Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2008/2318(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0079/2009

Esitatud tekstid :

A6-0079/2009

Arutelud :

PV 23/03/2009 - 17
CRE 23/03/2009 - 17

Hääletused :

PV 24/03/2009 - 4.6
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0151

Istungi stenogramm
Esmaspäev, 23. märts 2009 - Strasbourg EÜT väljaanne

17. Aafrika ja ELi partnerluse raames tehtud töö kokkuvõte üks aasta pärast Lissaboni tippkohtumist (arutelu)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on proua Martensi raport (A6-0079/2009) arengukomisjoni nimel, teemal „Üks aasta pärast Lissaboni tippkohtumist: Aafrika ja ELi partnerluse raames tehtud töö” (2008/2318(INI)).

 
  
MPphoto
 

  Louis Michel, komisjoni liige. – (FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, esmalt tahaksin tänada arengukomisjoni ja selle raportööri proua Martensit raporti eest, mis annab esimese hinnangu Aafrika ja ELi strateegilisele partnerlusele üks aasta pärast Lissaboni tippkohtumist.

Märgin suure rahuloluga ära paljud raportis rõhutatud positiivsed elemendid ja aasta jooksul tehtud edusammud, kusjuures aasta on sellise suure ja eelkõige poliitiliselt ambitsioonika ülesande jaoks suhteliselt lühike aeg. Mainin vaid ühte: täna pärastlõunal toimus meil koosolek parlamendi Aafrika Liidu üleaafrikalise parlamendi ad hoc delegatsiooni ja Aafrika Liidu üleaafrikalise parlamendi ja Euroopa Parlamendi vaheliste suhete ad hoc komitee vahel seoses parlamentide rolliga Aafrika-ELi strateegia rakendamisel ja jälgimisel.

See on juba iseenesest konkreetne tulemus. Pannakse paika uus institutsiooniline arhitektuur kahe mandri vahel ning soovin õnnitleda kahte presidenti nende tehtud töö eest.

Selle asemel, et pikemalt peatuda Martensi raporti positiivsetel külgedel, tahaksin hoopis mainida kolme põhipunkti, mille raport seoses Euroopa Liidu ja Aafrika Liidu partnerluse tugevdamisega välja toob. Esimene punkt on parlamentide roll. Te teate, kui palju ma toetan parlamentide rolli demokraatliku protsessi teostamisel ja kontrollil. Euroopa ja Aafrika parlamente kutsutakse ühiselt osalema Aafrika ja Euroopa Liidu strateegilises partnerluses.

Seega võin teile kinnitada oma täielikku toetust Euroopa Parlamendi ja üleaafrikalise parlamendi ühisettepanekus tehtud ettepanekutele, mida raportis korrati. Need koosnevad esiteks sobival tasemel osalemisest ekspertide ühistoimkonnas seoses nelja teid puudutava temaatilise partnerlusega. Teiseks, osalemine iga-aastaste arenguaruannete koostamises. Kolmandaks, osalemine ühises töökonnas ja neljandaks, presidentide osalemine Aafrika-Euroopa Liidu tippkohtumisel.

Võin lisada, et mõned neist ettepanekutest on juba realiseeritud või ollakse selle poole teel. Mis puutub kodanikuühiskonda ja valitsusvälistesse osalejatesse, siis olen vägagi veendunud, et peamine väljakutse 2009. aastaks on käegakatsutavate tulemuste saavutamise kiirendamine enne 2009. aasta sügiseks planeeritud vahehindamist ning institutsioonivälistele inimestele keskendunud partnerluse saavutamine.

Selles kontekstis hakkavad valitsusvälised osalejad mängima tähtsat rolli enne seda, kui need hakkavad tegutsema kaheksale temaatilisele partnerlusele koostatud ekspertide ühistoimkonnas. Euroopa poolel loodi juba eelmisel kevadel kodanikuühiskonna juhtgrupp, mis jälgib partnerluse rakendamist ja osaleb selles. Aafrika poolel loodi hiljuti samuti Aafrika Liidu majandus-, sotsiaal- ja kultuurinõukogu egiidi all kodanikuühiskonna juhtgrupp.

Euroopa ja Aafrika kodanikuühiskonnad peaksid 2009. aasta aprilli lõpus kohtuma foorumil, et koostada konkreetsed ettepanekud Aafrika ja Euroopa Liidu ministrite kolmikkohtumisele.

Mis puutub strateegilistesse partnerlustesse ja eriti sellesse, mis tegeleb juhtimise ja inimõigustega, tervitan parlamendi liikumist sellise idee suunas valitsusest, mis mulle väga südamelähedane on: riigi juhtimisülesannete ja avaliku õigusega antud volituste hea täidesaatmine, mis on erapooletu ja suudab täita oma kodanike vajadusi ja soove.

Nii et seda silmas pidades koostasime kaks aastat tagasi 2,7 miljardit eurot maksva juhtimistavade osa kõigile AKV riikidele. See lähenemine põhineb kolmel põhimõttel: dialoog, stimuleerivad reformid ja reformide kuulumine partnerriigile. Ent raport väljendab kahtlusi ja muresid eriti seoses juhtimisprofiilidega: kuidas need koostatakse, kuidas neid kasutatakse ning nende võimalik negatiivne mõju Aafrika vastastikusele järelevalvemehhanismile.

Tuletaksin teile meelde, et nende kõiki dimensioone: poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid, institutsioonilisi, keskkondlikke ja nii edasi. Katvad juhtimisprofiilid olid vaid alguspunktiks ja ei juhtinud mingil moel selle osa programmi koostamist.

Lisaks arutati selle analüüsi tulemusi ja kokkuvõtteid partnerriigi valitsusega programmi koostamise alases dialoogis. Selle põhjal tekkis valitsusel ajend oma reformikava selgitada või vajadusel seda täiendada või rohkematesse detailidesse laskuda, näidata ära nende reformide vajalikkus, eesmärk ja usutavus kolme hindamiskriteeriumi põhjal, mis siis võimaldasid määratleda iga riigi rahalise stiimuli taseme. Selles kontekstis pöörati erilist tähelepanu riikidele, mis peavad kinni Aafrika vastastikusest järelevalvemehhanismist ja mis on ülevaatamise lõpetanud, näidates oma soovi samas suunas jätkata. See ülesanne tegi vägagi selgeks iga riigi erinevad olukorrad, vastavad vajadused reformideks ja ka erinevad võimalused juhtimiskava koostamiseks ja esitamiseks. Valitsemisalase toetusfondi jaotamisel on paindlikkus ja pragmaatilisus seega olnud vajalikud. 2009. aasta jaanuaris avaldas komisjon vaheraporti toetusfondiga seotud toimingute kohta ja saatis selle kõigile Euroopa Liidu institutsioonidele, ükskõik millisel eesmärgil.

 
  
MPphoto
 

  Maria Martens , raportöör. (NL) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, oleme arutamas raportit teemal „Üks aasta pärast Lissaboni tippkohtumist: Aafrika ja ELi partnerluse raames tehtud töö“, mis tähendab Aafrika ja Euroopa Liidu ühisstrateegia rakendamist Aafrika arengu heaks, nagu sätestati Euroopa Liidu ja Aafrika tippkohtumisel 2007. aasta detsembris.

See tippkohtumine oli väga oluline sündmus. See oli tegelikult esimene kord, kui Euroopa Liit ja Aafrika Liit ühiste väärtuste ja põhimõtete ning vastastikuse austuse põhjal strateegia koostasid ja jõudsid kokkuleppele saavutada koos aastatuhande arengueesmärgid ning leida ühiselt lahendusi väljakutsetele, näiteks turvalisuse, rände ja kliimaga seotud valdkondades.

Oleme kõik teadlikud kriitikast oma riikides, kus inimesed imestasid, kas tõesti on mõistlik jätkata raha investeerimist Aafrikasse, eriti praeguse majanduskriisi ajal. Tahaksin taas rõhutada seda, kui tähtsad on jätkuvalt meie pingutused Aafrika arengu heaks, ning see kehtib mõlemale mandrile. Volinik Michelil oli õigus, kui ta alles veidi aega tagasi antud teemaga seotud kohtumisel ütles, et mida rohkem vaesust, seda rohkem ebastabiilsust. See on oluline ka demograafiliste trendide vaatenurgast. Peagi moodustab Aafrika rahvastik 20% maailma rahvastikust, Euroopa aga vaid 5%. Meil on ühised probleemid ja väljakutsed. Kui inimestel ei ole Aafrikas võimalusi, on väga loomulik, et nad otsivad neid Euroopast. Aafrika väärib meie toetust, ning mitte ainult sellel põhjusel.

Täna arutame kokku lepitud strateegia rakendamist ja meil on olemas tegevuskava. Peame jätkama koos tegutsemist, et realiseerida strateegia ja tegevuskava. Olen partnerlustega seoses siiamaani saavutatud tulemustega rahul. Oma eelnevates raportites olen alati tundnud muret parlamentide selge konkreetse rolli puudumise üle ühisstrateegia rakendamisel. 2007. aastal väljastasid üleaafrikaline parlament ja Euroopa Parlament ühisavalduse, mis võtab tegelikult üsnagi sisukalt tegevused kokku. Ma loen selle nüüd inglise keeles ette.

(NL) „Samamoodi nagu institutsioonid, mis esindavad rahvaste arvamust, peavad ka meie parlamendid hoolt kandma selle eest, et nende vajadused oleks rahuldatud, otsuste tegijad oleksid teadlikud nende muredest ja et nende soovid oleksid peegeldatud neid valitsevate institutsioonide esitatud poliitikates. Meie parlamendid mängivad väga tähtsat rolli arutelu vormimisel ühiste tulevikuprioriteetide kohta meie mandritel, need peegeldavad meie ühiskondade erinevaid arvamusi ning on seetõttu kohaks, kus tuleb läbi viia arutelusid ja ühildada erinevaid vaateid ning leida kompromisse.“

, raportöör.Seega on mul hea meel, et leppisime siin kohtumisel kokku selles, milline oleks parlamentide roll. Kokkuleppele parlamentide rolli üle jõuti ka tänu härra Gahlerile, meie kolleegidele üleaafrikalises parlamendis ja kõigile seotud isikutele. See hõlmab osalemist ekspertgrupis seoses kaheksa partnerluse ja koordineeriva töökonnaga. Parlamendid on andnud oma panuse iga-aastastesse eduaruannetesse ning Euroopa Parlamendi ja üleaafrikalise parlamendi presidendid kutsutakse Aafrika tippkohtumistele oma vaateid tutvustama. See on tähtis pisiasi.

Lõpetan veel ühe küsimusega volinikule. Teame, et ametliku arenguabi definitsioonid tulevad varsti, aprillis, Euroopa Liidu ja SEDACi läbirääkimistel taas päevakavasse ja hõlmatakse ka Euroopa Komisjon. Kas volinik oskab meile öelda, milline on tema nägemus sellest arutelust ja milline saab olema Euroopa Komisjoni panus?

 
  
MPphoto
 

  Filip Kaczmarek, fraktsiooni PPE-DE nimel. (PL) Härra juhataja, arengupoliitika, mis on üks Euroopa Liidu poliitika tähtsamaid valdkondi, üritab lahendada globaalseid probleeme. Oli hea juhus, kindlasti mitte kokkusattumus, et esimene ühine partnerlusstrateegia loodi Aafrika jaoks ja Aafrikat hõlmates.

Üks arengupoliitika olulisuse põhjuseid on fakt, et sellest on saanud ajalooliselt orienteeritud poliitika instrument. Selles kontekstis on arenguteemade koostöö põhieesmärk neutraliseerida minevikuprotsesse ja -mehhanisme. Jomo Kenyatta, Keenia iseseisvuse isa, kirjeldas seda värvikalt, ent lihtsustatult. Ma tean, et volinik on seda kuulsat tsitaati kuulnud. Härra Kenyatta ütles kunagi: „Kui misjonärid kohale jõudsid, siis oli aafriklastel maa ja misjonäridel piibel. Nad õpetasid meid kinnisilmi palvetama. Kui silmad avasime, oli neil maa ja meil piibel.“

Ajalooliselt orienteeritud poliitika ei ole aga ainus põhjus Euroopa kaasamiseks arenguga seotud probleemidesse. On ka pragmaatilisemaid põhjuseid. Aafrika on vaeseim manner maailmas. Sellest hoolimata on see esimest korda 30 aasta jooksul kogemas majanduskasvu. Igal juhul võime lisada, et see majanduskasv on suurem kui Euroopas. Loomulikult on Aafrikas riike, mis saamatute valitsuste töö tõttu on tõepoolest ise oma majandused ära rikkunud. Üldiselt võime öelda, et Aafrika on puutumata potentsiaaliga manner. Mul on hea meel, et Euroopa Liit aitab seda potentsiaali elustada ja aktiveerida.

Seetõttu ongi üks strateegia eesmärkidest tagada laialdasem dialoog ja koostöö muudes valdkondades kui need, mis tavaliselt on seotud arenguküsimustega. Strateegia hõlmab erinevaid poliitikaid, kaasa arvatud turvalisus, energia ja kliimamuutused. On aga murettekitav, et enamikus neist valdkondadest on toimunud vaid väike areng. Peame samuti tunnistama, et teatud Euroopa Liidu liikmesriigid ei ole olnud Aafrika partnerlusele nii pühendunud kui teised. Olen veendunud, et partnerluse teine aasta saab olema edukam ja et suudame oma eesmärgid kiiremini täita.

 
  
MPphoto
 

  Alain Hutchinson, fraktsiooni PSE nimel. (FR) Härra juhataja, volinik, oleme aasta aega tähistanud seda uut protsessi, seda uut lepingut Euroopa Liidu ja Aafrika vahel. Seda arvesse võttes lubage mul olla vähem vaoshoitud kui tavaliselt, volinik. Usun, et esimese aastapäeva puhul tuleb teha mõned avaldused.

Seal all on kõigest puudus. Neil on puudus juhtidest, arstidest, õpetajatest ja tehnikutest. Siin räägitakse juhitud immigratsioonist, ent me ei ole ikka veel rakendanud vajalikke meetmeid, et lubada diasporaad, näiteks panna neid oma riikide heaks tööle. Nad ei toida seal isegi oma rahvast ära. Siin uuendame eksporditoetusi oma põllumajandussaadustele ning propageerime biokütuseid, mis põhjustab seal suurte monokultuuride tekkimist.

Seal all vajub kõik jätkuvalt laiali, vaesus lokkab, haigused tapavad ja vett on liiga vähe. Siin räägime palju, anname lubadusi, vaidleme ja hääletame resolutsioonide üle, aga mis toimub Aafrika inimestel tegelikkuses? Ma arvan – ja ka teie, ning usun, et olete selles täiesti veendunud – et on aeg nende riikide parlamendid ja ka inimesed kokku tuua. Usun, et Euroopa Liidu ja Aafrika vahelised toimingud ei saavuta edu, kui jääme poliitikute ja tehnikute tasemele. Aafrika rahvad tuleb kokku tuua ja nende parlamentide kaudu me seda tegema peamegi.

Mul on rõõm kuulda, et on olemas soov seda erilist suhet parlamendi tasemel arendada. Ent volinik, mul on siiski mõned kahtlused, sest vahetult enne arutelu rääkisime teie kolleeg proua Ashtoniga pikalt majanduskoostöölepingutest. Veidral kombel on peaaegu võimatu saada partnerriikide parlamente nendes lepingutes osalema. Meil ei õnnestu veenda ühte osa täiskogust, ent ka komisjonist, et nende parlamentidel oleks väga vaja esmalt arvamust avaldada, enne seda, kui küsivad meilt, Euroopa Parlamendilt, meie arvamust teemade kohta, mis otseselt sealsete inimeste elu mõjutavad. Seda arvestades loodan, et asjad selles suhtes muutuvad.

Samamoodi usun, et on oluline – õnneks rõhutasite ka teie seda – kaasata valitsusvälised organisatsioonid ja Aafrika kodanikuühiskond protsessi hulga rohkem ja paremini, mainisin ka diasporaasid, aga ka need on sellega seotud. Ma ei tea, milliseid praktilisi toiminguid sellega seoses on tehtud, ent igal juhul arvan, et need annavad protsessile, mille olete liikuma pannud, võimaluse eduks.

 
  
MPphoto
 

  Toomas Savi, fraktsiooni ALDE nimel. Härra juhataja, 2007. aasta oli kahjuks teine aasta järjest, mil panused ametlikku arenguabisse arenenud maailmas vähenesid. Seetõttu on mul hea meel, et raportöör rõhutas vajadust nõuda Euroopa Liidu liikmeriikidelt nende kohustustest kinnipidamist.

Minu meelest võiksid liikmesriigid oma praeguse sihtriikidele antava abi üle vaadata, kuna 2008. aasta aastatuhande arengueesmärkide arengugraafiku alusel on Sahara-tagune Aafrika ainus piirkond, mis eeldatavast arengust tõsiselt maha jääb. Tahaksin kasutada võimalust julgustada liikmesriike suurendama oma panust Sahara-tagusesse Aafrikasse, mis on kõige vähem arenenud piirkond maailmas. Sihtriigid ei ole ka alati kõige vastuvõtlikumad Euroopa Liidu abi tingimusliku iseloomu suhtes. Peame jätkama pingutusi, et neid riike tihedamalt kaasata.

Ülemaailmne majanduskriis koormab meid kõiki, ent me ei tohi unustada ega ignoreerida fakti, et kõige vähem arenenud riigid on praegu kõige haavatavamad. Peale selle, Aafrika seiskunud olukorra tõttu on Euroopa järjest rohkem heidutatud immigratsioonivoogudest, mis heaoluriigile kurnavaks võivad saada. On palju mõistlikum tegeleda arengumaade inimeste probleemidega enne, kui need levivad edasi probleemidele, millega siin Euroopas tegelema peame.

 
  
MPphoto
 

  Wiesław Stefan Kuc, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Härra juhataja, volinik, oleme taas Euroopa Parlamendis Aafrika probleeme arutamas. Täna me ei räägi sõjast, inimõigustest või abist arengumaadele. Selle asemel üritame kokku võtta praegust olukorda, mis puudutab Aafrika ja Euroopa Liidu partnerlust. Kahjuks seda partnerlust praktiliselt ei eksisteerigi.

Objektiivselt võttes on meil lennukad püüdlused saavutada mõistmine ja koostöö Aafrika Liidu, Aafrika Liidu parlamendi ja Aafrika Liidu komisjoni vahel. Ent Aafrika jääb ikka vaeseimaks mandriks meie planeedil, kus inimestel on lühim eluiga maailmas, kus nälg ja haigused on enneolematul tasemel ning hariduse ja tervishoiu tase, eriti just vaestes linnapiirkondades ja külades, on praktiliselt olematu.

Aafrika Liidu positiivne mõju majandusolukorrale on nii väike, et tegelikult on see lihtsalt petuorganisatsioon, mis ei mõjuta igapäevaprobleemide lahendamist. See on poliitikute organisatsioon, kes kasutavad seda ülemaailmses poliitikaelus osalemiseks. Aafrika mandril on rikkalikult maavarasid, mida kasutatakse kogu maailmas. Ent see pole avaldanud positiivset mõju rahva elatustasemele või vaesuse vähendamisele. Mitmed organisatsioonid üritavad tegeleda vaesuse probleemiga, ent edusammud on vaevumärgatavad. Raportöör proua Martens on seda fakti selgelt konstateerinud.

Me tõesti ei tea, kuidas Aafrikat aidata, ja raport ei paku samuti mingit lahendust välja. Tuletame meelde, kuidas rahumeelne Keenia sai paari päeva jooksul verega üle ujutatud. Kuidas saame tagada erinevatelt riikidelt saadava finantsabi sobiva jaotamise? See on küsimus, mida arutasime paar kuud tagasi. Rääkisime samuti Hiina poolt ette võetavatest sammudest. Võib-olla on Hiina õige tee leidnud? Peaksime seda teed hoolikalt uurima.

 
  
MPphoto
 

  Luisa Morgantini, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, Euroopa Liidu ja Aafrika ühisstrateegia on esiteks suur väljakutse, meie aeg näidata, et suudame iseennast ja oma poliitikaid värske pilguga vaadata. Usun, et peame ikka veel meie kahe mandri suhted ja arengustrateegiad väga hoolikalt läbi mõtlema.

See on pikaajaline protsess. Me ei saa eeldada, et lahendame kõik korraga, ning see on ka väga keerukas, ent eelkõige peab see minu arvates olema hõlmav ja osalusega protsess, mis on rajatud alt üles: partnerlus võrdsete vahel.

Lissaboni tippkohtumisel ei suudetud seda täielikult saavutada kiiruse tõttu, millega see lahendati, ning ei Euroopa Liit ega Aafrika Liit ei soovinud või polnud suuteline andma parlamentidele ja kodanikuühiskonnale struktuurilist rolli Aafrikas ega Euroopas. Praeguseks on tippkohtumisest möödunud aasta ja nagu Martensi raport tugevalt rõhutab, ei ole meie parlamendil, üleaafrikalisel parlamendil ja kodanikuühiskonnal ikkagi tõelist sõnaõigust strateegia määratlemisel.

On väga oluline – vähemalt selleks, et täita aastatuhande arengueesmärke vaesuse ületamise ja põllumajandus- ning haridusalase arengu osas – et need hõlmatakse koos kõigi teemadega, mis tõstatatud on, alates kõrbestumisest kuni kliimamuutuste ja energiani.

Seega on väga oluline omada täielikku omandiõigust ja demokraatlikku partnerlust, mis oleks avalikkusele avatud, ja mitte piirata seda vaid valitsuste ja komisjonidega. Meie kui Euroopa Parlament oleme tugevdanud oma suhteid üleaafrikalise parlamendiga ja seega pole kahtlust, et need edusammud on Euroopa Liidu ja Aafrika ühisstrateegiat positiivselt mõjutanud.

2007. aastal tekkis aga finantseerimisega seoses mitmeid kahtlusi. Kas leitakse finantsid selle ühisstrateegia saavutamiseks? Milline on AKV riikide ja Cotonou lepingu tulevik? Milline hakkab olema meie suhe rahvusvaheliste organisatsioonidega: Maailmapangaga, Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailma Kaubandusorganisatsiooniga? Teeme koostööd, et muuta need institutsioonid demokraatlikumaks.

Kokkuvõttes usun, et peame olema julged ja liikuma selle väljakutsega edasi, sest Aafrika – nagu viimaste aastate jooksul õppinud oleme – on rikkalike inim- ja majandusressurssidega manner ja tõeline partner. On fantastiline näha – volinik Michel, keda ma hästi tunnen, on sellest teadlik – et on ka jõukust, mitte ainult surma, hävingut ja sõda, kuigi peame loomulikult nendes valdkondades rahu ja demokraatia loomiseks tööd tegema.

 
  
MPphoto
 

  Bastiaan Belder, fraktsiooni IND/DEM nimel. (NL) Härra juhataja, esmalt tahaksin tänada proua Martensit selle kaaluka raporti eest. On hea, et parlament mitte ainult ei tervita partnerluse väljakuulutamist, vaid tõesti ka jälgib reaalseid tulemusi. Seda Aafrika vajabki: alustalad edukaks partnerluseks Aafrikaga vajavad head valitsemistava ja inimõigusi. See on vajalik mandril, kus linnapead võivad presidente kukutada ja kus üks president on oma rahvast sandistanud, et nõiajahte korraldada. Nõukogu ja komisjon peaksid selle peamiseks prioriteediks tegema.

Kui mainin head valitsemistava, mille all mõtlen ka Hiinat, mida mainitakse ainult selle resolutsiooni esitamisel. Mind üllatab, et Hiina Aafrikasse sekkumise kohati katastroofiliste tagajärgede kohta ei ole kõlanud ühtegi kriitilist nooti. Euroopa Liit saab võib-olla õppetunni sellest kahest miljardist eurost, mida Hiina-Aafrika Arengufond Aafrikasse investeerib. Fakt, et Peking investeerib samuti sellistesse riikidesse nagu Zimbabwe, ütleb ära kõik Hiina panuse kohta pikaajalisse demokraatiasse ja heasse valitsemistavasse Aafrikas.

Mul on ka raportöörile üks kommentaar. Lõikes 46 viitab ta Aafrika toiduainetega kindlustatusele ja toidualasele sõltumatusele. Minu arvates puudub sellest resolutsioonist tekst, mis käsitleks probleemi, mis on juba mitu aastat eksisteerinud, nimelt väliste riikide või ettevõtete poolt suurte põllumajandusmaade rentimine või isegi ostmine, nii et saak läheb välisinvestoritele ja ei too seega kasu alatoidetud kohalikule rahvale. Sellised olukorrad on tegelikult üsnagi murettekitavad. Lisaks sellele ei tekita need investeeringud töökohti. On kahju, et resolutsioon ei tegele selle probleemiga, mis praegu meedias taas palju kõlapinda on leidnud.

 
  
MPphoto
 

  Michael Gahler (PPE-DE). (DE) Härra juhataja, üleaafrikalise parlamendi ad hoc delegatsiooni juhatajana tahaksin täna võimalust kasutada ja tänada paljusid seotud inimesi. Kõigepealt tahaksin tänada Maria Martensit, kes koostas suurepärase raporti kokkulepitud Euroopa Liidu ja Aafrika strateegia osas tehtud edusammudest. Teiseks tahaksin tänada kõiki seotud institutsioone. Oleme kuuepoolsete läbirääkimiste raames jõudnud kokkuleppele kahe parlamendi vahel. Mõlemad komisjonid on jõudnud üksmeelele, nagu ka kaks parlamenti ja kaks nõukogu. Mis puutub nõukogusse, siis tahaksin eriti välja tuua õigustalituse, mis on selliste asjade puhul alati väga oluline, sest ühised seisukohad kukuvad siin mõnikord läbi. Ent esimese Addis Ababas peetud kohtumise järel õnnestus meil tänasel teisel kohtumisel rakendada ja lõpuks kokku leppida selles, milles olime kokku leppinud seoses nende kahe parlamendi kaasamisega.

Tahaksin kommenteerida härra Hutchinsoni öeldut. Mis tegelikult toimub? Jah, Aafrikas toimub palju halbu asju. Aga minul on jäänud mulje – seda võib-olla juhuslikult – et ühisstrateegias kokkuleppimise ajast saadik on Aafrika pööretele teistmoodi reageerinud. Mauritaanias, Guineas, Guinea-Bissaus ja Madagaskaril on Aafrika reageerinud nende riikide liikmesuse peatamisega. Seda ei ole minevikus juhtunud. Siis oleks jätkatud tavapäraselt.

Sellega seoses tahaksin samuti konstateerida, et meie Euroopa valitsustena peaksime samuti neid fakte arvesse võtma. Kui see partnerlus põhineb ühistel väärtustel, peavad eurooplased aafriklastega samamoodi tegutsema, juhul kui Aafrikas midagi viltu läheb. Seetõttu olengi kindel, et kui meie ehk parlamendid oleme tulevikus selle strateegia rakendamisse rohkem kaasatud, siis saame sellele partnerlusele lisaväärtust tuua.

 
  
MPphoto
 

  Ana Maria Gomes (PSE). (PT) Tahan proua Martensit tänada selle tähtsa raporti eest ja märkida ära, kui tähtis on parlamendi roll ühise Aafrika Euroopa Liidu strateegia ja vastava tegevuskava rakendamise jälgimisel.

On ette võetud mõningaid olulisi samme seoses strateegiaga seotud kaheksa partnerlusega, näiteks ühiste ekspertgruppide ja rakendamise töörühmade loomine ning dialoogi algatamine nende partnerluste kontekstis.

Ent mul on kahju, et esimese aasta lõpuks on mõned partnerlused ikka veel alles oma töömeetodeid määratlemas ja ei ole veel tulemusi andnud ega ajakavasid või eelarveid koostanud.

Loodan, et järgmine ühine iga-aastane eduaruanne esitab hulga konkreetsemad tulemused ja näitab rahalised vahendid ära konkreetsemalt kui esimene. On eriti tähtis, et peaksime kinni Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide võetud kohustustest seoses aastatuhande arengueesmärkide valimisega. Peame samuti tagama, et ülemaailmne langus, mis kõiki mõjutab, ei karistaks ebaproportsionaalselt Aafrika riike ja rahvaid, arvestades, et need on juba niigi kõige haavatavamad.

Aafrika areng ja demokraatlik valitsemine peab moodustama osa meie kõigi kriisist väljumise strateegiast. Selles suhtes peame ka nägema suuremat arengut kõigis partnerlustes, kaasa arvatud nendes, mis on poliitiliselt tundlikumad, nagu näiteks valitsemine ja inimõigused.

Euroopa Parlamendi rolli selles protsessis tuleb tugevdada, andes sellele ametlikud jälgimisfunktsioonid ja kaasates strateegia rakendamise töögruppide töösse. Samuti tuleb tagada, et protsessi oleks kaasatud ka osapooled, mis esindavad nii Euroopa kui Aafrika kodanikuühiskonda, eriti riiklikke parlamente, valitsusväliseid organisatsioone ja meediat.

 
  
MPphoto
 

  Zbigniew Krzysztof Kuźmiuk (UEN). - (PL) Härra juhataja, tahaksin juhtida tähelepanu kolmele teemale selles arutelus. Esmalt, 2007. aasta detsembris võttis Euroopa Parlament vastu uue Euroopa Liidu ja Aafrika strateegia, mille eesmärk on tagada võrdsus kahe poole vahel. Põhiline eesmärk selle strateegia keskmes oli vähendada vaesust Aafrika riikides. Ent eelmisel aastal ei tehtud selles valdkonnas erilisi edusamme.

Teiseks, jätkuv rahandus- ja majanduskriis võib kahjuks Aafrika riikide olukorda veelgi halvendada. Maailma juhtivad finantsasutused teevad 2009. aastaks järgmisi ennustusi. Rahvusvaheline Valuutafond prognoosib, et ülemaailmne sisemajanduse kogutoodang langeb 1%, Maailmapank aga ennustab 2% langust. Maailma Kaubandusorganisatsioon ennustab ülemaailmses kaubanduses koguni 9% langust. See on esimene kord 50 aasta jooksul, mil nii on juhtunud. Kriis, millega kõige enam arenenud riigid silmitsi seisavad, jätkab Rahvusvahelise Valuutafondi kohaselt riikide mõjutamist, kaasa arvatud Aafrika riikide mõjutamist, samal ajal, kui suurenev töötus ja vaesus võivad põhjustada kodanikurahutusi ja mõnedel juhtudel isegi sõdasid.

Loodan, et kriisi ja selle tagajärgede valguses, mida veel järgmise paari aasta jooksul jätkuvalt tunda on, muudetakse Euroopa Liidu ja Aafrika koostööstrateegiat sobival moel, et vältida selliseid kodanikurahutusi või isegi relvastatud konflikte, mida ülemaailmne majanduskriis põhjustada võib.

 
  
MPphoto
 

  Juan Fraile Cantón (PSE). (ES) Härra juhataja, 2007. aasta detsembris võtsid Euroopa Liidu riikide riigi- või valitsusjuhid vastu Aafrika ja Euroopa Liidu ühisstrateegia ja esimese tegevuskava selle rakendamiseks.

Strateegia tekke põhjuseks on kolm fakti. Esimene fakt seisnes selles, et Aafrika mandril eksisteerivad rahuprotsessid ja järkjärguline demokraatlike süsteemide ühendamine külg külje kõrval pidevate probleemidega, nagu näiteks Dafuris suure vaesuse ja massiliste illegaalse immigratsiooni lainete taoliste olukordade tekkimine.

Teine fakt on see, et Sahara-tagune Aafrika on planeedi vaeseim piirkond. Rahvastiku eluiga on lühike, haridus- ja kirjaoskuse tase on madal ja demograafiline kasv kõrge. Kolmsada miljonit inimest elavad vähem kui ühe euroga päevas.

Kolmas fakt on see, et Aafrika on suurte pandeemiate asukoht, koht, kus elab ühe kahe kolmandiku AIDSi nakatunutest ning 90% surmadest on põhjustanud malaaria.

Eelmisel aastal tegime vähe edusamme endale püstitatud eesmärkide osas ning arvestades seda, et tegevuskava katab perioodi kuni 2010. aastani, peame kahes tähtsas valdkonnas koheselt tegutsema hakkama. Esiteks peame tegema koostööd demokraatliku valitsemise, institutsioonide tugevdamise ja kodanikuühiskonna rolli võimendamise alal, pöörates erilist tähelepanu soopoliitikale. Teiseks peame tegema koostööd, et tegeleda peamiste sotsiaalsete vajadustega, võidelda nälja vastu ja algatada hariduse, tervise ja põhiressursside, näiteks veele ligipääsu, arenguprogramme.

 
  
MPphoto
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). (PL) Härra juhataja, partnerlus, mida täna arutame, on vastus Aafrika vajadustele, kuna see toetab Aafrika riikide demokratiseerimist ja inimõigusi ning samal ajal tagab tugeva kahepoolse kaasatuse võitlusesse kliimamuutuste vastu ja energiajulgeoleku valdkonda.

Praegu, arvestades meie kasvavat sõltuvust üksteisest ja jagatud vastutust, vajame ka potentsiaalselt nõrgemate partnerite pühendumist. Võtame näiteks võitluse kliimamuutuste vastu. Kuigi Aafrika osa meie atmosfääri saastamises on kõige väiksem, tabavad tagajärjed seda kõige teravamalt. Seepärast peamegi hõlmama Aafrika riigid võitlusse kliimamuutuste vastu, eriti eesmärgiga kasutada võimalikult palju ära taastuvenergia allikaid, mida need riigid omavad.

Teatud riigid tahavad Aafrika riigid oma mõjualasse tõmmata. See ei tohiks juhtuda. Aafrikat ei tule kontrollida. See vajab hoopis meie abi ja tuge. Samal ajal peame Aafrikat kohtlema ka võrdse partnerina, mitte lihtsalt finantsabi saajana. Võrdsel tasandil olemine soodustab suuremat pühendumist.

 
  
MPphoto
 

  Louis Michel, komisjoni liige. – (FR) Härra juhataja, tahaksin kõnelejaid tänada.

Mul on hea meel, et esimeste tulemustega ollakse rahul, ent ei ole tarvis mainidagi, et sellest ei piisa. Peame aru saama, et asjad on paigas olnud alles ühe aasta ja peame 2009. aastal tõhusamat tööd tegema.

Ma aktsepteerin erinevate kõnede põhipunkte ning tõstatatud küsimused vastavad täielikult minu veendumustele. On selge, et kui ei ole omandit, ei saa olla mingit arengut, nagu ütlesid härra Hutchinson ja proua Morgantini. Samamoodi on selge, et riiklike parlamentide ja kodanikuühiskonna roll on väga oluline.

Lisaks on mul kahju, et ei olnud võimalik läbi viia põhjalikku parlamendi arengupoliitika alase vastutuse institutsiooniliste mehhanismide reformi. Mäletan, et palusite, et riiklike strateegiadokumentide üle ei peetaks arutelusid mitte ainult siin, vaid ka partnerite riiklikes parlamentides. Euroopa Ülemkogu ei lubanud mul seda teha, mistõttu saatsin riiklikud strateegiadokumendid parlamentaarsele ühisassambleele. Selle kanali kaudu saatsite need edasi mitmetele Euroopa parlamentidele, ent see kõik ei moodusta mingit institutsioonilist reeglit, mida ma siiralt soovinud oleksin. Meeldetuletusena lisan, et see on jätkuvalt üks minu peamisi prioriteete, sest teeksime suuri edusamme, kui Euroopa Arengufond eelarvesse hõlmatakse. Kui seda eelarvesse ei hõlmata, on meil ikka kehvad põhjendused sellele, et me ei lase parlamendil mängida rolli, mida see peaks, ning selle tõttu on arengu eest vastutav volinik mõnikord jõuetu. Oleks hulga lihtsam, kui saaksin prioriteete, programme ja projekte parlamendis arutada. Saaksin selle toetuse abil edasi liikuda. Kahjuks ei ole asi veel sealmaal. Loodan, et jõuame sinna.

Ma ei taha ka vahele jätta küsimusi, mis mulle õiged ei tundu. Tuletaksin teile meelde, et eelmisel aastal kulutasime ära komisjoni ja liikmesriikide panuse, teades, et igaüks panustas 46 miljardit eurot. Ent oleme 1,7 miljardi euroga programmist ehk siis püstitatud eesmärgist maas. Ma ei ole sellega üldse rahul ja arvan, et peame selle eest tulevikus võitlema. Parlament peab seda sõnumit laialdaselt levitama ja rakendama survet. Vajame kogu oma olemasolevat poliitilist jõudu ainult selleks, et hoida liikmesriike oma 2005. aastal võetud kohustusi täitmas. See ei ole lihtne. Mäletan ikka veel võitlust ühe miljardi euro suuruse toiduabi rahastamisvahendi eest. See ei olnud lihtne, ent saavutasime head tingimused. Saime täiendava miljardi, ent see jaotati kolme, mitte kahe aasta peale. Õnneks liiguvad projektid edasi ja nende rakendamine edeneb positiivselt. Seega olen loomulikult täielikult selle poolt.

Me ei kavatse arenguabikomitee küsimusi uuesti avada. Arutelu all on mõningad täpsustused ą la marge, näiteks rahuvalvemissioonid.

(FR) Seega ei ole meil kavas seda arutelu uuesti avada. Pealegi pean ütlema, et olen väga ettevaatlik. Ma ei poolda eriti selle arutelu taasavamist, sest kui seda teeme, näete osalemas isegi teatud liikmesriike, et hõlmata kõike ja kõiki selleks mõeldud eelarvesse.

Pean teile ütlema, härra Cook, et ma ei nõustu ütlusega, et oleme oma ideaalid kaotanud. Ma ei arva nii. Arvan, et peate lihtsalt kuulma täiskogu hääli, et saada aru, et oleme ikka veel täielikult pühendunud arengumaade kaitsmisele. Ei ole õige öelda, et me ei anna lahendusse oma panust. Loomulikult ei saa eeldada, et suudame kõike lahendada, ent mul tuleb hirm peale mõeldes, kui vaene oleks maailm ilma Euroopa abita.

Nõustun täielikult, et sellest ei piisa, ent see moodustab 57% kogu maailmas antud abist. Kahjuks ei arva ma, et saame seda praegu arutada, ent teadmine, kas Euroopa abi meie liikmesriikidelt või komisjonilt ikka saavutab oma eesmärgid või on tõhus – kas see on hea töömeetod – on teine teema. Tahaksin, et antud arutelu naaseks küsimuse juurde, kas eelarvetoetused ja tingimused tuleb luua või mitte, sest olen viimaste koha pealt vägagi ebakindel nagu teiegi.

Nüüd peame ikkagi teadma, mida tahame. Kui tahame, et valitsus tõmbaks kodanikuühiskonna tähelepanu või saaks inimesed – mõningatel juhtudel ka parlamendi – osalema, peame leppima tingimuste kehtestamise nõudega. Seda seetõttu, et mõnikord ei piisa vaid valitsusele ütlemisest: „Loodame, et teete seda“, ei piisa kirglikest palvetest või lihtsalt sõbralikest soovitustest. Tingimusi ümbritsev probleem – mulle ei meeldi sõna tingimus ning eelistan rääkida kriteeriumitest – on ikka tähtis. Kui räägite näiteks profiilist, siis usun, et on ikka veel täiesti normaalne suuta ühte sellist moodustada. Seda profiili ei ole kasutatud, et koostada algatuse jaoks eelarve. Meie jaoks on ikka veel täiesti normaalne analüüsida iga riigi valitsemisprofiili, kui valmistume andma neile täiendavalt 25 või isegi 30% rahalistes stiimulites. Need arutelud on kõik veel avatud. Ma ei taha neid sulgeda, ent loodan, et saame seda mingil hetkel teha.

Ma jätan välja kõik, mis on seotud Hiinaga. Loomulikult arvan, et see on hea arutelu. Loomulikult arvan, et arengumaadel on õigus kuulutada soovitud koostöö jaoks välja pakkumine. Aafrika ei ole enam Euroopa ainuõiguslik territoorium ning see on väga hea. See on midagi, mida pean oluliseks.

On tõepoolest soovitatav kahelda Hiina ja Aafrika vahel loodud arengupoliitikates. Me ei saa neid selle tegemise eest kritiseerida, ent võime selle üle imestada. Olen näiteks mitu kuud saanud raporteid Hiina lepingute kohta Kongo Demokraatlikus Vabariigis. Ma ei ütle, et need on halvad lepingud. Ütlen lihtsalt, et terve hulk küsimusi vajab lahendusi. Tegeleme nendele reageerimisega praegu, eriti riigipoolse garantii küsimuses, sest see on eraettevõttega sõlmitud leping. Tegeleme ka laenude suhtarvuga, võrreldes kinkidega, faktiga, et need ei läinud pakkumisele, ning faktiga, et see on peaaegu sama suur summa kui riigi võlg Euroopa valuutafondile. Need on küsimused, millele tuleb leida lahendus, ent mitte sellist liiki suhtest lahtiütlemisega. Aafrika riikidel on õigus sõlmida koostöölepinguid ka Hiinaga. Selle punkti juurde ma tagasi ei tule.

Proua Morgantini, arvan, et tõite välja mõned küsimused, mis härra Hutchinson juba tõstatanud on. On selge, et tõeline probleem seisneb alati tagamises, et suhe meie ja arengumaade vahel on ehtne partnerlus. Arvan, et Lissaboni tippkohtumine oli märkimisväärne samm edasi, sest vähemalt sepitsesime tekstides valmis uue võrdsete partnerite filosoofia alge seoses õiguste ja vastutusaladega.

Ent me ei ole sellega loomulikult veel lõpule jõudnud ja see on üks omandiõiguse ja võimalusel ka eelarvetoetusega seotud küsimusi. See on seotud kodanikuühiskonna poolse omandiõiguse ja parlamendi tasemel aruteluga. Usun, et teil on õigus ja et need on valdkonnad, milles peame tööd tegema.

Küsisite veel ühe küsimuse, mis mulle tõeliselt muret valmistab ja mis minu arust on arutelu põhiteema. See oli „Kuidas saame saavutada parema kooskõlastatuse: inimeste vahel parema koostöö ja tööjaotuse, ülemaailmse arengupoliitika parema toetamise erinevate partnerite vahel; Maailmapanga, Maailma Kaubandusorganisatsiooni, Rahvusvahelise Valuutafondi, komisjoni ja kõigi suurte annetajate rolli?"

On tõsi, et praegu – nagu ühel teisel kohtumisel öeldi – on tegu lisamiste ja dubleerimistega. Leidub isegi konkurentsi ja see ei ole alati kasulik konkurents. Võin teile öelda, et viimase kahe aasta jooksul on toimunud suured edusammud, eriti Maailmapangaga. Võin teile öelda, et uue sõnumi, strateegia ja filosoofia nägemine, mida Maailmapangas tunnetan, teeb mind üsnagi optimistlikuks. Seega on ruumi teist liiki koostöö jaoks, koostöö jaoks erinevate partnerite vahel, ning arvan, et olete tõesti välja toonud põhipunkti, mida peame lähemalt uurima.

Hea valitsemistava on loomulikult oluline element. See on põhjus, miks sätestasime valitsuspaketi.

Proua Gomes tõstatas tähtsa teema rahanduskriisi mõjudest arengumaade majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale. Peaaegu kõik eksperdid on praegu üksmeelel, öeldes, et kasv väheneb vähemalt 2%, mis tähendab enam kui 50 miljonit vaesemat inimest. Peame sellest vägagi teadlikud olema.

Mis meisse puutub, siis olen väga rahul juba siis, kui liikmesriigid peavad kinni 2005. aastal tehtud lubadustest. Kinnitan teile, et peame koos kõvasti vaeva nägema, et liikmesriike seda tegema sundida.

Teiseks, olen koostamas teatist, lubatud aprillipaketti, mis läheb avalikust arenguabist kaugemale. See üritab mobiliseerida terve seeria komisjoni osaeelarveid arengupoliitikatele. Pean teile ütlema, et seal on mõned tõeliselt huvitavad leiud. Töötan ka koos Euroopa Investeerimispangaga selle paketiga, eriti tugiinfrastruktuuri osas, et püüda neid kiiresti arendada ja saavutada kiire mõju. Tulen sellega parlamenti aprillis. Tahan vaid öelda, et mul on vaja tegeleda veel ühe väga tähtsa küsimusega, milleks on kodanikuühiskondade ja riiklike parlamentide roll.

Lõpetangi sellega. Härra Hutchinson pakkus ükskord välja, et täiskogu liikmetega võiks viia läbi mõned eksperimendid, ja võib-olla ka liikmesriikide parlamentide liikmetega, et minna sinna, kus seda võimalik oleks teha, ning pidada arutelusid riiklike strateegiadokumentide üle. Mul on olnud võimalus seda teha kolmes erinevas riigis. See toimis hästi, ent on selge, et see toimis hästi, kuna nendes kolmes riigis oli meil nende valitsuste toetus, sest ilma toetuseta sellises asjas oleks see väga raske. Seega arvan, et teil on õigus: parlamentide tegevuse mobiliseerimine on kindlasti üks prioriteete. Igal juhul, uskuge mind, ma teen selle tagamiseks kõik, mis minu võimuses.

 
  
MPphoto
 

  Maria Martens , raportöör. (NL) Härra juhataja, mul ei olegi tegelikult enam palju lisada. See on esimene arutelu strateegia rakendamise üle. Oleme küll alustanud, ent oleme ikka veel päris alguses. On veel äärmiselt palju teha jäänud. Aafrika püsib vaeseima mandrina. Olete kõik välja toonud probleemkohad ja väljakutsed, mis on seotud kas rahu ja turvalisuse, majanduskasvu, suutlikkuse suurendamise või parlamentide ja kodanikuühiskonna rolliga. Volinik on teinud selle kohta vajalikke märkuseid.

Tahaksin teid tänada, kaasliikmed, volinik ja meie kolleegid üleaafrikalisest parlamendist. Jätkame seda protsessi.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Arutelu lõpetati.

Hääletus toimub teisipäeval, 24. märtsil 2009.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika