Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on kuue resolutsiooniettepaneku arutelu, mis käsitlevad valitsusväliste organisatsioonide väljasaatmist Dārfūrist(1).
Charles Tannock, autor. − Proua juhataja, see oli täiesti etteaimatav, et Sudaani president Omar al Bashir vastab Rahvusvahelise Kriminaalkohtu süüdistusele poliitilise žestiga, kuid saates oma riigist välja valitsusvälised organisatsioonid ja abiagentuurid, on ta tugevdanud üldist arvamust endast kui julmast türannist, hoolimata vähimalgi määral selle paljukannatanud rahva, keda ta nime poolest valitseb, viletsast seisukorrast.
Vähesed vaidlevad veel vastu väitele, et Dārfūris juhtunu on genotsiid. Veel vähem on neid, kes Bashiri avalikult toetavad, ehkki Hiina on kahjuks olnud üksildane hääl tema kaitseks – sest Hiina on tugevasti seotud Sudaani kaevandustööstusega.
Nagu enamik parlamendiliikmeid, tervitan ka mina president Bashirile Rahvusvahelise Kriminaalkohtu poolt esitatud süüdistust ja rahvusvahelise vahistamismääruse väljaandmist. See võib mitte õnnestuda, ent see on oluline žest, mis demonstreerib maailma vastikust õuduste vastu, mida ta Dārfūris igasuguste süümepiinadeta on toime pannud.
Ma arvan ka, et süüdistus tugevdab Rahvusvahelise Kriminaalkohtu reputatsiooni, kellest mõned riigid seni kartusest poliitilise motivatsiooniga süüdistuste ees mõnevõrra kõrvale hoidusid, sealhulgas ka sellised suurvõimud nagu USA. Kahtlemata on võluv, et Ühendriigid, kes ei ole Rooma statuudile alla kirjutanud, sellest hoolimata kasutasid oma positsiooni ÜRO julgeolekunõukogus, et hõlbustada Rahvusvahelise Kriminaalkohtu süüdistuse esitamist Bashirile.
Üks võimalik tee praegusest ummikust pääsemiseks on see, et julgeolekunõukogu tühistab süüdistuse, nagu tal Rooma statuudi kohaselt on õigus teha, tingimusel, et Bashir läheb eksiili ning tapmised ja repressioonid lõpetatakse, ning osaliselt tunnustades, et Sudaan ei ole Rooma statuudile alla kirjutanud.
Kuigi mõnele võib see paista ebaõiglase reageeringuna tapmistele Dārfūris ning teatavat tüüpi osalise puutumatuse tõhusa tagamisena, võiks see peategelase kõrvaldamisega säästa Dārfūri paljukannatanud rahvast edasisest verevalamisest ning võimaldada Sudaanil kui riigil edasi liikuda. Muidugi kui Bashir keeldub, siis tuleb tema üle kohut mõista rahvusvahelise seaduse kogu karmusega. Aafrika Liit, Araabia Liiga ja Hiina peaksid selle president Bashirile selgeks tegema, enne kui on liiga hilja nii tema kui ka ta brutaalse režiimi jaoks.
Catherine Stihler, autor. − Proua juhataja, olukord Dārfūris on meeleheitlik. Kas te suudate ÜRO statistika taga näha kannatavaid inimesi? ÜRO andmetel vajab abi 4,7 miljonit inimest – sealhulgas 2,7 miljonit riigi sees ümberasustatud inimest.
Me ei saa lasta sel olukorral veel halvemaks minna ja ma nõuan tungivalt, et Sudaani valitsus loobuks otsusest 13 juhtivat valitsusvälist organisatsiooni Dārfūrist välja saata. Abiagentuurid teostavad Dārfūris maailma suurimat humanitaaroperatsiooni. Usun, et avastasime alles täna, et kadunud on kolm inimest, kes töötasid Piirideta Arstides. Valitsusväliste organisatsioonide väljasaatmine võib viia veel suuremate inimelu kaotusteni tervishoiuteenuste katkemise ning nakkushaiguste, näiteks kõhulahtisuse ja hingamisteede nakkuste levimise tõttu. Väga suures ohus on lapsed.
ÜRO on öelnud, et humanitaarrühmade väljalöömine seab ohtu üle miljoni inimelu. Ma rõhutan ülimalt suurt humanitaarset vajadust lasta organisatsioonidel nende elupäästmistööd jätkata. Nagu ütles president Obama, on nii paljude inimeste elu ohtu seadmine vastuvõetamatu. Meil on tarvis need humanitaarorganisatsioonid tegevusväljale tagasi saada. Kolleegid, ma palun tungivalt seda resolutsiooni toetada.
Erik Meijer, autor. – (NL) Proua juhataja, Sudaani on praeguseks palju aastaid valitsenud sõjaväelise jõu, araabia rahvusliku uhkuse ja Islami konservatiivse tõlgendamise kombineerimise põhjal moodustatud režiimid. Nende režiimide esmane eesmärk oli ja on ka praegu hoida koos selle tohutu riigi territooriumi, kus elavad täiesti erinevad rahvad. Need erinevad rahvad on allutatud kõikvõimalike vahenditega pealinna Hartumi mõjuvõimule.
Sellepärast ongi seal palju aastaid kestnud konflikt separatistliku liikumisega riigi lõunaosas, piirkonnas, kus ei domineeri ei araabia ega islami taust. Praegu pole ikka veel päris kindel, kas lõunaosale antakse ka tegelikult vabadus kasutada lahkulöömise õigust, mille suhtes on kokku lepitud aastaks 2011.
Dārfūri lääneosas püüab valitsus niisugust lahkulöömist kõigi vahenditega ära hoida. Selles piirkonnas on alati olnud konflikt rändavate karjakasvatajate ja paiksete põllumeeste huvide vahel. Nüüd on valitsus hakanud selle konflikti vastu huvi tundma. Piirkonna elanikkonnast tühjendamine, ajades paiksed elanikud naaberriiki Tšaadi, on oluline vahend selle ala kontrolli all hoidmiseks. Selle räpase tööga on valitsusel parem tegelda ilma välismaiste vaatlejate, humanitaarabi töötajate ja vahendajateta.
Parlamendi väliskomisjon kutsus juba aastaid tagasi üles Euroopa sõjalisele sekkumisele. Selletaolised märkused on kodumaise avaliku arvamuse teatavates sektorites populaarsed ning tekitavad mulje, et rikas ja võimas Euroopa suudab oma lahendusi ülejäänud maailmale peale sundida. Tegelikult ei ole see lahendus, mida saaks kasutada. Veel enamgi, jääb selgusetuks, mis võiks olla sellise sekkumise eesmärk.
Kas ajutine humanitaarabi või Dārfūri iseseisva riigi moodustamine? Mõlemal puhul nähakse Aafrikas seda Euroopa koloniaaljõu uue ilminguna, mis tuleneb eelkõige Euroopa enda huvidest. Vähem vaatemänguline, ent arvatavasti tõhusam strateegia on rahvusvahelise vahistamismääruse väljaandmine president Bashirile ning sõjakuritegude uurimine. Väljaspool seisjatel tuleb alati pakkuda humanitaarabi ja saavutada rahumeelseid lahendusi. Kannatada saanud elanikerühmad, kes on suuremalt jaolt põgenenud, väärivad meie toetust oma võitluses ellujäämise eest.
Marios Matsakis, autor. − Proua juhataja, see täiskogu on väga mures Sudaani valitsuse otsuse pärast humanitaarorganisatsioonid Dārfūrist välja saata, millel võivad olla katastroofilised tagajärjed sadadele tuhandetele süütutele tsiviilelanikele. Oleme aru saanud, et volinik Michel, ELi eesistujariik, ÜRO hädaolukordade koordinaator, president Obama ja paljud teised on tegutsema asunud, püüdes mõjutada seda otsust tagasi võtma.
Kuna see on väga tundlik küsimus, mis nõuab väga ettevaatlikku käsitlemist, siis arvame, et enne, kui täiskogu mingi resolutsiooni esitab, tuleb anda neile jõupingutustele kõik võimalused edu saavutada. Sellepärast hääletasimegi selle resolutsiooni vastu, mitte sellepärast, et me ei nõustuks selle sisuga, vaid sellepärast, et peame ootama, et näha eespoolnimetatud jõupingutuste tulemusi. Arvame, et see on kõige mõistlikum ja targem tegu, mida praegusel ajahetkel ja praeguses olukorras teha saab.
Ewa Tomaszewska, autor. – (PL) Proua juhataja, Dārfūris toimunud julma etnilise puhastuse tagajärjel on umbes 300 000 inimest surnud ja 2,5 miljonit pagulasteks muutnud. Humanitaarabi vajavad 4,7 miljonit inimest. Üle 10 000 inimese on leidnud pelgupaiga Tšaadis, kus rahujõududesse kuuluvad ka Poola armee võitlejad. Maailma üks tõsisemaid humanitaarkriise on mõjunud elanikkonnale väga halvasti. Inimõiguste kaitsjad ja humanitaarorganisatsioonid, näiteks Polska Akcja Humanitarna või Médecins Sans Frontières, on Dārfūrist välja saadetud. Haagi Rahvusvaheline Kriminaalkohus süüdistas Sudaani presidenti Omar al Bashiri, kes on selle olukorra eest vastutav, sõjakuritegudes ja kuritegudes inimsuse vastu ning andis välja määruse tema vahistamiseks. Kohus süüdistab teda genotsiidi, mõrvade ja ümberpaigutamiste heakskiitmises, samuti piinamiste ja vägistamiste sallimises. Ma toetan täielikult Rahvusvahelise Kriminaalkohtu otsust. Me nõuame, et humanitaarorganisatsioonid lubataks tagasi Dārfūri, et nad saaksid elanikkonda aidata.
Raül Romeva i Rueda, autor. – (ES) Proua juhataja, on kaks põhjust, miks ma arvan, et see resolutsioon on esitatud otsustaval hetkel. Esiteks – nagu sai juba öeldud, ning ma ühinen üldiste õnnitluste ja rõõmuga – et president Bashiri süüdimõistmine demonstreerib, kui tähtis on lõpetada see olukord, eriti Dārfūris, kuigi öeldu kehtib kogu Sudaani kohta. See näitab ka, et rahvusvaheline üldsus saab tegutseda ja peabki tegutsema, kui olukord on jõudnud selliste äärmusteni nagu praegu Sudaanis.
Muidugi, ideaalvariandina tuleks sundida president Bashiri tagasi astuma ning ta otse Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule üle anda. Seda tõenäoliselt ei juhtu, kuid rahvusvahelise üldsuse reageering peab selgelt sellele vihjama ning sedalaadi menetluse vajalikkuses ei tohi kahelda.
Teiseks, humanitaarolukord nõuab samuti, et asuksime selgele seisukohale selles suhtes, mida me just täna oleme teada saanud – et kolm Piirideta Arstides töötanud inimest on röövitud ning praegusel hetkel pole teada, kus nad on või millistes tingimustes neid hoitakse, ning et 13 valitsusvälist organisatsiooni, mis viimati esmast abi andsid ja põhivajadustega tegelesid, on välja saadetud.
Nende väljaajamine näitab, et valitsuse antud vastus on täpselt vastupidine sellele vastusele, mida oli tarvis ja sooviti, ning mis oleks olnud vastuvõetav Euroopa Liidule ja eelkõige rahvusvahelisele üldsusele.
See vastus pole mitte ainult vastuvõetamatu, vaid nõuab omakorda vastust; sellele olukorrale tuleb reageerida. Sellepärast ma arvangi, et see resolutsioon on põhjapanev, ning et on absoluutselt oluline, et me selle täna suurima võimaliku häälteenamusega vastu võtaksime. Ma palun tungivalt ka mu kaasliikmetel poolt hääletada tagamaks, et meist sellistes küsimustes ette ei jõutaks.
Lõpetuseks tahan teha väga konkreetse taotluse ÜRO inimõiguste nõukogule: ta peaks alustama juurdlust, et leida, kas valitsusväliste organisatsioonide väljasaatmine tuleks lisada sõjakuritegude pikale loetelule, mille eest Sudaani võimud muidugi vastutama peavad.
Bernd Posselt, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (DE) Proua juhataja, volinik, me leiame end väga keerulisest olukorrast. Sudaanis toimuv pole nii arusaamatu ega üllatav, et peaksime ootama, et näha, mis juhtub. Sõda Sudaani lõunaosa rahva vastu on seal kestnud aastakümneid. See on humanitaarkatastroof, mille põhjustas härra Bashiri genotsiidne poliitika. Miljonid inimesed on ümber asustatud ja võitlevad oma ellujäämise eest ning nad on sellises olukorras olnud pigem kuid või aastaid, mitte nädalaid. See on mündi üks pool.
Teisest küljest on tõsi, et meid on kistud olukorda, milles me ei tohi humanitaarorganisatsioonide tööd ohtu seada. Peame nende muresid ja vajadusi tõsiselt võtma. Kuhu suunda me peaksime siis pöörduma? Me peame laskma ennast faktidest juhtida. Faktid näitavad, et härra Bashir avaldas humanitaarorganisatsioonidele survet üsna sihilikult. Igaüks, kes on näinud tema demonstratiivset esinemist, tema mõnitavat tantsu selles humanitaarorganisatsioonide vastases aktsioonis ja tema demonstratsioone, teab, et ta provotseerib üsna tahtlikult.
Me ei tohi ennast provotseerida lasta. Kuid siiski ei hoia me lihtsalt ka suud kinni, nagu paljudele mu kaasliikmetele meeldiks. Ka see ei avaldaks diktaatorile muljet. Sellepärast teen ma ettepaneku jätta resolutsioonist välja lõiked 2, 5 ja 6 ning ülejäänu ettepaneku kohaselt vastu võtta.
Józef Pinior, fraktsiooni PSE nimel. – (PL) Proua juhataja, mul on siin kiri, mille on kirjutanud 28 Dārfūri naist, kellel õnnestus konfliktipiirkonnast põgeneda, ning see on adresseeritud Aafrika Liidule ja Araabia Riikide Liigale. 4. märtsiga 2009 dateeritud kirjas avaldavad Dārfūri naised toetust Rahvusvahelise Kriminaalkohtu väljaantud määrusele Sudaani juhi Omar al Bashiri vahistamiseks. Esimest korda seitsme aasta jooksul, mil kohus on tegutsenud, antakse välja määrus ühe riigi ametisoleva juhi vahistamiseks. Oma kirjas kirjeldavad Dārfūri naised kohutavaid vägivalla- ja vägistamisjuhtumeid, mis on osa provintsi igapäevasest elust, kus vägistamist kasutatakse tahtliku relvana, et naised kannatama panna ja neid teotada, samuti demoraliseerida kogu ühiskonda ja purustada selle ühtsus.
Omar al Bashir vastas rahvusvahelisele vahistamiskäsule 13 heategevusorganisatsiooni väljasaatmisega Sudaanist. See tähendab, et järgmistel nädalatel ei ole rohkem kui miljonile Sudaani põgenikelaagrites elavale inimesele kättesaadav põhiline abi, näiteks puhas vesi, toit ja arstiabi. Puhta vee puudus, mis hakkab lähematel päevadel tunda andma, soodustab nakkushaiguste levikut, eriti Dārfūri lääneosas. Tunnistajad on juba teatanud kõhulahtisuse juhtumitest Zam-Zami laagris ja meningiidist Kalma laagris. Sudaani valitsuse vastuvõetud otsuse esimesed ja peamised ohvrid saavad olema lapsed. Omar al Bashiri otsuse heategevusorganisatsioonid Dārfūrist välja saata tagajärjeks on jätkuvad kuriteod.
Euroopa Parlamendi resolutsioon kutsub ÜROd ja Rahvusvahelist Kriminaalkohut üles uurima, kas Sudaani presidendi viimane otsus kujutab endast rahvusvaheliste seaduste kohaselt sõjakuritegu. Omar al Bashiri valitsus ei taga Sudaani kodanikele õigust kaitsele ning rahvusvaheline üldsus peab selle õiguse rikkumist arvesse võtma.
Leopold Józef Rutowicz, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Proua juhataja, kaasaegse maailma üks suurimaid inimtragöödiaid toimub praegu Dārfūris. Selle põhjustaja on Sudaani president Omar Hassan al Bashir. Ligemale viis miljonit inimest vajavad kiiresti humanitaarabi. Samal ajal on Sudaani valitsus otsustanud 13 juhtivat valitsusvälist abiorganisatsiooni Dārfūrist välja saata. Haiguste levik, mis arsti- ja toiduabi äralõikamise tagajärjel aset leiab, võib meie 21. sajandil lõppeda laiaulatusliku genotsiidiga. Resolutsioon, mida ma toetan, ei lähe piisavalt kaugele, sest praegusel juhul peaksime sundima Aafrika Liitu ja ÜROd lubama sõjalist sekkumist, et genotsiid peatada.
Urszula Krupa, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (PL) Proua juhataja, Sudaani konflikt, millel on rassilised, religioossed ja majanduslikud juured, on kestnud üle 50 aasta. See on nõudnud juba üle 3 miljoni ohvri ning sundinud piirkonna 4,7 miljonit inimest oma kodusid maha jätma. Vaatamata katsetele kokkulepet saavutada ja ÜRO rahumissioonidele on konflikt Dārfūri araablastest ja mittearaablastest elanike vahel viimasel ajal teravnenud.
Maailma kõige tõsisema humanitaarkriisi viimane staadium, mis taas kord Euroopa Parlamendi tähelepanu äratas, on viinud president Bashiri juhitava Sudaani valitsuse otsuseni saata välja 13 humanitaarorganisatsiooni, mis andsid väga vajalikku abi toidu, ravimite ja arstiabi näol. Dārfūrist saabunud fotod ja filmid, mis on liigutanud vaatajaid kogu maailmas, ei saa tõeliselt peegeldada kriisi, millega seisavad vastamisi selle piirkonna inimesed, kes püüavad emigreeruda naaberriiki Tšaadi, samuti teistesse riikidesse ja teistele mandritele, sealhulgas Egiptusse, Iisraeli, Ühendriikidesse, Kanadasse ja Euroopasse.
See pole siiski ainult Sudaani president, keda sõjakuritegudes süüdistatakse, kes vastutab selle eest, et laseb toimuda inimõiguste rikkumistel, mille hulka kuuluvad massilised vägistamised, inimröövid, ümberasustamine, nälg, epideemiad ja piinamine. Süüdistada tuleb ka maailma suurvõimusid ja nende juhte, kes püüavad üksteise kaela veeretada süüd relvade tarnimise või nendega hangeldamise eest. Isegi Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokuröri sekkumine, kes tahtis Sudaani presidendile süüdistust esitada ja andis välja tema vahistamismääruse, on mõeldud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu 10. aastapäeva tähistamiseks. Mõnede inimeste arvates võib see Dārfūrile hukatuslikuks osutuda ja seal toimuvale ÜRO missioonile lõpu teha.
See pole esimene kord, kui me protesteerime ning oma viha väljendame selles piirkonnas toimuva inimõiguste rikkumise pärast. Eelmine, laiahaardeline Euroopa Parlamendi resolutsioon, mis kutsus rahvusvahelisi organeid üles sanktsioone rakendama ja konflikti lõkkele puhuvat majandustegevust tõkestama, ei andnud siiski mingeid tulemusi. Olen kindel, et konflikti õhutades on selle eest vastutajate eesmärgiks Dārfūri rahva ühendamine enne Sudaanist lahkulöömise referendumit, mis peaks toimuma aastal 2011.
José Ribeiro e Castro (PPE-DE). – Proua juhataja, tõsi on see, et teadsime valitsusväliste organisatsioonide väljasaatmiskäsku tulevat, ning sellepärast kinnitan, et eelistan kindlat ja selget joont, mis on ka pragmaatiline. Väga lihtne on tuhandeid miile eemal asuvas kohvikus kangelast mängida.
Need meie hulgast, kes külastasid Dārfūri 2007. aasta juulis ning käisid al-Geneinas ja al-Fashiris, Nyalas ja Kapkabias ning paljudes nende linnade ümber asuvates ümberasustatute laagrites, on täiesti teadlikud Dārfūri rahva kannatustest ja tohutust tööst, mida valitsusvälised organisatsioonid seal teevad. Sellepärast on väga oluline kaitsta allesjäänud valitsusväliseid organisatsioone ja teha kõik võimalik nende kohalejäämiseks; samuti tuleb täielikult toetada neid, kes tööd jätkavad, sealhulgas religioosseid heategevusorganisatsioone.
Toetan samuti ettepanekut avaldada rohkem survet Hiinale, kes ühest küljest ei avalda vajalikku survet Hartumi võimudele ning teisest küljest venitab või takistab tõhusamate meetmete võtmist ÜRO tasandil.
Toetan samuti härra Tannocki mõtet, et igasugune väljapääs on hea väljapääs. Kui president Bashir minema läheb ja tema režiim teelt koristatakse, oleks see tohutu kergendus ja abi Dārfūri ning Sudaani rahvale. See ei ole karistamatus – karistamatus oleks jätkata samamoodi, nagu on tehtud juba palju aastaid.
Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (PSE). – (PL) Proua juhataja, mitmesuguste andmete kohaselt on sõda Dārfūris juba nõudnud 200 000 ohvrit. Seda on tihti nimetatud suurimaks humanitaarkriisiks ajaloos ning võrreldud genotsiidiga, mis 1994. aastal leidis aset Rwandas. ÜRO andmetel vajab praegu kiiret abi peaaegu 5 miljonit Sudaani inimest.
Rahvusvaheline Kriminaalkohus on välja andnud määruse praeguse presidendi Omar Hassan al Bashiri vahistamiseks arvatavate sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude tõttu. Sudaani valitsus vastas sellele 13 suurima valitsusvälise organisatsiooni väljasaatmisega. Sellel otsusel võivad olla katastroofilised tagajärjed Dārfūri rahvale, kes jääb seetõttu juurdepääsuta ülimalt vajalikule arstiabile. Nakkushaiguste kontrollimatu levik võib viia massiliste epideemiateni, andes oma panuse suremuse kasvu eriti laste seas, kes jäetakse ilma arstiabist ja toiduabist ning kaotavad seetõttu lootuse neis erakordselt rasketes tingimustes ellu jääda.
Võttes arvesse praegust olukorda, peaksime selgesõnaliselt hukka mõistma Sudaani valitsuse tehtud otsuse valitsusväliste organisatsioonide riigist välja saatmiseks ning nõudma selle otsuse tühistamist. Samal ajal peaksime üles kutsuma komisjoni ja nõukogu alustama läbirääkimisi Aafrika Liidu, Araabia Riikide Liiga ja Hiinaga, et nad selgitaksid Sudaani valitsusele tema tegude võimalikke katastroofilisi tagajärgi. Peale selle peaksime tugevalt toetama Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tegevust ning tema vaieldamatut panust õigluse ja humanitaarõiguse edendamisse rahvusvahelisel tasandil, samuti tema tegevuses, mis on suunatud seadusetuse väljarookimisele.
Sellega seoses peaksime teavitama president Bashiriga koostööd tegevaid sudaanlasi, et süüdimõistmine sõjakuritegudes ja inimsusevastastes kuritegudes on nüüd vältimatu, ning sundima Sudaani valitsust lõpetama tema diskrimineerimisakte inimõiguste aktivistide vastu, kes toetasid kohtu otsust president Bashir arreteerida. Seda tuleks teha nii kiiresti kui võimalik, et ära hoida humanitaarkriisi jätkumist, mis Dārfūri vältimatult ähvardab.
Jürgen Schröder (PPE-DE). – (DE) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, ma olin ise koos härra Ribeiro e Castroga Dārfūris ja ka naaberriigis Tšaadis ning võin sellepärast tema öeldut täielikult toetada.
Seal valitseb häda ja viletsus ning seda teravdab veelgi fakt, et valitsusväliste organisatsioonide väljasaatmise tõttu jõuab sihile vaid 60% humanitaarabist. See õnnetus võib järk-järgult suureneda. Meie abist sõltuvad kolm miljonit inimest. Seepärast, proua juhataja, olen ma arvamusel, et eriti oluline on meie resolutsiooni lõige 4, milles me pöördume maailma ainsa suurvõimu poole, kellel on piirkonnas mõjuvõimu, Hiina Rahvavabariigi poole, et ta veenaks Sudaani valitsust abiorganisatsioone riiki tagasi lubama.
Filip Kaczmarek (PPE-DE). – (PL) Proua juhataja, oleme tunnistajateks rahvusvahelise poliitika valdkonnas toimuvatele tõsistele sündmustele. Sudaani president, kelle kohta anti välja vahistamismäärus, tahab rahvusvahelisele üldsusele kätte maksta poliitiliselt neutraalsete organisatsioonide väljasaatmisega, kes püüavad toimetada humanitaarabi Dārfūri kannatava rahvani. Rahvusvaheline arvamus ei saa muidugi tähelepanuta jätta fakti, et Sudaani president on ära keelanud selliste valitsusväliste organisatsioonide tegevuse nagu Polska Akcja Humanitarna, mis on viimased viis aastat olnud kaasatud Dārfūri piirkonna veeprojektidesse, et Sudaani rahvast aidata. Viies ülemaailmne veefoorum võiks pakkuda hea võimaluse Sudaani presidendi käitumist mõjutada, nagu me eile siin istungisaalis märkisime. Loodan, et Dārfūris tegutsevate valitsusväliste organisatsioonide väljasaatmise küsimus tõstatatakse poliitilises kontekstis ka Istanbulis. On küll irooniline, et foorum kavatseb tegelda veele juurdepääsu puudumise probleemiga, mida kogevad miljardid inimesed maailmas. Samal ajal saadab president Bashir Dārfūrist välja organisatsioonid, mis üritavad seda tähtsat küsimust lahendada. Sellisele teole me peame reageerima.
Vittorio Prodi (ALDE). – (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, räägin väga lühidalt, meid šantažeerib diktaator, kes on miljonid Dārfūri inimesed ohvriteks valinud ning püüab neid ohvreid kasutada rahvusvahelistest sanktsioonidest pääsemiseks. Sellepärast ei tohi me sellisele šantaažile järele anda.
On selge, et vajame rahvusvahelist koalitsiooni surve avaldamiseks president Bashirile, et ta oma seisukohast loobuks. Me ei tohi siiski silmi sulgeda fakti ees, et nende asjade tegelik põhjus on kinnismõte loodusvaradest. Pole juhuslik, et inimõiguste suurimad rikkumised toimuvad riikides, kus on rikkalikud loodusvarad, ja eelkõige Hiinas, kus see rõhumine suunatakse loodusvaradele. Seetõttu ei tohi me loobuda mõtlemast, kuidas tegelda selle probleemi juurtega, see tähendab tagada maailmas kõigile õiglane juurdepääs loodusvaradele – just seda me peamegi tegema.
Marie Anne Isler Béguin (Verts/ALE). – (FR) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, tahaksin väga lühidalt öelda, et mõistame kõik Dārfūri õudused hukka ning nõuame, et tehtaks kõik selle tagamiseks, et ühingud ja valitsusvälised organisatsioonid, kellel on neil juhtudel täita otsustav osa, saaksid oma tööd jätkata ega oleks välja saadetud. Tahaksin siiski esitada ühe küsimuse volinikule.
Tahaksin teada, mida teie ootate, mida Euroopa Liit ootab Aafrika Liidult. Kuulsime, et üks parlamendiliige nõudis relvastatud sekkumist. Oma resolutsioonis me kutsume komisjoni ja nõukogu üles intensiivistama pingutusi, et valitsust Aafrika Liidu kaudu mõjutada. Me delegeerime teiste riikide konfliktide lahendamise Aafrika Liidule. Me teame Aafrika Liidu seisukohta Bashiri juhtumi kohta. Tuleb välja, et siin on kahesugused standardid.
Millise strateegia komisjon siis Aafrika Liidu suhtes vastu võtab, kõneldes Aafrika mandrist? Kas tahame ka sellel puhul delegeerida töö ja selle konflikti lahendamise Aafrika Liidule?
Benita Ferrero-Waldner, komisjoni liige. − Proua juhataja, Euroopa Komisjon tunneb sügavat muret – nagu teiegi – Sudaani otsuse pärast välja saata 13 rahvusvahelist valitsusvälist humanitaarorganisatsiooni, samuti lõpetada kolme riikliku valitsusvälise humanitaarorganisatsiooni ja kahe riikliku valitsusvälise inimõiguste kaitse organisatsiooni tegevus, mis järgnes Rahvusvahelise Kriminaalkohtu süüdistusele president Bashirile. Kuus neist rahvusvahelistest valitsusvälistest organisatsioonidest tegutsevad koos ELi humanitaarabi rahastamisfondiga, mis kogusummas ulatub 10 miljoni euroni.
Need organisatsioonid hoolitsevad miljonite sudaanlaste põhivajaduste eest Dārfūris ja muudes Sudaani piirkondades. Seetõttu on nende tegevuse peatamine mitte ainult sügavalt kahetsusväärne, vaid kahjustab ka tõsiselt humanitaarolukorda, nagu paljud teie seast juba ütlesid. Oma sõnavõtus väljendas volinik Michel juba meie sügavat muret ning pöördus tungivalt Sudaani valitsuse poole, et too oma otsuse tähenduse uuesti läbi kaaluks ning taastaks kiiresti nende valitsusväliste organisatsioonide täieliku tegevusvabaduse.
Kui hinnata selle Sudaani valitsuse otsuse täit mõju, siis on selge, et sadade tuhandete inimeste elud Dārfūris võivad olla ohus. Tuleb otsekohe võtta vajalikud meetmed, sest läheneb vihmaperiood ning iga-aastane näljaaeg teravdab varsti veelgi konfliktis otseselt kannatanud 4,7 miljoni inimese hädaolukorda.
Me teame, et valitsus ei kavatse oma otsust muuta, andes järele jätkuvale rahvusvahelisele survele, mis seab küsimuse alla tema otsuse valitsusväliste organisatsioonide väljasaatmise kohta. Kui me ei suuda valitsust veenda väljasaatmiskäsku tühistama, siis peame tegema asjakohaste jaotusmehhanismide loomise kohustuseks Sudaani võimudele. Selles osas peame Sudaani valitsust hoidma täielikult vastutavana tema lubaduste eest humanitaarabi jagamine enda peale võtta.
Meie kohus on võtta meie abiga seoses ka vajalikud eriolukorras tegutsemise meetmed. Sudaan on komisjoni suurim üksikmeede humanitaarabi valdkonnas: 110 miljonit eurot 2009. aastal. Komisjon koos teiste annetajatega, kelleks on näiteks ÜRO, valitsusvälised organisatsioonid ja teised humanitaarpartnerid, otsib praegu viise humanitaarvastutuse parimaks ümberjaotamiseks, et ära hoida dramaatilisi tagajärgi. See pole kerge ülesanne, sest väljasaadetud valitsusvälised organisatsioonid olid väga võimekad tööks sellistes rasketes ja kaugetes piirkondades.
Need erakorralised meetmed nõuavad selgelt teatavat koostööd ja kokkulepet Sudaani võimudega. Selles osas on väga oluline nõuda humanitaartegevuse ja poliitiliste küsimuste ranget lahushoidmist.
Poliitilisel rindel peame endiselt jätkama maksimaalse diplomaatilise surve avaldamist Sudaani võimudele ja samamoodi ka mässulistele liikumistele, et Dārfūris rahu saavutada. Samuti peame nõudma põhja-lõuna üldise rahukokkuleppe täielikku rakendamist. Panused on väga kõrged ning meie vastutusele jääb mitte lasta Sudaanis võimust võtta üleriigilise ebastabiilsuse õudusunenäol.
Euroopa Liit tervikuna arvestab Rahvusvahelise Kriminaalkohtu suunistega ning säilitab Sudaani presidendi Bashiriga üksnes hädavajalikud sidemed. Peaksime siiski tagama, et valitsuse reageering Rahvusvahelise Kohtu süüdistusele oleks võimalikult erapooletu, ning sel juhul on siiski väga tähtis, et säilitaksime dialoogi Hartumiga, nagu ma enne ütlesin. Kui katkestame kõik suhted, võivad jäika joont pooldavad valitsusliikmed vastata tsiviilelanike, humanitaartöötajate ja ÜRO Sudaani missiooni personali suhtes samaga. Arvame, et mitmete valitsusväliste organisatsioonide väljasaatmine on esimene samm, millele võib järgneda palju praegusele sarnanevaid olukordi, ning me peame seda hoolega jälgima. Must stsenaarium, mille puhul CPA rakendamine peatatakse ja valitsus teeb katset Dārfūri kriisile sõjaline lahendus leida, tuleb ära hoida.
Seoses Aafrika Liiduga saan teile rääkida vaid seda, et hoiame nendega kontakti, kuid praeguses staadiumis ei oska ma rohkem midagi öelda.