Istungi stenogramm

Esmaspäev, 23. märts 2009 - Strasbourg

23. Aktiivne dialoog kodanikega Euroopa teemal (lühiettekanne)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on härra Hegyi raport (A6-0107/2009) kultuuri- ja hariduskomisjoni nimel, aktiivse dialoogi kohta kodanikega Euroopa teemal (2008/2224(INI)).

  Gyula Hegyi, raportöör. – (HU) Euroopa on tõotatud maa inimestele kaugetelt mandritelt või Balkanile, kes soovib Euroopaga ühineda. Samal ajal on Euroopa mitmes mõttes pettumuste, igavuse või bürokraatia sümbol neile, kes juba siin viibivad: Euroopa kodanikele, olgu nad siis arvamust kujundavad intellektuaalid või tavakodanikud.

Kui sain raporti kätte, siis hakkasin seda innukalt lugema. Pean ütlema, et mu entusiasm rauges lõpus mõnevõrra, kuna sain aru, kui palju takistusi seisab ees aktiivse dialoogi pidamisel kodanikega ja kui kauge on Euroopa Liidu bürokraatia masinavärk kodanike igapäevaelust ja soovidest. Igal juhul sain tänu raportile aru – võib-olla ei ole see üllatus – et mida madalam on meie kodanike haridustase või staatus, seda vähem mõistavad nad integratsiooni ja seda euroskeptilisemad nad on.

Seega arvan, ja see on tähtsaim osa minu raportist, et lisaks noortele inimestele, keda on kerge võita üle Euroopa integratsiooni hariduslike meetmete kaudu, peame põhiliselt eesmärgiks võtma need, kelleni pole me veel siiamaani õnnestunud ulatuda. See hõlmab väikeste külade elanikke, töölisklassi, pensionäre ja üldiselt tagasihoidlikumates oludes elavaid inimesi. Peame kuidagi nendeni viima Euroopa idee ja selle ühtsuse väärtused.

Oma raportis soovitan, et palju rohkematele õpilastele tuleks anda võimalus saada Erasmuse stipendiumi kui praegu. Selleks on Ungari sotsialistliku partei noorteharu koostanud eraldi ettepaneku. Seda õpilasvahetuse programmi saab kasutada ainult väike protsent Ungari tudengitest, kuigi kõik, kes kõrgharidust omandavad, sooviksid veeta vähemalt pool aastat välismaal õppides.

Minu idee oli, et tuleks luua ühtne üheaastane ajalooõppe Euroopa õppekava. Õpilased peaksid õppima sama Euroopa ajalugu kõigis 23 ametlikus keeles ja 27 liikmesriigis vähemalt ühe aasta. Komisjon ei toetanud eriti ettepanekut ning hõlmas oma teksti selle lihtsustatud versiooni.

Ungari ülikoolide õppejõudude soovituste põhjal pakkusin välja, et looksime Euroopa avatud ülikooli ehk teiste sõnadega rahvakõrgkooli ehk üldise ühiskolledži. Hoolimata oma koolitunnistustest ja diplomitest, peaksid Euroopa kodanikud igal pool Euroopas saama registreeruda suhteliselt vaba struktuuriga koolitusprogrammile, mis pakub Euroopa Liidu ajaloo ja selle loomise ning toimetuste alast haridust.

Juba ammu on olnud Euroopa Parlamendi liikmete soov, võiks öelda ka nõue, et Euronews, mida rahastatakse – vähemalt osaliselt – Euroopa Liidu rahadest, peaks üle kandma programme iga liikmesriigi ametlikus keeles. Fakt, et Euronews teeb ülekandeid araabia või vene, ent mitte ungari või mõnes muus liikmesriigi keeles, on suhteliselt absurdne. Muide, volinik, mul on kahju teatada ja eeldan, et kuulete seda esimest korda, et Budapesti kaabeltelevisioonipaketid on loobunud ingliskeelsest Euronewsist ja pakuvad selle asemel hiinakeelset programmi, kuna kahjuks on suurem nõudmine hiinakeelse televisiooni kui Euronewsi järele, arvestades, et viimast ei näidata ungari keeles, kusjuures meie riigis elab praegu märkimisväärne arv hiinlasi.

Peeti palju arutelusid ning tahaksin teavitada volinikku, juhul kui ta siin on, et oleksin tahtnud soovitada, et Euroopa Liidu ametnikud suudaksid meediaga suhelda avatumalt kui siiamaani. Probleem aga seisneb selles, et ei ole kedagi, kes suudaks pädevalt selgitada komisjoni seisukohta, ning seega kuulatakse ainult oponentide arvamust.

Lõpuks, kuna mu aeg on lõppenud, ütlen viimase lausena, et soovitasin kohalikel valitsusvälistel organisatsioonidel liituda Euroopa Liidu kampaaniatega, sest need tunnevad kohalike kogukondi paremini ja oskavad keelt, milles saavad oma rahvastega suhelda.

  Louis Michel, komisjoni liige. – (FR) Härra juhataja, lubage mulle üks väike, ent täiesti isiklik kõrvalepõige, mis ei puutu üldse küsimusse, mida mu kolleeg küsis. Ma ei mõista täpselt teie soovi näha valitsusväliseid organisatsioone osalemas valimiskampaanias. Ma ei mõista, ent edastan selle palve oma kolleegile.

Praegune poliitiline ja majanduslik olukord suurendab loomulikult vajadust pidada kodanikega aktiivset dialoogi. Kodanikke tuleb teavitada Euroopa Liidus läbiviidavatest muudatustest, mis otseselt või kaudselt nende igapäevaelu mõjutavad ja millesse peab olema võimalik neid hõlmata.

See on pannud aluse komisjoni tööle viimase nelja aasta jooksul. Tervitan väga härra Hegyi raportit pealkirjaga „Aktiivne dialoog kodanikega Euroopa teemal”. Üritame anda Euroopa Liidu 27 liikmesriigi kodanikele laialdast põhiteavet Euroopa Liidu kohta, nii et nad mitte ainult ei mõistaks, kuidas Euroopa Liit võib aidata reageerida Euroopas ja kogu maailmas praegu eesseisvatele suurtele muudatustele, vaid ka vahetaks ja jagaks sellel teemal arvamusi.

Samuti üritame luua palju rohkem ligipääsetavaid foorumeid, kus seda arutelu läbi viia, kasutades kõiki praegu saadaval olevaid allikaid ja tehnoloogiaid: veebifoorumeid, meedia ja kohalikku tasandit.

Nõustudes mitmete raportis esitatud soovitustega, ei suuda mu kolleeg ikkagi toetada ideed, et kommunikatsioon ei ole praeguseni toiminud. Ta ütles ka, et kuigi meie kommunikatsioon on viimaste aastate jooksul kindlasti arenenud, peame ikkagi olema realistlikud selle osas, mida saab saavutada ainult 100 miljoni eurose eelarvega 27 liikmesriigi, 23 keele ja peaaegu 500 miljoni inimese jaoks.

Lisaks sellele ei tohi komisjon suhtluses kodanikega Euroopa teemal kindlasti üksi olla. On vaja ühist pingutust kõigilt institutsioonidelt ja Euroopa Liidult. Seega oleme liikmesriikide ja parlamendiga pidanud ühise Euroopa-alase teabevahetuse läbirääkimisi. Poliitiline kokkulepe „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” allkirjastati 22. oktoobril 2008. See on esimene kord, kui Euroopa Liidu liikmesriikide institutsioonid võtsid ühise kohustuse Euroopa asjadest teavitamisel koos Euroopa Liidu kodanikega. Meie jaoks on nüüd tähtis seda kokkulepet täielikult rakendada. Nõustun täielikult kodanikega konsulteerimise protsessi tähtsusega ja vajadusega laiendada dialoogi kõigile ühiskonna tasanditele.

Regulaarne dialoog komisjoni ja kodanikuühiskonna esindajate vahel algas üle kolmekümne aasta tagasi. See võtab arvesse avatuse ja hõlmatuse poliitika, mida komisjon juba aastaid rakendanud on, ja illustreerib erinevaid tegevusvaldkondi ja hõlmatud osapoolte mitmekesisust.

Tahaksin rõhutada, et koostöö komisjoni delegatsioonide ja parlamendi teabeametite vahel liikmesriikides on üldiselt väga hästi toimimas.

Tulevased Euroopa valimised on väga hea näide nende kahe institutsiooni poliitilisest tahtest teha koostööd, et luua ühised teavitamisprioriteedid.

Mis puutub vajadusse teabe järele kohalikel ja regionaalsetel tasanditel, mis on suunatud eriti noortele inimestele, esmakordsetele valijatele ja naistele, märgin rahulolevalt ära õnnitlused, mis komisjon on saanud D-kava projektide valiku eest.

Teatan siinkohal ka, et komisjon kavatseb tegelikult Euroopa valimiste kontekstis foorumi „Debate Europe” D-kava algatuse raames käivitada konkreetsed tegevused. Mis puutub uue veebilehe loomisse ja ühenduste rajamisse kohalike televisioonijaamadega, tahaksin öelda, et komisjon on loomas raadio- ja televisioonioperaatorite võrgustikke, mis kannavad üle programme Euroopa teemadel. Kui need kõik toimivad, siis jõuavad need võrgustikud koos Euronewsiga igal nädalal kõigis Euroopa Liidu keeltes kuuekümne kuni üheksakümne miljoni kodanikuni.

Mis puutub Euroopa seaduse ja ajaloo alaste kursuste sisseviimisesse koolide õppekavasse, jagab komisjon arvamust, et noortele inimestele tuleks koolis õpetada põhifakte Euroopa Liidu kohta. Loodame, et liikmesriigid järgivad seda soovitust sellise tähtsa teema osas.

On veel palju teisigi huvitavaid soovitusi, mis väärivad meie tähelepanu, ent kahjuks on aeg piiratud.

Lubage mul lõpetada, naastes ühenduse asutuste poolt tehtud püüdluste raamistiku olulise aspekti juurde: tõhus suhtlus on võimalik ainult siis, kui kõik asjassepuutuvad osapooled teevad tihedalt koostööd. Komisjon hindab parlamendilt saadavat lakkamatut toetust. Enda poolt aplodeerin teie isiklikule pühendumusele Euroopa Parlamendi liikmena.

  Juhataja. – Küsimuse arutelu lõpetati.

Hääletus toimub teisipäeval, 24. märtsil 2009.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  John Attard-Montalto (PSE), kirjalikult. – See on üks tähtsamaid küsimusi, millega tuleb tegeleda. Euroopa rahvas ei tunne end Euroopa kodanikena. Euroopa kodakondsuse idee on ikka veel ebaselge, samas kui individuaalse rahvuse kodakondsus jääb ülekaalukaks.

Enamik kodanikke ei tunne end osana protsessist ja vaatavad Euroopa Liitu eraldiseisva institutsioonina. Positiivne taasühendamine hõlmab suuremat dialoogi kodanike ja Euroopa institutsioonide vahel, vajadust Lissaboni lepingut ratifitseerida, konsultatsiooniprotsessi tähtsust ja ühiseid avalikke arutelusid.

Aasta tagasi, 2008. aasta aprillis, tulime lagedale ideega „Debate Europe“, mis annab võimaluse ületada sageli kunstlik lõhe riiklike ja Euroopa teemade vahel.

Kokkuvõttes aga peab Euroopa kodanikel olema selge idee suunast, kuhu Euroopa protsess liikuma hakkab. On kaks lähenemist, mis ei saa jätkata paralleelselt eksisteerimist. Tuleb teha valik. Kas oleme täielikult integreeritud Liidu poolt või soovime praeguse olukorra jätkumist? Kui kodanikud näevad oma valitsusi kõhklemas siis, kes saab neid süüdistada selles, et nad ennast protsessist kaugelolevana tunnevad?

  Magda Kósáné Kovács (PSE), kirjalikult. – (HU) Gyula Hegyi raport heidab valgust tähtsale kaasaegsele probleemile. Lissaboni lepingu ratifitseerimise, mis on tõhusama ja demokraatlikuma Euroopa Liidu tagaja, lükkasid iirlased rahvahääletusel tagasi. Sellest ajast saadik on see olnud Euroopas ebakindluse ja orientatsioonikaotuse allikaks ja päritoluks.

Peame Euroopa kodanikele andma Euroopa Liidu poliitikate kujundamisel tõhusama hääle. Selleks on tarvis sobivat haridust, kuna madala haridustasemega inimesed osutavad integratsioonile suuremat vastupanu. Näiteks on oluline pakkuda avatud ülikoolides või osana keskkooli õppekavast haridust üldiste Euroopa Liidu ja kodakondsusega seotud teemade alal. Inimesed peavad teadma oma õigusi, teadma, et Euroopa Liit ei tööta nende peade kohal, vaid nendega koos. Peame tagama, et vähem arenenud piirkondades oleks ligipääs vajalikele teabeallikatele. Toimiva demokraatia tagaja ei ole bürokraatia, vaid kodanikud ise – see on demokraatliku kultuuri põhituum. On hädavajalik, et meedia aitaks arendada kommunikatsiooni asutuste ja kodanike vahel ja ka kommunikatsiooni kodanike vahel.

Me ei saa kodanikelt oodata vastutustundlikke otsuseid või üldse mingeid otsuseid, juhul kui me ei anna neile sobivat teavet. Teabe andmine on meie vastutus ja kohustus ning otsuste tegemine on kodanike õigus. Selle aasta mais möödub viis aastat Ungari liitumisest Euroopa Liiduga ning näeme juba, et Euroopa Liit ei ole anonüümne, vaid see on meie, üksikute kodanike summa. Peame teadma, et otsuste tegemine on meie endi kätes. Nii et kasutame seda võimalust siis ära.

  Sirpa Pietikäinen (PPE-DE), kirjalikult. – (FI) Tänan raportööri suurepärase töö eest. Tema kiituseks võib öelda, et ta tõstatab palju Euroopa Liidu ja selle kodanike vahelise suhtlusega seotud aspekte ja küsimusi.

Euroopa Liit ei ole üheski liikmesriigis inimeste seas esimene favoriit. Eelmisel aastal Iirimaal korraldatud rahvahääletus näitas, et vähemalt iirlased ei soovinud rohkem Liitu. Mingil põhjusel on negatiivsed sõnumid ja riigi hirm näotu Brüsseli allaneelamise ees paremini mõistetavamad kui ükskõik millised uudised Liidu saavutatud headest asjadest. Tundmatus on alati liiga kerge oht ja selle lauluga on kerge liituda.

Inimeste ja valitsusväliste organisatsioonide suurem pühendumus kõigile Liidu tegevustele teeks selle aktsepteeritavamaks. Eriti just seoses õiguslike küsimustega tuleks üksikisikutele ja organisatsioonidele anda rohkem mõjuvõimu ja võimalust väljendada oma arvamust kõigis õigusaktide koostamise etappides.

Raportöör mainib ka huvitavat fakti seoses kõige viimaste Euroopa Liidu rahvahääletustega: naised hääletasid sagedamini Euroopa Liidu vastu kui mehed. Ilmselt tunnevad just naised mingil põhjusel eriti, et Euroopa Liit on neile kuidagi võõras.

Üks põhjus on ilmne: Liidul on vägagi mehine nägu. Komisjoni president on mees, nagu ka peaaegu 70% volinikest. Samamoodi on mees see, kes lööb Euroopa Parlamendi presidendi haamrit, ning ka see, kes on enamiku parlamentaarsete komisjonide esimees. On tähtis, et tulevasel valitsemisajal, siis kui täidetakse Euroopa Liidu tippkohti, rakendataks võimalikult palju soolist võrdsust. Sellisele kohale tuleks määrata vähemalt üks naine.

Aktiivne dialoog kodanikuühiskonnaga on tähtsaim viis Liidu seaduslikkuse kaitsmisel.

  Daciana Octavia Sârbu (PSE), kirjalikult. – (RO) Nagu alati, teevad lähenevad Euroopa Parlamendi valimised pakutava teabe taseme ja puudujäägid kodanikega peetavas dialoogis, eriti Euroopa tasemel, väga oluliseks.

Selles kontekstis tervitan kodanikega aktiivse dialoogi resolutsiooni ettepanekut, mis rõhutab Euroopa institutsioonide, üleeuroopalise haridussüsteemi ja massimeedia hõlmamise tähtsust. Põhiseaduslepingu tagasilükkamine Prantsusmaal ja Hollandis ning Iirimaal rahvahääletuse kaudu väljendatud vastuseis Lissaboni lepingule on rõhutanud, et madalama haridustasemega kodanikele suunatud kampaania on elujõuline ja vajalik strateegia, mida ma täielikult toetan.

Arvestades suurenenud ligipääsu Internetile Euroopa Liidu liikmesriikides, peaksime seda vahendit rakendama ja kasutama, et muuta dialoog kodanikega tõhusamaks. See võimaldaks jäädvustada inimeste arvamusi, mida hiljem hinnataks või hõlmataks osana meie otsuste tegemise protsessist. Arvan ka, et Euroopa Liidu ajalugu, see, kuidas see töötab, ning kodanike õigused peaksid olema Euroopa tasemel õppekava põhikomponendid.

Seega usun, et sidusaks dialoogiks kodanikega tuleb tagada tingimused, mis tegelevad Euroopa ja Euroopa Liiduga erinevast vaatenurgast vastavalt konkreetsele teabele ja teadmistele.

  Dushana Zdravkova (PPE-DE), kirjalikult. – (BG) Daamid ja härrad, tahaksin härra Hegyit õnnitleda tema suurepärase raporti puhul, mis, ma olen kindel, annab olulise panuse kodanikudialoogi algatamisse Euroopa Liidus.

Euroopa institutsioonide üldiste teavitamisalaste prioriteetide edukas saavutamine partnerluses liikmesriikidega oleks oluline samm Euroopa Liidu kodanike parema teavitamise suunas. Ainult hästi teavitatud eurooplased saavad ära kasutada neile pakutavaid võimalusi ja osaleda aktiivses dialoogis Euroopa teemal. Oleme kõik näinud nende probleemide tagajärgi, mis tekkivad seoses tagamisega, et inimesi teavitatakse: vastuhääletused referendumitel ja Euroopa arengu takistamine.

Bulgaaria kodanike ühenduse esinaisena usun, et kodanike hõlmamine otsuste tegemisse annab neile võimaluse otseselt panustada poliitilisse protsessi Euroopa Liidu tasandil. Usun, et see on üks tähtsamaid valdkondi, mida tuleb kiiresti reformida ja täiustada.

Usun, et see raport võimaldab Euroopa Parlamendil anda vajalikud juhised ja soovitused muudele asutustele, ent ka kodanikuühendustele, kuna kodanikud on tähtsaim element Euroopa tuleviku arengus. Ilma nende koostöö ja sekkumiseta on meil võimatu saavutada endale püstitatud eesmärke.