Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Istungi stenogramm
Esmaspäev, 23. märts 2009 - Strasbourg EÜT väljaanne

2. Presidentuuri avaldus
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 

  President. – Daamid ja härrad, mul paluti öelda järgmist. Sellel nädalal meenutame me sadade tuhandete Balti riikide kodanike küüditamise kuuekümnendat aastapäeva. 1949. aasta 24. märtsi öösel sai alguse Nõukogude Liidu küüditamiste laine, mille käigus sunniti kümned tuhanded Eesti, Läti ja Leedu kodanikud väevõimuga oma kodumaalt lahkuma. Neilt võeti nende kodaniku- ja inimõigused ning nad hukkusid Nõukogude Liidu vangilaagrite rasketes ebainimlikes oludes.

Peaaegu iga pere Lätis, Leedus ja Eestis, nagu ka teistes endistes Nõukogude Liidu vabariikides kannatas totalitaarse kommunistliku režiimi toime pandud kohutava vägivalla all. Peaaegu igal perel oli sugulasi, kes Siberis kadunuks jäid, keda KGB taga kiusas või kes olid vangistatud ja rõhutud. Sündmused, millest me räägime, ei leidnud aset kauges minevikus. Need on paljude praeguste Euroopa Liidu kodanike jaoks elavad mälestused.

Seetõttu on meie kohus, meie ühiste väärtuste alusel ning nende küüditamiste paljude ohvrite mälestamiseks, neid vastumeelseid kuritegusid, mida Nõukogude Liidu totalitaarne kommunistlik režiim toime pani, selgelt ja otsustuskindlalt hukka mõista. Meie kohustus ohvrite vastu on hinnata minevikku objektiivselt, põhjalikult ja hoolikalt, sest lepitamise aluseks saab olla vaid tõde ja mälestamine.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika