Istungi stenogramm

Teisipäev, 24. märts 2009 - Strasbourg

10. Haldusvahend eelarvevahendite eraldamiseks - 2007.-2013. aasta finantsraamistiku vahekokkuvõte (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on arutelu järgmiste raportite kohta:

- Kyösti Virrankoski eelarvekomisjoni nimel koostatud raport A6-0104/2009 tegevuspõhise eelarvestamise ja tegevuspõhise juhtimise meetodi kui haldusvahendi kohta eelarvevahendite eraldamiseks [(2008/2053(INI)]; ja

- Reimer Böge eelarvekomisjoni nimel koostatud raport A6-0110/2009 2007.–2013. aasta finantsraamistiku vahekokkuvõtte kohta [2008/2055(INI)].

  Kyösti Virrankoski, raportöör. − (FI) Härra juhataja, meie ees on raport tegevuspõhise eelarvestamise ja juhtimise kohta. Tahaksin tänada kogu eelarvekomisjoni tugeva ja pideva toetuse eest, samuti komisjoni juhatust ja kõiki, kes mind abistasid.

Tegevuspõhine eelarvestamine (ABB) ja tegevuspõhine juhtimine (ABM) võeti kasutusele Prodi komisjoni tegevuse ajal volinik Kinnocki eestvõtmisel. Reformi stiimuliks oli raport välisekspertidelt, kes olid tellitud uurima eelmise komisjoni ametiajal aset leidnud kriisi. Käesolev raport on nn Kinnocki reformide vahekokkuvõte.

Tegevuspõhise eelarvestamise ja tegevuspõhise juhtimise eesmärk on halduse selgemaks muutmine, eelarvestades olemasolevaid vahendeid ja inimressurssi poliitikavaldkonna kaupa. Halduses peab olema võimalik selgelt näidata saavutatud tulemusi, et tulemuste ja sisendi väärtust saaks täpselt võrrelda.

Peamine tähelepanu on tulemustel, mitte niivõrd sellel, kuidas need saavutati. Kõnealune lähenemisviis sarnaneb äriühingute puhul kasutusel oleva lähenemisviisiga.

Süsteemi võib selgitada veelgi lihtsamalt. Ei piisa sellest, et raha kulutatakse – või isegi lennutatakse tuulde – õiguspäraselt või eeskirjadele vastavalt. Tulemused on need, mis määravad halduse kvaliteedi, mitte head kavatsused.

Tulemused näitavad ka, kui tõhus juhtimine ja haldus on. Võtame näiteks struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika. Kui kaks aastat ja kolm kuud pärast programmiperioodi algust ei ole rohkem kui kolm neljandikku haldus- ja kontrollisüsteemidest vastu võetud, ei saa haldust tõhusaks pidada. See võib olla nii komisjoni kui ka liikmesriikide süü, kuid faktiks jääb, et haldus on bürokraatlik ja ebatõhus.

Tegevuspõhine eelarvestamine ja tegevuspõhine juhtimine pöörab tähelepanu tõhususele ja selle edendamisele. Need vähendavad bürokraatiat ja tugevdavad juhtimise puhul kodanike ning haldusest mõjutatute õiguspärast staatust.

Tegevuspõhine juhtimine seab keskmesse isikliku vastutuse, kuid võimaldab ka tegevusvabadust. Heas haldussüsteemis on olemas selge vastutusalade jaotus. Juhatusel on olemas nägu, seda nii madalamal kui ka kõrgemal tasandil.

Kuna juhtimise eesmärk on hea tootlikkus, ei tohiks juht tööle tarbetuid piiranguid seada. Vajalikud on ainult olulisemad eeskirjad. Vähemtähtsaid raporteid ja kavandamist pole vaja.

Käesolev raport põhineb hiljutistel uuringutel, millest kõige olulisemad on loetletud seletuskirja osas. Uuringutest ilmneb üldiselt, et tegevuspõhise eelarvestamise ja tegevuspõhise juhtimise rakendamine on olnud edukas ja toonud komisjonis kaasa suure kultuurilise muutuse, samal ajal on see aidanud täpsustada isiklikke vastutusalasid ja aruandluskohustusi ning muutnud juhtimise tõhusamaks, tulemustele orienteeritumaks ja läbipaistvamaks.

Bürokraatia ja asjaolu, et see kasvab, on siiski tõsiseks ohuks. Peame eelkõige hindama, kas praegune iga-aastane planeerimis- ja läbivaatamisprotsess sisaldab liiga palju planeerimist, eriti saavutatud tulemuste esitlemise ja hindamisega võrreldes.

Samuti peaksime uurima, kuidas komisjoni viie aasta strateegilised eesmärgid, komisjoni nn valitsemisprogramm, seondub mitmeaastase finantsraamistikuga ja aasta poliitilise strateegiaga. Aasta poliitiline strateegia seostub sageli elementidega, millel pole ilmset seost valitsusprogrammiga, viie aasta strateegiliste eesmärkide ega mitmeaastase finantsraamistikuga. See põhjustab tavaliselt eelarve koostamisel probleeme, sest ressursid on arvatud finantsraamistiku muutmise hulka, ja nõukogu on väga selle vastu. Näiteid kõnealusest probleemist leiab praktiliselt iga viie aasta järel.

Komisjonil on eriti raskusi nn negatiivsete prioriteetide määratlemisega, st selliste tarbetute või vähemtähtsate tegevuste kindlaks tegemisega, millest tuleks loobuda. Loodame, et komisjon muutub kõnealuse küsimusega seoses julgemaks.

Endiselt on raske hinnata halduskulusid, ehkki need eelarvestatakse eraldi, kuna haldust rahastatakse ikka funktsioneerimiseks ette nähtud assigneeringutest, mis hõlmavad ka täitevameteid ja sageli tehnilist abi liikmesriikides. Seetõttu pööratakse raportis tähelepanu inimressursside järelevalvele.

Ja lõpuks, härra juhataja, tahaksin öelda, et meie ees olev raport põhineb meie Euroopa pärandil – 1789. aasta Suure Prantsuse revolutsiooni järgse inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni artiklil 15: „Ühiskonnal on õigus avaliku võimu kandjalt halduse kohta aruandlust nõuda”.

  Reimer Böge, raportöör. – (DE) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, täna arutame 2007.–2013. aasta finantsraamistiku vahekokkuvõtet. Tahaksin teile veelkord meelde tuletada, et oleme algselt kokku leppinud mitmete institutsioonidevaheliste deklaratsioonide osas, mille rakendamist käesolevas raportis nõutakse ja mille me uuesti valitud parlamendile üle anname kui suunised, millest Euroopa Parlament peaks lähikuudel oma aruteludes juhinduma.

Kolmes peamises deklaratsioonis nõuti parlamendi kaasamist tulevastesse sissetulekuid ja kulupoliitikat käsitlevatesse aruteludesse viisil, mida varem ei ole kunagi kasutatud. Seetõttu kohustus komisjon esitama 2009. aasta lõpuks aruande institutsioonidevahelise kokkuleppe toimimise kohta. Lisaks võttis komisjon kohustuse viia läbi kõiki ELi kulutusi (sealhulgas ühist põllumajanduspoliitikat) ja vahendeid (sealhulgas Ühendkuningriigi tagasimakset) hõlmav täielik ja laiaulatuslik läbivaatamine ning esitada selle kohta 2008.–2009. aastal aruanne. Me ei tohiks ühtlasi unustada, et parlamendis toimub 2010. aastal mitmete mitmeaastaste programmide vahehindamine.

Igaüks, kes tutvub avaliku arutelu dokumentidega, näeb, et liikmesriigid, vastandina teistele arvamust avaldanud organitele, püüavad vastutusest ja võetud kohustustest kõrvale hiilida ja otse järgmisse finantsperspektiivi liikuda. Tulen just nn majanduse taastamise kava arutelult ja tahaksin öelda, et see, mis praegu toimub, pidev marginaalide otsimine, mida enam saada ei ole, ja uute kavade tegemine, mis rikuvad parlamendi eelarvevolitusi – ei saa selgelt enam endisel kujul jätkuda. Seetõttu kutsun komisjoni üles esitama sügisel õigusakti ettepanekut, mis ei hõlma mitte üksnes 2013. aastale järgnevat perioodi, vaid sisaldab ka finantsperspektiivi läbivaatamist ja avab uusi tulevikuväljavaateid.

Ütleme raportis üsna selgelt, et me keskendume eelkõige olemasolevatele puudujääkidele ja pikaajalisele väljavaatele ning ei käsitle üksikasjalikult Lissaboni reformilepingu eelarvemõju. Seetõttu hääletasime eelarvekomisjonis valdava häälteenamusega kolmeastmelise lähenemisviisi poolt: puuduste ja ilmsete puudujääkide lahendamine nende lahendamata küsimuste puhul, mille osas me ei ole suutnud edukalt läbi rääkida, ning täpsustamine, et on eelarveridu – meie peamistes poliitikavaldkondades – mis on krooniliselt alarahastatud. Näiteks ei saavuta me oma eesmärke teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas. Eelarveridade 3a ja 3b all ei saavuta me soovitut kultuuri-, noorte- ja hariduspoliitika valdkonnas ega sise- ja välisjulgeoleku tagamisel. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika on krooniliselt alarahastatud.

Seetõttu oleme nõukogule teinud järgmise pakkumise: arutame neid puudusi ja peame valdkonnas läbirääkimisi, aga mitte iga-aastase eelarvemenetlusega seotud võitluse käigus. Meie ettepanek on lahendada need probleemid ambitsioonika läbivaatamisega ja samal ajal pikendada olemasolevat finantsperspektiivi 2015. või isegi 2016. aastani, nii et me saavutaksime lõpuks pikema aja peale finantsraamistikus vajaliku demokraatliku õiguspärasuse. See tähendab ühtlasi, et komisjoni ametiaeg ja finantsraamistiku kehtivusaeg tuleb omavahel paremini vastavusse viia. Lisaks ei tohiks unustada, eriti Euroopa Investeerimispanka käsitleva arutelu kontekstis, et tuleb tagada, et väljaspool ühenduse eelarvet ei esineks varieelarveid.

Tahaksin lõpetuseks öelda, et käesolev raport on kooskõlas põhiseaduskomisjoni koostatud raportitega. Seetõttu edastame komisjonile ja nõukogule järgmise sõnumi: eesmärk saavutada viieaastane finantsraamistik, mis kehtib paralleelselt komisjoni ametiajaga, läbirääkimisele ei kuulu. Oleme valmis läbi rääkima ainult selles osas, kuidas me oma eesmärgi saavutame. Tänan tähelepanu eest.

  Dalia Grybauskaitė, komisjoni liige. − Härra juhataja, tänan teid väga nende kahe raporti eest – mille alusel me võime hinnata, kuidas uus parlament, tõenäoliselt veel praegune komisjon ja uus komisjoni koosseis – läbi räägib, millised tööriistad meil ELi eelarve haldamiseks on ja milline on ELi eelarve tulevik.

Kõnealusega seoses tahaksin meile kõigile, sealhulgas parlamendile ja komisjonile, õnne soovida. Viie aasta jooksul on aset leidnud enneolematud sündmused. Me oleme finantsraamistikku muutnud kolmel korral – seda pole varem juhtunud – Galileo ja toiduainete rahastamisvahendi täiendavaks rahastamiseks ja nüüd 5 miljardi euro eraldamiseks.

See on juhtunud seetõttu, et institutsioonid on suutnud kasutada seda ranget keskkonda, mida finantsraamistikud täna endast kujutavad, et võimalikult paremini suunata vahendeid sinna, kus neid vajatakse.

Komisjon võtab seetõttu teadmiseks mõlemad raportid, eriti härra Böge raporti, mis käsitleb ELi eelarve tulevast kuju. Komisjon on valmis läbi rääkima selle alusel, mis te oma raportisse lisate. Kinnitame oma kohustust viia läbi vahehindamine ja institutsioonidevahelise kokkuleppe toimimise hindamine. Kinnitame, et täidame need kohustused, ja nagu institutsioonidevahelises kokkuleppes lubatud, eelarvereformiga seotud kohustused käesoleva aasta lõpuks.

Seda arvesse võttes tahaksin isiklikult parlamenti tänada. See on tõenäoliselt minu viimaseid kordi siin rääkida ning tahaksin teid tänada koostöö ja mõistmise eest, mida te mulle algusest peale jagasite. Praegustel rasketel aegadel oleme koos väga häid tulemusi saavutanud.

  Michael Gahler, väliskomisjoni arvamuse koostaja. – (DE) Härra juhataja, kõigepealt tahaksin väljendada oma toetust härra Böge poolt välja töötatud ja tema esitletud kolmeastmelisele lähenemisviisile vahehindamise puhul. See annab võimaluse põhjalikult analüüsida meie poliitilisi eesmärke, vajalike muudatuste tegemist meil olemasolevate tööriistade puhul ja rahastamise küsimust.

Ceterum censeo: välisasjade spetsialistina tahaksin veelkord nõuda, et lõpetataks välisasjade krooniline alarahastamine. Komisjon on nõustunud kõnealuse valdkonna hindamise esitama. Tahaksime näha töötavaid lühiajalisi lahendusi praeguse finantsperspektiivi puhul ja toimivaid valikuvõimalusi järgmiseks finantsperspektiiviks. Lisaks tuleb ette näha asjakohane rahastamine ELi välisteenistusele. Soovime Euroopa Liitu, mis täidab oma kohustusi välissuhete valdkonnas ja on võimeline kriisiolukorras kiiresti ja asjakohaselt reageerima. Sellest sõltub meie usaldusväärsus ja võime olla tõhus partner.

Tervitame Euroopa naabruspoliitika edasiarengut, mille käigus kaasatakse idapartnerlus ja Vahemere Liit ning mis annab partneritele kaks tõhusat ja usaldusväärset raamistikku. Kuid me peame kindlaks tegema, kas finantskorraldused välispoliitika väljakutseid arvesse võttes toimivad. Nõuame uusi õigusakte ja uues finantsraamistikus asjakohast rahastamist, et teha koostööd kolmandate riikidega väljaspool riikliku arenguabi konteksti.

Tahaksin väljendada veel üht tulevikusoovi lisaks Lissaboni lepingule. Leian, et kõik välistegevuse rahalised vahendid tuleb integreerida ELi eelarvesse. See käib nii Euroopa Arengufondi kui ka ATHENA mehhanismi kohta. Meie valitsused ei peaks kartma konkreetse valdkonna läbipaistvaks muutmist, et teha kindlaks, kui palju me ELis välispoliitika valdkonnas, sealhulgas ja eriti sõjalise tegevuse osas juba ühiselt tegutseme.

  Herbert Bösch, eelarvekontrollikomisjoni arvamuse koostaja. – (DE) Härra juhataja, tahaksin õnnitleda komisjoni selle teatise puhul, mida meile avalikult esitleti, just nii, nagu me seda minevikus taotlesime. Palju õnne!

Üle 300 kaastöö väärib järelmeetmete võtmist. Tegemist on põhjalike ettepanekutega, mis aitavad meil edasi liikuda. Mul on hea meel, et teatises käsitletakse aruandluskohutuse, poliitikate läbipaistvuse ja nähtavuse küsimust. Sellel on otsustav mõju. Minu aplaus eelmisele kõnelejale oli tingitud muidugi muljest, mille jättis küsimus, kui suures ulatuses nõukogul õnnestub Euroopa Liit Euroopa Parlamendi kontrolli alt välja jätta. Lissaboni lepingule osutades tähendab see, et kui nad tõesti saavad rohkem õigusi, siis pole kaheksa miljardi üle parlamendi ega üldsuse kontrolli.

Veelgi selgemalt väljendudes – ma olen pärit neutraalsest riigist. Ma pean suutma mind valinud inimestele selgitada, mida rahaga tehakse. Aga ma ei suuda seda teha, vaatamata sellele, et olen eelarvekontrollikomisjoni esimees. Seetõttu tuleks neid kaalutlusi tulevikus arvesse võtta. Olen teile ettepanekute eest väga tänulik.

Mul on kahju, et see arutelu sumbub poliitilisse keerutamisse, sest me juba ütleme hüvasti ja soovime teineteisele head teed. Tahaksin öelda sedasama. Te tegite volinikuna head tööd. Minu õnnesoovid!

  Paul Rübig, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamuse koostaja. – (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, Euroopa on suutnud luua nö nulleelarve. Me oleme ainus poliitiline tasand, kellel on nulleelarve. Meie kasutada on 0,89% rahvakogutulust ja me oleme heaks näiteks selle kohta, kui hoolikalt ELi maksumaksjate raha on võimalik kasutada.

Lisaks oleme mitmete aastate jooksul näidanud, et meie sissetulekud ületavad kulutusi. Meil jääb igal aastal veidi järele ja me peaksime hakkama lõpuks järelejäänud raha kasutama, et luua tulevikus ELi tegevuse lisandväärtust. Parlament ja nõukogu peaksid kokku leppima, kuidas kõnealune raha saab ELi tegevuse lisandväärtuse loomisele kaasa aidata. Väga oluline on see alus paika panna.

Lisaks oli meil just arutelu Euroopa Investeerimispanga üle. Ma usun, et kriisiaegadel tuleb vahendid võimalikult ruttu kättesaadavaks teha. Meil on vaja kohest vahendite eraldamist, eelkõige teadusuuringute valdkonnas, mis pakuvad tulevikus võimalusi uuteks toodeteks ja teenusteks. Halduse lihtsustamine ja bürokraatia vähendamine on olulised nõudmised, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks, sest nad tahavad tegutseda maailmaturul, ja selleks vajavad nad meie toetust.

Suure tähelepanu pööramine liikmesriikidevaheliste infrastruktuuride arendamisele, mida majanduse taastamise kava raames kavatsetakse – näiteks Nabucco ja muud energiasektori torujuhtmed – on äärmiselt oluline, sest kõnealuses valdkonnas on võimalikud kiired investeeringud. Kui arvestada, kui palju terast nende torujuhtmete rajamiseks kulub, siis on selge, et meie terasetööstus saavutab vähemalt lühiajaliselt kõrged müügitulemused ja tagab töökohad. Peame töötama selle saavutamise nimel.

  Rumiana Jeleva, regionaalarengukomisjoni arvamuse koostaja. – (BG) Daamid ja härrad, regionaalarengukomisjoni raportöörina tahaksin rõhutada 2007.–2013. aasta finantsraamistiku vahekokkuvõtte olulisust.

Tervitan härra Böge raportit, sest see osutab valdkondadele, kus on vaja muudatusi ja parandusi, mis aitaksid Euroopa Liitu tõhusamaks muuta. Minu komisjon on eelkõige huvitatud sellest, kuidas kulutatakse ühtekuuluvuspoliitika vahendeid, kuna see on üks eelarve olulisi osi. Me jääme oma pikka aega kehtinud seisukoha juurde, et enamik finantsvahendeid tuleb suunata vähemarenenud piirkondadesse, mis vajavad ELi toetust. Mul on hea meel, et raport ei lähe kõnealuses küsimuses meie seisukohaga vastuollu.

Esile on kerkinud uued globaalsed probleemid, millel on märkimisväärne territoriaalne mõju. Nende ületamiseks tuleb 2013. aastale järgnevaks perioodiks ette näha piisav rahastamine. 0,35% ELi SKPst ei pruugi olla meie eesmärkide saavutamiseks piisav. Avaldame kahetsust, et raport ei võta täielikult arvesse meie ettepanekut, kuid tervitame siiski asjaolu, et raportis jõutakse meie omaga väga sarnasele lõppjäreldusele.

Vaatasime läbi ka struktuurifondide staatuse, kahjuks kasutatakse mõnedes riikides neid vahendeid vähe. Riikide ametiasutusi võib teataval määral süüdistada selles, et nad kasutavad struktuurifondide vahendeid oma töös ebatõhusalt. Arvan, et süsteemi keerukus on üks põhjuseid, miks neid vahendeid vähe kasutatakse. Meie komisjon tegi ettepaneku menetluse lihtsustamiseks ja mul on hea meel, et härra Böge raport järgib sama mõttesuunda.

Regionaalarengukomisjon on seisukohal, et me peame uuesti algatama arutelu N+2/N+3 reegli tõttu kaotsi minevate kasutamata vahendite kohta. Läbirääkimistel 2007.–2013. aasta struktuurifondide määruste üle esitas parlament ettepaneku kasutamata vahendite ümberjaotamise kohta muudele tegevuskavadele, mille vahendid suuremas osas ära kasutatakse. Böge raport seda mõtet ei kaalu, kuid ma arvan, et me peaksime seda mõtet edasise arutelu lähtepunktina arvesse võtma.

Tahaksin lõpetuseks tänada härra Böget konstruktiivse koostöö ja suurepärase raporti eest.

  Esther De Lange, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamuse koostaja. – (NL) Härra juhataja, tahtsin täna küll nõukogu poole pöörduda, aga ma saan aru, et nõukogust ei ole kedagi kohal ja et käesolevat arutelu peetakse seega vähemtähtsaks. See üllatab mind veidi, sest eelarvega seotud kohustuste osas saavutati eelmisel nädalal kokkulepe, kui aga on vaja võetud kohustuste konkreetset rahastamist arutada, siis murrab nõukogu kokkulepet.

Minu tänane sõnavõtt toimub kindlasti üsna iroonilises õhustikus. Ametlikult peaksime arutama finantsraamistiku vahekokkuvõtet, kuid tegelikkuses on kõik, mis vaja, juba ära öeldud seoses majanduse stimuleerimise paketiga, mille osas eelmisel nädalavahetusel kokkuleppele jõuti. Kõnealune pakett algab sealt, kus vahehindamine ja mitmeaastane eelarve puudulikuks jäid, sest praeguse mitmeaastase finantsraamistiku algusest saadik oleme kolm korda järjest oma kokkuleppeid muutnud. Galileo ning Aafrika toiduabi ja selle rahastamisega seonduv ei olnud midagi ilusat.

Nüüd on meil jälle arutelu majanduse stimuleerimise paketi üle. Nõukogu võttis kohustusi, kuid ei paista veel teadvat, kust raha tuleb. Energeetikavaldkonnas tuleb energiaprojektide jaoks leida 2 miljardit, mitte üksnes selle aasta eelarvest, vaid ka järgmise aasta omast ja võimalik, et ülejärgmise omastki. See tähendab, et me kobame juba põllumajanduse eelarve marginaalis. Seda tehes küll öeldakse, et see pole ju põllumajandusele ettenähtud raha, vaid marginaal, kuid piisab ühest loomahaiguse puhangust ja seda raha läheks vaja põllumajanduse eelarves. Ilmselt mäletate suu- ja sõrataudi puhkemist. Või mis saab siis, kui piima hind langeb edasi ja vaja on sekkumist? Lisaks muutub põllumajanduse eelarve marginaal lähiaastatel väiksemaks. Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportis vahehindamise kohta osutatakse õigustatult kõnealusele küsimusele.

Sooviksin seetõttu, et komisjon ja nõukogu – kui sealt keegi kohale ilmub, ja kui mitte, siis kirjalikult – kinnitaksid, et enne marginaali käsitlemist käsitleme esmalt olemasolevaid kohustusi põllumajanduse valdkonnas, ja alles seejärel vaatame, kas marginaali saaks muul viisil kasutada. On reeglid, milles oleme kokku leppinud. Kui me neist kinni ei pea, siis mulle tundub, et viskame lapse koos pesuveega välja.

  Ingeborg Gräßle, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (DE) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, tahaksin härra Virrankoskit südamest tänada selle omaalgatusliku raporti eest, mis käsitleb eelarvekomisjoni vana probleemi ehk teisisõnu küsimusi: kuidas me planeerime? Mis tööriistad meil planeerimiseks kasutada on? Kuidas tagada, et meie prioriteedid rakendust leiavad? Tänan teid, härra Virrankoski, selle raske töö eest.

Arvame, et on oluline, et meie eelarveprioriteedid kajastuksid ka inimressurssides. Seetõttu tahaksime teha komisjonile pakkumise. Peaksime paremini kasutama komisjoni aruandluskohustusi, et seostada omavahel iga-aastast poliitilist strateegiat ja eelarveprojekti. Oleme seisukohal, et peadirektoraatide aastaaruanded ei kajasta piisavalt üksikasjalikult või ei kajasta üldse relevantsust eelarve suhtes. Tahaksime teada, mis juhtus parlamendi prioriteetidega? Kui suur on relevantsus aasta poliitilise strateegia suhtes?

Minu arvates on meil kõigil veel palju õppida ja meil on vaja palju rohkem kogemusi, kui me ei soovi, et kogu aruandlusprotsess jääks lihtsalt teoreetiliseks eesmärgiks. See ei ole teoreetiline harjutus. See on vajalik selleks, et rahalisi vahendeid korrektselt hallata. Seetõttu nõuame, et haldusvahendeid arendataks edasi, et saaksime paremini teada, kuidas eelarvet täidetakse, ja et suurem osa täitmisprotsessist oleks kaasatud planeerimismenetlusse.

Me küsime ühtlasi, kuidas iga-aastast juhtimiskava saaks paremini integreerida iga-aastasse poliitilisse strateegiasse. Tahaksime rohkem teada tegevuspõhise juhtimise tsükli kulude kohta, ning ka tegevuspõhise juhtimise tsüklit tuleks lihtsustada. On tehtud ettepanek lisada kõnealuste küsimuste käsitlus sõeluuringu aruandesse. Meil on viimane sõeluuringu aruanne juba olemas – tänan teid. Analüüsime seda ja tutvume sellega. Kuid see tähendab, et kõnealuste küsimuste käsitlus tuleb lisada hiljemalt järgmisse aruandesse.

Esitatud on kaks muudatusettepanekut, millega meie fraktsioon ei saa nõustuda. Me ei arva, et pikendamine kahe aasta võrra oleks õige, sest see halvendab haldusvahendit veelgi, selle asemel et seda paremaks muuta. Me tahame tegevuspõhise eelarvestamise ja tegevuspõhise juhtimise haldusvahendit paremaks muuta, mitte seda kahe aasta võrra pikendada. Me hääletame ka uuringut käsitleva muudatusettepaneku vastu. See on hea muudatusettepanek, kuid sel pole käesolevas raportis kohta.

Tahaksime tänada volinikku tehtud töö eest ja soovime kõigile edu valimistel.

  Gary Titley, fraktsiooni PSE nimel. – Härra juhataja, selle eelarve läbivaatamise juures peaksime endalt küsima küsimuse: kas eelarve kajastab 21. sajandi prioriteete? Kui ei, siis on eelarvet vaja muuta. Kas eelarve on piisavalt paindlik, et reageerida muutustele? Mulle valmistab praegu eelarve puhul tuska see, kuidas me negatiivseid prioriteete käsitleme. Eelarvesse on liiga palju alles jäetud, sest me ei saa asju muuta mitmeaastase finantsraamistiku poolt seatud piirangute tõttu.

Mis tegevuspõhisesse eelarvestamisse ja juhtimisse puutub, siis ma leian, et komisjon on selles osas tohutuid edusamme teinud, kuid ma tahaksin hoiatada selle ülebürokratiseerimise eest, sest me soovime tagada ju kvalitatiivset hindamist, mitte lihtsalt lahtrisse linnukese tegemist. Me ei taha, et inimesed kulutaksid kogu aja enda hindamise peale, samal ajal kui nad tööd tegema peaksid. Nii et me peame selles suhtes ettevaatlikud olema. Ma isiklikult leian, et iga-aastane poliitiline strateegia oleks parem, kui see kehtiks iga kahe aasta või kahe ja poole aasta kohta, et paremini sobituda parlamendi ametiajaga. See võimaldaks meil saada palju selgema pildi oma poliitilistest väljavaadetest lisaks komisjoni iga-aastastele tööprogrammidele.

  Silvana Koch-Mehrin, fraktsiooni ALDE nimel. – (DE) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, juba ammu oleks aeg ELi finantside reformimiseks ja ma olen tänulik raportöör härra Bögele selle sedastamise eest. Meil on vaja õiglast, lihtsat, läbipaistvat ja usaldusväärset ELi sissetulekute ja kulutuste süsteemi. ELi eelarve rahastamine peaks pärinema ainult kahest allikast, teisisõnu traditsioonilistest omavahenditest ja liikmesriikide majanduslikul jõukusel põhinevatest maksetest, st kogurahvatulu proportsionaalsest osast. Viimasel juhul peaks liikmesriikide panus olema maksimaalselt 1% nende kogurahvatulust.

Selle asemel, et ELi käsutusse rohkem raha anda, tuleks vahendid ümber paigutada valdkondadesse, kus saaks Euroopa tasandil tõelist lisandväärtust saavutada, st valdkondadesse, nagu ühine välispoliitika, üleeuroopalised võrgustikud, välispiiride haldamine ja teadusuuringud. Teisalt ei tohiks enam väljastada pikaajalisi toetusi. See tähendab ühtlasi, et käibemaksupõhised omavahendid tuleks kaotada – ja mis kõige olulisem – ei saa olla mingit ELi maksu mis tahes vormis, kui EL ei ole tõeline esindusdemokraatia. On õige, et kehtib ELi valitsemissektori võla keeld. See on suurepärane poliitika ja see peab säilima. Lisaks peavad kõik ELi rahandusministrid tegema lõpuks kinnitava avalduse. Tänan teid ja soovin teile edu uuel ametikohal.

  Wiesław Stefan Kuc, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Härra juhataja, mõlemad täna esitletud raportid põhinevad hinnangutel, mida meid on sundinud andma Euroopa Liidu mitmesuguste organite poolt vastu võetud otsused. Tegevuspõhise juhtimise ja tegevuspõhise eelarvestamise või strateegilise planeerimise ja programmitöö kui haldusvahendite hindamine võib olla vajalik, kuid see jätab mulje kunstist kunsti pärast. Kuidas saab poliitiliste eesmärkide saavutamist võrrelda elektrijaama või transpordivõrgustiku ehitamisega? Kas Euroopa Liit on äriühing, mille suhtes me proovime kohaldada sellekohaseid tõhususe hindamise mehhanisme?

Sama kehtib ka mitmeaastase finantsraamistiku vahehindamise kohta. Iga päev me teostame hindamisi ja võtame ära vahendeid iga-aastasest eelarvest. Neid otsuseid teeb Euroopa Ülemkogu, kes suurendab oluliste konkreetsete projektide rakendamiseks vajalikku rahastamist. Stabiilne mitmeaastane finantsraamistik annab meile kõigile mitmeaastase turvatunde ja seda peaksime me kõige rohkem väärtustama, eriti praegustel rasketel aegadel.

Õnnitlen südamest härra Böget ja härra Virrankoskit väga hea raporti puhul. Proua Grybauskaitė, soovin teile edu eelseisvatel valimistel.

  Helga Trüpel, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, praegu kehtiva finantsperspektiivi hääletamise ajal said kõik kolm ELi institutsiooni – nõukogu, parlament ja komisjon – aru, et me vajame reformi, kui me soovime end ajakohastada. Nüüd hiilivad liikmesriigid sellest kõrvale, mis on vale lähenemine. Seevastu on õige, et me vajame tasakaalu ühelt poolt järjepidevuse ja prognoositavuse ning teiselt poolt uutele väljakutsetele kiiresti reageerimise vahel.

Me peame jäika struktuuri muutma. Seetõttu peab ELi eelarve – keskmise pikkusega finantskava – pikkus olema viis aastat ning see peab poliitilises plaanis olema seotud valitud komisjoni ja parlamendi vastutusega. See aitab kaasa läbipaistvusele ja poliitilisele selgusele ning valmisolekule otsuseid vastu võtta.

Täna kuulsime, millised on härra Browni ettepanekud ja mis peaks päevakorda kuuluma. President Obama teatas täna samuti oma kavatsusest investeerida 129 miljardit taastuvatesse energiaallikatesse. Ma tahan öelda, et me peaksime samuti teatama Euroopa kodanikele, et me peame ELi eelarvet muutma. Me peame näiteks seostama põllumajanduspoliitika keskkonnasäästliku energiatootmisega ja loobuma põllumajandusettevõtete pindala hektarite arvust olenevate otsemaksete tegemisest. Me peame looma rohkem ühenduslülisid maaelu arenguga, mis tuleb tõesti maapiirkonnas elavatele inimestele kasuks.

Kui me tõesti võtame oma siinseid arutelusid ja Lissaboni strateegiat tõsiselt, siis peame kohandama oma majanduspoliitikaid ja kasvupoliitikaid kliimamuutuse ja jätkusuutlikkuse paradigmaga ning kohanduma meie ees seisvate uute väljakutsetega. See tähendab ühtlasi, et me peame investeerima rohkem haridusse, teadusuuringutesse ja arengusse Euroopa tasandil. Kõik kolm institutsiooni peavad leidma poliitilise julguse seda koos teha.

  Pedro Guerreiro, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (PT) Raport toob välja teatavad punktid, mis toovad piiratud ulatuses esile selle, mida me oleme juba ammu öelnud – nimelt et praegune ühenduse eelarve on väiksem kui see, mida oleks vaja, selleks et ELis asjakohaselt ja tõhusalt edendada väljakuulutatud majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust. Seda enam, kui hoolimata kriisist pole isegi neid ebapiisavaid piirsummasid, mis on pandud paika praeguse 2007.–2012. mitmeaastase finantsraamistikuga, täielikult ära kasutatud – peaaegu 29 miljardit eurot vähem ajavahemikul 2007 kuni 2009 – ja eelarvesse arvatud summad pole kasutusele võetud kulueesmärkidena, eriti mis puudutab lähenemist ja põllumajandust ning kalandust.

Seevastu lisatakse uusi prioriteete, nagu kulude ümberjaotamise vahend, siseturust, majandus- ja rahaliidust ja maailma kaubanduse liberaliseerimisest tingitud ebavõrdsus ja asümmeetria nendes Euroopa Liidu riikides ja piirkondades, mis on majanduslikult vähem arenenud. Meie meelest on see vastuolus sellega, mis peaks olema ühenduse eelarve eesmärk ja keskne prioriteet. Meil peaks olema ühenduse eelarve, mis seab prioriteediks tõelise lähenemise, mis põhineb lisaks tõhusale arenguabile sotsiaalsel progressil, iga riigi potentsiaali kaitsmisel ja edendamisel, loodusvarade säästlikul kasutamisel ja keskkonnakaitsel eesmärgiga saavutada majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus.

Samuti rõhutame asjaolu, et ühenduse eelarve peaks põhinema iga riigi õiglasel panusel, olenevalt riigi kogurahvatulust, ning seetõttu lükkame tagasi igasuguse rohkem või vähem maskeeritud katse kehtestada ELi tasandil maksud.

  Nils Lundgren, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (SV) Härra juhataja, nagu alati meie eelarve puhul, on tegemist kohusetundlikult ja pädevalt koostatud dokumendiga, kuid puhtalt poliitilisest vaatepunktist käsitletuna käib eelarve kahjuks alati etteantud rada. Nagu mu eelkõneleja ütles, ei ole tegemist 21. sajandi eelarvega. Praegune eelarve toetub liiga selgelt põhimõttele, et ELi kulukohustused peaksid lihtsalt kasvama ad infinitum. Mingil hetkel peame selle peatama.

Tahaksin kokkuvõtlikult välja tuua kolm punkti. Siin on öeldud, et kui kogurahvatulu langeb, nii nagu see praegu on, ei tohi see ELi eelarvet mõjutada. Me ei saa niimoodi jätkata. On parem, kui raha kulutataks konkreetsetes riikides, kui nende majandus langeb ja kokku kukub, nii nagu see praegu toimub.

Raportis tehakse ettepanek näha ette rohkem raha Lissaboni lepingu põhistele uutele tegevusvaldkondadele. See on ülbus demokraatia põhireeglite vastu! Lissaboni leping on tagasi lükatud.

Samal ajal ei ole raportis esitatud ühtegi kulude vähendamise meedet. Kuigi tegelikult on ulatuslikke võimalusi hoida kokku põllumajanduse, struktuurifondide, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Regioonide Komitee ja muu puhul. Palun hoidke sealt kokku!

  Salvador Garriga Polledo (PPE-DE). – (ES) Härra juhataja, on jõudnud kätte aeg hinnata, kuidas 2007.–2013. aasta finantsraamistik on siiani toiminud ja milliseid muudatusi tuleks teha selle ülejäänud peaaegu neljaks kehtivusaastaks.

Kõigepealt peame tunnistama 2006. aastal liikmesriikide poolt vastu võetud finantsperspektiivi kokkuleppe piiratust. Mõistsime selle tol hetkel hukka ja praegu näeme selgelt, kui ebapiisav see kokkulepe on. Kahjuks on praegune finantsperspektiiv näidanud oma puudujääke kõige halvemal hetkel, just kriisi ajal, kui ühenduse eelarve oleks pidanud olema Euroopa Liidu juhtiv jõud võitluses majanduskriisi ja tööpuuduse vastu.

Praegu oleks täiesti erakordne asi leida ühenduse eelarvest 5 miljardit eurot, mida järgmisel kahel eelarveaastal kasutada energeetika-alaste teadusuuringute hoogustamiseks, energiavõrkude sidumiseks või ELi maapiirkondades võrkude parandamiseks. Mitmed piirkonnad Euroopa Liidus nagu minu kodupiirkond Astuuria loodavad leida elujõulist ja säästlikku viisi kivisöe kasutamiseks puhta energiaallikana.

Ühenduse eelarvet võiks kasutada näiteks eelmainitud eesmärgil. Kuid ühenduse eelarve jäikus ja mitmesuguste kuluartiklite alarahastatus võimaldab need 5 miljardit leida üksnes siis, kui ühisele põllumajanduspoliitikale 2009.–2010. aastaks ette nähtud raha täielikult ära ei kasutata. See ei ole tõhus eelarvestamine, see on lihtsalt raamatupidamistrikk.

Härra Böge algatas täna raportöörina väga kasuliku arutelu ühenduse eelarve muutmisest tõeliseks aktiivseks majanduspoliitika vahendiks. Me ei saa endale enam tulevikus lubada veel mõnda läbikukkunud finantsperspektiivi.

  Göran Färm (PSE). - (SV) Härra juhataja, Euroopa Parlamendi sotsialistide fraktsiooni variraportöörina kõnealuses küsimuses tahaksin tänada härra Böget tema positiivse koostöövaimu eest. Pikaajaline raamistik on oluline, aga seitsmeaastane kangestumine koos jäikade eelarve ülempiiridega nii üldiselt kui ka sektorite kaupa ei ole tänases kiiresti muutuvas maailmas enam mõistlik mudel.

Praegune pikaajaline eelarve, mis kehtib 2014. aastani, määrati kindlaks tegelikult 2005. aastal. Kuidas saime siis teada midagi praegusest majanduskriisist, olukorrast Kosovos või Gaza sektoris, kliimamuutuse ulatuslikkusest või toiduainete hindade äärmuslikust kõikumisest? Ei, me ei saa enam endist viisi jätkata.

Minu järeldus on, et meil peab olema üksikasjalik ülevaade praegusest pikaajalisest eelarvest – mitmeaastasest finantsperspektiivist. Öeldu kehtib eriti muidugi siis, kui eelarvekomisjoni ettepanek leiab rakendamist, ehk kui praegust finantsraamistikku pikendatakse kahe aasta võrra, nii et see ühilduks paremini komisjoni ja parlamendi ametiajaga.

Mida me siis tahame? Neid asju on mitu.

Esiteks, meie püüdlused seoses eelarve läbivaatamisega. Meie meelest on vastuvõetamatu keskenduda üksnes eelseisvale finantsraamistikule. Eelarvekomisjon on vastu võtnud mitu muudatusettepanekut, mis tähendab, et me nõuame, et komisjon esitaks võimalikult kiiresti ettepaneku praeguse pikaajalise eelarve sisu põhjalikuks läbivaatamiseks. See on muidugi eriti asjakohane siis, kui rakendatakse meie nõuet finantsperspektiivi pikendamise kohta.

Samuti nõuame, et sügisene eesistujariik Rootsi käsitleks kõnealust komisjoni ettepanekut kohe ja aktiivselt. Me peame seda küsimust otsustavalt käsitlema.

Teiseks, mis poliitilisse lähenemisviisi puutub, siis oleme saanud selgeid märguandeid komisjoni poolt korraldatud ulatuslikult avalikult arutelult. On mõned konkreetsed valdkonnad, kus EL peab olema jõulisem. Need valdkonnad on kliimapoliitika, tööhõive ja majanduskasv, välis- ja arengupoliitika. Kui EL tahab olla kõnealustes valdkondades globaalne juhtiv jõud, on tal selleks vaja vahendeid. See on täiesti selge. Praegu on kõik nimetatud valdkonnad märkimisväärselt alarahastatud.

Kolmandaks peame tegema mitmeid tehnilisi muudatusi. Mul ei ole vaja sellel teemal pikemalt peatuda, härra Böge juba rääkis sellest. Me tahame viit aastat seitsme asemel ja ajavahemiku kohandamist, nii et uuel parlamendil ja komisjonil oleks tõeline mõjuvõim finantsraamistiku üle, mida nende ametiajal rakendatakse.

Neljandaks soovime ELi omavahendite muudetud ja õiglasemat süsteemi. Praegu on meil vaja kiireid ettepanekuid ja praeguse pikaajalise eelarve põhjalikku läbivaatamist, et retoorikat ja vahendeid teineteisele lähendada ja alustada liikumist pikaajalisema jätkusuutlikuma ELi eelarve käsitlemise viisi poole enne järgmise pikaajalise eelarve perioodi.

  Zbigniew Krzysztof Kuźmiuk (UEN). - (PL) Härra juhataja, tahaksin esitada käesolevas arutelus komisjonile kolm punkti.

Euroopa Komisjon peab esitama toetussüsteemi piirkondadele, mille SKP ületab praeguses finantsperspektiivis piirmäära 75% ELi SKPst inimese kohta, kuid mis vajavad pidevat rahastamist tugeva sisemise tasakaalustamatuse tõttu. Märgin, et mõned Hispaania, Portugali, Itaalia ja Kreeka piirkonnad saavad praeguse finantsperspektiivi raames taolist üleminekuperioodi rahastamist.

Samuti tuleks vastu võtta lõplik otsus loobuda hiljutistest katsetest ühine põllumajanduspoliitika uuesti riikide tasandile viia. Liikmesriikide tasandil ei ole võimalik tagada ühise põllumajanduspoliitika kohustuslikku kaasrahastamist samamoodi, see lõpeb märkimisväärselt moonutatud konkurentsiga ehk siis ühise põllumajanduspoliitika lagunemisega.

Arvestades Euroopa Komisjoni püüdlusi siduda otsetoetused lahti tootmisest, on pärast 2013. aastat vaja kaotada ka suured erinevused alla hektari suuruste põllumajandusmaade toetuse osas, mis praegu uute ja vanade liikmesriikide vahel eksisteerivad. Kui olukord jätkub ka pärast 2013. aastat, siis tähendab see, et EL sallib de facto oma territooriumil kahte ühist põllumajanduspoliitikat.

  Janusz Lewandowski, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (PL) Härra juhataja, lubage mul jätkata keeles, mida proua Grybauskaitė oskab. Meie tänased sõnavõtud põhinevad seitsmeaastase finantsperspektiivi kahel täidetud eelarveaastal. Seetõttu peaksime oma sõnavõttudes kindlasti ettevaatlikud olema. Mulle näib, et härra Böge raporti ühehäälne vastuvõtt eelarvekomisjonis näitab, et ta on leidnud erinevate fraktsioonide vaadetele ühise nimetaja.

Mind isiklikult hämmastab asjaolu, et 2008. aasta eelarves jäi kasutamata ligi 5 miljardit eurot. Selline asi ei tohi korduda. See oleks meie kõigi läbikukkumine. Olemas on komisjoni algatused, mille eesmärk on hõlbustada rahastamise saamist. Kuna nii asjad käivad ja peaksid käima, siis ei saa regionaalpoliitika tulevikus olla ja ta ei hakka olema rahastamisallikas neile eelarvejagudele, mis on krooniliselt alarahastatud – me rääkisime sellest finantsperspektiivi läbirääkimiste ajal ja seda kinnitab igakülgselt meie välispoliitika: eelarverida 1a ja eelarverida 3. Kui me loodame jätkuvalt 1% eelarvest, siis ei saavuta me kindlasti Euroopa Liidu eelarveküsimuses mõistlikku lahendust.

Raportis, millele ma osutasin, esitab härra Böge olulise küsimuse parlamendi ametiaja kohandamisest finantsperspektiivi kehtivusajaga. Selline on tõepoolest parlamendi seisukoht. Kuid me peaksime arvestama ka mõnede ühtekuuluvuspoliitikast mõjutatud riikide kahtlusi, need riigid ootavad poliitikalt teatavat kindlust ega tea veel täpselt, kuidas finantsperspektiivi kehtivusaja vähendamine mõjutaks struktuurifondidest toetuste saamise prognoositavust.

Lõpetuseks tahaksin südamest tänada proua Grybauskaitėt koostöö eest parlamendiga ja muidugi nagu teisedki kõnelejad, soovin talle edu valimiskampaanias. Selline häälte paljusus, olenemata poliitiliste vaadete erinevusest, on hea märk.

  Catherine Guy-Quint (PSE). – (FR) Härra juhataja, volinik, kõigepealt tahaksin teile meelde tuletada, et see arutelu on osa pikast, juba mitmeid aastaid kestnud protsessist: Euroopa Komisjoni konsultatsioonist, ühise põllumajanduspoliitika „tervisekontroll”, neljas majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust käsitlev aruanne ja Lamassoure’i eelarve omavahendite süsteemi kohta.

Euroopa Komisjon on teatanud kavatsusest esitleda hiljemalt 2009. aasta sügisel läbivaatamise peamised suunised, millest tulenevalt meie eelarvekomisjon on härra Böge juhtimisel silmapaistvat tööd teinud. Me teame, et läbivaatamine toimub siis, kui uus parlamendikooseis ametisse astub. Praegune parlamendikoosseis läbivaatamist ei korralda.

Seetõttu tahaksin rõhutada ühte põhilist poliitilist punkti, nimelt seda, et me oleme peaaegu jõudnud üksmeelele, et tulevane finantsraamistik vastab tulevase parlamendikoosseisu ametiajale ning me soovime sellise korralduse põlistamist. See tundub mulle väga oluline, sest lõpuks saab meil olema sidusus valimistulemuste ja komisjoni eelarvesuuniste vahel.

Järgmise asjana tahaksin teile meelde tuletada, et Euroopa Parlamendi sotsialistide fraktsiooni arvamus on, et eelarve rõhuasetused tuleks ümber kujundada, võttes arvesse fundamentaalse tähtsusega valdkondi, nagu tööhõive, majanduskasv ja innovatsioon, nagu kolleeg härra Färm ütles. Enne kui lõpetan, tahaksin öelda, et Euroopa Liidu tegelik tulevik sõltub käesolevast läbivaatamisest, ja ma loodan, et parlamendi tulevane koosseis kasutab härra Böge raportit, nii et nad suudavad saavutada meie Euroopa tasandi eesmärgid riikide omahuvide ees, mida nõukogu puiklemiste kaudu iga päev edastatakse.

Parlamendi ülesanne on kujundada Euroopa poliitikat, mis annab meie kaaskodanikele tõelise usu, et tegemist on poliitilise, mitte ainult majandusliku projektiga.

  Margaritis Schinas (PPE-DE). - (EL) Härra juhataja, täna on meid 27 ja me kulutame ühenduse eelarvele alla 1% oma kogurahvatulust, enam-vähem samamoodi kui siis, kui liikmesriike oli 15. Ainuüksi see number näitab, miks täna arutamisel olev Böge raport on Euroopa Liidu jaoks üks põhilisi poliitilisi ettevõtmisi järgmiseks viieks aastaks.

Me peame vastuse leidma otsustavale küsimusele: kui palju raha ja millistele poliitikatele? Kus me oma püüdlustele piiri seame ja neid ohjeldame? Seekord peame käsitlema kõike ilma eeltingimusteta ja arutelu peab hakkama nullist peale. Nüüdsete suurte läbirääkimiste puhul peame käsitlema kahte peamist probleemi:

- esiteks on meid nüüd rohkem kui eelmiste samasuguste läbirääkimiste ajal, ja

- teiseks probleemiks on see, et kahjuks leiavad praegused läbirääkimised aset ajal, kui jõukuseperiood on lõppenud ja meid on tabanud majanduskriis.

Sellele vaatamata peavad praktiliselt täna härra Böge väga realistliku lähenemisega algavad läbirääkimised vastama kolmele põhilisele Euroopa Liidu jaoks olulisele eeltingimusele:

- esiteks, põllumajanduse tulevik tuleb ühenduses tagada ka pärast 2013. aastat;

- teiseks, liikmesriikide vahelise ühtekuuluvuse ja solidaarsuse põhimõte ei tohi kaduda, ja

- kolmandaks, meil on aeg rääkida ka arukast arengust, rahaliste vahendite investeerimisest ajudesse, mitte ainult asfalti ja tsementi.

ISTUNGI JUHATAJA: Mario MAURO
asepresident

  Costas Botopoulos (PSE). - (EL) Härra juhataja, volinik, meie komisjoni esimehe härra Böge raport, mida me täna arutame, on minu meelest väga huvitav ja otsustava tähtsusega kolmel põhjusel: esiteks tuuakse raportis esile teatavad sektorid, mis vajavad parandamist, teiseks on raportis sõnastatud teatavad ettepanekud, ja kolmandaks sillutab see raport teed järgmise parlamendikoosseisu olulisele arutelule.

Parandamist vajavad sektorid on tingitud peamiselt poliitiliste valikute ja ühenduse valikute vahelisest mittevastavusest ja suutmatusest meie eelarvevahendeid asjakohaselt hallata.

Ettepanekud:

- põhiline ettepanek on finantsraamistiku viieaastane kestus ja finantspoliitikate viieaastase tsükli poliitika; teisisõnu – parlamendi ametiaeg langeb kokku eelarvetasandi poliitiliste ettepanekutega;

- teiseks, paindlikkus on äärmiselt oluline. Kuid paindlikkus ei tähenda ainult muudatusi sektorite vahel, see tähendab üldist vastust. Ainult paindlikkus üksi probleemi ei lahenda.

Kõik see valmistab meid ette järgmisel parlamendi ametiajal uutel alustel aset leidvaks suureks aruteluks uue poliitilise ja kooskõlastatud eelarve üle.

  Alexandru Nazare (PPE-DE) . – (RO) Finantsplaneerimise perioodi vähendamine viiele aastale, mida soovitab ka Böge raport – ja tahaksin kasutada võimalust ning õnnitleda härra Böget tema silmapaistva panuse eest kõnealuse raporti puhul – annaks konkreetse tõenduse Euroopa Liidu institutsioonide küpsusest ja soovist bürokraatiat vähendada.

Samal ajal peame olema realistid ja kaaluma, kui teostatav selline meede on, et me ei lõpetaks äärmuslikus olukorras, kus meil kulub viieaastase eelarve vastuvõtmiseks kaks aastat. Peamine küsimus on, kuidas me peaksime menetlusi lihtsustama, nii et Euroopa raha kasutataks mõistliku ajavahemiku vältel.

Esinenud on juba legendaarseks muutunud juhtumeid, kus Euroopa Liidu raha ei saabu kuude, kui mitte aastate kaupa olukorras, kus seda tõesti vaja olnuks. Lubage mul esitada näide solidaarsusfondi rahade kohta. Nagu te teate, on viiele üleujutustes kannatanud Rumeenia maakonnale ette nähtud 12 miljonit eurot. Üleujutused olid eelmise aasta suvel, me hääletasime küsimuse üle käesoleval kuul ja raha saabub tõenäoliselt ligikaudu aasta pärast üleujutusi. Rumeenlased, kes selle raha saavad, ei teadvusta, et Euroopa Liit aitab neid.

  Kyösti Virrankoski, raportöör. − (FI) Härra juhataja, tahaksin tänada kõiki, kes minu raporti kohta tagasisidet andsid.

Ütleksin, et nüüd, kus Euroopa Liit on 27 liikmesriigiga ühendus, kus on 480 miljonit elanikku, tuleb juhtimist ja haldust lihtsustada ja tõhustada. Tegevuspõhine juhtimine ja eelarvestamine võimaldavad seda kindlalt, volitused ja vastutusalad on asjakohastel tasanditel jagatud, et oleks võimalik vastutustundlikult juhtida ja programme tõhusalt rakendada.

Lõpetuseks tahaksin teid kõiki tänada ja eriti tahaksin soovida proua Grybauskaitėle õnne ja edu tema tulevaste väljakutsetega seoses. Teiega oli väga meeldiv koos töötada ja me panime tähele, et parlamendi ja komisjoni vahel valitses suurepärane koostöö. Tänan teid ja soovin teile kõike head.

  Reimer Böge, raportöör. – (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, tahaksin kõigepealt tänada volinikku. Pärast algset teineteise tundmaõppimise etappi oleme tõhusalt, konstruktiivselt ja avatult koostööd teinud. See on ilmnenud mitmete viimaste aastate läbirääkimiste tulemustes. Soovin teile lähinädalateks kõike head. Tahaksin soojalt tänada ka oma kolleege parlamendiliikmeid nende tõsise töö eest ja arutelu eest enne homset hääletust täiskogul ning tänada proua Guy-Quinti raportööri rolli eest Lissaboni lepingu eelarvemõju käsitleva raportiga seoses. Me leppisime ühismenetlusel kokku raportite põhipunktides, eriti kolmeastmelise lähenemisviisi ja ajakava valdkonnas.

Kuigi me mõistame, et praegune 2007.–2013. aasta finantsperspektiiv ja sellega seonduv 2006. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe kujutasid endast maksimumi, mida läbirääkimistel saavutada suudeti, oleme samas täiesti teadlikud tegutsemise puudujääkidest. Seetõttu on väga oluline, et käesolev raport kutsub üles sõlmima õigeaegselt tulevikku suunatud kokkuleppeid ja tagab, et neisse oleks integreeritud täielik pühendumine. Meie töö lähinädalatel ja lähikuudel, eriti arvestades praegusi läbirääkimisi, on täielikult seotud majanduse taastamise kavaga ja nõukogule meeldetuletamisega, et kõik institutsioonidevahelise kokkuleppe osad (kuna volinik viitas mitmele vahendile) kuuluvad lahutamatult üldise finantsraamistiku juurde. Kui kõik liikmesriigid teadvustaksid seda natuke rohkem, oleksime olemasolevate õigusaktidega rohkem edu saavutanud.

Lõpetuseks tahaksin kasutada võimalust ja kutsuda komisjoni üles võtma sügisel arvesse neid tuvastusi ja kaalutlusi, mis parlament homme vastu võtab. See võiks olla suurepärane algus, et teha komisjoni ja Euroopa Parlamendi ühendatud jõupingutustega vajalikud ambitsioonikad muudatused ning töötada samal ajal välja eelarve, mis vaatab tulevikku ja on ühendatud suurema poliitilise legitiimsusega. Seda soovi väljendab parlament tugevalt ja ühiselt käesolevas raportis.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub kolmapäeval, 25. märtsil 2009.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE), kirjalikult. – (PL) Praeguse finantsraamistiku läbivaatamine on hea võimalus järele mõelda mitte ainult viisi üle, kuidas olemasolevaid vahendeid eraldatakse, vaid ka ELi eelarve tulevase reformi üle. Praegusesse eelarvesse muudatuste tegemisel ja järgmise finantsperspektiivi kavandamisel peaksime juhinduma eelkõige integratsiooni süvendamise ja konkreetsete eesmärkide saavutamise püüdest.

Hiljuti olime tunnistajaks põhjalikele muudatustele ELi eelarve struktuuris. Kulutused ühisele põllumajanduspoliitikale ei moodusta enam suuremat osa ühenduse vahenditest. Praegu saavad suurima toetusega arvestada ühtekuuluvuspoliitika ja Lissaboni strateegia täideviimise meetmed. Selline areng tuleb kahtlemata kasuks innovaatilistele, teadmistepõhisele majandusele orienteeritud ja kõrge tööhõivega Euroopa tulevikule. Kuid kõnealune muudatus ei tohi aset leida nii, et õõnestatakse Euroopa toiduainetega kindlustatust ja vähendatakse põllumajandustootjate sissetulekut.

Muretvalmistav on ka ELi liikmesriikide kogurahvatuluga seoses ELi eelarve taseme vähendamine. Statistika näitab, et kui me oleksime praeguses finantsperspektiivis säilitanud eelarve ajavahemiku 1993–1999 tasemel (arvutatud SKP sama protsendimäära järgi), oleks meil ELi poliitikate teostamiseks täiendavad 200 miljardit eurot. Surve, mida me ELi eelarve vähendamiseks täheldame, on kahjulik, sest see vähendab eelarve paindlikkust ja võimet reageerida muutuvatele vajadustele. Seetõttu kutsun ma üles ELi eelarvet uutele väljakutsetele vastavaks kohandama mitte ühiselt põllumajanduspoliitikalt vahendeid ära võttes, vaid ELi eelarvevahendeid asjakohaselt suurendades.