt veendunud, et tugevatest osalistest koosnev õigusaktidega reguleerimata turg suudab end ise reguleerida. Kui me piirdume üksnes vahendite kiire süstimisega pangandussüsteemi ja riiklike garantiide andmisega ega loo seejuures täiesti uut finantsturgude struktuuri, on meie pingutused kindlasti läbikukkumisele määratud. Me ei välju kriisist ja tegelikku taastumist ei tule.

Kliimapoliitika, jätkusuutlikkuse strateegiate ja kriisi ohjamise seoseid puudutav arutelu on niisama vastuoluline. Igal aastal kuuleme sel teemal palju lohutavaid kinnitusi. Kui aga vaadata praeguseid majanduse taastamiskavasid nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil, siis ilmneb, et neis tehakse kõlavaid sõnu, kuid jätkusuutlikkuse, kliimakaitse ja ressursside tõhusa kasutamise eesmärke ei võeta ikka veel tõsiselt. Majanduse taastamiskavad ei anna Euroopa majandusele vahendeid, mis aitaksid Euroopal tulevikule vastu minna. Need kavad lihtsalt kordavad varasemaid kavasid.

  Jiří Maštálka, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (CS) Daamid ja härrad, majanduskasvu ja töökohtade loomise ühine kava, mida nimetatakse ka Lissaboni strateegiaks, pandi paika 2005. aastal. Nüüd on meil aasta 2009 ja vaatamata kõigele oleme silmitsi kasvava vaesuse ning majandus- ja finantskriisiga, millega võrreldavat ajaloos ei leidu. Lisaks kasvab viimaste prognooside kohaselt töötute arv Euroopa Liidus 2009. aasta jooksul peaaegu 3,5 miljoni võrra. Tööpuudus suureneb vaatamata kõigile seni võetud meetmetele. Ma ei ole ainus, kes arvab, et midagi on valesti. Praegune olukord näitab, et seni rakendatud poliitika, mis on toetanud peamiselt suurte kaubandus- ja finantskontsernide tohutute kasumite kuhjumist, võimsate monopolide tekkimist ning töötajate ja tavainimeste elatustaseme halvenemist, on läbi kukkunud. Euroopa peab valima teise tee. Oma kevadisel kohtumisel peaks Euroopa Ülemkogu võtma vastu solidaarsuse ja säästva arengu Euroopa strateegia ning uue majandus-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika, mille eesmärk on eelkõige töö kvaliteeti tehtavate investeeringute, kvalifikatsiooni parandamise, infrastruktuuri arendamise kavade, ühtekuuluvus-, keskkonnakaitse- ning töötervishoiu- ja tööohutuspoliitika toetamine. Üks suuri probleeme, millega liikmesriigid, sealhulgas Tšehhi, tegelema peavad, on ettevõtte ümberpaigutumine. Euroopa Liit peaks looma regulatiivraamistiku, mis näeks ettevõtetele ette karistused ümberpaigutumise eest, muutes näiteks Euroopa Liidu rahalise toetuse sõltuvaks töökohtade kaitse ja kohaliku arengu toetamisega seotud kohustuste täitmisest. Eriti nüüd, finants- ja majanduskriisi ajal, vajame lisaks solidaarsusele ka rangeid ja kiiresti kohaldatavaid eeskirju ja vahendeid, et end ühiselt selle kriisi vastu kaitsta. Nii austame vääriliselt pärandit, mille jättis meile Jean Monnet, keda me täna mälestame.

  Nigel Farage, fraktsiooni IND/DEM nimel. – Härra juhataja, täna hommikul pillutakse siin mõistet „Euroopa solidaarsus”, justkui oleks tegemist mingi enesestmõistetava asjaga. Ma tahaksin selle arvamuse kahtluse alla seada.

Me ei saa allkirjastada blankotšekki, et Ida-Euroopa riigid välja aidata. Meil ei ole selleks raha. Majanduslikus mõttes on selline kava täiesti ebamõistlik ning mis kõige tähtsam – selline tegevus on poliitiliselt vastuvõetamatu Prantsusmaa, Suurbritannia ja Saksamaa maksumaksjatele. Kuid tundub, et Suurbritannia rahandusminister Alistair Darling on asunud seda kava toetama. Ta on aru kaotanud! Ta ütleb, et Euroopal on aeg tugineda koostöö ühistele väärtustele, nagu oleks me üks suur ja õnnelik perekond.

Igatahes Ungari peaminister Ferenc Gyurcsány lammutab selle Euroopa solidaarsuse idee küll tükkideks. Ta nõuab, et Euroopa Liit aitaks Ungari-taolisi riike 180 miljardi euroga, ja väidab, et kui me seda ei tee, suundub lääneriikidesse viis miljonit töötut. See ei ole midagi muud kui väljapressimine ning see näitab, kui rumal oli lasta sellesse poliitilisse liitu Ungari-taolised riigid, ja rõhutab veelgi teravamalt, kui halb mõte oli piiride avamine.

Ainus vastus, mida ma Euroopa Parlamendis täna tegelikult kuulen, on see, et meil peab olema veel rohkem Euroopa Liitu – mida rohkem võimu, seda kasulikum! Kuid mõelge: Prantsusmaa, Hollandi ja Iirimaa valijad tegid teile oma seisukoha teatavaks. Teil ei ole õigust võtta enesele Euroopa Liidu nimel rohkem võimu. Ma usun, et sel aastal teevad valijad Euroopa Parlamendi valimistel oma otsuse just majanduskriisist lähtuvalt, ning ma loodan, et seekord edastavad nad teile sõnumi, mis on nii selge ja tugev, et kordki ei saa te seda eirata.

  Juhataja. − Nigel Farage, me ei pruugi oma Euroopa perekonnas alati õnnelikud olla, kuid teiegi kuulute sellesse perekonda.

  Jana Bobošíková (NI). – (CS) Daamid ja härrad, erinevalt eelkõnelejast olen ma veendunud, et eelseisev Euroopa Ülemkogu peaks täielikult lähtuma praeguse eesistujariigi Tšehhi juhtlausest, milleks on „Piirideta Euroopa”. Loodan, et puuduv nõukogu eesistuja Mirek Topolánek ei anna Obama administratsiooni surve all järele kiusatusele kehtestada uusi õigusakte ja suunata majandusse veelgi rohkem maksumaksjate raha.

Eelseisev Euroopa Ülemkogu peaks ka tagasi lükkama Barroso juhitud komisjoni keskkonnakava, mis hõlmab miljardite eurode eraldamist taastuvenergia toetamisele. Nii majandusteooria kui ka minevikukogemused näitavad selgelt, et sellest ei ole majanduse kokkuvarisemise ega tööpuuduse kasvu peatamisel midagi kasu. Vastupidi, see vaid süvendab kriisi ja lisab tulevikuks veel ühe ohu – inflatsiooni, daamid ja härrad. Ma ei usu, et ükski mõistlik poliitik tahaks aidata kaasa hindade tohutule kasvule ja tavakodanike säästude väärtuse vähenemisele. Loodan, et eesistujariik kaitseb endiselt vapralt liberaliseerimist ning kaubandustõkete ja protektsionismi kõrvaldamist.

Nagu me teame, daamid ja härrad, oli majanduspoliitika riiklikul reguleerimisel Ameerika Ühendriikides suur roll praeguse kriisi tekkes. Selle asemel, et sellest asjaolust järeldused teha, on Euroopa Liidu organid alates eelmise aasta 1. juulist ehk üheksa kuu jooksul heaks kiitnud uskumatul hulgal õigusakte – 519 määrust ja 68 direktiivi. Kui eesistujariik Tšehhi soovib oma juhtlausega „Piirideta Euroopa” olla usaldusväärne ja kasulik, siis selle asemel, et korraldada rohkem tippkohtumisi, peaks ta kiiresti läbi vaatama kõik Euroopa Liidu õigusaktid ning viskama neist välja nii palju keskkonna-, soo-, sotsiaal- ja tööhõiveküsimustega seotud piiranguid kui võimalik. Nõukogu peaks ka mõtlema, kuidas ohjeldada paisuvat heaoluriiki, ning kaaluma kõrgete maksude ja kindlustuskulude vähendamist. Ainult nii on võimalik saavutada taas inimeste ja turgude ratsionaalne tegutsemine, ilma milleta lihtsalt ei ole võimalik praegust kriisi ületada.

  Klaus-Heiner Lehne (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, mõnikord ei suuda ma oma kõrvu uskuda. Härra Schulz, riskifondide ja erakapitali investeerimisfondide tegevuse reguleerimise ja läbipaistvuse eeskirjade algatus pärineb õiguskomisjonilt.

2006. aastal hakkasid Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni liikmed, kes kuuluvad õiguskomisjoni, aktiivselt taotlema eeskirjade kehtestamist. Õigusloomega seotud algatusraport, mida meie soovisime, jäi tulemusteta, sest majandus- ja rahanduskomisjoni esimees, kes on Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liige, nagu me kõik teame, alustas täiesti tarbetut vaidlust pädevuse üle. Seetõttu kulutasime kokkuleppele jõudmiseks kuid, kui mitte aastaid, ning suutsime selleteemalised õigusloomega seotud algatusraportid – Rasmusseni ja Lehne raportid – lõpuks vastu võtta eelmise aasta septembris.

Nõukogus oli selle valdkonna reguleerimise vastu Gordon Brown. Ta ei ole muidugi Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni liige, vaid kuulub teie parteisse. Viimastel aastatel on proua Merkel ja härra Rasmussen kõigis aruteludes, nii Euroopa Ülemkogul kui ka G8 kohtumistel alati nende valdkondade reguleerimist pooldanud.

Probleem seisneb selles, et sotsiaaldemokraadid on Euroopa Liidus nende valdkondade reguleerimisel alati olnud suureks takistuseks. Arvamused muutusid alles hiljaaegu ja seetõttu olemegi nüüd praeguses olukorras. See on üks selle valdkonna ajaloolisi fakte. Ma tahan lihtsalt öelda, et on suur vahe retoorikal, mida me nüüd kuuleme, ning viimaste kuude ja aastate tegelikkusel. Nii see kahjuks on.

Lõpetuseks paar sõna ühist huvi pakkuvate valdkondade kohta. Täna oli Lissaboni protsessi käsitleva resolutsiooni ettevalmistamisel fraktsioonidevaheline õhkkond juhtrühmas erakordselt hea. Tänu sellele jõudsime kokkuleppele peaaegu kõikides punktides ja koostasime hea resolutsiooni.

Me ei peaks seda teemat lõpmatuseni arutama. Selle asemel tuleb teha selgeks, et tegemist on ühist huvi pakkuva valdkonnaga. Euroopa kodanikud ootavad meilt selles kriisis ühist tegutsemist, mitte aga üksteisega vaidlemist.

(Aplaus)

  Poul Nyrup Rasmussen (PSE). – Härra juhataja, tegemist on kõige rängema kriisiga pärast 1929. aastat ja olukord muutub üha hullemaks – tööpuudus kasvab juhitamatult.

Ma ütlesin Euroopa Komisjoni presidendile paar kuud tagasi: „Palun ärge ülehinnake Euroopa Ülemkogu poolt 2008. aasta detsembris otsustatut. Palun ärge maalige Euroopast liiga roosilist pilti.” Kuid täpselt seda te just teetegi. Te ei ole teinud otsust 3,3% eelarvestiimuli kohta! Kui te räägite automaatsetest stabilisaatoritest, siis neid on prognoosis juba arvesse võetud. Jaanuaris ütles komisjon, et prognoos on –2%, nüüd ütleb Euroopa Keskpank meile, et see on –3%. Kui te räägite 1,5%lisest finantsstiimulist, siis tegelikult ei ole see 1,5%, sest Bruegeli Instituudi andmetel on see 0,9%, mis on ka dokumenteeritud.

Niisiis on olukord selline: me ei tegele tööhõivega, tööpuudus kasvab juhitamatult ja teie finantsstiimul pole Euroopas mitte 3,3%, vaid 0,9%. Kui teie soovitate meil nüüd oodata paremaid aegu ja nõustute Jean­Claude Junckeriga, kes ütles eile, et me oleme teinud piisavalt, siis mina ütlen: te ei ole teinud piisavalt – inimesed ootavad Euroopalt rohkemat kui see, mida teie täna lubate.

Ma tahaksin teile öelda järgmist: mõne nädala pärast kohtute Ameerika Ühendriikide uue presidendi Obamaga. Tema pakub välja investeeringute paketi, mis moodustab 1,8% sisemajanduse kogutoodangust. Meie pakett on rohkem kui poole võrra väiksem. Kuidas te võite ette kujutada, et Euroopa paneb end olukorda, kus me teeme oma Ameerika sõpradest vähem ja nõuame neilt rohkem? Kuidas te kujutate ette, et Euroopa Liidust peetakse nii lugu?

Ma tahan öelda, et meil tuleb teha rohkem ja me peame töötama välja laiaulatusliku kava, mis hõlmab 19. märtsil ehk üheksa päeva pärast kogunevat Euroopa Ülemkogu, 2. aprillil toimuvat Londoni tippkohtumist, maikuus Prahas toimuvat tööhõivealast tippkohtumist ja juunis toimuvat tippkohtumist. Ma kutsun teid, komisjoni president, üles tegema majanduse taastamiseks uusi ulatuslikke jõupingutusi. Kui me seda ei tee, siis jääme kaotajateks. Järgmisel aastal ei pruugi olukord paraneda, tegemist on sügava, üleilmse kriisiga, mida me peame tõsiselt võtma.

Lõpetuseks peatuksin solidaarsusel. On saabunud aeg, mil me ei tohi leppida uute eraldusjoontega kauaaegsete Euroopa Liidu liikmesriikide ja nende liikmesriikide vahel, kes ühinesid liiduga usus, et see tähendaks tavainimestele paremat elu. Vältigem uute majanduslike eraldusjoonte tekitamist „uute” ja „vanade” vahel. Näidakem, et me oleme ka tegelikkuses solidaarsed. Komisjoni president, seepärast palun ma teil meie uute sõprade aitamiseks kaaluda uusi rahalisi võimalusi – esiteks eurovõlakirju ja teiseks Euroopa Investeerimispanka. Palun võtke seda tõsiselt; ärgem tehkem liiga vähe liiga hilja, nagu juhtus Jaapanis, vaid näidakem, et Euroopa hoolib inimestest ja on solidaarne liidu kõige nõrgemate riikidega.

  Jules Maaten (ALDE). - (NL) Härra juhataja, nüüd, mil Lissaboni strateegia esialgne tähtaeg on jõudmas lõpule, näeme, et eesmärke, mille valitsusjuhid 2000. aastal seadsid, ei ole kavakohaselt saavutatud. Praeguses majanduskriisis on aga ülimalt tähtis, et Lissaboni strateegiat võetaks tõsiselt. Kui seda oleks tehtud, suutnuks Euroopa ilmselt paremini majanduslikele tagasilöökidele vastu seista.

Lissaboni strateegia üks olulisemaid kokkuleppeid on kavatsus eraldada 3% sisemajanduse kogutoodangust teadus- ja arendustegevusele, kaks kolmandikku sellest summast tuleks erasektorist ja üks kolmandik avalikust sektorist. Asjaolu, et peaaegu ükski Euroopa Liidu liikmesriik pole seda eesmärki saavutanud, pidurdab uuenduslikkust Euroopa Liidus. Üleilmses kriisis peab Euroopa leidma iseenda seest jõu, et viia majandus taas nõutavale tasemele.

Kahtlemata on üllatav, et märkimisväärset osa Euroopa Liidu eelarvest kasutatakse endiselt vana majanduse, sealhulgas põllumajanduse ja regionaalarengu ülesubsideerimiseks, samal ajal kui teadusesse investeerimise eesmärke ei täideta. Valikuvõimalusi on mitmeid. Mõelge kas või puhtale keskkonna- või meditsiinitehnoloogiale või kasvavale Euroopa arvutimängude sektorile, mille sihipärane toetamine on osutunud tulemuslikuks.

Härra juhataja, dünaamiline ja uuenduslikkusel rajanev majandus võib aidata kaasa uute tööstusharude, tehnoloogiate ja toodete esiletõusule. Just seda on majanduslangusest taastumiseks vaja. See kriis võimaldab meil hädavajalikke reforme ellu viia ja tegelikult lausa sunnib selleks.

Ma kutsun liikmesriike üles oma kokkuleppeid tõsiselt võtma, sest kui me seame suuri eesmärke, peab meil olema otsustavust nende saavutamiseks. Vastasel juhul kaotab Euroopa Liit oma usaldusväärsuse. Ühine poliitika nõuab, et kõik annaksid endast parima, ega luba ühelgi liikmesriigil kõrvale hoida.

  Mirosław Mariusz Piotrowski (UEN). – (PL) Härra juhataja, kõik viitab sellele, et Lissaboni strateegias kümneks aastaks seatud eesmärgid lõpevad fiaskoga. Ei see strateegia ega ka Lissaboni leping, millele on korduvalt viidatud, sisalda tegelikku vastust üleilmsele kriisile. Eelseisval Euroopa Ülemkogu kohtumisel räägib Iirimaa peaminister meile Lissaboni lepinguga ühinemiseks tehtud sammudest. Järgides prantslaste ja hollandlaste eeskuju, lükkas Iirimaa Euroopa põhiseaduse muudetud versiooni rahvahääletusel tagasi. Selle riigi kodanikke ei suudetud veenda loobuma osast oma suveräänsusest Euroopa Liidu nime kandva bürokraatliku struktuuri kasuks. Selle asemel, et oodata ära Saksamaa konstitutsioonikohtu otsus, millega asutamisleping võidakse lõplikult maha matta, üritatakse iirlasi veenda lubadustega privileegide kohta, mida aga esitatud dokumendis ei leidu.

Pidades silmas tohutut majanduskriisi, kutsun ma üles lõpetama mõttetud liidusisesed vaidlused ja võtma solidaarsuse vaimus konkreetseid meetmeid olemasolevate lepingute alusel.

  Claude Turmes (Verts/ALE). - (FR) Härra juhataja, me vajame selles kriisis tugevat tõuget Euroopa tasandil.

Eraldi tegutsevad rahvusriigid ei suuda piisavalt jõuliselt ja kooskõlastatult reageerida. Seega on kiiresti vaja Euroopa tasandi lisatõuget. Kuid mida me täna jälle näeme? Me näeme komisjoni, kes nagu tema presidentki on väsinud, kellel puudub kaugem eesmärk ja kes on kaotanud poliitilise julguse. Viie miljardi euro suurune taastamiskava ei ole tegelikult taastamiskava, sest 50% loetelus olevatest projektidest ei saa 2009. ega 2010. aastal mingeid investeeringuid näiteks süsiniku sidumise tegevuslubade puudumise tõttu!

Härra Daulil on täiesti õigus. Nüüd on aeg näidata üles solidaarsust ja tugineda uuenduslikkusele. Kui komisjon võtab kuulda Margaret Merkelit, kes ütleb: „Ma tahan oma raha tagasi”, ja koostab loetelu, mille alusel antakse tugeva majandusega riikidele rohkem raha kui meie kolleegidele Ida-Euroopas, kes vajavad just nüüd meie toetust, siis ei suuda me mingit edu saavutada.

Seetõttu vajame uuendusi kahes valdkonnas. Esiteks ei tohi me raisata seda viit miljardit eurot riigiabile. Selle asemel tuleks see raha suunata Euroopa Investeerimispanka. Euroopa Investeerimispank on suurendamas oma kapitali 76 miljardi euro võrra ja peab Euroopa Keskpangaga läbirääkimisi likviidsuse parandamiseks. Suuremat osa sellest viiest miljardist eurost tuleks kasutada tagatisrahana, et võimendada 20, 25 või 30 miljardi euro suuruseid avaliku ja erasektori investeeringuid. Teiseks peame taastamiskava laiendama ning kaasama sellesse keskkonnahoidlikud tehnoloogiad, taastuvenergia ja investeeringud Euroopa linnade ehitistesse.

President Obama eraldab keskkonnahoidlike tehnoloogiate arendamiseks kümme korda rohkem riskikapitali kui Euroopa. Me oleme selles perspektiivikas majandusvaldkonnas lahingut kaotamas.

  Sahra Wagenknecht (GUE/NGL). – (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, otsustav küsimus, mis seondub kõigi Euroopas rakendatavate majanduse taastamiskavadega, on muidugi: kes saab raha? Kas pankade jaoks kirjutatakse välja veel blankotšekke, kuigi pikas plaanis oleks maksumaksja jaoks märkimisväärselt odavam, kui nad kohe riigistataks? Kas me peaksime kergendama suurettevõtete ja kõrgepalgaliste koormat, kuigi nad on kogu Euroopas aastaid maksusoodustustest kasu saanud? Mida rohkem raha sellistele asjadele raisatakse, seda kindlamalt kukuvad tegevuskavad läbi ja Euroopa majandus satub väga ohtlikku allakäiguspiraali.

Pikaajalise erastamis-, dereguleerimis- ja liberaliseerimispoliitika tulemusena on aina rohkem jõukust kogunenud kümne tuhande tipus olija kätte. Lisaks põhjustas just see poliitika praeguse kriisi. Igaüks, kes usub, et kriisi on võimalik lahendada sellise poliitika jätkamisega ja selles vaid mõningate muudatuste tegemisega, ei ole olukorrast üldse aru saanud. Me vajame täpselt vastupidist poliitikat. Pankade väärtusetute varade ülesostmise asemel peaksime maksudest saadavat raha kasutama koolide ja haiglate renoveerimiseks ning Euroopa majanduse keskkonnahoidlikumaks muutmiseks. Kui avaliku sektori vahendeid eraldatakse eraettevõtetele, siis peavad need ettevõtted tagama töökohad ja riigile peab kuuluma omandiõigus, nii et riik ja eelkõige kodanikud saaksid tulevastest tuludest kasu. Parim majanduse taastamiskava hõlmaks jõukuse ja vara põhimõttelist ümberjaotamist ülalt alla. Euroopa madalapalgalist sektorit tuleb pideva kinnistamise asemel vähendada. Me vajame Euroopas kõrgemaid miinimumpalku ja paremaid sotsiaalteenuseid. Me vajame maksumäärasid, mis tagavad, et miljonärid ja endisel finantsturul kasumeid teeninud isikud võtaksid enesele vastutuse tohutute tekkinud kahjude eest, nii et need kahjud ei jääks kanda kodanike enamusele, kes majanduse kiirest kasvust mingit kasu ei saanud. Ma arvan, et sotsiaalne õiglus on praegu ainus mõistlik majanduspoliitika. See on ainus võimalus lõpetada katastroofiline kriis.

  Nils Lundgren (IND/DEM). – (SV) Härra juhataja, Lissaboni strateegia on Euroopa Liidu üks paremaid projekte. Liikmesriigid peavad vabatahtlikult oma majandust reformima, et luua jõukust ja kohaneda nii oodatavate muutustega, näiteks elanikkonna vananemisega, kui ka ettenägematute muutustega, näiteks finantsturgude kokkuvarisemisega. Selle strateegia eesmärk on edendada tõhusaid turge, ettevõtlust, haridust, teadustegevust ja stabiilset riigi rahandust ning nüüd on meid proovile pandud.

Kui meil kõigil oleks finantskriisi tekkimise ajal olnud paindlik majandus, õige rahapoliitika ja usaldusväärne riigi rahandus, oleks Euroopa palju paremini toime tulnud. Seda meil ega ei olnud. Lissaboni strateegiat ei ole rakendatud ning samal ajal on euro Iirimaale, Hispaaniale, Itaaliale ja Kreekale kaasa toonud liiga järelemõtlematu rahapoliitika. Lisaks on mitmed riigid suutnud euro kaitse all oma riigi rahandust ebaõnnestunult hallata. Seega on eelarvete tasakaalutus tohutu. Lissaboni strateegia oli hea idee, kuid see aeti untsu. Euro on halb idee, mis on probleeme teravdanud.

  Bruno Gollnisch (NI). - (FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, just nüüd, kriisi ajal saab ilmseks struktuuride väärtus ja kasulikkus ning see kriis näitab meile, et Brüsseli Euroopast ei ole mingit kasu. Taastamiskava, mida nimetatakse ülespuhutult Euroopa kavaks, on tegelikult liikmesriikide eraldatavate rahaliste vahendite summa. Euroopa eelarvest antav panus moodustab sellest vaid väga väikese osa.

Kuigi reaalmajanduse ja töökohtade loomise toetamiseks eraldatakse 200 miljardit eurot, läheb kaks miljardit sellest summast pankadele, kusjuures puudub igasugune garantii, et seda raha kasutatakse ettevõtete ja eraisikute rahastamiseks. Kasumid erastatakse, kuid kahjud kannab ühiskond – see on praeguse majanduspoliitika uusim sisu, olgu see poliitika siis liberaalne või sotsialistlik.

Kas Euroopa solidaarsus või liikmesriikide toetamine? 1. märtsil toimunud mitteametliku tippkohtumise osalised lükkasid turu ja konkurentsi nimel ühiselt tagasi autotööstusele antava abi tingimuslikkuse. Poliitikas ja põhimõtetes ei ole toimunud mingit muutust ning süsteemist, mis viis meid katastroofini, ei ole loobutud! Me seisame kuristiku serval ning paari päeva pärast teevad riigipead ja valitsusjuhid ettepaneku, et me astuksime suure sammu edasi.

  Lambert van Nistelrooij (PPE-DE). - (NL) Härra juhataja, mina kui Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni koordinaator regionaalpoliitika küsimustes tahaksin öelda, et oodatud paindlikum lähenemisviis ning suurem keskendumine investeeringutele ja tööhõivele on saamas reaalsuseks. Just selle kriisi ajal ilmneb ühtekuuluvuspoliitika kasulikkus – ühenduse investeeringute mõttes. Praegu eraldame igal aastal umbes 50 miljardit eurot ja 65% sellest summast on mõeldud Lissaboni strateegias määratletud prioriteetsetele valdkondadele. Seda tehes anname mõjusa panuse, koolitame töötajaid ja teeme kõikvõimalikke piirkondlikke algatusi kriisijärgsete aastate nimel.

Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon näeks heameelega, et suurema killustatuse asemel säiliks see terviklik lähenemisviis rahastamisele. Paindlikumast käsitusest lähtumise eesmärk on kiirendada kulude hüvitamist, lihtsustada toetuste heakskiitmist ja tegelda tõhusalt projektide ettevalmistamise kuludega, laiendada oluliselt Euroopa Investeerimispanga tegevusulatust eriprogrammide abil, kaasa arvatud linnakeskkonna säästva rekonstrueerimise ning energiatõhususe võimaluste suurendamise programmide abil, sealhulgas vanades liikmesriikides. Mul on hea meel, et suhtumine on muutunud tõhusamaks ja paindlikumaks.

Märtsi teise täiskogu osaistungjärgu raames korraldatakse arutelu ühtekuuluvuspoliitika kohandamise prioriteetide üle. Me kohandame vastavalt ka rahastamist käsitlevaid õigusakte ja paneme paika ühtekuuluvuse uued alused: territoriaalse ühtekuuluvuse raamistiku 2013. aastale järgnevaks ajaks.

Nagu äsja kinnitati, on tähelepanu keskmes kvaliteeti loov tegevus, sealhulgas klastrid, teadus- ja arendustegevus, uuenduslikkus ja maaelu areng, ning me kavatseme tagada teadmistepõhise majanduse ja konkurentsivõime jõulise edendamise Euroopas. See kehtib kõikide liikmesriikide kõikide piirkondade kohta. Nii püsib Euroopa pildil ja me aitame luua suuremat solidaarsust Euroopas ka pärast kriisi.

  Edit Herczog (PSE). – Härra juhataja, ma sooviksin kõigepealt vastata härra Farage’ile. Kui seni ei olnud kindel, kas Euroopa Parlament on ühte meelt, siis minu arvates veenis härra Farage meid kõiki, et meil, Euroopa Liidul, tuleb kokku hoida.

Euroopa Liitu on tabanud süsteemne kriis ja me peame endilt küsima, miks Lissaboni strateegia, mida on kümme aastat ellu viidud, ei suutnud meid päästa. Kas meil oleks võinud olla parem eesmärk? Kas me oleksime võinud paremini seda strateegiat rakendada? Kas me võiksime seda teha ühtsemalt või ootame, et keegi teine tegutseks meie asemel?

Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni arvates on õige, et meil on tulevikuks konkurentsivõime ning sotsiaalse ja keskkonnaalase jätkusuutlikkuse edendamiseks ühtne, kõikehõlmav strateegia. Sotsiaaldemokraatide vastus on, et me peame tagama Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamise kogu Euroopas; me vajame seda kõikide eurooplaste, sealhulgas kõige haavatavamate ja vaesemate jaoks.

Meil tuleb stabiliseerida finantsturud ja vähendada tulevikus sarnaste kriiside taastekkimise ohtu. Kuid me ei toeta poliitikat, millega meie ressursid suunatakse maksuparadiisidesse ja üksikute inimeste pangakontodele. Meil on vaja stabiliseerida reaalmajandus kogu Euroopas, kõigis sektorites, pidades eelkõige silmas väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid, kuid seejuures tuleb toetada tööhõivet, mitte üksnes võimaldada neil ettevõtetel kasumit teenida.

Me peame edendama teadus- ja arendustegevusel rajanevat uuenduslikkust ja üleminekut elektroonilisele asjaajamisele ning arendama oskusi, nii et kõik Euroopa kodanikud saaksid uut tehnoloogiat kasutada. Me eraldame vahendeid teadmiste hoidmiseks kõikides intellektuaalomandiõigustega seotud valdkondades. Me peame stabiliseerima Euroopa kui terviku, kuid lisaks peame vaatama, mis toimub Euroopast väljaspool, maailma haavatavamates piirkondades, ning me ei tohi luua uusi eraldusjooni Euroopa Liidu sees.

Me peame koondama jõud ja tegutsema. Tegutsemine, tegutsemine, tegutsemine ja saavutamine! Sõnad üksi ei aita meil edu saavutada. Ei piisa sellest, kui me teeme palju, vaid tuleb teha küllaldaselt. Me palume komisjonil ja nõukogul minna kevadisest ülemkogust kaugemale ja viia meie sõnumid G20 kohtumisele. Seda ootavad meilt kodanikud. Tegutsegem ühiselt.

  Ona Juknevičienė (ALDE). - (LT) Ma tahaksin juhtida tähelepanu mõnedele asjaoludele, mis tunduvad mulle töökohade säilitamise ja uute töökohtade loomise küsimuse lahendamisel olulistena. Esiteks on tegemist üleilmse majanduskriisiga, mis sunnib meid tööhõivestrateegia ümber hindama. Teiseks peame kriitiliselt hindama seda, mida on juba saavutatud ja kui tõhusalt on vastuvõetud strateegiaid rakendatud. Seetõttu kutsun komisjoni üles väga põhjalikult analüüsima, kuidas ühenduse liikmed tööhõive soodustamiseks mõeldud vahendeid kasutavad. Praegune tava eraldada vahendeid peamiselt õppele, ümberõppele ja igasugustele koolituskursustele ei ole minu arvates tulemuslik. Investeerimine väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse ning mikrolaenudesse on kõige tõhusam abinõu uute töökohtade loomiseks. Sel eesmärgil saaks nii Sotsiaalfondi kui ka Globaliseerumisega Kohanemise Fondi vahendeid palju tulemuslikumalt kasutada. Liikmesriigid peavad esitama aruanded Sotsiaalfondi ja Globaliseerumisega Kohanemise Fondi vahendite kasutamise kohta ning näitama eelkõige, kui palju uusi töökohti on loodud. Ebatõhusa kasutamise eest tuleb ette näha karistused. Nende töötajate arv, kes lahkuvad töölt nii-öelda vabatahtlikult, kasvab. Nad jäävad ilma tööst ning sotsiaalsest ja rahalisest toetusest. Seega peaksime kaasama inimeste huvide kaitseks ametiühingud. Ma kutsun komisjoni ja liikmesriike üles selles olulises küsimuses üksmeelselt tegutsema.

  Guntars Krasts (UEN). – (LV) Tänan teid, härra juhataja. Praeguses kriisiolukorras on parem teha rohkem, kui jääda ootama. Seetõttu peavad kavandatud majanduslikud stiimulid kindlasti pälvima meie toetuse. Kuid Ida-Euroopas olevate uute liikmesriikide jaoks – mõningate eranditega – on rahvusvahelised laenuturud oma uksed sulgenud, kapital voolab välja ja Lääne-Euroopa pangad, kellele kuulub selles piirkonnas suurim turuosa, on asendanud oma ekspansiivse laenuandmispoliitika, mida nad alles hiljuti järgisid, ettevaatlikuma lähenemisviisiga. Nende liikmesriikide võimalused kasutada finants- ja eelarvevahendeid on piiratud või puuduvad täielikult. Lisaks piiravad enamikus euroalaga liitumiseks valmistuvates riikides lähenemiskriteeriumid keskpikas plaanis majanduse stimuleerimise meetmete valikut. Ainus reaalne võimalus, mis aitab neis riikides majandust stimuleerida ja Lissaboni strateegiat rakendada, on rahastamine Euroopa Liidu fondidest. Vahendite hankimisel võib aga takistuseks kujuneda kaasrahastamine ja see võib pikendada vahendite saamiseks kuluvat aega. Et elavdada Ida-Euroopa majandust, on vaja kiiresti kokku leppida, kuidas muuta Euroopa Liidu fondidest vahendite saamise eeskirju. Vahendite saamise korda tuleb oluliselt lihtsustada, riigi ja erasektori poolse kaasrahastamise mahtu tuleb vähendada ning vahendite saamise tähtaegu pikendada. Meil tuleb leida reaalsed võimalused kasutada Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga rahastamist. Need otsused edastavad Ida-Euroopa turu taastumise ja stabiliseerumise seisukohalt olulise märguande. Tänan.

  Elisabeth Schroedter (Verts/ALE). – (DE) Härra juhataja, kolleegid, volinikud, tänan teid. Meil tuleb kasutada võimalust, mida pakub finantskriis Euroopa majanduse otsustavalt keskkonnahoidlikumaks muutmiseks ja kliimamuutuse peatamiseks.

Kuid komisjon ei kasuta seda võimalust ning tugineb päästepaketile, mis hõlmab selliste aegunud valdkondade nagu tee-ehituse ja autotööstuse toetamist. Isegi investeerimine kiduvatesse majandusstruktuuridesse näib olevat võimalus. See ei ole tulevikkuvaatav mõtlemine, mis võimaldaks inimestel lõpetada muretsemise elatusallika kaotamise pärast. Struktuurifondide kasutamise eeskirju peab lõdvendama üksnes säästvate, keskkonnahoidlike investeeringute eesmärgil. Ilma sellise, kliimaga seotud tingimuseta ei tohiks kaasrahastamist suurendada.

Lugupeetud volinikud, minu arvates on see küüniline, kuidas te kasutate finantskriisi töötajate õiguste vähendamiseks. Töötajate lähetamist käsitlev direktiiv peaks töötajate õigusi tugevdama, mitte aitama neid nõrgendada. Sellist reformi oleks juba ammu vaja läinud. See, mida te uues dokumendis pakute, ei ole vastuvõetav.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL). – (PT) Neoliberaalne Lissaboni strateegia on olnud Euroopa Liidu üks peamisi dokumente, mis edendab finantsturgude dereguleerimist, avalike teenuste erastamist, turgude ja kaubanduse liberaliseerimist, töösuhete dereguleerimist ja töötajate õiguste kahjustamist. Selged näited on ettepanekud tööaja direktiivi ja turvalise paindlikkuse kohta.

Ei ole mingit mõtet jätkuvalt nõuda Lissaboni strateegia järgimist, kui majanduslik ja sotsiaalne kriis, mida see strateegia aitas esile kutsuda, muutub üha hullemaks. Seetõttu peame loobuma säärasest neoliberaalse kapitalismi poliitikast, mille arvele tuleb kirjutada kasvav tööpuudus, vaesus ja ebakindel töö ning mis on suurendanud sotsiaalset, piirkondlikku ja territoriaalset ebavõrdsust. Me vajame kõikehõlmavat solidaarsuse ja säästva arengu Euroopa strateegiat, mis põhineb tootmissektorite ja avaliku sektori investeeringute toetamisel ning mille alusel suurendatakse tõhusalt ühenduste vahendite eraldamist nõrgema majandusega riikide toetamiseks, mis kaitseb loodust ja loob töökohti, kus töötajatel on õigused, ning mis edendab avalikke teenuseid, suurendab ostujõudu ja tagab õiglase tulu jaotamise, et vähendada vaesust. See on täpselt vastupidine sellele, mida komisjon ja nõukogu on soovitanud.

  Johannes Blokland (IND/DEM). - (NL) Härra juhataja, viimastel aastatel on kevadise ülemkogu arutelude käigus kutsutud liikmesriike üles Lissaboni protsessi nimel tööd tegema. Majanduskasv ja madal inflatsioon pakkusid ju võimalusi reformi läbiviimiseks. Reform oli vajalik, et konkureerida areneva majandusega riikidega, ja reformi on praegugi vaja.

Praegune kriis näitab, et liikmesriigid, kes sellele üleskutsele vastasid, saavad praegu teistest paremini hakkama. Teistes liikmesriikides on suured eelarvepuudujäägid, ja asjaolu, et liikmesriigid, kes meie üleskutsele kurdiks jäid, vajavad nende puudujääkide katmiseks abi, ohustab meie vääringu stabiilsust.

Ma tahaksin kutsuda komisjoni üles jälgima liikmesriikide tegevust, tagamaks, et nad peavad stabiilsuspaktist kinni. Ainult nii saame vältida olukorda, kus selle kriisiga kaasnevad kulud väljuvad kontrolli alt. Ajutisi toetusmeetmeid, mis vastavad jätkusuutlikkuse kriteeriumidele, võib niisiis kohaldada piiratud ulatuses. On ilmselge, et lisaks kõikidele uutele plaanidele tuleb kinni pidada ka varasematest kokkulepetest.

  Sergej Kozlík (NI). – (SK) Lääne-Euroopale meeldib rääkida vajadusest aidata Kesk- ja Ida-Euroopa riike kriisi ületamisel. Kuid samad inimesed – täpsemalt öeldes Nicolas Sarkozy – räägivad neist riikidest ka kui mustast august, mis kujutab endast ohtu Euroopa Liidule. Ma taunin sellist labaselt üldistavat lähenemist probleemile, mis mõjutab lääneriike täpselt samamoodi. Selliste avalduste tulemusel kaob usk Kesk- ja Ida-Euroopa riikide institutsioonidesse ning need tunduvad abistamise asemel pigem noahoobina selga.

Eelmisel nädalal otsustasid Euroopa liidrid loobuda protektsionismist, mis oleks tähendanud uue raudse eesriide loomist ühinenud Euroopas. Samas on aga komisjon kiitnud heaks tohutu riigiabi Prantsuse autotootjatele. Selline ebavõrdne ja diskrimineeriv lähenemisviis ilmneb ka teistes valdkondades, eelkõige põllumajanduses. Euroopa on muutumas kahepalgeliseks ja sellest lõikavad kasu euroskeptikud.

  Gunnar Hökmark (PPE-DE). – Härra juhataja, see arutelu on keskendunud töökohtadele ja uuele heaolule. Seepärast olen ma veidi üllatunud, et kuulen Sotsiaaldemokraatide fraktsioonist kriitikat nende suhtes, kes kandsid hoolt realistliku poliitika eest Euroopas, sest just sotsiaaldemokraadid nõudsid majanduskasvu kõrghetkel madalamaid intressimäärasid; täpselt nii viidi rahapoliitikat ellu Ameerika Ühendriikides. Just see leebe rahapoliitika õõnestas rohkem kui miski muu Ameerika Ühendriikide majandust. Härra Schulz peaks olema tänulik, et Euroopa ja Euroopa Keskpank ei kuulanud teda, sest kui nad oleksid seda teinud, oleks Euroopa majandus palju hullemas olukorras. Ma usun, et selles küsimuses oleme üksmeelel.

Sama kehtib poliitika kohta, mida te täna soovitate, sest nüüd räägite te eurovõlakirjadest, mis muu hulgas tooksid Kesk-Euroopa riikide jaoks kaasa kõrgemad intressimäärad. See ei väljenda solidaarsust finantskriisi ajal ja meil oleks targem ka nüüd härra Schultzi mitte kuulata.

Meil tuleb tegutseda, kuid me peame võtma õigeid meetmed, et kriisi mitte süvendada ja tagada stabiilsus.

(Vahelehüüe saalist)

Ei, te ei olnud võimul, kuid te olete süüdi paljudes asjades ja kui me oleksime teid kuulanud, siis oleksime hullemas olukorras. See oli ju meievaheline kokkulepe? Ma usun, et Euroopa Parlament on ühel meelel selles, et teie poliitika oli vale.

Härra juhataja, nüüd vajame me stabiilsust. Me peame järgima konkurentsieeskirju ja riigiabi andmist käsitlevaid eeskirju, et tagada avatus ja vaba kaubandus, sest eksport vajab rohkem importi ja import vajab eksporti. Sel moel saame tagada rohkem töökohti.

  Guido Sacconi (PSE). – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, ühest minutist piisab vaid telegrammi edastamiseks. Minu sõnumit, mille ma saadan Euroopa Ülemkogule, on juba käsitlenud härra Schulz ja härra Rasmussen, kes ütlesid, et uue jõulise finants- ja eelarvepoliitika kaudu tuleb teha rohkem, ennekõike seoses sotsiaalse kriisiga. Lubage mul lisada veel üks sõnum: selle kriisi läbimisel on muidugi väga tähtis viia miinimumini kriisi sotsiaalne mõju, kuid oluline on ka hoida kindlat kurssi, nii et me teame, kas me väljume kriisist üleilmset konkurentsi silmas pidades võitjate või kaotajatena, arvestades, et uue keskkonnahoidliku, nutika ja vähem süsinikdioksiidi heitkoguseid tekitava majanduse otsinguil muutub konkurents üha ägedamaks.

Seetõttu peavad kõik meetmed kõikidel tasanditel – alates kohalikust tasandist ja lõpetades Euroopa tasandiga – keskenduma selle eesmärgi saavutamisele. Nõukogu peab andma Kopenhaageni konverentsile eelnevateks läbirääkimisteks tugeva mandaadi, nii et me ei laseks käest seda võimalust, mis on ühtlasi majanduslik võimalus. Seda mandaati tuleb toetada arengumaade tarbeks antavate rahaliste vahenditega, mis võimaldavad neil meiega ühineda.

  Sophia in 't Veld (ALDE). - (NL) Härra juhataja, see kriis paneb Euroopa proovile. Kodanikud ootavad Euroopalt nüüd tegutsemist ja seda hämmastavam on, et paljude riikide juhid ajavad isegi praegu poliitikat, mille juhtmõte on „igaüks enda eest”. Euroopa ei ole 27 riigi huvide summa. Selles mõttes oleks tohutu viga jagada Euroopa taas kord idaks ja lääneks.

Härra juhataja, liberaalid sooviksid investeerida tulevikku, mitte mineviku vigadesse. Lissaboni strateegia eesmärke ei tohiks külmutada. Kui me üldse mingeid eesmärke endale seame, siis peaksime rohkem pühenduma haridusele ja teadusele, uuenduslikkusele, jätkusuutlikkusele ja tugevale Euroopa turule.

Härra juhataja, pankurid, kes raiskavad meie raha, on põlastusväärsed, kuid härra Schulz, poliitikud, kes praegu puudujääke ja noorematele põlvkondadele jäävaid võlgu tekitavad, on niisama vastutustundetud. Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon nõustub proua Ferreira raporti põhiliste sõnumitega. Me suudame selle kriisiga toime tulla üksnes tulevikku suunatud tegelike Euroopa lahendustega. Euroopa peab vastama küsimusele, kas nüüd või mitte iial.

  Dariusz Maciej Grabowski (UEN). – (PL) Härra juhataja, Euroopa Liidul on väga vaja tõelist majanduse taastamise strateegiat. Et see strateegia oleks tõhus, peab see vastama järgmistele tingimustele. Esiteks vajab Euroopa Liit suuremat eelarvet – mitte sellist, mida on vähendatud 1%lt SKTst 0,8%ni SKTst, nagu mõned riigid soovitavad. Teiseks tuleks taastada eelarve- ja maksupoliitika suveräänsus ning loobuda nende poliitikavaldkondade standardimise katsetest. Kolmandaks tuleb lõpetada uutele liikmesriikidele surve avaldamine euroalaga liitumiseks. Neljandaks tuleks sisse viia rahastamiskapitali voogude range kontroll ja lõpetada kapitali väljavool uutest liikmesriikidest rikastesse liikmesriikidesse. Praegu ulatub see röövellik väljavool kümnete miljonite eurodeni ja laostab uusi liikmesriike. Viiendaks peame andma otsest tuge ja abi esmajoones nendele riikidele ja piirkondadele, mida kriis on kõige rängemalt mõjutanud, mitte sulgema nii nagu praegu laevatehaseid Poolas, samas kui Prantsusmaal ja Saksamaal on töökohad kaitstud. Kuuendaks peaks infrastruktuuri investeeringute programmi eesmärk olema erinevuste ja mahajäämuse kõrvaldamine, eriti uutes liikmesriikides.

  Csaba Őry (PPE-DE). – (HU) Härra juhataja, me kõik teame, et praeguse majanduskriisi oludes on tööhõivepoliitika ja Lissaboni strateegia tähtsus kasvanud, ning seetõttu peame meie, Euroopa seadusandjad ja otsustajad, püüdma muuta tööhõivepoliitika suuniste rakendamise nii tõhusaks ja tulemuslikuks kui võimalik. Nagu näitasid ka tööhõive- ja sotsiaalkomisjonis toimunud hääletuse tulemused, valitseb fraktsioonide vahel täielik üksmeel selles, et tööhõivepoliitika suunised aastateks 2008–2010 moodustavad eesmärkide saavutamiseks sobiva ja seni piisavalt paindliku raamistiku. Selles raamistikus on liikmesriikide ülesanne määrata kindlaks esmased meetmed, mis vastavad iga riigi konkreetsele olukorrale, ja lisada eri suunistele konkreetne sisu. See raamistik on niisiis hea vahend, mille loomine on Euroopa ühine edusamm. Teisalt peavad liikmesriigid nüüd selle suurepärase vahendi tõesti praktikas rakendama.

Seega sõltub edu kahest eeltingimusest: õigete eesmärkide seadmisest ja nendele eesmärkidele vastava poliitika praktilisest rakendamisest. Võib öelda, et esimene eeltingimus on juba täidetud, ja seetõttu tuleb minu arvates järgmisel perioodil pöörata põhitähelepanu kontrollimisele, kuidas liikmesriigid tööhõivepoliitika suuniseid konkreetsemaks muudavad ja kohaldavad. Me ei saa eirata asjaolu, et eri liikmesriikide erineva majandusliku olukorra ja võlataseme tõttu on neil ka erinevad võimalused tööhõivesse ja inimressurssidesse investeerida. Siiski peame olema ühel meelel selles, et kõik liikmesriigid peavad proportsionaalselt oma võimalustega suurendama otseselt tööhõivega seotud investeeringuid. Me peame mõistma, et liikmesriikides käiku antud majanduse stimuleerimise pakettide tulemuslikkus on tihedalt seotud Euroopa Liidu eesmärkide saavutamisega. Seepärast peame oma seisukohti majanduspoliitika valdkonnas varasemast rohkem lähendama ning lootes fraktsioonide üksmeelele kutsun ma üles Anderssoni raportit toetama ja selle vastuvõtmise poolt hääletama.

ISTUNGI JUHATAJA: RODI KRATSA­TSAGAROPOULOU
asepresident

  Pervenche Berès (PSE). - (FR) Proua juhataja, härra Vondra, härra volinik, Euroopa suudab teha palju, kui vaid tahab, kuid selleks peab ta olukorda õigesti hindama; praegu aga alahinnatakse Euroopas seda kriisi. Euroopa peab välja pakkuma vajalikud vahendid, kuid praegusest taastamiskavast ei piisa. Euroopa peab vabastama vajalikud rahalised vahendid; kuid arutelu eurovõlakirjade üle on seiskunud ja seda tuleb uuesti alustada. Kui Euroopa tahab rahvusvahelisel areenil targalt tegutseda, peab ta andma ka eeskuju finantsturgude reguleerimise ja järelevalve valdkonnas.

Härra Barroso, teie algatus seoses Jacques de Larosière’i rühma tööga oli kasulik, arukas ja erakordne. See töö on nüüd valmis. Käituge nagu Jacques Delors ja kasutage seda tööd rakendamise alusena.

See aruanne võeti vastu ühehäälselt, kuigi töörühm koosnes väga erinevat päritolu ja eri kultuure esindavatest inimestest. Euroopa üksmeel, mida me oleme püüdnud juba aastaid leida, on niisiis leitud.

Kui te lasete pärast seda kõike riikide vahele lõhel tekkida, ei saa finantsturgude Euroopa tasandi järelevalve teoks.

  Filiz Hakaeva Hyusmenova (ALDE). – (BG) Ühtekuuluvuspoliitika roll muutub majanduskriisis veel olulisemaks. Liikmesriikide põhilised probleemid on pangandussektor, tootmisvõimsuse vähendamine, uue raha puudumine ja tööturu kokkutõmbumine. Seni olid ühtekuuluvuspoliitikal oma rahalised vahendid, kuid kriis sunnib kasutusele võtma sobivaid uuenduslikke lahendusi.

Euroopa Liidu fondide kaudu antav toetus tuleks nüüd suunata teatud kindlatele valdkondadele. Struktuurifonde tuleks kasutada aktiivsemalt ja rohkem konkreetsest olukorrast lähtuvalt. Liikmesriigid peaksid suunama põhitähelepanu toetusesaajate suutlikkusele saadud raha kasutada. Ma loodan väga, et komisjon lihtsustab struktuurifonde käsitlevaid eeskirju, kuid seda ei tohi teha rahaliste vahendite jaotamise ja kasutamise kontrollimise arvelt. Ma olen seisukohal, et ühtekuuluvuspoliitikat ja reaalmajandusse investeerimist käsitlev raport annab ideid kriisiga toimetulemiseks ja on kasulik majandustegevuse stimuleerimiseks mõeldud edasiste meetmete võtmisel, mida me Euroopa Ülemkogult ootame. Tänan.

  Rolf Berend (PPE-DE). – (DE) Proua juhataja, nõukogu eesistuja, volinikud, daamid ja härrad, härra Kirilovi raport käsitleb peamiselt kolme aastateks 2007–2013 kehtestatud struktuurifonde käsitleva määruse muutmist eesmärgiga parandada rahavooge ja likviidsust liikmesriikides. See on üks majanduskriisiga võitlemise meede, mida me võime tingimusteta toetada.

Liikmesriigid peavad nüüd täielikult ära kasutama näiteks eluasemete energiatõhususse ja taastuvenergia kasutamisse tehtavate investeeringute toetamise võimalused ning uued elamumajandusse investeerimise võimalused üldiselt. Need kavandatud meetmed aitavad struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide rakendamist kiirendada, lihtsustada ja paindlikumaks muuta. Ma pean rõhutama, et need meetmed ei ole vastuolus vaba konkurentsi, sotsiaalsete standardite ega keskkonna- ja kliimakaitset käsitlevate eeskirjade rakendamisega ühenduses.

Liikmesriikide kohustus on nüüd tagada Euroopa struktuurifondide kaudu antavate vahendite kaasrahastamine, et neid vahendeid täielikult ära kasutada. Raportis esitatud nõudmist fondide haldamise ja rakendamise lihtsustamise kohta tuleb tunnustada ja toetada.

Volinikud, me ootame komisjonilt selles küsimuses 2009. aastal veel ettepanekuid. Tuleb rõhutada, et majanduse edukaks taastamiseks on olulised tööhõivet ja ettevõtlust toetavad meetmed. Liikmesriike tuleks siiski kutsuda üles laialdasemalt struktuurifonde kasutama, et soodustada töökohtade loomist väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes.

Parlamendikomisjon on võtnud arvesse kõiki meie muudatusettepanekuid. Me peame seda raportit tingimusteta toetama. Õnnitlused, härra Kirilov.

  Enrique Barón Crespo (PSE). – (ES) Proua juhataja, nõukogu eesistuja, komisjoni asepresident, daamid ja härrad, parim austusavaldus Jean Monnet’le on see, kui me tegutseme ühtselt, otsustavalt ja visalt, nagu tegi seda Jean Monnet, kui ta korraldas mõlema maailmasõja ajal logistikakoostööd, mis võimaldas liitlastel sõda võita. See tähendab, et meie, 27 liikmesriiki, peame tegutsema koos.

Meie, sotsiaaldemokraatide arvates tuleks silmas pidada kolme esmatähtsat tegevussuunda. Esiteks tuleb tugevdada meie stimuleerimis- ja taastamiskava rahastamist eelarvest ning ka kava elluviimise järelevalvet ja korraldamist Euroopas.

Teiseks tuleb meil kujundada välja tõeline solidaarsus 27 liikmesriigi vahel. Ma ei tea, kas Tšehhi valitsus ja parlament, kes alles püüavad Lissaboni lepingut ratifitseerida, teavad, et Lissaboni lepingu teises artiklis kasutatakse sõna „solidaarsus” esimest korda.

Kolmandaks peame võitlema maksuparadiiside kui üleilmastumise mustade aukude vastu.

  Chris Davies (ALDE). – Proua juhataja, ma tahan viidata meie strateegiale ja ettevalmistustele seoses Kopenhaageni kliimakonverentsiga, mis toimub selle aasta lõpupoole; me oleme võtnud enesele juhtrolli, kuid see on majanduslanguse ja meie eesmärkide vähendamise nõudmiste tõttu ohtu sattumas. Lubage mul tuua üks näide.

Enam kui kolm aastat tagasi leppisime kokku, et autotootjatele kehtestatakse uus nõue vahetada välja nende poolt kliimaseadmetes külmutusagensina kasutatavad ained, mille üleilmse soojenemise potentsiaal on 1400 korda suurem kui süsinikdioksiidil. Me ütlesime, et seda nõuet tuleb kõikide uute automudelite puhul täita alates 2011. aastast.

Kuid nüüd on kuulda, et mõned autotootjad, kelle eesotsas on minu arusaamist mööda Ford ja General Motors, üritavad selle kohustuse vältimiseks seaduselünki ära kasutada. Selle kuu lõpul toimub riiklike tüübikinnitusasutuste kohtumine. On väga tähtis, et volinik Verheugen haaraks ohjad ja teeks selgeks, et me ei kavatse oma nõudmistest loobuda ja et need külmutusagensid tuleb 2011. aastaks asendada.

Kui me nüüd alla anname, avame tee kõikide tootjate lobitööle ja meie juhtroll kliimamuutuse küsimuses nõrgeneb märkimisväärselt.

  Costas Botopoulos (PSE). – Proua juhataja, need kolm väga olulist raportit on koostatud sotsiaaldemokraatidest raportööride poolt. See ei ole muidugi juhus. Nende raportite põhiline suunitlus, sotsiaaldemokraatidest parlamendisaadikute esitatavad muudatusettepanekud ja minu arvates ka tänane arutelu näitavad väga selgelt, et selle kriisi puhul on olemas kaks üksteisest eristuvat poliitikat: tüüpiline parempoolne poliitika ja sotsiaaldemokraatlik poliitika. Parempoolse poliitika sõnum on üsna lihtne: kriis on paha, kuid me peame olema kannatlikud ja see läheb mööda; meil tuleb võtta mõned tehnilised meetmed ja asjad rahunevad iseenesest ning me peame väljendama kaastunnet inimestele, kes kannatavad kriisi tõttu.

Sotsiaaldemokraatide seisukoht on palju keerukam. Me ütleme, et meil tuleb rünnata probleemi juuri – kriisi põhjuseid – ning et me peame radikaalselt muutma majanduslikku paradigmat, meie ise peame muutuma ja tõkestama kõiki sääraseid spekulatsioone, mis selle finantskriisini viisid. See ei ole neutraalne kriis, vaid selle põhjuseks on konkreetne poliitika, peamiselt parempoolsete valitsuste poliitika.

  Jean-Paul Gauzès (PPE-DE). - (FR) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, just praegusel kriisiajal ootavad meie kaaskodanikud Euroopalt palju rohkemat. Euroopa ei või neid alt vedada.

Muidugi, olles realistlikud, peame tunnistama, et Euroopa rahalised vahendid on piiratud, ja me peame uurima, kuidas neid suurendada. Kuid Euroopa tõuseb rohkem esiplaanile ja on edukam, kui ta ilmutab suuremat poliitilist tahet.

See tähendab kõigepealt muidugi tegutsemist liikmesriikide meetmete ja jõupingutuste taganttõukajana, kuid lisaks sellele Euroopa tasandil kooskõlastatud lähenemisviisi tagamist. Taastamiskava on sisuliselt vahend ümberkorralduste edendamiseks. Euroopa Investeerimispanga rolli tuleb tugevdada.

Euroopa peab panema paika selge, uuendusliku majandusstrateegia. Ettevõtjad vajavad väljavaateid ja õiguslikku stabiilsust. Oluline on kõigepealt korrastada finantsteenuste valdkond, nii et pangad võiksid täita oma põhiülesannet – rahastada majandusarengut.

Praegu ettevalmistatavad direktiivid pankadele esitatavate kapitalinõuete ja kindlustusseltside kohta ning määrused reitinguagentuuride kohta peavad selle ülesande täitmisele kaasa aitama. Reitinguagentuure käsitlevas õigusaktis tuleb arvesse võtta tõendust leidnud vigadest saadud õppetunde.

Meil on kiiresti vaja korraldada reguleeritud finantstegevuse järelevalve Euroopa tasandil. De Larosière’i rühma aruanne sisaldab mõningaid kasulikke ja õigeaegseid ettepanekuid, mis tuleks kiiresti ellu viia.

Euroopa vajab ka asjakohast, tõhusat ja nüüdisaegset tööstuspoliitikat. Selles valdkonnas peame ühitama vajaduse säästva arengu ning rikkuse ja töökohtade loomiseks vajaliku kvaliteetse tööstusbaasi järele.

Kriisi ajal oleks parem mitte takistada normaalselt toimivate sektorite tegevust selliste eeskirjade ja määruste kehtestamisega, mille tõhusust ei ole korralikult tõendatud. Näiteks autotööstuses, millel on praegu tõsiseid raskusi, on oluline pikendada 2010. aastani jõus oleva sõidukite turustamise erandit käsitleva määruse kehtivusaega.

Samuti peame olema ärksad näiteks kahepoolse lepingu läbirääkimiste pidamisel Koreaga, sest see võib olla meie tööstusele väga soodne.

  Brian Simpson (PSE). – Proua juhataja, mina tahaksin täna rõhutada vajadust investeeringute järele: me vajame investeeringuid töökohtadesse, investeeringuid keskkonda ja investeeringuid kõikide liikmesriikide majandusse. Selles mõttes on eriti hädavajalikud investeeringud transpordiinfrastruktuuri ja eelkõige raudteeinfrastruktuuri, sest nii saame tagada maailmatasemel raudteevõrgu ning lisaks kaitsta ja luua töökohti ja sotsiaalset ühtekuuluvust.

Me peaksime esikohale seadma raudteevõrgu elektrifitseerimise; see oleks kasulik nii transpordi arengu kui ka keskkonnakaitse seisukohalt. Me peaksime investeerima oma transpordivõrku TENs. Me peaksime välja töötama taastamiskava, millel on sisu ja mida rakendatakse tegelikkuses, mitte ainult suuri sõnu tegema.

Tegevusetus ja põhimõte, et turud reguleerivad end ise, on läbi kukkunud. Euroopa kooskõlastatud tegevuse aluseks olev põhimõte peab seadma inimesed esikohale ja valitseva ladviku huvid viimasele kohale. Meie, kes me Euroopa Parlamendis seda põhimõtet esindame, ei ole valmis mängima Pontius Pilatuse rolli ja käsi probleemidest puhtaks pesema. Me tahame tegutseda ja teha seda otsustavalt.

  Péter Olajos (PPE-DE). – (HU) Ma olen veendunud, et praeguse majanduskriisi põhjused peituvad ületarbimises ja keskkonnakriisis ning et me peaksime lahendust otsima ka selles valdkonnas. Kliimapoliitikaga seoses on saabumas tähtis aeg, sest selle aasta lõpul peame Kopenhaagenis jõudma kokkuleppele uutes ühistes üleilmse soojenemise vastase võitluse eesmärkides. Niisiis on meil täita tähtis ülesanne ja me ei tohi eksida ega viivitada. Meile esitatud õigusaktides on määratletud raamistik ja sätestatud peamised suunised, kuid tegelikud, konkreetsed meetmed tuleb veel võtta. Et saavutada kasvuhoonegaaside vähenemine 25–40% võrra, nagu soovitavad teadlased, ja peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, on meil vaja märkimisväärseid rahalisi vahendeid.

Viimastel aastatel on mul olnud meeldiv võimalus külastada koos Euroopa Parlamendi delegatsioonidega Bangladeshi, Hiinat, Indiat ja hiljuti Guyanat ning minu veendumus sai nende külastuste tulemusel veelgi enam kinnitust. Ühelt poolt peame me arengumaid toetama, kuid seda saab teha üksnes läbipaistvate, kontrollitud investeeringute kaudu; teisalt tuleks ka Euroopa Liidu saastekvootide oksjonitest saadavat tulu kasutada selleks, et toetada arengumaade meetmeid, mille eesmärk on soodustada kliimamuutusega kohanemist. Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon soovitab sel eesmärgil kuni 2020. aastani kasutada kokku 30 miljardit eurot. See on suur summa ja selle nõuetekohane kasutamine on keeruline ülesanne.

Lisaks annab võitlus kliimamuutuse vastu Euroopale suurepärase võimaluse arendada suuremas mahus uusi tehnoloogiaid ja luua uusi töökohti ning selle kaudu suurendada ka energiavarustuse kindlust. ÜRO ja Ameerika Ühendriikide uus administratsioon ning mitme Euroopa riigi valitsus on tunnistanud, et üleilmsest kriisist väljumiseks vajame lisaks uutele tõhusatele energiaallikatele ka süsteemi, mis toimib uute organisatsiooniliste põhimõtete järgi, sest inimkonna ja Euroopa ees olev tõeline probleem – keskkonnakriis – on jäänud praeguse majanduslanguse varju. Uus roheline kokkulepe on ajalooline võimalus lahendada mõlemad kriisid korraga.

  Gianni Pittella (PSE). – (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, ma arvan, et juba alguses tehti selle kriisi ulatuse alahindamisel viga, eelkõige komisjoni poolt, ja et praegu teeme valesti, kui me tippkohtumistel muudkui kordame ennast, deklareerides põhimõtteid, millele ei järgne mingeid ühtseid ja praktilisi otsuseid. Euroopa üldsuse väga tõsistele raskustele raportites pakutavad lahendused on veenvad ja vastavad meie ees seisvale ülesandele.

Ma kutsun Euroopa Parlamenti üles kiitma heaks eurovõlakirjade emiteerimist puuduolevate vahendite hankimiseks, nagu on korduvalt soovitanud härra Mauro, mina ise ja ligi 200 parlamendisaadikut; tegemist on võib-olla koguni ainsa vahendiga, mille abil on võimalik tekitada meie elutus eelarves puuduvad rahalised vahendid kriisi ületamiseks vajalike meetmete, üleeuroopaliste võrkude, keskkonnahoidlike energiaallikate, teadustegevuse ja lairibaprojektide, vaesuse vastu võitlemise ja noortele suunatud Erasmuse programmi rahastamiseks. Suur Jacques Delors – ma kohe lõpetan – näitas meile teed. Mingem julgelt seda teed mööda.

  Avril Doyle (PPE-DE). – Proua juhataja, üleilmne majandus- ja finantskriis ning mitme miljardi suurused stiimulipaketid annavad meile tohutu võimaluse energiatõhususe parandamiseks, energiavarustuse kindluse suurendamiseks usaldusväärsete taastuvate energiaallikate abil ja keskkonnahoidliku tehnoloogia arendamiseks uue rohelise kokkuleppe kaudu. Teisisõnu saame muuta selle kriisi võimaluseks, mis on pikas plaanis meile kõigile kasulik.

Mul on hea meel kahe uuendusliku variandi üle, mille komisjon oma hiljutises teatises üleilmse kliimamuutuse vastu võitlemise rahastamiseks välja pakkus. Mina kui tänast dokumenti puudutava resolutsiooni esialgne koostaja kutsun liikmesriike üles tegutsema nende ettepanekute kohaselt ja lisaks järgmisel nädalal toimuval riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumisel järgima eelmise aasta 12. detsembril toimunud tippkohtumise deklaratsiooni, mis tuleks ametlikult vormistada – soovitatavalt koos Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi raporti lõpliku tekstiga, sest vastasel juhul ei ilmu see Euroopa Liidu Teatajas.

Selleks vajame kõigi kolme institutsiooni ühist deklaratsiooni ja ma kutsun nõukogu eesistujat, volinikku ja proua juhatajat seda meeles pidama. Detsembri deklaratsioonis märgitakse: „Euroopa Ülemkogu tuletab meelde, et liikmesriigid määravad kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuete ja eelarvenõuetega kindlaks Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi raames saastekvootide oksjonitest saadud tulude kasutamise. Euroopa Ülemkogu võtab teadmiseks liikmesriikide valmisoleku kasutada vähemalt poolt sellest summast meetmete võtmiseks, mille eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, leevendada kliimamuutust ja kohaneda kliimamuutusega, vältida metsade hävitamist, arendada taastuvaid energiaallikaid, energiatõhusust ja muid tehnoloogiaid, mis aitavad minna üle ohutule ja säästvale vähem süsinikdioksiidi heitkoguseid tekitavale majandusele, muu hulgas suutlikkuse arendamise, tehnosiirete ning teadus- ja arendustegevuse kaudu.”

Deklaratsioon jätkub. „Seoses rahvusvahelise kliimamuutust käsitleva kokkuleppega, mis sõlmitakse Kopenhaagenis 2009. aastal, ja nende puhul, kes seda soovivad, on osa sellest summast kavas kasutada kliimamuutuse leevendamiseks ja kliimamuutusega kohanemiseks võetavate meetmete rahastamiseks selle kokkuleppe ratifitseerinud arengumaades, eelkõige vähim arenenud riikides. Edasised sammud tuleb selles küsimuses teha Euroopa Ülemkogul 2009. aasta kevadel.”

Ootan innuga riigipeade ja valitsusjuhtide järgmise nädala kohtumiselt sellele deklaratsioonile väärikat järge.

  Harlem Désir (PSE). - (FR) Proua juhataja, liiga vähe, liiga hilja, ebapiisavalt kooskõlastatud ja ühismeeleta – sellised on praegu tegelikud reaktsioonid Euroopa Liidu majanduse taastamiskavale ja komisjoni ettepanekutele.

Põhjus on väga lihtne: kui me vaatame esialgseid prognoose, oleme sunnitud tunnistama, et kriisi sügavust alahinnati, arvestades näiteks tööstusliku tootmise enneolematut langust Ühendkuningriigis ja Prantsusmaal, rahvusvahelise kaubanduse ja Saksamaa ekspordimahu vähenemist ning kasvava tööpuuduse prognoose. Seetõttu olen ma veendunud, et praegu oleme väga kaugel lahendusest, mis oleks võrreldav näiteks Obama administratsiooni Ameerika Ühendriikides rakendatava plaaniga.

Jällegi on tunda solidaarsuse puudumist ja suurt kartlikkust. Märtsis nägime, et majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu keeldus taastamiskavade suurendamisest, ning nüüd näeme, et Ida-Euroopa riikidel ei jää üle muud, kui pöörduda Rahvusvahelise Valuutafondi poole. Tegemist on Euroopa solidaarsuse kahetsusväärse ebaõnnestumisega; me lubame aina rohkem riiklikke päästeplaane tööstussektori jaoks ja piirdume vaid üleskutsetega protektsionismist loobuda. Kuid ainus tõeline lahendus oleks Euroopa pääste- ja taastamiskava autotööstuse sektori jaoks.

Ma leian, et Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni nõudmine on täna väga selge: me tahame suuri investeeringuid. Et me viitame sageli 1929. aasta kriisile, siis vaadakem võrdluse mõttes Roosevelti uut kurssi (New Deal), mille alusel kulutati seitsme aasta jooksul 3,5% SKTst. Euroopas oleks see praegu võrdväärne 400 miljardi euroga aastas, mida kulutataks mitme aasta vältel. Seetõttu tuleks meie arvates teha kättesaadavaks laenuvahendid ja eurovõlakirjad, paigutada suuri investeeringuid keskkonnahoidlike uuenduste väljatöötamisse, hoonete soojustamisse, nüüdisaegsesse transporti ja energeetikasektorisse, töötada välja kava restruktureerimise ja tööpuuduse ohvrite toetamiseks ning töötute aitamiseks näiteks Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi tegevusulatuse laiendamise kaudu.

  Cornelis Visser (PPE-DE). - (NL) Proua juhataja, Euroopa Parlament peaks selles majanduskriisis tegutsema järelevalve teostajana, eriti protektsionismi vältimisel.

Me oleme ühiselt loonud siseturu, mis on toonud meile palju jõukust. Siseturg on olnud nii Lääne-Euroopa kui ka Kesk-Euroopa riikidele väga kasulik. Me ei tohi lasta neil saavutustel käest libiseda, ehkki olukord on muutunud keerulisemaks. Euroopa Parlament peaks seisma vastu sellistele ettepanekutele nagu Prantsuse autotööstuse toetamist puudutav ettepanek, mis võiksid kahjustada teisi Euroopa riike.

Euroopa Parlament peaks valvama ka selle järele, et euro püsiks tugevana. Me ei saa aktsepteerida seda, et riigid kasvatavad piiramatult riigivõlga. Me oleme Euroopas sõlminud niinimetatud stabiilsuse ja kasvu pakti. Me teame, et finantskriisi tulemusena tuleb meil ajutiselt pakkuda pankade toetamiseks rohkem võimalusi. See peaks siiski olema erand.

Ei ole mingit vajadust anda teistele majandussektoritele struktuuritoetusi. Liikmesriikidel ei ole selleks raha ja kui nad peaksid võtma eurovõlakirjade näol laenu, siis lükkuks võlakoorem tulevaste põlvkondade õlgadele ja euro nõrgeneks. Ma olen selle vastu.

Ühesõnaga peaksime võitlema valvekoerana protektsionismi vastu ja kaitsma euro väärtust.

  Libor Rouček (PSE). – (CS) Daamid ja härrad, oma lühikeses sõnavõtus tahaksin ma keskenduda ühele olulisele küsimusele, mis leiab Euroopa Ülemkogu kohtumisel loodetavasti tulemuslikku arutamist ja lahendamist, nimelt energiapoliitikale. Me kõik teame, et Euroopa Liit peab suurendama energiavarustuse kindlust ja oma sõltumatust ning tugevdama energiainfrastruktuuri, mis tähendab nafta- ja gaasijuhtmete ning elektriliinide pikendamist ja ühendamist eri riikide ja piirkondade vahel. Samuti on meil vaja suurendada oma nafta- ja maagaasivarusid. Meil tuleb suurendada taastuvate energiaallikate osakaalu, ehitiste ja toodete energiatõhusust ning investeeringuid teadusuuringutesse ja kliimamuutuse mõju leevendamiseks võetavatesse meetmetesse. Ma olen veendunud, et energeetika valdkonnas vajalikud meetmed ja investeeringud ei paku üksnes lahendusi meie energia- ja kliimaprobleemidele, vaid neil võib majanduskriisi ajal olla ka väga positiivne ja võimas mõju, sest nad käivitavad majanduskasvu ja suurendavad tööhõivet.

  Rumiana Jeleva (PPE-DE). – (BG) Daamid ja härrad, mul on hea meel selle üle, kui aktiivselt Euroopa institutsioonid visandavad meetmeid liikmesriikide ja komisjoni kooskõlastatud tegevuseks, et majanduskriisiga toime tulla. Nagu kõik hästi teavad, on Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitikal suur osatähtsus Euroopa majanduse taastamiskavas ja selle kaudu tehakse kõige rohkem ühenduse investeeringuid reaalmajandusse. Et neid jõupingutusi tunnustada, toetab Euroopa Parlament Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi käsitleva määruse muudatusi, mille eesmärk on lihtsustada ja kiirendada Euroopa Liidu rahaliste vahendite haldamist. Loodan, et see lihtsustamine on kasulik toetusesaajatele – neile, kellele need vahendid on tegelikult mõeldud. See on eriti oluline Euroopa Liidu vaesemate liikmesriikide jaoks.

Nüüd on liikmesriikidel tähtis ülesanne tagada vajalik rahastamine, nii et Euroopa Liidu vahendeid kasutataks eesmärgipäraselt. Liikmesriigid ei tohiks projektide rahastamise lihtsustatud korra kasutamisel rikkuda vaba konkurentsi reegleid ega hea halduse standardeid. Tänan teid tähelepanu eest.

  Atanas Paparizov (PSE). – Proua juhataja, on selge, et Euroopa osa majanduse taastamiskavas ja selle rahalises tagamises on liikmesriikide jõupingutustega võrreldes väga väike. Loodan siiski, et Euroopa Ülemkogu võtab vastu kava riikide energiavõrkude vastastikuse sidumise toetamiseks, nii et tulevaste gaasikriiside mõju oleks vähem tuntav.

Solidaarsust võiks väljendada ERM2, euroalaga ühinemise ja euro kasutuselevõtu kriteeriumide paindlikumaks muutmise teel nende riikide jaoks, kes soovivad euroalaga ühineda. On selge, et liikmesriigid, kes peavad praegu oma vääringu stabiilse vahetuskursi hoidmiseks tegema suuri pingutusi, vajavad kõigis oma püüdlustes euroalaga liituda ja selle kaudu majanduskriisi mõju vältida rohkem toetust. Loodan, et see on üks lähitulevikus tehtavaid otsuseid, arvestades, et euroala praegustele liikmetele on teatud paindlikkus juba tagatud.

  Danutė Budreikaitė (ALDE). - (LT) Kuigi ma olen Euroopa majanduse taastamiskavaga põhimõtteliselt nõus, tahaksin juhtida tähelepanu kahele küsimusele: eurovõlakirjade emiteerimisele ja euroala laienemisele. Eurovõlakirjade emiteerimine ei ole euroala tugevdamiseks sobiv vahend; lisaks ei ole ka ajastus õige, sest Euroopat mõjutab praegu finants-, majandus- ja sotsiaalkriis. Meil on 16 euroala liiget, kelle majandus saab toetust, kuid mis saab ülejäänud 11 riigist? On tehtud ettepanek, et eurovõlakirju peaks saama osta vaid Rootsi ja Taani kroonide eest. Millisesse olukorda paneks see uued liikmesriigid, kes paljudel objektiivsetel põhjustel ei ole euroala liikmed? Millised on laenuvõtmise kulud nende jaoks? Leedul ei lubatud eurot kasutusele võtta, sest inflatsioon ületas 0,07% võrra inflatsiooninäitaja piirnormi, kuid kümne aasta jooksul ei ole ükski euroala liige täitnud kõiki kriteeriume. Leedu litt on olnud euroga seotud juba neli aastat. Kas poleks aeg käsitleda maailmas toimunud muutusi loomingulisemalt ja laiendada euroala, muutes kriisist väljumise nii Euroopa Liidu jaoks lihtsamaks?

  Mieczysław Edmund Janowski (UEN). – (PL) Proua juhataja, härra Kirilovi kiiduväärt raporti pealkiri viitab sellele, et olemas võib olla ka mittereaalne majandus. Tekkinud on virtuaalne majandus ja virtuaalne raha, ent pankurite ja audiitorite allkirjad on reaalsed ja näitavad, et kõik on korras. Selgub aga, et see pole tõsi ja tegemist on blufiga.

Me peame praegu toime tulema majandus- ja moraalse kriisi probleemidega. Seda arvestades on investeeringud regionaalarengusse ja ühtekuuluvusse mõistlikud ja vajalikud. See tähendab reaalsete kilomeetrite kaupa maanteid, ajakohastatud raudteid ja lennujaamu. Me peaksime investeerima teadmistesse ja haridusse ning uuenduslikesse lahendustesse, eriti seoses väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetega. Me peaksime tõepoolest piirama bürokraatiat. Nii saame luua töökohti, mis annavad elatist tuhandetele inimestele. Lisaks viime sellega tõeliselt ellu solidaarsuse poliitikat, selle asemel et tegelda protektsionismiga. Nii muutub Lissaboni strateegia reaalsuseks.

  Emmanouil Angelakas (PPE-DE). – (EL) Proua juhataja, majandussektorite tegevuse elavdamiseks tuleb võtta konkreetseid meetmeid, mis aitaksid neil kriisiga toime tulla.

Kui need meetmed on seotud regionaalpoliitika ja ühtekuuluvuspoliitikaga, puudutavad nad kindlasti enamikku kodanikke ja ettevõtteid, eriti väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid.

Algatused, mille eesmärk on lihtsustada Euroopa Regionaalarengu Fondi ja teiste struktuurifondide rakendamise korda, ning sellised meetmed nagu taastuvate energiaallikate kodudes kasutamisse tehtavate investeeringute suurendamine, eeskirjade lihtsustamine, ettemaksete tegemine, abikõlblike kulude ja ühekordsete summade väljamaksmine aitavad kindlasti kaasa töökohtade säilitamisele ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete püsimajäämisele selles ebakindlas majanduskliimas.

Jõupingutusi tuleb veelgi hoogustada teiste algatustega, mida Euroopa Parlament ootab ja mille sõnastamisel ta kavatseb aktiivselt osaleda. Endiselt püsib vajadus võtta meetmeid, millel on otsene mõju kodanike rahalisele toetamisele.

  Csaba Sándor Tabajdi (PSE). – (HU) Euroopa Liit ei ole kunagi olnud nii kriitilises olukorras kui praegu. Protektsionismi tõttu on löögi alla sattunud kaks peamist põhimõtet: solidaarsus ja ühtsus siseturul. Martin Schulzil on täiesti õigus. Euroopa Komisjon ei ole astunud konkreetseid samme selleks, et luua turgudel korda ja reguleerida finantsküsimusi. Kui me ei taga solidaarsust, võib Euroopa Liidu ühtsus isekuse ja protektsionismi tõttu laguneda, sest probleeme ei esine mitte ainult väljaspool euroala, vaid ka selle sees. Kreekal, Ungaril ja teistel liikmesriikidel on sarnased probleemid. Ma tahaksin härra Farage’ile meenutada, et Lääne-Euroopa pangad ja ettevõtted ostsid üles uute liikmesriikide panku ja ettevõtteid ning nüüd hiilivad nad solidaarsusest kõrvale ega tee midagi selleks, et turvalist finantsbaasi tagada.

  Martin Schulz (PSE). – (DE) Proua juhataja, tänan teid võimaluse eest esitada selle arutelu lõpul üks isiklik tähelepanek. Ma tahaksin vastata härra Lehne märkustele.

Sellest, mida te ütlesite, härra Lehne, sain ma aru nii, et kriisi põhjustasid Euroopa sotsiaaldemokraadid. Me muidugi teadsime seda juba. See on Saksamaal hästi teada põhimõte, et kui hommikul päike paistab, siis seda tänu kristlikele demokraatidele, ent kui on jää ja lumi, siis selles on süüdi sotsiaaldemokraadid. Me kõik teame seda. Kuid teie, Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni liikmed, võiksite nüüd näidata, kas te rakendate praktikas seda, mida härra Lehne mind võimaliku eksimuse pärast rünnates ütles.

Seetõttu palun ma teil nüüd väljendada oma seisukohta Ferreira raporti muudatusettepaneku 113 suhtes, mis käsitleb liikmesriikidevahelist solidaarsust ja maksuparadiiside sulgemist. See muudatusettepanek puudutab meie otsust, et Euroopa Liit peaks kutsuma G20 tippkohtumisel üles maksuparadiise sulgema. Kas te hääletate Ferreira raporti poolt või vastu? Ühenduse solidaarsus euroala ja sellest väljapoole jäävate riikide vahel ning solidaarsus euroala piires. Kas te hääletate selle poolt? Ja lõpuks eelarveline stiimul, mis moodustab 1% või 1,5% SKTst, kui ühenduse katse kriisi lõpetada. Kas te hääletate selle poolt? Need on Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni muudatusettepanekud 92, 102 ja 113. Kui te hääletate poolt, siis ma vabandan teie ees, härra Lehne. Kui te poolt ei hääleta, siis olen ma sunnitud nentima, et te olete inimene, kes teeb suuri sõnu, kuid ei hääleta nende järgi.

  Klaus-Heiner Lehne (PPE-DE). – (DE) Proua juhataja, tänan teid väga. Ma teen tõesti lühidalt. Esiteks ei vastuta selle kriisi eest muidugi sotsiaaldemokraadid. Keegi pole siin Euroopa Parlamendis seda öelnud. Me kõik teame, kelle süü see on, ja seda on väga põhjalikult uuritud. Kuid mul oli siiski õigus, kui ma märkisin, et sotsiaaldemokraadid takistasid paljude aastate vältel riskifondide ja erakapitali investeerimisfondide tegevuse läbipaistvuse eeskirjade rakendamist, ja ma olen selle kohta näiteid toonud. See on lihtsalt tõsiasi.

Mis puudutab nimetatud muudatusettepanekuid, siis ma tahaksin peatuda vaid ühel teemal, nimelt maksuparadiisidel. Me oleme selles asjas täiesti ühel meelel. Küsimus on lihtsalt selles, millal me selle poolt hääletame. Täna arutame Lissaboni strateegiat käsitleva resolutsiooni muudatusettepanekut 25, mis hõlmab just seda teemat. Fraktsioon hääletab selle poolt. Nii et mul ei ole mingeid probleeme küsimustega, millele te osutasite.

  Alexandr Vondra, nõukogu eesistuja. − Proua juhataja, meil on olnud väga pikk ja viljakas arutelu ning eesistujariik on kõigile Euroopa Parlamendi liikmetele nende sõnavõttude eest tänulik.

Neis on õigesti osutatud väga märkimisväärsetele probleemidele, millega me praegu silmitsi oleme, ning eelkõige finants- ja majanduskriisi tagajärgedele. Nagu ma oma sissejuhatavas sõnavõtus märkisin, on see teema järgmisel nädalal toimuva Euroopa Ülemkogu arutelude keskmes. Vaatamata kriisi ulatusele leiab eesistujariik siiski, et Euroopa Liit suudab edasiviiva lähenemisviisi eri tahkudes kokku leppida.

Meil ei ole selles sügavas kriisis muud valikut, kui teha koostööd. Seetõttu toetan ma arvukaid täna hommikul esitatud üleskutseid võtta suurem vastutus ja teha aktiivsemalt koostööd. Lisaks sellele, et me suudame Euroopa ees seisvate probleemide lahendamiseks teha koostööd ja peamegi seda tegema, olen ma veendunud, et Euroopa Liidul on head võimalused osaleda üleilmse lahenduse leidmisel. See kriis võib olla sügav, kuid kui me töötame koos, on Euroopal olemas vajalikud intellektuaalsed, finants-, inim- ja järelevalveressursid, et jätkata asjakohaste lahenduste väljatöötamist ja rakendamist.

Joseph Daul ütles, et eelseisev Euroopa Ülemkogu ei ole lihtsalt järjekordne tippkohtumine, ja tal on kindlasti õigus. Üleilmse lahenduse elluviimine algab juhtrollist järgmise kuu algul Londonis toimuval G20 kohtumisel. Oma eilsel kokkusaamisel kinnitasid majandus- ja rahandusministrid lähtetingimused Euroopa Liidu osalemiseks sellel olulisel kohtumisel. Muu hulgas lepiti kokku, et rahvusvahelisel tasandil on vaja paremini kooskõlastada riikide makromajanduspoliitikat ja üleilmseid finantseeskirju, mis põhinevad suuremal läbipaistvusel ja vastutusel; see toob meid tagasi arutelu juurde riskifondide ja muude tundlike küsimuste üle. Kõik ministrid leppisid kokku finantsasutuste rahvusvahelise tasandi koostöö tugevdamises, Rahvusvahelise Valuutafondi tugevdamises ja vajaduses tegelda mitmepoolsete arengupankade rolliga võitluses kriisi tagajärgedega maailma vaeseimate riikide jaoks.

Kui me räägime solidaarsuse vajadusest, peame mõistma, et Euroopa solidaarsusega peab kaasnema Euroopa jätkusuutlikku rahalist arengut käsitlev vastutustundlik riiklik poliitika. On tõsi, et ameeriklased kulutavad rohkem raha, kuid nad ei taotle abi Rahvusvaheliselt Valuutafondilt ja neil ei ole stabiilsuspakti, mis tagab nende valuutatsooni terviklikkuse. Me peame investeerima oma tulevikku, kuid seda tuleb teha viisil, mis ei ohusta meie riikide rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust ega siseturu mängureegleid.

Paljud teist viitasid täna hommikul kodanike tõelisele murele kasvava tööpuuduse pärast. Martin Schulz ütles, et küsimus on „töökohtades, töökohtades ja töökohtades”, ja tal on õigus. Me peame tõepoolest säilitama tööhõive ning kuigi paljud meetmed jäävad liikmesriikide pädevusse, on siiski teatud asju, mida me saame teha. Lubage mul tuua üks näide. Eile jõuti majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus kokkuleppele käibemaksu vähendamises töömahukate teenuste sektorites, näiteks restoranides ja mujal. Kui te mäletate, siis see küsimus on olnud päevakorras juba mitu aastat, ilma et lahendust oleks leitud, ning alles eile saavutasime selles tundlikus küsimuses minu riigi eesistumisel üksmeele.

Tööhõive peaks olema ja ongi keskne teema neis kolmes raportis, mille üle me täna hommikul arutleme. Me kavatseme tegelda selle küsimusega järgmise nädala kohtumisel. See on üks Lissaboni strateegia põhiline osa. Olen nõus nendega, kes ütlevad, et praegune kriis ei ole põhjus, mille tõttu Lissaboni strateegia tuleks üle parda heita. Tegelikult annab see kriis veel enam põhjust Lissaboni strateegia peamiste eesmärkide saavutamiseks.

Eesistujariik pöörab sellele küsimusele erilist tähelepanu ja seetõttu korraldame mai alguses veel ühe kohtumise, millel käsitletakse kasvava tööpuuduse probleemi. Järgmisel nädalal kavatseme kokku leppida mõnedes konkreetsetes tegevussuundades, mis loovad aluse meie aruteludele ja ka otsustele, mis võetakse ehk maikuus vastu.

Mõned teist mainisid ka vajadust saavutada Kopenhaageni konverentsiks valmistudes kokkulepe kliimamuutuse leevendamise ja sellega kohanemise kohta. Graham Watson küsis, kui palju see meile maksma läheb. Ma arvan, et see küsimus on enneaegne. On antud mõned hinnangud – näiteks komisjoni selleteemalises teatises, mis sisaldab mitmesuguste valitsusväliste organisatsioonide ja asutuste hinnanguid – ja need hinnangulised summad on päris suured. Siiski oleks ennatlik praegu hinnangut anda. Me peame ootama, et Ameerika Ühendriigid ja teised protsessis osalevad huvirühmad teavitaksid meid oma plaanidest; seda me kavatsemegi uurida aprilli alguses Prahas toimuval kohtumisel härra Obama administratsiooniga. Oma kaartide avamine ei oleks praegu taktikaliselt õige samm.

Me hoiame teid muidugi täielikult kursis kõikide eelseisva Euroopa Ülemkogu asjaoludega ja ma seisan selle eest, et peaminister Topolánek saaks kõikidest täna hommikul väljendatud seisukohtadest teada. Ta tuleb Euroopa Parlamendile Euroopa Ülemkogu tulemustest rääkima järgmisel täiskogu istungjärgul ja ma loodan, et siis leiab aset edasiviiv arutelu.

  Günter Verheugen , komisjoni asepresident. − (DE) Proua juhataja, daamid ja härrad, ma nõustun nendega, kes ütlesid, et praegust kriisi on juba pikka aega alahinnatud ja valesti mõistetud. Seetõttu on ilmselt hea, kui me saame algatuseks vähemalt selles kokku leppida, et meil pole aimugi, kui tõsiseks see kriis kujuneb. Ka ei tea me, kui kaua see kriis kestab, ja seetõttu ei oska me hinnata, kas oleme juba piisavalt teinud. Mul on kahju, et seekord ei saa ma härra Junckeriga nõustuda.

Me ei tea isegi seda, kas see, mida me oleme teinud, hakkab mingit mõju avaldama või mitte. Praegu ei tea me isegi seda. Ainuke asi, mida me tegelikult teame, on see, et me ei tule sellest kriisist välja, kui ei suuda väga kiiresti finantssektorit jälle toimima panna.

Sealt said probleemid alguse ja vahepeal on saanud üsna selgeks, kuidas see kõik toimus. Me teame ka, miks finantssektori stabiliseerimiseks juba võetud meetmetel ei ole olnud mingit mõju või vähemalt mitte rahuldavat mõju. See on nii seepärast, et pangad teavad, et neil tuleb veel probleeme. Pangad loovad praegu riskide tarbeks provisjone, sest teavad, et mõningaid nende arvepidamises olevaid riske pole veel avalikustatud. Me peame selles küsimuses võtma asjakohaseid poliitilisi meetmeid.

Kuid üks asi on selge. Finantssektor ei saa naasta kriisieelsesse aega. Igaüks, kes kujutab ette, et riik ja Euroopa Liit peavad praegu seda valdkonda reguleerima ja hiljem läheb kõik vanaviisi edasi, eksib rängalt. On selge, et me vajame finantssektori ja finantsasutuste tugevat, pikaajalist järelevalvesüsteemi, mis ei hõlma üksnes Euroopat. On väga oluline, et seaksime koos oma partneritega sisse üleilmse juhtimissüsteemi. Me suudame seda koostöös partneritega teha ainult siis, kui meie, eurooplased, väljendame end selgelt ja üksmeelselt. Mida üksmeelsem on meie kokkulepe selles küsimuses, seda paremad on meie võimalused soovitud tulemus saavutada. Kui Euroopa pealinnad saadavad Washingtoni, Pekingisse ja Tokyosse vastuolulisi sõnumeid, on tõhusa üleilmse juhtimissüsteemi loomise väljavaated väikesed.

Samas oleme ühel meelel, et praegune olukord võib sotsiaalses mõttes olla väga plahvatusohtlik sel lihtsal põhjusel, et mida me finantssektori stabiliseerimiseks ka ei teeks, ei ole see finantskriisi tõttu raskustesse sattunud reaalmajanduse ettevõtete toetamiseks piisav. Me kõik teame seda.

Euroopa lahendus reaalmajanduse kriisile, ettevõtete ja tööstuse kriisile peab keskenduma töökohtadele. See ei ole mingil moel seotud aktsionäridele makstavate dividendide ega juhtidele makstavate preemiatega. Selle eesmärk on tagada, et inimestele, kes ei kanna kriisi eest mingit vastutust või kelle vastutus on väga väike, teisisõnu töötajatele, jäävad nende töökohad alles. On oluline, et nad säilitaksid oma töö, sest vastasel juhul ei ole neil võimalik oma elu sõltumatult, vabalt ja väärikalt elada.

Me tahame kaitsta töökohti Euroopa majanduses – seetõttu olid rahastamiskavad vajalikud. Me võime vaielda, kas need kavad oleksid saanud olla või oleksid pidanud olema mahukamad. Kuid probleem on selles, et ühenduse eelarve ei ole selles mõttes paindlik. Euroopa Parlamendil või komisjonil on lihtne öelda, et me vajame suurt majanduse taastamise paketti ja et me peame pumpama majandusse suuri rahasummasid, sest see ei ole ju meie raha – meil endal ei ole raha. Kulutatav raha tuleb alati liikmesriikidelt ja palun ärge unustage, et oma roll on siin ka riikide parlamentidel.

Me oleme püüdnud tagada rahastamiskavade elluviimise korraldamise selliselt, et lühiajalised vajadused ei seaks pikaajalisi eesmärke ohtu. See on täpselt see, mida paljud sõnavõtjad kõigist parlamendifraktsioonidest ütlesid – teisisõnu on meil käimas majanduse ümberkujundamine, üleminek vähem süsinikdioksiidi heitkoguseid tekitavale majandusele, tõhusa ressursikasutusega majandusele ja teadmistepõhisele majandusele. See ümberkujundamine peab ka kriisi ajal jätkuma. Seetõttu ütleme ettevõtetele, et nad ei peaks vähendama kulutusi teadus- ja arendustegevusele ja uuendustele ning et nad peaksid alal hoidma oma põhitööjõu. Rahalised meetmed, mida me võtame, peavad neid eesmärke toetama. Ma nõustun kõigiga, kes ütlevad, et asju oleks ehk võinud paremini teha. Kuid me peame alati meeles pidama, et raha, mida me siin kulutame, ei ole Euroopa Liidu raha. See on liikmesriikidelt saadud ja liikmesriikides olev raha; on ka teisi tegureid, mida tuleb silmas pidada ja mis meie arvates on antud juhul õiged. Lissaboni strateegia majandusmudel, mida täna samuti arutati, ei hõlma sõltumatut turgu. Lissaboni strateegia ei põhine eeldusel, et parim turumajandus on selline, mis jäetakse radikaalsete vabaturupõhimõtete kohaselt omasoodu arenema. Selle asemel märgitakse strateegias, et turg vajab eeskirju, et see täidaks oma sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid kohustusi. Poliitikud peavad need eeskirjad kehtestama ja me ei tohi lasta end selle ülesande täitmisel kõrvale juhtida. Seetõttu usun ma, et Lissaboni strateegia eesmärgid jäävad samaks ja et küsimus „Miks me Lissaboni strateegiale vaatamata sellisesse kriisi sattusime?” on tegelikult vale. Teistsugune majandusstrateegia ei oleks Euroopas suutnud ära hoida makromajanduslikku tasakaalustamatust ega rahvusvahelistel finantsturgudel tehtud vigu, mis selle kriisini viisid.

Lubage mul lõpetuseks väljendada veel meie soovi, et võimalikult palju Euroopa ettevõtteid tuleks sellest kriisist puutumatult välja. See tähendab, et me peame aitama neil rahalisi vahendeid hankida. See tundub praegu olevat peamine probleem, sest krediidivõimaluste kahanemine mõjutab nii suuri kui ka väikesi ettevõtteid.

Euroopa Investeerimispank teeb kõik mis tema võimuses. Me peaksime Euroopa Investeerimispangale väga paindliku lähenemise eest tänulikud olema. Siiski on see pank nüüdseks oma võimalused peaaegu ammendanud. Juba praegu on selge, et käesoleva aasta teisel poolel ei ole võimalik Euroopa suurte ja väikeste ettevõtete laenuvajadusi rahuldada, sest Euroopa Investeerimispank tegutseb juba piiri peal. Kõik peaksid teadma, et olukord muutub väga tõsiseks, ja seetõttu tasub kaaluda, kas Euroopa Parlament saaks Euroopa ettevõtete olukorda parandada, näiteks arutades kiiresti läbi ja võttes vastu komisjoni ettepanekud, mille eesmärk on vältida olukorda, kus Euroopa ettevõtted peavad kandma tarbetuid kulusid.

Me oleme esitanud ettepanekuid, mis võimaldavad vähendada Euroopa ettevõtete kulusid kuni 30 miljardi euro võrra aastas. Nende ettepanekute kiire vastuvõtmine aitaks kriisist ülesaamisele märkimisväärselt kaasa.

Komisjon on veendunud, et selle tippkohtumise eel on Euroopa integratsiooni võimalused ja ohud saanud varasemast selgemaks. Võimalused seisnevad selles, et kui me koondame jõud, tegutseme kooskõlastatult ja sihipäraselt ning kasutame kogu oma loovust, siis tuleme kriisist tugevamana välja. See võimaldab meil korvata asjaolu, et erinevalt Ameerika Ühendriikidest ei saa me teha tsentraliseeritud otsuseid, mida rakendatakse kõikjal, vaid peame tagama kõigi 27 liikmesriigi nõusoleku.

Kuid samal ajal on ka riskid ilmsemad kui iial varem ning need riskid ohustavad meid kõiki, kui üks või mitu liikmesriiki otsustaks selles olukorras solidaarsuse ja ühiste põhimõtete asemel protektsionismi või majandusliku natsionalismi kasuks. Ilma ühise kompassita, mis meid kriisist läbi juhiks, eksime kahjuks kõik sellesse uttu, mis kriisi esile kutsus.

  Elisa Ferreira, raportöör. – (PT) Proua juhataja, nõukogu eesistuja, volinik, daamid ja härrad, kriis on rängem, kui me eeldasime, ja tööpuudus kujuneb suuremaks, kui me ennustasime. On põhjust arvata, et kavandatud Euroopa stiimulist ei piisa, ja juba on ka selge, et selle jõudmine inimesteni võtab liiga kaua aega.

Euroopa Parlamendi seisukoht on olnud, on praegu ja loodetavasti on edaspidigi kindel ja ühemõtteline. Meie eesmärk on säilitada tööhõivet ja luua uusi töökohti territoriaalse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse ning solidaarsuse kaudu. Sel kriisiajal ei saa inimesed olla rahul Euroopaga, mis ei paku lahendusi ja on jõuetu lahendama inimeste ees seisvaid probleeme. Mida Euroopa Parlament siis komisjonilt soovib? Nende raportitega taotleb Euroopa Parlament mõistagi riiklike meetme kooskõlastamist ja seda, et komisjon kasutaks tegutsemiseks ära kõik praegu tema käsutuses olevad vahendid. Euroopa Parlament annab eelarvepädeva institutsioonina komisjonile selleks kõik võimalused. Euroopa Parlament palub komisjonilt tööhõive toetamiseks selget Euroopa algatust ja leiab, et on oluline panna paika aja- ja tegevuskava finantsturgude reguleerimise meetmete rakendamiseks ja reaalmajandusele krediidi võimaldamiseks. Mida soovib Euroopa Parlament aga nõukogult? Euroopa Parlament kutsub nõukogu eelkõige üles leidma uuesti poliitilist tahet, mis on Euroopa projekti ülesehitamisel kesksel kohal. Euroopa Liit tähendab konkurentsi, kuid ka ühtekuuluvust ja solidaarsust. Ilma solidaarsuse ja ühtekuuluvuse garantiita ei saa meil olla ühtset turgu. Selle pärast delegeerisime me kõik Euroopale osa riiklikust iseseisvusest, mis meil enne selle projektiga liitumist oli.

  Jan Andersson, raportöör. – (SV) Proua juhataja, kriis on hakanud inimeste jaoks reaalsuseks muutuma, tööpuudus kasvab kiiresti ja me näeme juba kriisi sotsiaalseid tagajärgi. Majanduslangus on suurem, kui me algul arvasime. Tööpuudus kasvab veelgi ja sotsiaalsed tagajärjed on rängemad.

Ma tahaksin midagi öelda parlamendi Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioonile. Härra Hökmarki ei ole küll enam siin, kuid ta süüdistas selles kriisis Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni ettepanekut. See on sama, mis tulistada klaverimängijat, kui laul ei meeldi. Euroopas on muidugi ka tsentristlikke ja parempoolseid valitsusi. Just need valitsused ei suuda tegutseda, tegevust kooskõlastada ega solidaarsust ilmutada.

Nüüd on küsimus töökohtades, sotsiaalkindlustussüsteemides ja avalikus sektoris. Ma ütlen komisjonile ja nõukogule enne ülemkogu järgmist: me peame tegutsema nüüd, me peame tegutsema ühtsel viisil, me peame tegema piisavalt jõupingutusi ja me peame tegema seda solidaarselt. Just nüüd tuleb seda teha. Me ei saa oodata maikuus toimuva tippkohtumiseni. Tööhõiveküsimused peavad päevakorras kõige tähtsamal kohal olema juba nüüd.

(Aplaus)

  Evgeni Kirilov, raportöör. – (BG) Tänan teid, proua juhataja. Ühtekuuluvuspoliitika on tõestanud oma tähtsust sotsiaal- ja majandusprobleemide lahendamisel ning struktuurireformide rakendamisel liikmesriikides ja liikmesriikide eri piirkondades. Senised kogemused ja märkimisväärsed eraldatud vahendid – me räägime rohkem kui 340 miljardist eurost seitsmeks aastaks – on majanduskriisis eluliselt vajalikud, ning ülimalt oluline on, et seda raha kasutataks praktikas võimalikult hästi, nii et sellest saaksid kasu Euroopa kodanikud ja ettevõtted. Ajal, mil iga euro on Euroopa majanduse taastamise jaoks oluline, ei saa me lubada, et neid vahendeid kulutataks valesti. Seetõttu on meil hea meel eeskirjade lihtsustamise üle ja me nõuame, et neid rakendataks nõuetekohaselt.

Härra Verheugen, te ütlesite oma sõnavõtus välja tõe: me ei tea, kui kaua see kriis kestab. Kuid me peaksime ütlema üht: otsused, mis me teeme, ja ilmselgelt ka otsused, mille võtab järgmisel nädalal vastu Euroopa Ülemkogu, peavad tooma tulemusi sel aastal. Ma ütleksin koguni, et tulemused peavad ilmnema juba suveks. See on see, mida Euroopa kodanikud meilt ootavad – nad tahavad tunneli lõpus näha valgust ja tunda, et kriisist on võimalik kiiresti välja pääseda.

Ma tahaksin teha märkuse mõnele kolleegile, kes püüdsid täna tõmmata majanduslikku eraldusjoont vanade ja uute liikmesriikide vahele. Minu arvates on nende pakutud ideed vastuolus juba ühtekuuluvuspoliitikaga, mille kohta me täna otsuse langetame. Selline lähenemisviis on minu arvates väga kahjulik ja me peame selle vastu oma jõud ühendama. Tänan.

  Juhataja. – Mulle on kodukorra artikli 103 lõike 2 alusel esitatud viis resolutsiooni ettepanekut⁽¹⁾.

Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub täna, kolmapäeval, 11. märtsil.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  John Attard-Montalto (PSE), kirjalikult. – Suunised võeti uuendatud Lissaboni strateegia raames vastu 2008. aastal ja need kehtivad 2010. aastani. Kõik liikmesriigid, kaasa arvatud Malta, pidid koostama strateegia majanduskasvu ja töökohtade tagamiseks. Sätestati tööhõivesuunised. Seda kõike tuleb aga rahastada ning Euroopa Sotsiaalfond võiks rahastada vahetuid meetmeid, mida liikmesriigid võtavad turvalise paindlikkuse ja oskuste valdkonnas.

Turvaline paindlikkus on sidus poliitiline käsitus, mille eesmärk on aidata töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet suurendada. Teiseks tuleb meil teha suuri pingutusi oskuste parandamiseks. Oskused peavad paranema kõikidel kvalifikatsioonitasanditel.

Esiteks on oskuste parandamine kasutu, kui nad ei vasta sellegipoolest tööturu vajadustele.

Teiseks tuleks prioriteediks seada kolm strateegiat:

– suurendada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet;

– motiveerida rohkem inimesi tööturule tulema ja säilitada rohkem töökohti, et suurendada tööjõu pakkumist ja muuta sotsiaalkaitsesüsteemid toimivaks;

– suurendada oskuste täiendamise ja parema hariduse kaudu investeeringuid inimkapitali.

  Adam Bielan (UEN), kirjalikult. – (PL) Härra juhataja, seda arutelu kuulates ei saanud ma lahti tundest, et Euroopa Parlamendis toimuks nagu mingi võistlus – köievedu vanade ja uute liikmesriikide vahel. Minu meelest ei lahenda meie probleeme süüdistamine, üksteisele näpuga näitamine ja vaidlemine selle üle, kes väärib Euroopa Liitu kuulumist ja kes mitte.

Me peame meeles pidama eelkõige seda, et kodanikud kuulavad, mida me räägime, ja ootavad meilt kaitset. Just nüüd tahavad nad näha, milleks ühendatud Euroopa on mõeldud. Me peaksime kasutama seda arutelu võimalusena mõelda, kuidas piirata praeguse kriisi sotsiaalset mõju.

Me ütleme „jah” Lissaboni strateegiale, sest see toob tulemusi – tänu Lissaboni strateegiale loodi Euroopa Liidus peaaegu seitse miljonit uut töökohta. Aga mis töökohad need on? Väga sageli on tegemist ajutiste või osalise tööajaga töökohtadega, mis tähendab, et täistööajaga töökohtade arvestuses on tööhõive määr tegelikult samaks jäänud.

See näitab lihtsalt seda, et Euroopa peab õppima oma potentsiaali kasutama. Me peaksime investeerima kõrgtehnoloogilistesse toodetesse, mille valmistamiseks on vaja kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid – see on meie lisaväärtus, valdkond, kus me oleme ületamatud. Selles mõttes on rahaliste vahendite kasutamise ajavahemike pikendamine ja taotlemise korra lihtsustamine ülimalt tähtis, eriti uute liikmesriikide jaoks.

  Sebastian Valentin Bodu (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Üleilmne majanduskriis tabas meid kõiki ootamatult, ka panku, rahvusvahelisi ettevõtteid ja isegi riikidevahelisi institutsioonilisi struktuure. Kriis mõjutab tugevalt maailmamajandust ja kaalul on lausa üleilmse finantssüsteemi püsimajäämine. Vaevalt vaidleks keegi mulle vastu, kui ütlen, et praeguste probleemide ulatus nõuab ühiseid jõupingutusi Euroopa tasandil. Tõepoolest, solidaarsus on sellest kriisist väljumiseks hädavajalik.

Ma esindan Euroopa Parlamendis Kagu-Euroopa riiki Rumeeniat. Võin öelda, et mõju, mida 2008. aastal enam kui 7%line majanduskasv avaldas, tundub hakkavat neis heitlikes ja ränkades majandusoludes kaduma. Euroopa Komisjoni koostatud majanduse taastamiskava peab avaldama mõju kõikides Vana Maailma osades. Euroopa mõned osad ei pea selles raskes olukorras, mida nemad ei ole esile kutsunud, tundma end mahajäetu ja abituna.

Ma leian, et see on kõige tähtsam proovikivi Euroopa Liidule kui viimase paarisaja aasta kõige julgemale poliitilisele projektile. Kogu meie maailmajao riigid peavad näitama, et nad moodustavad ühtse jõu. Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Durão Barroso sõnul hinnatakse Euroopat ennekõike tema tulemuste põhjal. Ma olen selle avaldusega täiesti nõus.

  Cristian Silviu Buşoi (ALDE), kirjalikult. – (RO) Ma leian, et majanduse taastamiskava algatus on selles kriisis teretulnud. Euroopa Liit peab võtma vastu ühise, selge ja tõhusa lähenemisviisi, et kriisi mõju võimalikult palju vähendada, pidades silmas kriisi sügavust ja kestust.

Meil on vaja selgemaid eeskirju finantssektori tarbeks, eriti seoses investeeringutega, millega kaasnevad suured riskid, näiteks riskifondidega.

Praegu on liikmesriikidevaheline solidaarsus ülimalt oluline. On ütlematagi selge, et liikmesriigid võtavad konkreetseid meetmeid vastavalt oma riigis valitsevale olukorrale, kuid nad ei tohi vastuollu minna siseturu ning majandus- ja rahaliiduga. Esmatähtis eesmärk peab olema lihtsustada krediidi saamist, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks, kes on majanduskasvu käimapanev jõud ja kes saaksid luua uusi töökohti. Riiklikud sekkumismeetmed peavad siiski olema ajutised ja edaspidi tuleb rangelt järgida konkurentsieeskirju.

Lisaks tuleb kriisi vastu võitlemise meetmed seostatult kaasata vastutustundlikku eelarvepoliitikasse. Ma leian, et kriisile vaatamata tuleb võimalikult suures ulatuses järgida stabiilsuse ja kasvu pakti, sest eelarvepuudujäägi kasv võib pikas plaanis lõppeda katastroofiliselt, eelkõige tulevaste põlvkondade jaoks.

  Daniel Dăianu (ALDE), kirjalikult. – Volinik Joaquín Almunia ütles hiljuti, et euroala riigid, kellel on raskusi, võiksid saada abi teistelt Euroopa Liidu liikmesriikidelt. Miks ei ole sellist märguannet kollektiivsest vastutusest kindlasõnaliselt saadetud uutele liikmesriikidele, kes ei ole euroala liikmed? Väidetavalt on midagi valesti Lätile ja Ungarile mõeldud abipakettidega. Väga suure tasakaalustamatuse vähendamine on põhimõtteliselt õige. Kuid on äärmiselt oluline, kuidas seda tehakse. Kas eelarvepuudujääke tuleb jõuliselt vähendada, kui erasektor piirab oma tegevust järsult? Protsüklilisusest tuleb hoiduda nii majanduskasvu kui ka ­languse ajal. Kui riigieelarve ei ole maksebilansi suure puudujäägi peamine põhjus, siis miks peaks see kandma kärpimise põhiraskust? Meenutagem vaid kümne aasta taguse Aasia kriisi õppetunde. Poliitikas tuleb silmas pidada ka seda, kuidas takistada spekulatiivseid rünnakuid uute liikmesriikide vääringute vastu. Ka siin ei oleks pelgalt eelarvepuudujäägi järsust vähendamisest kuigi palju kasu. Loodetavasti edendatakse majandus- ja rahandusministrite edaspidistel kohtumisel paremaid lähenemisviise rahalise abi pakkumisele. Kui abipakettidesse kaasatakse ka Rahvusvaheline Valuutafond, peaks see kaaluma, kas tavapärane lähenemisviis makromajanduslikule tasakaalustamatusele on praegustes erakorralistes oludes sobiv.

  Vasilica Viorica Dăncilă (PSE), kirjalikult. – (RO) Rumeenia peab kasutama uusi võimalusi, mida pakuvad struktuurifondid.

Rumeenia keskvalitsus ja kohalikud omavalitsused peavad võimalikult kiiresti ja tõhusalt kasutama Euroopa Komisjoni pakutavat võimalust, mis seisneb ühenduse struktuurifondidele juurdepääsu hõlbustamises. Neid fonde tuleb kasutada uute töökohtade loomiseks, erialase koolituse pakkumiseks elukestva õppe programmide kaudu, pidades silmas kutsealast ümberõpet, ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamiseks.

Ühenduse rahaliste vahendite kiirem ja lihtsam jaotamine võib majanduse taastumisele kaasa aidata, kui sihtvaldkondadesse tehakse rahasüste. Sellised maksed on kiiremad ja paindlikumad ning ühe kogumakse tegemisega võimaldatakse vajalikud projektid sellistes valdkondades nagu infrastruktuur, energeetika ja keskkond lühikese aja jooksul ellu viia.

Teisalt peavad Rumeenia ametiasutused kooskõlas Euroopa Liidu menetlustega tagama nende projektide elluviimiseks vajaliku kaasrahastamise, nii et projekte saaks võimalikult kiiresti pärast Euroopa Liidu raha laekumist rakendada.

Euroopa täidesaatva võimu ettepanekute eesmärk on võtta hulk meetmeid, mis kiirendaksid liikmesriikide esmatähtsaid riiklikke ja piirkondlikke investeeringuid, lihtsustaksid sealjuures toetuste kättesaadavust ja suurendaksid väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele mõeldud rahalisi vahendeid.

  Dragoş Florin David (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Euroopa Liidu liikmesriikidele omased põhijooned on demokraatia, stabiilsus, vastutus ja ühtekuuluvus. Evgeni Kirilovi raport ühtekuuluvuspoliitika ja reaalmajandusse investeerimise kohta rõhutab nende liikmesriikidele omaste põhijoonte tähtsust kui sotsiaal- ja majanduspoliitika elluviimise ühise strateegia esmast nõuet. Üleilmse finantskriisi ja viimase 60 aasta kõige kaugeleulatuvama ja tõsisema majanduslanguse tagajärjed on Euroopa majandusele ränka mõju avaldanud. Me peame julgustama liikmesriike uurima sünergia loomise võimalusi rahastamise abil nii ühtekuuluvuspoliitika alusel kui ka muudest ühenduse rahastamisallikatest, milleks on näiteks TEN-T, TEN-E, teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmes raamprogramm, konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm, aga ka Euroopa Investeerimispangast ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangast. Samal ajal peavad liikmesriigid lihtsustama ja hõlbustama juurdepääsu rahastute JESSICA, JASMINE ja JEREMIE kaudu pakutavatele rahalistele vahenditele, et julgustada väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid ning asjaomaseid abisaajaid neid sagedamini kasutama. Lõpetuseks tahaksin tunnustada raportöör Kirilovi panust selle raporti koostamisse.

  Bairbre de Brún (GUE/NGL), kirjalikult. – (GA) Me elame majandusliku ebakindluse ajal. Euroopa Liidul on kohustus uurida, kas saaks võimaldada riiklikele ja piirkondlikele asutustele paindlikkust, et Euroopa Liidu vahendeid selle enneolematu olukorraga toimetulemiseks paremini kasutada.

Volinik Hübneri kavas „Ühtekuuluvuspoliitika: investeerimine reaalmajandusse” välja toodud meetmed on praktilised ja riiklikud asutused peaksid neid meetmeid viivitamata rakendama hakkama.

Euroopa Regionaalarengu Fondi saab nüüd kasutada selleks, et osaliselt rahastada ökoinvesteeringuid odavatesse elamutesse, see aga aitaks luua ja säilitada töökohti ehitussektoris, mida kriis on väga rängalt mõjutanud, ning samas jõuda lähemale kliimaga seotud kohustuste täitmisele.

Euroopa Sotsiaalfondi maksed võiksid raskustes olevat avalikku sektorit reaalselt stimuleerida ning rahaliste vahendite parema kättesaadavuse huvides soovitatud muudatused peaksid olema kasulikud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

See on samm õiges suunas. Minu arvates on mõningad Kirilovi raportis kasutatud väljendid Lissaboni strateegia kohta kahetsusväärsed.

  Adam Gierek (PSE), kirjalikult. – (PL) Kuidas võidelda finantskriisiga? (Euroopa majanduse taastamiskava) Majanduskriisiga võitlemisel võib lähtuda lühiajalisest või pikaajalisest plaanist. Lühiajalise meetodiga kõrvaldatakse need väärnähtused, mis viimastel aastakümnetel välja kujunesid ning mis viisid pankade likviidsuse kadumiseni, „nakatunud” võlakirjade ringluseni ja olukorrani, kus rahanduspoliitika ei olnud tegeliku üldpoliitikaga kooskõlas.

Riigid, mis aitavad panku rahaliselt, ei kõrvalda kriisi põhjuseid. Kriisi peamine põhjus seisneb minu arvates majanduses rakendatud neoliberaalses mehhanismis, s.t näiteks keskendumises lühiajalisele kasumile, jättes samas tähelepanuta pikaajalised huvid.

Pikaajalise meetodiga tuleks seega parandada majanduse toimimise mehhanismi, loobudes niinimetatud vabaturu dogmadest. Liikmesriigid ja Euroopa Komisjon ei tohiks asuda tervel konkurentsil põhinevate turumehhanismide asemele, kuid neil on kohustus ennetada „haigusi”. Esiteks tähendab see, et lühiajaline kasum ei tohiks varjutada pikaajalisi huve, mis on seotud näiteks infrastruktuuri arendamise, avalike hoonete ehitamise, looduskeskkonna kaitse või uute ja mõnikord vähem tulusate energiaallikate otsimisega.

Teiseks tuleks kõiki omandiõiguse vorme kohelda võrdselt ja ühe või teise vormi kasuks tehtav valik peaks põhinema selle vormi haldamise tõhususel.

Kolmandaks peaksid liikmesriigid ja Euroopa Komisjon võtma enesele nii rahanduspoliitika kui ka üldise poliitikaga seotud valdkondade kooskõlastaja rolli.

Neljandaks peaksid liikmesriigid ja komisjon välja töötama meetodid, kuidas kooskõlastada rahvusvahelist valuuta- ja finantsturgu, mis on oma spontaansuse tõttu aldis spekulatsioonidele.

  Genowefa Grabowska (PSE), kirjalikult. – (PL) Majanduskriis on nüüdseks jõudnud Euroopasse. Kõigepealt mõjutas see arenenud majandusega riike ning levis siis areneva ja tärkava majandusega riikidesse. Viimased prognoosid 2009. aastaks ennustavad majanduslanguseks 1% või rohkemgi. Seega mõjutab meid Euroopa Ühenduse ajaloo üks tõsisemaid majanduslangusi.

Ma nõustun raportööri seisukohaga, et riikide eraldi meetmetest praegu ei piisa, isegi kui nende toetuseks suunatakse kapitali sektoritesse, mida kriis ohustab kõige enam. Meie majandussüsteemid on omavahel seotud ja kriis on üleilmne; seetõttu peab ka kavandatud taastamismeetmetest moodustuma lahendus, mis on oma olemuselt ja ulatuselt üleilmne. Lisaks peavad need meetmed endas kätkema Euroopa Liidu aluspõhimõtet – solidaarsuspõhimõtet. Ainult see võimaldab meil säilitada Euroopa Liidu territoriaalse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse. Ma arvan, et sel kriisiajal omandab solidaarsuspõhimõte ka uut poliitilist mõõdet.

Ka nõustun ma raportis väljendatud murega kriisi lõksu sattunud tavakodanike pärast. Me peame tegema laenud taas kättesaadavaks peredele ja ettevõtetele ning eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kes on Euroopa majanduse nurgakivi. Ainult selline eesmärk koos kodanike säästude kaitsega õigustab riiklike vahendite kasutamist päästekava elluviimisel. Kui me suudaksime Euroopa päästekava raames lõpetada ka maksuparadiiside tegevuse, oleks võitlus kriisiga kindlasti lihtsam ja tõhusam.

  Louis Grech (PSE), kirjalikult. – Et finantskriis üha süveneb ja selle lõppu pole näha, on minu arvates vaja Euroopa majanduse stabiliseerimiseks ja allakäiguspiraali peatamiseks kasutada rohkem rahalisi vahendeid. Muud kitsaskohad on järk-järgult kasvav tööpuudus ja väga ebakindel olukord tööturul. Krediidi kättesaamatus ja avaliku sektori eelarvepuudujäägi kasv on endiselt suur probleem ning see on majanduslanguse eduka ja tõhusa peatamise seisukohalt peamine tegur. Väga oluline on taastada piisavad krediidivõimalused ja tagada selle raha kasutamine majanduse stimuleerimiseks, s.t see peab jõudma perekondade ja ettevõteteni. On vaja luua stiimuleid, et motiveerida kapitalimahutuste tegemist. Kahjuks puudub praegu Euroopa mehhanism või asutus, kes suudaks kooskõlastada majanduse seostatud taastamist kogu maailmajaos, ning seetõttu tugineme killustunud lahendustele, mis võivad kokkuvõttes läbi kukkuda, sest liikmesriikide majandussüsteemid on üksteisest väga sõltuvad. Euroopa majanduse taastamiseks tehtavad jõupingutused peavad käima käsikäes õigusnormide muudatustega, et vältida tulevikus neid vigu, mis meid kriisi viisid. Probleemi põhjusteks olid vähene reguleerimine ja nõrk järelevalve; seetõttu tuleb tõhus reguleerimine taastada.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Me suudame mõista Euroopa Liidu liikmesriike, sealhulgas Portugali mõjutavat tõsist sotsiaal-majanduslikku olukorda üksnes siis, kui mõtleme selle „integratsiooniprotsessi” eesmärkidele ja sellele, et nimetatud protsessi poliitika on kutsunud esile praeguse kapitalismi kriisi, mille üks epitsenter on Euroopa Liit.

Viimase 23 aasta jooksul on EMÜ/EL edendanud kapitaliringlust ja majanduse keskendamist finantstegevusele; liberaliseerinud turud ja propageerinud erastamist; ühendanud ettevõtteid ja soodustanud ületootmist; ümber paigutanud ja hävitanud tootmisvõimsust; edendanud ühtede majanduslikku ülemvõimu teiste sõltuvuse arvelt; soodustanud töötajate ärakasutamist ja tööviljakusest saadud kasu kasvavat muutmist kapitaliks; tsentraliseerinud loodud rikkust ning suurendanud sotsiaalset ja piirkondlikku ebavõrdsust, tehes kõike seda suurriikide ning suurte majandus- ja finantskontsernide taktikepi all. Need on selle ületamatu kapitalismikriisi algpõhjused.

Tööpuuduse, ebakindluse, madalate palkade, halvenevate elutingimuste, vaesuse, haiguste, nälja ning töötajate ja elanikkonna kasvavate raskuste põhjuseks ei ole mitte „kriis”, vaid kapitalismile omane poliitika.

Seepärast rõõmustame me suure demonstratsiooni üle, mida Portugali töötajate ametiühingute keskliit (CGTP­IN) 13. märtsiks kavandab, et muuta kurssi töökohtade loomise, kõrgemate palkade ja suuremate õiguste poole.

  Gábor Harangozó (PSE), kirjalikult. – Liit peab suurendama jõupingutusi, et rakendada üleilmse finantskriisiga võitlemiseks sidusat raamistikku. Kui me tahame taastada üldsuse usalduse ja tugeva finantssüsteemi, peame tegutsema kiiresti, et säilitada tööhõivet ja majandustegevust. Et leevendada majanduslanguse negatiivseid tagajärgi ning säilitada sotsiaalseid standardeid ja tööhõive määra, tuleks teha mõningaid muudatusi, lihtsustada juurdepääsu olemasolevatele ressurssidele ja tagada samas suurem läbipaistvus ja parem juhtimine. Eelmise Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldustes nõuti „Euroopa Sotsiaalfondi poolt täiendavate meetmete käivitamist tööhõive ja eelkõige kõige haavatavamate ühiskonnarühmade toetuseks, pöörates erilist tähelepanu kõige väiksematele ettevõtjatele, vähendades tööjõuga mitteseotud kulusid”. Seetõttu paluksin ma eelseisval Euroopa Ülemkogul põhjalikult kaaluda finants- või majanduskriisist tõsiselt mõjutatud riikides töökohtade loomist ja säilitamist ajutiste kaasrahastamismeetmete abil, mis on seotud palkadega mitteseotud tööjõukulude vähendamisega. Ülimat tähelepanu tuleks tõepoolest pöörata kõige haavatavamatele ühiskonnarühmadele, neile, kelle jaoks majandusliku ja sotsiaalse kriisi tagajärjed on kõige rängemad, et vältida kriisi edasist asümmeetrilist mõju, mis ohustab kõigi Euroopa Liidu piirkondade tasakaalustatud arengut.

  Tunne Kelam (PPE-DE), kirjalikult. – Solidaarsus on praegu üks Euroopa suuremaid väärtusi. Ometi esineb praeguses majanduskriisis märke, et Euroopa solidaarsus on nõrgenenud.

Rohkem kui kunagi varem peame vältima lõhede tekitamist liikmesriikide vahele – me peame vältima liikmesriikide liigitamist vanadeks ja uuteks ning suurteks ja väikesteks. Euroala liikmete ja teiste liikmesriikide vaheline eraldusjoon ei tohi anda euroala liikmetele eelispositsiooni, millelt dikteerida ühist tulevikku. Kõik liikmesriigid peavad olema otsuste tegemisse võrdselt kaasatud. Kõikidele liikmesriikidele peab olema tagatud õigus rääkida oma probleemidest ja muredest, et leida võimalikke Euroopa tasandi lahendusi.

Euroopa vajab liikumapanevat jõudu majanduskriisi ületamiseks võimalikult väikeste kahjudega. Protektsionism ei saa olla majanduskriisi lahendus. Vastupidi, meie tegevuse aluseks peavad jääma avatus ja konkurents. Et praegust majanduslangust ära kasutada, tuleks rohkem raha investeerida innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevusse.

Teisisõnu tuleks kriisi vaadelda stiimulina Lissaboni strateegia rakendamiseks. Ainult siis, kui me rakendame täies ulatuses seda solidaarsusel põhinevat strateegiat, saame tagada töökohad ja Euroopa majanduse jätkusuutlikkuse.

  Magda Kósáné Kovács (PSE), kirjalikult. – (HU) Ei ole mõtet hakata vaidlema selle üle, kellel on kõige raskem. Kuid ühised raskused liidavad ressursse ja kavatsusi. Paljud meenutavad 1929. aasta kriisi; sellele kriisile järgnenud Teine maailmasõda jagas Euroopa kaheks osaks, millel olid eri arenguteed. Lisaks elasid endise idabloki riigid üle riigikorra muutumise trauma, kuid antud juhul ohustab üleilmne finants- ja majanduskriis meid kõiki võrdselt, kusjuures vaatamata teatud varajastele märkidele oli see kriis siiski ootamatu.

Alates kriisi algusest ei saa Euroopa enam minna kaht erinevat, isegi mitte paralleelset rada; meil ei tohi olla kaht eri kiirust. Spekulatiivse kapitali devalveerimisel kaotavad kõik, erineb vaid kahju ulatus. Ühisturu paradigma jääb püsima ja säilitab konkurentsivõime sellises olukorras üksnes siis, kui me leiame ühised, kooskõlastatud lahendused. Protektsionismitont ei anna head nõu!

Liikmesriikide ülesanne on teha oma finantskavade väljatöötamisel üksteisega koostööd. Euroopa Liit võib selle ülesande täitmisele kaasa aidata, hinnates, kuidas igaüks saaks anda oma võimalustele vastava toetuse, nii et tulemus oleks kasulik ka „järjekorras tagapool” olevatele liikmesriikidele ja kodanikele. Kesk- ja Ida-Euroopa piirkond on selles järjekorras tagapool – osalt ajaloolistel põhjustel, osalt seetõttu, et euro puudumine on põhjustanud usaldamatust ja pööranud spekulatiivse kapitali meie vastu. Ja kuigi on võimatu käsitada teatud liikmesriike võrdsetena, väidan ma kindlalt, et meil on vaja välja töötada Euroopa tasandil antava abi süsteem, mis võimaldaks solidaarsuse nimel pakkuda iga liikmesriigi oludele vastavat abi.

  Marian-Jean Marinescu (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Kõik Euroopa majanduse taastamiskavas sisalduvad põhimõtted peavad kajastuma riiklikes majanduse taastamiskavades.

Euroopa Liidu vahendeid, mis tehakse kättesaadavaks, tuleb kasutada esmatähtsate projektide elluviimiseks ja neid tuleb liikmesriikide vahel õiglaselt jaotada, võttes arvesse kõiki erijuhtumeid.

Me peame kõik meie käsutuses olevad võimalused tõhusalt ära kasutama. Seetõttu on ülimalt tähtis Euroopa Liidu vahendite kasutamise võimalusi esile tuua – see kiirendab kõnealuse kava rakendamist ja tagab rakendamise paindlikkuse.

Projekte tuleb ellu viia kiiresti ja tõhusalt, et kaasata see osa tööjõust, kellele praegune olukord on raskusi tekitanud. Seepärast tuleb selle protsessi kohese tõhususe tagamiseks haldusmenetlusi järsult vähendada ja eelkõige lühendada menetluste läbiviimise aega.

Lisaks peab muude võetavate meetmete hulgas kindlasti kehtestama õigusraamistiku, mille alusel on võimalik tõhusalt maksuparadiisidega võidelda.

Ilmselgelt peab riigiabi kasutama ettevaatlikult, et vältida probleeme konkurentsiga. Samal ajal tuleb aga hoolikalt analüüsida kasulikku mõju, mis võib sedasorti abil olla tööjõu kasutamisele, pidades silmas olukordi, kus seda abi on rohkem kui vaja.

  Iosif Matula (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Komisjon eraldab märkimisväärseid summasid investeeringuteks energiatõhususse, taastuvenergia tootmisse ning üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude ehitamisse. Meie saame tagada, et Euroopa Liidu teatud piirkondades aset leidnud gaasi- ja energiakriisid tulevikus enam ei kordu, ainult siis, kui rakendame selles valdkonnas mõistlikku poliitikat.

Kõikide Euroopa gaasi- ja energiavõrkude ühendamine kindlustab solidaarsuspõhimõtte kohaldamise – liikmesriik suudab loodusvarasid tavatingimustel importida või koguni eksportida ka kriisi ajal.

Seepärast peavad liikmesriigid kasutama struktuurifondidest tulenevaid rahastamisvõimalusi selliste valdkondade nagu infrastruktuuri, energeetika ja keskkonna arendamiseks.

Et parandada niisuguste projektide kvaliteeti ja suurendada nende elluviimise tegelikku mõju, peavad Euroopa Liidu liikmesriigid kasutama ära kogu tehnilise abi, mida komisjon võib pakkuda.

  Alexandru Nazare (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Mul on hea meel selle üle, kui kiiresti on Euroopa Liidu institutsioonid leidnud praegusele majanduskriisile mõningaid lahendusi. Siiski tahaksin osutada mõnele küsimusele, mis nõuab suuremat tähelepanu.

Esimene on energiainfrastruktuuri projektide rahastamine. Minu arvates on täiesti vale jaotada raha nii paljudele projektidele kui võimalik, sest on oht, et ei suudeta katta kogu nende projektide lõpuleviimiseks vajalikku eelarvet. Hiljuti, pärast arutelusid Nabucco üle, tekkis mul tunne, et me mängime tulega. Me ei saa teatada 250 miljoni euro eraldamisest Nabuccole, seejärel öelda, et me kärbime rahastamist 50 miljoni euro võrra, ning lõpuks otsustada, et tegelikult peaks seda projekti rahastama üksnes erainvesteeringutega. Nabucco projekti kasulikkus on vaieldamatu ning me ei saa poliitilistel ja majanduslikel põhjustel selle elluviimisega viivitamist endale lubada.

Teiseks usun, et me peame vältima langemist protektsionistlike suundumuste ohvriks, sest need mõjutavad siseturu toimimist. Vaatamata sellele, et see kriis avaldab Euroopa Liidu eri liikmesriikidele erisugust mõju, peame leidma ühtse lahenduse, lähtudes ühtekuuluvuspoliitika eesmärkidest ja siseturu põhimõtetest. Minu arvates on hädavajalik hinnata nende muudatuste mõju, et suurendada uue, aastaid 2014–2020 hõlmava finantsraamistiku meetmete tõhusust.

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Ühtekuuluvuspoliitika, mis ei ole küll kriisijuhtimise vahend, hõlmab kolmandikku Euroopa Liidu eelarvest ja selle näol on tegemist suurima reaalmajandusse tehtavate investeeringute allikaga, mis pakub tohutuid võimalusi, eriti püsivalt ebasoodsas olukorras olevate piirkondade jaoks. Seetõttu tahaksin juhtida tähelepanu vajadusele leida lahendusi piirkondade paremaks vertikaalseks kaasamiseks Euroopa tasandil.

Praeguse erakorralise majandusolukorra tõttu tekkinud tingimusi arvestades tahaksin rõhutada, kui oluline on suurendada struktuurifondidele juurdepääsemise paindlikkust. Mul on hea meel ka selle üle, et laiendatakse võimalusi toetada elamumajanduse ja keskkonnasäästliku tehnoloogia valdkonnas tehtavaid investeeringuid energiatõhususse ja taastuvenergiasse.

  Sirpa Pietikäinen (PPE-DE), kirjalikult. – (FI) Proua juhataja, daamid ja härrad, eelmisel nädalal esitas komisjon nõukogule majanduskriisi käsitleva teatise, mida arutatakse selle kuu lõpul toimuval nõukogu kohtumisel. Komisjon andis ka oma esimese hinnangu Euroopa majanduse stimuleerimise paketi tulemustele. Komisjon leiab, et esialgsed tulemused on head, ja prognoosib, et aastatel 2009–2010 riiklikul ja Euroopa tasandil võetavate taastamismeetmete kogumaksumus on ligikaudu 3,3% SKTst.

Õnnitlen raportööri suurepärase raporti puhul. Minu arvates on eriti oluline, et raportis rõhutatakse vajadust kooskõlastada liikmesriikide meetmeid. Protektsionistlike suundumuste esilekerkimine on väga murettekitav. Kui oma sõnavõttudes kinnitavad liikmesriigid, et nad on valmis koostööd tegema, siis reaalsest tegevusest ilmneb hoopis midagi muud. On väga oluline, et Euroopa Liidu liidrid teeksid otsuseid, mis vastaksid nende sõnadele, ega annaks järele protektsionistlikule survele, mis on paljudes riikides kahtlemata suur.

Euroopa Liit peab tegema uue, ambitsioonika sammu, millega jätkataks Lissaboni strateegia elluviimist. Euroopa Liit vajab stiimulipaketti, mis toetab uusi tööstusharusid; see on meie konkurentsivõime ja majanduskasvu alus. Investeeringutega sellistesse valdkondadesse nagu keskkonnahoidlik ajakohastamine, taastuvad energiaallikad ja infotehnoloogia on võimalik viia läbi majanduse positiivne struktuurimuutus.

Kriis on ka võimalus. See on võimalus korraldada ümber kogu üleeuroopaline ja üleilmne finantsarhitektuur. Kriis on ka võimalus juhtida majanduskasvu mööda täiesti uut teed, mis põhineb taastuvatel energiaallikatel ja energiatõhususel. Taastumise ja uue kasvu aluseks tuleb võtta niinimetatud uus roheline kokkulepe. Luues selliselt töökohti ja uuendusi, lahendame ka kliimamuutusega kaasnevad probleemid.

  Zita Pleštinská (PPE-DE), kirjalikult. – (SK) Euroopa majandusele avaldavad mõju üleilmse finantskriisi tagajärjed; meil on tegemist viimase 60 aasta suurima ja rängima majanduslangusega. See kriis on Euroopale tohutu proovikivi. See mõjutab ettevõtteid ning samas ka tavainimesi ja terveid peresid. Paljud elavad hirmus, eriti töö kaotamise hirmus, ja ootavad, et Euroopa Liit nad päästaks.

Euroopa ei saa olla üksnes 27 riigi huvide summa. Euroopa peab põhinema solidaarsusel ning liikmesriikide ja piirkondade valmisolekul rakendada oma programmilised eesmärgid võimalikult kiiresti.

Majanduskriisi ajal peaks olema selge, et meil tuleb keskenduda Lissaboni eesmärkidele, eriti tööhõive valdkonnas. Ühtekuuluvuspoliitikaga seoses on nähtud ette rahalised vahendid, mida tuleb kriisi ajal jõuliselt ja paindlikult rakendada. Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika raames aastateks 2007–2013 ette nähtud rahalised vahendid võivad märkimisväärselt kaasa aidata sellele, et saavutataks majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva, Euroopa Liidu uuendatud Lissaboni strateegia eesmärgid, mis hõlmavad tavakodanikke, ettevõtteid, infrastruktuuri, energiat, teadusuuringuid ja uuenduslikkust. Me peame suurendama kooskõlastatust ning loobuma protektsionismist ja igasugusest demagoogiast. Me peame taastama rahavood ja kapitalisiirded.

Olen veendunud, et investeeringud innovatsiooni, uutesse tehnoloogiatesse ja keskkonnahoidlikesse uuendustesse toovad uusi võimalusi, mis on vajalikud praegusele finantskriisile tõhusa lahenduse leidmiseks. Meil tuleb kõrvaldada kõik tõkked ja luua tõeline taastuvenergia siseturg.

  Katrin Saks (PSE), kirjalikult. – (ET) Tänan raportöör Ferreirat asja- ja ajakohase raporti eest. Tänase kriisi tingimustes on äärmiselt oluline olemasolevate vahendite ärakasutamine. Kahetsusväärne, et suurem osa liikmesriike, kellel on võimalus saada tuge struktuuri- ja ühtekuuluvusfondidest uues finantsperspektiivis, ei ole suutnud seda raha kasutusse võtta. Nii ka minu kodumaal Eestis. Sellel on mitu põhjust: esimeseks võtmeprobleemiks on liikmesriikide omapoolne administratiivne suutlikkus, kus liikmesmaad saavad ise palju ära teha ja halduslikku toimimist parendada. Teisalt on küsimus euroliidupoolne. On oluline, et EL muudaks tingimusi paindlikumaks. Probleem on näiteks nende programmidega, kus kulutused tuleb teha eelnevalt, mida finantseeritakse tagantjärele. Raske on saada täna laene, et neid kulutusi teha. On väga oluline, mida Euroopa Komisjon kavatseb ettemaksude osas teha. Järgmine oluline punkt on omafinantseerimise määr praegustes tingimustes ja ka siin tuleks mõelda suuremale paindlikkusele. Kolmas oluline punkt puudutab järelevalvemehhanismi, aga praegune bürokraatia on selgelt ebamõistlik.

Tänan raporti eest.

  Theodor Dumitru Stolojan (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Mõne liikmesriigi, sealhulgas Balti riikide, Rumeenia ja Ungari puhul on finantskriis ja üleilmne majanduslangus toonud esile struktuurilise tasakaalustamatuse, mis kogunes majanduskasvu ajal ning mille põhjuseks olid välismaiste otseinvesteeringute sissevood ja välisvõla kiire kasv.

Igasuguse Euroopa Liidu majanduse taastamiskava puhul tuleb arvestada, et need riigid vajavad märkimisväärset välist rahastamist, et katta kaubavahetusbilansi puudujääki. Kui seda välist rahastamist ei saada, tuleb neis riikides teha tohutuid järske muudatusi, mis hävitavad eelmistel aastatel paika pandud sotsiaaltoetused, nõrgendavad Euroopa Liidu ühtekuuluvust ja võivad koguni ohustada nende piirkondade stabiilsust.

Nõukogul ja komisjonil on kohustus leida lahendusi vajalikuks väliseks rahastamiseks. Need liikmesriigid peavad välise rahastamise abil aega võites omakorda läbi viima struktuurireformid, mis on vajalikud kogunenud tasakaalustamatuse korrigeerimiseks.

  Margie Sudre (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Regionaalpoliitika on Euroopa reaalmajandusse tehtavate investeeringute peamine allikas. Regionaalpoliitika rahastamise kiirendamine ja lihtsustamine võib aidata kaasa majanduse taastumisele, kui rahalisi vahendeid suunatakse kindlatesse sektoritesse.

Komisjoni kavandatud kiiremad ja paindlikumad kindlasummalised ja ühekordsed summeeritud kogumaksed võimaldavad hakata sellistes valdkondades nagu infrastruktuur, energia ja keskkond kohe projekte ellu viima.

Riiklikud ja piirkondlikud ametiasutused peavad neid võimalusi ära kasutama ning aktiivselt rakendama struktuurifonde, et edendada tööhõivet, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tegevust, ettevõtlikkust ja väljaõpet, ning andma samas kaasrahastamise reeglite alusel oma panuse, nii et eraldatud raha kasutataks täies ulatuses otstarbekalt ära.

Ma kutsun Prantsuse ülemeredepartemangude piirkondlikke volikogusid ja omavalitsusi kui struktuurifonde haldavaid asutusi muutusi ennetama ja keskenduma oma piirkondlikes programmides otseselt projektidele, millel on parim majanduskasvu ja töökohtade loomise potentsiaal.

Pidades silmas praeguseid rahutusi Prantsusmaa ülemeredepartemangudes ning Réunionis toimuvat protestiliikumist, peame uurima võimalusi uuteks kohalikeks arengualgatusteks ja võtma kasutusele kõik meie käsutuses olevad vahendid, kaasa arvatud need, mida pakub Euroopa Liit.

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE), kirjalikult. – (RO) 2008. aasta teatises Euroopa majanduse taastamiskava kohta on loetletud valdkonnad, millesse Euroopa Liit kavatseb lähiaastatel investeerida, et tagada majanduskasv ja töökohtade säilimine. Need valdkonnad on toetus väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ligikaudses summas 30 miljardit eurot, mis antakse Euroopa Investeerimispanga kaudu; üleeuroopaliste energia- ja lairibaühendustega seotud infrastruktuuriprojektidesse tehtavate investeeringute kiirendamine, kusjuures ligikaudu viis miljardit eurot investeeritakse ehitiste energiatõhususe parandamisse; teadusuuringud ja innovatsioon.

Neid meetmeid tuleb toetada õigusaktide ettepanekutega, millega tagatakse ühtlasi raha eraldamine. 2009. aasta jaanuaris tehtud ettepanek võtta vastu määrus energiaprojektide rahastamise kohta Euroopa majanduse taastamiskava raames ei näe ette rahaeraldisi ehitiste energiatõhususe suurendamiseks. Ma arvan, et Euroopa Liit teeb valesti, kui ta ei toeta majanduskriisi ajal esmatähtsaid projekte rahaliselt. Ehitiste energiatõhususe valdkonnas oleks võimalik kogu Euroopa Liidus luua umbes 500 000 töökohta, parandada kodanike elukvaliteeti ning aidata kaasa säästvale majandusarengule, edendades taastuvaid energiaallikaid. Mina isiklikult leian, et Euroopa Komisjon teeb valesti, kui ta ei toeta ehitiste energiatõhususe suurendamist rahaliste meetmete ja vahendite ning sobivate eelarveliste meetmete abil ega edasta Euroopa tasandil sellekohast tugevat poliitilist sõnumit.

  Andrzej Tomasz Zapałowski (UEN), kirjalikult. – (PL) Proua juhataja, me arutleme täna majanduse taastamiskava üle, seostades selle Lissaboni strateegia esmatähtsate eesmärkidega. Kuigi strateegia väljakuulutamisest on möödunud mitu aastat, näeme, et seda ei ole ellu viidud. Teisisõnu loome dokumente, mida me ei rakenda. Seda kinnitab üks tava, mis on Euroopa Parlamendis muutunud reegliks: me matame kodanikud eeskirjade alla, mis teevad paljudel juhtudel nende elu keeruliseks ja millel ei ole olulist mõju nende elatustasemele.

Lisaks näitab kasvav finantskriis, et komisjon ja nõukogu ei ole inimeste igapäevaelu probleemidega üldse kursis. Sisuliselt puudub komisjonil tõeline tegevuskava kasvava kriisi ületamiseks. Igaüks näeb, et riigid võtavad päästemeetmeid omaette ja et viiesajamiljoniline keskselt hallatav turg ei suuda kriisi ulatust tegelikult mõjutada.

Viimastel aastatel räägiti Ida-Euroopa riikidele, et nad peaksid oma pangad erastama, teisisõnu, et nad peaksid need Lääne-Euroopa pankadele allutama. Seda nad naiivselt tegidki ning needsamad pangad tegelevad nüüd spekuleerimise ja Euroopa Liidu uute liikmesriikide majanduse hävitamisega.

ISTUNGI JUHATAJA: MARTINE ROURE
asepresident

(1) Vt protokoll.

4. Päevakord

  Juhataja. - Robert Evans ja veel 40 parlamendiliiget on väljendanud kirjalikult vastuseisu sellele, et lisada tänase istungi päevakorda väliskomisjoni resolutsiooni ettepanek humanitaarolukorra kohta Sri Lankal.

Vastavalt kodukorra artikli 90 lõikele 4 lisatakse resolutsiooni ettepaneku arutelu ja hääletus käimasoleva istungjärgu päevakorda.

Seetõttu teen ettepaneku lisada arutelu viimase punktina tänase õhtu päevakorda ja korraldada hääletus homme kell 12.00. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on täna kell 15.00.

  Robert Evans (PSE). – Proua juhataja, esmaspäeva õhtul võttis väliskomisjon artikli 91 alusel vastu resolutsiooni ettepaneku halveneva humanitaarolukorra kohta Sri Lankal.

Olukord Sri Lankal on ilmselgelt väga tõsine, kuid see, mis seal humanitaarolukorraga seoses täpselt toimub, pole kaugeltki selge. Ma olen teadlik, et Euroopa Parlamendis valitsevad selles küsimuses eri seisukohad. Seetõttu on minu arvates kõige mõistlikum panna paika korraliku arutelu kuupäev; ilmselt ei mahu see arutelu sellesse osaistungjärku, kuid ehk võiks selle korraldada meie järgmisel osaistungjärgul, milleni on vaid kümme päeva. Olen tänulik härra Daulile Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioonist, sest ta viitas, et tema fraktsioon toetab sellist plaani. Et me teeme Euroopa Parlamendis tõsist tööd, siis ma palun kolleegidel toetada ettepanekut korraldada kindlalt järgmisel osaistungjärgul arutelu kõikide osavõtul, et anda õiglane hinnang olukorra tõsidusele Sri Lankal.

  Daniel Cohn-Bendit (Verts/ALE). - (FR) Proua juhataja, kui keegi teeb ettepaneku, siis võib selle vastu enne hääletust sõna võtta.

Seega ma soovin vaid öelda, et olukord Sri Lankal on väga traagiline. 150 000 inimest on lõksus ja neil puudub pääsetee. Sama toimub Birmas. Seetõttu tuleks Sri Lanka küsimus jätta täna päevakorda, et näidata oma kindlat otsust toetada lõksus olevaid inimesi.

(Parlament lükkas arutelu edasilükkamise taotluse tagasi.)

5. Hääletused

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on hääletamine.

(Hääletuse tulemused ja muud üksikasjad: vt protokoll)

5.1. Teatavate kaupade käibemaksuvabastus nende lõplikul importimisel (A6-0060/2009, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg) (hääletus)

5.2. Europoli personali põhipalkade ja toetuste kohandamine (A6-0078/2009, Agustín Díaz de Mera García Consuegra) (hääletus)

5.3. ELi Solidaarsusfondi kasutuselevõtmine (A6-0106/2009, Reimer Böge) (hääletus)

5.4. Paranduseelarve nr 1/2009 projekt: Rumeenia üleujutused (A6-0113/2009, Jutta Haug) (hääletus)

5.5. Laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevad ühised eeskirjad ja standardid (uuestisõnastamine) (A6-0097/2009, Luis de Grandes Pascual) (hääletus)

5.6. Laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ühised eeskirjad ja standardid (uuestisõnastamine) (A6-0098/2009, Luis de Grandes Pascual) (hääletus)

5.7. Sadamariigi kontroll (uuestisõnastamine) (A6-0099/2009, Dominique Vlasto) (hääletus)

5.8. Ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem (A6-0100/2009, Dirk Sterckx) (hääletus)

5.9. Meretranspordi sektoris toimunud õnnetusjuhtumite juurdluse aluspõhimõtted (A6-0101/2009, Jaromír Kohlíček) (hääletus)

5.10. Reisijate meritsi vedajate vastutus õnnetusjuhtumite korral (A6-0102/2009, Paolo Costa) (hääletus)

5.11. Laevaomanike kindlustus merinõuete korral (A6-0072/2009, Gilles Savary) (hääletus)

5.12. Lipuriigi nõuete täitmine (A6-0069/2009, Emanuel Jardim Fernandes) (hääletus)

5.13. Raskete kaubaveokite maksustamine teatavate infrastruktuuride kasutamise eest (A6-0066/2009, Saïd El Khadraoui) (hääletus)

5.14. Üldsuse juurdepääs Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (A6-0077/2009, Michael Cashman) (hääletus)

– Enne lõpphääletust:

  Michael Cashman, raportöör. − Proua juhataja, sooviksin kodukorra artikli 53 alusel paluda, et komisjon vastaks meile, kas ta kavatseb võtta vastu kõik Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud täna vastuvõetud kujul.

  Günter Verheugen, komisjoni asepresident. − Proua juhataja, mul on au esitada komisjoni nimel järgmine avaldus.

Komisjon võtab Euroopa Parlamendis hääletatud muudatusettepanekud teadmiseks ja tutvub nendega üksikasjalikult. Komisjon kinnitab, et soovib saavutada kompromissi Euroopa Parlamendi ja nõukoguga. Komisjon kaalub oma ettepanekut alles pärast seda, kui kaks eelarvepädevat institutsiooni on oma seisukoha vastu võtnud. Komisjon kavatseb vahepeal püüda jätkata mõlema institutsiooniga konstruktiivset dialoogi.

  Michael Cashman, raportöör. − Proua juhataja, ma ei tea, kus volinik viibis, aga me võtsime selle seisukoha täna hommikul vastu.

Seetõttu paluksin, et täiskogu istungi hääletusel saadetaks raport tagasi parlamendikomisjonile, mis annaks viimasele võimaluse asuda läbirääkimistesse nii nõukogu kui ka komisjoniga.

Seetõttu palun Euroopa Parlamendi toetust vastutavale komisjonile tagasisaatmiseks.

(Parlament kiitis lõpphääletuse edasilükkamise taotluse heaks.)

  Michael Cashman, raportöör. − Proua juhataja, tänan Euroopa Parlamenti kannatlikkuse eest ja sekkun nüüd viimast korda. Kas ma võiksin paluda, proua juhataja, et te esitaksite eesistujariigile Tšehhile ja ka järgmisele eesistujariigile Rootsile ametliku üleskutse alustada esimesel võimalusel ametlikke kõnelusi Euroopa Parlamendiga?

Samuti soovin – nagu hääletusnimekirjas on öeldud – praegu vastu võetud teksti selguse ja sidususe huvides, et te paluksite parlamendi teenistustel ilma oluliste muudatusteta rühmitada artiklid sisu järgi eraldi temaatiliste jaotiste alla, järjestada põhjendused ja määratlused vastavalt ümber ning koostada ja avaldada esimesel võimalusel parlamendi seisukoht konsolideeritud tekstina.

Lõpetuseks soovin avaldada tänu suure ja toetava töö eest, mida on minu heaks teinud nii sekretariaadid kui ka dokumentide esitamise teenistused.

(Aplaus)

  Juhataja. – Ma edastan selle palve, härra Cashman, ja tulemused tehakse teatavaks.

5.15. Liikmesriikide tööhõivepoliitika suunised (A6-0052/2009, Jan Andersson) (hääletus)

5.16. Kodukorra artikli 139 kohaldamisaja pikendamine parlamendi seitsmenda koosseisu ametiaja lõpuni (B6-0094/2009) (hääletus)

5.17. Romide sotsiaalne olukord ja nende tööturule juurdepääsu parandamine ELis (A6-0038/2009, Magda Kósáné Kovács) (hääletus)

5.18. Naftatarnetega seotud probleemide lahendamise lähtealused (A6-0035/2009, Herbert Reul) (hääletus)

5.19. Keskkonnahoidlik transport ja väliskulude sisestamine (A6-0055/2009, Georg Jarzembowski) (hääletus)

5.20. Panus Euroopa Ülemkogu 2009. aasta kevadisele kohtumisele seoses Lissaboni strateegiaga (hääletus)

– Enne muudatusettepaneku 28 hääletust (seotud muudatusettepaneku 27 hääletusega):

  Pervenche Berès (PSE). – (FR) Proua juhataja, ma võin eksida, aga arvan, et te hääletasite muudatusettepanekut 27, mis oli tegelikult tehniline muudatus, millega paluti lihtsalt lõike 47 asukohta muuta. Taotletakse aga eraldi nimelist originaalteksti hääletust.

Seetõttu usun, et leppisime kokku lõike 47 asukoha muutmises ja vajame nüüd kaheosalist nimelist hääletust lõike 47 enda üle.

  Juhataja. – Selgitagem veidi: lõike 47 asetamisele lõike 49 järele ei olnud vastuväiteid. Seejärel hääletasime muudatusettepaneku 27 üle, mis võeti vastu. Seetõttu ei saanud me hääletada lõike 47 üle, sest hääletasime muudatusettepaneku 27 üle. Seega probleemi ei ole.

5.21. Kliimamuutuste vastu võitlemine (hääletus)

– Enne lõike 20 hääletust:

  Avril Doyle (PPE-DE). – Proua juhataja, väga väike muudatus originaaltekstis. Lõike 20 kolmas rida tuleks ingliskeelses versioonis sõnastada järgmiselt: „reducing emissions from deforestation and degradation”. Praegu on see sõnastatud „reducing emissions for deforestation and degradation”. Soovin asendada sõna „for” sõnaga „from”. Ingliskeelses versioonis on see valesti. See ei tekita vaidlust.

(Parlament nõustus suulise muudatusettepanekuga.)

5.22. Tööhõivepoliitika suunised (hääletus)

– Enne lõike 13 hääletust:

  Elizabeth Lynne (ALDE). – Proua juhataja, see on väga lihtne muudatus, ingliskeelses versioonis tuleks lihtsalt asendada sõnad „the disabled” sõnadega „people with disabilities” või „disabled people”. Inglise keeles ei kasuta me kunagi väljendit „the disabled”.

(Parlament nõustus suulise muudatusettepanekuga.)

– Enne muudatusettepaneku 1 hääletust:

  Philip Bushill-Matthews (PPE-DE). – Proua juhataja, see on jällegi üsna tavapärane muudatusettepanek, milles viidatakse tööturu osapooltega konsulteerimise tähtsusele. Sellega lisatakse lõppu sõnad: „vastavalt riiklikule tavale ja praktikale”. See peaks olema muudatusettepanekus sees, aga mingil põhjusel jäi see välja. Sotsiaaldemokraadid toetavad seda muudatusettepanekut ja loodetavasti teevad seda ka teised fraktsioonid nagu tavaliselt.

(Parlament nõustus suulise muudatusettepanekuga.)

5.23. Euroopa majanduse taastamiskava (A6-0063/2009, Elisa Ferreira) (hääletus)

– Enne hääletust:

  Gunnar Hökmark (PPE-DE). – Proua juhataja, sooviksin teavitada meie fraktsiooni, et meie hääletusnimekirjades on viga seoses muudatusettepanekuga 113: hääletusnimekirjas peaks olema pluss, mitte miinus.

– Enne muudatusettepaneku 93 hääletust:

  Elisa Ferreira, raportöör. − Proua juhataja, sellega soovitakse muuta üksnes lõike 93 sõnastust, kasutades seoses normaalse riikliku rahanduse juurde naasmisega sõnu „võimalikult kiire” sõnade „kui majandustingimused võimaldavad” asemel, nagu variraportööridega on kokku lepitud.

(Parlament nõustus suulise muudatusettepanekuga.)

– Enne muudatusettepaneku 71 hääletust:

  Alain Lipietz (Verts/ALE). – (FR) Proua juhataja, see on üksnes tehniline muudatus. Meie muudatusettepanekus on trükiviga. Selles on taane, mis oli sõnastatud järgmiselt: „intensiivistada […] takistavate tõkete kõrvaldamist”. Asendasime selle sõnadega „kõrvaldada põhjendamatud tõkked”, aga kahjuks on muudatusettepaneku sõnastusse jäänud alles eelmine lõige koos eelmise taandega. Seega on see kolmas taane, mida me muutsime veidi, ja vana versiooni ei pea säilitama.

(Parlament nõustus suulise muudatusettepanekuga.)

– Enne resolutsiooni projekti hääletust:

  Martin Schulz (PSE). – (DE) Proua juhataja, võite järeldada Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni innukast reaktsioonist minu sõnavõtule, kui hästi hääletamine läks.

Sooviksin tänada oma kolleegi proua Ferreirat, kes on selle tulemuse saavutamiseks suure töö ära teinud. Sooviksin eraldi tänada ka härra Hökmarki, proua Herczogi, härra Bullmanni ja härra Lehnet, kes on minu arvates teinud väga palju tööd samalaadse Lissaboni resolutsiooni kallal.

Võite fraktsiooni PPE-DE reaktsioonist näha, et valitses ärev meeleolu. Sooviksime teid tänada, et hääletasite koos meiega maksuparadiiside sulgemise ja liikmesriikide solidaarsuse poolt. Mõne minuti eest tundus seis hoopis teistsugune. See, et toetasite sotsiaaldemokraatia levikut, teeb teile teeb au. See on hea Euroopa Parlamendile, kes on hakanud vasakule liikuma.

(Aplaus vasakult ja protestihüüded paremalt)

  Daniel Cohn-Bendit (Verts/ALE). – (FR) Proua juhataja, sooviksin Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsioonile ja Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioonile vaid meelde tuletada, et siin parlamendis on ka teisi fraktsioone peale kahe suure fraktsiooni.

  Hartmut Nassauer (PPE-DE). – (DE) Proua juhataja, üks päevakorraga seotud punkt. Võib-olla selgitaksite parlamendile, millise kodukorra artikli alusel lubati härra Schulzil sõna võtta.

  Juhataja. – Daamid ja härrad, muidugi ütlen härra Nassauerile, et tal on õigus. Ent vahel peab demokraatia nimel olema valmis veidi piire ületama.

Tahan sellega öelda, daamid ja härrad, et ma andsin härra Schulzile sõna kooskõlas kodukorra artikliga 141. Tal oli täielik õigus kõnelda.

  Joseph Daul (PPE-DE) . – (FR) Proua juhataja, kas ta kõneles komisjoni nimel? Sest ta soovib saada volinikuks? Või kõneles ta fraktsiooni esimehena?

– Pärast lõpphääletust:

  Vittorio Prodi (ALDE). – (IT) Proua juhataja, sooviksin mõningast selgitust. Minu teada ei ole Reuli raporti kohta lõpphääletust toimunud. Kas võiksite kinnitada, on see õige?

  Juhataja. – Härra Prodi, me võtsime vastu muudatusettepaneku 3, millega asendatakse terve resolutsioon.

5.24. Ühtekuuluvuspoliitika: investeerimine reaalmajandusse (A6-0075/2009, Evgeni Kirilov) (hääletus)

6. Selgitused hääletuse kohta

Suulised selgitused hääletuse kohta

– Raport: Elisa Ferreira (A6-0063/2009)

  Richard Corbett (PSE). – Proua juhataja, avaldan heameelt asjaolu üle, et selles raportis uuritakse, mida saab majanduse stimuleerimiseks Euroopa tasandil teha, aga samal ajal möönan, et enamik selleks vajalikke vahendeid on riigi käsutuses: 99% avaliku sektori kulutustest kannab riik, mitte Euroopa Liit; suurem osa reguleerimisest toimub riigi, mitte Euroopa tasandil. Aga kui vaatame seda, mida saame teha Euroopa tasandil, siis komisjoni esitatud kava 30 miljardi euro suuruse panuse kohta, mis hõlmab ettemakseid struktuurifondidest ja Euroopa Investeerimispanga uusi laene, võib aidata ja aitab tõeliselt kaasa kriisist väljatulekule.

Samuti peame veenduma, et hoidume Euroopas protektsionismist. Mitmete riikide eesmärk teha oma naabrist kerjus nõrgestaks meie ühisturgu ning kahjustaks pikas plaanis tõsiselt töökohtade loomise ja majanduskasvu väljavaateid. Vastupidi, töötajate liikumisvabadus ja algatused ettevõtete abistamiseks ühtsele turule eksportimisel aitavad pakkuda meie majanduse elavdamiseks vajalikku stiimulit.

– Raport: Paolo Costa (A6-0102/2009)

  Carlo Fatuzzo (PPE-DE). – (IT) Proua juhataja, ma andsin oma poolthääle sellele ühisele tekstile, mis käsitleb merereisijate ohutuse suurendamist. Ma arvan, et on väga tähtis lisada, et tuleks rohkem kulutada meresõidu eest vastutavate meremeeste professionaalsusele – alustades kaptenist ja lõpetades vanemmehaaniku, pootsmani, sõjalaeva kordniku, tüürimehe ja iga meremehega –, sest neist sõltub merel olevate inimeste elu ja ohutus. Seetõttu kutsun üles kindlustama nende inimeste suurema professionaalsuse ja parema töötasu, kelle kätes on merereisijate elu.

– Raport: Saïd El Khadraoui (A6-0066/2009)

  Simon Busuttil (PPE-DE). – (MT) Sooviksin selle raporti kohta öelda, et vaatamata keskkonda toetavale algatusele ei võeta selles endiselt arvesse negatiivset ja ebaproportsionaalset mõju, mida see avaldaks Euroopa Liidu äärealadel asuvatele piirkondadele ja riikidele, nagu on Malta. See algatus võib tuua kaasa olulise hinnatõusu kauba vedamisel nende äärealade ja muu maailma vahel. Kulude tõus tooks omakorda kaasa neisse piirkondadesse või riikidesse viidavate või neist välja veetavate toodete kõrgemad hinnad. Seetõttu hääletasin selle raporti vastu.

  Leopold Józef Rutowicz (UEN). – (PL) Proua juhataja, täiendavate tasude kehtestamine rasketele kaubaveokitele tähendab maksutõusu. Veoautotransport osutab teenuseid kogu majandusele, ka kodanikele. Selle kulud mõjutavad kõigi meie tarbitavate toodete hinda. On sotsiaalselt vastutustundetu koormata maanteetransporti lisaks juba kehtivatele maksudele ning kütuse aktsiisimaksu ja eurovinjettidega kaasnevatele lisakuludele ajal, mil meil on probleem kriisiga, mille lõppu ei paista.

Õhusaaste, kasvuhooneefekt ja õnnetused sõltuvad suuresti sõidukite ehitusest ja teedesüsteemist. Viimase kümne aasta jooksul on selles valdkonnas saavutatud märkimisväärset edu ja me kõik oleme sellest kasust osa saanud. Ma ei toeta direktiivi selle praegusel kujul, sest see vajab põhjalikku läbivaatamist.

– Raport: Michael Cashman (A6-0077/2009)

  Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Proua juhataja, esiteks sooviksin öelda, et toetan härra Cashmani raportit ja tänan teda selle eest. See paranes Euroopa Parlamendis lugemisel märkimisväärselt, võrreldes sellega, milline oli komisjoni esialgne ettepanek.

Lähtealus peab olema otsuste tegemise läbipaistvus. Inimestel peab olema võimalus dokumentidele juurde pääseda, sest see on ainus viis tekitada usaldust, ning seda arvestades on eriti tähtis, et me suudaksime jõuda olukorda, milles inimesed saavad jälgida õigusloome edusamme. Läbipaistvus tuleb dokumentide puhul tagada igal haldustasandil.

Igaüks mõistab muidugi, et on mõned valdkonnad, näiteks küsimused, mis on seotud üksikisikute tervisega jne, mida tuleb hoida privaatsena, aga õigusloome protsessis peaks kõik olema üldjoontes läbipaistev ning selles mõttes olen tulemusega rahul ja usun, et aus ja avatud otsuste tegemine on see, mille abil suudame saavutada inimeste usalduse.

  Martin Callanan (PPE-DE). – Proua juhataja, Ühendkuningriigi valitsusvälise organisatsiooni Taxpayers’ Alliance hiljutises aruandes väideti, et ELi liikmesus läheb igale mehele, naisele ja lapsele Ühendkuningriigis maksma 2000 Suurbritannia naela aastas.

Pean ütlema, et paljud minu valijad Kirde-Inglismaal leiavad, et nad saavad sellise suure rahasumma eest tagasi liiga vähe. Seega on Euroopa institutsioonide dokumentidele üldsuse juurdepääsu tagamine vähim, mida need valijad võiksid oodata vastutasuks selle eest, et nad igal aastal ELile suuri summasid maksavad. Paljude inimeste silmis on Euroopa Liit endiselt väga segane ja monoliitne üksus. Kõik, mida me saame teha, et parandada juurdepääsu, anda üldsusele rohkem teavet osa asjade kohta, mida võib-olla mõned meie volinikud ja muud isikud hoiaksid pigem salajas, on väga teretulnud.

Juba näeme rikkumistest teatajaid ja teisi, keda on konfidentsiaalse teabe avaldamise eest maha tehtud ja tagakiusamisega töölt lahkuma sunnitud. Kui kogu see teave oleks olnud juba alguses kättesaadav, siis oleks ehk hulk neid liialdatud reaktsioone olnud tarbetud.

  Syed Kamall (PPE-DE). – Proua juhataja, tänan teid võimaluse eest selgitada, kuidas ma seda väga olulist raportit hääletasin. Me kõik teame, et kui tundlikesse poliitilistesse läbirääkimistesse on kaasatud eri asjaosalised, siis on vahel vaja konfidentsiaalsust, et tehingu nurjamist ära hoida. Ent praegu ei ole meil tegelikult sellega tegemist.

Hiljuti toimusid läbirääkimised võltsimisvastase kaubanduslepingu üle ja mõned küsimused, mida arutati, hõlmavad teatud kodanikuvabaduste ulatuslikku vähenemist. Näiteks on tehtud ettepanekuid otsida riiki sisenemisel läbi inimeste iPodid ja sülearvutid, et kontrollida autoriõiguse nõuetele vastavaid ja mittevastavaid materjale. Kas me suutsime arutada neid avatult ja läbipaistvalt? Ei, sest neid dokumente on hoitud salajas – võib-olla õigustatult, aga põhjustel, mida me tegelikult ei mõista. Seetõttu vajame tõesti rohkem avatust ja läbipaistvust, et suudaksime jõuda küsimuse tõelise tuumani.

Nõustun täielikult oma kolleegi härra Callananiga, kes ütles, et asjaolu, et nad ei olnud läbipaistvad, ei ole Euroopa Liidule hea enne.

– Raport: Jan Andersson (A6-0052/2009)

  Carlo Fatuzzo (PPE-DE). – (IT) Sooviksin tänada neid innukaid kolleege, kes on nii kaua väsimatult kuulanud. Proua juhataja, ma olen üks neist 74st Euroopa Parlamendi liikmest, kes hääletas täna Anderssoni raporti vastu – mitte seetõttu, et olen tööhõive vastane, vaid seetõttu, et neis ELi liikmesriikide poliitika suunistes Euroopa Liidule ei märgita eraldi, et üks võimalusi tööhõivet edendada on lubada pensionile töötajad, kes seda soovivad ja taotlevad. Selline poliitika, et kõikjal tõstetakse kohustuslikult pensioniiga, jätab lihtsalt töökohtadest ilma noored inimesed, kes sooviksid väga asuda eakamate töötajate asemele, kes omakorda tahavad töökoha noortele jätta.

  Martin Callanan (PPE-DE). – Proua juhataja, see raport lähtub valest eeldusest: eeldusest, et Euroopa Liit teab tööhõivepoliitikaga seonduvat kõige paremini. Mitmed minu valijad oleksid väga vastu; pigem sooviksid nad, et EL jäetaks välja kõigest, mis on seotud tööhõivepoliitikaga. Ma arvan, et minu riik peaks ELi sotsiaalpeatükist taanduma.

See on üsna irooniline, et Euroopa Liit soovib edastada liikmesriikidele oma teadmisi tööhõivepoliitikast, kui ta ise põhjustab samal ajal väga palju bürokraatiat ja reguleerimist, mis on piiranud nii paljusid ettevõtteid minu piirkonnas ja kogu Euroopas ning tekitanud kohutavalt palju tööpuudust, mida ta nüüd üritab vähendada.

Euroopa sotsiaalmudel on iganenud, see on destruktiivne, see takistab töökohtade loomist ja toimib ettevõtluse vastaselt. Euroopa Liidu jaoks oleks parim hoida oma nina liikmesriikide tööhõivepoliitikast eemal ning tekitada vähem bürokraatiat ja reguleerimist. See on parim asi, mida me võiksime teha, et majanduses rohkem töökohti luua.

– Ettepanek võtta vastu otsus kodukorra artikli 139 kohta (B6-0094/2009)

  Jim Allister (NI). – Proua juhataja, ma hääletasin selle ettepaneku poolt, sest sellega lükatakse edasi veelgi suuremate rahasummade täiesti ebavajalik ja rumal kulutamine tõlketeenustele seoses iiri keelega siin Euroopa Parlamendis.

Ma eelistanuks, et kogu see rumal raiskamine oleks ära jäetud. Ent vähemalt säästab see meie maksumaksjaid osast tarbetust raiskamisest.

Iiri keele minimaalne kasutamine siin istungisaalis on ilmselge, kuigi preili de Brún võib oma agressiivse vabariikliku tegevuskava raames meid selle kadunud keelega kostitada, kusjuures ainsaks kergenduseks on see, et vaevalt keegi, kes Euroopa Parlamendis teda kuulab, ainsastki sõnast tema jutus aru saab. Võin kinnitada, et nad jäävad väga vähesest ilma.

Tema Sinn Féini kolleeg preili McDonald üritab samuti kõnelda pisut kogelevat ja kokutavat iiri segakeelt, aga sellegipoolest on raha kulutamine tõlkimisele raiskamine.

– Raport: Magda Kósáné Kovács (A6-0038/2009)

  Miroslav Mikolášik (PPE-DE). – Proua juhataja, tänan proua Kovácsit informatiivse ja kasuliku raporti eest romide olukorra kohta.

Nagu te kõik teate, on romide rahvastikurühm aina suurenemas ja muutumas järjest enam väga ulatuslikuks ja tugevaks jõuks kogu Euroopas. See 10–12 miljonist inimesest koosnev rahvastikurühm on meie maailmajao üks vaesemaid, ent neil on siiski mõõtmatu potentsiaal.

Meie kui eurooplased ja võrdsusele tuginedes loodud Euroopa Parlamendi liikmed peame sellele probleemile võimalikult kiiresti reageerima. Euroopa ühe suurema vähemusrahvuse pidev rõhumine on häbiväärne ja saamatu. Parema reguleerimise ja suurema koostöö abil võivad riigid suuta sellele suurele potentsiaalsete töövõtjate armeele tööd anda. Praeguse sünge majanduskriisi oludes võivad romid aidata mõningaid Euroopa kõige sügavamaid probleeme lahendada. Peale selle on eelarvamused nende inimeste suhtes ja nende alandamine kestnud piisavalt kaua. Kõigile Euroopa kodanikele, sealhulgas romidele, tuleb tagada võrdsed õigused ja võimalused.

Just selle kuu alguses lasti Ungaris kaks romi rahvusest inimest maha nagu loomad, kui nad üritasid oma põlevast majast põgeneda. Kuidas on võimalik, et ühtses Euroopas juhtub selliseid asju?

  Philip Claeys (NI). – (NL) Proua juhataja, ma hääletasin Kovácsi raporti vastu, sest kogu see raport on läbi imbunud ohvrimeelsusest ja ma olen seisukohal, et selline vähemusrahvus nagu romid ehk mustlased vajaksid palju rohkem strateegiat, mis aitaks neil oma saatuse eest suurema vastutuse võtta.

Ka mina olen loomulikult nõus üldise arvamusega, et romisid tuleks kohelda korrektselt, aga enamik selles raportis nimetatud probleemidest tuleneb elustiilist ja eluviisist, mille need inimesed on varmalt valinud. Me võime võtta vastu nii palju raporteid ja resolutsioone kui vaja ja anda nii palju raha, kui soovime, aga see ei muuda tegelikku olukorda mitte kübetki.

  Frank Vanhecke (NI). – (NL) Proua juhataja, ma olen siin Euroopa Parlamendis oma ametiaja jooksul kuulnud väga palju poliitiliselt korrektset jama, mille on alati kiitnud heaks väga suur enamus, aga see raport on minu arvates ületamatu. Kui Euroopa Parlament soovib kõigest väest sekkuda romide sotsiaalsesse olukorda ja nende juurdepääsu tööturule, siis kas oleks liiga palju paluda vähimalgi määral objektiivsust?

Tõde on see, et mustlaste probleemid tulenevad üldjoontes lihtsalt sellest, et nad ise keelduvad kohanemast ühiskonnaga, kus nad elavad, vähemalt niivõrd, kuivõrd see puudutab haridust ja kutseharidust. Aastakümneid oleme pumbanud miljoneid eurosid igasugustesse programmidesse, mis on täis selle raporti vaimus idüllilist, aga enamjaolt ebarealistlikku jama. Edutult. Kas ei oleks siis aeg lõpetada nende hellitamine ja uurida probleemide tegelikke põhjusi, enne kui lahendusi välja pakume?

– Raport: Herbert Reul (A6-0035/2009)

  Avril Doyle (PPE-DE). – Proua juhataja, kuigi muudetud versioon oli edasiminek, toetasin seda algatusraportit siiski raske südamega, sest see ei olnud kooskõlas kliima- ja energiapaketiga, mis siin Euroopa Parlamendis suure enamuse toetusel 17. detsembril 2008 vastu võeti.

Tuletaksin meelde, et minu enda raport ELi saastekvootidega kauplemise süsteemi kohta, mis oli selle paketi nurgakivi, võeti vastu 610 poolthääle, 60 erapooletu ja 29 vastuhäälega. Pole vaja lisada, et härra Reul ei olnud 699 liikmest nende 610 hulgas, kes mu raportit toetasid.

Mul on kahtlusi seoses viidetega puurimisele Arktikas või alternatiivsete naftaallikate, näiteks õliliiva uuringutele. Viimased kuud on näidanud, et energiavarustuse kindlus on tähtsam kui kunagi varem. Koostöö, mida peab tegema kogu Euroopa Liidus, ning vajadus kasutada ära peaaegu kõigi liikmesriikide ja komisjoni poolt hiljuti käivitatud stiimulipakettide eeliseid rõhutavad taastuvenergiasse tehtavate investeeringute tähtsust selleks, et suurendada meie energiavarustuse kindlust, vähendada süsinikuheidet ja kaotada meie suur sõltuvus fossiilkütusest, ehk küll kokkulepitud ajakava jooksul.

  Martin Callanan (PPE-DE). – Proua juhataja, ma olin sõiduautode süsinikdioksiidi heitkoguseid käsitleva Sacconi raporti variraportöör, ja selle töö põhjal, mida ma nimetatud valdkonnas tegin, näen, et me peame oma sõltuvust naftast vähendama.

Me peame seda sõltuvust vähendama seepärast, et suurem osa naftavarusid asub teadagi väga ebastabiilsetes ja halva kuulsusega maailmaosades. Liiga kaua on meie naftavajadus toetanud riigikordi, mis on väga vaenulikud kõige suhtes, mille eest me seisame, meie endi huvide ja meie endi väärtuste suhtes, eriti seoses inimõiguste ja hea valitsemistavaga.

Muidugi peame eelkõige vähendama oma sõltuvust Vene naftavarudest. Venemaa on näidanud, et ta ei kõhkle kasutamast poliitiliste ja majanduslike eesmärkide saavutamiseks oma kontrolli suure osa meie energiatarnete üle, ning me peame tegema kõik, mida suudame, et kahandada nende võimalust seda teha, ning selleks peame muidugi vähendama oma sõltuvust naftast.

– Raport: Georg Jarzembowski (A6-0055/2009)

  Neena Gill (PSE). – Proua juhataja, ma loobusin seda raportit hääletamast, sest usun, et see ei ole lihtsalt piisavalt põhjalik. Oleme varem võtnud siin Euroopa Parlamendis kohustuse vähendada heitkoguseid. Transpordil on võitluses kliimamuutusega võtmeroll ja sellel sektoril tuleks aidata kohustusi täita, aga sellest raportist on vähe abi.

See on kahetsusväärne, sest raportis on mõned head ettepanekud. Raudteemüra tasude puhul võetakse arvesse transpordi laialdasemat keskkonnamõju ning need sobivad hästi ettepanekutega, mis on praegu menetluses tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonis ja mis käsitlevad rehvide müra vähendamist.

Ent palju rohkem oleks saanud teha lennundussektori puhul. On veider, et raportis mainitakse raudtee-, mere- ja siseveeteede transporti, ent jäetakse tähelepanuta sektor, mis on üks peamisi süsinikuheite tekitajaid. Et see jääb selles vallas ja paljudes teistes valdkondades küündimatuks, siis loobusingi seda raportit hääletamast.

– Resolutsiooni ettepanek B6-0107/2009 (Lissaboni strateegia)

  Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Proua juhataja, Lissaboni strateegiat tuleks toetada, aga seoses sellega tuleb öelda, et mõte Euroopa kujunemisest maailma juhtivaks teadmistepõhiseks majanduseks aastaks 2010 ei teostu. Praegu on 2009. aasta ja kui me soovime midagi saavutada, peaksime väga kiiresti leidma kogu Euroopas õige tegevussuuna. Siis ehk täidaksime selle eesmärgi 2020. või 2030. aastaks.

See tähendab eelkõige, et väga kiiresti tuleb kogu Euroopas pühenduda koolitusele ja teadusuuringutele. Praegu peame tegelema majandussurutisega ja keset langust tuleb meil pidada meeles, et kui soovime piisavalt head inimressurssi – tööjõudu oma tööturgude jaoks –, siis peame investeerima eelkõige haridusse ja õpetajakoolitusse. See on esmatähtis valdkond, kui soovime tõsiselt saavutada Lissaboni strateegia eesmärgid.

  Philip Claeys (NI). – (NL) Proua juhataja, ma loobusin hääletamast Lissaboni strateegiat käsitlevat resolutsiooni, ehkki see resolutsioon tervikuna on tegelikult väga õiglane, hindab olukorda adekvaatselt ja sisaldab ka mitmeid ettepanekuid, mida ma täielikult toetan. Ma loobusin siiski hääletamast, sest taas on tõstatatud majandusliku sisserände jaoks vajalike kurikuulsate siniste kaartide teema ning sellele avaldatakse kindlat toetust ajal, mil Euroopa Liidus on rohkem kui 20 miljonit inimest silmitsi tööpuudusega, mis kasvab majanduskriisi tõttu veelgi.

Just sellistel aegadel peaksime lõpetama lihtsamate lühiajaliste lahenduste kasutamise, näiteks majanduslike sisserändajate hordide taasmeelitamine Euroopa Liitu. Selle asemel peame investeerima nende inimeste koolitusse ja ümberõppesse, kes on praegu töötud, mitte jätma neid iseenda hooleks ja otsustama uute sisserändajate sissevoolu kasuks.

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). – Proua juhataja, ma ei mäleta, kuidas ma Lissaboni strateegia üle hääletasin. Ma arvan, et see on täiesti väärtusetu, sest Euroopa pidi olema juhtiv teadmistepõhine majandus aastaks 2010. Siin parlamendis oldud kümne aasta jooksul olen mõelnud, kuidas me kavatseme sinna jõuda, kui võtame üksteise järel vastu määrusi, mis lämmatavad ettevõtlust ja võimalusi ning tegelikult õhutavad ettevõtlust Euroopast välja viima.

Olen alati sõnakehv, kui on tegemist sedalaadi raportitega. Viibinud täna mõne tunni istungisaalis, hääletades aina suurema hulga määruste kehtestamise üle ettevõtete ja inimeste suhtes, on mul tunne, et me liigume siin täiesti vales suunas ja peame kiiresti ümber pöörama.

  Martin Callanan (PPE-DE). – Proua juhataja, ma nõustun kolleeg Heaton-Harrise mitmete märkustega. Tal on õigus, et Lissaboni strateegia kohaselt peab Euroopa Liit saama – mis on veidi irooniline – aastaks 2010 kõige konkurentsivõimelisemaks majanduseks maailmas. Vaid aasta enne seda iseendale kehtestatud tähtaega ei saa ma olla ainus inimene siin Euroopa Parlamendis, kes kahtleb ja muutub aina skeptilisemaks selle suhtes, kas me sinna üldse kunagi jõuame.

Me võtame pidevalt vastu resolutsioone ja komisjon koostab pidevalt strateegiadokumente, milles kirjeldatakse, kuidas me sinna jõuame. Samas tundub, et me ei jõua kunagi pärale.

Lissaboni strateegia sisu on alati olnud ulatuslikum sellest, mida EL suudab saavutada, ning see on mitmes mõttes olnud vastupidine kogu ELi viimase 50 aasta meelelaadile, sest nagu härra Heaton-Harris meile meelde tuletas, tekitab suur osa ELi tööhõive- ja majandusalastest õigusaktidest tegelikult Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisel rohkem raskusi kui miski muu. Me kuhjame jätkuvalt rohkem ja rohkem kohustusi ja määrusi, mis sunnivad tööstust Euroopast lahkuma, ning meil ei ole mingit võimalust saavutada ühtki Lissaboni strateegia eesmärki. On aeg olla endaga aus ja seda tunnistada.

  Syed Kamall (PPE-DE). – Proua juhataja, Lissaboni strateegia esialgsed eesmärgid kohustasid Euroopa Liitu looma teadmistepõhise majanduse, uuendusliku majanduse, digitaalse majanduse aastaks 2010. Ent mul on meile kõigile siin täistuubitud istungisaalis uudis: meil hakkab aeg otsa saama. Võib-olla ei ole te märganud, aga oleme siiani teinud väga väikesi edusamme.

Enne kui hakkasin poliitikuks, töötasin paljude uuendajatega ja aitasin paljudel ettevõtetel tegevust alustada. See oli tõsine kontrast, kui nägin Euroopa poliitikasse tulles, kuidas me käsitame innovatsiooni. Kui me arutame siin innovatsiooni üle, siis on meil komisjonid, strateegiadokumendid, hääletused – meil on kõik peale innovatsiooni, kui te just ei pea suurema hulga paberite tekitamist innovatsiooniks.

Kui räägite uuendajatega väljaspool parlamenti, inimestega, kas hakkavad looma jõukust Euroopa Liidus ja kogu maailmas, siis nemad soovivad, et valitsused astuksid teelt. On aeg, et lõpeksid ettevõtete elujõudu kurnavad valitsuse rüüsteretked.

  Neena Gill (PSE). – Proua juhataja, asun taas raske südamega Lissaboni teemal kõnelema. Tavaliselt ma ei võta siin sõna vaid negatiivse arvamuse avaldamiseks. Arvan, et Euroopa Liit oskab sõnu seada, kui tegemist on Lissaboni strateegiaga. Ent täna, peaaegu kümme aastat pärast tippkohtumist, on veel pikk tee käia.

Kuuleme mitmeid toetavaid mõtteid vajaduse kohta oskustööjõu järele, kes suudaks kohaneda niisuguste majanduspööretega nagu see, millega meil praegu tegemist on. Ent kogu Euroopas on meil endiselt krooniline oskuste puudujääk. Minu piirkonnas Lääne-Midlandsis on oskustööjõu koolitamine olnud eriti valulik ja pikaldane. Kahjuks on meil oskusi nõudvate vabade töökohtade osakaal teiste Briti piirkondade omast suurem. Seepärast kutsuksin komisjoni üles mitte jätma kõrvale struktuurireforme, mida on vaja Lissaboni strateegia taaselustamiseks ajal, mil avaldavad survet majandussegadus, kõrged nafta- ja toorainehinnad ning finantsturgude jätkuv rahutus.

– Resolutsiooni ettepanek B6-0134/2009 (Kliimamuutus)

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). – Proua juhataja, soovin selgitada selle konkreetse raporti hääletamist seepärast, et ma ei suuda uskuda meie parlamendi silmakirjalikkust, mis ilmneb alati, kui ta kõneleb kliimamuutuse teemal.

Miks on Euroopa Parlament silmakirjalik? Vaadakem enda ümber. Me oleme oma teises istungisaalis. Meil on väga hea istungisaal ka Brüsselis. Oleme siin üksnes kolm või neli päeva kuus. Tunnistan, et sel kuul peame täiendava osaistungjärgu, aga üksnes selleks, et jaotada ühtlaselt üks 12 istungjärgust, mida peame pidama.

Meil on sadu inimesi, kes peavad oma tavalisest töökohast siia tulema. Nad reisivad ja põhjustavad siia sõites süsinikuheidet. Oleme ilmselt kõige vähem roheline parlament üldse. Kui ma siia tööle asusin, siis pidi olema tegemist paberivaba parlamendiga, ent kui vaatate enda ümber, siis on kõigi meie töölauad pabereid täis. Oleme selles valdkonnas suurimad silmakirjatsejad võrreldes mis tahes muu parlamendiga, mida ma tean.

  Syed Kamall (PPE-DE). – Proua juhataja, ma nõustun täielikult eelkõneleja mõtteavaldustega. Peaksime võtma arvesse tõsiasja, et Euroopa Parlamendil on kaks istungisaali – Strasbourgis ja Brüsselis – ning meil on kolm asukohta, sealhulgas üks Luxembourgis, millest eriti sageli ei räägita. Me mitte üksnes ei ehita Luxembourgis uut hoonet, põhjustades veel suuremat süsinikuheidet, mis võib suurendada kliimamuutust või mitte – olenevalt sellest, mida keegi sel teemal usub –, aga on ka lihtsalt silmakirjalik arutada kliimamuutuse üle, kui samal ajal jätkame kolmes kohas tegutsemist.

Isegi kui lõpuks tegutseksime vaid ühes kohas, Brüsselis, siis kui kõnnite öösel Brüsseli tänavail ja vaatate Place du Luxembourgilt Euroopa Parlamendi hoone poole, siis näete silmakirja näitena suurt üleni valgustatud ehitist. Kui peame kliimamuutusega tegelema, siis on aeg lüüa enda juures kord majja.

– Resolutsiooni ettepanek B6-0133/2009 (Tööhõivepoliitika)

  Frank Vanhecke (NI). – (NL) Proua juhataja, see resolutsioon on täis häid kavatsusi, aga me peaksime endalt küsima, kas sellised resolutsioonid tegelikult midagi üldse muudavad.

Näiteks on minu jaoks arusaamatu, et resolutsioonis tööhõivepoliitika teemal, niivõrd kuivõrd see on Euroopa pädevuses – ja ma ei arva, et on –, otsustatakse eirata põhilisi küsimusi nagu see, kui palju inimesi on praegu Euroopa Liidus tööta. Kas endiselt 20 miljonit või – mis veel tõenäolisem – ligikaudu 25 miljonit?

Küsimus on selles, kas komisjon hoiab endiselt kinni oma pöörasest soovist tuua Euroopa Liitu rohkem kui 20 miljonit uut sisserändajat. Küsimus on selles, kas komisjon loobub lõpuks oma värbamiskeskustest, mis asuvad sellistes riikides nagu Mali ja Senegal ja mis tekitavad veelgi rohkem tööpuudust. Selliseid küsimusi oleksime soovinud resolutsioonis näha, mitte aga tähenduseta heade kavatsuste loetelu, milleks see kahjuks on muutunud.

  Syed Kamall (PPE-DE). – Proua juhataja, taas räägime millestki, mille puhul me teeme väga vähe – see on tööhõivepoliitika. Kord ütles üks kolleeg mulle, et kui Euroopa Parlament räägib tööhõivest, siis tekitab ta tegelikult palju rohkem tööpuudust, kui võiks arvata. Me peame tunnistama, et kui soovime luua töökohti, siis peame andma jõukuse loojatele vabaduse. Me peame võimaldama neil jätkata vaba ettevõtlust, luua jõukust, luua töökohti.

Aga mida meie teeme? Oma määruste ja aruteludega üritame lämmatada igasuguse uuendus- ja ettevõtlusvaimu ning tegime seda ka täna. Alles täna kõneles härra Schulz – kellega ma olen sageli lahkarvamusel, aga täna mitte –, et Euroopa Rahvapartei hakkab sotsiaaldemokraatlikuks muutuma. Nüüd, kui see päev on käes, teame, et meid mõistetakse hukka, kui tuleb juttu töökohtade loomisest Euroopas.

  Daniel Hannan (NI). – Proua juhataja, kas olete märganud, et poliitika ühtlustamisel on alati sama suund? Rohkem lõimumist tähendab alati rohkem sekkumist.

Või teistpidi – paljusus tagab konkurentsivõime. Kui meil on konkureerivad riigid eri maksutasemetega, siis saab tõsta oma makse üksnes teatud tasemeni, enne kui raha hakkab välismaale liikuma. Kui meil on konkureerivad riigid erineva tööhõivepoliitika ja erineva sotsiaalpoliitikaga, siis saab reguleerida oma tööjõuturgu üksnes teatud tasemeni, enne kui töökohad hakkavad üle piiri liikuma.

Headel aastatel võis Euroopa Liit neid tõsiasju mitte arvestada ja luua oma seinte vahel väga reguleeritud ja tsentraliseeritud turu. Aga head aastad on otsa saanud. Nüüd on oht, et lõikame end kohanemisvõimelisema majandusega riikidest ära, muutume kehvemaks ja tähtsusetumaks ning liigume lõpuks nagu Tolkieni eldarid läände ja kaome.

– Raport: Luis de Grandes Pascual (A6-0097/2009)

  Richard Corbett (PSE). – Proua juhataja, ma märkan, et vähemalt mõned neist, kes on halvustanud kogu Euroopa õigustikku – millega tahes tegemist on –, hääletasid siiski meresõiduohutuse kolmanda paketi poolt; mul on selle paketi üle hea meel, sest see parandab inimeste tervishoidu ja ohutust laevadel; kokkuvõttes vähendab see kulusid, sest päästab inimelusid ja viib eri liikmesriikide ohutussüsteemid omavahel kooskõlla, muutes need seega tõhusamaks, tulemuslikumaks ja vähem kulukaks ning parandades samal ajal tervishoidu ja ohutust. Mul on hea meel, et see pakett, mis suurendab sadade minu Yorkshire’i ja Humberi valijate ohutust, vastu võeti.

– Raport: Elisa Ferreira (A6-0063/2009)

  Neena Gill (PSE). – Proua juhataja, hääletasin selle raporti poolt, sest olin meeldivalt üllatunud, et meie ettepanekud maksuparadiisidega võitlemise kohta võeti Euroopa Parlamendis vastu. Samuti toetasin seda, kui laiaulatuslikult käsitleti selles raportis praegust kriisi.

Üks aspekt, mida ma tõesti tahaksin esile tõsta, on senine taastamiskava. Peame veenduma, et inimestel oleksid kindlad töökohad ja püsiv karjäär ka siis, kui majandus hakkab elavnema, ning toetama tähtsaid sektoreid, näiteks autotööstust. Autosektor on näide sellest, kuidas tavapärased tööstusharud peaksid lähiaastatel kohanema. Külastasin hiljuti oma valimisringkonnas asuvat Jaguar Land Roveri tehast, kus nägin, kuidas ettevõte on saavutanud üleilmse liidri koha rohelise autotehnoloogia valdkonnas, ning kus avaldatakse siirast heameelt uute tüübikinnituse nõuete üle, mille me Euroopa Parlamendis vastu võtsime.

  Daniel Hannan (NI). – Proua juhataja, me hellitame jälle lootust, et suudate leida tee võlgadest vabanemiseks ja kehtestada õigusnorme majanduslanguse vastu. Parimal juhul tegeleme enesepettusega, halvimal juhul petame tahtlikult oma valijaid.

On tõsi, et miski ei suuda seda korrektiivide tegemist peatada: intressimäärasid hoiti liiga kaua liiga madalal ning nüüd, kui pall on õhku täis pumbatud, hakkab see taas tühjaks jooksma. Võiksime proovida päästa mõnd ohvrit, aga selle asemel on meil pettekujutlus, et suudame asjade käiku peatada. Võla tasuvad meie veel sündimata ja eostamata lapsed ja seda kõige rohkem just minu riigis, kus meie valitsuse ebapädevuse ja ohjeldamatuse tõttu sünnib praegu iga laps 30 000 Suurbritannia naela suuruse võlaga.

Nagu meie rahva poeet on öelnud: „Me kallis, kallis maa, täis kalleid hingi […] on praegu rendil – suren seda öeldes – nii nagu üürimaja, kandikoht…”

Ja nüüd eeldatakse, et lisaks sellele riigivõlale panustame Euroopa taastamiskavadesse. Lõpetan samuti meie rahva poeedi sõnadega: „Te seda tõkestage, muutke heaks, et lapsed, lapselapsed teid ei neaks!”

  Jean-Claude Martinez (NI). – (FR) Proua juhataja, võime ulatusliku rahvusvahelise finantskuriteo näitena tuua muidugi Madoffi afääri, aga ka 2007. aastal toimunud põllumajandussaadustega spekuleerimist.

Sel põhjusel on suur hulk õiguseksperte, sealhulgas Carlos Sotelo õigusbüroo Hispaanias ja suurte õigusbüroode võrgustikud teinud ettepaneku luua rahvusvaheline finantskohus.

Peale selle võiksime lihtsalt suurendada Rahvusvahelise Kriminaalkohtu pädevust, et hõlmata ulatuslikke finantskuritegusid, sest 2007. aastal surid miljonid lapsed põllumajandustoodetega spekuleerimise tõttu. See oli finantsmaailma Darfur.

See rahvusvaheline finantskohus oleks pädev uurima spekulatsioone ja spekulante, kontrollima maksuparadiise, kehtestama õigusnorme ja karistama rikkujaid.

See on Barack Obama, president Sarkozy ja teiste riigijuhtide siiruse proovikivi. See on poliitiline sõnum, mis tuleb üldsusele saata, ning see oleks üleilmse organisatsiooni, üleilmse nähtuse ja maailma majanduskriisi üleilmse väljaravimise esimene etapp.

– Raport: Evgeni Kirilov (A6-0075/2009)

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). – Proua juhataja, väga meeldiv on rääkida sellistes aruteludes pärast härra Corbetti, sest härra Corbett ei eksi siin kunagi; sageli on ta segaduses, nagu täna, andes hääletuse kohta vale selgituse valel ajal, aga ilmselgelt ei eksi ta kunagi! Ma kahtlen siiski, kas me teame siin Euroopa Parlamendis, mis on reaalmajandus. Kas reaalmajandus on kamp paberimäärijaid ja bürokraate, kes kirjutavad koos meiega seadusi, mida teised inimesed peavad rakendama, nagu seda on avaliku teenistuse organisatsioon Civil Service Ühendkuningriigis, kus on viimase kümne aasta jooksul avalik sektor kasvanud kiiremini kui erasektor? Või on reaalmajandus see, kui inimesed teevad tegelikku tööd ja tegelevad uuendustega ja alustavad ettevõtlusega? Ma kahtlen, kas me liigume selle raportiga tegelikult õiges suunas. Seda lugenuna olen üsna kindel, et ei liigu.

  Daniel Hannan (NI). – Proua juhataja, meie siin Euroopa Parlamendis teame võib-olla paremini kui keegi muu seda, kuivõrd Euroopa Liit on praeguseks muutunud massiivseks rikkuse ümberjaotamise mehhanismiks.

Pikka aega toimis see süsteem väga hästi, sest vaid väga väike hulk inimesi tegi ühiskassasse sissemakseid. Suurema osa Euroopa Liidu ajaloo vältel on kaks ainsat eelarve netopanustajat olnud Ühendkuningriik ja suuresti Saksamaa.

Ent nüüd on olukord muutunud ja raha voolab välja. Ilmekas näide sellest oli kaks nädalat tagasi toimunud tippkohtumisel, kui Ungari peaminister nõudis Kesk- ja Ida-Euroopa raskustest väljaaitamiseks 190 miljardit eurot ning Saksamaa kantsler ütles talle kindlalt, et raha ei ole ega tule.

Saksamaa maksumaksjad (ning seda tunnustatakse harva) on alati kogu süsteemi alustalaks olnud. Lõimumine tugineb nende kannatlikkusel ja nüüd on nad selle läbi näinud. Neile ei mõju enam vaikiv rõhumine ajaloolisele vastutusele. Nad on arukad ja mõistlikud inimesed ning oskavad tunda ära isekad argumendid ja seista vastu väljapressimisele, kui nad seda näevad. Kui arvate, et ma eksin, siis laske neil pidada rahvahääletus; las igaüks korraldab rahvahääletuse – pange Lissaboni leping hääletusele. Pactio Olisipiensis censenda est!

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

– Raport: Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (A6-0060/2009)

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Hääletasin proua Geringer de Oedenbergi raporti poolt, mis käsitleb teatavate kaupade käibemaksuvabastust nende lõplikul importimisel (kodifitseeritud versioon). Et see on üksnes varem kehtinud õigusakti kodifitseeritud versioon ega hõlma ühtegi olulist muudatust tekstis endas, siis arvan, et peaksime komisjoni ettepaneku ja Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni enda õigustalituste soovitused heaks kiitma.

– Raport: Agustín Díaz de Mera García Consuegra (A6-0106/2009)

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Ma loobusin hääletamast Díaz de Mera García Consuegra raportit, mis käsitleb Europoli personali põhipalkade ja toetuste kohandamist. Nõustun raportööri arvamusega selles küsimuses vaid osaliselt ja seega ei pea ma sobivaks siinkohal seisukohta võtta.

– Raport: Reimer Böge (A6-0106/2009)

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. – (IT) Proua juhataja, mina hääletasin poolt.

Usun, et Rumeeniat tabanud keskkonnakatastroofi ei saa jätta tähelepanuta. Rumeenia on pärast üleujutust kurnatud – mitte üksnes majanduslikult ja keskkonnaalaselt, vaid ka sotsiaalselt.

Teated inimestega toimunust on südantlõhestavad – perekonnad on kaotanud oma vara ja valdused, millest paljud olid eluaegse raske tööga teenitud.

Palju organisatsioone juba tegutseb kohapeal, aga on aeg, et ka institutsioonid ja siinse parlamendi liikmed isiklikult annaksid sellesse tegeliku panuse.

Seetõttu avaldan heameelt eelarvekomisjoni arvamuse üle ning loodan, et 11 785 377 eurot Solidaarsusfondist antakse Rumeeniale võimalikult kiiresti, et aidata elanikke majanduslikult, keskkonnaalaselt ja sotsiaalselt.

  Genowefa Grabowska (PSE), kirjalikult. – (PL) Solidaarsuspõhimõte on Euroopa Liidus peamine ja vaieldamatu. Just see põhimõte, mis tõepoolest ei eksisteeri vaid paberil, eristab ELi teistest rahvusvahelistest organisatsioonidest. Üks selle põhimõtte praktiline väljendus on kahtlemata Solidaarsusfond, mis loodi 2006. aastal institutsioonidevahelise kokkuleppe alusel selleks, et kõrvaldada suurte loodusõnnetuste negatiivseid tagajärgi. See on hea, et fondi kasutatakse, ja et eelmisel aastal sai sellest abi viis riiki. See näitab, et tragöödia toimudes ei jää liikmesriigid üksi. 2008. aasta juulis viit Kirde-Rumeenia piirkonda tabanud üleujutus tekitas tõsist ainelist kahju (0,6% rahvamajanduse kogutulust) ja paiskas segi rohkem kui kahe miljoni inimese elu 214 haldusüksuses.

Selles olukorras pean Rumeenia abitaotlust õigustatuks, isegi kui see ei vasta nõukogu määruse (EÜ) nr 2012/2002 (Euroopa Liidu Solidaarsusfondi loomise kohta) artikli 2 lõikes 1 sätestatud kvantitatiivsetele kriteeriumidele. Samuti ei ole mul kahtlusi, kas kõnealusel juhul on vaja kohaldada erakorralise katastroofi kriteeriumi, mis on samuti sätestatud eelnimetatud määruses ja mis lubab fondi Rumeenia jaoks kasutada. Mina kui Euroopa Parlamendi Poola liige esindan piirkonda, mida samuti mõjutas loodusõnnetus, nimelt keeristorm Sileesia vojevoodkonnas. Õnneks ei olnud see õnnetus sama hävitavate tagajärgede ja ulatusega. Sellegipoolest toetan täielikult sellist reaalset näidet Euroopa solidaarsuse kohta.

  Maria Petre (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin selle raporti poolt, sest see aitab Solidaarsusfondi palju kiiremini kasutusele võtta. 2006. aastal viibis makse, mille Euroopa Liit tegi Solidaarsusfondi kaudu Rumeenia abistamiseks pärast aprillis ja augustis toimunud üleujutusi, aasta jagu. Mul on hea meel näha, et menetlused on paranenud ja võimaldavad ELi kiiret sekkumist riikides, mida suur loodusõnnetus või erakorraline katastroof on mõjutanud.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Andsin oma poolthääle härra Böge raportile Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta. Olen nõus, et Rumeenia täitis pärast juulikuus riiki tabanud üleujutusi esitatud taotluse puhul fondi kasutuselevõtmise nõuetele vastavuse kriteeriumid. Üleujutused tekitasid tegelikult tõsist kahju maastikule ja viies kannatanud piirkonnas elanud inimestele. Seetõttu arvan, et on täiesti õige fond kasutusele võtta, eriti kuna kõnealune summa jääb 2006. aasta mai institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatud aastalimiidi piiresse.

– Raport: Jutta Haug (A6-0113/2009)

  Călin Cătălin Chiriţă (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin Jutta Haugi (Saksamaa) koostatud raporti poolt, sest selles taotletakse ELi Solidaarsusfondist 11,8 miljoni euro kasutuselevõtmist, et aidata 2008. aasta juulis Rumeeniat tabanud üleujutuste ohvreid.

See tegu on Euroopa Liidu vastus Rumeenia abitaotlusele. Taotlus on seotud viie maakonnaga (Maramureş, Suceava, Botoşani, Iaşi ja Neamţ). 241 Rumeenia haldusüksust, kus on kokku 1,6 miljonit elanikku, kannatas otseselt õnnetuse pärast, mis hävitas osaliselt või täielikult hooned ja saagi.

Hääletamisel mõtlesin ma inimestele, kes kaotasid üleujutustes oma kodu, vara, loomad ja koguni pereliikmed. Suceava maavolikogu esimees Gheorghe Flutur tutvustas oma piirkonna olukorda Brüsselis Euroopa Parlamendis.

Arvan, et Rumeenia vajab üleujutusest põhjustatud kahjude kõrvaldamiseks suuremat summat, aga Euroopa Liidu abi on vajalik ja teretulnud.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) 2009. eelarveaasta esimene paranduseelarve on seotud ELi Solidaarsusfondi kasutuselevõtmisega Rumeenia heaks pärast seda riiki 2008. aasta juulis tabanud üleujutusi.

Arvestuste kohaselt ulatuvad otsesed kahjud ligikaudu 471,4 miljoni euroni, sellest fondist kavatsetakse (vaid praegu) kasutada üksnes 11,8 miljonit eurot, mis näitab taas selgelt selle kiiret läbivaatamise vajadust.

Selle fondi eesmärk on võimaldada ühendusel vastata kiiresti, tõhusalt ja paindlikult eri liikmesriikide „erakorralistele olukordadele”. Seetõttu toetame kõigist mittevastavustest hoolimata selle kasutuselevõtmist Rumeenia jaoks.

Ent eraldatud 11,8 miljonit eurot arvatakse maha Euroopa Regionaalarengu Fondi eelarverealt (lähenemise eesmärk). Teisisõnu rahastatakse Rumeeniale pakutavat „solidaarsust” vahenditest, mis on mõeldud majanduslikult vähim arenenud riikidele ja piirkondadele, sealhulgas Rumeeniale endale! Seda võib nimetada solidaarsuseks „vaeste” vahel ehk teisisõnu niinimetatud lähenemisriikide/lähenemispiirkondade vahel.

Me ei ole nõus ühtekuuluvusvahendite kasutamisega – eriti sotsiaal-majandusliku kriisi süvenemise ajal –, kui on olemas teised vahendid, näiteks ELi militariseerimiseks ettenähtud vahendid.

  Iosif Matula (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin selle raporti poolt, milles käsitletakse Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmist Rumeenia heaks, sest arvan, et meie riigile antav finantsabi on piirkondade jaoks, mida äkkuputused eelmise aasta juulis tabasid, oluline ja vajalik. Rumeenia kirdeosa sai tõsiselt kannatada. 214 haldusüksust ja rohkem kui 1,6 miljonit inimest kannatas otseselt selle õnnetuse tõttu. Euroopa Komisjon tegi 11,8 miljoni euro suuruse rahalise panuse, et toetada investeeringuid transpordiinfrastruktuuri ja vee ärajuhtimise süsteemi parandamiseks, jõesängide tugevdamiseks ja tammide ehitamiseks, et edaspidi sedalaadi õnnetusi ära hoida.

Arvan, et nii suuri või veel suuremaid loodusõnnetusi põhjustavate tegurite varajane tuvastamine on Euroopa kodanike kaitsmiseks kõige tähtsam.

Arvestades meile probleeme põhjustavat kliimamuutust, toetan keskkonnaseire vahendite käikuandmist igas piirkonnas eraldi ja piisava eelarve eraldamist selleks. Lähenemispiirkondi ohustavad loodusõnnetused kõige rohkem. See tähendab, et majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika rakendamiseks tuleb neile tahkudele pöörata erilist tähelepanu.

  Rovana Plumb (PSE), kirjalikult. – (RO) Kliimamuutuse mõjudele on vastuvõtlikud peamiselt veevarud, põllumajandus, energia, metsandus ja bioloogiline mitmekesisus ning mitte vähem ka rahva tervis.

Viimastel aastatel Rumeenias esinenud äärmuslikud ilmastikunähtused on põhjustanud üleujutusi ja põuda ning toonud kaasa vajaduse tegelda kliimamuutuse küsimusega väga tõsiselt, pädevalt ja vastutustundlikult.

Mina kui sotsiaaldemokraat hääletasin selle raporti poolt, sest eelarve kohandamise teel eraldatud 11,8 miljonit eurot on toeks Rumeenia pingutustele kliimamuutusega kohanemisel ja sellel eesmärgil saab üleujutuste tagajärgede kõrvaldamiseks teha kohapealseid kaitsetöid (asulate kaitsmine, jõevalglate planeerimine vooluveekogude parendamise ja metsastatud alade suurendamise kaudu) ning – mis on sama oluline – kaasata elanikke ja õpetada neid enne ja pärast üleujutust ja selle ajal õigesti käituma.

  Nicolae Vlad Popa (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin Euroopa Liidu 2009. eelarveaasta paranduseelarvet nr 1/2009 käsitleva raporti poolt. Raporti eesmärk on võtta ELi Solidaarsusfondist kasutusele 11,8 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringutena seoses Rumeeniat 2008. aasta juulis kahjustanud üleujutuste tagajärgedega.

Toetan Euroopa Komisjoni algatust, millega EL näitab üles solidaarsust Suceava, Iaşi, Neamţi, Botoşani ja Maramureşi maakondadega, mis kannatasid 2008. aasta juulis üleujutuste tõttu.

Tänase hääletusega kinnitab Euroopa Parlament täiskogu istungjärgul eelarvekomisjoni 24. veebruari 2009. aasta otsust. Asjaomasel istungjärgul tutvustas Suceava maavolikogu esimees Gheorghe Flutur oma üleujutuste käes kannatanud piirkonna olukorda ning näitas rahataotluse põhjendamiseks pilte ja statistikat kahju kohta, mis piirkonda loodusõnnetuste tõttu tabas.

Ta kinnitas, et hoiatused olid edastatud, ning mainis, et koos Ukraina Tšernivtsi piirkonna ametiasutustega otsustati luua katastroofide puhuks kiirhoiatussüsteem, millele lisanduvad selle projekti järel muud hädaolukordi puudutavad piiriülesed koostööprogrammid.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Andsin oma poolthääle proua Haugi raportile 2009. majandusaasta paranduseelarve kohta, milles võetakse arvesse Rumeeniat 2008. aasta juulis tabanud üleujutustest põhjustatud tõsist kahju. Olen juba väljendanud toetust härra Böge raportile Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta kõnealusel juhul ning soovin nüüd kinnitada oma poolehoidu sellele meetmele, kuid see peab keskenduma tavapäraste elutingimuste kiirele ja tõhusale taastamisele looduskatastroofi tõttu kannatanud piirkondades, nagu 2006. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes on sätestatud, mitte hüvitise maksmisele eraisikute kantud kahju eest.

  Flaviu Călin Rus (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Andsin oma poolthääle Euroopa Parlamendi resolutsiooni ettepanekule Euroopa Liidu 2009. eelarveaasta paranduseelarve nr 1/2009 kohta (6952/2009 – C6 0075/2009 – 2009/2008(BUD)), sest selle eesmärk on võtta ELi Solidaarsusfondist kasutusele 11,8 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringutena seoses Rumeeniat 2008. aasta juulis kahjustanud üleujutuste tagajärgedega.

– Raport: Luis de Grandes Pascual (A6-0097/2009)

  John Attard-Montalto (PSE), kirjalikult. − Malta on üks peamisi Euroopa Liidu riike, kellel on registrites märkimisväärne tonnaaž. Teisest küljest kannab ta kooskõlas rahvusvaheliste konventsioonidega lipuriigi kohustusi.

Kolm peamist kohustust on järgmised: a) kohaldada lipuriigi koodeksi sätteid; b) võtta vajalikke meetmeid nende haldamise sõltumatuks auditeerimiseks vähemalt kord viie aasta jooksul kooskõlas IMO eeskirjadega; c) võtta vajalikke meetmeid seoses laevade kontrollimise ja ülevaatusega ning seadusjärgsete tunnistuste ja kohustuslikust lootsimisest vabastamise tõendite väljaandmisega, nagu on sätestatud rahvusvahelistes konventsioonides.

Uus nõue on, et enne kui lubatakse hakata kasutama laeva, millele on antud õigus liikmesriigi lipu all sõita, peab asjaomane liikmesriik võtma nõuetekohaseid meetmeid, tagamaks selle laeva vastavus kehtivatele rahvusvahelistele eeskirjadele ja määrustele ning eelkõige laeva ohutusandmetele.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Selle õigusaktiga jõustatakse kehtivad ELi ohutusalased õigusnormid ja võetakse ühenduse õigusse üle olulisemad rahvusvahelised õigusaktid. Ma toetan neid õigusnorme, sest nendega tunnustatakse vajadust jälgida hoolikalt klassifikatsiooniühinguid, mis täidavad olulisi ülesandeid mereohutuse tagamisel, sest neile on koondunud suur osa võimust.

– Raport: Luis de Grandes Pascual (A6-0098/2009)

  Carl Lang ja Fernand Le Rachinel (NI), kirjalikult. – (FR) Euroopa Parlament võttis just vastu kaheksa õigusakti, mis moodustavad meresõiduohutuse paketi. Me avaldame selle üle heameelt, sest see pakett ei hõlma mitte ainult reisijate hüvitisi, vaid ka kontrolle, sadamariigi kontrolli, laevaõnnetuste uurimist ja selle ametiasutuse valikut, kes võib merehätta sattunud laevade jaoks ohutud sadamad kindlaks määrata.

Nüüd on liikmesriikide kord astuda järgmine samm, sest õigusnormide vastuvõtmisest ei piisa – nad peavad need õigusnormid oma riigi õigusesse üle võtma.

Esimene proovikivi on Euroopa riikidele kuuluvate mugavuslippude kontrollimine. Nimetatud lippe kasutatakse nende riikide ametiühingu-, maksu-, värbamis-, ohutus- ja keskkonnamäärustest möödahiilimiseks, kellele laevad tegelikult kuuluvad.

Küpros ja Malta on kadunud laevade arvu põhjal praegu endiselt esimese viie mugavuslipumaa hulgas.

Kahjuks on näha, et hoolimata naftatankerite Prestige ja Erika uppumise järel tehtud pingutustest pole olukord eriti paranenud. Mugavuslippude all sõitvad nõuetele mittevastavad laevad alandavad transpordihindu. Niinimetatud rikkad riigid vastavad sellega, et loovad prahirahast ilmajäämise vastu võitlemiseks enda lipu (II).

Kui soovime neist ujuvatest vrakkidest tegelikult lahti saada, siis peab Euroopa Liit hakkama ülima liberalismi vastu võitlema.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Hääletasin härra de Grandes Pascuali raporti poolt, mis käsitleb laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ühiseid eeskirju ja standardeid. Olen juba selgitanud põhjusi, mis ajendavad mind toetama raportööri tööd meresõiduohutuse kolmanda paketiga, ning eeliseid, mida kavandatud meetmed võiksid anda meresõiduohutuse valdkonnas ja kehtivate määruste parandamisel. Seega kinnitan oma poolthäält.

– Raport: Dominique Vlasto (A6-0099/2009)

  Bogusław Liberadzki (PSE), kirjalikult. – (PL) Andsin oma poolthääle raportile, mis käsitleb lepituskomitees heakskiidetud ühist teksti eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb sadamariigi kontrolli (uuestisõnastamine). Nõustun meresõiduohutuse kolmanda paketi eesmärkidega.

Paketi seitsme ettepaneku eesmärk on hoida ära õnnetusi, parandades Euroopa lipu all sõitvate laevade kvaliteeti, vaadates läbi õigusaktid sadamariigi kontrolli kohta ja laevaliikluse seire kohta ning parandades eeskirju, mis on seotud klassifikatsiooniühingutega. Nende eesmärk on tagada ka tõhus reageerimine õnnetuse korral, töötades välja õnnetuste uurimise ühtlustatud raamistiku, võttes kasutusele eeskirjad reisijatele hüvitise maksmise kohta õnnetusjuhtumi korral ning rakendades eeskirju laevaomanike vastutuse kohta, mis on seotud kohustusliku kindlustusskeemiga.

Sooviksin väljendada oma toetust saavutatud kokkuleppele ja eelkõige järgmistele punktidele: kohaldamisala laiendamine, et kaasata ka ankrukohtades peatuvad laevad, laevade sagedasem kontrollimine ja alaline keeld laevadele teatud tingimustel.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Hääletasin proua Vlasto sadamariigi kontrolli raporti poolt, mis kuulub meresõiduohutuse kolmandasse paketti. Nõustun selle osaga saavutatud kokkuleppest, mille alusel laiendatakse direktiivi kohaldamisala ankrukohtades peatuvate laevade kaasamiseks, ning selle osaga, mis käsitleb kõrgema riskikategooria laevade kontrolli sageduse suurendamist. Siinkohal viitan vajadusele hinnata seda riski nii täpselt ja sõltumatult kui võimalik. Samuti nõustun, et teatud tingimustel tuleks laevadele keelata alaliselt juurdepääs, et tagada laevandusettevõtjate ja reisijate piisav ohutus.

– Raport: Dirk Sterckx (A6-0100/2009)

  Bairbre de Brún ja Mary Lou McDonald (GUE/NGL), kirjalikult. − Väljendame heameelt selle resolutsiooni rõhuasetuse muutuse üle ning mõningate positiivsete ettepanekute üle seoses finantssektori, uuenduste, energiatõhususe ja investeeringute reguleerimisega, samuti selle üle, et tunnustatakse vajadust kaitsta tööhõivet, luua töökohti, võidelda vaesusega ja keskenduda kõige haavatavamatele ühiskonnarühmadele.

Ent Lissaboni strateegia loogikat on rikutud ja see tuleb põhjalikult üle vaadata, eriti arvestades uut majandusolukorda.

Lisaks on selles resolutsioonis mitmed ettepanekud, mis on lühinägelikud ja takistavad arengut, näiteks piirangute kaotamise ja paindlike tööhõivetavade nõudmine, mis toob kaasa töötajate õiguste vähenemise.

Neil põhjustel loobusime selle raporti lõpphääletusel osalemast.

  Bogusław Liberadzki (PSE), kirjalikult. – (PL) Andsin oma poolthääle raportile, mis käsitleb lepituskomitees heakskiidetud ühist teksti eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem.

Nõustun meresõiduohutuse kolmanda paketi eesmärkidega.

Paketi seitsme ettepaneku eesmärk on hoida ära õnnetusi, parandades Euroopa lipu all sõitvate laevade kvaliteeti, vaadates läbi õigusaktid sadamariigi kontrolli kohta ja laevaliikluse seire kohta ning parandades eeskirju, mis on seotud klassifikatsiooniühingutega. Nende eesmärk on tagada ka tõhus reageerimine õnnetuse korral, töötades välja õnnetuste uurimise ühtlustatud raamistiku, võttes kasutusele eeskirjad reisijatele hüvitise maksmise kohta õnnetusjuhtumi korral ning rakendades eeskirju laevaomanike vastutuse kohta, mis on seotud kohustusliku kindlustusskeemiga.

Härra Sterckxi raporti variraportöörina sooviksin avaldada täielikku toetust hääletusele pandud dokumendile.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Usun, et meresõiduohutuse paketti tuleks arutada üldisemalt ja tervikuna kooskõlas lähenemisviisiga, millest Euroopa Parlament on selle eri osadega tegeldes alati lähtunud. Seega hääletasin ma härra Sterckxi raporti poolt, mis käsitleb ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteemi loomist, sest see süsteem sobib laiemasse konteksti, mille eesmärk on suurendada meresõiduohutust ja lihtsustada selle haldamist, ning seda olen juba mitmel korral toetanud. Kõnealusel juhul aitaks laevade seire tehnoloogia kasutamine lihtsustada otsustamist selle üle, kes vastutab õnnetuste korral, ning parandada laevade ohutusse kohta paigutamise korda. Sel põhjusel tunnen, et olen valmis raportit oma poolthäälega toetama.

– Raport: Jaromír Kohlíček (A6-0101/2009)

  Guy Bono (PSE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin selle raporti poolt, mille esitas Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsiooni Tšehhi liige Jaromír Kohlíček ja mis käsitleb meretranspordi sektoris toimunud õnnetusjuhtumite juurdluse aluspõhimõtteid.

Tekst keskendub vajadusele koostada Euroopa tasandil selged ja siduvad suunised, et tagada merel toimunud õnnetusjuhtumite nõuetekohane seire. Selles käsitletakse probleeme, mis ilmnesid pärast naftatankeri Erika uppumist Prantsusmaa rannikul. Selleks et hoida ära niisuguste halva juhtimise näidete kordumine, on Euroopa Liit otsustanud kehtestada range raamistiku, mis hõlmab kõiki tehnilisi aspekte ja kõiki protsesse, mida tuleb õnnetuse korral järgida: uurimise metoodikat, Euroopa laevaõnnetuste andmebaasi, ohutuse tagamise soovitusi ja nii edasi.

Jagan seisukohta, et väga tähtis on muuta Euroopa merepiirkond üheks maailma ohutumaks ja eeskujulikumaks. See ongi niinimetatud Erika III merenduspaketi – mille osa raport on – eesmärk. See on tõeline läbimurre merendussektori jaoks, samuti keskkonna jaoks, mis on sageli teine merel toimunud lugupidamatu käitumise ohver.

  Bogusław Liberadzki (PSE), kirjalikult. – (PL) Andsin oma poolthääle raportile, mis käsitleb lepituskomitees heakskiidetud ühist teksti eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse meretranspordisektoris toimunud õnnetusjuhtumite juurdluse aluspõhimõtted ning muudetakse direktiive 1999/35/EÜ ja 2002/59/EÜ. Nõustun meresõiduohutuse kolmanda paketi eesmärkidega.

Paketi seitsme ettepaneku eesmärk on hoida ära õnnetusi, parandades Euroopa lipu all sõitvate laevade kvaliteeti, vaadates läbi õigusaktid sadamariigi kontrolli kohta ja laevaliikluse seire kohta ning parandades eeskirju, mis on seotud klassifikatsiooniühingutega. Nende eesmärk on tagada ka tõhus reageerimine õnnetuse korral, töötades välja õnnetuste uurimise ühtlustatud raamistiku, võttes kasutusele eeskirjad reisijatele hüvitise maksmise kohta õnnetusjuhtumi korral ning rakendades eeskirju laevaomanike vastutuse kohta, mis on seotud kohustusliku kindlustusskeemiga.

Sooviksin väljendada oma toetust saavutatud kokkuleppele ja eelkõige järgmistele punktidele: õnnetuste uurimise metoodika, otsus juurdluse kohta, meremeeste õiglane kohtlemine ja tunnistajate kaitse / andmete konfidentsiaalsus.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Andsin oma poolthääle härra Kohlíčeki raportile meretranspordi sektoris toimunud õnnetusjuhtumite juurdluse kohta. Liiga sageli on keeruline otsustada, kes merel toimunud väikeste või tõsiste õnnetuste korral vastutab. Pean silmas juurdlust, mis järgnes tõelisele looduskatastroofile, mille põhjustas naftatankeriga Prestige toimunud õnnetus, ja paljusid muid juhtumeid, mis kahjuks jätkuvalt aset leiavad. Meretransport väärib erilist tähelepanu, sest lisaks sellele, et ta on teiste sektoritega võrreldes ökonoomsem, on ta õnnetuse keskkonnatagajärgi arvestades üks ohtlikumaid. Arvan, et seepärast tuleb kehtestada selged ja siduvad suunised selle kohta, kuidas viia läbi laevaõnnetuste tehnilist juurdlust, ja anda tagasisidet edaspidiste õnnetuste ärahoidmiseks. Sel põhjusel hääletasin raporti poolt.

– Raport: Paolo Costa (A6-0102/2009)

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Hääletasin härra Costa raporti poolt, mis käsitleb reisijate meritsi vedajate vastutust õnnetusjuhtumite korral. Olen temaga nõus, et väga oluline on lisada Euroopa õigusaktidesse reisijate ja nende pagasi mereveo 1974. aasta Ateena konventsiooni sätted, sest siiamaani esinevad riikidevahelised erinevused ei võimalda tagada piisaval tasemel vastutust ja kohustuslikku kindlustust reisijatega juhtunud õnnetuste korral. Kuigi seda pole teiste transpordivahendite puhul, usun, et õigusaktid peaksid vajadustele vastama ka meretranspordi valdkonnas.

– Raport: Gilles Savary (A6-0072/2009)

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Kavatsen hääletada härra Savary raporti poolt, mis käsitleb laevaomanike kindlustust merinõuete korral, sest nõustun raportööri esitatud soovitustega vajaduse kohta tagada, et laeva sisenemisel mis tahes liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatesse vetesse täidaksid laevaomanikud kindlustuse kohustust, ja kehtestada karistused juhuks, kui avastatakse, et laeva pardal puudub kindlustustunnistus. Nõustun, et kindlustussumma peaks kehtestama vähemalt 1996. aasta LLMC konventsioonis sätestatud piirmäärade ulatuses, mis tagab merel toimunud õnnetuste ohvritele nõuetekohase hüvitise. Seetõttu toetan raportööri soovitust kiita heaks nõukoguga kokku lepitud soovituse projekt.

– Raport: Emanuel Jardim Fernandes (A6-0069/2009)

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Pooldan härra Fernandese raportit, mis käsitleb lipuriigi nõuete täitmist. See näitab Euroopa Parlamendi otsust säilitada meresõiduohutuse kolmanda paketi ühtsus, kui nõukogu töö teatud aspektides, näiteks selle soovituse teema puhul katkes. Seetõttu toetan härra Fernandese ning transpordi- ja turismikomisjoni liikmete tööd. Usun, et saavutatud poliitilise kokkuleppe lisaväärtust tuleks pidada tähtsaks, eriti sellepärast, et selles kutsutakse liikmesriike üles kehtestama oma veeteede ametite jaoks kvaliteedijuhtimise süsteem ning järgima selles valdkonnas rahvusvahelisi eeskirju, millest kõige olulisemad tulenevad Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni konventsioonidest. Lisaks sellele, et ettepanek on kasulik Euroopa lipu all sõitvate laevade kvaliteedi ja ohutuse mõttes, võimaldab see parandada konkurentsitingimusi ühenduses, ja seega arvan, et seda tuleks toetada.

– Raport: Saïd El Khadraoui (A6-0066/2009)

  Brian Crowley (UEN), kirjalikult. – (GA) Euroopa riigid peavad liidu keskkonnaeesmärkide saavutamiseks koostööd tegema. Kuid ELi keskkonnapoliitika jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb hõlmata ELi põhimõtted ja iga liikmesriigi erijooned ja vajadused.

Eurovinjeti raport on Euroopa Liidu äärepoolsemate liikmesriikide puhul nende eesmärkidega vastuolus.

Eurovinjetti käsitlevate soovitustega karistataks äärepoolsemaid riike ja Euroopa keskel asuvad riigid lõikaksid sellest palju kasu. Minu arvates on eurovinjeti soovitused vastuolus ühtse turu põhimõtetega ja ma arvan, et see on teatud riikide diskrimineerimine geograafia põhjal. Iirimaa on Euroopa servas asuv saar. Teiste riikide veoautod ei sõida läbi Iirimaa, aga meie rasked kaubaveokid peavad maksma tasu paljudes riikides kogu Euroopas. Sellest ei ole pääsu: me peame tegelema ettevõtlusega, peame oma kaupa eksportima ja importima. Eurovinjeti direktiivi ettepaneku alusel on Euroopa keskel asuvatel riikidel konkurentsieelised, sest nad ei pea maksma samu tasusid. Ei ole õige ega õiglane sel viisil riike geograafilise asukoha põhjal diskrimineerida.

  Avril Doyle (PPE-DE), kirjalikult. − Eurovinjeti direktiivi koostamise eesmärk oli ühtlustada Euroopa teedel kohaldatavaid maksusüsteeme, sealhulgas mootorsõidukimaksu, teemakse ja teeinfrastruktuuri kasutamisega seotud makse, ning kehtestada õiglased mehhanismid vedajatelt infrastruktuurikulude sissenõudmiseks. Komisjon tegi direktiivi viimasel läbivaatamisel uusi muudatusettepanekuid, näiteks raskete kaubaveokite keskkonnamõju kulude hindamine seoses mürasaaste, ummikute ja õhusaastega.

Suure transiitliiklusega riigid on täiesti teistsugusel arvamusel kui äärepoolsemad riigid nagu minu riik, mis sõltub kauba importimisel ja eksportimisel suurest liiklusmahust. Kuigi põhimõtteliselt on need õiglased, peaks rakendamine toimuma järk-järgult ja erapooletult. Need on teemad, mida me ei saa eirata. Rasked kaubaveokid sõltuvad sageli ajapiirangutest ja välistest ajakavadest, näiteks praamiettevõtete omadest. Sadamatunneli ehitamine Dublini linna on aidanud raskete kaubaveokite kesklinna sisenemise vajadust palju vähendada ning parandanud õhukvaliteeti ja vähendanud mürasaastet. See oli tasuv investeering.

Ma ei ole veendunud, et on vaja luua sõltumatu Euroopa asutus, kes kehtestaks teemaksude määrad, ning leian, et see kuulub subsidiaarsuspõhimõtte alla.

  Françoise Grossetête (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin El Khadraoui raporti poolt, mis käsitleb raskete kaubaveokite maksustamist teatavate infrastruktuuride kasutamise eest.

Oluline on anda liikmesriikidele võimalus kohaldada maanteeveosektoris nii-öelda arukamaid makseid, et katta väliskulud ja toetada seega säästvamat käitumist.

Kuigi õhu- ja mürasaastet tuleb arvesse võtta, ei ole ummikute puhul õige seda teha, sest need ei ole põhjustatud ainult maanteevedudest. Selline tasu oleks diskrimineeriv, sest erasõidukid tekitavad samuti ummikuid.

Lisaks maksab see sektor naftahinna ja kaubatarnekulude kaudu kinni majanduskriisi tagajärgi. Maanteeveosektori VKEd ei suuda neid lisakulusid praeguse majanduskriisi oludes kanda.

Tuleks teha rohkem, et kohandada teede infrastruktuuri liikluse kasvuga, ent eelkõige tuleks keskenduda säästvale transpordile, eelistades vähe süsinikdioksiidi tekitavaid transpordiliike.

Mina kui Rhône-Alpes’i piirkonna valitud esindaja võin kinnitada, et Rhône’i orus ei ole paljusid maanteelõike suudetud kohandada.

  Małgorzata Handzlik (PPE-DE), kirjalikult. – (PL) Tänasel hääletusel võttis Euroopa Parlament vastu eurovinjette käsitleva direktiivi eelnõu, mis võimaldab liikmesriikidel raskeid kaubaveokeid teede infrastruktuuri kasutamise eest maksustada.

Lõpphääletusel hääletasin direktiivi vastu. Ma arvan, et selle direktiivi sätete kehtestamise korral suurenevad transporditeenuseid pakkuvate ettevõtete kulud. Need kulud võivad olla eriti kahjulikud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, millel ei ole oma autopargi väljavahetamiseks piisavalt kättesaadavaid rahalisi vahendeid. Lisaks võivad need sätted põhjustada ettevõtetele raskusi praeguse finantskriisi ajal, mil krediidi saamine on paljude ettevõtete jaoks raskendatud.

Muidugi peaksime otsima viise, kuidas võimaldada meie teedel keskkonnahoidlikumaid sõidukeid kasutada. Ent me ei tohiks rakendada meetodeid, mis on tegelikult ettevõtete maksustamise uus viis.

  Jim Higgins (PPE-DE), kirjalikult. − Sooviksin Euroopa Parlamendis esindatud Fine Gaeli kolleegide nimel selgitada, et me ei hääletanud El Khadraoui raporti poolt, mis käsitleb raskete kaubaveokite maksustamist, sest tunneme muret ettepaneku õigusliku aluse, teemaksu elektroonilise kogumise kohustusliku süsteemi ja tulu sihtotstarvet puudutavate sätete pärast. Toetame täielikult ettepaneku aluseks olevaid põhimõtteid, aga arvame, et raportis ei ole neist põhimõtetest kinni peetud.

  Stanisław Jałowiecki (PPE-DE), kirjalikult. − Ma mitte üksnes ei hääletanud selle raporti vastu, vaid pean seda ka Euroopa ühisturule ohtlikuks. Arvan nii peamiselt seetõttu, et see on ebaõiglane ja toimib varjatud maksuna. Pealegi ei aita see kaasa keskkonnakaitsele. Praeguse finantskriisi ajal on see pisut absurdne. Sedalaadi õigusakt näitab, et Euroopa Liit keerab oma kodanikele selja.

  Jörg Leichtfried (PSE), kirjalikult. − (DE) Hääletan uut eurovinjeti direktiivi puudutava mõistliku kompromissi poolt. Olen koos Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooniga konservatiivse Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni tugeva opositsiooniga vastamisi seistes aastaid võidelnud selle eest, et väliskulusid (müra, ummikud, saaste) hakataks teemaksudes arvestama, et kanda finantskoormus maksumaksjalt üle saastajale ehk teisisõnu raskeveokite liiklusele.

Ummikukulusid puudutava kompromissi tõenäolisele tulemusele olen ma vastu, sest häälteenamuse tulemusel oli võimalik üksnes nende tunnistamine väliskuludeks tingimusel, et seda ei kohaldata mitte ainult raskeveokite liikluse suhtes, vaid kõigi ummiku põhjuste, sealhulgas sõiduautode suhtes.

Tõenäoliselt ei võeta Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni arusaamatu opositsiooni tõttu ka süsinikdioksiidi arvutamisel arvesse. Muudatusettepanek, mille ma parlamendikomisjonile esitasin ja milles palusin miinimumteemakse kõigis üleeuroopalise transpordivõrgu osades, ei saanud häälteenamust. Ma tutvustan seda ettepanekut uuesti edasistes selleteemalistes aruteludes.

Üks eriti positiivne joon Austria jaoks on asjaolu, et väliskulusid ja niinimetatud Alpi lisatasu (kõrgem teemaks Alpi piirkonnas) tõenäoliselt ei tasaarvestata. See tähendab, et Austria võib kehtestada tundlikus Alpi piirkonnas kõrgema teemaksu ja endiselt nõuda maksu ka väliskulude eest. Selle tulemusena on võimalik kõrgem Brenneri teemaks.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Toetan seda raportit, mis peaks kaasa aitama kaubaveo üleviimisele maanteedelt raudteele. Raport on osa algatuste paketist, mille eesmärk on muuta transport säästvamaks ja tagada, et kasutajad peaksid maksma vaid need transpordikulud, mis on otseselt seotud nende kasutatava transpordiliigiga. Teemakse nõutakse kohaliku mürasaaste, kohaliku õhusaaste ja infrastruktuuri kahju/kulude eest. See loob õiglasema süsteemi põhimõttel „saastaja maksab” ning sisaldab tagatisi turu läbipaistvuse kindlustamiseks ja diskrimineerimise ärahoidmiseks.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Raskeveokite liiklus on Euroopas kasvanud alates laienemisest ida poole ja see on eriti märgatav mitmes liikmesriigis, sealhulgas Austrias. Nüüd on meil probleem, et mõned tegurid põhjustavad suuri väliskulusid, mida rahvas peab kinni maksma. Üks neist teguritest on kogu Euroopat läbiv raskeveokitransport ja teine on tuumaelektrijaamad.

Kui rasketele kaubaveokitele kehtestatakse teemaks, arendamata samal ajal raudteid ja kõrvaldamata piiriüleseid raudteetranspordi takistusi, siis hääletame lihtsalt kallimate kaupade poolt ja inimeste tervis ei parane ega saaste vähene.

Arvan, et saavutame vastupidise tulemuse, kui karistame neid, kes on ummikusse kinni jäänud. See toob ilmselt kaasa liikluse naasmise väikestesse küladesse ja linnadesse, aga seda me ei soovi. Pikas plaanis on ainus võimalus arendada infrastruktuuri ja see tähendab, et me peame muutma kohaliku ühistranspordi ligitõmbavamaks. Täna arutatav eurovinjeti direktiiv tundub olevat mõistlik kompromiss ja seetõttu hääletasin selle poolt.

  Cristiana Muscardini (UEN), kirjalikult. – (IT) Proua juhataja, keskkonnakaitse ja liiklusohutus, mis on kõnealuse direktiivi eelnõu eesmärgid, on kaks sihti, mille poole Euroopa Liit peaks püüdlema, kui ta soovib transpordipoliitikat, milles võetakse rohkem arvesse tema kodanike ootusi ja õigusi. Mitmed muudatused 1999. aasta EÜ direktiivis, milles on sätestatud teatavaid maanteid kasutavate raskete kaubaveokite maksustamine, on seetõttu teretulnud. Sellised sammud peavad olema mõistlikud ja need tuleb teha järk-järgult, et hoida praeguses tõsises majanduskriisis ära olulise majandussektori krahh; see on sektor, mis põhineb peaaegu eranditult väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel.

Pealegi ei ole Euroopa veel loonud põhjalikku ja tõhusat ühendveosüsteemi, mis tagaks kaubaveo märgatava üleviimise vähem saastavatesse sektoritesse. Arvestades seda olukorda ning omadusi ja tõhusust, on maanteetransport kõige laialdasemalt kasutatud süsteem tootmismaailmas.

Oma täna antud häälega soovisin seega rõhutada, kui oluline on teha järkjärgulisi, ent tähtsaid ja mitte vaid sümboolseid samme ohutuma ja rohelisema maanteetranspordi poole, määramata sellele majandusharule ebaloogilisi ja vastutöötavaid karistusi.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Toetan härra El Khadraoui tööd, mis on seotud raskete kaubaveokite maksustamisega teatavate infrastruktuuride kasutamise eest, ja seetõttu hääletasin tema raporti poolt. Kuigi ma ei ole nõus mõne punktiga, näiteks teatud väliskulude hõlmamise või mittehõlmamisega maksus, olen nõus põhimõttega „saastaja maksab”. Härra El Khadraoui suurepärane töö kinnitab vajadust kasutada maksust saadud tulu kogu transpordisektori heaks. Lõpetuseks ütlen, et minu arvates ei tohi väliskulude maksustamisest saadud tulu muutuda vaid veel üheks maksustamisvormiks.

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. − (NL) Ettepanek, mille üle me täna hääletame, on eelmise eurovinjeti direktiivi läbivaadatud ja laiendatud versioon ning selles sätestatakse maanteedel teemaksu kehtestamise eeskirjad. Vastuvõetud ettepanekute kohaselt võivad liikmesriigid alates praegusest kanda õhusaaste, mürasaaste ja liiklusummikutega seotud kulud üle veoautodele. See on maksumaksjale hea uudis. Praegu maksame endiselt õhusaastest põhjustatud kahju eest. Peagi hakkab maksma saastaja. Lisaks innustame sel viisil transpordiettevõtteid investeerima keskkonnahoidlikumatesse veoautodesse.

Seega hääletasin selle ettepaneku poolt, eelkõige seepärast, et sellesse lisati ummikumaks täiendava väliskulu eest mägipiirkondades. Liiklusummikud on peamine õhusaaste, mürasaaste ja kütusekulu põhjustaja. Kui saaksime sellest maksust saadud tulu investeerida raudtee- või veetransporti, siis lahendaksime nii liiklusummikute kui ka kliimamuutuse probleemi. Lisaks põhjustavad liiklusummikutest tulenevad viivitused transpordisektoris olulist majanduskahju.

Kahjuks ei ole hõlmatud kaubaveo suurest mahust tulenevad kliimaga seotud kulud, ehkki transpordisektor on peamine heitkoguste põhjustaja.

– Raport: Michael Cashman (A6-0077/2009)

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Proua juhataja, mina hääletasin raporti poolt. Läbipaistvus ei ole pelgalt sümbol, vaid põhimõte, millel peaksid põhinema kõik institutsioonilised menetlused. Kodanikele ja teistele valimisõigusega isikutele tuleb tagada võimalikult suur juurdepääs Euroopa institutsioonide dokumentidele, et nad saaksid tõhusalt osaleda poliitika kujundamises ja lasta avalik-õiguslikel asutustel oma tegevusest aru anda. Sel põhjusel võtsin varem jõuliselt sõna selle poolt, et avaldada kohalviibinud parlamendiliikmete nimekirjad.

Hoolimata Euroopa institutsioonide liikumisest avatuse ja läbipaistvuse poole ei saa olukorda kirjeldada just täiuslikuna ning määruse (EMÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa institutsioonide dokumentidele) uuestisõnastamist tuleks vaadelda veel ühe püüdena tagada halduskeskkond, kus teabe kättesaadavus ja lihtne juurdepääs teabele on pigem reegel kui erand. Lõpetuseks sooviksin osutada hiljutistele suurtele saavutustele: Euroopa Parlament kasutab nüüd ei rohkem ega vähem kui 23 ametlikku keelt ja Euroopa Ühenduse dokumendid on kõigis neis kättesaadavad. See on näide demokraatia tagamisest.

  Charlotte Cederschiöld (PPE-DE), kirjalikult. − (SV) Meie, Rootsi konservatiivid, andsime täna oma poolthääle härra Cashmani raportile A6-0077/2009 üldsuse juurdepääsu käsitleva määruse nr 1049/2001 läbivaatamise kohta, mille eesmärk on saavutada Euroopa institutsioonides suurem läbipaistvus. Seoses artiklit 5 käsitlevate muudatusettepanekutega 61 ja 103 usume, et kolmandal lugemisel toimuva lepitusmenetluse dokumendid tuleks teha kättesaadavaks kohe pärast lepituskomitee viimase koosoleku lõppu, vastupidi dokumentidele, mida vaadeldakse läbirääkimistel endil. Esimese ja teise lugemise kolmepoolsete arutelude dokumendid peaksid olema täielikult kättesaadavad kogu menetluse jooksul.

  Chris Davies (ALDE), kirjalikult. − Mul on väga kahju, et sellesse korda, mille eesmärk on tagada põhimõte, et üldsusel on õigus näha ELi dokumente, on Euroopa Parlament lisanud rõhuasetuse, et neid eeskirju ei kohaldata Euroopa Parlamendi liikmete suhtes. Väidetavalt sellega üksnes sõnastatakse ümber eeskirjad, mis on parlamendiliikmete põhimääruses juba talletatud, aga paljude inimeste jaoks tundub see vaid järjekordne näide, et ühtedele kehtib üks ja teistele teine reegel, ning ma olen rõõmus, et Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon ei toetanud härra Nassaueri esitatud muudatusettepanekuid.

Eriti oluline on, et kõik Euroopa Parlamendi liikmetele makstud kuluhüvitiste üksikasjad tehtaks üldsusele kättesaadavaks. Meie enda audiitorid on paljastanud, et mõned parlamendiliikmed ei ole kindlasti auväärsed, paljud neist on tegelikult petised ja kelmid. Täieliku läbipaistvuse põhimõte tuleb tagada võimalikult kiiresti, kui tahame, et Euroopa kodanikud seda institutsiooni usaldaksid.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Hääletasin härra Cashmani raporti poolt, mis käsitleb juurdepääsu Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele. Toetan seda kiiduväärt algatust, mille eesmärk on täita lüngad „salastatud teabe” (niinimetatud tundliku sisuga dokumendid, nagu on nimetatud kehtivas määruses nr 1049/2001) ühiseeskirjades, säilitades õigusnormide kehtestamise tasandil mõned head põhimõtted, mis on võetud nõukogu- ja komisjonisisestest turvaeeskirjadest, niivõrd kuivõrd neid põhimõtteid võib kohaldada ka parlamentaarse organi suhtes. Lõpetuseks toetan härra Cashmani üldeesmärki, s.o selle määruse parandamist, et suurendada läbipaistvust, muutmata seda õigusakti liiga üksikasjalikuks ja selle rakendamist keerukaks.

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. − (NL) Pole kahtlust, et 2001. aasta määrus tõi kodanike jaoks suurema läbipaistvuse, sest see võimaldas üldsusele juurdepääsu Euroopa institutsioonide dokumentidele. Oleks hea see määrus pärast seitsmeaastast kogemust üle vaadata. Mida me näeme? 2006. aastal tegi Euroopa Parlament mitu ettepanekut määrust muuta, et suurendada läbipaistvust veelgi, aga komisjon ei ole seda tõsisemalt arutanud.

Enamgi veel – praegu meile esitatud komisjoni ettepanek 2001. aasta määrus läbi vaadata sisaldab rangemaid eeskirju, mis tähendab vähem läbipaistvust. Selle järgi peetakse kaubandusläbirääkimiste dokumente konfidentsiaalseteks. Kahjuks tuleb meil valida kahe halva vahel. Seetõttu toetan Cashmani raportit, sest isegi kui see on ebatäielik, muudab see kokkuvõttes praeguse komisjoni ettepaneku paremaks. Oleksin eelistanud palju äärmuslikumat lähenemisviisi ja komisjoni ettepanekute täielikku tagasilükkamist, sest siis oleks komisjon olnud sunnitud koostama uue ja parema ettepaneku, mis tuleks Euroopa institutsioonide läbipaistvusele vaid kasuks ja täidaks tegelikult kurikuulsa tühimiku ELi institutsioonide ja kodaniku vahel.

– Raport: Jan Andersson (A6-0052/2009)

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. – (IT) Proua juhataja, nagu me teame, mõjutab praegune majandus- ja finantskriis Euroopat. Olen oma riigi Itaalia pärast väga mures. Kriis tähendab koondamisi ning peresid, kellel on aina vähem raha ja kes kulutavad üha vähem. Seetõttu vajame jõulist sekkumist. See kriis tundub olevat eriti tõsine, aga kui sügavaks see osutub ja kui kaua kestab, sõltub sellest, mida me teeme. Me peame jõud ühendama, kooskõlastatud üleeuroopaline lähenemisviis on väga tähtis. Nüüd näeme rohkem kui kunagi varem suurt vajadust viia kindlakäeliselt reforme ellu, et luua Euroopa kodanikele kvaliteetseid töökohti ja heaolu. Peame pöörama ümber ja võtma suuna radikaalsete ümberkorralduste poole, hoidma ära töökohtade kadumist ja seisma vastu survele alandada veelgi palku ja sotsiaalkindlustusmakseid.

Peame suutma astuda vastu probleemidele, mis on seotud tööpuuduse ja sotsiaalse tõrjutuse suurenemisega. Lisaks peame paremini kooskõlastama nii ELi kui ka liikmesriikide pingutusi, aga sama tähtis on, et majanduse taastamiskava raames vastu võetud lühiajalised kriisi leevendamise meetmed oleksid kooskõlas Lissaboni strateegias sätestatud komisjoni pikaajaliste eesmärkidega. Sel põhjusel hääletasin raporti poolt.

  Carl Lang (NI), kirjalikult. – (FR) Väärib märkimist, et selles raportis mööndakse mitut Euroopa Liidu möödalaskmist sotsiaalküsimustes. Esiteks tunnistatakse, et Lissaboni strateegia eesmärke ei saavutata 2010. aastal. Siis on mõned huvitavad näitajad töötuse määra kasvu kohta; see tõusis 7%lt 2008. aastal 8,7%le 2009. aastal ja täpsemalt euroalal 7,5%lt 9,2%le. Teisisõnu ennustatakse 3,5 miljoni töökoha kadumist.

See valus tähelepanek peaks panema Euroopa pooldajaid mõtlema radikaalsetele reformidele, mida on vaja liikmesriikide tasandil, et piirata võimalikult palju majandus- ja finantskriisi katastroofilisi tagajärgi; see on kriis, mis sai alguse ülimast liberaalsusest ja üleilmastumisest, mis on Brüsselile nii armsad.

Seetõttu ei tekita usaldust, kui püüame rakendada poliitikat, mille eesmärk on säilitada suunised liikmesriikide tööhõivepoliitika kohta. Vastupidi, me peame seadma selle autoritaarse loogika kahtluse alla ja andma riikidele tagasi nende kontrolli majandus- ja finantsressursside üle ning kehtestama samal ajal riigi ja ühenduse tasandil soodustused ja kaitse, mis võimaldaks siseturul elavneda ja taas kasvu saavutada.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) USAst alguse saanud finantskriisi täielikku mõju on reaalmajanduses igati tunda. Eksperdid ei ole ühel meelel, kuidas oleks kõige parem sellele kriisile reageerida ja milline oleks parim viis majandust stimuleerida, et tööpuuduse näitajaid kontrolli all hoida.

Ent isegi enne finantskriisi ei tundunud tööturu olukord sugugi ilus. Aina rohkem inimesi pidi tööle hakkama osalise ja lühendatud tööajaga ning riigi toetatud töökohti vähendati pidevalt. Juba mõnda aega on aina rohkem inimesi sattunud elama allpool vaesuse piiri, vaatamata sellele, et nad käivad tööl. Süngete majandusprognooside taustal on tõenäoline, et täistööajaga töötajate arv langeb jätkuvalt ja mingil hetkel kaotavad osalise tööajaga inimesed samuti oma töökoha. Peame tegema kõik, mida suudame, et hoida ära massilist tööpuudust. Ei ole kaugeltki kindel, et raportis esitatud meetmed on selleks sobivad või rahuldavad. Seetõttu hääletasin raporti vastu.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Hääletasin härra Anderssoni raporti vastu. Kuigi usun tegelikult ühest küljest, et me peame ühendama jõud, et võtta suund radikaalsete ümberkorralduste poole, hoida ära töökohtade kaotust ja peatada edasised palga- ja sotsiaalkindlustushüvitiste kärped, arvan teisest küljest, et komisjoni sätestatud meetmed on Euroopa Liidu sotsiaal- ja tööhõivestruktuuri küllaldase katte ja kaitse tagamiseks suuremas osas ebapiisavad.

  Flaviu Călin Rus (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Praegune majanduskriis on põhjustanud ja põhjustab lähiajal veel tagasilööke tööturul.

Hääletasin Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsiooni projekti poolt, milles käsitletakse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniseid, sest toetan koos raportööriga komisjoni seisukohta, mille põhjal tehti ettepanek säilitada 2009. aastaks tööhõivepoliitika suunised nõukogu 15. juuli 2008. aasta otsuse 2008/618/EÜ lisas sätestatud kujul. Komisjoni arvates loob see lähenemisviis nõuetekohase raamistiku, mille abil suudetakse võidelda majandus- ja finantskriisiga ja jätkata struktuurireformi.

  José Albino Silva Peneda (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Praegune kriis on rohkem kui vaid majandus- ja finantskriis. See on eelkõige usalduskriis. Selle kõige hirmutavam märk on suur tööpuuduse määr. Ent tööpuudus ei tähenda vaid tulu kaotust, vaid ka usu kadumist endasse ja teistesse.

Selle usu taastamiseks peame kehtestama väga selge keskmise tähtajaga strateegia.

Sealjuures on poliitilistel juhtidel, kes edastavad signaale ja sõnumeid, otsustav roll. Heaperemehelikkus, turvalisus, ausus ja hoidumine teostamatuid eesmärke ja enesekiitust teenivast lihtlabasest propagandast on mõned näited headest tavadest, mis võiksid aidata usaldust taastada.

Teisest küljest peame looma töökohti ja selleks peavad ettevõtete jaoks investeerimistingimused olemas olema.

Peame tegutsema kiirelt, sest juhul kui midagi ette ei võeta, toovad euroala suurima eelarvepuudujäägiga riikide rahastamisprobleemid kaasa majandussurutise süvenemise, tööpuuduse jätkuva kasvu ning ettevõtete ja perede tulu kaotuse.

Seetõttu toetasin härra Anderssoni raportit, milles tehakse ettepanek säilitada tööhõivepoliitika suunised 2009. aastaks.

– Ettepanek võtta vastu otsus kodukorra artikli 139 kohta (B6-0094/2009)

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Otsus veel kord kohaldamisaega pikendada ehk teisisõnu veelgi edasi lükata kõigi parlamendiliikmete ettenähtud õigust kõnelda parlamendis enda keeles ja koostada kõik dokumendid ametlikes keeltes ei ole mõistetav ega vastuvõetav. Juba mitu aastat on möödunud mõningate riikide ühinemisest, kelle jaoks on oma keele kasutamine endiselt piiratud, sest ei leita vajalikke keelespetsialiste; need on eelkõige Iirimaa ja Tšehhi. Esitatud õigustus on ebamäärane ja vastuoluline, aga nende puhul ei ole koolituse rahalist küsimust peetud tähtsaks ja see tekitab kahtlusi, et tegemist on soovimatusega. Me ei saa nõustuda sellega, et võõrandamatu õigus kultuurilisele ja keelelisele mitmekesisusele ELis seatakse ohtu, see võib mõjutada ka portugali keelt. Me ei saa sellise diskrimineerimisega nõus olla.

Kinnitame veel kord oma kindlat otsust kaitsta iga liikmesriigi kultuurilist identiteeti ja seda, et kõik riigikeeled on töökeeled. Seega saame vaid selle otsuse vastu hääletada. See, kui eelarvepoliitikas seatakse esmatähtsaks investeeringud relvadesse, selle asemel et väärtustada kultuuri ja kaitsta tööhõivet, näitab kokkuvõttes Euroopa Liidu eelarvepoliitika kultuurilise ja keelelise tasandi muutumist.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Ma andsin oma poolthääle juhatuse ettepanekule võtta vastu otsus Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 139 kohaldamisaja pikendamise kohta parlamendi seitsmenda koosseisu ametiaja lõpuni.

– Raport: Magda Kósáné Kovács (A6-0038/2009)

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Proua juhataja, mina hääletasin raporti poolt. Olen hiljutiste sündmuste pärast Itaalias väga mures. Seoses Rumeenia kodanike ja romidega on tekkimas nõiajahi meeleolu ja korraldatakse karistusretki. Itaalia valitsus tegeleb paaniliselt turvakampaaniaga. Seejuures võib äärmuslike meetmete vastuvõtmine romi kogukondade suhtes halvendada selle rahvusvähemuse niigi hirmsat olukorda ning vähendada lõimumise ja sotsiaalse kaasamise võimalusi. Me ei tohi unustada, et õigusriigis on kriminaalvastutus individuaalne ja seda ei saa omistada kollektiivile. Sellest põhimõttest kõrvalekaldumine looks ohtliku pretsedendi, mis tooks kaasa tervete rahvusrühmade või teatud rahvusest sisserändajate tembeldamise kurjategijateks.

Kindlasti nõuab sisseränne üleeuroopalist koordineerimist, et tugevdada kohtu ja politsei vahendeid organiseeritud kuritegevusega võitlemiseks. Kuid sellest ei piisa. Oluline on võtta vastu selge tööhõivepoliitika ebasoodsas olukorras rühmade jaoks, sealhulgas romidest töötajate jaoks, luua toetusmeetmed, mille eesmärk on hõlbustada nende järkjärgulist lõimumist tööturule, ja pöörata suuremat tähelepanu noorte hariduse poliitikale.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) EL on väärtuste liit ja peab seetõttu säilitama oma territooriumil austuse inimõiguste vastu. Seepärast on tal ka ülesanne tunnistada oma liikmesriikide kaudu romide habrast olukorda ja aidata neil ühiskonda lõimuda. Seetõttu hääletasime selle raporti poolt.

  Anna Ibrisagic (PPE-DE), kirjalikult. − (SV) Hääletasime täna proua Kósáné Kovácsi algatusraporti (A6­0038/2009) poolt, mis käsitleb romide sotsiaalset olukorda ja nende tööturule juurdepääsu parandamist ELis. Raportis käsitletakse väga tõsist probleemi ja see näitab selget vajadust võtta meetmeid ulatusliku tõrjutuse vastu, mis mõjutab praegu paljusid romisid. Avaldame heameelt liikmesriikide koostöö üle nende suurte probleemide lahendamisel.

Samas sooviksime märkida, et me ei pea mitmeid eraldi lahendusi selle tõrjutuse vähendamisel edasiviivaks. Eraldi maksumäärad tööandjatele, kes võtavad tööle romi naisi, ja muud samalaadsed meetmed tekitavad tõenäoliselt veelgi suurema tõrjutuse ja toimivad ülejäänud ühiskonda lõimumise vastu.

  Marian-Jean Marinescu (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raport teeb heameelt, sest selles rõhutatakse uut tahku romide kaasamise strateegias, mida on arendatud alates 2005. aastast mitmes Euroopa Parlamendi resolutsioonis. Romide praegune olukord näitab, et alates sellest, kui komisjon esitas 2005. aastal oma esimese selleteemalise üleskutse, ei ole romide lõimimiseks piisavalt tehtud.

Raportis tehakse ettepanek olulisi meetmeid sisaldavate direktiivide kohta seoses romide hariduse edendamise ja nende tööturul eelistamise toetamise poliitikaga. Romide tööturule lõimimise toetamine koolitus- ja ümberõppemeetmete rahastamise kaudu, romide sõltumatu tegevuse edendamise meetmed, sooduslaenude ja riiklike toetuste pakkumine ning uuenduslike põllumajandusliku töö vormide väljatöötamine on kõik sellised eesmärgid, mida Euroopa Liit peab koordineerima. Ka see, kui luua ELi tasandi eksperdirühm, kuhu kuuluvad romide esindajad, võib aidata liikmesriikide romide strateegiat ning struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide kasutamist koordineerida.

Eeldan, et need soovitused motiveerivad Euroopa Komisjoni piisavalt koostama õigusaktide ettepanekuid, mille abil jõutaks selles valdkonnas käegakatsutavate tulemusteni.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Romid on Euroopa Liidu suurim rahvusvähemus ja nende lõimimine Euroopa ühiskonda on üks suuremaid probleeme, mille EL peab eeloleval kümnendil lahendama. Romidel, keda on ligikaudu 10–12 miljonit, ei ole võimalust vaesusest ja tõrjutusest pääseda. Sellise ulatusega ebasoodne sotsiaalne olukord takistab romidel saavutamast elementaarset inimväärikust ja võrdseid võimalusi. Avaldan heameelt selle raporti üle, milles toonitatakse vajadust parandada kõigi eurooplaste elutingimusi rassist olenemata.

  Alexandru Nazare (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Romi rahvusvähemusele ELis võrdsete võimaluste tagamine on õige lähenemisviis, mis aitab ära hoida sotsiaalset tõrjutust ja austada selle kogukonna õigusi. Seetõttu andsin oma poolthääle proua Kósáné Kovácsi raportile, mis on minu arvates suureks abiks.

Ent sooviksin oma seisukohta selles küsimuses veidi selgitada.

Et see rahvusvähemus on loomupäraselt piiriülene, siis saab romide õigusi tõhusalt käsitleda vaid Euroopa tasandil. Seepärast soovitasin luua romide jaoks Euroopa ameti, mille ülesanne oleks kooskõlastada Euroopa tasandil seda vähemust puudutavat poliitikat.

Teiseks ei saa me ümberjaotavate maksumeetmetega romide rahvusvähemuse lõimumist toetada, sest need ei suuda lahendada romi kogukondi mõjutavaid alusprobleeme. Parim viis seda vähemust toetada on võtta suund haridusprogrammidele, millega saaks aidata neil kogukondadel tööturule juurdepääsuks vajalikke oskusi omandada.

Teisest küljest peab romide rahvusvähemust käsitleva Euroopa poliitika eesmärk olema edendada sallivust ja kultuurierinevuste mõistmist ning keskenduda rahulikule kooseksisteerimisele liikmesriikide ja Euroopa Liidu asjaomastes õigusaktides sätestatu piires.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Hääletasin proua Kósáné Kovácsi raporti vastu, mis käsitleb romide sotsiaalset olukorda ja nende tööturule juurdepääsu parandamist ELis. Usun kindlalt, et see lähenemisviis tekitab veel ühe romide diskrimineerimise põhivormi. Romisid tuleb tegelikult kohelda samamoodi nagu kõiki muid kodanikke, pakkumata neile ülemääraseid hüvesid ja soodustusi teiste Euroopa kodanike arvelt, kellel on samad õigused (ja eelkõige kohustused) nagu sellel rahvastikurühmal.

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. − (NL) Romide kogukond on Euroopa suurim ja ebasoodsaimas olukorras rahvusvähemus. Igaüks, kes olukorda tähelepanelikult jälgib, teab, et me vajame nende töö- ja elutingimuste parandamiseks kooskõlastatud lähenemisviisi. Olen rahul, et selles raportis kutsutakse üles pakkuma asjakohast koolitust, mis võib suurendada romide võimalusi tööturul. Lisaks tuleb tugevdada inim- ja sotsiaalset kapitali, keskendudes algusest peale nende lõimimisele Euroopa ühiskonda.

Tuleb tunnustada, et luuakse Euroopa eksperdirühm, kuhu kuuluvad romide kogukonna esindajad. Samuti on suurepärased need ettepanekud, mille kohaselt tuleb seada sisse partnerlussuhted, võtta kasutusele piisavad finantsvahendid ja jälgida seda kõike andmebaasi kaudu. Toetan raportit, sest selles pakutakse välja viise, kuidas me saame romide kogukonna olukorda parandada. Et Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esitatud alternatiivne resolutsioon on kahjuks liiga nõrk, siis ma seda heaks ei kiida.

– Raport: Herbert Reul (A6-0035/2009)

  Šarūnas Birutis (ALDE), kirjalikult. − (LT) Nafta nõudluse suunamine ei tohi jääda ainuüksi Euroopa Liidu asjaks. ELi osa maailma naftatarbimises väheneb ka järgmistel aastatel pidevalt. Seda tingib juba ainuüksi nõudluse jõuline kasv väljaspool Euroopa Liitu. ELi energiavarustuse kindluse seisukohalt on seega otsustava tähtsusega, et nõudluse kasvu piirataks ka üleilmselt, ohustamata sellega kolmandate riikide või ELi enda majanduskasvu eesmärke. Väga tähtis on sealjuures ka turumajanduslike hinnakujundusmehhanismide edendamine kolmandates riikides, näiteks kütuste riiklike subventsioonide kaotamisega.

Kõik need meetmed nõuavad investeeringuid. Investeerida on võimalik vaid juhul, kui on kasutada ka piisavalt kapitali ja on väljavaade teenida kasumit. Seda teadvustades tuleb võimalikult kiiresti jagu saada praegusest krediidikriisist, mis ähvardab üle kasvada majanduskriisiks. Euroopa Liidu ees seisvad probleemid, mis on seotud nafta varustuskindluse edaspidise tagamisega, on viimasel kümnendil kasvanud. Neid on aga võimalik pakkumist ja nõudmist sihikindlalt mõjutades lahendada, kui selleks leitakse poliitilist tahet ja kui edendatakse rahvusvahelist koordineerimist ja koostööd ning innovatsiooni.

  Avril Doyle (PPE-DE), kirjalikult. − Kõiki asjaolusid arvestades võin toetada seda algatusraportit, mille on koostanud minu kolleeg, parlamendiliige Reul. Nagu viimased kuud on näidanud, on energiavarustuse kindlus tähtsam kui kunagi varem. Koostöö, mida peavad tegema kõik liikmesriigid, ning vajadus kasutada ära peaaegu kõigi liikmesriikide ja komisjoni poolt hiljuti käivitatud stiimulipakettide eeliseid rõhutavad taastuvenergia tehnoloogiasse tehtavate investeeringute tähtsust selleks, et suurendada meie energiavarustuse kindlust ja vähendada süsinikuheidet. Meie aastatepikkune sõltuvus fossiilkütustest on viinud kahe ilmselge järelduseni.

1. Peame olema sõltumatud üleilmsetest geopoliitilistest jõududest, nagu näitas Venemaa-Ukraina ummikseis sel talvel, ning OPECi laastavast hinnapoliitikast.

2. Meil on aina lähemale jõudvaks tähtajaks endiselt vaja tagada süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamine ja see peaks olema esmatähtis küsimus.

Me ei tohi kohkuda tagasi majandus- ja keskkonnaprobleemidest, mis meie ees praegu seisavad.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Hääletasin härra Reuli raporti vastu, mis käsitleb naftatarnetega seotud probleeme. Ma ei ole õigupoolest raportööriga nõus, kui ta väidab, et erinevate hinnangute kohaselt on ka tulevikus võimalik toota piisavalt naftat, et nõudlust selle järele rahuldada, küsides vaid tarbijatelt kõrgemat hinda ja parandades investeerimistingimusi. Kuigi ma toetan komisjoni algatusi, mille eesmärk on takistada naftahindade tõusu järgmisel paaril aastal, ei arva ma, et olukorda on tervikuna õigesti analüüsitud.

– Raport: Georg Jarzembowski (A6-0055/2009)

  Avril Doyle (PPE-DE), kirjalikult. − Parlamendiliikme Jarzembowski esitatud raportis on transpordi keskkonnahoidlikuks muutmine seatud prioriteediks ja see on tähtis esimene samm ulatuslikuma lähenemisviisi poole, millega muudetakse transport keskkonnasäästlikumaks. Kliimamuutusele reageerimise oluline osa on meie transpordivahendite ja -liikide muutumine, olgu see täiustatud hübriidsõidukite kasutuselevõtt, laialdasem keskkonnahoidliku ühistranspordi kasutamine või muude transpordiliikide suurem tõhusus.

Raportöör on raporti sätetes toonud esile võimalused maksustada raskeid kaubaveokeid nende põhjustatud saaste eest ja hõlmata ka raudteetranspordi tekitatud mürasaastet. On tähtis, et me arvestaksime nende äärepoolsemate Euroopa riikide vajadusi, kellel on mitmeid geograafilisi tõkkeid ja kes sõltuvad tugevast transpordivõrgust, mis on vajalik kauba tarnimiseks riiki ja majanduskasvu tagamiseks. Peame tagama, et neid meetmeid kohaldatakse õiglaselt. Neil tingimustel olen nõus raportit toetama.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Hääletasin härra Jarzembowski raporti poolt, mis käsitleb keskkonnahoidlikku transporti ja väliskulude sisestamist. Oma arvamuses, mis langeb kokku suurepärase raporti koostanud raportööri arvamusega, toon esile liikuvusest tulenevat suurt kasu eurooplaste elukvaliteedile, Euroopa Liidu majanduskasvule ja tööhõivele, sotsiaalmajanduslikule ja territoriaalsele ühtekuuluvusele ning kolmandate riikidega toimuvale kaubandusele, samuti tõstan esile selle kasutegureid otseselt või kaudselt transpordi- ja logistikasektoriga seotud ettevõtete ja töövõtjate jaoks. Sellepärast avaldan heameelt asjaolu üle, et komisjon on oma teatises „inventeerinud” ELi meetmeid, mida on säästva transpordipoliitika edendamiseks siiani võetud. See on väike samm suure eesmärgi poole.

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. − (NL) Komisjon on avaldanud teatiste paketi „keskkonnahoidliku transpordi”, „väliskulude sisestamise strateegia” ja „kauba ja seadmete müra vähendamise meetmete” kohta. Keskkonnahoidlike meetmete väljatöötamine transpordivaldkonnas on minu arvates väga hea ja ma toetan seda.

Jarzembowski raport aga nõrgestaks komisjoni ettepanekuid. Seetõttu esitas Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon positiivsed muudatusettepanekud, mis puudutasid muu hulgas ELi ja liikmesriikide vahelise suurema kaasrahastamise nõuet, õhutranspordi petroolimaksu ja transpordikasvu käsitamist majanduskasvust eraldi. Meie muudatusettepanekuid ei võetud siiski vastu, mistõttu ei ole see raport komisjoni ettepanekutele väärtust lisanud. Seepärast hääletasin raporti vastu.

  Catherine Stihler (PSE), kirjalikult. − Toetan keskkonnahoidlikku transporti soodustavaid meetmeid. See aitab meil kliimamuutuse vastu võidelda. Ent erimeetmeid tuleb tugevdada ja ma pidin hääletamisest loobuma.

– Resolutsiooni ettepanek B6-0107/2009 (Lissaboni strateegia)

  John Attard-Montalto (PSE), kirjalikult. − Olen täiesti nõus, et muude majanduskriisi mõjude hulgas on vaesuse suurenemine Euroopa Liidus raskeim probleem. ELis tuleb peatada praegune tööpuuduse kasv. Arvan, et kõige tõhusam viis vaesuse vähendamiseks ja ärahoidmiseks on strateegia, mis põhineb sellistel eesmärkidel nagu täistööhõive, kvaliteetsed töökohad, sotsiaalne kaasamine, ettevõtluse toetamise meetmed ning tegevus VKEde rolli ja investeeringute suurendamiseks. Lühidalt on see kõige olulisem osa resolutsiooni preambulist.

Kui me ei suuda tõkestada praegustest erandlikest asjaoludest põhjustatud vaesuse kasvu ELis, siis ei suuda EL lahendada kõige tähtsamat küsimust, mis tuleneb sellest majandus- ja finantssurutisest.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Oleme Euroopa Liidus täheldanud vaesuse suurenemist, ebakindlat tööd ja ebavõrdsust; see on olukord, mis võib praeguses majandus- ja finantskriisis halveneda, arvestades, et prognoosid osutavad langustrendile ja töötute arvu kasvule.

Lissaboni strateegias ja Euroopa tööhõivestrateegias sõnastatud poliitika on seda olukorda soodustanud, sest see edendab finantsvaldkonna dereguleerimist, turu liberaliseerimist ja töösuhete ebakindlust. Seega oli vaja selle poliitikaga vahet pidada. Aga halvenevates sotsiaal- ja majandustingimustes kajastab Euroopa Liidu reaktsioon (või reaktsiooni puudumine) tema kõrgetasemelisi valikuid, millega nõutakse jätku poliitikale, mis toetab määratu kasumi teenimist suurtele majandus- ja finantskontsernidele ning kahjustab töötajate ja elanikkonna elutingimusi.

Vajame praeguse makromajanduspoliitika suunamuutust ning töökohtade ja töötajate õiguste kaitset. Vajame alternatiivset poliitikat, mis tagab tulu õiglase jaotuse, stimuleerib majandustegevust, loob töökohti, tugevdab riigi rolli majanduses, toetab nõudlust, edendab mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kasvu ning elavdab investeerimist, pidades silmas iga liikmesriigi vajadusi ja eriasjaolusid.

  Glyn Ford (PSE), kirjalikult. − Hääletasin selle raporti poolt, kuigi olin pettunud roheliste esitatud muudatusettepanekus 10, milles sooviti kehtestada üleeuroopaline finantstehingute maks. Mina kui Euroopa Parlamendi üleilmastumise fraktsioonidevahelise töörühma esimees toetan kindlalt Tobini maksu laadse maksu kehtestamist, et hoida ära finantsspekulatsioone ning koguda miljardeid eurosid, mis aitaksid leevendada maailmas esinevat äärmist vaesust nende rohkem kui miljardi inimese hulgas, kes peavad tulema toime vähem kui ühe euroga päevas. Kes võib olla sellise lihtsa ja tõhusa meetme vastu?

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Lissaboni strateegia töötati välja sellistes oludes ja sellise majanduskeskkonna jaoks, mis ilmselgelt erinevad meie praegusest olukorrast. Ent see asjaolu ei tähenda, et kõik selle aluseks olevad põhimõtted tuleks läbi vaadata. Tuleb teha vahet praeguse olukorra erandlikul laadil ning poliitikal, mida tuleks kasutada Euroopa arengu ja konkurentsivõime edendamiseks pikas plaanis. Ent oluline on mitte teha selle eristuse põhjal järeldust, et kriisiolukord nõuab hea poliitilise tavaga vastuolus olevaid meetmeid. Hoopis vastupidi: kuigi praegune olukord nõuab erakorralisi meetmeid, peab juhinduma hea poliitilise tava põhimõtetest ja valima investeeringud uuendustesse ja Euroopa konkurentsivõimesse; vastasel korral ei suuda me kriisile reageerida ega valmistada Euroopa Liidu liikmesriike ette maailmamajanduse järgmiseks etapiks.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Tutvunud põhjalikult Lissaboni strateegiat käsitleva resolutsiooni ettepanekuga, otsustasin lõpuks hääletamisest loobuda ning seega mitte hääletada ettepaneku poolt ega ka vastu.

  Eoin Ryan (UEN), kirjalikult. − Finants- ja sellest tulenev majanduskriis on andnud suure hoobi Euroopa majanduskasvule ja tööturu stabiilsusele. Nagu selles ühises resolutsioonis öeldakse, peab praegusel keerulisel ajal meie esmane eesmärk olema kaitsta kriisi mõjude eest ELi kodanikke, nii töötajaid, ettevõtjaid kui ka majapidamisi. Kuigi praegune kriis on kahtlemata hävitav, pakub see ka võimalusi: võimalust muuta meie mõtteviisi, võimalust luua tugiraamistik jätkusuutlikule kasvule, mis suudab seista vastu võimalikele löökidele, ning võimalust rajada tulevikuks tugev majanduslik ja sotsiaalne alus.

Eriti suurt heameelt teeb asjaolu, et selles resolutsioonis tunnistatakse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tähtsat rolli ja nende toetamise vajadust. VKEd mitte üksnes ei taga väärtuslikku tööhõivet – nad lõid Euroopa Liidus viimastel aastatel 80% uutest töökohtadest –, vaid neil on ka tähtis sotsiaalne roll kohaliku majanduse elavdamisel, tööhõive mitmekesistamisel ja ettevõtluse toetamisel. Samuti on väga teretulnud rõhuasetus uuendustele, eriti keskkonnasektoris, ning see näitab, et kaks eesmärki – energiatõhusus ja majandusstabiilsus – ei pea mingil juhul teineteist välistama.

  Peter Skinner (PSE), kirjalikult. − EPLP usub, et Lissaboni strateegia jääb tähtsaks lähtealuseks majanduskasvu edendamisel ja töökohtade loomisel kogu Euroopa Liidus. See on endiselt eesmärk, mille suudame saavutada, isegi kui praegune majanduskliima kahjustab tegelikku potentsiaali. Ent EPLP ei ole nõus, et kogu Euroopa Liidus kehtestatav tehingumaks on mõne Lissaboni lepingu eesmärgi saavutamiseks vajalik vahend, ega toetanud seda meedet.

EPLP on siiski valmis toetama heakskiidetud teksti põhieesmärki ja seetõttu hääletas raporti poolt.

  Catherine Stihler (PSE), kirjalikult. − Allianzi kontserni esmaspäeval avaldatud aruande kohaselt aeglustab majandussurutis sel aastal Euroopa Liidu pürgimist maailma juhtivaks teadmistepõhiseks majanduspiirkonnaks. Selleks et me jõuaksime Lissaboni eesmärkideni, peame nende saavutamiseks tegema kõik, mida suudame, isegi praegusel raskel ajal. Kui täidame need eesmärgid, suudame leida tee langusest välja ja muuta Euroopa Liidu positsiooni edaspidi tugevamaks. Peame järgima ka Barcelona eesmärke lastehoiuteenuste kohta.

  Georgios Toussas (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Kapitali esindavate poliitiliste jõudude resolutsioonid varjavad kapitalistliku kriisi põhjusi ja olemust. Need nihutavad kriisikoorma töötajatele, kes maksid kapitalilt teenitud ulatuslike kasumite eest ja kes nüüd peavad maksma kriisi eest ning hoidma kokku ja suurendama kapitalistide kasumit. Ettepanekutes kutsutakse Euroopa Liitu üles süvendama töötajatevastast Lissaboni strateegiat, kohaldama stabiilsuspakti ja majanduse elavdamise kava ning jätkama siseturu täielikku liberaliseerimist. Neis pakutakse välja monopoolsete kontsernide toetamise meetmeid, millega võimaldatakse raha ulatuslikku väljavoolu töötajate taskust, vähendatakse kapitalimakse ja antakse suurtele monopoolsetele ettevõtetele rohkem laenu. Neis toetatakse kiiremaid kapitalistlikke ümberkorraldusi, mida põhjendatakse turvalise paindlikkuse strateegiaga ja tööaja korralduse direktiiviga, teisisõnu pikendatakse tööaega 13 tunnini päevas ja 78 tunnini nädalas ning jagatakse tööaeg aktiivseks ajaks ja mittetasustatavaks aktiivse tegevuseta ajaks.

Niinimetatud rohelise majanduse arendamine ning teadusuuringute ja energeetika ja uuenduste liberaliseerimine sillutavad teed kapitali jaoks kasumlikele investeeringutele töötajate ja lihtrahva kahjuks.

1. märtsil toimunud mitteametlik tippkohtumine kinnitas imperialistliku varjatud konflikti süvenemist ja monopolide ühisrinnet rahva vastu.

– Resolutsiooni ettepanek B6-0134/2009 (Kliimamuutus)

  John Attard-Montalto (PSE), kirjalikult. − Nõustun sellega, et Euroopa Liidul on rahvusvahelises kliimapoliitikas endiselt juhtiv koht. Aga kui ta ei kõnele ühehäälselt, siis toob see kaasa usaldusväärsuse vähenemise. EL tervikuna tundub kliimamuutuse eesmärkide täitmisega olevat järje peal, aga kõik riigid, sealhulgas Malta, peavad kandma hoolt, et mitte maha jääda, sest see mõjutab liidu usaldusväärsust.

Maailma keskmise temperatuuri tõusu pole vaja piirata mitte üksnes arenenud riikides, vaid ka arengumaades. On ütlematagi selge, et selliste meetmete jaoks tuleb kulutada finantsressursse. Euroopa Liit peab koostama kava, milles käsitletakse asjaomaseid valdkondi ja rahastamisallikaid.

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin Euroopa Parlamendi resolutsiooni poolt, milles käsitletakse võitlust kliimamuutusega. Euroopa Liit peab säilitama oma liidrikoha rahvusvahelises kliimapoliitikas ning tegema kõik endast oleneva, et jõuda Kopenhaagenis kokkuleppele, mis võimaldaks vähendada süsinikdioksiidi õhkupaiskamist ja maailma keskmise õhutemperatuuri tõusu hoidmist alla 2 °C võrreldes tööstusajastu eelsete tasemetega.

Praeguses finants- ja majanduskriisis on väga tähtis jõuda Kopenhaagenis uuele kokkuleppele kliimamuutusega võitlemise suhtes. Majanduskriisi ja kliimakriisi võib ühendada, et pakkuda suuri majanduslikke võimalusi uute tehnoloogiliste võtete arendamiseks ja töökohtade loomiseks.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) See resolutsioon sisaldab positiivseid tahke ja me hindame neid. Me tõstaksime esile seda, et Euroopa Liitu kutsutakse üles aktiivselt tegutsema Kopenhaageni kokkuleppe saavutamise nimel, milles võetakse arvesse viimaseid kliimamuutust käsitlevaid teadusaruandeid, kohustatakse saavutama stabiliseerimistasemed ja õhutemperatuuri puudutavad eesmärgid, mis aitab suure tõenäosusega vältida ohtlikku kliimamuutust, ning võimaldatakse regulaarset läbivaatamist, tagamaks eesmärkide kooskõla uusimate teaduslike andmetega. Samuti peame positiivseks seda, et juhitakse tähelepanu vajadusele suurendada märkimisväärselt finantsressursse, et võimaldada vajalikke leevendusmeetmeid arengumaades.

Ent me ei nõustu sellega, et esitatakse nõudmisi seoses ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga, olgugi et vaid põhjendustes, eriti väljaütlemise pärast, et see võib olla mudeliks heitkogustega kauplemise arendamisel muudes arenenud riikides ja piirkondades. Seega ei nõustu me majandusel põhineva lähenemisviisiga, mis mõjutab selgelt resolutsiooni eri punkte.

  Glyn Ford (PSE), kirjalikult. − Hääletasin selle keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni resolutsiooni poolt. Hoolimata sellest, kui sügav ja ulatuslik on praegune finantskriis, mille on põhjustanud dereguleerimine, argpükslikud seadusandjad ja ahned pankurid, ei saa me loobuda jätkamast tegutsemist kliimamuutuse peatamise nimel. Peame vaatlema praegust kriisi võimalusena kulutada vahendeid selleks, et teha suur muudatus oma eluviisides ning edendada uut rohelist kokkulepet kogu kontinendil ja üle maailma. Me ei suuda oma eesmärke saavutada, kui me ei tööta koos USA, Jaapani, Hiina ja Indiaga.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Nõustun kliimamuutuse vastast võitlust käsitleva resolutsiooni mõnede punktidega. Teisest küljest ei saa ma mitut raporti lõiget toetada. Seetõttu otsustasin hääletamisest loobuda ja selles küsimuses mitte hääletada.

  Catherine Stihler (PSE), kirjalikult. − Peame kasutama rohelist majandust, et luua kogu Euroopa Liidus töökohti. See peab olema finantskriisi ajal esmatähtis küsimus.

– Resolutsiooni ettepanek B6-0133/2009 (Tööhõivepoliitika)

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) See resolutsioon sisaldab mitmeid asjakohaseid manitsusi. Ent suurem osa sellest, mida resolutsioonis arutatakse, on riikide parlamentide poliitiline vastutusala.

Resolutsiooni ettepanekud toovad kaasa ka vajaduse saada rohkem vahendeid Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist. See tingib liikmesriikide suuremad maksed Euroopa Liidule. Ja seda ajal, mil liikmesriigid peavad hoidma oma vähenenud majandusressursse enda sotsiaal- ja tööhõivepoliitika jaoks. Me ei usu, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on kõige tõhusam viis toetada töökoha kaotanud inimesi. Liikmesriigid suudavad selles valdkonnas paremini edukat poliitikat teha. Lisaks kulutavad kõik liikmesriigid stiimulipakettidele sama suuri summasid nagu nende kogupanus ELi eelarvesse.

Hääletasime selle resolutsiooni vastu eelkõige Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondiga seotud sätte pärast.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Hääletasin tööhõivepoliitika suuniseid käsitleva resolutsiooni ettepaneku vastu. Arvestades, et üleilmne finants- ja majanduskriis nõuab Euroopa Liidu otsustavat ja kooskõlastatud reageerimist, et hoida ära töökohtade kadumist, toetada eurooplaste piisavat sissetulekut, vältida majanduslangust ning muuta praegused majandus- ja tööhõiveprobleemid võimalusteks, ei ole euroametnike juhtimisel võetud meetmed minu arvates kindlasti piisavad, et võtta praeguse kriisi raskus enda kanda, eriti nii tundlikus sektoris nagu tööhõive.

– Raport: Elisa Ferreira (A6-0063/2009)

  John Attard-Montalto (PSE), kirjalikult. − Majanduse taastamiskava elluviimise algatus on reaktsioon praegusele tõsisele majanduslangusele. Taastamiskava esmatähtis eesmärk peab olema stimuleerida Euroopa Liidu majandust ja konkurentsivõimet ning hoida ära tööpuuduse suurenemine. Parlamendiliikmed nõuavad, et kogu finantsabi oleks õigeaegne, sihipärane ja ajutine. Praegust erandlikku olukorda tuleb vaadelda laiemalt koos kindla kohustusega taastada tavapärane eelarvedistsipliin kohe, kui majandus elavneb.

Lisaks peab taastamiskava siht olema õiglane rahvusvaheline kokkulepe, mis võimaldaks suuri investeeringuid rahastada, aidates vaesematel riikidel vaesusest pääseda, ega võimendaks üleilmset soojenemist.

Liikmesriikidevahelises kooskõlastatud tegevuses peab keskenduma krediiditurgude ebakindluse vähendamisele ja nende toimimise hõlbustamisele.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Hoolimata mõningatest positiivsetest ja õigeaegsetest vastuvõetud ettepanekutest, mida me toetasime, eriti seoses maksuparadiisidega, lükati enamik meie fraktsiooni ettepanekuid kahjuks tagasi ning raporti põhisuund on jätkata neoliberaalset poliitikat ja pakkuda valimiskampaania eel valijatele üksikuid peibutisi.

Osas meie tagasilükatud ettepanekutes kutsuti üles suurendama märkimisväärselt finantsressursse ja kasutama kiiremini vahendeid, mille eesmärk on toetada tööhõivet, samuti suunata toetusprogrammid, sealhulgas programmid, millega tagatakse inimväärsed elutingimused ja ühtne juurdepääs kvaliteetsetele avalikele teenustele, uuesti kõige haavatavamatele rühmadele. Samuti on mul kahju, et lükati tagasi ettepanekud, mille kohaselt peeti taastamiskava summat (1,5% ELi SKTst) praeguse kriisi edukaks ületamiseks ebapiisavaks, arvestades, et Euroopa Liit jääb näiteks Ameerika Ühendriikidest ja Hiinast kaugele maha. Lisaks avaldan kahetsust, et lükati tagasi meie kriitika komisjoni suhtes selle pärast, et ta sidus taastamiskava neoliberaalsete „struktuurireformide” laiendamisega ja range kinnipidamisega stabiilsuse ja kasvu paktist, samal ajal kui oli vaja neist loobuda ja suunda muuta.

  Glyn Ford (PSE), kirjalikult. − Võin oma kolleegi Elisa Ferreirat tema Euroopa majanduse taastamiskava käsitleva raporti puhul ainult õnnitleda. Ma toetan Poul Rasmusseni mõtteavaldust, et me ei ole veel piisavalt teinud. Pankade raskustest väljaaitamine oli vajalik, aga mitte piisav samm. Peame võtma meetmeid ka tööturu probleemide lahendamiseks. Tuleb toetada tööajaga seotud meetmeid ja kui on vaja tööaega lühendada, siis peaksime kutsuma üles hoidma töötajaid tööl sama kaua kui varem ja kasutama seda aega koolituseks, et oskusi parandada.

Tõeline kriis ei ole rämpslaenude hüpoteegiturul, vaid pigem aina esoteerilisemal ja fantaasiarikkamal mulli lõhkemise järgsel tuletisinstrumentide turul, mis tuleb kontrolli alla saada. Seetõttu avaldan heameelt otsuste üle kontrollida maksuparadiise ja kehtestada kogu Euroopa Liitu hõlmav finantstehingute maks, et saada üle kriisi halvimatest tagajärgedest, vähendada spekuleerimist ja koguda vahendeid, mille abil suudaksime püsida aastatuhande arengueesmärkide täitmise kursil.

  Małgorzata Handzlik (PPE-DE), kirjalikult. – (PL) Täna vastu võetud raportis Euroopa majanduse taastamiskava kohta toetatakse Euroopa Komisjoni väljapakutud meetmeid, mille eesmärk on stimuleerida Euroopa majandust.

Viimaste nädalate andmed ei tekita optimismi. Hinnangute kohaselt püsib majanduskasv Euroopas 2009. aastal negatiivsena. Kogu ELis kasvab ka tööpuudus. See on kõige tõsisem majanduslangus, mis on Euroopa Ühendust mõjutanud, ning esimene langus pärast ühisraha kasutuselevõtmist.

Seetõttu on vaja kindlaid meetmeid, mis aitavad töökohti luua ja majandusolukorda tõsiselt parandada. Võtmeküsimus on muidugi finantssüsteemi nii-öelda tervendamine, et ettevõtetel ja kodanikel oleks võimalik krediiti saada. See on eriti oluline väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks, kes on kindlasti Euroopa majanduse aluseks. Seetõttu on väga tähtis hakata taas kiiresti ja tõhusalt krediiti andma. Kriisiga võitlemiseks mõeldud abi ei pea suunama vaid valitud sektorite päästmisele. Selline abi on vältimatu, aga selles peaks pidevalt arvestama ka Euroopa tööstuse konkurentsivõimet. Lisaks ei tohi kriisi kasutada võimalusena kehtestada uusi ja liiga koormavaid õigusakte.

Loodan, et peagi näeme Euroopa majanduse taastamiskava tulemusi majanduse elavnemise esimeste märkidena.

  Astrid Lulling (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Erakorralised olukorrad nõuavad erakorralisi vahendeid.

Majanduse olukord on nii palju halvenenud, et see õigustab liikmesriikide kooskõlastatud meetmeid, millega püütakse majandustegevust taasalustada. Siiski on vaja arvestada mitmeid tegureid. Erakorraline olukord, milles me oleme, ei sea majanduse põhireegleid kahtluse alla. Täna võetud laen tähendab homset võlga, mille liikmesriigid peavad tulevikus tagasi maksma. Puudujäägid võivad olla vajalikud, aga selle eest tuleb maksta kõrget hinda. Me peame seda teadma. Juba kõneldakse sellest, et lähiajal on riigi rahanduse vee peal hoidmiseks vaja maksutõusu.

Teiseks ei ole taastamiskavades esitatud kulukohustused kaugeltki võrdse väärtusega. Tootmisseadmete ajakohastamisse või teadusuuringutesse investeerimise kulud on tegevuskuludele minevast rahast väga erineva väärtusega. Seetõttu oleks hea, kui liikmesriigid leiaksid parimate valikute tegemiseks endile sobivad vahendid.

Lõpetuseks – et sõnadel on jõud, siis öelgem selgelt välja, et taastamiskava ei ole tegelikult Euroopa kava, vaid eri liikmesriikide poolt riigi tasandil võetud meetmete kooskõlastamine. Kas me peame tegema rohkem? Seda tasub küsida, aga ühise Euroopa Liidu taastamiskava koostamine eeldaks Euroopa poliitika ja ressursside põhjalikku läbivaatamist.

  Adrian Manole (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Euroopa majanduse taastamiskava on eriti tähtis oma kahe põhielemendi tõttu: esiteks lühiajalised eelarvelisi stiimuleid puudutavad meetmed, mille eesmärk on suurendada nõudlust, kaitsta töökohti ja taastada tarbijate usaldus, ning teiseks arukad investeeringud majanduskasvu toetamiseks.

Euroopa Liidu peamine ülesanne on kaitsta oma kodanikke finantskriisi kahjulike mõjude eest. Rumeenia puhul on näha, et need meetmed on tõhusad – eriti VKEde jaoks –, sest menetlused lihtsustuvad ja kiirenevad ning tehakse ettemakseid struktuuri- ja ühtekuuluvusfondidest ja maaelu arengu fondidest.

Raportile antud poolthääl tähendab ka seda, et Euroopa Sotsiaalfondist tuleb rahastada meetmeid, millega edendatakse tööhõivet, eriti kõige haavatavamate elanikkonnarühmade heaks. Tuleb luua ka raamtingimused ettevõtlussektorile avalduva mõju leevendamiseks, sest sellel sektoril on majanduse elavdamisel võtmeroll, see aitab oluliselt kaasa töökohtade loomisele ja tekitab seega nõudlust siseturul.

  Rovana Plumb (PSE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin proua Ferreira raporti poolt kindlas usus, et see aitab saada üle raskest majandusperioodist, mis Euroopas praegu, pärast viimase kümne aasta neoliberaalset poliitikat valitseb.

Rikkad Euroopa riigid peavad näitama üles solidaarsust Ida-Euroopaga ja selle piirkonna riikidele antavaid abivahendeid tuleb suurendada. Meie, Euroopa sotsiaaldemokraatide arvates tuleb tegutseda, et kaotada erinevused rohkem arenenud riikide ja arengumaade vahel, seda enam, et arengumaade majandus on tihedalt seotud lääne pangandusasutustega. Seetõttu vajame kava kõigi liikmesriikide majanduse koordineerimiseks.

Me toetame nende meetmete kehtestamist, millega võideldakse maksuvaba finantstegevuse vastu, mis võimaldab väga suure tulu teenijatel viia oma äritegevus üle maksuparadiisidesse ja jätta maksud maksmata, samal ajal kui suurem osa Euroopa Liidu kodanikke maksab makse ja kaotab töökohti. Arvud tekitavad ärevust: 2009. aasta lõpuks prognoositakse kogu Euroopas töötute arvu jõudmist 25 miljonini (Rumeenias 500 000). Maksuparadiiside likvideerimine kaotab tööpuuduse.

Peame edendama ja toetama Euroopa solidaarsust vanade ja uute liikmesriikide vahel ning see muudab asjassepuutuva muudatusettepaneku hääletamise Euroopa Parlamendile proovikiviks.

  John Purvis (PPE-DE), kirjalikult. − Majandusolukord Euroopas ja mujal on tõsisem kui eales varem ning on täiesti õige, et Euroopa Liit ja liikmesriigid teevad kõik mis nende võimuses, et surutisele järgnevat krahhi ära hoida, ning kui valitsuse meetmed suudavad tõesti majandustegevust käivitada, siis tuleb neid võimaldada.

See raport ei ole täiuslik ja me ei saa selles kõigega nõustuda, aga seal korratakse põhipunkte, et langus ei ole ettekääne protektsionismile, ülemäärastele võlgadele ja konkurentsieeskirjade kaotamisele. Oleme seisnud vastu vasakpoolsete püüdlustele teha oma muudatusettepanekutega mõistlikust raportist meile üle jõu käivate ülesannete loetelu või rünnaku kapitalismi ja finantssüsteemi vastu üldiselt.

Praegu on meie kõigi jaoks oluline käärida käised üles ja panna majandus taas toimima. Raportis kinnitatakse, et Euroopa vaba turg ja eraisikud ja ettevõtted on ülesehitamisel väga olulised, ning seepärast toetavad Briti konservatiivid seda.

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Elisa Ferreira raportis Euroopa majanduse taastamiskava kohta on positiivsetest punktidest hoolimata samad probleemid nagu kavas endas. Selles kujutatakse olukorda, ilma et oleks väljendatud tegelikku arusaamist praeguse kriisi põhjustest; selles loetletakse algatusi, mida on vaja ettevõtjate usalduse taastamiseks, ilma et siiani oleks tehtud kindlaks ühtegi tõendit selle mõju kohta; ning see ei paku eriti midagi Euroopa liikuvuse seisukohast. Seetõttu tuleks lisada, et kui see raport sisaldab vähe konkreetseid lahendusi, siis on selle põhjuseks Euroopa Parlamendi suutmatus lahendusi leida. Sama võib öelda Euroopa Komisjoni kohta.

Vaid 15% selle kava kohastest eelarvevahenditest hallatakse ühenduse tasandil. Vastus tuleb seetõttu leida tõepoolest Euroopa tasandil, aga eelkõige peab selleks liikmesriikidel olema poliitiline tahe kooskõlastada praegust majandusolukorda puudutavaid meetmeid. Tõuge selleks peaks tulema liikmesriikidelt, kui üldse, arvestades, et praegused märgid Euroopa poliitilise tahte puudumisest on murettekitavad. Piisab, kui vaadata näiteks vasturääkivaid seisukohti, mida Saksamaa või Austria sotsiaaldemokraadid esitavad siin Euroopa Parlamendis ja oma riigi valitsust esindades.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Olen nõus osa punktidega proua Ferreira raportis Euroopa majanduse taastamiskava kohta, aga ma ei nõustu sellega täielikult. Seetõttu otsustasin hääletamisest loobuda ja kolleegi raportit mitte hääletada.

  José Albino Silva Peneda (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Sellest kriisist tulenev põhiprobleem on tööpuuduse kasv ja seda olukorda saab muuta vaid suurema investeerimisega.

Investeeringute suurendamiseks vajame kättesaadavat ja odavat krediiti, aga kõik märgid näitavad, et praegu on krediiti napilt ja see on palju kallim kõige kehvemas olukorras riikide jaoks nagu Portugal.

Need riigid on silmitsi suuremate finantsraskustega, mistõttu ma toetan kindlalt võimalust, et euroalal oleks üks Euroopa avaliku sektori võlakirjade keskne emitent. See stsenaarium on kõige rohkem kooskõlas euro pikaajalise jätkusuutlikkusega.

Praeguses olukorras on väga tähtis pakkuda Euroopa krediidituru elavdamiseks peredele ja elujõulistele ettevõtetele vastutustundlikke laene.

Pankadele ja ettevõtetele antav finantsabi peab olema ka sihipärane, ajutine, läbipaistev, õige kulu-tulu suhtega ja rangelt kontrollitud.

Kaalul võib olla Euroopa projekti ühtsus ja solidaarsus ning seetõttu peame tegutsema kooskõlastatult ja austama siseturu eeskirju, lubamata protektsionismi.

Toetan raportit Euroopa majanduse taastamiskava kohta, mille esitas kolleeg Elisa Ferreira, sest nõustun selle lähenemisviisi üldjoontega.

  Peter Skinner (PSE), kirjalikult. − See raport täiendab Euroopa Komisjoni taastamiskava, millega püütakse elavdada ELi majandust. EPLP võib toetada raportööri ideede põhisõnumit ja usub, et mitmed nimetatud teemad on tegelikuks taastumiseks väga tähtsad.

Komisjoni reaktsioon majanduskriisile on leigenenud ja Euroopa Parlament usub, et taastumiseks on vaja palju tõhusamaid vahendeid. Tegelikult võib keskkonnahoidlik lähenemisviis tuua kaasa rohkem uuendusi, anda tõuke tootlikkuse kasvuks ja avaldada samal ajal keskkonnale positiivset mõju. Siiski tuleb hoolitseda selle eest, et mitte kahjustada teatud tööstussektoreid ega vähendada üldiseid majandusvõimalusi, ning seetõttu on väga oluline võtta arvesse sihipärast lähenemisviisi. Samuti on süsteemsete ohtude eest kaitsmiseks väga tähtis de Larosière’i eksperdirühma raportis esitatud uus lähenemisviis finantsjärelevalvele.

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. − (NL) Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon on seisukohal, et see, mida me praegu kogeme, on kolme omavahel seotud kriisi kulminatsioon: need on majanduskriis, keskkonnakriis ja sotsiaalkriis. Seetõttu on fraktsioon Verts/ALE vastu nii-öelda Euroopa taastamiskava edendamisele, arvestades kohe algavat kevadist Euroopa tippkohtumist, mille ainus ülesanne on vana laissez-faire’i mudel tagasi ellu kutsuda.

Sellesse mudelisse tohutute summade pumpamine hõlmab tõsist keskkonna- ja sotsiaalkriisi süvendamise ohtu. Pelgalt nõudluse suurendamine selleks, et taastada tootmine, avaldab vastupidist mõju. Just seda pakutakse välja Ferreira raportis, mistõttu ma hääletasin selle vastu.

Majanduse taastamiskavas tuleb võimaldada uusi rahastamisvahendeid ning suurendada samas reguleerimise teel stabiilsust ja süsteemi usaldusväärsust. Tuleb kaotada ajend lühiajalise kasumi teenimiseks teatud soodustuste abil ning asendada see riskifonde ja erakapitali investeerimisfonde käsitlevate eeskirjadega. Läbipaistvus, avatud raamatupidamine ja järelevalve peavad muutma maksuparadiisid võimatuks. Kui ülesandeid on täpselt kirjeldatud, võivad pangad hakata taas teenima reaalmajanduse huve ja Euroopa Keskpank võib sealjuures tegutseda järelevalvajana.

  Catherine Stihler (PSE), kirjalikult. − Finantskriis on üleilmastumise esimene proovikivi. Ahnusest tingitud ja nüüd hirmust kantud kriis peaks panema meid mõtlema oma põhiväärtustele ja sellele, millises ühiskonnas me tahaksime elada. Praegu ei ole aeg kitsarinnaliseks natsionalismiks, vaid tugev Euroopa on tähtsam kui kunagi varem. Vajadus kooskõlastatud lähenemisviisi järele mitte ainult Euroopa Liidus, vaid kogu maailmas muudab ka Londonis toimuva G20 kohtumise nii tähtsaks.

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin Ferreira raporti poolt, milles kutsutakse Euroopa Komisjoni üles pakkuma välja tugevaid ja selgeid suuniseid, mis tagaksid parema kooskõlastamise kõigi liikmesriikide vahel, nii et ränga majanduskriisiga suudetaks toime tulla ja kaitstaks võimalikult palju töökohti. Soovitan tungivalt komisjonil algatada võimalikult kiiresti asjakohaseid menetlusi.

Selle raporti kaudu palub Euroopa Parlament kevadisel Euroopa Ülemkogul anda tugev poliitiline tõuge ja koostada kava kõigiks õigusloomealgatusteks ning tagada koos parlamendiga nende kiire vastuvõtmine.

Raportis rõhutatakse, et kriisil on paljude uute liikmesriikide jaoks ülimalt negatiivseid majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi, mis tekitavad arvestatava ohu ebastabiilsuse ja vaesuse suurenemiseks. Selle mõju ülekandumine võib kahjustada eurot ja euroala majandust. Kutsume üles järgima ühenduse tasandil kooskõlastatud lähenemisviisi, pidades silmas ühenduse solidaarsust ja kollektiivse vastutuse võtmist selles valdkonnas. Samuti kutsume komisjoni üles vaatama läbi ja konsolideerima kõik õigusaktid, mille eesmärk on muuta asjaomased liikmesriigid stabiilseks, sealhulgas stabiliseerima vahetuskursi, et saaks rakendada turvalisussätteid ning kiireks ja tõhusaks reageerimiseks mõeldud meetmepakette.

  Marianne Thyssen (PPE-DE), kirjalikult. − (NL) Olen väga hoolikalt kuulanud raportööride ja fraktsioonide esimeeste sõnavõtte, sealhulgas seda, kuidas Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees andis Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioonile hoobi seoses nende hääletamisega muudatusettepaneku 92 üle. Me tõepoolest ei nõustu selle muudatusettepaneku tagamõttega ja koos oma fraktsiooni kolleegidega hääletasin ma kindlalt selle vastu. Kindlasti ei saa sihiks olla lühiajalised meetmed, mis nõrgestavad pikaajalisi eesmärke.

Seepärast ei ole mõistlik sundida liikmesriike tegema eelarvega seotud pingutusi, arvestamata seda, kui palju nad süüdi on – see on tähtis tegur, mis aitab kindlaks teha, millises ulatuses võib puudujääki tekitavaid kulutusi õigustada. Minu fraktsioonil oli õigus, kui ta jäi kindlaks seisukohale, mis on samasugune nagu komisjoni oma – nimelt et peaksime mõtlema ka tulevastele põlvkondadele. Seetõttu on eelarvestiimulite muutmine liikmesriikide süü astme järgi õigustatud. Nii ei ole õige ega põhjendatud nõuda ühtset panust 1,5% SKTst.

  Georgios Toussas (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Euroopa majanduse taastamiskava laotab kapitalistliku kriisi koorma töötajate õlgadele, toetab ELi üldisemaid eesmärke ning kaitseb rahavõimu kasumeid ja ühishuve.

Kindlustatuse, töötajate õiguste ning lihtrahva tulu ja elustandardi pihta suunatud rünnaku eesmärk on see, et Euroopa Liit saaks kinnitada üleeuroopalistele monopolidele, et nad on rahvusvahelise konkurentsiga võrreldes „eelisseisus, kui majandus taastub”.

Euroopa Liit ja valitsused üritavad piitsa ja präänikuga saavutada lihtrahva nõusolekut, et teha väikseima vastupanuga Lissaboni strateegias sätestatud kapitalistlikud ümberkorraldused: tööhõive vähendamine ja tööpuudus, pensioniea tõstmine ning ulatuslikud palga-, pensioni- ja sotsiaalhüvitiste kärped.

Lisaks kinnitavad tippkohtumistel tehtud otsused ja vaid liikmesriikide poolt rahastatavad meetmed imperialistliku varjatud konflikti süvenemist, mis toob kaasa poliitika põhimõttel „igaüks enda eest”.

Töötajatel on vaid üks valik: vastupanu, allumatus ja vasturünnak koos Kreeka kommunistliku parteiga, ühesuunalise Euroopa poliitika ja seda toetavate jõudude hukkamõistmine, lihtrahva liikumise ümberkorraldamine ning võitlus lihtrahva võimu ja majanduse eest.

– Raport: Evgeni Kirilov (A6-0075/2009)

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Proua juhataja, mina hääletasin raporti poolt. Läbipaistvus ei ole pelgalt sümbol, vaid põhimõte, millel peaksid põhinema kõik institutsioonide menetlused. Kodanikele ja teistele valimisõigusega isikutele tuleb tagada võimalikult suur juurdepääs Euroopa institutsioonide dokumentidele, et nad saaksid tõhusalt osaleda poliitika kujundamises ja lasta avalik-õiguslikel asutustel oma tegevusest aru anda. Sel põhjusel võtsin varem jõuliselt sõna selle poolt, et avaldada kohalviibinud parlamendiliikmete nimekirjad.

Hoolimata Euroopa institutsioonide liikumisest avatuse ja läbipaistvuse poole, ei saa olukorda kirjeldada just täiuslikuna ning määruse (EMÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa institutsioonide dokumentidele) uuestisõnastamist tuleks vaadelda veel ühe püüdena tagada halduskeskkond, kus teabe kättesaadavus ja lihtne juurdepääs sellele on pigem reegel kui erand.

Lõpetuseks sooviksin osutada hiljutistele suurtele saavutustele: Euroopa Parlament kasutab nüüd ei rohkem ega vähem kui 23 ametlikku keelt ja Euroopa Ühenduse dokumendid on kõigis neis kättesaadavad. See on näide demokraatia tagamisest.

  Jean Marie Beaupuy (ALDE), kirjalikult. – (FR) Seda algatusraportit tuleks vaadelda õigusloomega seotud arutelu seisukohast, mida peetakse praegu selleks, et muuta struktuurifondidega seotud määrusi, eelkõige Euroopa Regionaalarengu Fondi määrust (Angelakase raport) ja Euroopa Sotsiaalfondi määrust (Jönsi raport).

Üritades jõuda esimesel lugemisel kokkuleppele ja reageerida kiirelt sellele kriisile, mis mõjutab otseselt Euroopa rahvast, on Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon otsustanud õigusakti ettepanekuid mitte muuta. Järjepidevuse huvides on sellel hääletusel järgitud sama lähenemisviisi.

Ma jagan koos kolleegidega demokraatlikust liikumisest (Mouvement Démocrate) muresid, mis on seotud võitlusega kliimamuutuse vastu. See teema tuleb kinnitada 2013. aasta järgse ühtekuuluvuspoliitika prioriteedina.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Ärge lootke, et kiidame sisutut Euroopa majanduse taastamiskava, mida suuremas osas rahastab iga liikmesriik ise („Euroopa solidaarsus” oma parimal kujul…) ja milles ei seata kahtluse alla neoliberaalset poliitikat, mis on valdava osa rahva töö- ja elutingimuste halvenemise peamine põhjus.

Pole üllatus, et selle tulemusel lükkas Euroopa Parlamendi enamus tagasi meie ettepanekud, milles:

– mõisteti hukka asjaolu, et sel ajal, kui sotsiaal-majanduslik kriis Euroopa Liidus halveneb, on ühenduse 2009. aasta eelarve oma „kõigi aegade madalaimal tasemel”;

– nõuti struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi suurendamist;

– rõhutati, et „täiendavad ettemaksed” neist fondidest tooksid kaasa väiksema ühendusepoolse rahastamise paaril järgmisel aastal;

– kritiseeriti nende fondide alarakendamist, eelkõige Euroopa Liidu halvenevate sotsiaal-majanduslike olude taustal;

– nõuti, et neid fonde käsitataks kulueesmärgina, ja tehti ettepanek suurendada ühenduse kaasrahastamise määra ja kaotada nende fondidega seotud N+2 ja N+3 eeskirjad;

– nõuti, et neid fonde kasutataks tõhusalt tegeliku lähenemise edendamise eesmärgil ja et lõpetataks seega nende jätkuv kasutamine Lissaboni strateegia neoliberaalsete eesmärkide hüvanguks;

– nõuti võitlust ettevõtete ümberpaigutumise vastu.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Toetan seda raportit, milles soovitatakse struktuurifondide rakendamiseks kiiremaid ja paindlikumaid makseid. Raport tagab struktuurifondide laialdase kasutamise, et kindlustada ja luua rohkem töökohti. Avaldan heameelt selle raporti üle, milles kutsutakse üles projekte varasemas etapis rahastama ja vähendama pangalaenude vajadust.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Hääletasin härra Kirilovi raporti „Ühtekuuluvuspoliitika: investeerimine reaalmajandusse” vastu. Tegelikult on väga tähtis mõista, et ELi ühtekuuluvuspoliitika osatähtsus Euroopa majanduse taastamiskavas on suur ning see on ühenduse suurim reaalmajanduse investeeringute allikas, mis tagab sihipärase abi, et rahuldada esmatähtsaid vajadusi ja tegelda nii avaliku kui ka erasektori potentsiaalselt kasvavate valdkondadega. Ent see peaks panema meid mõtlema varem tehtud vigadele, mis on selle tõsise majandusolukorra põhjustanud. Selles sektoris on vaja ka rangeid õigusnorme, vastasel korral võime järgmistes majandustsüklites samu vigu korrata.

7. Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused (vt protokoll)

(Istung katkestati kell 13.55 ja seda jätkati kell 15.00.)

ISTUNGI JUHATAJA: HANS-GERT PÖTTERING
president

8. Presidentuuri avaldus

  Juhataja. − Daamid ja härrad, esiteks palun teilt kõigilt mõistvat suhtumist ja vabandan selle pärast, et istung algab nii hilja, aga mulle teatati vaid kaks minutit tagasi, et pean tegema avalduse väga kurva sündmuse kohta. Teie nõusolekul teeksin nüüd selle avalduse.

Kuulsime täna väga suurt kurbust ja ülekohut tundes sündmustest Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal Winnendeni linnas, kus Albertville’i keskkoolis hukkus traagiliselt viisteist inimest. Kurjategija, seitsmeteistkümneaastane sama kooli endine õpilane, sooritas hiljem enesetapu. Linna kaupluses toimunud tulistamises said vigastada kaks ründajat jälitanud politseinikku.

Avaldan Euroopa Parlamendi nimel sügavat kaastunnet ohvrite – süütute kooliõpilaste ja kolme kooliõpetaja – peredele ja lähedastele ning väljendan meie solidaarsust nendega.

See tragöödia leidis aset vaid kuus kuud pärast samalaadset kohutavat koolitulistamist Soomes Kauhajokis. Meie kui Euroopa Liidu ja kõigi liikmesriikide vastutustundlike poliitikute ülesanne on teha kõik mis võimalik, et selliseid juhtumeid suudetaks varakult ette näha ja ära hoida, kui see on meie võimuses.

Samuti šokeeris meid teine traagiline sündmus Ameerika Ühendriikides Alabama osariigis, kus märatsev relvastatud isik tulistas vähemalt kümmet inimest ja laskis seejärel ka enda maha.

Avaldan veel kord meie kõigi nimel sügavat kaastunnet ohvritele ja nende perekondadele – oleme mõtteis koos nendega. Oleksin tänulik, kui pühendaksime hetke hukkunute mälestuseks.

(Parlament tõusis ja pidas minutilise leinaseisaku.)

ISTUNGI JUHATAJA: GÉRARD ONESTA
asepresident

9. Eelmise istungi protokolli kinnitamine (vt protokoll)

10. Parlamendi koosseis (vt protokoll)

11. SIS II hetkeseis (arutelu)

  Juhataja. - Järgmine päevakorrapunkt on ühisarutelu järgmistel teemadel: – suuliselt vastatav küsimus SIS II hetkeseisu kohta, mille esitasid nõukogule Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni nimel Carlos Coelho, Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni nimel Martine Roure ja Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni nimel Henrik Lax (O-0005/2009 – B6-0010/2009), ning

– suuliselt vastatav küsimus SIS II hetkeseisu kohta, mille esitasid komisjonile Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni nimel Carlos Coelho, Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni nimel Martine Roure ja Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni nimel Henrik Lax (O-0006/2009 – B6-0011/2009).

  Carlos Coelho, esitaja. – (PT) Härra juhataja, härra nõukogu eesistuja, härra komisjoni asepresident, daamid ja härrad, Euroopa Parlament toetab selgelt SIS II (Schengeni infosüsteemi) käikuandmist, mis oleks pidanud aset leidma 2007. aastal. Teise põlvkonna SIS on ühenduse vastus vajadusele parandada turvalisust välispiiridel ning jagada selliseid olulisi uuendusi nagu biomeetrilised andmed ja hoiatusteadete omavaheline sidumine. Me mõistame, et selle süsteemi saab käiku lasta alles siis, kui see on töökindel ja võimeline tervikuna ööpäev läbi toimima. Olen seisukohal, et on saabunud aeg leida üles see isik, kes vastutab viivituse eest, hinnata olukorda põhjalikult ja otsida lahendusi, mis muudavad projekti tehniliselt võimalikuks ja taastavad juba kõikuma hakanud usu sellesse.

Me teame, et eelmisel aastal tehti erinevaid katsetusi, mille lõpptulemus oli negatiivne, eriti operatsioonisüsteemi jaoks. Nõukogu ja komisjon otsustasid määrata neljakuulise tähtaja püsivate probleemide lahendamiseks, kuid see ei olnud edukas, nagu tõestavad 2008. aasta detsembris tehtud korduskatsetuste tulemused. Vaatamata sellele, et teatud parandusi on tehtud, on meie teada endiselt suuri probleeme süsteemi toimimise ja töökindluse, teadete kadumamineku, andmete kvaliteedi ja riiklike koopiate kesksüsteemiga sünkroniseerimise protsessiga. On selge, et SIS II ei saa tööle hakata, kui need küsimused ei ole lahendatud. Ma kahtlen, kas alltöövõtja on võimeline lahendama nii lühikese aja jooksul kõiki neid probleeme, mida ei ole suudetud lahendada juba varem hoopis pikema aja jooksul. Loodan, et viiakse läbi projekti sõltumatu kontroll, et leida tekkinud olukorra eest vastutav isik. Ma ei ole vastu sellele, et alternatiivse tehnilise lahendusena arendatakse SIS II välja kõiki hõlmava SIS I (SIS I for All) põhjal, kui järgitakse täielikult SIS II kohta kehtestatud õiguslikku raamistikku. Märtsi lõpul esitatakse raport, milles hinnatakse ja võrreldakse neid kaht lahendust. Euroopa Parlament soovib saada juurdepääsu sellele uuringule, samuti soovib ta saada teavet projektile antava uue suuna kohta tehnilise poole usaldusväärsuse ja õiguslike tagajärgede osas ning ka uue ajakava ja eelarvemõjude kohta. Soovin tuletada nõukogule ja komisjonile meelde, eriti praegusel ajal, et kogu protsessi suurem läbipaistvus on väga soovitatav.

  Martine Roure, esitaja. – (FR) Härra juhataja, nagu me teame, on SIS II eriti tähtis vahend Schengeni ala turvalisuse tagamiseks, eriti pärast selle laienemist kümne uue riigi võrra.

Pärast õiguslike aluste vastuvõtmist 2007. aastal ei ole meil kordagi tekkinud võimalust näha üksikasjalikku aruannet arengu kohta või tehniliste või poliitiliste probleemide kohta, mis väidetavalt takistavad süsteemi töölehakkamist.

Alles ajakirjanduse kaudu saime teada, et kõik katsetused, mis on kesksüsteemi turvaliseks käikuandmiseks vajalikud, ebaõnnestusid 2008. aasta detsembris.

Me teame, et komisjon on püüdnud koostada põhiprobleemide lahendamiseks paranduskava, ja me teame ka, et mitmed liikmesriigid mõtlevad nõukogus juba alternatiivile, mis seisneks lihtsalt praegu toimiva SISi täiustamises.

Seega ei ole probleem mitte tehniline, vaid poliitiline. Euroopa Parlamendil paluti kaasotsustamismenetluse raames määratleda SIS II ülesehitus, mis iseenesest oleks taganud meie vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala turvalisuse. Me oleme selle kallal töötanud oma kodanike turvalisuse ja põhiõiguste kaitse eesmärki silmist kaotamata.

Praegu on kaalul Euroopa institutsioonide, nõukogu ja eelkõige komisjoni poliitiline vastutus, sest meie arvates on Euroopa Parlament oma kohustusi kodanike ees hästi täitnud.

Ootame nüüd ja edaspidi neid poliitilisi põhjendusi, mis tingisid järsu suunamuutuse. Loomulikult võib see kaasa tuua väga tõsiseid tagajärgi projekti jaoks seni koostatud eelarves, alates sellest, et vajaduse korral tuleb olemasolevad ressursid kõrvale panna, kuni projekti tulevik ja selle õiguslik alus nõuetekohaselt määratletakse.

  Henrik Lax, esitaja. – (SV) Härra juhataja, härra nõukogu eesistuja, lugupeetud volinik, meie Euroopa Parlamendis tahame teada, kas nõukogu ja komisjon usuvad endiselt, et SIS II üldse kunagi tööle hakkab. Kas komisjon jätkab püüdlusi, et leida praegustele probleemidele tehniline lahendus? Millised on edasised sammud? Nagu ka eelkõnelejad ütlesid, soovime meie Euroopa Parlamendis, et meid hoitaks probleemidega kursis, kuid seda ei ole siiani tehtud.

Kui SIS II ei saa praegusel kujul käiku anda, siis kas on olemas varuplaan ja kas seda varuplaani ka tutvustatakse? Nagu proua Roure mainis, on SIS II näol lõppude lõpuks tegemist liidu usaldatavuse küsimusega turvalisuse tagamisel ELi sees. Samas ei tohi me unustada, et sama infrastruktuuri peaks kasutatama ka viisainfosüsteemi (VIS) puhul. Seega on pikas plaanis kaalul ka liidu viisapoliitika usaldusväärsus ehk liidu võime korraldada väärikalt oma suhteid ülejäänud maailmaga.

Lõpetuseks soovin küsida, kas komisjonil on endiselt selleks projektiks liikmesriikide täielik toetus. Kas liikmesriigid on nõus tegema kulutusi projektile, mis ei paista mitte kunagi rakenduvat?

  Alexandr Vondra, nõukogu eesistuja. – Härra juhataja, enne kui hakkan käsitlema tänast aruteluteemat, lubage mul väljendada sügavat kaastunnet Baden-Württembergis täna toimunud traagilise sündmuse ohvrite sugulastele.

Nüüd asun meie tänase aruteluteema juurde. Esiteks on meil hea meel, et saame seda arutelu pidada. Nagu te hästi teate, on see tähtis küsimus. Konkreetsed probleemid SIS II käikuandmisel tulenevad mitmetest töölerakendamise raskustest.

Eesistujariigi soov on teie nõudmiste kohaselt tagada täielik läbipaistvus, arutades teiega antud küsimuse ajalugu ja tausta. Et süsteemi esimesed katsetused ei toonud tulemusi, tehti 2008. aasta novembris ja detsembris uued katsetused. Operatsioonisüsteemi katsetuste lõpptulemused selgusid alles 2009. aasta jaanuarikuu teises pooles.

15. jaanuaril 2009 Prahas toimunud mitteametlikul kohtumisel teavitas komisjon justiits- ja siseministreid sellest, et katsetuste tulemused olid mitterahuldavad. Ministrid leppisid kohe kokku vajaduses rakendada SIS II korraldamisel uut riikidevahelist lähenemisviisi, mille puhul teevad liikmesriigid komisjoniga koostööd. Uus lähenemisviis näeb ette projekti põhjalikuma jälgimise, mis aitab võimalikke raskusi varem avastada. Samuti lepiti kokku, et järgmisel justiits- ja siseküsimuste nõukogu koosolekul, mis toimus 26. ja 27. veebruaril 2009. aastal, võetakse asjakohased meetmed. Sellel koosolekul leppis nõukogu kokku, et kutsub oma järeldustes komisjoni üles hoidma Euroopa Parlamenti ja nõukogu eesistujat täielikult kursis SIS II-ga seotud probleemide ja edasiste sammudega.

Euroopa Parlament küsis, kas praeguseks tuvastatud probleemid nõuavad süsteemi ümberkujundamist. Vastavalt nõukogu käsutuses olevale teabele SIS II projekti seisu kohta on mitmed probleemid siiani alles. Kuid meie teada on komisjon seisukohal, et kõik praegused probleemid saab lahendada SIS II rakendust oluliselt ümber kujundamata.

Oma veebruarikuisel koosolekul toetas nõukogu SIS II analüüsi- ja paranduskava, mis võimaldab kõik probleemid tuvastada ja kohe lahendada, samuti selle tehnilise ülesehituse hindamist, et tagada stabiilne ja vigadeta SIS II. Lisaks nõustus nõukogu sellega, et on vaja tagavaraplaani, juhuks kui peaks tekkima tõsiseid probleeme, mida ei õnnestu lahendada. Mis puudutab SIS II alternatiivi, siis oli veebruaris kokku tulnud justiits- ja siseküsimuste nõukogul hea meel, et lõpule oli viidud teostatavusuuring, mis on tagavaraplaani osana aluseks töökõlblikule ja alternatiivsele tehnilisele lahendusele SIS II väljatöötamiseks SIS I+ edasiarendamise teel.

Nõukogu nõudis samuti, et esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 2009. aasta maiks esitaksid eesistujariik ja komisjon nõukogule aruande, mis sisaldab mõlema lahenduse üksikasjalikku hinnangut ja võrdlust. Aruande alusel hindab nõukogu SIS II arengukäiku ning alternatiivse lahenduse osas uurib võimalusi saavutada SIS II loomist, toimimist ja kasutamist käsitleva õigusliku raamistikuga seatud eesmärgid SIS I+ tehnilise baasi edasiarendamise teel. See uuring tehakse nii kiiresti kui võimalik, kuid hiljemalt nõukogu 4. ja 5. juunil 2009 toimuvaks koosolekuks.

Mis puudutab Euroopa Parlamendi nõutud andmeid olemasolevate probleemide lahendamise, eelkõige rahaliste tahkude kohta, siis nõukogu kutsus komisjoni üles Euroopa Parlamenti mitte üksnes SIS II-ga seotud probleemidest teavitama, vaid andma nii Euroopa Parlamendile kui ka nõukogule täielikult ja regulaarselt ülevaadet SIS II kesksüsteemiga seotud kulutustest ja täieliku finantsilise läbipaistvuse tagamiseks võetud meetmetest.

Eesistujariigilt ja komisjonilt nõutava aruande alusel arutab nõukogu hiljemalt 2009. aasta juunis toimuval koosolekul SIS II käikuandmise ajakava. Arvesse võetakse ajakavu, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi 24. septembri 2008. aasta resolutsioonis nõukogu määruse eelnõu kohta, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS I+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II). See lisati ka nõukogu 24. oktoobri määruse artiklile 19.

Olen kindel, et komisjon suudab anda esitatud küsimustele vastuseks veel teavet. Sooviksin lihtsalt teid, lugupeetud Euroopa Parlamendi saadikud, rahustada, et eesistujariik jälgib seda küsimust pingsalt ja tagab, et eelmisel kuul justiits- ja siseministrite poolt kokku lepitud edasistest sammudest peetakse rangelt kinni.

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. – (FR) Härra juhataja, soovin kinnitada härra Vondra sõnu. Pean lisama ka seda, et koos siseministrite nõukogu esimehe härra Langeriga oleme SIS II küsimuse muutnud absoluutseks prioriteediks.

Proovin omalt poolt teile mõningaid selgitusi anda. Komisjoni peatöövõtja on SIS II väljatöötamisel teinud hulga süsteemi toimimise katsetusi, mille käigu on proovitud kesksüsteemi ja osa riiklike süsteemide koostöötamist. 2008. aasta novembris ja detsembris tuli nende katsetuste tulemuste põhjal nentida, et kesksüsteem ei olnud saavutanud lepingus märgitud taset.

Novembri keskel algatas komisjon SIS II üksikasjaliku analüüsi, mida praegu teeb Hewlett-Packard/Steria koostöös liikmesriikide ekspertidega ja kahe tuntud infotehnoloogia nõustamisbürooga.

Toimimiskatsetuste ebaõnnestumise järel rakendasime analüüsi- ja paranduskava, mille lõpuleviimine võtab aega ligikaudu neli kuud. Kava eesmärk on muuta SIS II rakenduse stabiilsus ja toimimine rahuldavaks.

Kavaga püütakse esiteks parandada kesksüsteemi teadaolevad programmivead – osa neist on juba parandatud – ja teiseks veenduda, et SIS II rakendamine ei seisa ületamatute ülesehituslike probleemide taga.

Konkreetseid katsetusi tehakse mitmes esmatähtsas valdkonnas, et kõrvaldada praeguse lahenduse ülesehitusest tulenev ebakindlus. See toimub paralleelselt põhiprobleemide tehnilise analüüsi lõpuleviimisega.

Komisjon juhib seda projekti rahvusvahelisel tasandil, et SIS II kesksed ja riiklikud osad saaksid vastavalt komisjoni ja liikmesriikide poolt kehtestatud pädevusvaldkondadele paremini integreeritud.

Ühesõnaga – komisjon koordineerib projekti ühist juhtimist. Ühine juhtimine viib kokku riiklikud projektijuhid, kesksüsteemi projektijuhid ja komisjoni alltöövõtjad. Selline projekti juhtimise struktuur kehtib kogu analüüsimise ja parandamise järgus ning seejärel ettevalmistuskatsetuste ja süsteemi migreerumisjärgus, kuni SIS II on töövalmis.

Pärast analüüsi ja parandusi on meil selge ülevaade SIS II töölerakendamiseks veel vaja minevatest ressurssidest ja vastavast ajakavast, nagu härra Vondra just ütles. Pole kahtlust, et kava anda SIS II 2009. aasta septembris käiku lükkub edasi.

Praegusi SIS II-ga seotud raskusi arutati ministrite mitteametlikul kohtumisel 15. jaanuaril ning justiits- ja siseküsimuste nõukogu koosolekul 26. ja 27. veebruaril. Komisjoni soovitatud üldine lahendus SIS II-ga jätkamiseks kiideti heaks.

Esiteks toetas nõukogu vajadust jätkata praegusel süsteemil SIS I+ põhineva alternatiivse tehnilise lahenduse teostatavusuuringut. Seega on meil võimalik alternatiivse lahenduse teostatavusuuringuga edasi minna.

Samas on selge, et igasugused alternatiivsed tehnilised lahendused peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt SIS II kohta vastu võetud õiguslikule raamistikule. Loomulikult tuleb pöörata suurt tähelepanu investeeringute võimalikult ulatuslikule korduvale ärakasutamisele, samuti nende liikmesriikide ja assotsieerunud riikide olukorrale, kes kavatsevad tulevikus Schengeni alaga ühineda.

Ministrid otsustasid uuesti kokku tulla, nagu juba mainiti, hiljemalt juunis – juuni alguses –, et hinnata projekti edenemist ning vajaduse korral määratleda uued suunad ja üleminek alternatiivsele lahendusele. Seda arvestades palus nõukogu eesistujariigil ja komisjonil koostöös SIS II töökonnaga ja asjakohaste organitega nõu pidades esitada nõukogule aruanne, mis sisaldab üksikasjalikku hinnangut kõnealuse kahe lahenduse kohta ja nende võrdlust. See aruanne tuleb esitada esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 2009. aasta mais.

Kummagi lahenduse heade ja halbade külgede hindamiseks lepiti kokku ühised võrdluskriteeriumid. Selguse mõttes – see tähendab, et nõukogu otsus on olemas juuni alguseks. Otsustamisel arvestatakse selleks ajaks tehtud katsetusi ning meie arvates teeb otsus võimalikuks kas SIS II-ga jätkamise või liikumise alternatiivse lahenduse poole, kuid igal juhul järgitakse teie määratud eesmärke.

Loomulikult olen täiesti teadlik härra Coelho ja proua Roure’i mainitud vajadusest tagada igakülgne läbipaistvus. Soovin märkida, et me edastame SIS II komitee koosolekute protokolle väga korrapäraselt ja teeme seda ka edaspidi. Samuti pean lisama, et olen kirjutanud kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni esimehele härra Deprezile ja andnud talle üksikasjalikku teavet SIS II olukorra kohta. Kirja koopia on saadetud ka härra Coelhole.

Härra Laxile soovin öelda, et SIS II probleemid ei mõjuta viisainfosüsteemi. SIS II probleemid ei puuduta seda infrastruktuuri, mis on VISiga ühine. Võib öelda, et VIS edeneb täies ulatuses liikmesriikidega kokku lepitud kava kohaselt.

Tahan teile öelda, et tegelikult oleme töökonnas ja komisjonis korraldanud väga korrapäraselt koosolekuid kaastöövõtja ja kahe kaastöövõtjaga, eelkõige Steriaga. Härra juhataja, daamid ja härrad, me tõesti loodame, et see küsimus lahendatakse lähikuude jooksul juuni algusesse määratud lõppkuupäeval tehtava otsusega, mille nõukogu peab langetama.

Võtan siinkohal endale kohustuse hoida Euroopa Parlamenti kõige toimuvaga kursis.

  Marian-Jean Marinescu, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (RO) Schengeni II infosüsteemi töölerakendamisega seotud probleemi arutati hiljuti, 2009. aasta veebruaris nõukogu koosolekul. Veel kord rõhutati, et viivitamata tuleb leida lahendus sellele ummikule, kus SIS II praegu on.

Kuid mul on tekkinud mulje, et vastuste asemel on pärast SIS II üle arutlemist kerkinud hoopis rohkem küsimusi. Nõukogu toetab analüüsi- ja paranduskava elluviimist, et tuvastada SIS II tehnilises ülesehituses esinevad probleemid ning muuta süsteem stabiilseks ja usaldusväärseks. Teisalt ei välista nõukogu võimalust, et otsustatakse kehtestada alternatiivne tehniline lahendus, millega saavutatakse SIS II-ga ettenähtud eesmärgid.

Ükskõik kumba lahendust kohaldatakse, ei tohi see mõjutada Schengeni alasse veel mitte kuuluvate riikide lõimimise ajakava. Soovin teada, milliseid meetmeid kavatseb komisjon võtta võimalike viivituste vältimiseks ja kuidas kaetakse tehtud muudatustega kaasnevad lisakulud. Näiteks Rumeenia räägib iseenda eest. Rumeenia välispiir on 2000 kilomeetrit pikk. Tema ühinemine Schengeni alaga, mis on kavandatud 2011. aasta märtsiks, on väga tähtis küsimus. Kogu see otsustamatus võib mõjutada sellest tähtajast kinnipidamist.

Lisaks soovin mainida veel üht asja. Ajal, mil komisjon valmistab ette uut õigusakti ettepanekut piirihalduse järgmiste staadiumide kohta, palun komisjonil eelkõige hinnata praegu piirihalduses kasutatavate süsteemide tõhusust, et saavutada nende süsteemide vahel parim koostoime, ja seejärel uurida võimalust investeerida piirilogistikasse.

Euroopa Liidu strateegiliste eesmärkide saavutamiseks ei peaks komisjon alustama uute vahendite väljatöötamist nullist, kuni olemasolevad vahendid, näiteks SIS II või VIS, on veel täiesti töökorras ja usaldusväärsed.

  Genowefa Grabowska, fraktsiooni PSE nimel. – (PL) Härra juhataja, praegu arutatav olukord on ilmne tõestus sellest, et mõnikord on lihtsam saavutada üksmeel ja poliitiline kokkulepe piiride avamise kohta, kui ületada tehnilised probleemid.

Uute liikmesriikide ühinemine Schengeni alaga 23. detsembril 2007 oli nende riikide kodanike jaoks suur sündmus. Tean seda, sest olen Poolast. Ka minu riik sai sellest osa ja meil väärtustatakse väga piiride avamist, sest see tähendas, et kadus viimane diskrimineeriv asjaolu, mis eristas meid Euroopa Liidu vanadest liikmesriikidest.

Samuti asub Frontex minu riigis. Ma tean, et härra Barrot on käinud Poolas, kus ta pidas Frontexis kõnelusi ja külastas ka seda osa Euroopa Liidu välispiirist, mille eest Poola vastutab. Ma tean, et tegelikkuses ei ole selle piiri valvamisega tõsiseid probleeme ja piir on kaitstud. Kuid meil on probleeme tehniliste küsimustega, mille lahendamine muutub üha enam poliitiliseks probleemiks, nagu kolleeg proua Roure mainis. Nõustun temaga täielikult.

Kui siiski esinevad tehnilised probleemid ja raskused, siis arvan, et igal ELi institutsioonil on kohustus pöörduda selle organi poole, kes SIS II rakendamisega nii kaua viivitas. Kahju, et seda pole tehtud ja et läbipaistvus selles küsimuses on pisut sunnitud.

Leian, et kui tuleb lahendada kodanikele tähtsaid probleeme, ei saa Euroopa Parlament nõustuda temast sõltumatult astutavate sammudega või tema eiramisega, eriti juhul, kui tegemist on julgeolekuküsimusega.

Lõpetuseks soovin teha pisikese märkuse. Kui tekivad probleemid ja Hewlett-Packard ei suuda tehnilisi probleeme ületada, siis pidage meeles, et meil Poolas on suurepäraseid spetsialiste, noori inimesi, kes on imetlusväärsed infotehnoloogid ja keda tunnustatakse kogu maailmas. Arvan, et neist oleks kasu ja nad suudaksid saavutada soovitud tulemuse oluliselt odavamalt, kiiremini ja paremini.

  Hubert Pirker (PPE-DE). – (DE) Härra nõukogu eesistuja, härra volinik, Schengen on praegu ja on alati olnud ühelt poolt julgeoleku ning teiselt poolt vabaduse ja liberaalsuse seose sünonüüm. Euroopa kodanike ja meie kõigi jaoks on see olnud osa Euroopa Liidu pakutavast lisaväärtusest. See on alati väga hästi toiminud ja seda on vahepeal tõhusalt rakendatud põhimõttel „üks kõigi eest”.

See, mis nüüd toimub, on ärritav. Samuti on ärritav see, et Euroopa Parlament, kes on alati olnud väga koostööaldis, ei ole saanud vajalikku teavet. Me oleme Euroopa kodanikele alati teavet jaganud. Me oleme öelnud, et Schengeni II infosüsteem hakkab täiuslikult ja ettenähtud ajal toimima, aga nüüd saame teada, et on tekkinud probleemid ja et kimbatuse lõppu ei paista kuskilt.

Ma soovin teada, kas ajakirjanduses ringlevad numbrid, mille järgi on Schengeni II infosüsteemi peale siiani kulutatud sada miljonit eurot, on õiged. Kas ettevõtja vastutab tagajärgede eest? Miks ei ole komisjon, nõukogu või muu organ õigel ajal kontrollisüsteemi kehtestanud?

  Mihael Brejc (PPE-DE). – (SL) Tegelikult on veider, et süsteemi töölerakendamist puudutavad probleemid tekivad ikka ja jälle, ükskõik millal me selliste suurte ja kaalukate tehniliste küsimustega rinda ei pista. Praeguseks oleme juba tegelnud andmetöötlusega seotud tehniliste küsimustega. Sellepärast küsibki avalikkus õigustatult, miks meil ei ole ELi tasandil ühtki asjatundlikku asutust, kes oleks piisavalt pädev, et tegelda tehniliste küsimustega, mis võivad tekkida eriti suurte ja kõikehõlmavate andmebaaside töölerakendamise käigus.

Olen nendes aruteludes päris algusest peale osalenud. Samuti olen teinud koostööd raportöör Coelhoga ning ma olen teadlik mõningatest jätkuvalt püsivatest tehnilistest raskustest ja puudustest, sealhulgas neist, mis puudutavad olemasolevate eriteadmiste taset. Seetõttu olen seisukohal, et me peame tegema süsteemi tõeliselt tehnilise ja finantsilise ülevaatuse ning noomima neid, kes on projekti juhtinud. Tegelikult ei arva nii ainult mina, see on üldsuse arvamus.

  Bernd Posselt (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, härra volinik, pean teist isiklikult väga lugu, kuid see, mis siin toimub, on talumatu segadus, millega kaasneb vastuvõetamatu raiskamine ja ebapädevus. Seepärast kutsun nii komisjoni kui ka kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ja eelarvekontrollikomisjoni üles kõnealusesse küsimusse põhjalikult süvenema.

Mul on hea meel, et nõukogu eesistuja on Tšehhi, sest Baieri liidumaal ja Tšehhil on täpselt samad julgeolekuhuvid. Me teame, et kõikidest piiride avamisega seotud kartustest hoolimata on julgeoleku olukord pärast avamist politseikoostöö tulemusena märgatavalt ja põhjalikult paranenud. See võiks olla teistele Euroopa osadele eeskujuks ja Baieri liidumaa nimel soovin Tšehhit selle eest tänada. Eeldatavasti hõlmab Schengeni infosüsteem lõpuks kõiki piirkondi ja seda ei piira üksikud kahepoolsed näidiskokkulepped.

  Alexandr Vondra, nõukogu eesistuja. – Härra juhataja, soovin teid selle arutelu eest tänada. Minu arvates näitab see, et meil on lahendamist vajav probleem. Nõukogu tegi meie juhtimisel jaanuarikuus kõik mis võimalik. Ta võttis varu- või alternatiivplaani koostamise ja lahenduse kiirema otsimise algatust tõsiselt ning määras selleks tähtajad.

See on see, mida me teha saame. Rahalistes küsimustes annan kõnejärje vastamiseks üle komisjonile. Praegu on meil suurepärane koostöö minister Langeri ja volinik Barrot’ga, nii et usume, et suudame selle asja lahendada.

Mis puutub küsimusse, kas tegemist on poliitilise või tehnilise probleemiga, siis meie arvates on see vaid tehniline probleem. See ei ole suitsukate teatud poliitiliste probleemide varjamiseks, nagu on vihjatud. Ei – süsteem peab olema töövalmis esimesel võimalusel.

Vastuseks proua Grabowska märkustele: jah, me mäletame, mis tunne on istuda ooteruumis. Me arutasime seda aasta tagasi. Kõik riigid, kes soovivad siin mingit edasiliikumist näha, jagavad korraga samasuguseid kogemusi nagu meie omad. Oleme võtnud eesmärgiks näha ette tehniline lahendus, mis võimaldab teiste riikide majandusharude osalemist vastavalt konkreetsele ajakavale.

Lisaks nendele kokkuvõtvatele märkustele ma rohkem midagi ei ütleks. Enne kõnelesin pikalt. Lähme nüüd edasi.

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. – (FR) Härra juhataja, härra Vondra, tänan eesistujariiki Tšehhit sellele küsimusele pühendumise eest. Teie tuge hinnatakse väga.

Esmalt soovin vastata härra Marinescule ja öelda, et Schengeni alaga veel mitte ühinenud liikmesriikide liitumisel SIS II-ga ei ole mingit erilist probleemi. Me määrame mitu „auku” või aega, millal uued, Schengeni alaga veel mitte ühinenud liikmesriigid saavad SIS II-ga liituda, ja kui kõik läheb hästi, ei tohiks siin seega mingeid erilisi probleeme tekkida.

Proua Grabowska, pean teid samuti tänama kõige selle eest, mida Poola välispiiride kaitsel teeb. Mul on tõepoolest olnud võimalus näha Frontexi ja Poola meeskondade töö kvaliteeti Ukraina piiril.

Ma lihtsalt soovin öelda vastuseks proua Roure’ile ja proua Grabowskale, et probleem on põhimõtteliselt tehnilist laadi. See ei ole poliitiline probleem, nagu ka härra Vondra kinnitas. Asi on lihtsalt selles, et liikmesriigid või osa neist on esitanud järjest suuremaid nõudmisi. Seetõttu tuleb märkida, et SIS II on pidanud täitma aina keerulisemaid eesmärke. Selle tulemusena on süsteem muutunud komplitseeritumaks ja vaatamata kogu sellele kiitusele, mida te olete infotehnoloogiale avaldanud, on süsteemi rakendamine osutunud oodatust raskemaks. Sellegipoolest on tõsi, et probleemi olemus on endiselt tehnilist laadi, ja seetõttu peaks seda olema võimalik lahendada.

Härra Pirkerile soovin öelda, et Euroopa Parlamenti hoitakse asjadega kursis ja ma võtan endale siinkohal selle kohustuse. Olen projekti käigus hakanud seda pidama oma südameasjaks ja võin öelda, et see on minu arvates tõesti esmatähtis. Samuti soovin rahustada härra Brejci, et vastutavad isikud on hästi teada. Oleme koos komisjoni teenistustega loonud töökonna, mille tegevuses liikmesriigid aktiivselt osalevad. Arvan, et meil on nüüd konkreetne juhtrühm, kuid ka meie kaastöövõtja peab olema suuteline seatud nõuetele vastama.

Soovin vastata ka härra Pirkeri ja härra Posselti äsja esitatud finantsteemalisele küsimusele. Komisjoni koostatud SIS II projekti kogueelarve on ligikaudu 68 miljonit eurot. Asjaomased lepingud hõlmavad teostatavusuuringuid, tegeliku kesksüsteemi väljatöötamist, tugiteenuseid ja kvaliteedikontrolli, s-Testa võrku, töölerakendamise ettevalmistusi Strasbourgis, turvalisust, ettevalmistusi seoses biomeetriliste andmetega ja teabevahetust. Selline on siis panus – 68 miljonit eurot.

Mis puutub maksetesse, siis praeguseks on tehnilise lahenduse väljatöötamisele tegelikult kulutatud 27 miljonit eurot: 20 miljonit eurot süsteemi väljatöötamisele, 7 miljonit eurot esmaklassilise tehnilise võrgu rajamisele ja 4 500 000 eurot kvaliteedikontrollile.

Tuleb öelda, et kui nõukogu otsustab pärast selguse saamist SIS II usaldusväärsuse või selle puudumise küsimuses keskenduda valemile SIS I+R, siis võime kaaluda SIS II jaoks rajatud sidevõrgu kasutuselevõtmist, mis tähendab, et suurem osa asjaomaseid investeeringuid ei lähe raisku.

Daamid ja härrad, meie tegelik probleem on Schengeni, s.t vaba liikumisega Schengeni ala varustamine tõeliselt tõhusate vahenditega. On tõsi, et kui Schengen II osutub edukaks, on see maailma kõige tõhusam süsteem, arvestades neid tulemusi, mida see on võimeline saavutama. Selleks peab aga infotehnoloogia paigas olema.

Igatahes tahan teile pärast eesistujariiki Tšehhit öelda – ja tänan veel kord härra Vondrat eesistujariigi Tšehhi pühendumuse eest sellele raskele küsimusele –, et minu arvates oleme tõesti koos praeguse eesistujariigiga teinud kõik võimaliku edasiste viivituste vältimiseks ja selleks, et aidata meie kaastöövõtjal tõepoolest meie ootustele vastata. Igal juhul määrame konkreetse kuupäeva, mis võimaldab nõukogul vajalikud otsused vastu võtta. Kordan veel, et ma kohustun loomulikult Euroopa Parlamenti teavitama.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Alin Lucian Antochi (PSE), kirjalikult. – (RO) Usun, et seda projekti, mille eesmärk on parandada Euroopa Liidu välispiiride haldust, ei tohiks vaadelda püüdena peatada rännet. ELi piiride turvalisuse suurendamiseks võetavate meetmete tegelik eesmärk ei ole mingil moel seotud immigrantide sissevoolu tõkestamisega, vaid nende range kontrolliga. Nõuetekohane rändehaldus on Euroopa Liidu liikmesriikide kogukondadele ja majandusele kasulik.

Pean vajalikuks rõhutada, et Euroopa Liit peaks rohkem keskenduma konfliktipiirkondade juures olevate välispiiride haldusele. Näiteks see, mida Euroopa Liidu abimissioon Moldova ja Ukraina piiri haldamiseks (EUBAM) praeguse ajani on teinud, väärib erilist tunnustust. See hõlmab ühtse tolliprotseduuri kehtestamist piiril, tõkete rajamist salakaubaveo takistamiseks ja kuritegelike ühenduste tegevuse piiramist.

Teisest küljest muudab Transnistria konflikti lahendamise ebaõnnestumine selle piiriosa haldamise, kus toimub jätkuvalt suur ebaseaduslik ränne, Moldova võimude jaoks suhteliselt raskeks.

Soovin väljendada oma kindlat usku sellesse, et Euroopa Liidul on piisavalt poliitilist, majanduslikku ja julgeolekualast mõjujõudu, et peatada nimetatud ebaseaduslik tegevus ja osaleda ühtlasi aktiivsemalt idapoolsel välispiiril endiselt püsivate konfliktide lahendamises.

12. 2008. aasta eduaruanne Horvaatia kohta – 2008. aasta eduaruanne Türgi kohta – 2008. aasta eduaruanne Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi kohta (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on nõukogu ja komisjoni avaldused järgmistel teemadel:

– 2008. aasta eduaruanne Horvaatia kohta,

– 2008. aasta eduaruanne Türgi kohta ja

– 2008. aasta eduaruanne endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi kohta.

  Alexandr Vondra, nõukogu eesistuja. – Härra juhataja, lubage mul juhatada sisse arutelu kolme riigi, Horvaatia, Türgi ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi eduaruannete teemal.

Alustagem Horvaatiast. Teie raportis märgitakse õigustatult, et Horvaatia on viimase aasta jooksul teinud suuri edusamme. Alates läbirääkimiste algusest on 35st läbirääkimiste peatükist avatud 25, neist seitsme puhul on läbirääkimised ajutiselt peatatud. Eesistujariik jätkab läbirääkimisi. Eelkõige on kavas kaks ühinemisteemalist konverentsi: saadikute tasandil lähinädalatel ja ministrite tasandil juunis.

Teie raportis rõhutatakse õigesti vajadust jõuda lahenduseni pooleliolevas piirivaidluses Sloveeniaga. Kinnitan Euroopa Parlamendile, et eesistujariik teeb jätkuvalt kõik endast oleneva, et see küsimus saaks lahendatud, ning sellega seoses toetame täielikult volinik Olli Rehni püüdlusi lahendus leida, et me saaksime ühinemisläbirääkimistega edasi minna. Vahetult enne istungit käisime lõunal ja arutasime seda teemat põhjalikult. Seoses viimaste sündmustega on meil hea meel Horvaatia esmaspäeval teatavaks tehtud otsuse üle nõustuda Olli Rehni väljapakutud eksperdirühma vahendustegevusega. Me julgustame nii Sloveeniat kui ka Horvaatiat tegema konstruktiivset koostööd, et leida kiiresti püsiv ja mõlemale poolele vastuvõetav lahendus, sest vaidlusest ei tohiks saada järjekordsete viivituste põhjus.

Muudes valdkondades peale selle tähtsa küsimuse sõltub läbirääkimiste edasine edu eelkõige Horvaatiast endast. Lõpetada tuleb vajalikud poliitilised, majanduslikud, seadusandlikud ja haldusreformid ning Horvaatia peab täitma stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingust tulenevaid kohustusi. Et valmistada ette edasine lõimimine Euroopa Liiduga, on oluline ka muudetud ühinemispartnerluse rakendamine. Nõukogu on seisukohal, et komisjoni 2008. aasta eduaruandes välja pakutud soovituslik ja tingimuslik kava on kasulik vahend. See aitab Horvaatial astuda vajalikke samme läbirääkimiste lõppjärku jõudmiseks. Kuid edasiminekule vaatamata on veel palju teha.

Lubage mul nimetada mõned põhivaldkonnad, kus on vaja veel edu saavutada, alustades kohtureformist. Euroopa Liit on selgelt välja öelnud, et oluline on sõltumatu, erapooletu, usaldusväärse, läbipaistva ja tõhusa kohtusüsteemi loomine. See on tingimus, mida tuleb õigusriigi põhimõtete järgimiseks ja ühenduse õigustiku nõuetekohaseks rakendamiseks täita. Tähtis on ka professionaalne, kindlate alluvussuhetega, läbipaistev ja sõltumatu avaliku halduse süsteem. Nendes kahes valdkonnas tuleb viia läbi suured seadusandlikud reformid, kuid me peame ka nägema, kuidas need praktikas tööle hakkavad.

Sama kehtib korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise kohta, nagu te oma raportis märgite. Korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ameti pädevust ja ressursse on parandatud. Seda on tehtud ka vastavaid asju uurivate kriminaalkohtute puhul. Nüüd on peamine, et saavutataks oodatavad tulemused. Korruptsioonivastase programmi ja tegevuskava täielik rakendamine on selle tõsise probleemiga tegelemisel esmatähtis.

Liit on rõhutanud ka seda, et tähtis on igakülgne koostöö endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga, sealhulgas juurdepääsu võimaldamine dokumentidele. Jälgime väga pingsalt selles valdkonnas toimuvat ja kutsume Horvaatia ametiasutusi üles tagama, et koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga jätkataks. Meil on hea meel hiljutise puuduolevate dokumentide kohta sõlmitud kokkuleppe üle ja me julgustame Horvaatiat seda täitma.

Põgenike tagasipöördumise kohta märgime, et pensioniõiguste andmise otsuste tegemine on alanud ja tagasipöördujatele on antud teavet õigusaktide muudatuste kohta.

2007. aasta eluasemeprobleemidega seotud juhtumid on lahendatud, kuid 2008. aasta eesmärki ei ole veel saavutatud. Tööd põgenike tagasipöördumise toetamiseks tuleb jätkata. See puudutab ka õigusakte, millega parandatakse vähemuste õigusi.

Oma raportis olete õigustatult rõhutanud piirkondliku koostöö küsimust. Heanaaberlike suhete loomise püüdlusi tuleb jätkata.

Pöördugem nüüd Türgi juurde. Läbirääkimised Türgiga jätkusid 2008. aastal ja aasta jooksul avati kokku neli läbirääkimiste peatükki, nagu juba tavaks on saanud.

Hoolimata ELi-poolsest tagantõhutamisest, et Türgi kiirendaks oma reforme, jäi osa 2008. aastaks kavandatud reforme ellu viimata. Oluline on jätkuv töö poliitiliste kriteeriumidega. Märkimisväärseid jõupingutusi tuleb teha mitmes valdkonnas, nagu on rõhutatud nõukogu 8. detsembri 2008. aasta järeldustes ja komisjoni 2008. aasta eduaruandes. Ka sellele küsimusele olete oma raportis tähelepanu juhtinud.

Samas on eesistujariigil hea meel Türgi hiljutiste positiivsete tegude üle, sealhulgas ühenduse õigustiku ülevõtmise riikliku programmi hiljutise vastuvõtmise ja uue pealäbirääkija ametissenimetamise üle. On tähtis, et see viiks nüüd tegelike ja konkreetsete toiminguteni.

Soovime kasutada võimalust ja rõhutada Türgi strateegilist tähtsust. Eesistujariik jagab Euroopa Parlamendi arvamust, et Türgit tuleb energiavaldkonnas tehtud edusammude eest kiita. Jätkame selles äärmiselt olulises valdkonnas tehtu hindamist, eriti arvestades vajadust saada Nabucco torujuhtme projektile täielik toetus.

Mis puudutab Türgi samme ühinemise poole, soovime rõhutada, et areng sõnavabaduse valdkonnas on kogu läbirääkimiste edu alus. Kuigi karistusseadustiku artikli 301 muudatus oli teretulnud ja see avaldas kasulikku mõju, kehtib endiselt mitmeid õigusnorme, mis võivad selles valdkonnas piiranguid kaasa tuua. Siiani valmistab muret veebilehtede keelustamine, mis on sageli ebaproportsionaalse ulatuse ja kestusega. Samuti on vaja piisavaid õiguslikke lahendusi usulise mitmekesisuse vastavusse viimiseks Euroopa normidega.

Välja tuleb töötada laiaulatuslik korruptsioonivastane strateegia. Me oleme mures ka piinamise ja väärkohtlemise dokumenteeritud juhtude sagenemise pärast, eelkõige väljaspool ametlikke kinnipidamiskohti. 2007. aastal muudetud politsei ülesannete ja volituste seaduse täitmist tuleb pingsalt jälgida, et välistada inimõiguste rikkumised. Ülimalt tähtis on piinamisvastase konventsiooni protokolli ratifitseerimine.

Kagupiirkonnast rääkides on meil hea meel Kagu-Anatoolia projekti juhiste ja üldsisu avaldamise üle. Nüüd ootame konkreetseid samme selle piirkonna majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise arengu tagamiseks. Sellega seoses tuleb tegelda niisuguste pikka aega kestnud probleemidega nagu riigi piires ümber paigutatud inimeste tagasipöördumine või külavahtide küsimus.

Mis puutub Euroopa Liidu ja Türgi suhetesse, siis on selge, et Türgi peab täitma oma kohustust rakendada lisaprotokoll täies ulatuses ja erandeid tegemata. See teie raportis esiletõstetud tähtis küsimus tuleks lahendada esimesel võimalusel, sest see mõjutab väga selgelt ühinemisläbirääkimiste tempot. 21. septembri 2005. aasta deklaratsiooniga hõlmatud valdkondades toimuvat kontrollitakse ka edaspidi ja tulemusi oodatakse kannatamatult.

Lisaks peab Türgi üheselt arendama heanaaberlikke suhteid ja lahendama vaidlusi rahumeelselt.

Nimetatud raskustele vaatamata jätkub edu mitmes valdkonnas. Praegu käib töö 16. peatükiga, mis käsitleb maksustamist, ja 19. peatükiga, mis käsitleb sotsiaalpoliitikat ja tööhõivet. Hoolimata sellest, et läbirääkimised muutuvad edenedes üha keerulisemaks, on eesistujariik Tšehhi võtnud eesmärgiks saavutada edu nendes peatükkides, milles see on tõepoolest võimalik. Veelgi enam, arvestades energiaproblemaatikat, keskendub eesistujariik edasiminekule energiavaldkonda käsitlevas 15. peatükis, sest see on üks esmatähtsaid küsimusi.

Lõpetuseks pöördugem endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi juurde. See on suure potentsiaaliga kiiresti muutuv riik. Samas tuleb tal lahendada mitmeid suuri probleeme. Teie raport kajastab suurepäraselt mõlemat märgitud asjaolu. See sisaldab tõepoolest palju märkusi, millega nõukogu nõustub.

Raportis on pandud suurt rõhku ühinemisläbirääkimiste alustamise kuupäevale. Ühtlasi tõstate õigustatult esile kõikide osaliste soovi leida nimeküsimusele kiire ja kõigile vastuvõetav lahendus.

Mis puutub viimastesse sündmustesse, siis 2008. aasta juunis toimunud ennetähtaegsed valimised peeti mitmes voorus pärast märkimisväärseid probleeme, mida esines nii vahetult valimistele eelnenud ajal kui ka algsel valimiste päeval, 1. juunil. OSCE, OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) ning Euroopa Nõukogu märkisid, et valimiste-eelsel perioodil „ei suudetud vägivallaakte ära hoida” ja et valimised ei vastanud mitmele rahvusvahelisele normile.

Seetõttu rõhutasime valitsusele ja kõikidele poliitilises elus osalejatele, kui tähtis on tegelda nende põhiprobleemidega enne presidendi- ja kohalike omavalitsuste valimisi, mis leiavad aset mõne päeva pärast. Meile on jäänud mulje, et meid on kuulda võetud ja et korratuste ärahoidmiseks on tehtud suuri pingutusi. Saab näha, kas need kannavad vilja.

Komisjoni 2008. aasta eduaruanne on abiks. Me oleme võtnud teadmiseks endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi valitsuse koostatud kava. See on üksikasjalik dokument, mis kajastab tõsist püüet järgida komisjoni soovitusi. Arvestades kogu piirkonna tausta, tuleb nimetatud dokumenti ja selle koostamiseks tehtud töösse suhtuda positiivselt.

Selle paljurahvuselise riigi sisemine ühtekuuluvus on tema tulevase arengu alus. Seetõttu soovin toetada Euroopa Parlamenti, kes rõhutab Ohridi raamlepingu tähtsust. Sellel on riigi konfliktist väljatoomisel ja suuremal Euroopaga lõimimisel olnud keskne roll.

Viisavabaduse küsimust hindame praegu ja ma ei tahaks tulemust ennustada. Isiklikult lihtsalt ütleksin, et ma mõistan neid endise Jugoslaavia tavakodanike lootusi ja püüdlusi, mis on seotud vaba reisimisega. Põhiliseks tingimuseks jääb aga siiski riigi valmisolek täita viisavabadusplaanis sätestatud konkreetseid kriteeriume. Isiklikult loodan, et positiivsed muutused saabuvad varsti.

See toob mind teie raporti ja resolutsiooni ühe põhipunkti juurde. Eesistujariik Tšehhi toetab täielikult endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi väljavaateid saada Euroopa Liidu liikmeks. Sellel teel on võimalik rohkem edu saavutada. Siiski tuleb täita ühinemispartnerluse põhieesmärke ja me tahame näha tõendeid hästi korraldatud valimistest vastukaaluks sellele, mis toimus 2008. aastal. Neid asjaolusid hindab komisjon oma järgmises eduaruandes. Ootame seda aruannet ja edasisi sündmusi Skopjes huviga.

ISTUNGI JUHATAJA: MIGUEL ANGEL MARTÍNEZ MARTÍNEZ
asepresident

  Olli Rehn, komisjoni liige. – Härra juhataja, tänane arutelu annab hea võimaluse vaadelda ühinemisprotsessi kolmes kandidaatriigis.

Lubage mul alustada Horvaatiast. Härra Swoboda koostatud resolutsiooni projekt käsitleb Horvaatia praeguseid põhiraskusi. Nõustun täielikult asepeaminister Vondraga, et Horvaatiaga peetavad ühinemisläbirääkimised on alates nende algusest 2005. aasta oktoobris läinud üldiselt hästi, ning seetõttu pakkus komisjon 2008. aasta novembris välja soovitusliku plaani ühinemisläbirääkimiste lõppstaadiumisse jõudmiseks 2009. aasta lõpuks, eeldusel, et Horvaatia täidab vajalikud tingimused.

Samuti jagan teie raportööri ja härra Vondra analüüsis esitatud seisukohta selliste tulevikus lahendamist nõudvate probleemide suhtes nagu kohtureform, võitlus organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastu ning laevaehitussektori reform ja selle vastavusse viimine meie riigiabi- ja konkurentsipõhimõtetega.

Kahjuks on ühinemisläbirääkimised Horvaatiaga praegu piiriküsimuse tõttu seiskunud. Oleme eesistujariigi Tšehhiga selles asjas koostööd teinud ja ma olen eesistujariigile väga tänulik toetuse eest meie püüdlustes leida edasiliikumiseks sobiv tee.

Kuigi tegemist on kahepoolse küsimusega, on see muutunud Euroopa probleemiks, ning seetõttu pakkus komisjon piiriküsimuse lahendamiseks ja Horvaatia ühinemisläbirääkimiste jätkamise võimaldamiseks Euroopa abi, eeldades, et mõlemad pooled peavad sellist abi kasulikuks.

Selle sõnumiga läksin jaanuaris Ljubljanasse ja Zagrebisse. Pärast seda ja pärast mõlema valitsuse tehtud otsuseid meie algatuse kohta olen arutanud abi tingimusi mõlema välisministriga, viimati tegime seda kolmepoolsel kohtumisel eile õhtul.

Mul on hea meel mõlema riigi põhimõttelise toetuse üle sellele Euroopa abile, mida osutaks vanemekspertide rühm president Martti Ahtisaari juhtimisel. Eilsete kõneluste käigus uurisime võimalusi konkreetsetes abitingimustes kokkuleppe sõlmimiseks. Leppisime kokku jätkata kõnelusi lähiajal. Seega töö jätkub.

Lubage mul juhtida tähelepanu asjaolule, et oma püüdlustes on komisjon tuginenud läbirääkimiste raamistikule, mis on Horvaatia ELiga ühinemise põhialus ja millega on nõustunud nii Horvaatia kui ka kõik ELi liikmesriigid, sealhulgas Sloveenia.

Läbirääkimiste raamistiku vastuvõtmine ja sellega nõustumine tähendab, et Horvaatia ja Sloveenia on kohustunud lahendama kõik piirivaidlused Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjas sätestatud vaidluste rahumeelse lahendamise põhimõtte järgi. Tsiteerin ÜRO põhikirja, sest see on väga tähtis: „Pooled, kes on osalisteks mis tahes tülis, [...] peavad püüdma tüli lahendada [...] läbirääkimiste, uurimise, vahenduse, lepituse, vahekohtu, kohtuliku menetluse teel, pöördumisega regionaalsete organisatsioonide või kokkulepete poole või teiste rahulike vahenditega omal valikul.”

Sellest ÜRO põhikirja sättest saab teha kaks võrdselt tähtsat järeldust. Esiteks võivad pooled valida ükskõik millise ÜRO põhikirjas sätestatud meetodi. Komisjoni algatus on kahtlemata nende meetodite hulgas.

Teiseks, sõltumata sellest, milline ÜRO põhikirjas sätestatud meetod valitakse, peavad pooled omavahel kokkuleppe sõlmima. Loodan südamest, et seda tehakse pigem varem kui hiljem. Komisjoni algatus annab selleks väga kindla aluse ja on sobiv viis edasiminekuks.

Kokkuvõttes on komisjoni eesmärk tõepoolest lahendada piiritüli ja ühtlasi taastada läbirääkimised Horvaatia ühinemiseks Euroopa Liiduga, et Horvaatia saaks lõpetada tehnilised läbirääkimised ettenähtud ajal 2009. aasta lõpuks.

Kiidan heaks proua Oomen-Ruijteni hoolikalt tasakaalustatud resolutsiooni Türgi kohta ja toetan eesistujariigi tööd nende peatükkide avamiseks, mis on selleks põhimõtteliselt valmis. Kahjuks oleme olnud viimastel aastatel tunnistajaks Türgi poliitiliste reformide teatud aeglustumisele. Samas – ja ma nõustun siin teie raportööriga – on eelmise aasta lõpul ja selle aasta algul toimunud mõningaid positiivseid sündmusi, näiteks on loodud uus kurdikeelne telekanal ja soolise võrdõiguslikkuse parlamendikomisjon. Samuti tuleb edusammudeks lugeda uut ühenduse õigustiku ülevõtmise riiklikku programmi ja uue, täiskohaga pealäbirääkija ametissenimetamist.

Mind julgustab ka asjaolu, et peaminister Erdogan ja peamise opositsioonipartei juht Deniz Baykal väljendasid hiljutiste Brüsseli külastuste ajal oma pühendumust Türgi ühinemisele Euroopa Liiduga. Loodan, et selle arengu tulemuseks on tugev poliitiline ja ühiskondlik üksmeelne nõusolek jätkata ELiga seotud reforme uue hoo ja energiaga.

See seondub sõnavabadusega, mis on Euroopa põhiväärtus. Ajakirjanduse ja avaliku võimu avatud ja läbipaistvad suhted on igas riigis korraliku demokraatliku arutelu tagamiseks tõesti esmatähtsad. Eelkõige kehtib see niisuguse riigi kohta nagu Türgi, kes viib läbi keerulisi ümberkujundusi ja reforme. Seetõttu jälgib komisjon tähelepanelikult ajakirjandusvabaduse tagamist Türgis. Ajakirjandusvabadust tuleb austada, sest see on iga avatud ühiskonna ja seega ka Türgi jätkuva demokraatliku ümberkujundamise põhialus.

Ütlen paar sõna ka Küprose kohta. Sel aastal on ainulaadne võimalus saar taas ühendada ja lõpetada see pikaajaline konflikt Euroopa pinnal. On oluline, et Türgi toetaks aktiivselt Küprose kahe kogukonna juhtide vahel käimas olevaid kokkuleppekõnelusi.

Seoses endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga avaldan härra Meijerile ja variraportööridele tänu tasakaaluka resolutsiooni eest. Jagan nende kahetsust, et kolm aastat pärast kandidaadistaatuse saamist ei ole ühinemisläbirääkimised ikka veel alanud.

Peamine täitmata tingimus on suutlikkus järgida vabade ja õiglaste valimiste korraldamisel rahvusvahelisi norme. See on Kopenhaageni poliitiliste kriteeriumide põhinõue ning seetõttu saabub tõehetk märtsis ja aprillis toimuvatel presidendi- ja kohalike omavalitsuste valimistel.

Olen nõus teie resolutsiooni projektis sisalduva positiivse hinnanguga, mis on antud Skopje edule viisavabaduskava rakendamisel. Komisjoni eesmärk on endiselt teha nõukogule viisavaba reisimise ettepanek 2009. aastal, niipea kui kõik selles piirkonnas asuvad riigid on tingimused täitnud. Ma tean, kui tähtis see Lääne-Balkani riikide tavakodanikele on.

Lõpetuseks ütlen, et hoolimata majanduslikult väga raskest ajast, jätkame tööd nende kolme kandidaatriigi järkjärgulise ja plaanipärase ühinemise nimel, et saavutada stabiilsus ja rahu, vabadus ja demokraatia. Loodan, et ka Euroopa Parlament jätkab selle väga olulise ühise eesmärgi toetamist.

  Hannes Swoboda, esitaja. – (DE) Härra juhataja, härra nõukogu eesistuja, lugupeetud volinik, eelkõige soovin rääkida Horvaatiast. Horvaatia on teinud edusamme paljudes valdkondades. Mul on väga hea meel, et Horvaatia on vaeva näinud, eriti kohtureformi pärast. Teha tuli nii mõndagi ja pärast kahe uue ministri ametissenimetamist on osa asju hakanud liikuma. Ma tean, et ministrid ei jõua kõike, kuid korruptsiooni ja piiriülese kuritegevusega võitlemist on saatnud märkimisväärne edu.

Teiseks soovin Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga tehtava koostöö küsimuses selgelt väljendada, et ootan Horvaatialt kõigi asjaomaste nõuete täitmist. On olnud vaidlusi eri käsuliinide ja vastavate dokumentide üle. Loodan, et need küsimused lahenevad lähiajal ega põhjusta läbirääkimistes katkestusi ega viivitusi.

Kolmandaks on Horvaatia hakanud läbi viima ka majandusreformi. Mul on väga hea meel selles valdkonnas koostatud kavade üle, eelkõige nende üle, mis on seotud laevatööstusega. See ei ole olnud kerge, kuid oluline alus on nüüd ehitatud. Samuti on mul hea meel selle üle, et laevatööstuse töölistega on sõlmitud kokkulepped. Need reformid on valusad, kuid vajalikud ja neid saab ellu viia mõistlikult.

Nüüd jõuan põhilise ja alati vastuolulise piirivaidluste küsimuse juurde. Härra volinik, kahjuks pean teile ütlema, et ma olen päris pettunud, et te ei ole selle küsimusega tegeldes Euroopa Parlamendiga suhelnud. Ma olen dokumendid teile saatnud, kuid te ei ole vastanud. Tõenäoliselt oleks meil olnud rohkem edu, kui te oleksite nendesse küsimustesse osavõtlikumalt suhtunud. Arusaamatuste ärahoidmiseks olgu öeldud, et toetan täielikult teie vahendustegevuse ettepanekut. Siiski oleksime saanud minna veel kaugemale, kui selge avaldus rahvusvahelise õiguse tähtsuse kohta oleks tehtud juba etteulatuvalt, mitte tagantjärele.

Me oleme keerulises olukorras. On selge, et mõlemad pooled peavad tegutsema. Teie algse ettepaneku sõnastus ei olnud kõige parem. Ma oleksin eelistanud teie tihedamat suhtlust Euroopa Parlamendi ja raportööriga. Koostöö oleks ehk võimaldanud meil rohkem saavutada. Kahjuks nii ei läinud, kuid see ei ole ka praeguse arutelu keskne küsimus. Arutelu põhiküsimus on, kuidas saavutada edasiminek.

Me saavutame selle. Järgneva sõnastuse pakun tõenäoliselt homme Euroopa Parlamendile välja. Me ütleme, et teie väljapakutud vahendus – sellisel kujul, nagu see on, ja ma toetan seda täielikult – peaks põhinema rahvusvahelisel õigusel, sealhulgas õigluse põhimõtetel. Mõlemad pooled peavad olema nõus selle poole püüdlema. Nii Horvaatia kui ka Sloveenia peavad möönma seda, et rahvusvaheline õigus on vajalik, aga loomulikult ka seda, et õigluse põhimõtted, erapooletus ja õige lahendus – kui soovite, siis poliitiline lahendus – on põhilised. Mõlemad pooled peavad seda tunnistama ja tegelikult on päris kurb, et me oleme olukorras, kus me ei suuda edasi minna. Arvestades teisi probleeme maailmas ja eelkõige Euroopas, peaks nende probleemide lahendamine vastastikuse kokkuleppe teel olema võimalik. Vaatamata kogu kriitikale, soovin teile loomulikult palju edu püüdlustes mõlemaid pooli veenda. Kahjuks ei olnud eilne arutelu nii tulemuslik, kui oleks võinud olla, aga ma loodan, et varsti see muutub.

Tahaksin teha veel ühe üldise märkuse, mis puudutab ka Makedooniat. Kahepoolseid probleeme on, kuid need ei tohiks laienemisläbirääkimisi takistada. Mis puudutab meie tihti valesti mõistetud muudatusettepanekut, siis loomulikult tähendab see, et kahepoolsed probleemid ei tohiks kuuluda läbirääkimiste raamistikku. Need peavad jääma sellest välja. Asi on ainult Euroopa Liidu ja üksikute riikide vahelistes läbirääkimistes. Kahepoolsed probleemid tuleb selle kõrval ära lahendada, kui mõlemad pooled – antud juhul Makedoonia ja Kreeka – on valmis neid küsimusi kaaluma. Euroopa Parlament peab andma selgelt märku, et mõlemad vaidluste pooled peavad olema valmis edasi liikuma. Ei ole võimalik, et üks pool teeb järeleandmisi, kuid teine jääb samale seisukohale. Me peame selgitama, et ühelgi sellisel juhul ei tohi lubada kahepoolsetel probleemidel ühinemisläbirääkimisi takistada. Need saab lahendada kõrvuti läbirääkimistega ning Euroopa Parlament aitab tagada, et siin kõne all oleva kahe vaidluse mõlemad pooled asuksid tegutsema. Loodan, et nii saavutame positiivseid tulemusi.

  Ria Oomen-Ruijten, esitaja. – (NL) Härra juhataja, alustuseks tahan südamest tänada kõiki, kes on selle raporti koostamisele kaasa aidanud. Ma esitasin Türgi 2008. aastal tehtud edusammude kohta kriitilise, kuid õiglase hinnangu. See raport sisaldab mitmeid märkusi, peegeldab Türgit ennast ja edastab vaid ühe selge sõnumi – juba kolmandat aastat järjest on poliitilise reformi nimel liiga vähe ära tehtud.

Poliitiline reform ja Kopenhaageni kriteeriumide täitmine on esmatähtsad. Asi ei ole peatükkide avamises. Asi on selles, mis ühendab Euroopa kodanikke – õigusriigi põhimõtetes, sõltumatus ja erapooletus kohtusüsteemis, sõnavabaduses, hästitoimivas ajakirjanduses ja iga inimese kodanikuõigustes. Härra juhataja, nendes valdkondades tuleb rohkem ära teha. Alles siis saab hakata avama poliitilisi peatükke.

Härra juhataja, Türgi ei tohiks poliitilisi kriteeriume meile ette kirjutada. Ametisse astudes ütles Türgi valitsus oma kodanikele, et Türgit on vaja tänapäevasemaks muuta. Seetõttu tuleb poliitilisi kriteeriume uuendada, sest sotsiaalse suunitlusega turumajanduse loomiseks peab inimestele andma võimaluse tunnetada oma loomingulisust ja kõikidel kodanikel peavad olema samad õigused. Seetõttu on poliitilised kriteeriumid meie raportis kesksel kohal.

Kui ma koos väliskomisjoni, parlamentaarse ühiskomisjoni ja teistega Türgis käisin, jäi mulle mulje, et midagi oli muutumas, ja ma nägin tunneli lõpus valguskiirt, nagu volinik Rehn enne märkis. Kümme aastat tagasi ei oleks ma kurdikeelseid telesaateid ette kujutanud. Ka seda on raportis mainitud. Lisaks on mul väga hea meel Türgi positiivse tegevuse üle Kaukaasias. Ma olen väljendanud oma poolehoidu esimestele sammudele selle poole, et avada piirid Armeeniaga, sest ka nemad peavad vabanema oma praegusest eraldatusest.

Härra juhataja, nende reformide läbiviimiseks on kehtestatud riiklik programm. Need kõik on head näitajad ja ma loodan väga, et Türgi asub nüüd koos uue läbirääkijaga neid reforme arutama. Nüüdisaegne ja jõukas Türgi on türklastele väga vajalik, kuid kindlasti on see äärmiselt tähtis ka meile kõigile siin Euroopa Liidus – seda räägin ma kõikides liikmesriikides.

Härra juhataja, tahaksin veel paarile asjale tähelepanu juhtida. Sageli saame teateid, et meedia- ehk ajakirjandusvabadus jätab soovida ning et oma õigusi kasutava ajakirjanduse suhtes korraldatakse hiljem maksurevisjon või võetakse tema suhtes muid meetmeid. See peab muutuma.

Lõpetuseks soovitan Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsioonil esitatud muudatusettepanekuid mitte pooldada ja nõustuda raportiga praegusel kujul. Me mööname, et parandusi tuleb teha, kuid me ei tohiks esitada lisanõudmisi, sest need ei ole vajalikud ja need toovad kaasa üksnes parlamendi lõhenemise.

  Erik Meijer , esitaja. – (NL) Härra juhataja, praegu on Euroopa Liidu laienemine hoopis vähem tähtis kui enne suuri laienemislaineid 2004. ja 2007. aastal. Praegustes liikmesriikides on avalik arvamus selles küsimuses nüüd palju negatiivsem. See tuleneb suuresti jõukuse ja palgatasemete erinevustest, mis võivad viia suurema tööjõurändeni vaesematest liikmesriikidest rikkamatesse.

Nimetatud kartusega on otseselt seotud ka endise Jugoslaavia riikides nii vihatud viisanõuded. Selle tulemusena leiavad paljud nende riikide elanikud, kellel oli kuni 1992. aastani praegustesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse reisimine lihtne, et siia on keeruline sõita. See peab muutuma.

Kui kandidaatriigid pingutavad, et saada Euroopa Liidu täieõiguslikuks liikmeks nii ruttu kui võimalik, võivad nad liikmeks saamise käigus vigu teha. Just sel põhjusel võttis Makedoonia 2008. aastal kaelamurdva kiirusega vastu uued õigusaktid, mis, nagu nüüd selgub, ei vasta meie ülekaalukale arvamusele läbikaalutud demokraatlike otsuste tegemise korra kohta.

Opositsioon koos mitmete valitsusväliste organisatsioonide ja üksikisikutega on paljudel juhtudel kurtnud hooletute valitsemistavade üle. Nende arvates võtab suurim valitsuspartei endale rohkem vabadusi, kui on kohane mitmekesises ühiskonnas, kus demokraatia tähendab hoopis rohkem kui lihtsalt valimiste korraldamist. Rahva esitatud kaebuste registreerimata jätmise eest on kriitikatule alla sattunud politsei. Pahameelt valmistab Strumica linnapea ja teiste poliitikute demonstratiivne kinnipidamine.

Teen ettepaneku neist kritiseeritud asjaoludest homsel resolutsiooni vastuvõtmisel mitte mööda vaadata. On igati põhjust avalikult rääkida, et kõik ei ole kaugeltki hästi. Sellele vaatamata tuleb tunnistada, et Makedoonia ei ole halvemas seisus, kui olid teised riigid ühinemisläbirääkimiste ajal või mõnel puhul isegi pärast ühinemist. Kui ühinemisläbirääkimised Makedooniaga algaksid nüüd, ei saaks see riik ühineda enne 2017. aastat.

Aasta tagasi toetas Euroopa Parlament minu ettepanekut alustada läbirääkimisi esimesel võimalusel. Hiljem sai parlamendivalimiste käigus aset leidnud korratustest põhjendus, miks oli vaja oodata presidendi- ja peagi toimuvaid kohalike omavalitsuste valimisi. Pikem viivitamine toob kaasa kaks suurt tagasilööki – laialdane toetus Makedoonias ELi liikmeks saamisele mureneb ja nii kaotab kandidaatriigi staatus tulevikus igasuguse mõtte.

Kõik teavad, et Kreeka on otsustavalt vastu nime Makedoonia kasutamisele ilma eesliideteta. Kreeka jaoks on naaberriik kas Põhja-Makedoonia, Kõrg-Makedoonia, Vardari Makedoonia või Skopje Makedoonia. See näitab, et suhtumine on hoopis parem kui enne 2006. aastat, kui Kreeka tahtis oma põhjanaabril üldse keelata nime Makedoonia kasutamise.

Põhjanaabri võimalikult kiire ühinemine Euroopa Liiduga on hoopis rohkem Kreeka enda kui teiste liikmesriikide huvides. Seetõttu peavad mõlemad riigid esimesel võimalusel lahenduse leidma. Teise variandi puhul ootavad mõlemad riigid edasi, kuni teine teeb esimese suurema järeleandmise, kuid järeleandev riik ei või olla ainus, kes astub risti vastu kodus valitsevale avalikule avamusele.

Me peame hoiduma olukorrast, kus rahvahääletustel otsustatakse, et naabriga ei saa kompromissi sõlmida. Kuni kompromissi ei ole saavutatud, teevad minu ametijärglased kümneid aastaid järjest ettekandeid selle kohta, et edasiminek ei ole võimalik.

Lõpetuseks: teine kahepoolne erimeelsus Sloveenia ja Horvaatia vahel tuleks samuti kohe lahendada. 2011. aastal peab Horvaatia suutma olla täieõiguslik liikmesriik. Riigiabi laevaehitussektorile ei tohiks olla takistuseks, kui teistel liikmesriikidel on lubatud anda riigiabi oma pankadele või autotööstusele. Kuidagi peab olema võimalik säilitada tööhõivet Pulas, Rijekas ja Splitis.

  Bernd Posselt, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (DE) Härra juhataja, käimasolevas laienemisarutelus tuleb parandada kolm olulist viga. Esiteks ei ole Türgi Euroopa riik, vaid osa Väike-Aasiast. Nagu nõukogu eesistuja õigesti ütles, on Türgi strateegiliselt tähtis partner, mistõttu me vajame Türgiga strateegilist partnerlust, mitte tema ühinemist Euroopa Liiduga.

Teiseks, härra volinik, ei ole Makedoonia probleemid mingil moel seotud seal väidetavalt mittetoimiva demokraatliku süsteemiga. Mina olin valimistel kohal ja need olid eeskujulikud. Vähemuste hulgas tekkis raskusi väga väikese rühmaga. Tegelikult on probleemid seotud selle hirmsa nimeküsimusega, mida mõlemad pooled kasutavad väljapressimiseks.

Kolmandaks on Horvaatia pikka aega olnud valmis Euroopa Liiduga ühinema. Me oleksime suhteliselt lihtsalt saanud läbirääkimised sel aastal lõpetada ning seda on Euroopa Parlament mitu korda nõudnud ja tõenäoliselt nõuab homme jälle. Põhjus, miks me ei ole veel selleni jõudnud, on Sloveenia-poolsed takistused nõukogus. Härra nõukogu eesistuja ja härra volinik, kutsun teid üles leidma mõistliku lahenduse, mis lõpetab viimaks nende takistuste seadmise. Piiriküsimus on täpselt samasugune nagu siis, kui Sloveenia Euroopa Liiduga ühines. Me ei saa lubada ühel riigil ühineda lahendamata küsimustele vaatamata, kuid teisel mitte.

Seetõttu peame toetama sloveene ja horvaate piiriprobleemile mõistliku lahenduse leidmisel, kuid samal ajal avama kõik läbirääkimispeatükid. Nendel kahel asjal ei ole üksteisega mingit pistmist ning läbirääkimispeatükkide avamine on eeldus selleks, et saavutada suurepärase ja eeskujuliku ühinemiskandidaadiga sel aastal positiivne tulemus.

Mis puudutab selle kahepoolse küsimuse lahendamist, kus me oma abi pakume, siis palun teilt, härra volinik, objektiivset vahendamist. Esmaspäeval ütles teie pressiesindaja, et vahendamine saab toimuda rahvusvahelise õiguse ja õigusteaduse alusel. Küsin teilt, kas teie arvates on selline sõnastus kahe poole vahel kompromissi saavutamiseks sobiv.

Mina igal juhul tahaksin, et see sõnastus…

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Jan Marinus Wiersma, fraktsiooni PSE nimel. – (NL) Härra juhataja, tahaksin teha paar märkust proua Oomen-Ruijteni koostatud suurepärase raporti kohta, mis käsitleb Türgit. Minu fraktsioon on nõus raportis tehtud põhiliste järeldustega, eelkõige sellega, et viimasel ajal on edusamme liiga vähe olnud.

Tuleb tunnistada, et 2008. aasta oli Türgi poliitikas tormiline ja see torm peatas mõne reformi läbiviimise sellises ulatuses, et osa reformiprotsessist on seiskunud. Nüüd, mil need probleemid Türgis on mingil määral lahendatud, loodame, et valitsus teeb oma esitatud kavade alusel kiiresti kõik vajaliku, et Euroopa Liiduga peetavad läbirääkimised jääksid tõsiseltvõetavaiks. Pean silmas praeguse valitsuse koostatud riiklikku reformiprogrammi.

Loomulikult toetab meie fraktsioon jätkuvalt läbirääkimisi Türgiga, mis meie teada käivad ELi liikmesuse üle, kuigi me ei tohiks luua endale illusioone läbirääkimiste käigu ja võimaliku kestuse kohta. Siiski on vastuvõetamatu, et tõuge selleks peab tulema üksnes Türgilt endalt. Ka meie Euroopa Liidus peame jääma usaldusväärseteks partneriteks.

Türgi on Euroopa Liidu jaoks strateegiliselt tähtis suuresti energiavarustuse ja kõige sellega seonduva tõttu ning Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsioon toetab läbirääkimistel energiapeatüki avamist. Lõpuks peab siiski Türgi põhitöö ära tegema ning proua Oomen-Ruijteni raport sisaldab palju asjaolusid, mida me oleme kriitiliselt hinnanud ja mida me peaksime ka edaspidi kriitiliselt hindama.

Tahaksin märkida ära mõnda punkti selles erakordselt heas raportis. Sõnavabadus tuleb tagada. Me ei ole Türgis toimuvaga endiselt rahul. Hiljuti korraldati Internetis kampaania Armeenia ja genotsiidi teemal. Viis, kuidas võimud sellele reageerivad, õõnestab sõnavabadust kohe kindlasti.

Ülimalt tähtis on ka asjaolu, mille kordamisest me ei väsi ja mille suhtes Euroopa Parlament ei tohiks kellelegi jätta mingit kahtlust – me ei nõustu iialgi Türgi islamiseerimisega ja lõppkokkuvõttes saame selle riigi siiski vastu võtta üksnes tema ilmalike, nüüd põhiseaduses talletatud tunnuste alusel.

Lõpetuseks tahaksin teha veel ühe märkuse. Volinik Rehn kõneles läbirääkimistest Küprosel optimistlikus toonis. Minu arvates ei peaks me mitte midagi tegema, kuid samuti ei peaks me jätma kasutamata võimalusi tagada nende kõneluste edu, ning me peame paluma Türgit, et ta kõnelusi ei nurjaks, sest vabad läbirääkimised ühise tuleviku kujundamise üle on asjaosaliste jaoks tähtsad. Saan väljendada üksnes lootust, et volinik Rehni optimism on põhjendatud.

  István Szent-Iványi, fraktsiooni ALDE nimel. – (HU) Eelmise aasta lõpul leidsid Horvaatia ühinemisprotsessis aset kaks tähtsat sündmust. Ühelt poolt astus Horvaatia valitsus olulisi samme kohtureformi poole, tegi otsustavaid käike organiseeritud kuritegevuse vastu ja saavutas tulemusi korruptsioonivastases võitluses. Samal ajal aga seiskusid ühinemisläbirääkimised kahepoolse piirivaidluse tõttu. Daamid ja härrad, see ei mõjuta mitte üksnes Horvaatiat, vaid hoopis suuremal määral laienemisprotsessi tõsiseltvõetavust. Selline käitumine ohustab seda ja seetõttu on väga tähtis takistused võimalikult kiiresti kõrvaldada. Kõneluste tõkestamine annab ohtlikult märku sellest, et ühinemine ei sõltugi tingimuste täitmisest, vaid lahenduse leidmisest kahepoolsetele vaidlustele, kus tugevamal kohal olev pool püüab teisele oma tahet peale suruda.

Meil on hea meel volinik Olli Rehni väljapakutud vahenduse üle ning väga julgustav on ka Sloveenia ja Horvaatia positiivne vastus. Loodame, et edaspidi ei ole põhjust järgnevaid ühinemiskõnelusi takistada. Me usume endiselt, et läbirääkimised on võimalik lõpule viia aasta lõpuks algse ajakava kohaselt. Selle saavutamiseks tuleb aga veel tööd teha. Me ootame, et Horvaatia hajutaks igasugused kahtlused oma koostöö kohta Haagi Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga ja annaks üle kõik kohtu nõutud dokumendid. See on väga tähtis. Samamoodi peame oluliseks aidata põgenikel tagasi pöörduda, lõimida romi vähemus, viia lõpule rassilise diskrimineerimise kaotamise programm ja kasutada tõhusalt Euroopa Liidu rahalist abi, sest selles valdkonnas oleme näinud märkimisväärseid vajakajäämisi. Algse ajakava järgimine on endiselt võimalik. See on meie ühine kohustus. Ootame konstruktiivset tegutsemist nii Horvaatialt kui ka Euroopa Liidult, sest küsimus ei ole mitte üksnes meie ühistes jõupingutustes, vaid kogu laienemisprotsessi tõsiseltvõetavuses.

  Konrad Szymański, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Härra juhataja, kõigepealt soovin õnnitleda proua Oomen-Ruijtenit, härra Swobodat ja härra Meijerit väga põhjalikult ettevalmistatud resolutsioonide eest.

Mis puudutab Türgit, siis kõnealuses dokumendis kujutatud pilt meie suhetest ei ole optimistlik, kuid on kindlasti õige. Mul on hea meel, et resolutsioonis on kinnitatud meie ootusi Türgi kristlike kogukondade usuvabaduse, sealhulgas usuõpetuse, vaimulike koolituse ja ka nimetatud kogukondade vara kaitse valdkonnas. Nagu ka teiste küsimuste puhul, märkame siin pidevaid ja järjest ärritavamaid viivitusi Türgi poolelt.

Sõltumata ühinemisprotsessist on Türgi Euroopale julgeoleku ja energia vallas väga paljulubav ja tähtis partner. Peaminister Erdogani valitsuse ja president Güli püüded parandada Türgi suhteid naabritega on viimasel ajal olnud Türgi poliitika kõige olulisem osa. Kahjuks õõnestasid neid püüdlusi järelemõtlematud sammud seoses Iisraeliga. Muret tekitavad ka püüded siduda ELi ja Türgi vahelise strateegilise koostöö kujundamine, mis on ülimalt kiire küsimus, läbirääkimistega, mis on aeglustunud objektiivsetel põhjustel. Nii saan mina aru Türgi avaldusest Nabucco kohta. Siin vajame pragmaatilisemat lähenemisviisi. Väljapressimise tee on halb tee.

Horvaatia puhul peaksime tegema kõik võimaliku, et hoida ühinemisprotsessi senist tempot, mille järgi on Horvaatia ühinemine Euroopa Liiduga ette nähtud 2009. aastal. Selle piirkonna stabiilsus on endiselt habras. Piiri- ja omandivaidlused ei saa muutuda Balkani piirkonda laienemise lisatingimusteks. Piirkonna stabiilsuse tagamiseks peaksime nii kiiresti kui võimalik kaasama lõimimisse Horvaatia, seejärel aga Serbia, Makedoonia ja Montenegro ning võib-olla ka Kosovo ja Albaania.

  Joost Lagendijk , fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (NL) Härra juhataja, daamid ja härrad, proua Oomen-Ruijteni koostatud raportit saan kommenteerida lühidalt. Kokkuvõttes on tegemist hea raportiga, mis annab täpse ülevaate püsivatest probleemidest ja märgib ära valdkonnad, kus on tehtud edusamme. Selles suhtes avaldan raportöörile kiitust.

Tegelikult soovin kasutada võimalust ja analüüsida, millised on olnud Euroopa Liidu ja Türgi suhted selle parlamendikoosseisu viieaastase ametiaja jooksul. Vaadates tagasi viie aasta tagusele ajale, selgub, et 2004. aasta oli reformide kuldaasta, mis tõi tõesti Türgi ELile lähemale. On veider ja ausalt öeldes ka pisut kurb, et pärast 2004. aastat on reformid olnud liiga aeglased, et tegelikult on ELi valmidus anda Türgile võimalus nüüd hoopis väiksem ja et Türgis on liitumisvaimustus kahanenud.

Kõik nende aastate jooksul avaldatud parlamendi raportid näitavad selgelt, millised on oluliste reformide puhul Euroopa Parlamendi jaoks esmatähtsad küsimused. Esiteks on sõna- ja arvamusvabaduse olukord endiselt ebarahuldav, vaatamata sellele, et kurikuulus artikkel 301 muudeti ära. On väga kahetsusväärne, et veebilehed, sealhulgas Youtube, ei ole ikka veel Türgis kättesaadavad ja et valitsus avaldab osale ajakirjandusele vastuvõetamatut survet.

Teiseks oli kurdi küsimuses 2007. aastal suur lootus, et pärast kurdi rahvapartei DTP liitumist jõuavad DTP ja AKP kokkuleppele. Kahjuks nii ei läinud.

Kolmandaks, mis puutub usuvähemustesse, siis kuigi on olemas teatud vähemusrühmadele abiks olev seadus organisatsioonide kohta, ei ole suudetud lahendada suure moslemi vähemusrühma – aleviitide – küsimust. Sellest loiust edasiminekust hoolimata pooldab suurem osa Euroopa Parlamendi liikmeid endiselt ühinemist.

Minu arvates peaks nii tänasest arutelust kui ka viimase viie aasta jooksul peetud aruteludest kostev sõnum Türgi valitsusele olema, et see ebapiisavatele reformidele vaatamata avaldatav toetus püsib üksnes siis, kui viivitamata tehakse uued ettepanekud reformideks kõnealuses kolmes valdkonnas.

Selles suhtes jagan teatud määral voliniku optimismi, mille põhjuseks on kurdikeelne telekanal ning Türgi ja Armeenia vahel loodud ühendused. 2004. aasta reformitahe peab tagasi tulema. Olen veendunud, et kui see juhtub, on nii meil kui ka Türgis peetavad arutelud taas optimistlikud.

  Adamos Adamou, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (EL) Härra juhataja, härra volinik, Türgi eduaruanne ja detsembris läbi viidud hindamine näitavad, kas see riik on täitnud Kopenhaageni kriteeriumid ning assotsiatsioonilepingust ja Ankara lepingu lisaprotokollist tulenevad kohustused.

Nii Türgile kui ka Euroopa Liidule oluline täielik lõimimine on endiselt tõukejõud hulgale Türgi poliitika reformidele ja muudatustele, mille eesmärk on kaitsta kõikide vähemuste õigusi, leida lahendus kurdi küsimusele, tunnistada armeenlaste genotsiidi ja avada piirid Armeeniaga.

Türgi peab täitma kõik oma Euroopa Liidu ees võetud lepingulised kohustused, nii nagu on teinud kõik varasemad kandidaatriigid. Kuid ta on unarusse jätnud Euroopa Liidu ees võetud lepingulised kohustused, mis puudutavad liikmesriiki Küprost. Ta keeldub avamast Küprose laevadele ja õhusõidukitele oma sadamaid ja lennujaamu, loobumast vetost, mille ta on pannud Küprose osalemisele rahvusvahelistes organisatsioonides, ning püüdes saada otsustajaks selle piirkonna asjade üle, jätkab ta Küprose okupeerimist ja seega rahvusvahelise õiguse rikkumist.

Meil on praegu pooleli läbirääkimised Küprose küsimuse lahendamiseks rahvusvahelise ja Euroopa õiguse alusel kahe poliitiliselt võrdse tsooni ja kogukonnaga föderatsiooni loomise teel, nagu on sõnastatud ÜRO resolutsioonides. Seetõttu peab Euroopa Liit jääma oma algsete seisukohtade juurde ning suurendama survet, et Türgi võimaldaks läbirääkimistel sisuliselt edasi minna, lõpetaks okupatsiooni ja võtaks meetmeid teadmata kadunud inimeste saatuse väljaselgitamiseks. Me tõstatasime selle küsimuse muudatusettepanekutega uuesti pärast Türgi sõduri Olgkatsi hiljutisi avaldusi kümne siiani teadmata saatusega Küprose kreeklasest vangi hukkamise kohta 1974. aastal, kuigi teadmata kadunud inimeste kohta on olemas ka teine resolutsioon. See on puhtalt humanitaarküsimus, mille tähtsust pidev ülekordamine ei vähenda.

Mis puudutab energiapeatükki, siis seda ei saa avada enne, kui Türgi lõpetab Küprose Vabariigi takistamise kasutamast suveräänseid õigusi viimase majandusvööndis. Härra volinik, ma näen teie enda aruandest, et komisjon tunneb muret Küprose territoriaalvetes süsivesinikeuuringuid teinud aluste tülitamise pärast Türgi sõjalaevade poolt ning et oma 8. detsembri 2008. aasta järeldustes nõuab nõukogu hoidumist igasugusest ähvardamisest, vastuolude tekitamisest või heanaaberlikke suhteid ja vaidluste rahumeelset lahendamist kahjustada võivast tegevusest.

Härra volinik, oleks hea, kui te suunaksite Türgi õigele teele, just nii nagu teie avaldustes on märgitud. Me oleme selle kohta esitanud muudatusettepaneku, mille sisu vastab täielikult teie, volinik, ja seega ühtlasi komisjoni avaldustele.

  Bastiaan Belder, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (NL) Härra juhataja, punktis 17 kutsub raportöör Oomen-Ruijten kogu Türgi ühiskonda üles austama täielikult usuvabadust. Toetan seda üleskutset igati, sest see puudutab üht põhilist kriteeriumi Türgi ühinemiseks Euroopa Liiduga.

Samal ajal aga levitavad Türgi haridussüsteem ja ajakirjandus üksteise võidu stereotüüpseid pilapilte põlistest Türgi kristlastest, keda kujutatakse rahvavaenlastena ja lääneriikide kannupoistena, kes tahavad kodumaad uuesti koloniseerida ja omavahel ära jagada. Härra volinik, kas te nõuate passiivseks jäänud Türgi valitsuselt, kes vastutab samuti tekkinud olukorra eest, selle ühinemist takistava asjaolu kohta aru?

Lisaks, volinik, kõik Türgi isikut tõendavad dokumendid sisaldavad andmeid kodanike usutunnistuse kohta ehk just selle kohta, mis on Türgi kristlaste eri vormides avalduva sotsiaalse diskrimineerimise põhjus. Härra volinik, see on küllaldane põhjus nõuda Türgi läbirääkijalt nimetatud osa viivitamatut eemaldamist ametlikest dokumentidest.

  Luca Romagnoli (NI). – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, kuigi tundub, et Horvaatia on teinud diskrimineerimist keelavate õigusaktide vastuvõtmisel rahuldavat tööd, soovitan enne resolutsioonis sisalduvatele avaldustele kiituse jagamist kontrollida, kuidas neid seadusi rakendatakse. Näiteks tundub mulle, et kinnisvara kättesaadavuse tagamisel on tegelik edasiminek väga väike, eriti seoses itaallaste investeerimisvõimalustega. Ma ei toeta resolutsiooni, sest vaatamata silmanähtavalt vähesele arengule ja vastuoludele ühenduse õigustikuga oodatakse selles rõõmuga ühinemist, mis minu arvates võib toimuda liiga vara. Las nad tagastavad selle, mille nad meie Istra ja Dalmaatsia põgenikelt 1947. aastast alates on varastanud. Alles siis saame rääkida nende ühinemisest.

  Anna Ibrisagic (PPE-DE). – (SV) Härra juhataja, ma leian, et resolutsioon endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi kohta on tasakaalukas, ning ma soovin tänada härra Meijerit, kes keskendus oma töös nii reformidele ja saavutatud eesmärkidele kui ka veel parandamist vajavatele valdkondadele. Mul on eriti hea meel resolutsioonis sisalduva selge sõnumi üle, et pärast kolmeaastast läbirääkimiste alustamisega ootamist on olukord praegu väga murettekitav ja vastuvõetamatu. On vaieldamatu, et endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik on Euroopa riik ja tema koht on Euroopa Liidus.

Kui me seda küsimust Euroopa Parlamendis arutame, hoidun ma tavaliselt mainimast Kreeka ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahelist nimevaidlust. Usun, et on palju muid küsimusi, mida tuleks põhjalikumalt arutada, kuid mida me kunagi ei puuduta, sest nimevaidlus võtab suurema osa ajast. Kuid lugenud mitmeid muudatusettepanekuid, tunnen täna vajadust tungivalt rõhutada, et igasuguste kahepoolsete konfliktide ärakasutamine selleks, et raskendada mõne riigi kiiremat lõimumist Euroopaga või takistada riigi osalemist rahvusvaheliste institutsioonide töös, on vastuvõetamatu.

Paljude riikide vahel on olnud ja on praegugi kahepoolseid vaidlusi ja meie kõigi soov on, et need laheneksid võimalikult kiiresti ja mõlemale poolele rahuldavalt, kuid need ei peaks minu meelest takistama Euroopa lõimumist, eriti kui asjaomased riigid asuvad nii geograafilises kui ka poliitilises mõttes tundlikus kohas.

  Józef Pinior (PSE). – (PL) Härra juhataja, kolmandat aastat järjest olen ma endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi eduaruande küsimuses Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni raportöör. Pean ütlema, et Makedoonia olukord meenutab mulle pilti Antiik-Kreeka tragöödiast. Kuigi on tõsi, et üldiselt väljendavad pooled oma head tahet, ei järgne sellele mitte midagi rohkemat. Kolm aastat tagasi olin ma kindel, et praeguse parlamendikoosseisu ametiaja lõpul saame kõnelda edust Makedooniaga peetavatel läbirääkimistel Euroopa Liiduga ühinemise üle. Kuid nii ei läinud. Põhiprobleem on nimeküsimus. Hoolimata sellest, et tegemist on kahepoolse küsimusega, mis pole seotud Kopenhaageni kriteeriumidega, mõjutab see poliitilist olukorda Makedoonia ühinemisläbirääkimiste ajal. Kreekal on tahe olemas ja Makedoonial endal on tahe olemas, kuid juba mitu aastat pole olnud võimalik selles asjas kokkuleppele jõuda. Eduaruannet käsitlenud Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni raportöörina saan väljendada üksnes lootust, et see küsimus lahendatakse Euroopa Liidu, Makedoonia ja Kreeka huvisid arvestades.

Makedoonias on probleem poliitiliste institutsioonide stabiliseerimisega. Seda on väga selgelt näha. Väga selgelt on näha ka Euroopa Liiduga ühinemise poole liikuva riigi ühiskonna, võimude ja poliitiliste rühmituste tahe. Nõukogu peaks tegema otsuse alustada ühinemisläbirääkimisi enne 2009. aasta lõppu, kuid siduma selle eelkokkulepete kõige tähtsamate punktide täieliku täitmisega. Selles suhtes on väga olulised Makedoonia eelseisvad presidendi- ja kohalike omavalitsuste valimised. Meie siin Euroopa Parlamendis jälgime neid valimisi väga tähelepanelikult.

  Charles Tannock (PPE-DE). – Härra juhataja, tänan teid selgituse eest. Kreeka ühines Euroopa Liiduga 1981. aastal ja liikmesus on sellele riigile toonud palju kasu, mille üle on mul väga hea meel. Peaaegu 30 aastat hiljem aga soovib ka Makedoonia loomulikult Euroopa Liiduga ühineda ja saada samasugust kasu. Seetõttu oleks õiglane, kui Kreeka väljendaks Balkanil asuva naaberriigina tugevat solidaarsust ja aitaks Makedoonia-sugusel väikeriigil soove täita.

Kuid oma Makedoonia-nimelise maakonna pärast on Kreeka vastu iseseisvale nimele Makedoonia Vabariik ja nõuab, et kasutataks nime endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik. Miks ei nõua siis Kreeka järjekindluse tagamiseks, et Eesti ametlik nimi oleks endine Nõukogude Liidu Eesti Vabariik?

Seepärast on mul kahju, et Kreeka kaalub nüüd selle küsimuse tõttu vetoõiguse kasutamist Makedoonia liitumise suhtes. Kardan, et Kreeka võib end naerualuseks teha, ja kutsun Ateenat üles oma seisukohti pehmendama. Olen Euroopa Parlamendis ja oma valijaskonna hulgas tuntud suure Kreeka ning Kreekat ja Küprost esindavate Euroopa Parlamendi liikmete sõbrana, kuid ma kuulun ka äsjaloodud Euroopa Parlamendi Makedoonia sõprusrühma. Lahendagem see püsiv küsimus kohe ja mõistlikult. Samuti palun Euroopa Parlamendil saata parlamendiliikmete delegatsioon Makedoonia tulevasi presidendivalimisi vaatlema ja aitama valimiste tulemusi seadustada.

Mis puudutab Horvaatia peatset ühinemist Euroopa Liiduga, siis on kahetsusväärne, et piirivaidlused Sloveeniaga on ikka veel lahendamata. Nagu ka Kreeka ja Makedoonia juhtumi puhul, tuleb need raskused ületada kahepoolselt, mitte segada neid ELiga ühinemisse.

Sloveenia ühines Euroopa Liiduga, kui tal oli veel lahendamata küsimusi Itaaliaga, kuid Itaalia ei seisnud Sloveenial ees ega takistanud tema ühinemist ning ma ei näe põhjust, miks ta peaks nüüd omakorda Horvaatia liitumist tõkestama. Samasuguses olukorras tulevikus ei toetaks ma iial Horvaatia vetot Serbia ühinemisele territoriaalsete vaidluste pärast.

Mis aga minu laienemisest väsinud valijatele hoopis rohkem muret valmistab, on Horvaatia rohke organiseeritud kuritegevus ja korruptsioon, mille kõrvaldamise peab valitsus tõesti seadma riiklikult esmatähtsaks küsimuseks.

ISTUNGI JUHATAJA: MARTINE ROURE
asepresident

  Alexander Graf Lambsdorff (ALDE). – (DE) Proua juhataja, kõigepealt lubage selgitada, et räägin Türgi teemal oma fraktsiooni, mitte enda nimel. Türgis toimuv paneb liberaale ja demokraate muretsema. Kolme aasta jooksul ei ole reformi edenemine olnud mitte üksnes liiga vähene, vaid on toimunud isegi tagasiminek. Nagu volinik Rehn õigesti märkis, on ajakirjandusvabadus üks Euroopa Liidu põhiväärtusi. Euroopa Liiduga ühineda sooviv riik peab ilma igasuguse kahtluseta ajakirjandusvabadust austama.

Kuid me näeme hoopis midagi muud. Kriitikat tegevatel ajakirjanikel on raskusi akrediteeringu saamisega. Uuel ATV omanikul on endiselt hulk küsimusi vastamata, kõrgetelt ametikohtadelt kostuvad üleskutsed boikoteerida teatud meediakanaleid ja Dohani kontsernile on meelevaldselt määratud 400 miljoni euro suurune maksutrahv. See on omavoliline käitumine ja toob meid õigusriigi põhimõtete juurde, mille järgimine on liberaalidele sama tähtis kui ajakirjandusvabaduse järgimine. Õigusriik peab olema tagatud. Teated järjest sagedasematest juhtumitest, mil politsei kohtleb vääralt ja piinab kinnipeetuid, valmistavad meile sügavat muret, eriti kui piinamine ja väärkohtlemine toimub väljapool ametlikke vanglaid või politseijaoskondi, kuid loomulikult on ka seal asetleidvad juhtumid murettekitavad.

Sümboolsed ja vaid pragmaatilised meetmed, näiteks uue programmi vastuvõtmine või uue pealäbirääkija ametissenimetamine teevad heameelt, kui asja üksnes praktilisest küljest vaadata. Kuid need ei ole piisavad, et anda reformidele uut hoogu. Liberaalide ja demokraatide arvates peab Türgi muutma majandust, ühiskonda, poliitikat ja põhiseadust iseenda ja oma rahva huvides, sõltumata ühinemisväljavaadetest.

Kui lubate, siis ütleksin veel midagi käimasoleva arutelu kohta. See meenutab mulle lõbustuspargi karusselli, kus kord sõidab mööda Türgi, kord Horvaatia ja kord Makedoonia hobune. Leian, et me peaksime arutelu esimesel võimalusel ümber kujundama. Peale selle oleksin tänulik, kui see toimuks Brüsselis, mitte Strasbourgis.

  Mario Borghezio (UEN). – (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, Horvaatia küsimuses on Itaalia rahva nimel kõnelejatel ja Itaalia rahva poolt valitutel kohustus rõhutada itaallaste õigustatud nõuet. Üle 60 aasta on möödunud meie Istra ja Dalmaatsia vara ajaloolisest vargusest. Horvaatial on moraalne kohustus nõue täita ning president Barrosol on toimik selle hella ja ülekohtuse loo kohta, millele tuleb juhtida inimeste tähelepanu. Tegemist on pigem moraalse kui poliitilise küsimusega vara tagastamisest tegelikele omanikele – 1411 kinnistut kuulus algselt itaallastele.

Mis puudutab Türgit, siis kuidas me saame rahuliku südamega mõelda liikmesuse andmisest riigile, kes kasutab praegu NATOs oma islamlikku vetoõigust peasekretäri ametissenimetamise vastu ainuüksi põhjusel, et viimane esindab riiki, kus leidis aset karikatuurijuhtum, nimelt Taanit? Islamiriik Türgi on põhjustanud islamliku seisaku ühe peaministri määramisel Atlandi liidu peasekretäriks puhtalt põhjusel, et see on peaminister riigis, kus avaldati islamiteemaline karikatuur, s.o vabas riigis, kus erinevalt Türgist on võimalik avaldada iroonilisi karikatuure Muhamedi kohta. Türgis kehtib seadus – volinik peaks seda teadma –, mis keelab muu kui islami pühakoja rajamise tänavale, kus asub mošee. Teisisõnu – kui sellel tänaval on mošee, ei ole seal lubatud ühtki teist usku esindavat hoonet. Meie raportööril, kes kannab minu meelest kenasid pükse, ei lubataks täna oma pükskostüümis Türgi parlamenti siseneda. See näitab, kui kaugel taga me oleme. Türgi asub Aasias, mitte Euroopas.

  Angelika Beer (Verts/ALE). – (DE) Proua juhataja, daamid ja härrad, kõigepealt lubage mul Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni nimel tervitada täna siin viibivat Makedoonia asepeaministrit.

Teiseks ütlen palju tänu nõukogu eesistujale Tšehhile ja avalduse eest peaminister Topolánekile, kes esimese asjana märkis eile, et Makedoonia ja Kreeka nimevaidlus on kahepoolne ega peaks tooma kaasa mingeid tagajärgi, ning teise asjana pooldas Makedoonia võimalikult kiiret ühinemist NATOga ja seega ka Kreeka veto tagasivõtmist – need on kaks väga tähtsat asjaolu.

Võib-olla oleme teinekord pisut kõrgid, kui arutleme kandidaatriikide üle, ja seetõttu soovin tõstatada isikliku vastutuse küsimuse, sest me arutame siin kandidaatriikide väljavaateid ja vajakajäämisi, kuid teisest küljest on meil ka väga tugevaid poliitilisi jõude, näiteks Saksamaa konservatiivid, kes suruvad peale Horvaatia vastuvõtmist ega soovi, et teised riigid Horvaatiale järgneksid.

Kui see oleks järgmise parlamendikoosseisu ametiajal Euroopa Liidus valitsev arvamus, siis hävitaks see kallihinnalise rahuplaani, mis koostati pärast Balkani sõdu. Meie kaotaksime oma tõsiseltvõetavuse ja ka Euroopa tõsiseltvõetavus väheneks. Palun kõigil sellele vastu seista.

Horvaatia ja Sloveenia puhul eeldame, et ilma kahepalgelisuse ja vetodeta kulgeb kõik hästi ja et piirivaidlused võib kõrvale jätta, ning loodame, et läbirääkimisi Makedooniaga alustatakse esimesel võimalusel.

  Gerard Batten (IND/DEM). – Proua juhataja, kui Türgi ühineb Euroopa Liiduga, saab temast vaeseim ja majanduslikult mahajäänuim liikmesriik, mille elanike arv ületab 72 miljonit. Sajad tuhanded, kui mitte miljonid inimesed siirduvad Suurbritannia-sugustesse riikidesse.

Euroopa Liit hakkab piirnema selliste riikidega nagu Süüria, Iraak ja Iraan, kus on väga suur võimalus edaspidiste konfliktide ja vastuolude tekkeks.

Kuid inimesed, kes peaksid Türgi liitumise pärast tõepoolest muret tundma, on Küprose kreeklased – Türgi ühinemisel ELiga saavad türklased õiguse liikuda kõikjale Euroopa Liitu. Tuhanded türklased saavad seadusliku õiguse minna Küprose lõunaossa ja see soovi korral suhteliselt õiguspärasel viisil tegelikult okupeerida.

Euroopa Parlamendi valimistel 4. juunil ei tohiks Londonis olevad Kreeka päritolu valijad unustada, et nii konservatiivid, leiboristid, liberaaldemokraadid kui ka rohelised toetavad innukalt Türgi liitumist. Ainus Türgi liitumise vastu olev Briti partei Euroopa Parlamendis on Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei.

  Philip Claeys (NI). - (NL) Proua juhataja, kui ka midagi muud ei ole saavutatud, siis on läbirääkimised Türgiga aidanud komisjonil ja nõukogul täiustada eufemismide kasutamise kunsti. Viis, kuidas Türgi probleeme pisendatakse, hakkab muljet avaldama. Sellest on Türgis teatud määral isegi pilketeema saanud.

Probleemide nimekiri on nii pikk, et asjaolu, et läbirääkimised ikka veel jätkuvad, tekitab hämmeldust. Tõepoolest, komisjon on lubanud, et läbirääkimised peavad sammu Türgi reformidega. See lubadus on nüüd täielikult murtud, sest pidevalt avatakse uusi peatükke.

Üle kolme aasta kestnud läbirääkimiste tulemused on ülimalt kahetsusväärsed. Seega lõpetagem need. Türgi ei ole Euroopa riik ega kuulu seetõttu Euroopa Liitu, kuid töötagem selle asemel välja eripartnerlus.

  Doris Pack (PPE-DE). – (DE) Proua juhataja, härra nõukogu eesistuja, härra volinik, Horvaatia on esimene riik, kelle ühinemisele Euroopa Liiduga on pärast viimast kaht laienemist Rumeeniasse ja Bulgaariasse määratud õigustatult väga suured nõudmised, ning seetõttu on Horvaatia täidetud eesmärgid ja tehtud edusammud eriti kiiduväärt. Järelejäänud kohtureformidega tegeldakse praegu. Veel kord rõhutamist leidnud täielik koostöö Haagi Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga on õigel teel.

Sloveenia puhul on küsimus kahepoolsetes piirivaidlustes. Härra volinik, ühtäkki viitasite te Euroopa piirivaidlustele. Enne 2004. aastat ei olnud need Euroopa piirivaidlused, vaid tegemist oli tunnustamata piirivaidlustega. Samuti ei pöördunud keegi vaidluse lahendamiseks ÜRO poole, nii nagu nüüd on tehtud. Seega kui Sloveenia lõpetaks vajalike läbirääkimispeatükkide avamise tõkestamise, mida ta põhjendab kahepoolsete piirivaidlustega, mis tema enda liitumist Euroopa Liiduga ei takistanud, saaks ühinemisläbirääkimised Horvaatia ja ELi vahel lõpetada selle aasta lõpuks.

Kandidaatriik Makedoonia on samuti teinud suuri edusamme. Kui märtsi lõpul toimuvad valimised vastavad rahvusvahelistele normidele, peab Euroopa Liit lõpuks ometi määrama ühinemisläbirääkimiste alguse päeva. Puhtalt kahepoolne nimevaidlus Makedoonia ja Kreeka vahel ei tohi anda Kreekale põhjust vetot kasutada.

Jääb üle ainult loota, et need kaks ELi liikmesriiki – Kreeka ja Sloveenia – mäletavad enda olukorda enne ELiga ühinemist ning saavad aru, et nad peaksid oma naaberriikide suhtes käituma õiglaselt ja Euroopale kohaselt.

Kui Horvaatia ja Makedoonia saavutavad oma naabrite abiga sel aastal eesmärgid, mida ma kirjeldasin, oleks see ülejäänud Lääne-Balkani riikidele positiivne märguanne sellest, et Euroopa Liit võtab tõsiselt Thessaloníkis antud lubadust võtta vastu kõik Lääne-Balkani riigid, ja proua Beer – seda toetab ka Saksamaa kristlik-demokraatlik liit.

  Libor Rouček (PSE). – (CS) Soovin esitada mõned märkused. Esiteks on hea, et me arutame Euroopa Liidu laienemist, sest on oluline, et ka suure majanduskriisi ajal ei kaota Euroopa silmist üht oma õnnestunud eesmärki, nimelt edasist laienemist. Me peame jätkuvalt sellele eesmärgile keskenduma. Teiseks olen seoses Horvaatiaga kindlal veendumusel, et ühinemiskõnelused saab sellel aastal lõpetada. Seetõttu palun nõukogul kohe tegutseda ja luua tehniline töörühm, kelle ülesandeks saab ühinemislepingu projekti koostamine. Mis puudutab endist Jugoslaavia Makedoonia Vabariiki, on kahetsusväärne ja Makedoonia meelestatusele ebasoodne, et ikka veel ei ole ühinemiskõnelused Skopjes alanud, hoolimata sellest, et Makedooniast sai kandidaatriik kolm aastat tagasi. Seepärast kutsun nõukogu üles seda protsessi kiirendama. Türgi puhul aga olen nõus, et poliitilisi reforme tuleb enne niinimetatud poliitiliste peatükkide avamist kiirendada. Kuid ma ei mõista, miks ei ole võimalik pidada Türgiga läbirääkimisi näiteks energiapeatüki üle, mis on nii Euroopa Liidu kui ka Türgi jaoks eluliselt tähtis.

  Jelko Kacin (ALDE). – (SL) Meie Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioonis toetame härra Meijeri raportit. Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik väärib paremat tulevikku ja seda, et talle antaks võimalus. Kuid ta vajab ka pisut rahvusvahelist austust, sealhulgas enesemääramisõigust ning oma keele ja kultuuri tunnustamist.

Riigi nime küsimus on liiga pikalt lahendamata jäänud ja õhkkond riigis on juba mõnda aega halvenenud. Järjest enam levib populism ja rahvuslus, liiga palju on poliitiliste küsimuste taha varjumist ja sõnavõttudes rünnatakse naaberriike. Heanaaberlikele suhetele ei aita kaasa komme anda infrastruktuurirajatistele nimesid, mis on tuntud Kreeka ajaloost enne slaavlaste piirkonda saabumist. Üle kümne meetri pikkuste monumentide püstitamine ei ole vajalik.

Kui me tahame ebastabiilsust ära hoida, peame aitama endisel Jugoslaavia Makedoonia Vabariigil, selle poliitikutel ja rahval blokaadist välja murda. Viisanõuete tühistamisest ei piisa. See riik vajab läbirääkimiste alguse päeva kindlaksmääramist. Nad väärivad võimalust näidata ühinemise käigus oma häid külgi. Me peame neid nüüd aitama ja näitama, et meil on neisse usku. Nii saame aidata kaasa piirkonna stabiilsusele ja soodsale arengule. Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik vajab praegu positiivset vastukaja, sest aeg on tähtis. Õigupoolest võib isegi öelda, et aeg on raha.

Lubage mul öelda ka paar sõna Horvaatia kohta. Härra volinik, Sloveenia ja Horvaatia endiste peaministrite härra Drnovšeki ja härra Račani suur saavutus oli piirikokkuleppe sõlmimine. Kahjuks ei ole neid enam meie hulgas, kuid neil oli julgust minna edasi, investeerida tulevikku ja saavutada mingigi edasiminek. Ma pean õigeks, et ergutate mõlema riigi valitsusi nende jälgedes käima ning uut piirikokkulepet sõlmima ja tegema seda just lähitulevikus. See oleks kasulik nii Sloveeniale, Horvaatiale, Euroopa Liidule kui ka Lääne-Balkani riikidele.

  Bogusław Rogalski (UEN). – (PL) Proua juhataja, läbirääkimised Türgi ühinemise üle Euroopa Liiduga on endiselt pooleli, kuigi need oleksid pidanud juba ammu lõppenud olema. Türgi valitsus ei ole esitanud ühtset ja kõikehõlmavat poliitiliste reformide programmi. Türgi ei ole taasalustanud tööd ilmaliku põhiseadusega, mille olulise osa pidi moodustama Türgi valitsuse tagatav inimõiguste ja põhivabaduste kaitse.

Jätkuvalt diskrimineeritakse etnilisi ja usulisi vähemusi. Samuti ei ole Türgi võtnud meetmeid kohtute erapooletuse tugevdamiseks. Endiselt ei kaitsta Türgis sõna- ja ajakirjandusvabadust, vaid hoopis rikutakse seda avalikult. Koduvägivald ja sundabielud on ikka veel tavalised nähtused.

Türgi vastuseis ELi ja NATO strateegilisele koostööle on täielikus vastuolus ühenduse huvidega. Veelgi enam, Türgi ei tunnista ühe Euroopa Liidu liikmesriigi, nimelt Küprose iseseisvust. See on skandaalne. Türgi on antidemokraatlik inimõigusi rikkuv riik, kes juhindub meile võõrastest väärtustest. Euroopale oleks palju kasulikum, kui Türgist ei saaks Euroopa Liidu liiget.

  Sepp Kusstatscher (Verts/ALE). – (DE) Tänan, proua juhataja. Tahan tänases laiaulatuslikus arutelus rõhutada üht probleemi – see on Makedoonia mitmekeelsuse küsimus.

Konflikt sai hiljuti alguse albaania ja makedoonia keelt kõnelevate lastevanemate vahel Struga koolides. Rahvuslikult meelestatud vanemate survel otsustasid vastutavad isikud korraldada õppetegevust rahvusrühmades, kuid see on vale samm. Keelerühmade eraldamine ei soodusta keeleõpet, vaid seda teeb eri keelt rääkivate inimeste sundimatu kokkuviimine koolis, töö juures ja mänguplatsil. Loomulikult valmistab heameelt inglise keele õpetamine, mis on nüüd kõikjal kohustuslik juba esimesest klassist alates, kuid makedoonlased ei tohiks kasutada seda ettekäändena, et mitte õppida albaania keelt, ja albaanlased, et mitte õppida makedoonia keelt. Mitmekeelsete piirkondade koolidel on väga eriline ülesanne – nad peavad õpetama lastele emakeelt ja ka naabrite keelt.

Euroopa Liidu juhtlause on „Ühinenud mitmekesisuses” ja see peaks kehtima ka makedoonlaste kohta.

  Hanne Dahl (IND/DEM). – (DA) Proua juhataja, ma leian, et Türgi peaks olema Euroopa Liidu liige. Kriitika Türgi suhtes on sageli õigustatud, kuid vabandused ja äraootaval seisukohal olemine peab lõppema ning tuleb koostada tõsine kava Türgi ühinemiseks ELiga. See on aeganõudev, aga kõnealune riik peab Euroopa Liiduga ühinema ja see peab olema meie selge ja kindel sõnum. Selle asemel, et pidada Türgi demokraatia üle pseudoarutelu, vajame tõelist ja avatud arutlust teemal, millist rolli saab usk ühiskondlikus mõttevahetuses mängida ja millist rolli ta peaks mängima. Me peame tegema Euroopas koostööd nii, et suudame vastata nõudmistele, mida esitab eri uskudest koosnev Euroopa. Seda tehes ei tohi me kaotada silmist keskseid väärtusi ega selle inimese puutumatust, kes lähtub Euroopa väärtustest, mis on kujunenud sajandite jooksul enne ja pärast Kristuse sündi juudi, kristliku ja hellenistliku kultuuri kokkusulamisel.

  Carl Lang (NI). – (FR) Proua juhataja, mul on üks minut aega teile öelda, et vaatamata Euroopa institutsioonide meelekindlusele ja pimedusega löödusele peaks üks asi kõigile selge olema – on aeg lõpetada Türgi ühinemisprotsess.

Läbirääkimised on takerdunud ning valitseb vastastikune mõistmatus ja pidev ebaselgus. Selline olukord on kahjulik kõigile – nii Euroopa Liidule kui ka Türgile. Me peame lõpetama silmakirjatsemise ja teesklemise.

Me ei tohi unustada üht ilmselget asjaolu. Türgi on Väike-Aasia riik. Türgi ei ole Euroopa riik ei geograafiliselt ega kultuuriliselt. Türgi sõjavägi on okupeerinud osa ühest Euroopa Liidu liikmesriigist ning siiani oleme avanud vaid kümme läbirääkimiste peatükki 35st ja ainult üks neist on suletud. Kõigil, alates Küprosest, on aeg taastada oma vabadus, sõltumatus ja suveräänsus.

Eurooplased ei soovi Türgit Euroopasse. Austagem oma inimesi ja austagem Euroopat!

  Pál Schmitt (PPE-DE). - (HU) ELi-Horvaatia parlamentaarse ühiskomisjoni esimehena soovin juhtida teie tähelepanu eriti märkimisväärsele sündmusele. Esmaspäeval nõustus Horvaatia peaminister – ja mitte ainult peaminister, vaid ka president ja kõik parlamendi opositsiooniparteid – sellega, et Euroopa Liit peaks vahendama Horvaatia ja Sloveenia piirivaidluse lahendamist rahvusvahelise õiguse alusel. Leian, et Euroopa Liidu ajaloos on enneolematu, et üks liikmesriik halvab liidu laienemise ja takistab praegu 12 läbirääkimispeatüki avamist, kui mõnda aega tagasi, 2001. aastal oma ühinemiskõneluste ajal kinnitas see riik, et tal ei ole naabritega piirivaidlusi.

Alates ühinemisläbirääkimiste algusest 2005. aastal on saavutatud hulk tulemusi kohtusüsteemi ja avaliku halduse valdkonna ümberkujundamisel, korruptsioonivastaste meetmete võtmisel, vähemuste õiguste tagamisel, põgenike tagasipöördumisel ja piirkondlikus koostöös. Horvaatia puhul tähendas see esimest korda terve hulga püstitatud eesmärkide täitmist. Ligikaudu sada eesmärki täideti edukalt. Pärast neid erakordseid jõupingutusi ootab Horvaatia rahvas nüüd lõpuks ometi häid teateid Euroopa Liidust. Tundlik ja iseteadlik rahvas pettus, kui sõbralik naaberriik blokeeris ainsana edasised ühinemisläbirääkimised. Balkani riikides on pikaajalist stabiilsust võimalik saavutada üksnes siis, kui nad lõimuvad Euroopaga. Liit teeb vea, kui laseb Sloveenial kahepoolse vaidluse tõttu tõkestada kõnelusi Horvaatiaga, vaatamata sellele, et Horvaatia on teinud kõik võimaliku Euroopa põhiväärtuste kaitsmiseks ja ühenduse õigustiku vastuvõtmiseks. Proua juhataja, märgin, et on kahetsusväärne – võib-olla ka nende jaoks, kes meid kuulavad –, et me käsitleme kolme olulise ja ajaloolise riigi saatust korraga, just nagu oleks tegemist ühe ja sama riigiga. Vahest oleks olnud parem arutada neid kolme riiki eraldi.

  Emine Bozkurt (PSE). – (NL) Proua juhataja, soovin puudutada küsimust, millele proua Oomen-Ruijten samuti viitas, nimelt poliitiliste kriteeriumide küsimust. Läbirääkimistes Türgiga olid kodanikuõigused väga selgelt kavva lisatud. See kajastub ka käesolevas raportis.

Palju asju on nähtavalt paranenud – kurdikeelne televisioon, aga ka naiskomisjoni moodustamine Türgi parlamendis, mille nimel mina kui raportöör Türgi naiste õiguste küsimuses tegin viimastel aastatel väga palju tööd. Need on suured reformid.

Teine ilmne edusamm on väärkoheldud naiste varjupaikade arvu suurendamine. Kuid mis saab neist naistest pärast varjupaigast lahkumist? Kuidas nende ja nende laste eest hoolitsetakse? Türgi peab selle küsimusega tegelema. Selle kuu lõpul toimuvatel kohalike nõukogude valimistel peaks kohalikesse nõukogudesse rohkem naisi pääsema.

Soovin juhtida teie tähelepanu ka pettusevastasele võitlusele. Türgi peaks pettusevastases ja naistega kaubitsemise vastases võitluses tegema Euroopa Liiduga tõhusamat koostööd, sest liiga paljudest inimestest saavad nn rohelisi fonde või heategevusorganisatsioone hõlmavate pettuste ohvrid.

  Jim Allister (NI). – Proua juhataja, ma ei ole kunagi toetanud Euroopasse mittekuuluva Türgi ühinemist ELiga, kuid praegune majanduslangus tugevdab mu veendumust selles rohkem kui kunagi varem.

Suure toetajana kannab Ühendkuningriik Euroopa Liidu rahastamisel ebaproportsionaalset koormat ja Türgi kaasamiseks tehtavad üüratud lisakulud muudaksid meie koorma väljakannatamatuks. Vähenenud maksubaas, langevad sissetulekud ja suurenenud hoolekandekulud, samuti leiboristliku valitsuse juhtimisvigade tagajärjel tulevastel kümnenditel meid halvavad võlad ei võimalda meil kasutada oma kahanevaid vahendeid Türgi liitumise rahastamiseks.

Kui soovite, võite nimetada seda kitsarinnaliseks ja omakasupüüdlikuks rahvuslikuks huviks, kuid minu jaoks on see möödapääsmatu, kaine ja rahaliselt mõistlik käitumine.

  Antonios Trakatellis (PPE-DE). – (EL) Proua juhataja, kõnealuses piirkonnas asuva vanima Euroopa Liidu ja NATO liikmena on Kreeka olnud ja on jätkuvalt kõikide Balkani riikide Euro-Atlandi struktuuridesse lõimimiseks tehtavas töös esirinnas, sest ta usub kindlalt, et selle piirkonna riikide areng on kõigile kasulik.

Kreeka on investeerinud endisesse Jugoslaavia Makedoonia Vabariiki enam kui miljard dollarit ja loonud 20 000 töökohta, mis on kohalikku majandusse tehtud välisinvesteeringute hulgas enneolematu. Kreeka arvates ei ole nimevaidlusel üksnes ajaloolised, psühholoogilised või tundelised tahud. Tegemist on jätkuvalt olulise poliitilise küsimusega, mis puudutab kõiki Kreeka kodanikke, Euroopa heanaaberlikke suhteid ja piirkondlikku koostööd.

Tuletan Euroopa Parlamendile meelde, et Kreeka nõustus dokumendis KOM(2007)0663 endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile Euroopa Liiduga ühinemiseks kandidaadistaatuse andmisega sõnaselgel tingimusel, et läbirääkimistel leitakse ÜRO egiidi all nimeküsimusele vastastikku sobiv lahendus, mis aitab kaasa piirkondlikule koostööle ja heanaaberlikele suhetele, sest lahenduseta ei saa olla sõprust ja sõpruseta liite või partnerlust.

Meie saadikurühm ei ole vastu raportis väljendatud seisukohtadele, mis toetavad kindlalt lahenduse leidmist ÜRO egiidi all. Kahjuks on aga lisaks sellele selgele seisukohale lõigetes 12 ja 13 teisi täiesti vastuvõetamatuid fraase, mis õõnestavad probleemi lahendamiseks tehtavaid jõupingutusi ja õhutavad järeleandmatusele; muudatusettepanekud 1 ja 2 taastavad lõigete 12 ja 13 õige sõnastuse.

Muus osas sisaldab raport mitmeid punkte, mis aitavad endisel Jugoslaavia Makedoonia Vabariigil jätkuvalt Euroopale läheneda.

  Maria Eleni Koppa (PSE). – (EL) Proua juhataja, laienemispõhimõte on Euroopa Liidu välispoliitika kõige kordaläinum väljendus. Türgi puhul peab sõnum olema selge – eesmärk on lõimumine, mis saavutatakse kohustuste täitmise, demokraatia kindlustamise, inimõiguste austamise ja heanaaberlike suhete hoidmisega.

Türgi on äärmiselt olulises staadiumis nii riigisiseses kui ka oma geostrateegilise rolli ümbermõtestamise tähenduses. Selles raamistikus on ülimalt tähtis, et ta jätkaks reforme ja liiguks kindlalt Euroopa poole. Siiski märgin, et pingeline õhkkond, mida Türgi hiljuti Egeuse piirkonnas õhutas, on tekitanud uusi probleeme.

Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi puhul rõhutas komisjon selgelt, et see riik ei vasta läbirääkimiste alustamiseks vajalikele põhinõuetele, sest riigi demokraatias on märkimisväärseid vajakajäämisi. Mis puudutab nimevaidlust, siis hoolimata sellest, et Kreeka on näidanud üles koostöötahet ja reaalsustaju, ei ole Skopje sellele vastanud.

Kahjuks aga näidatakse täna käsitletavas Euroopa Parlamendi raportis minu riiki ainsana, kes vastutab läbirääkimiste alguse viibimise eest. See on Kreeka suhtes ebaõiglane ega aita lahendada probleemi, mis on vaevanud mõlemat riiki juba üle 15 aasta.

  Alojz Peterle (PPE-DE). – (SL) Siiani olen toetanud kõiki Euroopa Parlamendi raporteid, mis kajastavad Horvaatia edusamme teel Euroopa Liidu täieõiguslikuks liikmeks. Ka antud juhul on mul paljude Horvaatia saavutuste üle hea meel. Olen rõõmuga nõus toetama ka käesolevat olulist raportit, mille koostamisega kolleeg Swoboda on vaeva näinud, juhul kui kompromissina tehtud muudatusettepanekud kajastavad tasakaalukat ja realistlikku käsitust. Vaid nii saab kõrvaldada takistuste põhjused ja kiirendada Horvaatia ühinemist.

Nõustun täielikult nõukogu eesistuja härra Vondraga, kelle sõnul peab meie tegevus olema edasiviiv ja hoogne. Seda arvestades on minu meelest oluline, et pärast mitmeid ebaõnnestunud kahepoolseid püüdeid on Euroopa Komisjon nüüd oma vahendustegevuse algatusega andnud võimaluse uueks ja tõsiseltvõetavaks katseks saavutada Sloveenia ja Horvaatia piiri probleemile lõplik lahendus ning samas liikuda Horvaatiaga peetavate ühinemisläbirääkimistega kiiresti edasi.

Mul on hea meel märkida, et mõlemad riigid on selle algatuse hästi vastu võtnud ja et kõnelusi on alustatud kõrgemal tasemel. Loodan, et see algatus viib meid palju lähemale kolmekordsele võidule – võidule Horvaatia, Sloveenia ja Euroopa Liidu jaoks. Me ei saa lubada vaid ühe osalise võitu või vaid ühe seisukoha valitsemist – me võidame üksnes siis, kui töötame ühiste eesmärkide ja ühise tahte nimel.

Samuti olen raportöör Swobodaga ühel meelel selles, et me peame järgima rahvusvahelise õiguse osaks olevat võrdsuse põhimõtet. Nõustun täielikult ka volinik Rehniga, et piirivaidluse lahendamise sobiv lähtealus on ÜRO põhikiri ja et komisjoni algatus kajastab selle põhikirja mõtet.

On aeg keskenduda läbirääkimistele ilma ilukõnede või surveta, mis võib kahjustada kummagi poole eneseväärikust või Horvaatia seisundit ühinemise käigus. Me vajame positiivset õhkkonda. Olen kindlal veendumusel, et võimalik on vaid üks hea lahendus – see, millega Sloveenia ja Horvaatia nõustuvad kolmanda osalise, s.t komisjoni vahendustegevuse käigus. Ma tahaksin, et see juhtuks esimesel võimalusel.

  Giorgos Dimitrakopoulos (PPE-DE). – (EL) Proua juhataja, olen nõus Türgi väljavaadetega Euroopa suhtes ja tunnustan neid, kuid et selles valdkonnas soodsaid tulemusi saavutada, peab Türgi täitma alljärgnevad nõuded.

Esiteks peab Türgi ka tegelikult austama vähemuste õigusi ning loobuma sellisest poliitikast, mida ta rakendab näiteks Gökçeadal (Imvrosel) ja Bozcaadal (Tenedosel).

Teiseks peab Türgi parandama suhteid Kreekaga ehk tema Euroopale lähenemist toetava liikmesriigiga, näiteks lõpetama ettekäänete otsimise sõjategevuse alustamiseks ja viimaks ometi ka oma rikkumised Egeuse piirkonnas.

Kolmandaks on vaja edasiminekut Küprose küsimuses. Edasiminekut näitab ühelt poolt Türgi okupatsioonivägede väljaviimine ja teiselt poolt asumine kõikides küsimustes konstruktiivse seisukohale eesmärgiga probleem lahendada. Tuletan Euroopa Parlamendile meelde, et minu põlvkond kasvas üles teadmisega, et meie piirid asuvad Kyrenias.

  Joel Hasse Ferreira (PSE). – (PT) Türgi ühinemine Euroopa Liiduga edeneb aeglaselt. Praegu ei ole seda protsessi peatanud mitte Türgis läbiviidavate reformide mõõdukas tempo, vaid nõukogu ja komisjoni pikaldane tegevus. Tulevase ühinemise majanduslikku, sotsiaalset ja poliitilist mõju arutati põhjalikult eelmise aasta detsembris Poola linnas Sopotis toimunud konverentsil, kus mul oli rõõm ja au kõne pidada.

Mis puudutab Türgi valitsuse jaoks esmatähtsaid küsimusi, siis on kohane mainida jaanuaris Brüsselis toimunud hommikust kohtumist peaminister Erdoganiga. Selle kohtumise tulemuseks oli asjade õigeaegne selgitamine ja lisaks kontaktid, mida osa meist Türgi vabariiklastega sõlmis; samuti täiendasid pidevat tööd, mida me oleme ELi-Türgi parlamentaarses ühiskomisjonis teinud, mitmed Türgi rahvarühmad ja organisatsioonid.

Proua juhataja, härra volinik, daamid ja härrad, lõpetuseks ütlen, et see protsess on oluline tõeliselt laienenud, tugeva, maailmale avatud, ilmaliku ja demokraatliku Euroopa jaoks, kus demokraatlikult ühendatud Küprose Vabariigil on väärikas koht.

  Metin Kazak (ALDE). – (BG) Tänan, proua juhataja. Türgil on Euroopa geostrateegilise ja energiajulgeoleku tagamisel võtmeroll ja ta jääb ka praeguses kriisis stabiliseerivaks teguriks. On õige, et sellised sündmused nagu AK partei tegevuse lõpetamise toimingud, Ergenekoni juhtum ja kohalikud valimised on aeglustanud riigi reforme, kuid uue pealäbirääkija ametissenimetamine annab Türgi valitsusele hea võimaluse kiirendada oma õigusaktide vastavusse viimist Euroopa normidega ja astuda samme läbirääkimispeatükkides sisalduvate poliitiliste kriteeriumide täitmiseks.

Leian, et Türgi peab need kolm eesmärki täitma, kui ta tahab liikmekssaamist tõsiselt edendada. Esiteks peab Türgi tegema konstruktiivset tööd Küprose küsimuses peetavate arutelude edukaks lõpetamiseks, kuid selle kohustuse peavad võtma kõik protsessis osalevad riigid ja seda ei tohi kasutada ettekäändena läbirääkimiste takistamiseks. Teiseks peab ta austama sõna- ja mõttevabadust. Kolmandaks peab Türgi tagama vähemuskogukondade, eriti nende kultuuriliste ja hariduslike õiguste kaitse. Jätkuva nüüdisajastamise käigus peab Türgi võitma tagasi toetuse oma Euroopaga seotud püüdlustele. Aitäh.

  Bart Staes (Verts/ALE). - (NL) Proua juhataja, olin üks neist Euroopa Parlamendi liikmetest, kes hääletasid enne läbirääkimiste alustamist Türgi poolt, ja minu meelest on need läbirääkimised tegelikult konflikti vältimise harjutus. Olen veendunud, et läbirääkimised mõjutavad oluliselt paljusid poliitilisi valdkondi. Nende eesmärk on luua Türgis parem ühiskondlik õhkkond, paremad keskkonna- ja tervishoiualased õigusaktid ning parem tööõigus Türgi rahvale.

Aja jooksul toovad läbirääkimised ühtlasi kaasa paremad elutingimused paljude rahvastikurühmade – naiste, usuliste vähemusrühmade, kurdide ja aleviitide – jaoks. Edasiminek on siiski liiga aeglane. Seisak on nüüd kestnud juba neli aastat, kuid tegelda tuleb mitmete raskete valdkondadega. Parteide, näiteks Kurdi Demokraatliku Ühiskonna Partei (DTP) diskrimineerimine on vastuvõetamatu. Sõjaväe üle teostatav tsiviil- ja poliitiline järelevalve on puudulik ja see ei ole samuti lihtsalt vastuvõetav.

Arvamus- ja ajakirjandusvabadus on väga tähtsad ning piinamist ja kuritarvitusi vanglates ei saa lubada. Ka kurdi probleem vajab vaieldamatult poliitilist lahendust. Leian, et sellises olukorras peame läbirääkimisi kindlasti jätkama.

  Kyriacos Triantaphyllides (GUE/NGL). – Proua juhataja, soovin õnnitleda volinik Rehni tema seisukoha puhul, mida ta väljendas proua Oomen-Ruijteni koostatud raporti suhtes ja mille kohaselt on oluline, et Türgi toetaks aktiivselt Küprose kahe kogukonna juhtide vahel käimasolevaid kõnelusi. Seetõttu nõustume täielikult raportööriga, kes kutsub oma raporti lõikes 40 Türgit üles „looma läbirääkimisteks sobivat õhkkonda ning viima selle nimel välja Türgi väed ja võimaldama kahel juhil pidada vabalt läbirääkimisi oma riigi tuleviku üle”.

Leian, et praegu, otsekõneluste ajal ei ole Euroopa Parlamendil soovitatav lisada oma raportisse ettepanekuid ühenduse õigustikust kõrvalekaldumise kohta.

Lisaks raportööri üleskutsele palume Türgil täita ka oma kohustusi teadmata kadunud isikute saatuse väljaselgitamisel ja lõpetada sekkumine Küprose Vabariigi majandusvööndisse. Nii tehes aitab Türgi ise oma ühinemisele kaasa.

  Marie Panayotopoulos-Cassiotou (PPE-DE). – (FR) Proua juhataja, eile esitasin komisjonile suuliselt vastatava küsimuse ja sain Euroopa Parlamendi peasekretariaadilt kirja, milles mind teavitati sellest, et volinik vastab minu küsimusele täna pärastlõunal.

Teatan, et minu nimi on Panayotopoulos ja et ma esitasin küsimuse Türgi läbirääkimiste raamistiku lõike 6 kohta.

  Juhataja. – Proua Panayotopoulos-Cassiotou, ma arvan, et volinik kuulis teid.

  Alexandr Vondra, nõukogu eesistuja. – Proua juhataja, meil on siin täna olnud väga pikk ja tähtis arutelu. See aasta on Horvaatiale ja kogu Lääne-Balkani riikidele ühinemisprotsessis äärmiselt oluline ning loomulikult peame tähtsaks ja tunnustame Euroopa Parlamendi jätkuvat tuge Horvaatia, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ja Lääne-Balkani riikide lähenemisele Euroopa Liidule.

Palju on räägitud Türgi reformide vähesest edust. Seetõttu on meil hea meel, et Türgi on uuesti kinnitanud oma eesmärki liikuda Euroopa Liidu poole, nagu ütles härra Erdogan, ning me palume Türgil kasutada 2009. aastal võimalust ja tõestada seda suurema edasiminekuga teel Euroopa Liitu.

Türgi peab ellu viima kauaoodatud reformid. Euroopa Parlamendi jätkuv toetus kogu protsessi ajal on oluline, eelkõige võttes arvesse eesootavaid ülesandeid. Homme on mul Prahas võimalus kohtuda Türgi läbirääkijaga.

Samas ei tohiks me suhtuda kergemeelselt Türgi strateegilisse tähtsusesse, eriti praegusel rahutul ajal, ega unustada oma varasemaid kohustusi. Minu teada võib president Obama oma Euroopa visiidi ajal käia ka Türgis kui n-ö eeskujulikus moslemiriigis. Arvan, et praegu ei ole eurooplastel õige aeg loobuda enda sidumisest Türgiga. Minu meelest ütles seda täiesti õigesti Joost Lagendijk.

Mis puudutab Horvaatia ja Sloveenia piirivaidlust, siis kuulasin hoolega Hannes Swoboda, István Szent-Iványi ja paljude teiste seisukohti, nii et lubage mul lihtsalt korrata, et eesistujariigil on hea meel, et nii Sloveenia kui ka Horvaatia on nõustunud jätkama volinik Rehni algatusel tööd selle vaidluse lahendamiseks. Me toetame täielikult seda algatust ja tunneme muret selle pärast, et siiani ei ole konkreetsete abitingimuste puhul käegakatsutavaid tulemusi. Märgime, et aeg hakkab lõppema, ja eesistujariik on väga huvitatud sellest, et konkreetsed läbirääkimised põhineksid juba tehtud tööl. Seetõttu kaalume võimalusi suurendada lähitulevikus oma toetust komisjoni algatusele. Arutasime seda teemat äsja lõunalauas.

Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi kohta ütles teiste hulgas Bernd Posselt, et me peaksime toetama endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi püüdlusi, ja ma leian, et tal on õigus. Mainin lihtsalt, et Tšehhi peaminister Topolánek külastas Skopjet eile ja kinnitas taas meie toetust selle riigi pürgimustele Euroopa poole.

  Olli Rehn, komisjoni liige. – Proua juhataja, tahan tänada parlamendiliikmeid väga edasiviiva, sisuka ja vastutustundliku arutelu eest ning soovin teha teie kõnede kohta vaid mõned märkused.

Esiteks on selge, et igasugune poliitika kujundamine Euroopas ja maailmas jääb praeguse väga raske aja varju, sest meie kodanikud tunnetavad finantskriisi ja majanduslangust ning loomulikult on see meie Euroopa Liidu juhtide meeltes peamine teema.

Siiski on ülimalt tähtis, et Euroopa Liit säilitaks oma eesmärgi laieneda Kagu-Euroopasse; sellist poliitilist tahet on siin Euroopa Parlamendis täna ka väljendatud ja selle üle on mul hea meel ja ma hindan seda.

Teiseks, Küprose kohta ütles minu sõber härra Wiersma, et ma olen vist optimist. Arvan, et tõlkes läks midagi kaduma, kuigi ma mõtlesin, et ma oskan inglise keelt – võib-olla väikese Ida-Soome aktsendiga. Kuid ma ei pea ennast ei optimistiks ega pessimistiks, vaid tavaliselt olen ma asjade analüüsimisel realist ja nendes küsimustes, mida ma tõepoolest mõjutada suudan, kindlameelne. Antud juhul leian, et meie toetus kahe juhi ja kahe kogukonna käimasolevatele kõnelustele on väga tähtis, et me saaksime kasutada 2009. aastal võimalust jõuda lõpliku lahenduseni, ning loomulikult ootame Türgilt selle lahenduse saavutamiseks soodsa poliitilise õhkkonna loomist.

Euroopa Liidu seisukohast on oluline tagada, et igasugune lahendus oleks kooskõlas liidu aluspõhimõtetega, milleks on vabadus, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamine ning õigusriigi põhimõtted. Teisisõnu saab EL toetada kõiki lahendusi, mille tulemuseks on ELi aluspõhimõtteid austav ja ELi liikmesusest tulenevaid kohustusi täita suutev ühtne Küpros. See tähendab selgelt kahest poliitiliselt võrdsest tsoonist ja kogukonnast koosnevat föderatsiooni, nagu on määratletud ÜRO Julgeolekunõukogu asjaomastes resolutsioonides.

Lõpetuseks Horvaatiast; tänan kõnelejaid toetuse eest komisjoni vahendustegevuse algatusele – rahvusvahelisel õigusel põhinevale algatusele –, pidades silmas nii ÜRO põhikirja kui ka ELi ja Horvaatia vaheliste läbirääkimiste raamistikku. Saan rõhutada vaid seda, et millist meetodit ka ei valita, peab kokkulepe kahe riigi – Sloveenia ja Horvaatia – vahel olema kahepoolne. Me teeme tööd, et selle kokkuleppe saavutamisele kaasa aidata.

Loodan südamest, et te saate oma resolutsioonis komisjoni algatust toetada, nii et ei tekiks olukorda, kus peame pöörduma tagasi algusesse, sest see on edasiminekuks ainus reaalne ja sobiv tee.

Lubage mul lõpetuseks väljendada oma siirast usku, et Horvaatial on endiselt võimalik täita auahne eesmärk ja lõpetada ühinemisläbirääkimised 2009. aasta lõpuks, juhul kui läbirääkimisi saab varsti jätkata. Seetõttu julgustan mõlemat riiki piiriküsimuses kiiresti kokku leppima ja kõrvaldama viivitamata takistused Horvaatia Euroopa Liiduga ühinemiseks peetavatelt läbirääkimistelt. Tänan teid toetuse eest sellele algatusele.

  Juhataja. – Mulle on kodukorra artikli 103 lõike 2 alusel esitatud kolm resolutsiooni ettepanekut⁽¹⁾.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme, 12. märtsil 2009.

  Bernd Posselt (PPE-DE). – (DE) Proua juhataja, mul on volinikule konkreetne küsimus: kas ta toetab või ei toeta komisjoni avalduses sisalduva sõna „võrdsuspõhimõte” asendamist väljendiga „rahvusvaheline õigus ja õigusteadus”?

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Juhataja. – Härra Posselt, arutelu on lõppenud.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Călin Cătălin Chiriţă (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Õnnitlen proua Oomen-Ruijtenit selle suurepäraselt koostatud raporti puhul.

Tahan esile tõsta kaht mõtet.

1) Esiteks usun, et EL peab jätkuvalt soodustama Türgi Euroopa-meelse, nüüdisaegse ja ilmaliku eliidi väljakujunemist, samuti levitama euroopalikke väärtusi ja asjakohast teavet Euroopaga lõimumise kohta. Selleks peab EL toetama aktiivsemalt Türgi haridusreformi, ülikoolide autonoomia tagamist, Euroopa integratsiooni õpingute arendamist ja Erasmuse programmi. Julgustada ja toetada tuleb õpilasi, teadlasi ja õpetajaid, kes soovivad põhjalikult uurida ELi institutsioone ja põhimõtteid.

2) Teiseks peab Euroopa Liit kõrvuti rahvusvähemuste õiguste toetamisega mõistma otsustavalt hukka etniliste separatistide tegevuse. Pean silmas kurdi separatismi Türgis ja türgi separatismi Küprosel, kuid on ka teisi näiteid. EL peab toetama territoriaalse terviklikkuse ja heanaaberlike suhete ranget järgimist Türgi, Iraagi, Küprose ja teiste selle piirkonna riikide suhtes.

  Richard Corbett (PSE), kirjalikult. – On julgustav kuulda, et väliskomisjon ja Euroopa Komisjon on kindlad, et läbirääkimised Horvaatia ühinemise üle ELiga saab sel aastal lõpetada. Horvaatia on teinud suuri edusamme ühenduse õigustiku vastuvõtmisel, korruptsioonivastane organ USKOK on tõhustanud oma tööd ja kehtestatud on õigusaktid Horvaatia kohtusüsteemi reformimiseks.

Kuid edu vähendab teadmine, et jätkuvalt esineb juhtumeid, kus endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelisel kriminaalkohtul ei ole olnud võimalik saada mõningaid väidetavate sõjakuritegudega seotud dokumente, samuti tuleb rohkem tähelepanu pöörata vähemuste õigustele, näiteks Krajina serblaste olukorrale ja põgenike tagasipöördumisele.

Laienemine on tänapäeva Euroopa Liidu üks suuremaid saavutusi. Pärast paljude külmast sõjast räsitud Euroopa rahvaste lõimimist peame nüüd tegema sama Lääne-Balkani riikidega. Horvaatia ühinemine on esimene oluline samm.

  Alexandra Dobolyi (PSE), kirjalikult. – (HU) Türgi küsimuse ümber on alati olnud kahtlustusi ja usaldamatust. Pidevalt on olnud probleeme, mis ei puuduta kaugeltki rangete ühinemiskriteeriumide täitmise vajadust.

Sellega seoses piisab, kui vaadata, millised on Türgi naabrussuhted teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega, näiteks Kreeka või Küprosega, või Euroopa Liitu mittekuuluva Armeeniaga. Kui võtame lisaks arvesse, et Türgi on ainus riik, kelle arvates kuulub Euroopa Liitu vaid 26 liikmesriiki, siis on veider, et Türgi ise soovib selle ühendusega ühineda ja olla tulevikus selle liige.

Olen seisukohal, et kui see riik ei muuda oluliselt oma käitumist põhiküsimustes, hääbub tulevikus tema ELiga ühinemise protsess. Kui EL otsustas alustada ühinemisläbirääkimisi, tehti seda lootuses ja ootuses, et Türgi tõepoolest kuulub Euroopa perre. Lubage mul küsida: kas on kindel, et praegu mõtleb Türgi samamoodi?

Lootust on siis, kui Türgi võtab ühemõtteliselt eesmärgiks seada sisse head suhted oma naabritega ning lahendada olemasolevad probleemid rahumeelselt kooskõlas ÜRO põhikirja ja teiste Euroopas kehtivate dokumentidega.

Kui Türgi täidab need kriteeriumid tingimusteta, on tõenäoline, et me kõik asume teda toetama, ja on võimalik võita tagasi ka Euroopa kodanike poolehoid.

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (PSE), kirjalikult. – (PL) Viimase aasta jooksul oleme näinud Horvaatia märkimisväärset edasiminekut ja suuri jõupingutusi ühinemisläbirääkimistel. Läbirääkimised Euroopa Liidu liikmesuse üle on õigel teel, kuigi riik peab keskenduma edasistele reformidele sellistes valdkondades nagu haldus- ja kohtusüsteem, majandus, korruptsiooni- ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus, vähemuste austamine ja kaitse ning sõjakuritegude uurimine.

Jätkuvad ponnistused on väga vajalikud kogu ühenduse õigustiku ülevõtmiseks ja selle tõhusaks rakendamiseks. Lisaks on äärmiselt oluline, et paraneksid Horvaatia suhted oma naabritega, eriti Sloveeniaga, ning et leitaks lõplik lahendus piiriküsimusele teiste naaberriikidega.

Horvaatia peaks hõlmama oma arengupoliitikas ka neid eesmärke, mida Euroopa Liit endale ise praegu kliimapaketi ja taastuvate energiaallikate valdkonnas seab.

Horvaatia edasine edu ühinemisläbirääkimistel sõltub eelkõige oluliste poliitiliste, majanduslike, seadusandlike ja haldusreformide lõpuleviimisest. Sellega seoses peaks meelde tuletama, et komisjoni kava on väga kasulik vahend, mis toetab Horvaatiat üksikute läbirääkimispeatükkide lõplikul vormistamisel. Loodan, et läbirääkimiste lõppjärku on võimalik jõuda ehk koguni sel aastal.

  András Gyürk (PPE-DE) , kirjalikult. – (HU) Energiakoostöö on Euroopa Liidu ja Türgi suhetes tõusnud üheks põhiküsimuseks. Selle peamine põhjus on asjaolu, et Türgi saab transiitriigina märkimisväärselt aidata vähendada Euroopa Liidu sõltuvust energiaallikatest ja mitmekesistada energiavarustust. Suurem koostöö Türgiga võib samas energia siseturu laiendamisele palju kaasa aidata.

Olen veendunud, et Türgi ja Euroopa Liidu põhieesmärgid on samasuunalised. Me soovime rahuldada järjest suurenevat energianõudlust ja kasutada selleks võimalikult paljusid allikaid. Mitmekesisuse edendamine on kõige kiireloomulisem gaasivarustuse valdkonnas. Selle saavutamiseks on määrava tähtsusega Nabucco gaasijuhtme ehitamine. Jaanuarikuine gaasikriis näitas teravamalt kui kunagi varem vajadust nimetatud infrastruktuuri järele. Seetõttu valmistab heameelt asjaolu, et Euroopa majanduse elavdamise kavas nähakse ette vahendid selle gaasijuhtme ehitamiseks.

Seoses Nabuccoga on meil enne esimese labida maasselöömist vaja võimalikult kiiresti sõlmida Türgit hõlmavad kahepoolsed valitsustevahelised kokkulepped. Pean kahetsusväärseks märkusi, mis seovad Ankara vaated Nabucco kohta otseselt riigi ühinemisega Euroopa Liiduga. Olen veendunud, et energiapoliitikaga seotud koostööd ei saa muuta välispoliitiliseks relvaks. Seetõttu on Euroopa Liidu ja Türgi vahel vaja tõhusamat energiaalast dialoogi. Üks võimalik viis selle saavutamiseks on energiapeatüki avamine.

  Nicolae Vlad Popa (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Komisjoni aastaaruanne kandidaatriigi Türgi edusammude kohta 2008. aastal on tasakaalukas. Kuigi reformidele tuleks hoogu juurde anda ja kaheksa läbirääkimispeatükki on endiselt blokeeritud, on komisjonil hea meel eelkõige Türgi hiljutise diplomaatilise tegevuse üle ja tema osa üle piirkonna stabiilsuse edendamisel. 2008. aasta suve sündmused rõhutasid Türgi strateegilist rolli ka energiasektoris.

Piirkondliku koostöö valdkonnas panime tähele Türgi edasiviivat osa aktiivses diplomaatias, mida rakendati suhetes naabritega ja Lähis-Ida riikidega. Sündmused Kaukaasias näitasid Türgi strateegilist tähtsust Euroopa Liidu energiajulgeolekus, eriti transporditeede mitmekesistamisel. Käesolevas dokumendis rõhutatakse Euroopa Liidu ja Türgi tiheda koostöö tähtsust energiasektoris, kusjuures koostöö põhiosa moodustab Nabucco projekt. Pärast seda, kui Küprose kreeklastest ja türklastest juhtide vahel algasid läbirääkimised, mille eesmärk on saavutada Küprose küsimuses kokkulepe, on ülimalt tähtis, et Ankara jätkaks toetust lahenduse otsimisele kõrvuti ÜRO samalaadsete püüetega.

ELi laienemine ja Lääne-Balkani riikide edasine ELiga lõimimine on Rumeenia jaoks esmatähtsad eesmärgid. Rumeenia toetab Türgiga peetavatel läbirääkimistel tehtud sisulisi edusamme; see protsess on piisavalt hoogne, et sisereforme kiirendada.

  Toomas Savi (ALDE), kirjalikult. – Viimase viie aasta jooksul on uued liikmesriigid tunnetanud paljusid Euroopa Liidu liikmesusest tulenevaid positiivseid mõjusid. Seda kogemust ei tohi monopoliseerida ja seetõttu toetan ma innukalt ELi jätkuvat laienemist. Kuid kuigi mulle meeldiks näha Türgi ühinemist ELiga lähitulevikus, näitab eduaruanne kahjuks midagi hoopis vastupidist.

Olen sellele küsimusele siin istungisaalis mitmeid kordi tähelepanu juhtinud, viidates armeenlaste genotsiidile, kurdidega seotud muredele ja okupatsioonile Küprosel.

Kui vaadata lisaks samme, mida Türgi on alates 2005. aasta oktoobrist astunud 35 ühenduse õigustiku peatüki üle peetavate läbirääkimiste lõpetamiseks, selgub, et avatud on vaid 12 peatükki ja nüüdseks on suletud neist ainult üks – teaduse ja teadusuuringute peatükk.

Tahan küsida nõukogult ja komisjonilt, millised on nende ettepanekud läbirääkimiste kiirendamiseks ja vaidluse lahendamiseks Küprose küsimuses.

  Csaba Sógor (PPE-DE), kirjalikult. – (HU) Euroopa Liidu liikmesriigid peaksid kandidaatriikide suhtes näitama üles suuremat solidaarsust ja sallivust. Minu riik Rumeenia ei olnud ühinemiseks valmis ning vähemuste õiguste valdkonnas on endiselt vajakajäämisi. Sellele vaatamata ei takistanud Ungari Rumeenia ühinemist, sest ta pidas Euroopa solidaarsust ja sallivust tähtsamaks. Loomulikult peavad kandidaatriigid tegema rohkem inim- ja vähemusõiguste tagamiseks, kuid praegused ELi liikmesriigid peavad andma head eeskuju. Seetõttu pean tähtsaks kutsuda Euroopa Liidu liikmesriike üles kõigepealt:

– allkirjastama ja ratifitseerima Euroopa piirkondlike ja vähemuskeelte harta,

– tühistama ühes ELi liikmesriigis jõusoleva seaduse, mis sisaldab kollektiivse süü mõistet,

– võtma õppust Kosovo juhtumist, tagama praeguste ELi liikmesriikide territooriumil elavatele põlistele rahvusvähemustele kultuurilise ja piirkondliku autonoomia.

  Csaba Sándor Tabajdi (PSE), kirjalikult. – (HU) Lääne-Balkani riikide stabiliseerimine ning nende ja Euroopa Liidu sidemete tugevdamine on oluline ülesanne, sest see piirkond on Euroopa jaoks geostrateegiliselt tähtis. Samal ajal on Lääne-Balkani riigid endiselt mitmeski mõttes, sealhulgas majandus- ja energiavaldkonnas märkimisväärselt nõrgad ja sõltuvad.

Loodetavasti on Horvaatia valmis meiega ühinema 2011. aastal Ungari eesistumise ajal, kuid see sõltub hiljuti Sloveeniaga Pirani lahe jagamise küsimuses alustatud rahvusvaheliselt vahendatavate kahepoolsete kõneluste edukast lõpuleviimisest. Lisatingimusena peab Horvaatia tegema Haagi Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga igakülgset koostööd sõjakurjategijate otsimisel ja üleandmisel. Samuti peame saatma positiivse sõnumi nendesse kõnealuse piirkonna riikidesse, kus mitmesuguste välis- ja sisetegurite tõttu on ühinemise ajakava endiselt ebaselge. Ratifitseerigem esimesel võimalusel Serbia ning Bosnia ja Hertsegoviinaga sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping, andkem kõikidele piirkonna riikidele kandidaadistaatus ning tehkem otsus konkreetse ajakava kohta viisavabaduskokkuleppe sõlmimiseks nii kiiresti kui võimalik. Balkani riigid on finantskriisi tõttu tugevasti kannatanud ning vajaduse korral peavad ELi liikmesriigid osalema piirkonna stabiliseerimises ja abistama raskustesse sattunud riike. Euroopa Liit peab pingsalt jälgima piirkonna etniliste rühmade vahelisi suhteid, pöörates erilist tähelepanu tundlikule olukorrale Makedoonias, kust tuleb praegu suurim oht tõsise konflikti tekkimiseks piirkonnas.

(1) Vt protokoll.

13. Endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu mandaat (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on Annemie Neyts-Uyttebroecki esitatud väliskomisjoni raport (A6-0112/2009), milles käsitletakse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi soovitus nõukogule endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu volituste kohta (2008/2290(INI)).

  Annemie Neyts-Uyttebroeck , raportöör. − (NL) Proua juhataja, härra volinik, härra nõukogu eesistuja, daamid ja härrad, endise Jugoslaavia asjade rahvusvaheline kriminaalkohus on alates oma asutamisest 1993. aastal esitanud süüdistuse 161 isikule. Menetlus on täielikult lõpetatud neist 116 osas, kuid paljude süüdistatavate puhul on kriminaalmenetlus alles pooleli.

Menetlust pole veel alustatud ainult kahes asjas, sest peamised süüdistatavad, Ratko Mladić ja Goran Hadžić, on veel vabaduses. Kuigi ÜRO Julgeolekunõukogu on palunud kriminaalkohtul lõpetada töö hiljemalt 2010. aasta lõpuks, on ta jätnud ka mõningast mänguruumi.

Pärast mõistetavalt rasket algust – lõppude lõpuks oldi ju täiesti uues olukorras ja kõik tuli käigu pealt välja mõelda – on kriminaalkohtust kujunenud väga usaldusväärne, tõsiseltvõetav ja võimekas õigusorgan, kes ei piirdu üksnes õigusemõistmisega – mida ta teeb muide ülima hoolega –, tänu millele on märgatavalt suurenenud tema õiguspärasus. Lisaks on kriminaalkohus algatanud korralikud teavitusprogrammid, et anda oma panus assimileerimisse ja leppimisse endise Jugoslaavia lagunemise järel tekkinud riikides.

Samuti aitab kohus koolitada riiklikke õigusorganeid, kes peavad ju tegelema lõviosaga sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude toimikutest. Kriminaalkohus ei ole kunagi kavatsenud alaliselt üle võtta endise Jugoslaavia riikide kohtute ülesandeid.

Hoopis vastupidi. Just kõnealused riigid ise peavad tagama, et sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude süüdlaste üle mõistetaks kohut ja et nad võetakse vastutusele. Sel põhjusel on kriminaalkohus saatnud mitu toimikut edasi riikide kohtutele ja keskendunud ise kõige olulisematele juhtumitele.

Kriminaalkohus on ÜRO Julgeolekunõukogu tingimuste täitmiseks töötanud välja ka sobiva kolmeetapilise kohtuasjade lõpetamise strateegia. Selles nähakse ette kõigi kohtumenetluste täielik lõpetamine 2011. aasta lõpuks, ent jäetakse võimalus pikendada tähtaega ka 2012. aastani. Et võtta arvesse kõiki asjaolusid ja eelkõige tagada Ratko Mladići ja Goran Hadžići puhul igal juhul sama menetlus, tuleb luua tõhus, kvaliteetne ja piisavate võimalustega mehhanism, mille abil suudetakse tegeleda kõigi poolelijäänud ülesannetega ka pärast kriminaalkohtu volituste lõppemist.

Kõigil neil põhjustel soovime, et nõukogu paluks tungivalt ÜRO-l, täpsemalt ÜRO Julgeolekunõukogul pikendada kriminaalkohtu volitusi vähemalt kahe aasta võrra, et saaksime olla kindlad vastuvõtumehhanismi loomises selle aja jooksul ning tagada kriminaalkohtu arhiivide säilimise ja juurdepääsu neile.

Samalaadses, kuid mõneti üldisemas kontekstis tahaksime paluda, et meie suhetes Lääne-Balkani piirkonna riikidega jääksid hindamiskriteeriumideks head töösuhted kriminaalkohtuga ja sellise tõhusa kohtuorgani väljaarendamine, mis tegeleb ka inimsusevastaste kuritegudega. Kutsume kõnealuseid riike üles jätkama koostööd kriminaalkohtuga ja andma peaprokurörile tõeseid vastuseid.

Lõpetuseks palume komisjonil pöörata jätkuvalt tähelepanu koolitusprogrammidele ja teistele algatustele, mille eesmärk on vastastikune dialoog, ühine püüdlus tõe ja leppimise poole. Ka kõige parem õigusemõistmine üksi ei saa viia leppimiseni, aga just leppimist on hädasti vaja, et Lääne-Balkani riikide mehed ja naised saaksid lõpuks ometi hakata oma tulevikku kujundama.

  Alexandr Vondra, nõukogu eesistuja. − Proua juhataja, leian, et praegune arutelu on õigeaegne ja proua Neyts-Uyttebroecki raport sisaldab mitmeid olulisi soovitusi. See annab mulle võimaluse tõstatada küsimuse, mis on meie Lääne-Balkani poliitikas kesksel kohal.

Endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu töö õiguse mõistmisel, minevikuga leppimisel ja edasi liikumisel on ülimalt tähtis. Samuti on sellel põhiroll õigusriikluse tugevdamisel piirkonnas. See võib olla aeglane ja kohati raske protsess, kuid kriminaalkohus on teinud märkimisväärseid edusamme. Nüüdseks on menetlus lõpetatud 116 süüdistatava osas, kellele määrati väga erinevad karistused. Ainult kaks süüdistatavat 161st on veel vabaduses.

Kui kriminaalkohus 1993. aastal loodi, ei olnud endise Jugoslaavia riikide kohtusüsteemid valmis sellise ulatusega kuritegusid menetlema. Ometi oli ilmselge, et nendega tuli tegeleda. Ükski leping, kokkulepe ega ühiskond ei saa olla jätkusuutlik ilma õigluseta. Meie strateegia selles piirkonnas on toetada Lääne-Balkani riike nende olukorra stabiliseerimisel ja aidata neil ellu viia Euroopa Liiduga seotud püüdlused. Selles poliitikas on keskne tähtsus koostööl endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga. Toetame selle volitusi mitmel viisil.

Esiteks osalevad Lääne-Balkani riigid stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis (SAP). See protsess sõltub sellest, mil määral austatakse demokraatlikke põhimõtteid, õigusriiklust, inimõigusi ja vähemuste õigusi, põhivabadusi, rahvusvahelise õiguse põhimõtteid ja piirkondlikku koostööd. Samuti sõltub see igakülgsest koostööst endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga. SAPi tingimuste täitmist jälgitakse komisjoni iga-aastastes eduaruannetes. Järgmised eduaruanded avaldatakse selle aasta oktoobris.

Lisaks on Euroopa Liidu ja Lääne-Balkani riikide partnerlussuhetes esmatähtsal kohal inimõigused ja õigusriigiga seotud küsimused, sh kohtusüsteemi toimimise parandamine, selle erapooletuse ja vastutuse suurendamine ning võitlus korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega. Neid teemasid ajakohastatakse korrapäraselt.

Samuti on nõukogu võtnud vastu kaks kriminaalkohtu volituste täideviimist toetavat ühist seisukohta, kehtestades süüdistatavate põgenike vara külmutamise, samuti reisimiskeelu isikutele, kes on aidanud kriminaalkohtu poolt süüdistatavatel isikutel õigusemõistmisest kõrvale hoida. Neid ühiseid seisukohti täiendatakse ja ajakohastatakse korrapäraselt.

Euroopa Liit toetab endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu tööd kuni selle lõpetamiseni. Olen täiesti nõus, et pikemas plaanis tuleb kriminaalkohtu pärand säilitada. Ükskõik millal kriminaalkohus oma tegevuse lõpetab – seda ei otsusta Euroopa Liit –, peavad riiklikud kohtusüsteemid olema valmis toimikuid üle võtma. See on üks põhjuseid, miks me rõhutame SAPi puhul kohtureformi ja hea halduse tähtsust.

Samuti väärib meie täielikku toetust õiglust jalule seada püüdvate üksikisikute ja valitsusvalitsuste organisatsioonide, näiteks Belgradis asuva humanitaarõiguse keskuse ning Sarajevos tegutseva teadus- ja dokumentatsioonikeskuse töö.

Lõpetuseks tahaksin tänada Euroopa Parlamenti toetuse eest kõnealuses valdkonnas ning eelkõige selle kasuliku ja edasiviiva raporti eest.

ISTUNGI JUHATAJA: DIANA WALLIS
asepresident

  Olli Rehn, komisjoni liige. − Proua juhataja, tunnen heameelt Annemie Neyts-Uyttebroecki algatuse ja raporti üle. Need on igati teretulnud märk Euroopa Parlamendi pühendumisest endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu toetamisele.

Komisjoni jaoks on selge, et rahvusvaheline üldsus peab ka edaspidi pakkuma kriminaalkohtule täielikku toetust, et see saaks oma ülesanded lõpule viia. Sõjakuritegude eest ei saa kedagi karistamata jätta, ja nagu te kõik teate, on täielik koostöö kriminaalkohtuga Euroopa lõimumise edenemise eeltingimus. See nõutav tingimus mõjutab praegu Serbia püüdlusi Euroopa Liitu astumisel ja see on mõjutanud ka Horvaatiat. Loodan, et see ei hakka Horvaatiat uuesti mõjutama – selleks peab Horvaatia jätkama täielikku koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga.

Nimetatud koostööpõhimõte hõlmab ka nende sõjakuritegude menetlemist, mille kriminaalkohus saadab tagasi riiklikule kohtule. Oleme pakkunud rahalist abi ning suurendame oma toetust ja jõupingutusi, et arendada võimekust selles olulises valdkonnas, eriti Bosnias ja Hertsegoviinas, kus on kindlasti kõige rohkem selliseid kohtuasju.

Komisjon nõustus hiljuti eraldama raha peaprokurör Serge Brammertzi algatatud praktikaprojekti jaoks, mille raames peaprokurör juhendab enda juures sõjakuritegude juhtumitega tegelevaid prokuröre ja noori juriste Kagu-Euroopast.

Samuti teeme peaprokurör Brammertziga koostööd seoses teiste projektidega, sh sõjakuritegude juhtumeid käsitlevate Lääne-Balkani prokuröride piirkondliku konverentsiga. See toimub Brüsselis järgmisel kuul, aprilli alguses.

Kokkuvõttes suhtub komisjon väga tõsiselt oma kohustustesse endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu ees ning toetab jätkuvalt Serge Brammertzit ja tema pühendunud kolleege nende pingutustes tuua kohtu ette inimesed, kes vastutavad paljude rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumiste eest, seepärast soovime toetada seda olulist tööd, mille abil võib jõuda leppimiseni ja hoida rahu Lääne-Balkani riikides.

Ootan väga selles küsimuses töö jätkamist käsikäes Euroopa Parlamendiga.

  Ria Oomen-Ruijten, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (NL) Proua juhataja, tahaksin tänada Annemie Neytsi südamest nii kõikehõlmava raporti eest. Ta märkis õigesti, et Euroopa Parlament peaks tõesti oma esmatähtsad valdkonnad väga selgelt kindlaks määrama. Sõjakurjategijad ei tohiks karistusest pääseda. Kõik selle piirkonna riigid peavad tegema täielikku koostööd ja kriminaalkohtule tuleks anda võimalus oma töö hoolikalt lõpule viia.

Proua juhataja, kahtlemata saavutab Haagis asuv kriminaalkohus väga häid tulemusi, kui arvestada 116 lõpetatud kohtuasja ja aktiivset tegutsemist kõnealuses valdkonnas. Keegi ei saa enam väita, et süüdlased pääsevad terve nahaga. Samuti on mul hea meel, et rõhk on asetatud valmidusele täielikuks koostööks kriminaalkohtuga. See käib kõigi riikide kohta, kust kahtlusalused pärinevad. Jätkuvalt vabaduses viibivate isikute üle tuleb kohut mõista ja kõik selle piirkonna riigid on andnud Euroopa Liidule lubaduse seda ka teha. Me ei oleks usaldusväärsed, kui me ei peaks sellest põhimõttest kindlalt kinni. Raportööri nõusolekul esitangi homme selle kohta suulise muudatusettepaneku.

Proua juhataja, kriminaalkohtu väärtus on märkimisväärne muu hulgas ka seetõttu, et Balkani piirkonna kohtusüsteemis on endiselt vaja palju ära teha. Seepärast ongi hea, et raportis rõhutatakse sõltumatu ja erapooletu kohtusüsteemi korraliku toimimise tähtsust. Lõppude lõpuks on see ju üks Kopenhaageni kriteeriumidest.

Soovin teha kaks tähelepanekut. Mis puudutab tähtaega – aastat 2010 või 2011 –, siis leian, et me ei peaks olema nii jäigad. Märksa olulisem on ju ikkagi see, et kriminaalkohus saaks vajaduse korral tegutseda ka pärast tähtaja saabumist, et viia lõpule veel pooleli olevad menetlused.

Teiseks, mis puutub kriminaalkohtu töö lõpetamisse, siis ei juhtu see isegi Ratko Mladići ja Goran Hadžići vahistamisega ja õiguse mõistmisega nende üle. Järelmehhanism ja Rahvusvaheline Kriminaalkohus võivad selle ülesanded üle võtta, kuid hä