Istungi stenogramm

Esmaspäev, 23. märts 2009 - Strasbourg

22. Kunstiõpe Euroopa Liidus (lühiettekanne)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on proua Badia i Cutcheti raport (A6-0093/2009) kultuuri- ja hariduskomisjoni nimel, kunstiõppe kohta Euroopa Liidus (2008/2226(INI)).

  Maria Badia i Cutchet, raportöör. – (ES) Härra juhataja, kuigi kunstiõpe on praegu kohustuslik õppeaine peaaegu kõigis liikmesriikides, leidub olulisi erinevusi selles, kuidas seda õpetatakse.

Ajalooliselt oli kunstiõpe seotud haridusega noorematel õppeaastatel. Tänapäeval aga on elukestva õppe meetod ja uute informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiate (IKT) areng laiendanud valdkonda, mis algselt oli pühendunud kunstile ja kultuurile, ning loonud sektori jaoks uusi ligipääsu- ja esiletoomise vorme.

IKT pidev areng on soodustanud ka teadmistepõhise majanduse edendamist, milles intellektuaalsetel võimetel ja loomingulisusel on tähtis koht.

Resolutsiooni ettepanek, mille üle homme hääletame, põhineb ideel, et kunstiõpetus on kunsti valdkonnas alus kutseõppele ja edendab loomingulisust ning ka füüsilist ja intellektuaalset arengut, et kunstiõpe on oluline komponent õppimises nii lapsepõlves kui ka noorukieas ning et selle õpetamine koolides paneb aluse kultuurile ligipääsu tõeliseks demokratiseerimiseks.

Lisaks sellele väärtustab see koolitust kui väga olulist tegurit professionaalide edus kunsti- ja loomingulises sektoris, kuna kunstiõpe, mis keskendub karjääri ja elukutse kujundamisele, nõuab õpilastelt lisaks andekusele ka korralikku kultuuripagasit, mida saab omandada ainult multidistsiplinaarse ja süstemaatilise koolituse abil. See suurendab töövõimalusi sektoris, pakkudes üldist haridust, uurimismeetodeid, ettevõtlusoskusi ja äriteadmisi ning ka oskusi erinevates tegevusvaldkondades.

See tunnustab ka väga erilisel viisil Euroopa Liidu loominguliste, kultuuriliste ja kunstitööstuste tööhõivepotentsiaali, mis annab suurema panuse kui muud kõrgelt tunnustatud tööstused, näiteks kemikaali- ja toiduainete tööstused.

Peale selle ei tohiks me unustada, et kunsti- ja disainiõppe koolid ja keskused aitavad luua uusi kunstistiile ja -liikumisi ning avada erinevaid kultuurimaailmu, mis tugevdab Euroopa Liidu mainet maailmas.

Raporti projektis avaldatakse seisukohta, et kunstiõpe peaks olema kohustuslik element kooli kõikides tasandites ning julgustatakse liikmesriike koordineerima oma poliitikaid seoses kunstiõppega Euroopa Liidu tasandil ja edendama nii õpilaste kui õpetajate liikumist selles sektoris, pöörates erilist tähelepanu kvalifikatsioonide tunnustamisele liikmesriikides.

Kutsume ka nõukogu, komisjoni ja liikmesriike üles defineerima kunstiõppe kui vajaliku pedagoogilise vahendi rolli kultuuri väärtuse tõstmisel, et luua ühisstrateegiaid, et edendada kunstiõpetuse ja valdkonna õpetajate koolitamise strateegiaid ning tunnustada kunstnike ja loomingulisuse tähtsat rolli meie ühiskonnas, mida näitab ka Euroopa loovuse ja innovatsiooni aasta.

Viimaseks rõhutatakse raportis uute informatsioonitehnoloogiate ja Interneti pakutavate allikate kui moodsaks õpetamiseks kasutatavate kanalite tähtsust, mida kantakse üle kaasaegsetele tavadele kunstidimensiooni juurutamisel koolide õppekavasse, ning soovitatakse, et töötataks ühiselt välja Euroopa portaal kunsti- ja kultuurialase hariduse jaoks, et kaitsta Euroopa kultuurimudeli arengut ja edendamist.

Kõigil nendel põhjustel paluksin raportile enamuse toetust, mis saadab välja selge sõnumi toest professionaalidele, õpilastele ja ettevõtetele loomingulises ja kultuurisektoris.

  Louis Michel, komisjoni liige. – (FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, tahaksin kõigepealt tänada proua Badia i Cutchetit tema algatusraporti eest kunstiõppe kohta Euroopa Liidus.

See küsimus on Euroopa tasandil järjest tähtsamat kohta võtmas. Tegelikult nõustume me kõik, et kultuur ja kunst moodustavad tähtsa osa haridusest. Need aitavad arendada tundlikkust ja enesekindlust, mis on vajalikud omadused mitte ainult meile kui kodanikele, vaid ka meis kõigis olevale ettevõtjale. Selles ei ole kahtlustki. Kunstiõpe on heaolu, loovuse ja sotsiaalse integratsiooni kandja. On väga tähtis, et seda edendataks Euroopa haridussüsteemis nii varajasest east alates kui võimalik.

Jagame seda vaadet ja meil on hea meel, et teie raport viitab mitmetele olulistele Euroopa Liidu tasandil tehtud algatustele, näiteks Euroopa loovuse ja innovatsiooni aastale.

Kunsti- ja kunstiõppe olulisus parema ühiskonna loomisel käib käsikäes selle mõjuga majanduselule. Hiljutiste hinnangute kohaselt on kultuuri- ja loominguliste tööstuste panus majanduslikku jõukusesse 2,6% Euroopa sisemajanduse koguproduktist. Lisaks sellele saab kunsti- ja kultuuriõppest kasu igasugune majandustegevus. Innovatsioon edendab sünergiate loomist traditsiooniliste ja uuenduslikumate tegevusalade vahel. Nüüd peame kombineerima tehnoloogiat ja disaini, integreerides samal ajal jätkusuutlikkuse ja majandusliku elujõu põhimõtteid. See kombinatsioon nõuab teadmiste edastamise ja omandamise mooduste uuestimääratlemist.

Need erinevad küsimused on sätestatud Euroopa lähteraamistiku dokumendis, mis määratleb elukestva õppe põhikompetentsid 2006. aastal. Selles raamistikus väidetakse, et kunsti ja kultuuri väljendusvormid on olulised loominguliste kompetentside arendamiseks, mis on tööelu kontekstis väga kasulikud.

Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava on juurutanud uusi meetodeid, nimelt struktureeritud dialoogi kodanikuühiskonnaga ja hiljuti ka uued kultuurilise koordineerimise avatud meetodid. Nende meetodite rakendamine on tehtud võimalikuks tänu esialgsele kolmeaastasele töökavale, mille nõukogu 21. mail 2008 vastu võttis ja mis määratleb viis prioriteetset tegevusvaldkonda. Selles raamistikus koostati liikmesriikide ekspertidest töörühm, kes tegelevad sünergiatega kultuuri ja hariduse vahel. See rühm koostab soovitusi heade tavade leidmiseks riiklikul tasandil ja annab ka liikmesriikidele ning Euroopa institutsioonidele mitmeid soovitusi. Lisaks sellele pakub meetodeid, et hinnata oma volitusaladesse jäävate poliitikavaldkondades saavutatud edusamme. Viimaseks peaks see rühm andma väärtusliku panuse Euroopa kultuurifoorumile, mis leiab aset 29.-30. septembril 2009 Brüsselis.

Lugesin just oma kaasvoliniku härra Figeli vastust.

  Juhataja. – Küsimuse arutelu lõpetati.

Hääletus toimub teisipäeval, 24. märtsil 2009.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Marusya Ivanova Lyubcheva (PSE), kirjalikult. – (BG) Euroopa Parlamendi raport kunstiõppe kohta Euroopa Liidus on osa jätkuvatest püüdlustest arendada kultuuridevaheline dialoog ning eriti tähtis Euroopa loovuse ja innovatsiooni aasta kontekstis.

Kunstiõppele tuleb kahtlemata pöörata rohkem ja konkreetsemat tähelepanu. On oluline teha see õppeprogrammi kohustuslikuks osaks ja seda varajasest east alates, kuna see stimuleerib noore põlvkonna emotsionaalset ja kultuurilist arengut.

Arvestades neid uuringuid, oleks tugevama praktilise eesmärgi ja interaktiivse õpetamise hõlmamise tulemuseks parem arusaam riiklikest ja Euroopa kultuuriväärtustest. Õpilastele, õpetajatele ja antud sektori professionaalidele on suurema liikuvuse andmine otsetee Euroopa identiteedi teadlikkuse loomise suunas ja kultuurilise ning religioosse tolerantsi suurendamiseks.

Liikmesriigid peavad investeerima mitteametlike ja iseseisvate kunstiõpingute paremate võimaluste loomisse ja vältima valdkonnas programmide vähenemist. Nende toetus kunstnike kutseelule suurendab üldist huvi erinevates kunstiõpete vormides.

Selle valdkonna avalikud ja erapartnerlused aitavad tänapäevastada haridusprogramme ja edendada uute tehnoloogiate aktiivsemat integreerimist õppeprotsessi. Enamik allikaid, mis on koordineeritud Euroopa poliitika jaoks kunstiõppe kohta, võtavad investeeringute vormi, et võimendada Euroopa kultuurimõju üle maailma, loomingulisust ja kaudselt ka Euroopa Liidu majandust.