Istungi stenogramm

Neljapäev, 12. märts 2009 - Strasbourg

10. Selgitused hääletuse kohta (jätkamine)

Suulised selgitused hääletuse kohta (jätkamine)

- Resolutsiooni ettepanek (B6-0135/2009)

  Daniel Hannan (NI). – Härra juhataja, nagu kõik teised rahvad, ihkavad ka tiibetlased elada nende oma seaduste kohaselt ja oma valitsejate juhtimisel; nende rahvuslikku pürgimust eirates esitab Hiina valitsus rea argumente feodalismi kaotamise ning orjusest ja ebausust jagusaamise kohta.

Lõppkokkuvõttes on kõik see nähtus, mida Engels nimetas „võltsteadlikkuseks”: nad usuvad, et tegelikult ei saa tiibetlased asjast üldse aru ja seetõttu ei peaks neile täielikku demokraatiat lubama.

Tahaksin lihtsalt pöörduda selle täiskogu poole, et mõtleksite järele, kui irooniliselt sarnane on hiinlaste jutt sellele argumendile, mis uhkustundega toodi esile pärast Prantsusmaa, Hollandi ja Iirimaa „ei”-hääletust. Siinsamas saalis kuulsime pidevalt, et inimesed pole küsimusest korralikult aru saanud, et tegelikult hääletasid nad midagi muud – kas siis härra Chiraci, Türgi ühinemise või anglosaksi liberalismi vastu – ning et nad pole probleemi mõistnud ja et nad vajavad paremat informatsiooni.

Ma usun, et inimestel nii Tiibetis kui ka Euroopa Liidu liikmesriikides on olemas arusaam oma tahtmistest ja soovidest ning et neil tuleks lasta seda valimiskasti kaudu väljendada. Ma tean, et muutun juba sama tüütuks kui Cato Vanem, ent teda võeti viimaks siiski kuulda, ning ma kordan, nagu olen seda teinud igas sõnavõtus, et peaksime Lissaboni lepingu kohta referendumi korraldama. Pactio Olisipiensis censenda est!

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

- Raport: Pia Elda Locatelli (A6-0067/2009)

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. – (IT) Härra juhataja, Itaalia kannatab tõelise ajude äravoolu all. Iga aastaga muutub teadlaste lahkumine üha selgepiirilisemaks suundumuseks. Nobeli meditsiiniauhinna saanud Renato Dulbecco ütles, et need, kes tahavad teadusuuringutega tegelda, lahkuvad samamoodi, nagu nad tegid minevikus, ja ka samadel põhjustel. Nad lahkuvad, sest siin ei ole karjäärivõimalusi, piisavat palka ega teadusuuringute rahalisi vahendeid, ning uurimiskeskuste uksed on riivi pandud, sest samavõrra, nagu on puudus rahalistest vahenditest, on seal puudus ka organiseerimisvõimest, et uusi inimesi võtta vastu ja uusi ideid arendada.

Itaalia teadlased lahkuvad teaduse ja tehnoloogia valdkonna infrastruktuuri puudumise tõttu, puuduliku rahastamise, naeruväärsete palkade ja sellise valikusüsteemi tõttu, mis võtab parimatelt kandidaatidelt julguse ja lähtub otsuse tegemisel soovitustest. Teadlased lahkuvad ja kurdavad selle üle, sest meie ülikoolides pakutavad põhiteadmised on suurepärased. Kõik muu siiski puudub.

Olen nõus, et liikmesriigid peavad tagama teadlaste palkamise avatud, läbipaistva, konkurentsipõhise süsteemi, mis arvestab teadussaavutusi. Saavutusi tuleks hinnata teaduspädevuse ja teadustoodangu (publikatsioonide) alusel. Siiski tuleks teadlase karjääri hindamisel arvesse võtta ka muid olulisi aspekte: suutlikkust uuendusteks, teadustöö juhtimisvõimet, koolitamise ja ülevaatamise oskust ning koostööd tööstusega.

  Nicodim Bulzesc (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin selle resolutsiooni ettepaneku poolt, sest olen nõus mõttega, et Euroopa vajab rohkem teadlasi. See raport on väga tähtis, sest muuhulgas innustab see liikmesriike parandama noorte teadlaste olemasolevaid karjäärivõimalusi, näiteks parema rahastamise ja edutamise kaudu, mis põhineb pigem sellistel saavutustel nagu suutlikkus uuendusteks, koolitusperioodid äriühingutes jne kui auväärsel vanusel.

  Avril Doyle (PPE-DE), kirjalikult. − Parlamendisaadiku Locatelli raport on osa Lissaboni strateegia läbivaatamisest, et muuta Euroopa majandus aastaks 2010 maailma kõige konkurentsivõimelisemaks, ning seejuures on keskseks küsimuseks teadlaste seisund Euroopas. Määrati kindlaks neli prioriteetset valdkonda, mille arendamine on äärmiselt oluline, ja nimelt:

– avalik palkamine ja dotatsioonide andmine,

– sotsiaalne turvalisus ja pensionid,

– meelitavad palkamis- ja töötingimused,

– teadlaste koolitus ning oskused ja kogemused.

Need valdkonnad tegelevad liikuvuse, läbipaistvuse ja üldtuntusega ning teadlaste ja potentsiaalsete teadlaste toetamisega. Toimiva teadmusmajanduse eluliselt tähtis osa on hariduse, uuenduslikkuse ja teadustöö põimimine sidusaks toetuspoliitikaks. Meie pingutusi „ajude äravooluga” võitlemisel ja „ajude võrgustiku” loomisel tugevdavad ettepanekud, mis muudavad bürokraatlikud takistused minimaalseks ja suurendavad teadlaste sotsiaalset turvalisust. ELi ETSi raportöörina olen ma liigagi hästi teadlik teaduse kriitilisest seisundist ning vajadusest hoolitseda andekate ja taibukate eest, kes suudaksid lahendada meie ette kerkinud märkimisväärsed kliimaprobleemid. Mul on hea meel tunnustada UCD ja TCD vahelise Innovatsioonialliansi loomist Iirimaal, mis on hea näide investeerimisest teadlastesse nende karjääri alguses.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Hoolimata sellest, et viimased sündmused selgesti näitavad, et neoliberaalne Lissaboni strateegia on üks instrumentidest, mis vastutab halvenenud majandusliku ja sotsiaalse olukorra eest Euroopa Liidus, nõuab raport selle kohaldamist, millega ma nõus ei ole.

Siiski on raportis ka positiivseid aspekte, mida me toetame, eelkõige seoses teadlaste vajadustega, nende õigustega töötingimuste ja sotsiaalse turvalisuse vallas, perekondade ühendamisega, naisteadlaste ja noorte teadlaste õigustega ning üleskutsega teadusuuringute rahastamise suurendamiseks ja suurema arvu teadlaste kaasamiseks.

Siiski pole veel selge, kuidas kavandatav Euroopa teadusstrateegia suudab tagada võrdsed õigused kõigis liikmesriikides ning ühesugused võimalused kõigile teadlastele, eriti noortele teadlastele, osalemiseks Euroopa partnerluses teadlaste jaoks, eriti Portugali taolistes riikides, mis ei ole keskse tähtsusega otsuste langetamisel Euroopa Liidus, kus üha määravamaks hakkavad muutuma peamised jõud. Sellepärast me jäime selle raporti suhtes erapooletuks.

  Adam Gierek (PSE), kirjalikult. – (PL) Härra juhataja, kas akadeemiline karjäär oleneb liikuvusest? Teataval määral oleneb küll. Võiks eriti öelda, et just noorte teadlaste puhul võib liikuvus nende tulevasi saavutusi märkimisväärselt mõjutada. Seda sellepärast, et hõlbustab ligipääsu uuele informatsioonile ja lubab neil ületada selle keskkonna piirangud, milles nad said oma hariduse. Siiski pole see kõik. Akadeemiline karjäär algab juba varem, keskkoolis, kus noorukid panevad aluse oma üldteadmistele eriti matemaatikas ning täppis- ja loodusteadustes.

Järgmine aste hõlmab kõrgharidust ning kraadi- ja doktoriõpinguid. Ütlen nüüd isiklike kogemuste põhjal, et noore inimese akadeemilise karjääri alguses on liikuvus, hõlbus ligipääs uurimisseadmetele ning huvitav ja paljutõotav teema, mida väljapaistvate teadlaste juhendamisel uurida, selle noore inimese jaoks ülimalt tähtsad, palju tähtsamad tulevikus saadavast vanaduspensionist.

Seega hõlmab teadusuuringute personali hankimise kõige tähtsam samm õigete tingimuste loomist selliseks õppetööks näiteks Euroopa Tehnoloogiainstituudi või Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri raamistikus, kaasates toetuse, mida antakse doktoriõpinguteks nii ELi kui ka kolmandate riikide üliõpilastele ja millest on laialdaselt teavitatud. Tingimused, mida me perekonna ja professionaalse stabiilsuse mõttes pakume, määravad selle, kas noored inimesed suunduvad pärast doktorikraadi omandamist tööstusesse või teadusasutustesse, ning kas nad lähevad tagasi kodumaale või jätkavad rändamist.

  Adrian Manole (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Kui üliõpilane kavatseb teaduses karjääri teha, tuleb soovitada füüsilist liikuvust hariduskogemusena, mida ei saa asendada virtuaalse liikuvusega. Peame tagama, et kõige säravamad mõistused saaksid endale toetuseks piisavalt rahalisi vahendeid ja inimressursse. Mõnede jaoks võib see tähendada ligipääsu ressurssidele, mis asuvad väljaspool nende kodumaa piire.

Tudengite, lektorite ja teadlaste liikuvusega seonduvaid hüvesid (näiteks lisandväärtust) tuleb edendada ja reklaamida. On tarvis likvideerida administratiivsed ja struktuurilised tõkked. Nii eraisikutele kui ka institutsioonidele mõeldud muude ergutusmeetmete kõrval peaksid üliõpilastele ja teadlastele olema kättesaadavad stipendiumid ja laenud.

Globaliseerumispoliitika peab arvesse võtma järgmisi tegureid: rahvusvaheliste kogemustega teadlaste eluline tähtsus; tegelikud keelelised võimalused; vajadus pakkuda kõigile üliõpilastele, kes kavatsevad tulevikus teadlaseks saada, nende erialast olenemata võimalust omandada mitme võõrkeele oskus; hea kvaliteet; ning neile antav informatsioon välismaal õppimise ja teadusuuringute võimaluste kohta.

  Athanasios Pafilis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Euroopa teadlaste partnerlust käsitleva raporti eesmärk on tugevdada ELi konkurentsivõimet muude imperialistlike keskustega võrreldes, piirata teadlaste „väljavoolu” ning meelitada ligi teadlasi arengumaadest.

See raport reklaamib teadlaste vaba liikumist liikmesriikide, riikliku ja erasektori, äriühingute, uurimiskeskuste ja ülikoolide vahel; riikliku ja erasektori suuremat kokkukuuluvust teadusuuringute valdkonnas; teaduse täielikku orjastamist turu ajutiste tehnoloogiavajaduste poolt ning teadlaste orienteerumist rakendusuuringutele, tunnustades eelnevat kogemust korporatsiooniteadlasena kui ametlikku kvalifikatsiooni.

„Teadustöö vormide” sisseseadmine, mille põhjal teise liikmesriigi teadusasutustest või ülikoolidest teadlasi valida ning teadlaste ja kompaniide vanemteadurite liikuvus aitab suurtel äriühingutel riisuda teadlaste „koorekihi” ning varustada oma kompaniid personaliga tingimustel, mis tõstab järsult nende tulutoovust (paindlikud palkamistingimused, tasustamata töö, erandid kindlustusmaksetest). Sellesse korraldusse haaratakse ka doktoriõppe tudengeid, kes teevad ära lõviosa uurimistööst.

Me hääletasime raporti vastu, sest teadlastel peavad olema stabiilsed töötingimused asutustes, mis ei konkureeri ülemvõimu pärast, vaid teevad koostööd, et arendada teadust ja teenida kaasaegseid rohujuurte vajadusi, mitte plutokraatiat ja suurte äriühingute kasumeid.

  Teresa Riera Madurell (PSE), kirjalikult. – (ES) Et aidata teadustöötajate puudusest üle saada, on tarvis hõlbustada väljaspool Euroopa Liitu töötavate Euroopa teadlaste tagasipöördumist ning samuti hõlbustada kolmandate riikide teadlaste saabumist, kes tahavad töötada ELis.

Endiselt on liiga vähe naisi enamikus teaduse ja tehnoloogia valdkondades ning vastutavatel ametikohtadel. Sellepärast on minu arvates oluline kutsuda liikmesriike üles tagama paremat soolist tasakaalu teadustöötajate palkamise ja edutamise eest vastutavates asutustes. Väga tähtis on muuta valiku- ja edutamisprotsessid avatuks ja läbipaistvaks.

Ühtse tööturu loomisel teadlastele on samuti tähtis määratleda ja kehtestada ühtne Euroopa karjäärimudel teaduse valdkonnas ning samuti sisse seada integreeritud süsteem informatsiooni saamiseks tööpakkumiste ja praktikavõimaluste kohta teaduse valdkonnas terves ELis.

Liikuvuse parandamise osas tahaksin rõhutada, et lihtsustamaks vahetust kolmandate riikide mees- ja naisteadlastega, sealhulgas ka nendega, kellega on juba tehtud märkimisväärset teadusalast koostööd, nagu võib olla teatavate Ladina-Ameerika riikide puhul, on äärmiselt tähtis kehtestada eriline, kiirem ja bürokraatiavabam viisapoliitika.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Härra juhataja, ma hääletasin proua Locatelli raporti – Euroopa partnerlus teadlaste jaoks – poolt. Ülikooli õppejõuna mõistan, et Euroopa vajab rohkem teadlasi, et parandada oma tootlikkust ja konkurentsivõimet, eriti seoses konkurentsiga teiste suurte maailmatasemel majandustega nagu Ühendriigid ja Jaapan, samuti selliste arenevate majandustega nagu India ja Hiina. Niisiis sel põhjusel nõustun ma raportööri üleskutsega liikmesriikidele: tagada avatud, läbipaistev ja konkurentsipõhine teadlaste palkamine, mille aluseks on teaduslikud teened.

- Raport: Toine Manders (A6-0051/2009)

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. – (IT) Härra juhataja, mina hääletasin poolt.

Uued tehnoloogiad on praeguseks muutnud meie elu ning mingil juhul pole sellest protsessist välja jäänud vaba aja tegevused.

Euroopas ja väljaspool seda on nüüd lõõgastavaks lemmiktegevuseks saanud videomängud. Paljud videomängud on tegelikult mõeldud täiskasvanutele ning paljudel juhtudel on nende sisu lastele sobimatu.

Seepärast, võttes arvesse komisjoni 22. aprilli 2008. aasta teatist tarbijate, eelkõige alaealiste kaitse kohta seoses videomängude kasutamisega, on pakiline vajadus reguleerida märgistust ja kasutada vahendeid, näiteks pakkuda „punast nuppu” või Interneti-süsteemi PEGI, mis on lülitatud Euroopa programmi Turvalisem Internet.

Samuti on liikmesriikide jaoks oluline jätkata tihedat koostööd, propageerides laste kaitsmist ning aidates tööstusel arendada süsteeme, mis teenivad seda eesmärki.

Me ei tohi mööda vaadata faktist, et selle eesmärgi saavutamiseks peame saama tuge ka tootjatelt ning eelkõige kõigilt lapsevanematelt, kes on perekonna piires esmased kontrollijad.

  Glyn Ford (PSE), kirjalikult. − Ma andsin poolthääle Mandersi raportile tarbijate, eelkõige alaealiste kaitse kohta seoses videomängude kasutamisega. Tegin seda väikese vastumeelsusega. On olemas oht, et õigustatud mure muutub mõnel juhul „moraalseks paanikaks”, mis on sihilikult ebaproportsionaalne probleemi suurusega. Kindlasti pole ma võtnud kohustust minna kaugemale, kui oleme praegu juba läinud.

  Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) See raport sisaldab tervet rida nõudmisi, mida liikmesriigid peavad täitma, et piirata videomängude kahjulikku kasutamist: koolid peaksid lapsi ja vanemaid teavitama videomängude kahjust ja kasust; vanemad peaksid võtma meetmeid kahjulike tagajärgede vältimiseks, kui nende lapsed videomänge mängivad; liikmesriigid peaksid uurima „punase nupu”, mis paigaldatakse mänguseadmetele ja arvutitele teatavate mängude blokeerimiseks, häid külgi; tuleks läbi viia riiklikud teabekampaaniad tarbijatele; Interneti-kohvikute omanikud peaksid takistama lastel mängida täiskasvanutele mõeldud mänge; tuleks kehtestada eriline üleeuroopaline tegevusjuhend videomängude tootjatele ja jaemüüjatele; ning liikmesriigid peaksid kehtestama tsiviil- ja kriminaalõiguslikud aktid vägivaldsete tele-, video- ja arvutimängude levitamise kohta.

Alaealistele mõeldud videomängud seonduvad paljude häirivate kultuuri- ja sotsiaalsete probleemidega. Nimelt sel põhjusel peavad siiski liikmesriigid jõudma otsusele, mis sobib nende enda kultuuri ja väärtustega, et leida demokraatlik toetuspind liikmesriigi enda elanikkonna hulgas. ELi institutsioonide peetavatel loengutel on peaaegu vastupidine mõju.

Liikmesriikide suutlikkus leida selle probleemiga seoses erinevaid edasiviivaid teid on samuti oluline, et meie kogemusi ja teadmisi selles valdkonnas laiendada.

Neil põhjustel hääletasin ma lõplikul hääletamisel selle raporti vastu.

  Miroslav Mikolášik (PPE-DE), kirjalikult. – (SK) Daamid ja härrad, tahaksin rääkida videomängude tööstusest, mille iga-aastane tulu on peaaegu 7,3 miljardit eurot. Kuna videomängud muutuvad üha populaarsemaks nii laste kui ka täiskasvanute hulgas, on tähtis pidada poliitilist debatti nende regulatiivse raamistiku üle. On olemas mõned videomängud, mis aitavad arendada osavust ning omandada teadmisi, mis on väga vajalikud eluks 21. sajandil. Tahaksin siiski rõhutada, et täiskasvanutele mõeldud, vägivaldsete joontega videomängudel võib olla kahjulik mõju – ja seda eriti lastele.

Sellepärast on meie kohus kaitsta tarbijaid, eriti lapsi. Lapsed ei peaks saama osta videomänge, mis pole mõeldud nende vanusegrupile. Üleeuroopalise mänguteabe süsteemi sisseseadmine, mis määratleb vanusegrupi, on aidanud suurendada läbipaistvust lastele mängude ostmisel, kuid jaemüüjatel pole siiski veel piisavalt informatsiooni videomängude kahjulikust mõjust neile. Siinkohal on väga oluline tõsta teadlikkust nendest kahjulikest mõjudest lastele ning on tarvis, et tootjad, jaemüüjad, tarbijaorganisatsioonid, koolid ja perekonnad omavahel koostööd teeksid. Liikmesriigid peavad kehtestama meetmed, mis takistavad lastel vanematele vanusegruppidele mõeldud videomängude ostmist. Samas tervitan ma Euroopa Komisjoni ja nõukogu ettepanekut videomängude märgistamise ning lastele mõeldud interaktiivseid mänge käsitleva vabatahtlikult järgitava tegevusjuhendi koostamise kohta.

  Nicolae Vlad Popa (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Ma hääletasin härra Mandersi omaalgatusliku raporti poolt, milles pöörati erilist tähelepanu videomängude teemale.

Videomängude turg on kiirelt kasvav ülemaailmne turg. Siiski pole videomängud suunatud enam üksnes lastele, vaid pidevalt suurenev osa neist on loodud spetsiaalselt täiskasvanute jaoks. Just see ongi põhjus, miks paljude mängude sisu on lastele sobimatu ja võib neile isegi kahjulik olla.

On tõsi, et videomänge saab kasutada hariduslikel eesmärkidel, kuid seda üksnes tingimusel, et neid kasutatakse vastavalt iga vanusegrupi jaoks kavandatud eesmärgile. Sel põhjusel peame pöörama erilist tähelepanu mängude hindamise PEGI süsteemile. PEGI Interneti-versioon annab abi lapsevanematele ja lastele, pakkudes nii näpunäiteid laste kaitsmiseks kui ka mitmesugust teavet Interneti-mängude kohta.

Selles raportis rõhutatakse samuti, et liikmesriigid peavad tagama asjakohaste kontrollimeetmete kehtestamise videomängude ostmisele Internetist, takistades sellega alaealiste ligipääsu mängudele, mille sisu ei ole sobilik nende eale, vaid mis on mõeldud täiskasvanutele või muule vanusegrupile. Raportöör soovitab edasi arendada ka „punast nuppu” mis pakub vanematele võimaluse lapse vanusele sobimatu sisuga mäng blokeerida või alaealise ligipääsu teatavate kellaaegadega piirata.

  Zuzana Roithová (PPE-DE), kirjalikult. – (CS) Ekspertide hoiatustest hoolimata alahindavad lapsevanemad arvutimängude mõju oma lapse isiksuse kujunemisele. Vahepeal on lapsed ja noorukid tundide viisi arvutimängude agressiivse või seksuaalse sisu mõju all. Lapsed imiteerivad mänge, mis võib viia traagiliste tagajärgedeni. Tuleviku tänavakurjategijad võivad lihtsalt olla üheks tagajärjeks, mille põhjustab agressiivsete mängude mõju käitumisele, psühholoogiale ja hilise ilmnemisega harjumustele.

Seepärast toetan ma videomängude jaemüüjate ja tootjate eetikakoodeksi loomist.

Erinevalt raportöörist arvan ma muidugi, et vajame ELis mitte ainult vabatahtlikult järgitavat tegevusjuhendit, vaid ka siduvaid ühiseeskirju. Sellepärast ja selle reservatsiooniga hääletasin ma raporti poolt.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Härra juhataja, ma andsin poolthääle Mandersi raportile tarbijate, eelkõige alaealiste kaitse kohta seoses videomängude kasutamisega. Ma arvan, et videomängude mängimine on hariduslikel põhjustel väga tähtis. Kahtlemata on olemas tohutu kogus tarkvara, mis on mõeldud täiskasvanutele ja mida iseloomustab peaaegu põhjusetu vägivalla kasutamine. Sel põhjusel peame pakkuma lastele asjakohast kaitset, sealhulgas hoidma ära nende ligipääsu potentsiaalselt kahjulikule sisule, mis on mõeldud teisele vanusegrupile. Viimaks, ma usun, et videomängude märgistamise standardiseerimine viib märgistussüsteemi paremale mõistmisele, edendades samal ajal siseturu tõhusat toimimist.

- Raport: Luca Romagnoli (A6-0090/2009)

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. – (IT) Härra juhataja, mina hääletasin poolt.

Iisrael on Euroopa Liidu tähtis partner Lähis-Idas ja Euroopa naabruspoliitikas.

Ühenduse tasandil lennunduskokkulepe looks soodsa tegevusvälja kõigile ühenduse ja Iisraeli lennuettevõtjatele ning võimaldaks reisijatel kõigis liikmesriikides kasu saada ühesugustest tingimustest ja tugevnenud konkurentsist lennuettevõtjate vahel. Sellega võib saavutada rohkem, odavamaid ja paremaid ELi ja Iisraeli vahelisi lennuteenuseid.

EL peab tagama Euroopa õigusaktidega kokkusobivate ühiste standardite rakendamise oma suhetes Vahemere piirkonna partneritega. Seda on võimalik teha üksnes terviklepingu abil, mille üle toimuvad läbirääkimised ühenduse tasandil ning millega nähakse ette regulatiivne koostöö või, miinimumvariandina, lennundusstandardite ja -menetluste vastastikune tunnustamine.

Seepärast arvan ma, et terviklikud läbirääkimised Iisraeliga on ülioluline sammu ELi ja Iisraeli lennundussuhete edasiseks arendamiseks ja ühise lennunduspiirkonna laiendamiseks kogu Euroopa–Vahemere piirkonnale. Lepingu sõlmimine toob nii lennuettevõtjatele kui ka reisijatele kaasa paremad majandusliku ja sotsiaalse arengu võimalused.

  Chris Davies (ALDE), kirjalikult. − Ma ei mõista, kuidas parlament, kes kutsus üles kaotama Iisraeli majandusblokaadi Gazas, saab täna hääletada raporti poolt, mis on kavandatud suurendama meie koostööd selle riigiga.

Eelmine teisipäev oli Gaza piiripunktides üpris tavaline päev. Iisrael lubas läbi piiratud koguse toitu, mõnevõrra hügieenitooteid, toiduõli ja rasket diisliõli, kõik kokku 110 autokoormat – kuigi UNRWA ütleb, et Gaza sektor vajab iga päev 500 koormat.

Läbi ei lastud kirjapaberit koolidele, rõivaid, mööblit, elektritarbeid ega ehitusmaterjale. Gaza on puruks pommitatud ja Iisrael ei luba seda uuesti üles ehitada. Häda ja viletsus kestab.

Seal on käinud meie president, on käinud Javier Solana, liikmesriikide parlamendiliikmed, Euroopa Parlamendi liikmed, on käinud isegi Tony Blair. Kõik on palunud need kannatused lõpetada, ent Iisrael ei ole midagi muutnud.

Praegu pole õige aeg sellele raportile oma toetust anda.

  Proinsias De Rossa (PSE), kirjalikult. − Ma hääletasin selle raporti vastu, millega püütakse luua ühist lennunduspiirkonda Iisraeliga. Vaatamata vastupidistele väidetele ei ole see lihtsalt tehniline raport. Pigem on selge, et Euroopa Liit kui Iisraeli suurim kaubanduspartner annab ühisesse lennunduskokkuleppesse astudes Iisraelile kopsaka kaubandusauhinna.

Võttes siiski arvesse Gaza hiljutisi sündmusi, millega kaasnes tsiviilisikute julm ja valimatu tapmine ning Gaza infrastruktuuri maatasa tegemine, hävitades tõhusalt sellega Euroopa arenguabi miljardeid; võttes arvesse Euroopa Parlamendi eelmise aasta detsembri otsust lükata edasi ELi suhete parandamine Iisraeliga; võttes arvesse ÜRO otsuste jätkuvat tähelepanuta jätmist ning Läänekalda ja Jeruusalemma asustuse laiendamist; ning võttes lisaks arvesse mu enda hiljutist käiku Gazasse, kus ma oma silmaga nägin, et Iisrael ei ole lõpetanud Gaza piiramist, et lasta läbi eluliselt vajalikku humanitaarabi;

pean ma täiesti sobimatuks, et parlament selle kokkuleppe heaks kiidaks. Erilise kaubanduskokkuleppe sõlmimine Iisraeliga tuleks peatada, kuni Iisrael hakkab täitma inimõiguste norme ning astub oma naabritega konstruktiivsetesse ja sisulistesse läbirääkimistesse konflikti kaheastmelise lahenduse rakendamise üle.

  Mairead McGuinness (PPE-DE), kirjalikult. − Ma jäin ELi-Iisraeli lennunduskokkuleppe lõplikul hääletamisel erapooletuks protesti märgiks Palestiina kriisi jätkumisele. Arvan, et Iisraeliga on sobimatu suhteid tihendada enne, kui ta hakkab tegema kooskõlastatud jõupingutusi Palestiina elanike kannatuste leevendamiseks ning alustab pidevat poliitilist dialoogi piirkonna probleemide kaheastmelise lahenduse saavutamiseks.

  Athanasios Pafilis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Me leiame, et on vastuvõetamatu seda küsimust arutada ning Euroopa Parlamendil üldse ettepanekut teha sõlmida Iisraeliga leping ELi ja Iisraeli ühise lennunduspiirkonna loomise kohta, kui samas on veel nii hiljutine sündmus Palestiina rahva tapmine mõrvarlikus sõjas, mille Iisraeli valitsus päästis valla Gaza sektoris.

Ettepanek sellise lepingu sõlmimiseks kinnitab ELi kuritegelikku vastutamatust, kes oma silmakirjaliku hoiakuga erapooletuks jääda tegelikult mahitab ja tugevdab Iisraeli ning uut sõda, mis on valla päästetud ja mis on põhjustanud tohutu humanitaarkatastroofi Palestiina rahva seas, üle 1 300 palestiinlase surma, kellest enamik olid tsiviilisikud, lapsed ja naised, üle 5 000 inimese vigastamise ning Gaza infrastruktuuride, sealhulgas koolide ja ÜRO hoonete täieliku hävitamise.

See toetab ka Iisraeli kavatsust maatasa teha tosinad majad Ida-Jeruusalemmas, jättes kodutuks üle tuhande palestiinlase, järjekordset katset palestiinlased Jeruusalemmast välja ajada ning muuta lahenduse leidmine Lähis-Idas veelgi raskemaks.

Selletaoline tegevus toetab piirkonna imperialistlikku poliitikat, mis moodustab osa ELi, Ühendriikide ja NATO üldisest imperialistlikust suunitlusest Lähis-Idas. Siiski tugevdavad inimesed oma solidaarsust ja võitlust Palestiina rahva poolel, et saavutada sõltumatu, territoriaalselt ühendatud Palestiina 1967. aasta piirides, mille pealinn asub Ida-Jeruusalemmas.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Härra juhataja, ma hääletasin oma raporti poolt ühise lennunduspiirkonna arendamisest Iisraeliga. Mul oleks ülearune korrata siin jälle põhjuseid, mis mind poolt hääletama panid. Pole tarvis öeldagi, et need põhjused võib leida raportist endast.

- Ettepanek võtta vastu määrus (C6-0081/2009)

  Catherine Stihler (PSE), kirjalikult. − Ma hääletasin selle vastu, sest kalavarude ebakindla iseloomu tõttu tuleks hariliku tuuni püük keelata, kuni kalavarud on taastunud.

- Resolutsiooni ettepanek (B6-0140/2009)

  Proinsias De Rossa (PSE), kirjalikult. − Toetan tugevalt seda resolutsiooni, mis kutsub Sri Lanka armeed ja Tamili Tiigreid üles viivitamata tulevahetust lõpetama, et tsiviilelanikkond saaks lahingutsoonist lahkuda. See mõistab hukka kõik vägivallaaktid ja hirmutamise, mis takistavad tsiviilisikute lahkumist konfliktipiirkonnast. Peale selle mõistab see hukka tsiviilisikute ründamise, nagu selle on dokumenteerinud rahvusvaheline kriisirühm. Mõlemad pooled peavad austama rahvusvahelist humanitaarseadust ning kaitsma ja aitama tsiviilelanikkonda lahingutsoonis, samuti ka ohutus tsoonis. Euroopa Parlament on mures ka raportite tõttu, mis räägivad Sri Lanka valitsuse asutatud põgenikelaagrites valitsevast tugevast ülerahvastusest ja viletsatest tingimustest. Oleme nõudnud, et rahvusvahelistele ja riiklikele humanitaarorganisatsioonidele ning ajakirjanikele tagataks täielik ja takistamatu juurdepääs lahingutsooni ja põgenikelaagritesse ning kutsume Sri Lanka valitsust üles tegema koostööd riikide ja abiorganisatsioonidega, kes tahavad ja suudavad tsiviilelanikke evakueerida.

  Jean Lambert (Verts/ALE), kirjalikult. − Ma tervitan tänast resolutsiooni Sri Lanka kohta. See, mis riigi põhjaosas toimub, on maailma silme eest suuremalt jaolt peidetud tragöödia, sest humanitaarorganisatsioone ja ajakirjanikke pole vabalt sisse lubatud, et nad oleksid ise toimuvat näinud, vaid nad toetuvad peamiselt partisanide informatsioonile. Isegi enne valitsuse sõjategevuse algust polnud seal avalik arutelu surveavalduste ja poliitilise ahistamise tõttu võimalik.

Sellel konfliktil ei saa olla pikaajalist sõjalist lahendust, vaid ainult poliitiline lahendus, mis tunnistab saare kõigi elanike õigusi. Mõlemad pooled peavad tulevahetuse viivitamata peatama, et leevendada tohutuid inimkannatusi. Kui tamili rahva huvid on esmatähtsad, nagu mõlemad pooled kinnitavad, miks on siis tarvis jätkuvaid kannatusi? Mis eesmärki need teenivad pikaajalise lahenduse leidmisel? Rahuläbirääkimised peavad kaasama kõiki osapooli. Kui mõlemad pooled seda tahavad, avatakse kanalid dialoogile. Ent vägivald ja rõhumine tuleb lõpetada ning rakendada aktiivselt inimõiguste alased dokumendid ja õigusriik, kui inimesed tulemusi üldse veel usaldavad. Rahvusvaheline üldsus on valmis aitama mõlemat moodi, nii vahetute kannatuste leevendamisel kui ka pikemas perspektiivis.

  Erik Meijer (GUE/NGL), kirjalikult. – (NL) 9. septembril 2006. aastal, 5. veebruaril 2009. aastal ja eile õhtul pidasime siin täiskogul arutelusid pideva ja lootusetu konflikti üle tamilite ja singalite vahel Sri Lanka saarel. Ma võtsin kõigist neist aruteludest osa. Seda tehes olen ma alati palunud, et me ei asuks selles konfliktis kellegi poolele, vaid täidaksime oma rolli, veendes mõlemaid pooli rahulepinguga nõustuma. Igal juhul peab selline leping pakkuma võimaluse luua riigi kirdeosas omavalitsuslik Tamili piirkond.

Eile õhtul väitsid härra Tannock ja härra Van Orden midagi täiesti vastupidist. Nad viitasid tamili vastupanuliikumise julmustele ning tahtsid pakkuda kogu võimalikku toetust singali valitsusele. Selline hoiak jätab tähele panemata fakti, et mõlemad pooled kasutavad vastuvõetamatut vägivalda, ning et see oli valitsus, kes katkestas norralaste algatatud rahuprotsessi.

Mul on hea meel, et täna vastuvõetud resolutsioon sisaldas enamikku härra Evansi esitatud muudatustest ning kutsus üles humanitaarabile, vahendamisele ning konflikti rahumeelsele lahendamisele.

  Tobias Pflüger (GUE/NGL), kirjalikult. − (DE) Sri Lanka armee tegutseb selles Tamili Tiigrite (Liberation Tamil Tigers of Ealam, LTTE) vastases sõjas ülimalt julma karmusega, hoolimata absoluutselt tsiviilelanikest. Oma rünnakute käigus on see armee tsiviilelanikke pidevalt tapnud või haavanud. Sajad ja tuhanded on vangistatud ning paljudele ei ole humanitaarabi kättesaadav. Rahvusvaheline Punane Rist on kirjeldanud seda kõige kohutavama olukorrana, mida nad on kogenud.

On tarvis viivitamata katkestada igasugune võitlus mõlemal poolel, nii Sri Lanka armee kui ka LTTE poolel. Seda peaksid nõudma kõik rahvusvahelised organisatsioonid ja valitsused.

Euroopa Rahvapartei (Kristlike demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni esindav briti konservatiiv härra Tannock saavutas väliskomisjonis, et aktsepteeriti „ajutise relvarahu” nõudmist. See võib toetada Sri Lanka valitsuse brutaalset sõjapoliitikat ning anda vabanduse tsiviilisikute ründamiseks.

Ma hääletasin resolutsiooni poolt, sest õnneks ei järginud Euroopa Parlamendi enamus, sealhulgas ka fraktsioon PPE-DE, lõpuks härra Tannocki ja briti konservatiivide ebainimlikku poliitikat ning hääletas viivitamatu relvarahu nõudmise poolt.

Kui EL pani LTTE enda koostatud terroristlike organisatsioonide nimekirja, tunnistas EL ise ennast ühe poole toetajaks ja andis LTTE-le tegelikult vabad käed tulistamist jätkata. Selle tõttu katkesid tol ajal Norra vahendusel käimas olnud läbirääkimised ning neid saab nüüd jätkata üksnes suurte raskustega väljaspool Euroopa Liitu.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Härra juhataja, ma nõustun resolutsiooni ettepanekuga halveneva humanitaarolukorra kohta Sri Lankas ning hääletasin seepärast selle vastuvõtmise poolt. Võttes arvesse hädaolukorda, kus umbes 170 000 tsiviilisikut on jäänud lõksu lahingutsooni Sri Lanka armee ja Tamili Tiigrite (LTTE) jõudude vahele, ilma et neile oleks kättesaadav kõige elementaarsem abi, on minu arvates tarvis viivitamatut relvarahu nii Sri Lanka armee kui ka LTTE poolt, et lasta tsiviilelanikkonnal lahingutsoonist lahkuda. Ma arvan ka, et riiklikele ja rahvusvahelistele humanitaarorganisatsioonidele tuleks võimaldada pääs lahingutsooni.

- Raport: Vincenzo Aita (A6-0086/2009)

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. – (IT) Härra juhataja, mina hääletasin poolt. Nagu ütleb iidne India vanasõna: me ei saa maad päranduseks oma vanematelt, me laename selle oma lastelt. Lõuna-Euroopa põllumajandusmaad karjuvad hoiatusi. Nad kannatavad üha suureneva keskkonnasurve all koos selliste kahjulike tagajärgedega nagu rikutud hüdrogeoloogiline tasakaal, mereveetaseme tõus ja sellest tulenev pinnase sooldumine, põllumajandusmaa kaotamine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja suurem tuleohtlikkus, taimehaigused ja loomade haigused.

Seega on selge, et üks põllumajanduse prioriteetidest peab olema üldise tegevuskava koostamine, peamiselt programmide abil, mis on ette nähtud põllumajandusmaa kaitsmiseks ja selle halvenemise ärahoidmiseks.

Pinnase halvenemisega võitlemise meetodid peavad hõlmama pinnase konserveerimise strateegiat, pöörates suuremat tähelepanu põllumajanduses kasutatavate hüdraulikasüsteemide hooldusele ja metsastamiskavadele. Samuti on eriti tähtis kuivade maade viljelustehnika, külvikordade vaheldus, asjakohaste genotüüpide kasutamine ja evapotranspiratsiooni kontrolli all hoidmine.

Neile, kes selles sektoris töötavad ja tarbijatega tegelevad, peame pakkuma ka koolitus- ja lõõgastusprogramme, millel on kaks eesmärki: otsida konkreetseid lahendusi ning tõsta kasutajate teadlikkust sellest, et vajame loodusressursside ja maa säästlikumat kasutamist.

  Constantin Dumitriu (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Mulla halvenemine on probleem, mida ei saa ignoreerida. Seepärast on mul hea meel algatuse üle koostada raport, mis on pühendatud võitlusele nimelt selle probleemiga. Põllumajandus pakub parima viisi selle nähtuse peatamiseks, siiski senikaua, kui selle protsessi juures arvestatakse looduslikke eripärasid.

Kuna ma aga olen juba sirvinud põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni esitatud ja vastuvõetud muudatusettepanekuid, siis usun, et see raport peaks olema kohaldatav terves Euroopa Liidus. Kahjuks pole kliimamuutus ja mullapinnase halvenemine enam üksiknähtus ning seepärast peab meie lähenemisviis olema kogu Euroopa Liidus ühtne ning rajatud solidaarsusprintsiibile.

Nagu raportöör juba rõhutas, peame me mulla halvenemise probleemi mitte ainult tunnistama, vaid eraldama selle kahjulike mõjudega võitlemiseks ka vajalikud rahalised vahendid. Mul on hea meel, et Euroopa majanduse taastamisplaanis on 500 miljonit eurot eraldatud meetmetele, mis hõlmavad kohanemist kliimamuutuse uute väljakutsetega. Need on siiski lühiajalised meetmed. Arvan, et Euroopa Liit vajab terviklikku, rahaliselt toetatud tegevusstrateegiat, et kliimamuutuse mõjusid ära hoida ja nendega võidelda, eriti käib see mulla halvenemise kohta.

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin ettepaneku poolt võtta vastu Euroopa Parlamendi resolutsioon Lõuna-Euroopa põllumajandusmaa halvenemisega võitlemise kohta, sest ma usun, et ühise põllumajanduspoliitika suunised peavad sisaldama dokumente, mille eesmärgiks on võidelda kliimamuutuse mõjudega ja kaitsta mulda.

Pean rõhutama, kui tähtis on luua Euroopa vaatlussüsteem põudade jälgimiseks ning tugevdada ELi kooskõlastatud tegutsemist tulekahjude puhuks.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Euroopa Rahvapartei (Kristlike demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni võetud hoiak lükata tagasi mitmesuguseid selles raportis esitatud ettepanekuid, et nende alternatiivettepanek heaks kiidetaks, on lihtsalt kahetsusväärne. Mitmesugustele puudustele vaatamata oleme me nõus paljude aspektidega, mida esitatud raport sisaldab, eriti sellega, et põllumajandus on mulla halvenemise ärahoidmise parim vahend ning selle tegevuse säilitamine nõuab mõistlikku strateegiat. Sama tähtsaks peame ka panust, mille andis põllumajanduslik kogukond kõrbestumisega võitlemisel, ning keskset rolli, mida mängisid tootjad pidevatest põudadest kahjustatud piirkondades taimi katmikaladel kasvatades. Oleme nõus ka väitega intensiivpõllunduse kahjulikust mõjust, mida agrotööstus propageeris väga laias ulatuses, kuni muldade erodeerumiseni, muutes maa seega viljatuks.

Arvame siiski, et raport oleks pidanud minema veel kaugemale ja panema vastutuse sellistele ELi põllumajanduspoliitikatele ja valitsustele, nagu need on näiteks Portugalis, sest just need poliitikad on kehutanud maa ja vee liigsele ekspluateerimisele ning põhjustanud seega keskkonnakahjusid. Me usume endiselt, et nendest probleemidest on võimalik üle saada, kui taolisele põllumajanduspoliitikale lõpp teha. Me toetame põllumajandusabi sidumist toodanguga, võimaldades Portugali-taoliste riikide põllumajanduslikul toiduainete tootmisel kasvada, ning üldiselt võimaldades selle esmatähtsa sektori moderniseerimist.

  Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Selles raportis, mis ei moodusta osa ühestki seadusandlikust protsessist, soovitatakse muuhulgas ELi metsapoliitikat, erilist ELi fondi kliimamuutusega seotud ennetusmeetmete finantseerimiseks, ELi rahastatavat põudade jälgimiskeskust ja nõnda edasi.

Me arvame, et keskkondlik vastutus põllumajandusmaa eest peab jääma eelkõige ja peamiselt liikmesriikidele. Pole põhjust kuulutada, et liikmesriigid tuleb selles valdkonnas võimetuks muuta.

Nagu tavaliselt, märgib Juuninimekiri, et sellises olukorras on väga hea, et Euroopa Parlamendil ei ole ELi põllumajanduspoliitika suhtes kaasotsustamisõigust. Vastasel korral võiks EL langeda protektsionismi lõksu ja hakata suurendama subsiidiume mitmesugustele erihuvidele põllumajanduse sees.

Ma hääletasin selle raporti vastu.

  Marian-Jean Marinescu (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Kliimamuutus kiirendab maa halvenemise ja kõrbestumise protsesse, seda eriti Kagu-Euroopa liikmesriikides, sealhulgas Rumeenias. See on põhjus, miks nende nähtustega tuleb tegelda koordineeritud moel, pidevalt läbivaadatavate põllumajanduspoliitikate kaudu ning liikmesriikide vahel kogemusi ja häid tavasid vahetades, Euroopa Komisjoni koordineerimise all.

Ma usun kindlalt, et on olemas arvukaid näiteid, millest võiks õppida maa ja vee tõhusat majandamist ning vastupidavate kultuuride kasutamist, mis suudavad mulla uueks muuta. Selle valdkonnaga tegelevad spetsiaalsed uurimisinstituudid, millest üks asub tegelikult Rumeenia maakonnas, mida ma esindan – Doljis. Vahetades neid kogemusi ja laiendades nende kohaldamist kõrbestumisest kahjustatud piirkondadele, võib tulemuseks olla rikutud maade taastamine põllumajanduslikuks kasutuseks ning järelikult tootmise stimuleerimine. Ühenduse 2009. aasta eelarvele esitatud pilootprojekt on tegelikult võimalus seda teha. Ma toetan raportööri ettepanekut luua Euroopa keskus põudade jälgimiseks.

Ma kutsun Euroopa Komisjoni üles tegelema selle küsimusega äärmiselt vastutustundlikult kui osaga ühise põllumajanduspoliitika reformist ning varustada liikmesriigid tõhusa finantsinstrumentide kogumiga, mis toetab võitlust kõrbestumisega, et tagada Euroopa kodanikele jätkusuutlik põllumajandus ja toiduainetega kindlustatus.

  Alexandru Nazare (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Ma tervitan meie kaasparlamendiliikme raportit, mis tegeleb ühiskondlikust ja majanduslikust vaatepunktist äärmiselt olulise teemaga. Maa halvenemine ei kahjusta mitte ainult vastavates piirkondades elavate inimeste elu, vaid ka majandusarengu võimalusi. Oleme Rumeenias viimastel aastatel näinud kahjustusi, mida see nähtus võib põhjustada: varemetes maju ja nendest hädavajalike, eluspüsimist tagavate asjadeta lahkunud inimesi, põllumajandustoodangu langust 30–40% ning lõunapiirkondi ähvardavat kõrbestumise ohtu.

Selle nähtuse majanduslik mõju on vaieldamatu: kahjustatud piirkondades elavate inimeste sissetuleku langus koos toiduainete hindade tõusuga. See on põhjus, miks Euroopa Liidul on solidaarsusprintsiibil põhinev kohustus anda oma panus võitlusse selle nähtusega ja toetada neid, kes on selle tõttu kannatada saanud. Nagu ma juba soovitasin kirjalikus deklaratsioonis 0021/2009, mille ma koos kolleegidega esitasin, vajab EL erilist finantsmehhanismi, et kliimamuutuse kahjulikke mõjusid ennetada ja nende vastu võidelda. See peab olema paindlik mehhanism, mis aitaks rahalisi vahendeid vabastada lühima võimaliku ajaga, mida toetaks keskmise perspektiiviga ja pikaajaline strateegia ning tegevuskavad, milles võetakse arvesse kliimamuutuse erinevaid mõjusid ELi piirkondadele.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Härra juhataja, ma tervitan härra Aita raportit ELi põllumajandusmaa halvenemisega seotud probleemide ning nendega tegelemise kohta ELi põllumajanduspoliitika instrumentide abil.

Tõesti, ma kiidan heaks raporti eesmärgi sätestada näpunäited, ideed ja praktilised ettepanekud, mida vastaval ajal ja viisil kaaluda, pidades silmas põllumajandusmaade taastamise, säilitamise ja parandamise strateegia loomist. Praeguse kriisiolukorra tõttu tuleks rõhutada, et muldade kaitse on vahend turvata meie tootmispotentsiaali, mis on poliitiliselt ja strateegiliselt tähtis, et säilitada impordi-ekspordi tasakaal ning tagada iseseisvuse aste ja läbirääkimiste vabadus mitmepoolsetel foorumitel.

- Resolutsiooni ettepanek (B6-0110/2009)

  Glyn Ford (PSE), kirjalikult. − Praeguse finants- ja majanduskriisi ajal on oluline, et suudaksime töötajate õigusi säilitades ja tugevdades tagada, et kriisi raskus ei langeks nende kaela, kes seda kõige vähem taluda jaksavad. See võiks liigagi kergesti juhtuda, kui me ei taga, et jõudude tasakaalul ei lubata nihkuda tööandjate kasuks töötajate ees. Seepärast ma toetan seda resolutsiooni. Soovin vaid, et see oleks veel jõulisem.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Härra juhataja, ma hääletasin töötajate osalust Euroopa põhikirjaga äriühingutes käsitleva resolutsiooni poolt. Euroopa Kohtu hiljutisi otsuseid arvesse võttes peame hõlbustama ka konstruktiivset dialoogi institutsioonide ja töötajate vahel. Peale selle olen ma nõus punktiga, mis väljendab vajadust, et komisjon annaks hinnangu piiriülestele probleemidele seoses äriühingute haldamise, maksuseaduse ning töötajate finantsosalusega selle nõuandetegevusega seotud aktsionäride programmides.

- Resolutsiooni ettepanek (B6-0112/2009)

  Nicodim Bulzesc (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin resolutsiooni ettepaneku poolt, sest toetan seda algatust, mis kutsub liikmesriike üles välja töötama koostöömehhanisme, mis aitaksid ära hoida kahjulikku mõju perekondadele, eriti lastele, kes elavad oma vanematest lahus ja nendest kaugel.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) See tekst ümberasujate lastest, kes on kodumaale maha jäetud, kirjeldab selliste laste liigutavat olukorda, kes on jäetud kas nende enda või enam-vähem heade kavatsustega kolmanda osalise hooleks, keda on ähvardatud halva kohtlemisega, kellel on psühholoogilisi probleeme või probleeme nende hariduse, sotsialiseerimise ja muuga.

See tõendab, et ümberasumine on inimlik draama, mis tekitab ebainimlikke olukordi.

Tuleb teha kõik, et seda parandada, edendada perekondade terviklikkust tuttavas kultuuri- ja sotsiaalses keskkonnas.

Ühesõnaga, ja see on ainus lahendus, tuleb teha kõik, et rändevoolud vastupidiseks pöörata, ümber veenda neid, kes kavatsevad oma kodumaa maha jätta, edendada arengut ja tagada, et perekonnad taas ühineksid üksnes nende päritolumaal.

Niimoodi peaks kasutama neid rahalisi vahendeid, mis te olete pühendanud selleks, et Euroopasse „importida” või siin aklimatiseerida inimesi, keda meelitavad miraažid, mida te alal hoiate.

  Carl Lang ja Fernand Le Rachinel (NI), kirjalikult. – (FR) See on üldtuntud fakt, et Euroopa tahab kõige eest hoolt kanda ja igale poole jõuda. Selle resolutsiooniga ümberasujate laste kohta, kes on päritolumaale maha jäetud, on Euroopa Parlament saavutanud ülima hulluse selletaoliste ettepanekute vallas, mis pole mitte üksnes demagoogilised, vaid üritavad ka liikmesriike süüdlasteks muuta.

Meile öeldakse, et liit pole pööranud piisavalt tähelepanu lastele, kes jäetakse maha oma maale, kui nende vanemad ümber asuvad. Liikmesriigid peaksid rakendama meetmeid, mis on ette nähtud nende mahajäetud laste olukorra parandamiseks, ning tagama neile hariduse ja ühiskondliku elu mõttes normaalse arengu. See on nagu unenägu! Pärast meetmeid, mis julgustavad perekondi taasühinema vastuvõtvates riikides ning eluasemeõigust peredele endale, on nüüd siis aeg käes meetmeteks laste suhtes, kes ümber ei asu.

Ümberasumise probleemi niimoodi lahendada ei saa. See loogika on vale. Need pole mahajäänud lapsed, keda tuleks aidata; need on perekonnad ja nende riikide terve elanikkond, keda tuleks aidata ja innustada koju jääma.

  Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Kuna piiritõkked Euroopa Liidu sees kaovad, kasvavad võimalused otsida tööd muudes ELi liikmesriikides peale oma kodumaa. See on väga positiivne areng, mis annab inimestele võimaluse ise midagi ära teha oma elu ning seega ka oma perekonna elu parandamiseks.

Raportöör tunnistab seda, kuid otsustab sellest hoolimata jonnakalt keskenduda negatiivsetele aspektidele, mis välismaal sissetulekut otsiva lapsevanema äraolekul võivad olla.

Mul on tunne, et Euroopa Parlamendil pole mõistlik juhtida iga liikmesriigi sotsiaal- ja hariduspoliitikat sellisel pealetükkival moel nagu soovitatud. Peame näitama oma lugupidamist ja usaldust liikmesriikide ja nende demokraatlikult valitud parlamentide vastu, kes oma rahva ja tema heaolu eest ise hoolitsevad.

Seepärast hääletasin selle resolutsiooni vastu.

  Alexandru Nazare (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Ma hääletasin selle Euroopa Parlamendi resolutsiooni poolt, millega tahetakse parandada laste olukorda, kelle on oma päritoluriiki maha jätnud välismaale tööle läinud vanemad.

Tahaksin siiski rõhutada, et ei piisa ainult kohustuste võtmisest selle küsimuse suhtes. Meil on tarvis võtta konkreetseid meetmeid, et tagada nende laste normaalne areng tervise, hariduse ja sotsiaalse elu mõttes, ning tagada nende edukas integreerimine ühiskonda ja hiljem ka tööturule.

Näiteks peavad riigiasutused välja töötama rea koolituskavasid, et tegelda konkreetselt just selle probleemiga. Seda tüüpi kavadest ei peaks kasu saama mitte ainult lapsed, vaid ka nende ümberasunud vanemad. Viimased tuleb kaasata ka teabe- ja toetuskavadesse, millega neile selgitatakse, milliseid kahjulikke mõjusid võib välismaale tööleminekul olla nende pereelule, eriti lastele.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Härra juhataja, pärast härra Anderssoni suulist küsimust hääletasin ma selle resolutsiooni ettepaneku poolt, mis käsitleb ümberasujate lapsi. Tõepoolest, ümberasumine töö leidmiseks on viimastel aastakümnetel pidevalt kasvanud ning enamik maailma ümberasujatest – 64 miljonit – elab Euroopas. Peale selle ma arvan, et ümberasumisel võib olla positiivne mõju päritolumaa leibkondadele, sest rahasaadetiste ja muude kanalite kaudu vähendab see vaesust ja suurendab investeerimist inimkapitali. Seepärast olen nõus, et peame paluma liikmesriikidel astuda samme nende laste olukorra parandamiseks, kelle vanemad on päritolumaale maha jätnud, ning tagada nende normaalne areng hariduse ja sotsiaalse elu osas.

  Flaviu Călin Rus (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin ettepaneku poolt võtta vastu Euroopa Parlamendi resolutsioon ümberasujate laste kohta, kes on päritolumaale maha jäetud, kuna ma tunnen, et nende laste olukorda on vaja oluliselt parandada. Igal lapsel on õigus terviklikule perekonnale ja haridusele, et nad saaksid harmooniliselt areneda. Ma arvan, et peame neid lapsi toetama, sest nad esindavad Euroopa ja Euroopa Liidu tulevikku.

  Catherine Stihler (PSE), kirjalikult. − Peame tegema kõik, mida suudame, et aidata ümberasujate lastel täielikult ära kasutada nende potentsiaali ja uues keskkonnas edukad olla.

- Resolutsiooni ettepanek (B6-0104/2009)

  Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Juuninimekiri on Euroopa Liidu edasise laienemise suhtes meelestatud väga positiivselt. Siiski on äärmiselt oluline, et kandidaatriigid ka tegelikult vastaksid sätestatud nõuetele ning oleksid seega täiesti demokraatlikud riigid, oleksid ühinemise ajal õigusriigid. Kopenhaageni kriteeriumid peavad olema täidetud, meie poolt heakskiidetud õigusaktid peavad olema mitte üksnes kehtestatud, vaid ka praktikas kasutusel, ning õiguskindlus peab olema tagatud.

Neil kolmel riigil, kelle üle me täna arutlesime, on kindlasti potentsiaali edaspidi liikmesriigiks saada, kuid on oluline, et me nõudeid ei lõdvendaks. Kogemused näitavad, et areng on kõige kiirem enne liitumisläbirääkimiste alustamist ning muutub läbirääkimiste ajal aeglasemaks, eriti kui need läbirääkimised tunduvad eduka lõpu poole tüürivat.

  Zita Pleštinská (PPE-DE), kirjalikult. – (SK) Hääletasin Horvaatia 2008. aasta eduaruannet käsitleva resolutsiooni poolt ning mul on hea meel, et Euroopa Parlament selle suure häälteenamusega vastu võttis.

Resolutsioonis kiidetakse Horvaatia 2008. aastal saavutatud häid tulemusi seaduste ülevõtmisel ja ELi liikmeks saamiseks vajalike reformide läbiviimisel. Neid tulemusi tuleb reformide vastuvõtmise ja rakendamise teel pidevalt uuendada.

Ma usun, et tänu volinik Rehni isiklikule sekkumisele saab Sloveenia ja Horvaatia vaheline piiritüli mõlema poole rahuloluks edukalt lahendatud, nii et ühinemismenetluse läbirääkimistel saab teha kiireid edusamme. Edukaks tulemuseks on muidugi tarvis konsensust ning eelkõige Sloveenia ja Horvaatia valitsuste head tahet leida rahuldav ja püsiv lahendus.

Ja selle resolutsiooni puhul ei peaks me silmas pidama üksnes Horvaatiat. Me ei tohi unustada Sloveenia pioneerirolli, mis tähelepanuväärsel määral algatas ühinemiseelse protsessi Balkani riikides. Sloveenia oli esimene Balkani riik, kes ELi ja Schengeni piirkonnaga ühines, temast on saanud eurotsooni liige ning see on innustuseks teistele Balkani riikidele.

Ma usun, et ühinemisläbirääkimised Horvaatiaga viiakse lõpule 2009. aasta lõpuks.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Härra juhataja, ma ei nõustu ettepanekuga Horvaatia edusamme käsitleva resolutsiooni kohta ning hääletasin seepärast vastu. Nagu ma siin täiskogu ees juba mitu korda öelnud olen, ei usu ma, et Horvaatia on teinud piisavalt edusamme. Las nad annavad tagasi selle, mille varastasid meie Istria ja Dalmaatsia põgenikelt pärast 1947. aastat. Siis ja ainult siis saame me arutada Horvaatia ühinemist Euroopa Liiduga. Kuni vaidlus Istriast, Rijekast ja Dalmaatsiast väljasaadetute vara üle ei ole lõplikult lahendatud, on dialoog kahe rahva vahel tegelikult võimatu.

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE), kirjalikult. – (PL) Ma hindan kõiki Horvaatia enda ja Euroopa Liidu tehtud pingutusi tugevdada kahe partneri vahel olemasolevaid suhteid. Innustaksin jätkuvat koostööd ja olemasolevate probleemide ühist lahendamist, pidades eriti silmas fakti, et Horvaatia valitsus tahab tegelda nii sisemiste kui ka kahepoolsete probleemidega, mis praegu tema ees seisavad. Peaksime teda selles püüdluses aitama euroopaliku solidaarsuse vaimus, ilma vahetegemise või takistusteta.

- Resolutsiooni ettepanek (B6-0105/2009)

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin Euroopa Parlamendi resolutsiooni ettepaneku poolt Türgi 2008. aasta eduaruande kohta. Võttes arvesse Türgi reformiprotsessi aeglustumist, peab Türgi valitsus tõestama oma poliitilist tahet jätkata 2005. aastal endale kohustuseks võetud reformiprotsessi demokraatlikuma ja pluralistlikuma ühiskonna poole.

  Jens Holm ja Eva-Britt Svensson (GUE/NGL), kirjalikult. − Me pooldame Türgi astumist Euroopa Liitu tingimusel, et see riik täidab Kopenhaageni kriteeriume ning et Türgi rahvas liitumist toetab. Kahjuks ei saa me siiski anda poolthäält Türgi eduaruandele, mida täna hääletatakse. Aruandes leidub õnnetuseks nii tõsiseid vajakajäämisi kui ka valesti suunatud nõudmisi. Näiteks lõikes 20 on esitatud põhjendamatu nõudmine demokraatlikule parteile. Lõikes 29 innustatakse Türgit tegema tihedat koostööd Rahvusvahelise Valuutafondiga ning lõikes 31 on öeldud, et Türgil on kohustus sõlmida vabakaubanduslepinguid kolmandate riikidega. Aruandes ei osutata piisavalt inimõiguste rikkumistele ega rahvusvähemuste, eriti kurdide, kriitilisele olukorrale. Armeenia genotsiidi pole üldse nimetatud, mis eristab seda aruannet parlamendi varasematest resolutsioonidest.

  Marine Le Pen (NI), kirjalikult. – (FR) Jälle kord on parlament täiesti silmakirjalikult lasknud läbi resolutsiooni, milles palutakse Türgi valitsusel reformide läbiviimisel oma poliitilist tahet näidata.

Tõde on aga see, et te tahate iga hinna eest ja vastu Euroopa rahvaste tahtmist jätkata läbirääkimisi Türgi ühinemise üle Euroopa Liiduga, hoolimata Türgi jätkuvast keeldumisest Küprost tunnustada ning hoolimata faktist, et demokraatlikud reformid on peatunud.

Oleksite pidanud Türgile pakkuma privilegeeritud partnerlust, ent selleks peaksite tunnistama, et Türgi ei ole Euroopa riik ning seega ei ole tal kohta Euroopa Liidus.

Oli ülim aeg Euroopa rahvaste, kellest enamik on väga teie saatusliku projekti vastu, arvamust austada ning liitumisläbirääkimistest Türgiga nüüd ja alatiseks loobuda.

Tuletan teile väga tõsiselt meelde, et ajal, mil Euroopa rahvad võitlevad fundamentalistlike võrgustikega ning Prantsusmaal esitab meie oma pinnal üha kasvav sõjakas islam väljakutse meie sekularismipõhimõttele, on eriti ohtlik jätkata liitumisläbirääkimisi sellise rahvaga, kes kahtlemata on austusväärne, kuid kelle valitsus kaitseb radikaalset islamit.

  Fernand Le Rachinel (NI), kirjalikult. – (FR) Nagu eelnevadki rapordid Türgi kohta, ei sea ka proua Oomen-Ruijteni raport küsimuse alla Euro-Brüsseli dogmat „Türgi peab Euroopa Liiduga ühinema”. Nii et härra Sarkozy, jättes taas kord täitmata oma valimisaegsed lubadused, avas Euroopa institutsioonide eesistujaks olles ühinemisläbirääkimiste kaks esimest peatükki.

Meie rahvad siiski ei soovi, et liiduga ühineks see Aasia riik, mille elanikkond pärast armeenia genotsiidi ja muude kristlike kogukondade kadumist koosneb 99% ulatuses moslemitest. Seda riiki juhib islamipartei ning tema armee okupeerib praegu Euroopa Liidu liikme Küprose territooriumit. Meie rahvad mäletavad ka seda, et türklased on sajandite vältel olnud Euroopale peamiseks ohuks. Alles 19. sajandil heitsid kreeklased, rumeenlased, bulgaarlased ja serblased endalt Ottomanide ikke.

Eurokraatide jonn, mis püüab anda Türgile sissepääsu Euroopasse, nagu ka nende jonn Lissaboni lepingu läbisurumisel, näitab Brüsseli Euroopa demokraatiavastast ja Euroopa-vastast olemust. 7. juunil on meie rahvastel võimalus demonstreerida oma tahet uue Euroopa ülesehitamisel: see on Euroopa rahvaste Euroopa, vaba ja sõltumatu.

  Kartika Tamara Liotard ja Erik Meijer (GUE/NGL), kirjalikult. – (NL) Siin parlamendis on Türgi ühinemise kohta ELiga kolm seisukohta.

Esimene seisukoht, mida kaitseb USA endine president George W. Bush, on see, et ühinemine on väga soovitav, kuna Türgil on pakkuda palju odavat tööjõudu ja sõdureid ning ta on ustav NATO liige.

Teine seisukoht on, et Türgi ühinemine jääb alati ebasoovitavaks, kuna temas nähakse Aasia riiki, islamiriiki, liiga suurt ja liiga ohtlikku riiki.

Meie ja meie fraktsioon oleme alati toetanud kolmandat seisukohta, nimelt et Türgi peab saama liiduga ühineda, kui ta seda soovib. See on oluline väga paljudele türgi päritolu eurooplastele.

Enne kui meie jõuame sellesse staadiumi, peab Türgi muutuma läbinisti demokraatlikuks riigiks, kus ei ole poliitvange, keelatud meediat ja keelustatud poliitilisi parteisid. Kurdi keelele tuleb anda võrdsed õigused halduses, hariduses ja meedias, parlamendi kõrge 10% valimiskünnis tuleb ära muuta ning kurdidele riigi kaguosas tuleb anda detsentraliseeritud autonoomia. 1915. aastal toimunud armeenlaste genotsiidi ei tohi kauem eitada, samamoodi oleks vastuvõetamatu, kui sakslased eitaksid juutide genotsiidi aastatel 1938–1945. Proua Oomen-Ruijteni raport on selles suhtes liigagi nõrk. Sel põhjusel tundsime, kuigi meil on kurb seda öelda, et peame hääletama vastu.

  Jules Maaten (ALDE), kirjalikult. – (NL) Proua Oomen-Ruijteni raporti lõikes 45 väidetakse, et ELi ja Türgi ühinemisläbirääkimisi tuleks laiendada. Hollandi Vabaduse ja Demokraatia Rahvaparteil (VVD) on sellele tõsiseid vastuväiteid. VVD arvates on Türgi edusammud olnud viimastel aastatel liiga väikesed ning seetõttu pole põhjust läbirääkimistega kiirustada.

Tegelikult arvab VVD, et Türgi peab endale kõigepealt võtma mitmeid kindlaid kohustusi. VVD on arvamusel, et kui Türgi neid käesoleva aasta lõpuks ei täida, tuleb ühinemisläbirääkimised peatada. Me usume, et praegu pole aeg Türgile positiivseid signaale saata. Selle asemel on aeg, et Türgi ELile positiivseid signaale saadaks.

Hoolimata meie tugevast vastuseisust lõikele 45, on VVD delegatsioon otsustanud hääletada raporti kui terviku poolt, võttes arvesse, et oleme ülejäänud tekstiga nõus.

  Yiannakis Matsis (PPE-DE), kirjalikult. – (EL) Hääletasin proua Oomen-Ruijteni raporti poolt tervikuna. Tahaksin siiski lühidalt teatada, et ma ei ole nõus ega millegagi seotud ning seepärast hääletasin vastu lõike 40 teksti kohta tehtud muudatusettepanekule 9, mille esialgsel kujul esitas Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon ning mida täiendas raportöör. Muudatusettepanek on sõnastatud järgmiselt: „välja arvatud ajutised üleminekud” (millega viidatakse ajutistele üleminekuaja eranditele Euroopa Liidu neljast põhivabadusest) ning liidetud lõplikule tekstile. Oma hääletuse seletuses selgitaksin, et minu sidumiseks pole mingit võimalust, ja seega ei toeta ma kõnealust muudatust, sest arvan, et Küprose probleemi puhul katkestab see demokraatliku ja euroopaliku lahenduse leidmise protsessi.

  Alexandru Nazare (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Ma toetasin seda raportit, mis kirjeldab üksikasjalikult Türgi suhteid Euroopa Liiduga ning protsessi, mis on nõutav liikme staatuse omandamiseks.

Nii mina kui ka need, keda ma esindan, toetame tugevalt Türgi kandidatuuri ELi astumisel mitte ainult heade suhete pärast meie riikide vahel. Me usume siiralt, et ELil on tohutult potentsiaali muudatuste esilekutsumiseks. Ida-Euroopa liikmesriikide kodanikud võivad kinnitada, et kindla euroopaliku perspektiivi omandamine vallandab radikaalsed muudatused nii riigisiseses avalikus mõttevahetuses kui ka riigi välispoliitilistes võimalustes.

Usun kindlalt, et kui Türgi liikmekssaamise puhul muutub küsimus „kas” pigem küsimuseks „millal”, siis muutub kergemaks ka nende pingete lahendamine, mis praegust ühiskondlikku polariseerumist õhutavad. Just sellepärast peabki EL andma Türgile selge märgi ühinemismenetluse lõpuleviimise kohta mõistliku aja jooksul; see pakub vajaliku stiimuli reformiprotsessiks ning koostööks ühist huvi pakkuvates valdkondades.

Teisest küljest ei muuda selline reaalsus fakti, et enne seda eeldab Euroopa Liit, et Türgi ametiasutused peaksid püsivalt ja kõhklematult endastmõistetavaks partneri ja tulevase ELi liikme rolli, sealhulgas ka suhetes asjakohaste osalejatega Lähis-Idas ja Euraasias.

  Rovana Plumb (PSE), kirjalikult. – (RO) Sotsiaaldemokraadina hääletasin ma selle raporti poolt, et Türgit ühinemisprotsessis toetada. Ma innustan Euroopa Komisjoni ja nõukogu läbirääkimisprotsessi kiirendama, mis tähendab Energia peatüki avamist, eriti praeguses majanduskriisi õhkkonnas ning meeles pidades tähtsat rolli, mida Türgi võib mängida oma panustega Euroopa energiavarustuse kindlusse.

Samuti tervitan ma tööhõive meetmete paketi vastuvõtmist Türgi valitsuse poolt 2008. aasta maikuus; see pakett on mõeldud naiste, noorte ja puuetega inimeste tööhõivevõimaluste edendamiseks. Tahaksin siiski väljendada muret õnnetu olukorra pärast tööturul, mis pakub tööd ainult 43%-le töövõimelisest elanikkonnast, ning eriti naiste üldise tööhõive taseme languse pärast.

Ma toetan Türgi valitsusele esitatud nõudmist jätkata käegakatsutavate meetmete rakendamist, mis on suunatud naiste rolli kindlustamisele poliitika-, majandus- ja finantssektoris, näiteks kasutades ajutisi meetmeid tagamaks naiste aktiivset kaasamist poliitikasse.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Härra juhataja, ma hääletasin Türgi 2008. aasta eduaruande vastu. On fakt, et selles on liiga palju meie jaoks lahendamata küsimusi, et saaksime kinnitada, nagu oleks tehtud märkimisväärseid edusamme ühinemisläbirääkimistel, mis algasid peaaegu neli aastat tagasi. Ma viitan kurdi elanikkonna olukorrale, Türgis endiselt jõus olevale surmanuhtlusele ning kultuurilistele ja usulistele küsimustele, millega tuleb tegelda. Mingil juhul ei tohi nendesse suhtuda pealiskaudselt või kerglaselt.

  Renate Sommer (PPE-DE), kirjalikult. − (DE) Ma tervitan Türgit käsitleva resolutsiooni osas saavutatud selget enamust. Meil on tarvis Türgi valitsusele selgeks teha, et aastaid kestnud seisakul reformiprotsessis on oma tagajärjed.

Eelkõige sõnavabadus ja ajakirjandusvabadus on kannatanud mitmeid tagasilööke. Eriti ilmne on see Türgi valitsuse käitumises Doğan Media Groupi suhtes. Laostavad trahvid, mida nõuti väidetava maksudest hoidumise eest, on ebaproportsionaalselt suured ning võrduvad meedia tsenseerimisega.

Uuest põhiseadusest hoolimata pole usuvabaduse suhtes tehtud mingeid edusamme. Religioossed vähemused on endiselt diskrimineeritud ja tagakiusatud. Mul on hea meel, et mu ettepanek pöörduda Türgi poole Tur Abdinis asuva Püha Gabrieli kloostri sundvõõrandamise kavatsuse äramuutmiseks on resolutsiooni ettepanekusse võetud.

Me nõuame ka, et Türgi täidaks ELi ökoloogilisi ja keskkonnanõudeid ning austaks nende inimeste õigusi, kes said kannatada seoses Kagu-Anatoolia tammide projektiga.

Selle asemel, et Kopenhaageni kriteeriumide täitmise poole liikuda, eemaldub Türgi isegi veel rohkem meie põhiväärtustest. Kas Türgi valitsus tegelikult tahab vabariigile uut demokraatlikku alust panna? Kohtuprotsess AK partei ja mõistatusliku Ergenekoni üle joonistab pildi sügavalt lõhestunud ühiskonnast, mis ei taha ega suuda vastu võtta Euroopa Liidu esitatud väljakutseid. Seepärast on aeg viimaks konkreetselt rääkima hakata privilegeeritud partnerlusest ELi ja Türgi vahel.

  Geoffrey Van Orden (PPE-DE), kirjalikult. − Toetades selle raporti peamist suunitlust, olen ma samas vastu tasakaalu puudumisele konkreetselt Küprose küsimuse suhtes. Olen väga vastu muudatusettepanekutele 14 ja 15, mis on suunatud eranditult Türgi vastu mitmes küsimuses, sealhulgas rahvusvaheliste kohustuste täitmine, ega esita samaväärseid üleskutseid meetmete või kohustuste võtmiseks Kreekale või Küprose kreeka asutustele. Komisjoni staadiumis jäeti vastu võtmata mu muudatusettepanek, mis tõrjus ideed, et Küprose küsimuse lahendus tuleb saavutada Türgi ühepoolsete meetmete kaudu. Pöördusin kõigepealt nõukogu poole, et anda praktiline väljund tema 26. aprilli 2004. aasta kohustusele lõpetada Küprose türgi kogukonna isolatsioon. Sellest hoolimata ja oma reservatsioonidest loobumata hääletasin ma raporti poolt.

- Resolutsiooni ettepanek (B6-0106/2009)

  Athanasios Pafilis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Kreeka Kommunistlik Partei hääletas endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariiki käsitleva resolutsiooni ettepaneku vastu. Ta on korduvalt hääletanud endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ja teiste riikide ELi võtmise vastu samadel põhjustel, miks oldi vastu Kreeka integreerimisele.

Resolutsiooni ettepanekus tehakse ettepanek, et endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vastuvõtmist ELi tuleb kiirendada nii, et saaks selle USA/NATO protektoraadist muuta Euro/USA/NATO protektoraadiks ning kiiresti ELiga liita. Uus Demokraatia, PASOK, Syriza ja LAOS on selle pealiiniga nõus, koondades oma „erimeelsused” endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi nime küsimusele, ning on selle põhjal hääletanud raporti vastu, mis on tõepoolest negatiivne Kreeka seisukohtade suhtes ning kutsub Kreekat üles mitte takistama endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi integreerimist Euroopa Liitu.

Kreeka Kommunistlik Partei on hääletanud kõigi asjassepuutuvate raportite vastu, kuna arvab, et nime küsimus kuulub üldisema imperialistliku sekkumise hulka Balkanil ja on imperialistlike jõudude varjatud konfliktiks. Sellepärast on Kreeka Kommunistlik Partei võtnud seisukoha, et piirid on puutumatud ning ei saa olla mingeid rahuldamata või muid nõudmisi. Makedoonia rahvusvähemust pole olemas. Sõna Makedoonia on geograafiline termin. Parteid Uus Demokraatia, PASOK, Syriza ja LAOS toetavad euroopalikku ühesuunalist filosoofiat ja varjavad Balkani rahvaste eest ELi poliitilisi sihte, mis vähemustega tegelevad isikliku kasusaamise alusel.

Kreeka Kommunistlik Partei toetab Balkani rahvaste imperialismivastast võitlust ja vastuseisu USA, NATO ja ELi poliitikale.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Härra juhataja, ma hääletasin endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi 2008. aasta eduaruannet käsitleva resolutsiooni ettepaneku vastu. Oleme jõudnud punkti, kus peame otsustama, kas luua suur ühisturg, mille jaoks peame muidugi kehtestama selged eeskirjad, või tahame luua Euroopa, mis on ühtse tugeva ja sõltumatu identiteedi väljenduseks. Sel põhjusel, toetudes resolutsiooni ettepanekus loetletud teguritele, mida pean ebapiisavateks, olen ma aruande vastu.

- Raport: Annemie Neyts-Uyttebroeck (A6-0112/2009)

  Călin Cătălin Chiriţă (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Arvan, et ELi institutsioonid peavad jätkama Haagis asuva rahvusvahelise kriminaalkohtu toetamist. Selles kohtus on kohut mõistetud paljude sõjakurjategijate üle, kuid samas peame ka meeles pidama selle otsuste laiemat tähendust, nagu näiteks panus Lääne-Balkani rahvaste lepitamisprotsessi.

Tahan juhtida teie tähelepanu faktile, et paljusid Haagi rahvusvahelise kriminaalkohtu süüdistusi või otsuseid on Lääne-Balkani eri regioonides vaieldavaks peetud. Neist reageeringutest, mis moodustavad osa rahvusvahelise kriminaalkohtu pärandist, võib mõndagi õppida. Samas rõhutavad need reageeringud vajadust nii edasikaebuste koja kui ka kohtuasjade lõpetamise kava järele.

Ärgem siiski unustagem, et paljude sõjakurjategijate üle pole veel kohut mõistetud. ELi institutsioonid peavad toetama Lääne-Balkani riikides riiklikul tasandil läbiviidud juurdlusi. Euroopa Liidu Nõukogu peab pärast rahvusvahelise kriminaalkohtu ametiaja lõppu sätestama selged normid piirkonna riikide kohtusüsteemi toimimise hindamiseks.

Süüdlaste üle tuleb korralikult kohut mõista ning neid nende tegude põhjal individuaalselt karistada.

Õiglust tuleb kohaldada igaühe jaoks ühtemoodi.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Hääletasin selle raporti poolt, millega tagatakse, et kõik need, kes endises Jugoslaavias sõjakuritegusid sooritasid, õigusemõistmisest ei pääseks. Toetan seda raportit, sest see pikendab kahe aasta võrra ajutise kriminaalkohtu volitusi, mis tegeleb nendega, kes endises Jugoslaavias sõjakuritegusid sooritasid, andes piisavalt aega, et pooleliolevad kohtuprotsessid lõpule viia.

- Resolutsiooni ettepanek (B6-0113/2009)

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin Euroopa Parlamendi resolutsiooni poolt veevarude kohta seoses viienda ülemaailmse veefoorumiga, sest ma usun, et aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks on tarvis kiiresti välja töötada veevarustuse ja haldamise ülemaailmne poliitika. Nende eesmärkide siht on vähendada 2015. aastaks poole võrra nende inimeste hulga osakaalu, kellel puudub püsiv juurdepääs puhtale joogiveele.

Ülemaailmne finantskriis tähendab siiski, et liikmesriigid peavad tugevdama oma toetust vähem arenenud riikidele arendustegevuseks antava riigiabi ning kliimamuutuse mõjudega kohanemiseks ja nende mõjude vähendamiseks tehtava koostöö kaudu.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Isegi vesi ei pääse Euroopa Parlamendi enamuse privatiseerimis- ja liberaliseerimisagarusest. See resolutsioon on õige, kui kinnitab, kuigi tingivas kõneviisis, et „vesi on inimkonna ühine ressurss ja juurdepääs joogiveele peaks olema üldine põhiõigus” ning et „vesi on avalik hüve, mis peaks olema avaliku sektori kontrolli all”. Sellele järgnev tekst on siiski tõsine ja vastuvõetamatu. Resolutsioonis kinnitatakse, et kuigi vesi võib olla avaliku sektori kontrolli all, saab selle haldamise siiski „osaliselt või täielikult” anda üle erasektorile. See tähendab, et avaliku sektori hooleks antakse kogumis- ja varustusinfrastruktuuridesse investeerimine, erasektorile aga tulutoov osa, nimelt tarbijate maksustamine. Selliseid eksperimente on juba tehtud mitmes riigis, eriti Ladina-Ameerikas, kus hinnad on kasvanud uskumatult kiiresti ja kvaliteet alla käinud.

Me ei nõustu ka sellega, et vastutama pannakse põllumajandus, koheldes ühtviisi põllumajandustööstust ja väiketalunikke, nii et viimased kõrgete veehindade all kannatavad. Kapitalistliku kriisi kasvades näib vesi olevat ahvatlev vara kasumi loomiseks, mida kapital nii tungivalt vajab. Me arvame jätkuvalt, et vesi peab jääma eranditult avaliku sektori kontrolli alla, ja seda nii hankimise kui ka varustamise mõttes.

  Eija-Riitta Korhola (PPE-DE), kirjalikult. − (FI) Härra juhataja, ma hääletasin härra Bermani resolutsiooni poolt, mis käsitles viiendat ülemaailmset veefoorumit. Ülemaailmne veefoorum toimub iga kolme aasta tagant ja leiab järgmisel nädalal aset Istanbulis. See on võimalus arutada vee ja veeressursside haldamise globaalpoliitilisi lahendusi ning teha nende jaoks ettevalmistustööd.

Kaks aastat tagasi koostasin ise AKV-ELi parlamentaarsele ühisassambleele raporti vee haldamise kohta arengumaades. Nagu nähtub ka härra Bermani resolutsioonist, on vilets haldamine suuresti põhjuseks, miks maailma veeolukord on halb. Toetust on tarvis peamiselt piirkondliku otsustusvõime ja koostöö suurendamiseks.

Ilmne on ka see, et erasektor üksi ei suuda vee infrastruktuuride arendamiseks välja käia Maailmapanga hinnangulist 49 miljardit USA dollarit aastas (kuni 2015. aastani). Veevarustuse probleemidega tegelemisel võiks lahenduseks olla vajalike fondide asutamine avaliku ja erasektori vahelise partnerluslepingu abil, eriti kui riigile kuuluvad äriühingud kannatavad rahaliste vahendite nappuse all ja privatiseerimise võimalus puudub.

Samuti ei tohiks veeprobleemidele lahenduse otsimisel alahinnata teadusuuringute tähtsust. Eluliselt tähtis on ka põhjavee ressursside asjakohane järelevalve ja nendesse investeerimine. Nagu energia, muutub ka vesi üha rohkem poliitiliseks küsimuseks ning tulevikus tekib sellele juurdepääsu tagamiseks tohutu võitlus. On selge, et vesi tuleb muuta poliitiliseks prioriteediks, enne kui on liiga hilja.

  Kartika Tamara Liotard (GUE/NGL), kirjalikult. – (NL) Hääletasin lõplikul hääletamisel selle resolutsiooni vastu. Ma ei teinud seda sellepärast, et raport oleks üldiselt halb olnud, vaid sellepärast, et minu arvates oli seal üks nii tähtis tegur, et ma ei suutnud ennast sundida poolt hääletama. Vesi ei ole müüdav kaup; see on põhiline eluks hädavajalik asi, millele igaühel on õigus.

Vee kasutamine pole inimolendite valik, see on elus püsimiseks hädavajalik ning juba üksnes sel põhjusel on vastuvõetamatu vee käsitlemine kaubandusliku või majandusliku tarbekaubana. Veega tegelemine peab olema avaliku sektori kontrolli all ja sinna ka jääma. Euroopa Parlamendi eelmised seisukohad on juba selgeks teinud, et veele on kõigil õigus, ning käesoleva raporti sõnastus võib seda seisukohta üksnes nõrgestada.

  Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Vesi on kogu Maal oleva elu eelduseks. Vastutus veele juurdepääsu turvamise eest ei lasu siiski ELi õlgadel. Maailma riigid peaksid küsimusele, kuidas parandada juurdepääsu veele, otsima lahendust rahvusvahelise koostöö kaudu ÜRO koostöö raames.

Kuna raportööri ettepanek juhib täiesti vastupidisesse suunda, otsustasin hääletada resolutsiooni vastu.

  Rovana Plumb (PSE), kirjalikult. – (RO) Säästvat arengut ei saa ettegi kujutada ilma eluliselt tähtsa VEE ressursside kaitse ja õige haldamiseta. Toetan kõigest südamest resolutsiooni punkte 15 ja 16, mis on suunatud kohalike asutuste toetamisele nende jõupingutustes rakendada veeressursside demokraatlik haldamine, mis oleks tõhus, läbipaistev, reguleeritud ja austaks säästva arengu eesmärke, et elanikkonna vajadusi rahuldada.

Tahaksin ühineda komisjonile ja nõukogule esitatud palvetega määrata kindlaks kohalike asutuste osa vee kaitsel ja haldamisel, et muuta nad veesektori haldamisel arvestatavaks jõuks. Mul on kahju, et kohalike asutuste pädevust pole Euroopa kaasrahastamisprogrammide juures kasutatud suuremas ulatuses.

Rumeenia puhul, kellele selles valdkonnas võimaldati üleminekuperiood kuni 2018. aastani, on väga tähtis, et investeerimist kiirendataks, eriti praegu, kui vaesem elanikkond on kliimamuutusest kõige enam ohustatud ning kõige vähem suuteline sellega kohanema.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Härra juhataja, hääletasin resolutsiooni ettepaneku poolt viienda ülemaailmse veefoorumi kohta, mis peetakse Istanbulis. Usun kindlalt, et vesi on üks inimkonna ühistest ressurssidest ning et seda tuleks käsitleda üldise põhiõigusena. Lisaks väidan, et vesi tuleks kuulutada üldiseks omandiks ning panna avaliku kontrolli alla, olenemata faktist, et osaliselt või täielikult haldab seda erasektor. Lõpetuseks ma loodan, et vähendatakse üldisi veejaotuse subsiidiume, mis õõnestavad tõhusa veehaldamise motivatsiooni, tekitades ületarbimist; selline vähendamine vabastaks rahalisi vahendeid eelkõige vaeste ja maaelanike jaoks ettenähtud sihtotstarbelisteks subsiidiumideks, mis on suunatud taskukohase juurdepääsu tagamiseks kõigile inimestele.

  Catherine Stihler (PSE), kirjalikult. − Vesi on väärtuslik ressurss ning puhta joogivee kättesaadavus kogu maailmas peab olema esmaseks prioriteediks. 2009. aastal puudus liiga paljudel inimestel arengumaailmas juurdepääs puhtale joogiveele. Peame koondama oma jõupingutused selleks, et aidata maailma vaesemates osades asuvatel riikidel ja kogukondadel saavutada juurdepääs sellele ressursile.

  Gary Titley (PSE), kirjalikult. − Ajalugu on täis sõdu, mis peeti juurdepääsu eest maale ja naftale, kuid ma kardan, et need kahvatuvad tähtsusetuiks, võrreldes tuleviku tõenäoliste konfliktidega juurdepääsu eest veele.

Vesi on kõigist ressurssidest kõige olulisem: ilma selleta on elu võimatu. Siiski näeme isegi arenenud riikides tõsist veepuudust. Vähem arenenud riikidele on selle tagajärjed hukatuslikud.

Rahvusvaheline üldsus peab vee kättesaadavusse hakkama suhtuma palju suurema tõsidusega, enne kui on liiga hilja. Nagu nägime sel nädalal Kopenhaagenis, süveneb kliimamuutus murettegeva kiirusega, mis edaspidi võib teravdada veepuudust. Juurdepääs puhtale veele on põhiline inimõigus, nii et alustagem selle eest suurt võitlust.

- Resolutsiooni ettepanek (B6-0114/2009)

  Proinsias De Rossa (PSE), kirjalikult. − Ma toetan seda resolutsiooni, milles esitatakse Euroopa Komisjonile erisoovitused tugevdada oma toetust tervishoiuteenustele Saharast lõunasse jäävates Aafrika riikides ning vaadata läbi Euroopa Ühenduse rahastamisbilanss, pidades esmatähtsana silmas tervishoiusüsteemi toetamist.

Pool Saharast lõunasse jäävate Aafrika riikide elanikkonnast elab endiselt vaesuses. Aafrika on tõesti ainus kontinent, mis ei tee edusamme aastatuhande arengueesmärkide saavutamise suunas, seda eriti kolme tervishoiualase eesmärgi osas – laste suremus, emade suremus ning võitlus HIV/AIDSi, tuberkuloosi ja malaariaga – mis on olulise tähtsusega võitluses vaesusega, kuid praeguse edenemise juures vaevalt küll 2015. aastaks saavutatavad. Tervishoiualaste aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks vajab tervishoiu põhiline infrastruktuur stabiilset pikaajalist rahalist toetust. See peab kindlasti hõlmama juurdepääsu ka seksuaalelu ning soojätkamisega seotud tervishoiuteenustele.

  Filip Kaczmarek (PPE-DE), kirjalikult. – (PL) Hääletasin Saharast lõuna poole jäävate riikide tervishoiuteenuseid käsitleva resolutsiooni vastuvõtmise poolt. See Aafrika osa ei ole suuteline arenema, ilma et seal elanikkonna tervist tegelikult parandataks. Selle piirkonna terviseohtude nimekiri on erakordselt ulatuslik ning elanikkonna eeldatava keskmise eluea pikkus kinnitab ülima kindlusega fakti, et need ohud on tõesti olemas. Tihti tuleb ette, et mõnede riikide eeldatav keskmine eluiga on sama pikk, kui oli keskaegses Euroopas. See fakt on valulik, kahetsusväärne ja masendav, ent peaks arenenumaid ja rikkamaid riike ka motiveerima rohkem ja tõhusamat abi osutama. Olla kaasatud projektidesse, mille eesmärk on elusid päästa – see on hea. Pole midagi inimlikumat ning samas euroopalikumat. Päästkem need, kelle elud on ohus. See on vähim, mida me teha saame.

  Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Raportööri kirjeldus inimkannatustest kõigis Saharast lõuna poole jäävates Aafrika riikides on kohutav meeldetuletus sellest, kui oluline on jätkata ja intensiivistada võitlust vaesuse vastu.

Raportööri esitatud ettepanekud on siiski täielikult rajatud ideele, et liikmesriikide abipoliitikas peaks juhtivat osa mängima EL. Meie, Juuninimekirja liikmed, oleme selle vastu. Euroopa Liit ei peaks abioperatsioone läbi viima, samuti ei peaks ta proovima mõjutada liikmesriikide tegevust selles valdkonnas.

Abistamine on valdkond, milles meil kahjuks on üpris masendavad kogemused. Sellepärast on oluline, et suudaksime eksperimenteerida uute abivormidega. Meie kodumaa Rootsi otsib parajasti uusi huvitavaid radu. Praegusel ajaloolisel ajajärgul on täiesti vale võtta liikmesriikidelt pidevalt võimalused uutmoodi mõelda ja abipoliitikat reformida. Vastutus abi eest on liikmesriikide asi ja peabki selleks jääma.

Rahvusvahelist koostööd eesmärgiga leida lahendusi tervishoiu olukorra parandamiseks Saharast lõunasse jäävates Aafrika riikides tuleks arendada ÜRO raames, mitte Euroopa Liidus.

Sellepärast hääletasin selle resolutsiooni vastu.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Härra juhataja, ma hääletasin resolutsiooni ettepaneku poolt, milles käsitletakse ELi arenguabi tervishoiuteenustele Saharast lõunasse jäävates Aafrika riikides. ELi abi tervisesektorile ei ole alates 2000. aastast tõusnud proportsioonis üldise arenguabiga, vaatamata komisjoni võetud kohustustele seoses aastatuhande arengueesmärkidega ning tervisekriisile Saharast lõunasse jäävates Aafrika riikides. Arvan, et sel põhjusel on õige ja vajalik võtta ühiskohustus, et saada paremaid tervishoiualaseid tulemusi ning saavutada rahvusvahelisel tasandil heakskiidetud tervishoiu arengusihte.

- Resolutsiooni ettepanek (B6-0111/2009)

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Härra juhataja, ma hääletasin resolutsiooni ettepaneku poolt ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) elluviimise kohta. Ma arvan, et on äärmiselt oluline toetada SEPA loomist, kus toimib tõhus konkurents ning kus ei tehta vahet eurodes sooritatavatel piiriülestel ja riigisisestel maksetel. Lõpetuseks, ma usun, et nagu ettepanekus soovitatud, tuleks üles kutsuda komisjoni selge, asjakohase ja siduva lõpptähtaja määramisele üleminekuks SEPA vahenditele; see tähtaeg ei tohiks olla hiljem kui 31. detsember 2012, pärast seda tuleks teha kõik eurodes sooritatavad maksed, kasutades SEPA standardeid.

  Peter Skinner (PSE), kirjalikult. − EPLP soovib näha ühtse euromaksete piirkonna edu. Seetõttu ei saa me toetada muudatusettepanekuid selle raporti suhtes, mis pikendab mitmepoolse vahendustasu eksisteerimist. See tasu on konkurentsivõimetu ja tõstab tarbijate kulusid. See võib õõnestada usaldust raporti eesmärgi suhtes – tagada, et ühtne turg likvideerib tõkked ja alandab kulusid. Me ei saanud seda resolutsiooni lõplikul hääletusel toetada, sest võeti vastu need muudatusettepanekud.

- Raport: Maria Eleni Koppa (A6-0062/2009)

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. – (IT) Härra juhataja, mina hääletasin poolt. Ma toetan proua Koppa raportit ELi ja Brasiilia strateegilise partnerluse tähtsuse kohta, kuna partnerid jagavad sama maailmavaadet, tuginedes oma ajaloolistele, kultuurilistele ja majanduslikele sidemetele. Koos saavad nad hoogustada muudatusi ja lahendusi ülemaailmsel tasemel, näiteks tehes tihedat koostööd arengueesmärkide edendamiseks ja rakendamiseks, et võidelda vaesuse ning majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsusega maailmatasandil, tugevdades koostööd arenguabi valdkonnas, sealhulgas ka kolmepoolse koostööga, ning samas ühiselt võideldes rahvusvahelise terrorismi, uimastikaubanduse ja kuritegevusega.

Võttes arvesse keskset rolli, mida Brasiilia mängib Ladina-Ameerika integratsiooniprotsessides, ning ELi huvi dialoogi hoogustamise vastu selle piirkonnaga, samuti seda, et EL tervitab Brasiilia algatusi Ladina-Ameerika riikide poliitilise ja majandusliku integratsiooni edendamiseks, nõustume, et Brasiilia väärib tunnustust hiljuti asutatud Lõuna-Ameerika Riikide Liidu (Unasur) peamise rajajana.

Samuti peame tunnustama Brasiilia vahendajarolli Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide piirkondlike konfliktide lahendamisel, tuginedes riikliku suveräänsuse, mittevahelesegamise ja neutraliteedi põhimõtete austamisele, millel on positiivne mõju piirkonna poliitilisele stabiilsusele.

  Vasco Graça Moura (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin selle raporti poolt. Brasiilia tuli BRICi riikide hulgast viimasena ELiga tippkohtumisele, mis toimus 2007. aasta juulis Portugali eesistumise ajal. See oli heade suhete loomulik tagajärg, mida Portugal on alati Brasiiliaga alal hoidnud. Nagu 2007. aasta septembrikuus täiskogul öeldi, on Brasiilia riik, mille 200 miljonit elanikku kõnelevad üht maailmas kõige levinumat Euroopa keelt – portugali keelt – ning kelle ajaloolised, tsiviliseerimise ja kultuurilised traditsioonid on tihedas suguluses Euroopa traditsioonidega. Seda tõendavad ajaloos mitmesugused poliitilised lepingud kuni tänapäevani välja. Need suhted aitavad üles ehitada teisigi sildu Ladina-Ameerikaga.

Võttes arvesse Brasiilia tunnustatud potentsiaali ning tema praegust majanduslikku ja poliitilist tegevust piirkondlikul ja maailma tasandil, ei peaks seda strateegilist partnerlust vaatlema takistusena teistele tulevastele partnerlussidemetele Mercosuriga. Tegelikult tuleks seda pidada eeskujuks, millega EL on saavutanud vajaliku konsensuse ühistele kaubandus- ja poliitilistele huvidele. Tuleks märkida, et mõlemad pooled peavad ÜRO süsteemile tuginedes ning Maailma Kaubandusorganisatsiooni raamistikus mitmepoolseid meetmeid väga olulisteks.

Lõpetuseks pean ütlema, et olen mõnevõrra uudishimulik, milline ulatus antakse tulevikus hariduse ja kultuuri koostööprotokollidele.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Härra juhataja, ma hääletasin proua Koppa raporti poolt Euroopa Liidu ja Brasiilia strateegilise partnerluse kohta. Selle partnerluse roll on esmase tähtsusega; see peaks andma uut hoogu ELi-Mercosuri assotsiatsioonilepingu sõlmimisele, mis on ELi strateegiline eesmärk majandus- ja kaubandussuhete süvendamiseks ning samuti poliitilise dialoogi ja koostöö laiendamiseks kahe piirkonna vahel. Lisaks peaks strateegiline partnerlus olema vahend demokraatia ja inimõiguste, õigusriigi põhimõtete ning hea valitsemistava edendamiseks ülemaailmsel tasandil.

  Flaviu Călin Rus (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Ma hääletasin ettepaneku poolt Euroopa Parlamendi soovituseks nõukogule Euroopa Liidu ja Brasiilia strateegilise partnerluse kohta, sest ma tunnen, et see on mõlemale poolele kasulik ning võib anda panuse nende kahe vaheliste sidemete arengusse, eesmärgiga edendada üldist kasu mõlemas piirkonnas ja kogu maailmas.

- Raport: José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra (A6-0028/2009)

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. – (IT) Härra juhataja, mina hääletasin poolt. Võttes arvesse, et Mehhiko ja EL on olnud koostöösidemetes 1970ndatest aastatest peale, jagan ma lootust, et see strateegiline partnerlus saab kooskõlas San Salvadori deklaratsiooniga olema vahend, mille abil tugevdada pooltevahelist koostööd rahvusvahelistel foorumitel, näiteks Maailmapanga, Rahvusvahelise Valuutafondi, OECD, G20 ja G8+G5 raames, et püüda leida lahendusi ülemaailmsele finantskriisile ning tegutseda ühiselt usalduse taastamisel finantsasutuste vastu.

Mehhiko geograafiline asend annab talle strateegilise positsiooni sillana Põhja- ja Lõuna-Ameerika ning Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna vahel. Loodetakse, et see strateegiline partnerlus võib institutsionaliseerida ELi ja Mehhiko iga-aastased tippkohtumised ning anda uue impulsi ELi-Mehhiko üldisele lepingule selle erinevates poliitilistes valdkondades, sealhulgas inimõiguste, julgeoleku, uimastikaubanduse vastases, keskkonna-, tehnika- ja kultuurialases koostöös.

Võttes arvesse nõukogu 11. oktoobri 2007. aasta resolutsiooni naiste mõrvade (feminitsiidide) kohta Mehhikos ja Kesk-Ameerikas ning Euroopa Liidu osa võitluses selle nähtusega, loodame sagedasemale dialoogile, tihedamale koostööle ja parimate tavade vahetamisele.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Härra juhataja, ma tervitan härra Salafranca Sánchez-Neyra raportit Euroopa Liidu ja Mehhiko strateegilise partnerluse kohta. On tõepoolest äärmiselt oluline, et see strateegiline partnerlus märgiks kvalitatiivset hüpet ELi-Mehhiko suhetes – nii mitmepoolsetes suhetes ülemaailmse tähtsusega küsimustega tegelemisel kui ka kahepoolsete suhete arengu tugevdamisel.

Sel põhjusel olen ma täiesti kindel, et ühiseid huve ja muresid aluseks võttes viib see leping seisukohtade tihedamale kooskõlastamisele kriisiolukordade ning ülemaailmse tähtsusega küsimuste osas. Lõpetuseks ma loodan, et seda nähakse võimalusena aruteluks, kuidas paremini rakendada inimõiguste- ja demokraatiaklauslit, mis kõigis lepingutes ning mõlema osapoole jaoks on olulise tähtsusega väärtused, ning hinnata selle täitmist, sealhulgas klausli positiivse mõõtme edasiarendamist.

  Catherine Stihler (PSE), kirjalikult. − Euroopa Liit peab pöörama suuremat tähelepanu kasvavale vägivallale Mehhikos, mida tekitavad uimastisõjad. Uimastivägivallaga seotud mõrvade kahekordistumine on murettekitav olukord.

- Resolutsiooni ettepanek (RC-B6-0135/2009)

  Carl Lang (NI), kirjalikult. – (FR) Eri poliitiliste fraktsioonide esitatud tundeavaldused, millest märkimisväärse erandi moodustasid kommunistid (ja õigustatud põhjusega), on lihtsalt kaja poliitilisest korrektsusest, mida kandsid ülespuhutult ette rahvusvahelise šõubisnise hipid. Tiibeti põhjus, tõeline vabadusvõitlus, lämbus vähese vaimsusega trendikate eurooplaste kägistavas haardes. See on esmaklassiline näide selle kohta, mida tuleks rahvusvahelises ja sisepoliitikas tegemata jätta.

Parlamendiliikmed soovivad äärmise viisakusega hukka mõista Hiina kommunistide nõudmised, kuulutades ennast ise autonoomia pooldajateks seoses selle piirkonnaga, mis ei ole ajalooline Tiibet. Tiibeti autonoomia idee, liikumine „Päästke Tiibet”, on lihtsalt oheliku viibutamine võimetu eliidi ja nende inimeste ees, kes on mõrvatud nii vaimselt kui ka füüsiliselt.

Tiibet, nagu muudki rõhutud rahvad, on näide sellest, mis juhtub, kui on kehtestatud kommunistlik diktatuur ning sissetungiva immigratsiooni relva kasutatakse selleks, et muuta olukord pöördumatuks nii poliitilisel, etnilisel, kultuurilisel kui ka vaimsel tasandil.

Kahtlemata laskis Tiibet käest oma võimaluse iseseisvuse taastamiseks, kui ei alustanud relvastatud vastupanu pärast oma juhi eksiili suundumist. Tee, mida mööda nüüd tuleb minna, on iseseisvusvõitlus vaba Tiibeti eest, mitte orjus, mida põlistatakse nn autonoomia dokumendi maskeeringu all.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Härra juhataja, ma toetan kõigest südamest resolutsiooni ettepanekut Tiibeti ülestõusu 50. aastapäeva ning dalai-laama ja Hiina valitsuse dialoogi kohta. Igasugune jõu kasutamine, ükskõik kus see aset leiab, tuleb hukka mõista. Teisest küljest tuleb öelda, et Hiina valitsusel on moraalne kohustus muuhulgas viivitamata ja tingimusteta vabastada kõik need, kes on vahistatud üksnes rahumeelsest protestist osavõtu pärast, ning aru anda kõigi nende kohta, kes on tapetud või kaduma läinud, ja nende kohta, kes on vahistatud, märkides neile esitatava süüdistuse sisu.