Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2006/0088(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0143/2009

Esitatud tekstid :

A6-0143/2009

Arutelud :

PV 24/03/2009 - 15
CRE 24/03/2009 - 15

Hääletused :

PV 25/03/2009 - 3.1
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0167

Arutelud
Teisipäev, 24. märts 2009 - Strasbourg EÜT väljaanne

15. Ühised konsulaarjuhised: biomeetrilised tunnused ja viisataotlused (arutelu)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on teise lugemise soovitus (A6-0143/2009), esitatud Kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjoni poolt, teemal „Ühised konsulaarjuhised: biomeetrilised tunnused ja viisataotlused (05329/1/2009 – C6-0088/2009 – 2006/0088(KOD)). Raportöör: paruness Ludford.

 
  
MPphoto
 

  Sarah Ludford, raportöör. − Proua juhataja. Komisjoni ettepanek, mille raportööriks parlamendi poolt ma olen, on neljas osa viisainfosüsteemi (VIS) paketist, mis tuleb pärast VISi määrust, viisainfosüsteemi juurdepääsuotsust ja meedet, kuidas kasutada VISi Schengeni piirieeskirjade alusel.

Eksisteerivate ühiste konsulaarjuhiste muutmise tulemusena tekib kõigepealt kohustus lisada biomeetrilisi andmeid, mis säilitatakse VISis, ja tekitada standardid nende lisamiseks, kuid teiseks sisaldab see sätteid viisataotluste vastuvõtmise organiseerimise kohta.

Viisaeeskirjade täielikku ülevaatust viiakse koos viisaeeskirjadega läbi, mille raportööriks on minu ALDE fraktsiooni kolleeg Henrik Lax. Pärast vastuvõtmist saab meie poolt praegu arutletav seadusandlus viisaeeskirjade lahutamatuks osaks. Peamine põhjus ettepanekute lahutamiseks peitus selles, et komisjon eeldas, et viisaeeskirjad võetakse vastu hiljem kui käesolev ettepanek, ja nad ei tahtnud, et viisaeeskirjade vastuvõtmine takistaks VISi käivitamist.

Minu arusaama järgi saab VISi kesksüsteem valmis käesoleva aasta detsembriks ja see võiks tegevust alustada esimeses piirkonnas – Põhja-Aafrikas – 2010. aasta alguses. Olen nõukoguga pidanud läbirääkimisi päris pikka aega. Kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjon kiitis minu raporti heaks 2007. aasta novembris. Kahjuks ei jõudnud me kokkuleppeni esimeseks lugemiseks ning seega palusin 2008. aasta juulis parlamendilt oma raportile toetust. Ometi õnnestus meil Prantsusmaa eesistumise ajal saavutada piisavalt edu, et ma sain käesolevat kompromissi soovitada teisel lugemisel.

Me seisime silmitsi nelja probleemiga. Sõrmejälgede vanuspiir, liikmesriikide julgustamine koostööks, lubades samal ajal sõlmida kokkuleppeid välispakkujatega viimase abinõuna, andmekaitse ja turvalisus ning teenustasu välispakkujatele.

Sõrmejälgede küsimusega seoses soovitas komisjon hakata sõrmejälgi võtma lastelt alates kuuendast eluaastast. Tegelikult muutuvad noorte laste sõrmejäljed kiiresti ja mind pole veel suudetud ümber veenda, et praegu teatakse piisavalt nii noortelt inimestelt võetud sõrmejälgede hilisemasse usaldusväärsuse kohta. Hoolimata mitmetest palvetest ei jõudnud minuni kunagi usaldusväärset tõestusmaterjali selle kohta, kuidas kuue ja kaheteistkümnenda eluaasta vahel võetud sõrmejäljed saaksid olla kinnitus- või tuvastusallikaks mitmeid aastaid hiljem, ilma et ei võiks esineda vigu.

Nõukogu reaktsioon ühes etapis oli ettepanek võtta noortelt lastelt sõrmejälgi iga kahe aasta tagant iga viie aasta asemel, nii nagu seda tehakse täiskasvanute puhul, kuid see oleks perekondadele äärmiselt ebamugav. Seega nõudsin kainet ja praktilist lähenemist, millest lähtuvalt oleks noorim vanusepiir kaheteistkümnes eluaasta, ja nõukogu nõustus välja jätma nooremad kui kaheteistaastased lapsed, millega kaasneb antud vanusepiiri ülevaatus kolme aasta pärast, kui komisjoni vastutusel on läbi viidud üksikasjalik uuring.

Nüüd räägin liikmesriikide koostööle julgustamisest, lubades samal ajal välispakkujate kasutamist. Mul pole midagi allhanke üldise kontseptsiooni vastu, kuid peavad olema kehtestatud kindlad tingimused, mis kindlustavad ausa viisade väljaandmise protsessi, selleks et tagada allhanke kasutamise ainult viimase võimalusena ja et garanteerida andmekaitse ja -turve.

Seetõttu õnnestus meil teksti sisse kirjutada hierarhia, millest lähtuvalt koostöö piiratud esindatuse, ühispaiknemise või ühiste rakenduskeskuste alusel on esimene valik ja ainult siis, kui nendest lahendustest ei piisa tagamaks head geograafilist katvust, tuleb mängu allhange. Kompromissiga saab selgeks, et liikmesriigid jäävad vastutavaks andmekaitse eeskirjade ja mis tahes riigiseaduste rikkumiste eest.

Oluline aspekt on see, et kolmandates riikides, kus krüptimine on keelatud, kehtivad spetsiaalsed reeglid. Konsulaatide või välise teenusepakkuja ja liikmesriigi vaheline elektrooniline andmeülekanne on keelatud ja liikmesriigid peavad tagama, et elektroonilised andmed antakse üle füüsiliselt, CD-plaadil, täielikult krüpteeritult, millega kaasnevad eritingimused.

Lõpuks oleme seoses viisatasudega edukalt suutnud nõuda tingimusena välispakkujatele, kes kehtestavad viisatasule lisaks teenustasu, et viisataotlejatel oleks alati otsene juurdepääs konsulaadile. Arvan, et see on väga oluline.

Lõppude lõpuks oleme saavutanud mõistliku kokkuleppe. Kompromissid võideldi raskelt välja ja arvan, et oleme ühtse viisapoliitika suunas astunud sammu edasi.

 
  
MPphoto
 

  Androulla Vassiliou, komisjoni liige. − Proua juhataja. Kõigepealt edastan asepresidendi Barrot’ vabandused, et ta ei saanud täna teiega siin olla.

Mul on hea meel, et parlament on vastu võtnud nõukogu ühise seisukoha ja nii vorminud poliitilise leppe, mille suhtes antud ettepaneku raames triloogi jooksul 2008. aasta teisel detsembril kokku lepiti. Tänan nii parlamenti kui ka liikmesriike kompromissitahte eest, mida nad selle instrumendi formaalse heakskiitmiseni üles näitasid, ja eriti tänan raportööri, paruness Ludfordi ja kaasraportööre nende toe ja koostöö eest. Antud kokkulepe võimaldab viisainfosüsteemi ettevalmistustel jätkuda, mille käivitamine on plaanitud käesoleva aasta lõpuks.

Parlamendi soovitusel on komisjon palunud teadusuuringute ühiskeskusel uurida alla 12-aastastelt lastelt sõrmejälje võtmisega seotud tõsist küsimust. Tehnilised tingimused on kirja pandud ja saadetakse parlamendile ja nõukogule lähitulevikus.

See ühiste konsulaarjuhiste muutus tekitab ka allhangete jaoks läbipaistva ja harmoniseeritud juriidilise raamistiku, hõlmates ka lisatasude küsimust.

Komisjon leiab, et kokkulepitud tekst on tasakaalus ja nagu kirjas komisjoni teates parlamendile, saab komisjoni täieliku toetuse.

 
  
MPphoto
 

  Ewa Klamt, fraktsiooni PPE-DE nimel. (DE) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad. Selleks, et täide viia Euroopa Liidu väidet olla vabaduse, julgeoleku ja õigluse ala, on meie ülesandeks kontrollida sisenemisviisade väljaandmist inimestele, kes reisivad ELi väljastpoolt Euroopat. Uute eeskirjade alusel peavad ELi saatkonnad ja esindused tulevikus taotlejatelt sõrmejäljed võtma ja taotlejaid pildistama. Sellega täidame neli eesmärki.

Esiteks lihtsustab see pettuste ja kuritarvitamiste vastu võitlemist, sest biomeetrilised identifikaatorid muudavad viisade võltsimise keerulisemaks. Teiseks hoiab see ära viisadega äritsemise. Kolmandaks muutub viisa taotlemise protsess kiiremaks. Neljandaks muutub lihtsamaks piiride kontrollimine, sest biomeetrilised identifikaatorid võimaldavad piirivalvuritel kiiresti kindlaks määrata, kas nende ees seisev inimene on see, kellele viisa väljastati.

Oleksime hea meelega toetanud komisjoni ettepanekut hakata sõrmejälgi võtma alates kuueaastastelt lastelt, et ära hoida inimkaubitsemist. Kahjuks enamus koda seda ettepanekut ei pooldanud.

Euroopa Rahvapartei (Kristlikud Demokraadid) ja Euroopa Demokraadid toetavad suure enamusega kompromissi, et liikmesriik vastutab taotluste vastuvõtmise ja töötlemise eest ning peab ka viimase võimalusena olema suuteline välispakkujatega koostööd tegema. Otsustav asjaolu, mistõttu nõustusime sellise koostööga, on see, et liikmesriigid jäävad sellistel juhtudel vastutavaks andmekaitse ja -turbe eest. See tähendab, et välispakkujatelt asjassepuutuva liikmesriigi ametnikele saadetavad elektroonilised andmed peavad alati olema täielikult krüptitud.

Tänan raportööri ja teiste fraktsioonide kaasliikmeid, kes on variraportööridena selle projekti kallal kolm aastat töötanud.

 
  
MPphoto
 

  Roselyne Lefrançois, fraktsiooni PSE nimel. (FR) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad. Proua juhataja, olete käimasoleva istungi juhataja ja seetõttu räägin teie nimel sellel teemal, mille osaline olete koostajana olnud.

Esiteks õnnitlen südamest paruness Ludfordi projekti panustatud energia ja tulemuste eest, mida ta selle teema keeruliste arutelude käigus suutis saavutada. Arvan, et parlament võib saavutatud tulemuste üle uhke olla, sest nagu olime tunnistajaks, polnud ülesanne kergete killast.

Tõstan esile kaks spetsiifilist punkti, mis minu arvates on olulised ja mille üle võime eriti uhked olla. Esiteks, alaealiste sõrmejälgede võtmise vanusepiiri tõstmine kuuendast eluaastast kaheteistkümnenda eluaastani. Teiseks, põhimõtte heakskiitmine, mille alusel võivad liikmesriikide konsulaadid ainult viimase võimalusena ja koos spetsiifiliste garantiidega rangest raamistikust lähtuvalt allhankelepingu alusel üle anda biomeetriliste andmete kogumise eraasutustele.

Tean, et mõned leiavad, et vastuvõetud lahendus ei ühildu täielikult valikuvõimalustega, mida meie välja pakkusime, eriti mis puudutab andmekogumist teenusepakkujate poolt diplomaatilistes ruumides ja andmete ülekannet krüptitud e-posti teel või isegi krüptitud, diplomaatilises kotis transporditavate elektrooniliste andmekandjate teel.

Meie vastus on aga see, et eraasutusi võib kasutada ainult Euroopa seadusandlusest lähtuvalt ja andmed peavad täielikult teenusepakkuja poolt kodeeritud ja üle kantud liikmesriigi ametiasutusele.

Lisaks saime soovituse, et nende kolmandate riikidega, kes keelavad elektroonilisel viisil edastatavate andmete krüptimise, on vaja läbi rääkida. Taotluste läbivaatamist, igasuguseid intervjuusid, autoriseerimistoiminguid ja viisakleebiste printimist ning lisamist korraldavad ainult diplomaatilised või konsulaadi esindajad.

Samasugused tingimused kehtivad ühtse asukoha korral, ühest liikmesriigist teise liikmesriiki andmete ülekandmisel. Teisisõnu, liikmesriigi esindatus teise riigi kaudu kolmandas riigis.

Lõpuks, kui teenuspakkujate tegevuste üksikasjalikud tingimused on kirjeldatud teksti lisas, siis tuleb need määratleda ka tervikliku, siduva juriidilise instrumendina.

Nende tulemuste valguses võime ainult tunda heameelt nende tagatiste üle, mis on saadud parema Euroopa viisapoliitika kasutuselevõtu tulemusena. Viimatimainitust on Euroopa üldsusele kindlasti kasu ja see aitab meil parandada meie suhteid kolmandate riikidega.

 
  
MPphoto
 

  Tatjana Ždanoka, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Proua juhataja. Kõigepealt tänan fraktsiooni nimel paruness Ludfordi tema suurepärase koostöö eest. Ta on üks vähestest raportööridest, kelle jaoks pole miski võimatu.

Teate, et minu fraktsioon on väga kindlalt vastu laiaulatusliku biomeetrika kasutuselevõtule. Ometi on otsus juba vastu võetud. Juriidiline baas sõrmejälgede kogumisele viisade väljaandmisel tugineb viisainfosüsteemi määrusele, mis meie arvates oleks parem koht, millele lisada sätteid, mis täpsustavad nii üldisi reegleid kui ka erandjuhte.

Nüüd on meile ülioluline omandada võimalikult palju kaitseabinõusid. Selles suhtes on paruness Ludford teinud suurepärast tööd. Meie jaoks on sõrmejälgede võtmise vanusepiiri tõstmine kuuendalt eluaastalt kaheteistkümnendale eluaastale väga oluline, kuid neljateistkümnenda eluaastani oleks olnud veelgi parem.

Tervitame ka selgesõnalisi viiteid põhiõigustele, näiteks andmete kopeerimise võimalus eelmiselt taotluselt, kui viimane kanne pole vanem kui 59 kuud 48 kuu asemel, ja ka ohutu andmeturbe garantiisid.

Samas tunneme muret mitmete asjade pärast. Minu fraktsioonile ei meeldi mõte anda allhanke korras välja biomeetriliste identifikaatorite kogumeid, eriti ruumides, kus puudub diplomaatiline või konsulaadi kaitse. Samuti oleme vastu täiendavale teenustasule.

Kokkuvõtteks leiame, et biomeetrika lisamisel viisadesse on oluline mõju andmeturbele ja põhiõigustele, ilma et kaasneks olulisi kasusid. Seetõttu ei saa me parlamendi seisukohta teisel lugemisel toetada. Samas ei mõjuta see meie seisukohta Laxi aruande suhtes viisaeeskirjade kohta.

 
  
MPphoto
 

  Sylvia-Yvonne Kaufmann, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (DE) Proua juhataja, daamid ja härrad. Väärtustan raportööri pühendumust väga ja tänan teda ja kõiki teisi osalenuid soojalt viimaste aastate suurepärase töö eest. Sellegipoolest keeldun hääletamast – peamiselt seetõttu, et minu arvates on sõrmejälgede võtmine ja terve biomeetriliste identifikaatorite kasutamise protsess võrreldes probleemi suurusega proportsioonist väljas. Arvan, et siseministrite ja julgeolekuametnike soov koguda võimalikult palju isikuandmeid on väga kaheldav.

Tean, kui raske oli saada nõukogult kompromissi, mis ei kohusta alla 12-aastaseid lapsi sõrmejälgi andma. Samas teame, et seda kohaldatakse siis, kui pole laiahaardelisi uuringuid, mis tõestaks, et laste sõrmejäljed on usaldusväärsed. Poliitiline diskussioon selle üle, kas beebide ja väikeste laste sõrmejälgi on tõepoolest vaja, pole veel läbi.

Ka allhanke määrused muudavad mind mõnevõrra murelikuks. Rangeid ja standardiseeritud määruseid on kindlasti vaja, sest mõned liikmesriigid juba kasutavad väliseid teenusepakkujaid. On arusaadav, et mitmetel väga piiratud juhtudel võib olla kasulik üle kanda viisataotluste läbitöötamine välistele teenusepakkujatele. Samas ei tohiks seda teha taotlejate ja andmeturbe arvelt. Ma arvan, et nõukoguga saavutatud kompromiss on ebapiisav. Nii parlamendi õigusteenistus kui ka Euroopa andmekaitseinspektor on viidanud allhanke ohtudele, kus väline teenusepakkuja ei paikne diplomaatilise kaitse alas. Kahjuks on nõukogu neid muresid eiranud.

Veelgi suurem probleem on allhanke teenustasud. Arvan, et on vale jätta see tasu taotleja kanda. 60 euro suurune viisatasu on juba niigi palju ja kolmandate riikide kodanikele on raske seda endale lubada. Kui lisatakse kuni 30-eurone tasu, siis ei vasta see minu ettekujutusele avatud ja külalislahkest Euroopast. Kahtlemata on lihtsam, kui väga suurte riikide puhul pole vaja poolt riiki läbi reisida, et konsulaadist viisat taotleda, ja selle asemel saab taotluse esitada välisele teenusepakkujale. Kuid minu arvates tühistaksid kõrgemad tasud kohe selle kasu.

Tänan kõiki, kes on selle dokumendi kallal viimaste aastate jooksul töötanud.

 
  
MPphoto
 

  Gerard Batten, fraktsiooni IND/DEM nimel. – Proua juhataja. See ei tule üllatusena, et paruness Ludford eurofanaatilisest Liberaaldemokraatlikust parteist tahab harmoniseerida veel ühte valdkonda, mis peaks olema suveräänne riigipoliitika. Miks peaks teine ELi liikmesriik soovima ühtset süsteemi kolmandate riikide kodanike viisade vastuvõtmiseks ja läbivaatamiseks? Otsus selle üle, kes tohib ja kes ei tohi riiki siseneda, peaks kuuluma ainult konkreetse liikmesriigi pädevusse, kuid eurofanaatikute peas ei eksisteeri enam Euroopa riike ja need on asendunud suure piirideta ELi riigiga.

1997. aastast alates on Ühendkuningriiki sisenenud umbes 6 miljonit migranti. Umbes 4 miljonit on lahkunud, mille tagajärjel on rahvaarv kasvanud üle 2 miljoni. Suurbritannia praeguse immigratsioonimäära tulemusena kasvab riigi rahvaarv iga aasta üle 200 000 inimese võrra, ehk viie aastaga kasvab rahvaarv rohkem kui miljoni inimese võrra. See on võrdne Birminghami-suuruse uue linnaga. Enamik nendest migrantidest siseneb seaduslikult, sest nad on ELi kodanikud. Lisaks neile on meil tõenäoliselt ka umbes miljon illegaalset immigranti. Inglismaa on üks tihedamini asustatud riike maailmas –tihedamini asustatud, kui India, Hiina või Jaapan. Praeguste trendide kohaselt kasvab meie 61 miljoni suurune rahvaarv 2051. aastaks 75 miljonini ja 2081. aastaks eeldatavalt 85 miljonini.

Peame lahkuma Euroopa Liidust ja taastama oma piirikontrolli. Pärast seda peame otsustama, milliste riikide kodanikke oma riiki lubame, kas viisaga või ilma. ELis on palju liikmesriike, kelle kodanikke ei tohiks Suurbritanniasse viisata lubada. Suurbritannia vajab ranget viisasüsteemi, et saaksime otsustada, keda me oma riiki lubame ja keda ei luba. Mida me aga ei vaja, on Euroopa Liidu loodud süsteem.

Eeldan, et selle propageerijad õigustavad seda ainult ühiste kriteeriumite ja protsesside juurutamiseks, et kõik toimiks sujuvamalt. Samas võivad sellega kaasneda plaanivälised tagajärjed. Vaadakem näiteks teist näidet ELi õigusaktidest, mida Liberaaldemokraadid propageerisid. Euroopa vahistamismäärus tähendab seda, et teiste ELi liikmesriikide poolt kuritegudes süüdistatavaid Suurbritannia kodanikke pole võimalik Suurbritannia kohtutega kaitsta ja neid ei saa kaitsta isegi siseminister, isegi kui on ilmselge, et on tehtud suurt ülekohut. Mis tahes korrumpeerunud õigussüsteem võib nüüd nõuda Suurbritannia kodaniku väljaandmist ja me peame nõustuma. Oleme andnud ära õiguse kaitsta oma kodanikke. Varsti hakkavad meil aset leidma tagaselja kohtuistungid ja hakkame ühiselt tunnustama trahve ja konfiskeerimismäärusi. Liberaaldemokraadid hääletasid selle kõige poolt ja tervitasid seda. Need meetmed kummutavad enamiku põhiõigustest, mis on inglastele sajandeid osaks saanud ja mis on talletatud Magna Cartasse ja 1689. aasta õiguste seadusesse.

Täna pärastlõunal soovitas Graham Watson, kes on Liberaaldemokraatide juht, Gordon Brownil võtta Suurbritannias kasutusel Euroopa ühisraha, mis oleks majanduslik enesetapp ja sellest saab aru iga reaalse maailmaga kontaktis olev inimene. Nüüd tahavad Liberaaldemokraatidest fanaatikud, et me võtaksime vastu ühtse viisataotlemise süsteemi. Kui Londoni valijad saavad teada paruness Ludfordi seisukohast nendel teemadel, siis loodetavasti annavad nad talle 2009. aasta 4. juuni Euroopa valimistel ühesuunalise Euroopa Parlamendist lahkumise viisa.

 
  
MPphoto
 

  Carlos Coelho (PPE-DE).(PT) Volinik, daamid ja härrad. Nõustun sellega, et viisainfosüsteem (VIS) tuleb kiiresti käivitada ja et me vajame ühenduse eeskirju viisade suhtes. Tunnustan paruness Ludfordi tehtud tööd, kuid lõppude lõpuks ei saa ma seda kompromissi toetada mitmetel põhjustel.

Esiteks ei nõustu ma väliste teenusepakkujate kasutamisega. Kui võtsime kõikide poliitiliste fraktsioonide heakskiidul vastu Schengeni infosüsteemi teise versiooni (SIS II), siis keelas praegune parlament eraettevõtetele ligipääsu andmetele, kuigi sel juhul oli tegemist kõigest autode registreerimisandmetega. Mis õigustab parlamendi radikaalset seisukohamuutust, mis puudutab eraettevõtete luba koguda selliseid tundlikke isikuandmeid, näiteks sõrmejälgi. Kompromissis paika pandud tingimuste kohaselt on nendel ettevõtetel õigus neid andmeid enda käes hoida ühe nädala.

Teiseks, ka andmekaitse oleks pidanud parem olema. Indiviidide isikuõiguste efektiivseks tagamiseks on diplomaatiline kaitse ülioluline. Kuidas on võimalik tagada andmeturvet eraettevõtete kogutud andmete korral, kui diplomaatilist kaitset ei suudeta garanteerida? Kas oleme juba unustamas SWIFTi juhtumit, mis hõlmas USA ametkondade poolt kogutud andmete ülekannet? Kui selline olukord võib tekkida sellises riigis nagu Ameerika Ühendriigid, siis kujutage ette, mis võib juhtuda vähemarenenud riikides, kus põhiõiguste kaitse on veelgi väiksem.

Kolmandaks tõusevad viisade hinnad ja need hakkavad riigiti varieeruma. Komisjoni ettepaneku eesmärk oli ära hoida viisadega kauplemist. Lubades eraettevõtetel nõuda tasu, mis lisatakse viisa hinnale, on tulemuseks liikmesriigiti erinevad viisade hinnad. Seeläbi aitame kaasa just sellele, mille vastu tahtsime võidelda, milleks on viisadega kauplemine. Kui viisa hind ühes liikmesriigis on 60 eurot ja teises 90 eurot, siis millises riigis enamus avaldusi sisse antakse? See kehtib eriti mitme liikmega perekondade kohta. See kõik siis, kui pole veel mainitud vajadust näiteks vaadata üle Ukraina ja Serbiaga sõlmitud viisalihtsustuslepingud, mida praegune parlament nii kindlalt toetas.

Proua juhataja, selle kõige tulemusena ei saa ma kompromissi heaks kiita.

 
  
MPphoto
 

  Corina Creţu (PSE) . – (RO) Esiteks õnnitlen raportööri tema pingutuste eest luua juriidiline raamistik, mille põhjal koostada vundament biomeetrilise tuvastussüsteemi rakendamiseks.

Mõned antud raporti aspektid tekitasid tuliseid arutelusid mitmetes Euroopa Liidu liikmesriikides, eriti need, mis puudutavad biomeetrilist tuvastamist. Sellised vaidlused on hiljuti esile kerkinud ka Rumeenias, kes on eelviimane riik Euroopa Liidus, kus võeti kasutusele biomeetrilised passid, kuid esimene riik, kes rakendas uut biomeetrika standardit, sh mõlema käe sõrmejäljed ja näoilme.

Mure biomeetrilise tuvastussüsteemi kasutuselevõtu üle põhineb loomulikul kartusel, mis puudutab isikuturbe tagamist, nii nagu on täiesti loomulik olla mures selle üle, kuidas omandatud andmeid kasutatakse ja kaitstakse.

Üks liikmesriikide olulisemaid kohustusi on tagada oma kodanike julgeolek, kuid peamisi inimõigusi ohtu seadmata. Seetõttu leian, et meie kohustus on leida tasakaal meie elu kahe peamise aspekti vahel: vabaduse ja julgeoleku vahel.

See raport, mille üle täna arutleme, on pigem tehniline raport, mille eesmärk on harmoniseerida biomeetrilist tuvastust käsitlevaid meetmeid Euroopas. Meile on oluline seda teha, pidades meeles, et mitmed liikmesriigid juba kasutavad seda meetodit ilma õigusaktide raamistikuta selles valdkonnas.

Asjaolu, et näiteks alla 12 aasta vanused lapsed ja inimesed, kellelt pole võimalik füüsiliselt sõrmejälgi võtta, vabastatakse biomeetriliste viisade sõrmejälgede võtmisest, on tõestus mõõdukusest ja pragmatismist, mis peab laienema kõikidele liikmesriikidele.

 
  
MPphoto
 

  Hubert Pirker (PPE-DE).(DE) Proua juhataja, volinik. Arvan, et määrus aitab meil saavutada kahte peamist eesmärki: ühest küljest julgeolekut ja teisest küljest kodanikusõbralikumat lähenemist.

Sõrmejälgede ja fotode kasutuselevõtt tagab, et uusi viisasid ei saa võltsida ega valesti ära kasutada. Minu arvates on uued viisad kodanikusõbralikumad, sest ettepanek kehtestab ühekordse toimingu, mille käigus salvestatakse kõik vajalikud andmed korraga. Lisaks ei pea taotlejad viisaosakonda iga kord külastama, sest andmeid võidakse hoida kuni viis aastat.

Arvan, et see on ka kodanikusõbralikum, kui protsessi suudetakse lühendada, kutsudes liikmesriike üles omavahelisele koostööle või võttes kasutusele väliseid teenusepakkujaid, kui jälgitakse andemekaitsemäärusi. Garanteerime, et neid jälgitakse, sest vajalikud ettevaatusabinõud on tarvitusele võetud. Tahan kõikides tekitada kindlustunde, kes muretsevad selle pärast, et süsteemi võidakse ära kasutada või et määrusi ei järgita, kui kasutatakse väliseid teenusepakkujaid. Minu riigis on sedalaadi kogemus olnud väga positiivne. Seetõttu toetan sellist kodanikusõbralikku lähenemist.

Siiani olen toetanud ka raportööri ja õnnitlen teda. Meie koostöö jooksul pole olukord alati selline olnud, paruness Ludford. Samas pole ma rahul asjaoluga, et me ei saa võtta sõrmejälgi lastelt alates kuuendast eluaastast. Olen selle vastu ainult sellepärast, et laste turvalisuse olukord paraneks, sest nende identiteeti oleks võimalik kahtluseta tuvastada ja kuna me suudaksime ära hoida lastekaubandust ja teisi kuriteosündmuseid. Mina kahetsen, et nii ei läinud. Samas loodan, et pärast uuringu lõppemist ja hiljemalt kolme aasta pärast on kõik muutunud piisavalt mõistlikuks otsustamaks, et alates kuuendast eluaastast tuleks sõrmejälgi võtta, et lapsi paremini kaitsta.

 
  
MPphoto
 

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE).(RO) Nõukogu 2004. aasta otsus 2004/512/EÜ pani aluse juriidilisele raamistikule, mis võimaldab isikutuvastuseks biomeetrilisi andmeid koguda.

Euroopa määrus, mille üle arutleme, määratleb ühtsed standardid isikutuvastuseks kasutatavate biomeetriliste andmete kogumisele ja see põhineb rahvusvahelise tsiviillennundusorganisatsiooni vastavatel sätetel.

Suurbritannia ja Iirimaa ei kohalda antud määruse sätteid, sest Schengeni aquis nendele ei kehti.

Arvan, et isikuandmete kaitsmise järgimine on antud määruse juures eriti oluline. Praktikas tuleb neid andmeid säilitada ja töödelda vastavalt spetsiifilisele Euroopa õigusaktile. Kuna lisaks eelnevale vastutavad liikmesriigid selle organiseerimise eest, kuidas viisataotlusi vastu võetakse ja töödeldakse, langeb neile suur vastutus seoses isikuandmete austamisega.

Tahan lihtsalt öelda, et on ülioluline, et neid andmeid töötleks ja koguks volitatud personal ja et neid ei kasutataks mitte mingil juhul teistel eesmärkidel.

 
  
MPphoto
 

  Dushana Zdravkova (PPE-DE) . – (BG) Volinik, daamid ja härrad. Saavutatud kompromiss seoses biomeetrika kasutuselevõtuga, Euroopa Liidu liikmesriikide poolt väljastavate sissesõiduviisade korral garanteerib vastuvaidlematult suurema julgeoleku.

Samal ajal garanteerib see ka piisavalt võimalusi reisijate isikuandmete ja inimväärikuse kaitseks. Rõhutan ka seda, et igal juhul aitab tehniliste nõuete parandamine kaasa piiriülese kuritegevuse, ebaseadusliku immigratsiooni ja inimkaubanduse vastu võitlemisele.

Sellistele piiririikidele nagu minu Bulgaaria, millele immigrantide voolud ja rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse tegevused avaldavad suurt mõju, on uute standardite kiire ja edukas vastuvõtmine ELi välispiiride kaitsmise seisukohast olulise tähtsusega.

Lisaks pakuvad esitatud muudatusettepanekud liikmesriikidel võimaluse parandada ja kiirendada viisaväljastamise protsessi, mis kahtlemata aitab kaasa sidemete tihendamisele kolmandate riikidega. Selle tulemusel paraneb ka ELi üldine maine. Mis puudutab uue õigusakti kohaldamist, siis tuleb loomulikult arvesse võtta ka võimalikke finantstagajärgi.

Täiendavate maksude lisamine olemasolevatele võib lõppeda uute barjääride tekkega, blokeerides heauskselt reisijate liikumisvabadust. Lõpuks tahan rõhutada, et andmevahetuse korraliku turbe kindlustamine viisaväljastamise osana reisimiseks Euroopa Liidus saab olema ülioluline.

Parlament on alati kaitsnud ELi kodanike andmeid ja usun, et meist on õiglane ja moraalne, rakendada sama kõrgeid standardeid ka oma külastajate andmete kaitse korral.

 
  
MPphoto
 

  Androulla Vassiliou, komisjoni liige. − Proua juhataja. Tahan lihtsalt veelkord tänada paruness Ludfordi ja kõiki austatud liikmeid nende panuse ja kommentaaride eest. Ma edastan oma kolleegile härra Barrot’le kõik selle, mida nad on täna öelnud.

 
  
MPphoto
 

  Sarah Ludford, raportöör. − Proua juhataja. Tänan kõiki variraportööre, kes on minuga koostööd teinud. Olen olnud „proua VIS” üle nelja aasta ja koos varjudega oleme moodustanud üpris lähedase seltskonna ja ma hakkan teid kõiki taga igatsema. Eriti taga igatsema jään teid, kui võin nii öelda, proua juhataja, sest me ei pruugi üksteist pärast juunit enam näha. Meie klubi moodustasid ainult naised, mis oli ülimeeldiv, kuid tänan ka kogu projektiga seotud personali, kelle hulgas oli ka mehi. Nad kõik on olnud suurepärased.

Austan parlamendiliikmete Kaufmanni ja Ždanoka seisukohti. Saan nende seisukohtadest aru ja tänan neid väga, et nad võtsid täiel määral läbirääkimistest ja aruteludest osa, kuigi, nagu nad mainisid, ei saa nad tulemust toetada.

Mul on väga kahju, et härra Coelho ei pea võimalikuks käesolevat kompromissi toetada. Ma loodan, et ta saab aru, kui kõvasti ma võitlesin mõningate aspektide eest, mida ka tema tahtis. Lõppude lõpuks olid nad minu esialgses raportis. Kui ta arvab, et ma oleksin suutnud rohkem saavutada, siis see võiks põhjustada nõukogus ja komisjonis mõningal määral puristamist, sest arvan, et nende silmis olin ma päris keeruline klient, kellega tegeleda.

Härra Batten on kojast lahkunud. Arvan, et see oli osa tema Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei kampaaniast. Nagu proua Ţicǎu märkis, pole Ühendkuningriik osaline viisainfosüsteemis, kuna riik ei kuulu Schengeni alasse ja seega on Ühendkuningriigil täielik kontroll oma piiride üle. Arvan, et härra Batten oli mõningal määral segaduses nagu tavaliselt.

Tänan kõiki teisi kõnelejaid, kelle panused olid konstruktiivsed. Mul on hea meel, et teeme sellega lõpu, ja isiklikult tunnen, et soovin pärast seda „proua VISi” staatusest loobuda.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletamine leiab aset kolmapäeval.

Kirjalikud avaldused (kodukorra reegel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Alin Lucian Antochi (PSE), kirjalikult.(RO) Biomeetriliste tuvastusandmete kasutuselevõtt VISi osana on oluliseks sammuks usaldusväärse ühenduse loomisel viisahoidja ja passi vahel, hoides niimoodi ära valeidentiteedi kasutamise.

Samas on antud määrus põhjustanud juba esimesest lugemisest peale palju erimeelsusi nõukogu ja parlamendi vahel järgnevates küsimustes. Kuni kuueaastastelt lastelt sõrmejälgede võtmine, riskides kulusid ja ebamugavust puudutavate detailide eiramisega, millega vanemad peavad iga kord kokku puutuma, kuid nende laste sõrmejäljed muutuvad; uued väljakutsed biomeetriliste andmete kogumise organiseerimisel; ja lõpetuseks, liikmesriikide kogemuse puudumine seoses isikuandmete haldamisega ja tehniliste tõrgetega toimetulekuga.

Sellises olukorras peame tagama, et liikmesriigid rakendavad standardseid reegleid Schengeni viisade väljastamisel ja et ühised konsulaarjuhised määratletakse uuesti ja võetakse vastu. Lisaks peame suunama erilist tähelepanu nende isikute biomeetriliste andmete kaitsmisele, kes on need andmed andnud. Peame pidama meeles, et kuigi biomeetriliste andmete kogumissüsteem on mõeldud kuritegevuse ja terrorismi vastu võitlemiseks, võimaldades juurdepääsu ja teabevahetust liikmesriikide politseiametnike vahel, võivad sellele samamoodi juurde pääseda erinevad huvigrupid, kui ei töötata välja ja ei rakendata kõrgtasemel turvameetmeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Marian-Jean Marinescu (PPE-DE), kirjalikult.(RO) Viisade ühiseid konsulaarjuhiseid muutev määrus määratleb juriidilise raamistiku, mis on vajalik biomeetriliste identifikaatorite lisamiseks viisainfosüsteemi (VIS), ja ka meetmed viisataotluste vastuvõtmiseks ja läbivaatamiseks.

Antud määrus pakub viisataotluste kogumiseks välja koostöövõimaluse välise teenusepakkujaga.

Arvan, et väliste pakkujatega koostöö tegemiseks pakutud põhjused pole õigustatud ja põhjustavad viisakauplemise riski. Kuigi määrus sätestab, et liikmesriigid jäävad tegutsema operaatoritena ja välised teenusepakkujad on operaatori poolt volitatud inimesed, arvan, et vastamata on jäänud eraisikute andmete kaitsmine, kui nende biomeetrilisi andmeid käsitletakse ja neid vahetatakse.

Õigus kehtestada teenustasu lisaks tavapärasele viisatasule, põhjustab liikmesriigiti viisade hindade erinevuse. Olen ka täiesti veendunud, et ka viisataotluste arv liikmesriigiti saab olema erinev.

Soovitan nendel liikmesriikidel, kes kasutavad viisataotluste vastuvõtmisel ja läbivaatamisel „allhanget” seda ohtu meeles pidada ning oma juriidiline raamistik üle vaadata, et see minimeeriks viisataotluste kogumise võimaluse välispakkujate poolt.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika