Istungi stenogramm

Kolmapäev, 25. märts 2009 - Strasbourg

4. Selgitused hääletuse kohta

Suulised selgitused hääletuse kohta

– Raport: Sarah Ludford (A6-0143/2009)

  Daniel Hannan (NI). – Proua juhataja, kindlaks määratud välispiirid on vältimatult vajalik riikluse tunnus. Igasugused muud ülesanded saab anda kohalikule omavalitsusele või delegeerida tõesti rahvusvahelistele ühendustele, aga riik, mis ei suuda enam määrata kindlaks, kes võivad tema piiri ületada ja tema territooriumile asuda, ei ole mingi riik.

Euroföderalistid – sealhulgas selle raporti autor, lugupeetud paruness Ludford – mõistavad seda asjaolu hästi, mistõttu viimase viie aasta jooksul on nende peamine püüdlus olnud ühtlustada justiits- ja siseküsimusi. Võluvalt orwellilikus tõeministeeriumi stiilis nimetuse „vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala“ all on nad ühtlustanud sisserände ja varjupaiga teemad, loonud Euroopa prokuratuuri, üleeuroopalise kohtunikekogu, ühtse kriminaalõigussüsteemi ja isegi ühtse politseijõu Europol. Muidugi on see nende seisukohast – nende, kes soovivad ühtset Euroopa riiki – siiani loogiline, aga ma soovin, et neil oleks julgust ja viisakust kõigepealt küsida inimestelt ja panna Lissaboni leping hääletusele. Pactio Olisipiensis censenda est!

⁂

  Alexander Alvaro (ALDE). – Proua juhataja, paluksin Euroopa Parlamendi presidendil arvestada, vaatamata Martin Schulzi öeldule, et me peaksime järgima Voltaire’i, eriti kuna olen liberaalide fraktsioonist: isegi kui ma polnud nõus selle pisiasjaga, mida see isik öelda soovis, leian, et tal on õigus oma seisukohta väljendada – nagu oli ka neil kahel. Ma pooldan võrdset kohtlemist ning me suudame eri arvamustega arvestada. Me ei peaks sel teemal sõnavabadust kaotama, isegi kui ma pole nõus kõigega, mida tal on öelda.

  Juhataja. − Tänan teid, härra Alvaro. Ma selgitasin, et ma kavatsesin igal juhul härra Gollnischile sõna anda, aga soovisin hääletuse lõpule viia.

– Raport: Esko Seppänen (A6-0109/2009)

  Daniel Hannan (NI). – Proua juhataja, hääletasime just Euroopa Investeerimispanga kapitali kahekordistamist. Võiksime mõelda laiemalt ja küsida: „Milleks Euroopa Investeerimispanka vaja on?“ Teoreetiliselt on teda vaja selleks, et teha sooduslaenud kättesaadavaks raskustes ettevõtjatele, aga kes on tegelikult laenusaajad?

1990ndatel oli ainus suurim EIP heldekäelise abi saaja Ühendkuningriigis British Airways, mis ei ole just napi kasumimarginaaliga väike ettevõtja. Ma ei saa jätta vahele ütlemata, et kogu selle aja on British Airways olnud ka Suurbritannia eurole ülemineku kampaania peamine toetaja.

Ma küsin uuesti laiemalt: mis on Euroopa Investeerimispanga eesmärk? Pakun sellele küsimusele vastuseks, et EIP eesmärk on omaenda töötajatele tööd pakkuda. Ta on saanud Brüsseli rahamasina osaks, suur mehhanism, mille kaudu võetakse maksumaksjatelt raha ja jaotatakse neile õnnelikele, kes süsteemis töötavad. EL võis kunagi olla idealistlik – või vähemalt ideoloogiline – projekt, aga temast on ammu saanud hea elatise teenimise koht, mis ongi see, mis muudab tema positsioonilt tõrjumise nii pagana raskeks.

– Raport: Marian-Jean Marinescu (A6-0002/2009)

  Michl Ebner (PPE-DE). – (DE) Proua juhataja, tahaksin öelda härra Hannanile, et Euroopa Keskpank on samuti hea asi, kuna meil ei toimunud valuuta odavnemist, mida kahjuks on viimastel kuudel pidanud Suurbritannia nael üle elama. Võib-olla on see märk, et peaksime tema positsiooni üle vaatama.

Seoses Marinescu raportiga ütlen, et hääletasin teadlikult selle raporti poolt. Arvan, et funktsionaalsed õhuruumiosad on õige reaktsioon praeguse aja probleemidele. Need tulevad hilinenult, aga vähemalt tulevad. Need pakuvad olulist eelist, vähendades maandumisluba ootavate lennukite hulka ja ummistatud koridore, ning toovad kasu keskkonnale ja hoiavad lennureiside hinnad madalal. Sel põhjusel arvan, et aeronavigatsiooniteenused aitavad siin palju kaasa.

– Raport: Marian-Jean Marinescu (A6-0515/2009)

  Michl Ebner (PPE-DE). – (DE) Proua juhataja, sooviksin kasutada võimalust ja lisaks selgitustele, et hääletasin poolt, tõstatada ka küsimuse, mis mulle suurt muret valmistab, nimelt lennukikütuse maksustamise probleem. Seda teemat reguleeritakse endiselt 1944. aasta Chicago konventsiooni alusel. Ma ei mõista, miks me peame endiselt seda õigusakti järgima ning miks Ameerika Ühendriigid suruvad meile siin midagi peale ega lase meil muuta seda, mida oleks ammu pidanud olema muudetud, kuna on ebaõiglane, et autode, transpordisüsteemide ja muud kütust tuleb maksustada ning samal ajal lennukikütust mitte. See on konkurentsi moonutamine ning me võiksime kehtestada lennukikütuse maksu ja saavutada parema konkurentsi 27 liikmesriigiga liidus vähemalt üleminekuetapis.

– Raport: Kartika Tamara Liotard (A6-0512/2009)

  Anja Weisgerber (PPE-DE). – (DE) Proua juhataja, uuendtoidu alane määrus ühtlustab uuendtoidu ja uuendkoostisosade heakskiitmist ja kasutamist Euroopa Liidus. See on tähtis samm toiduohutuse ulatusliku tagamise jaoks. Selle määruseta ei oleks meil lubade väljastamise kontrolli ega piiranguid. Oleme selles määruses taganud, et meil on ranged kriteeriumid, mida saab tarbijakaitses kasutada. Lubade andmisel teeb Euroopa Toiduohutusamet lõppkokkuvõttes otsuse uuendtoidu ohutuse kohta, tagades sellega ühtlustamise kogu Euroopas.

Lisaks ohutusküsimustele on seoses uuendtoiduga väga tähtsad ka eetikaküsimused. See hõlmab loomkatsete vältimise või kloonitud loomadest saadud toiduainete kasutamise ärahoidmise küsimust. Seepärast avaldan heameelt asjaolu üle, et neid eetilisi aspekte võetakse loa andmisel arvesse. Me soovisime, et eetiliste piirangute puhul võetakse arvesse teaduse ja uute tehnoloogiate eetika Euroopa töörühma arvamust.

Olen tänulik, et seda võeti arvesse, ning seetõttu sain hääletada kogu raporti poolt.

– Raport: Reimer Böge (A6-0110/2009)

  Antonio Masip Hidalgo (PSE). – (ES) Proua juhataja, kasutades ära asjaolu, et me räägime eelarvest, arvan, et peaksime valmistama end ette, et rääkida läbi kivisöe toetuse jätkamine järgmisel aastal; see on väga oluline kodumaine energiaallikas.

Ma hoiatan sellest piisavalt ette, kuna üks mõjukas ametnik lubas endale kohatult vastupidise seisukoha väljendamist, lekitades selle ühte majandusväljaandesse; see on üldsuse segadusse ajanud.

Asi pole mingil juhul nii. Pärast 2012. aastat peame jätkama minu riigist pärit kivisöe toetamist ja ma soovin, et parlamendi menetluste stenogrammis oleks see fakt kirjas. Lugupeetud ametnikud, palun piirduge selle kava jõustamisega ja seejärel alates 2012. aastast dokumendiga, mida hakkame valdkonna esindajatega järgmisel aastal läbi rääkima.

  Mario Borghezio (UEN). – (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, Euroopa Parlament peab eelarvepädeva asutusena tegema hinnangu, et aidata kaasa 2007.–2013. aasta finantsraamistiku läbivaatamisele.

Selle hinnangu jaoks paluksin raportööril, ent lisaks ka – ja see on kõige olulisem – presidentuuril heita valgust tekkivale murele; see on Euroopa Parlamendi liikmete vabatahtliku täiendava pensionifondi täielik või osaline, seda ma ei tea, kohustuste täitmatajätmine.

Kas on tõsi, et vahendeid on puudu ja investeeringud on tehtud jumal teab millistesse Luksemburgi fondidesse? Kas on tõsi, et fondi eest vastutavad asutused, mida peaks jälgima Euroopa Parlament, investeerisid fondidesse, mis on samas finantssegaduses, millest me väljapääsu otsime?

Loodan, et mitte, aga ma ei muretse ei enda ega ka teiste parlamendiliikmete pensioni pärast, vaid selle pärast, et Euroopa maksumaksjad on tulevikus sunnitud Euroopa Parlamendi kaudu taotlema täiendavaid vahendeid Euroopa Liidult, et katta puudujääk, mille peaksid kinni maksma need, kes selle tekitasid ja kes peaksid selle eest vastutama. Me oleme järelevalveasutus; peame kõigepealt oma majas korra majja lööma ja vaatama Euroopa Parlamendi ja tema liikmete makstud vahendeid.

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). – Proua juhataja, alati on meeldiv olla teiega hääletuse selgituste juures. Inimesed hakkavad varsti kõnelema.

Praegune finantskriis on rõhutanud probleeme, mis kaasnevad niivõrd pikaajalise finantsraamistikuga. Kes oleks osanud paari aasta eest ette näha, kui suurt kahju suudavad laenukriis ja selle tagajärjed tekitada. Usun, et see läbivaatamine annab meile siin Euroopa Parlamendis hea võimaluse ja paljastab ühe probleemi. Ilmnenud probleem on tegelikult selline, mille oleme ise põhjustanud.

Meil on uus tööstusharu, mis on loodud Brüsselis. See ei ole tootev tööstus, kuigi see pakub mõningaid töökohti. See on lobistide ja eriti valitsusväliste organisatsioonide eestveetav tööstusharu. See on üsna pahaendeline tegevusala. See on suures osas isetekkeline. Komisjon konsulteerib valitsusväliste organisatsioonidega mingil teemal, valitsusvälised organisatsioonid kutsuvad üles võtma meetmeid, nad teevad Euroopa Parlamendi liikmete juures lobitööd, et saada sellele üleskutsele poliitiline toetus, komisjon viib lõpuks ellu programmi sel teemal ning – jah, arvasite õigesti! – valitsusvälised organisatsioonid, kes ütlesid komisjonile, et seda programmi on vaja, üritavad seda ise juhtima hakata. See oli raisatud võimalus, kuna oleksime võinud öelda, et me ei hakka seda tulevikus tegema.

  Philip Claeys (NI). – (NL) Proua juhataja, härra Böge raport on üks suur taotlus, et saada Euroopa Liidult lisarahastamist, ja see ei tule mingi üllatusena. Mind häirib eriti siiski see, et me tegeleme jälle raportiga, milles viidatakse selgelt Lissaboni lepingule, see on leping, mis on Iirimaa rahvahääletusel kehtetuks tunnistatud. Seega, kuna iirlased said esimest korda selgelt valesti aru, hääletavad nad sügisel peetaval uuel rahvahääletusel uuesti. Te mõtlete kindlasti, et Euroopa Parlamendil oleks vähemalt sündsust oodata hääletajate otsust enne Lissaboni lepingule viitavate tekstide heakskiitmist. Eile kiitsime heaks teise raporti Euroopa kodanikega peetava dialoogi kohta. Aga kui me tõesti soovime, et see dialoog toimiks, siis peame vähemalt hääletajate otsust austama.

  Jim Allister (NI). – Proua juhataja, hääletasin selle raporti vastu kahel põhjusel. Esiteks seetõttu, et selle kaalutlemata ja järelemõtlematud nõudmised veelgi rohkemate vahendite järele, et katta ELi pillavaid kulusid – mis Ühendkuningriigi jaoks tähendab muidugi veel suurema aastase netosissemakse nõuet, tekitavad meile täiendava puudujäägi.

Teine põhjus, miks ma selle raporti vastu hääletasin, on see, et raportis eeldatakse Lissaboni lepingu rakendamist, arvestamata selle lepingu läbikukkumist ratifitseerimisel. Pealegi oleks Lissaboni leping ise kulusid veelgi suurendanud, kuna tuli rakendada uusi pädevusvaldkondi ja uusi ettevõtmisi, nagu heldekäeline kulutamine kosmosepoliitikale, mis oleks selle alla ulatunud, ja muud poliitikavaldkonnad seoses kliimamuutusega. Seega hääletasin neil põhjustel selle raporti vastu.

  Neena Gill (PSE). – Proua juhataja, avaldan heameelt selle finantsraamistiku läbivaatamise üle, kuigi olin pettunud, et muudatusettepanek, milles paluti ühise põllumajanduspoliitika põhjalikku reformi, lükati tänasel hääletusel tagasi. Usun, et peame kiirelt korraldama ümber ELi rahastamissüsteemi, ning on kahetsusväärne, et paljud rahastamisvood on vanad ja iganenud kohustused, millel on väike lisandväärtus.

Me ei sea prioriteediks uusi küsimusi, millel ei ole piisavaid vahendeid. Me peame kiiresti rahastama energia- ja kliimamuutuse kavasid ning investeerima märkimisväärselt rohelisse tehnoloogiasse. Minu suurim mure on siiski rubriigi 4 pärast, mis on juba mitu aastat pidevalt alarahastatud. Samal ajal kui Euroopa Liit soovib olla üks suuremaid üleilmseid osalisi, takistab seda täielikult nende eesmärkide täitmiseks vajalike ressursside puudus. Samuti olen mures, et meil on kõigi välisrahastamise programmide allhanke poliitika. Selle tulemusena avaldab see kahjulikku mõju ELi rollile üleilmse osalisena arengumaades. Sellegipoolest toetasin seda läbivaatamist.

– Resolutsiooni ettepanek: B6-0141/2009 (majanduspartnerlusleping – CARIFORUMi riigid)

  Marian Harkin (ALDE). – Proua juhataja, soovin kommenteerida CARIFORUMi resolutsiooni muudatusettepanekut 9 ja tegelikult ka Côte d’Ivoire’i resolutsiooni muudatusettepanekut 4. See esines järgmises kuues resolutsioonis.

Muudatusettepanekus palutakse viivitamata kaotada eksporditoetused. Ma ei saanud toetada seda muudatusettepanekut, kuna meie poliitika ELis on kaotada need järk-järgult 2013. aastaks. Praegu suurendab komisjon eksporditoetusi piimandussektoris, kuna piima maailmahind on langenud alla tootmiskulu.

Muudatusettepanekus on märgitud ka, et ELi eksporditoetused on suur takistus AKV riikide tootjate jaoks põllumajandusloomade ja piimandussektoris.

Me kõik teame, et see on liialdatud väide. Kui kaotaksime viivitamata igasugused eksporditoetused, siis tegelikult hävitaksime suure osa enda piimatööstusest ja toiduohutusest selles sektoris, ning ma kahtlen tõsiselt, kas Euroopa Parlament soovib seda teha.

  Syed Kamall (PPE-DE). – Proua juhataja, enne kui alustan, sooviksin avaldada austust eelkõnelejale, Jim Allisterile. Ma ei pruugi tema seisukohtadega alati nõustuda, kui need on jõuliselt esitatud, aga pean ütlema, et kui ma oleksin Põhja-Iirimaa valija, siis ma ilmselt leiaksin, et siin parlamendis ei leidu Põhja-Iirimaa jaoks ustavamat sõpra kui Jim Allister.

Käsiloleva hääletuse ning ELi ja CARIFORUMi riikide tehingu kohta arvan, et me peaksime tunnistama, et isegi kui tehingu üle tuntakse palju muret, sest EL üritab agressiivselt oma turge avada, siis ei kehtesta samal ajal ta tähtaega turgude liberaliseerimiseks ja paneb mitmed Kariibi mere piirkonna riigid tunnistama, et nad peavad püüdlema mitmekesisuse poole. Liiga kaua on nad osutanud Briti ja teiste endiste kolonialistide süüle, et kasutada banaanide ja suhkru sooduskohtlemist.

Te ei saa jätkata nii-öelda „magusamajandusega“, kui kavatsete konkureerida üleilmses digitaalses maailmas, ning ma avaldan heameelt majanduspartnerluslepingu selle aspekti üle.

  Neena Gill (PSE). – Proua juhataja, hääletasin majanduspartnerluslepingute resolutsiooni poolt, kuna vaid võrdse partnerluse kaudu saame aidata teistel riikidel kogeda majandusedu hüvesid. Avaldan heameelt meie uuelt volinikult, Cathy Ashtonilt saadud kinnituste üle, et hajutada paljude isikute kartusi majanduspartnerluslepingute suhtes. Ta väärib aplausi selles küsimuses konsensuse saavutamise eest.

Selles resolutsioonis on välja pakutud palju punkte, et anda vastulöök esialgse teksti negatiivsetele sätetele. Intellektuaalomandi õigustega seotud sätted lihtsustavad juurdepääsu geneerilistele ravimitele ja muudavad selle ohutumaks, ning soovitused, et riigid peaksid valima oma arengukiiruse, hoiab ära järsu ja kahjustava liberaliseerimise.

Euroopa peab asuma ka partnerlusse AKV-riikidega, kui nad ei ähvarda neid riike intellektuaalselt, sotsiaalselt ja majanduslikult kurnata. Hiljutine AKV missioon Guyanasse näitas, et kaubandusel võib heade eesmärkide teenistusse rakendatuna olla väga suur mõju, aga kaubanduslepingud peavad olema otsekohesed, tagama avatud dialoogi ja põhinema vastastikusel austusel.

– Resolutsiooni ettepanek: B6-0148/2009 (majanduspartnerlusleping – Côte d’Ivoire)

  Syed Kamall (PPE-DE). – Proua juhataja, nagu enamiku teiste majanduspartnerluslepingute puhul, muretseti palju selle üle, kuidas EL soovib turud asümmeetriliselt avada. Eriti Côte d’Ivoire’i puhul muretseti selle pärast, et tegelikult ei ole selles riigis stabiilset valitsust, ning muretseti ka, kas te saate teha sellises seisus riigiga tehingu.

Aga jällegi peame tunnistama, et majanduspartnerluslepingute eelis on see, et esimest korda on võimalus kuulata tarbijaid ja ettevõtjaid neis riikides, selle asemel, et kuulata valitsusi. Ja kui kõnelete ettevõtjatega paljudes neist riikidest, siis nad ütlevad: palun võimaldage meile juurdepääs kaupadele ja teenustele, mida te praegu põhjas ja läänes kasutate, et me saaksime luua jõukust, tekitada töökohti ega sõltuks enam pikaajaliselt abist.

Vaid ettevõtjate, see tähendab jõukuse loojate kaudu neis riikides saame need riigid pikaajalisest vaesusest välja aidata.

– Resolutsiooni ettepanek: B6-0143/2009 (majanduspartnerlusleping – Vaikse ookeani piirkonna riigid)

  Martin Callanan (PPE-DE). – Proua juhataja, vabandan, et hoiame teid lõunapausi ajal oma hääletuse selgitustega kinni.

AKV ja ELi parlamentaarse ühisassamblee poliitikaküsimuste komisjoni esimehena olen pidanud mitmeid arutelusid nende väikeste, äärealadel paiknevate – ja äärmiselt kaugete – riikidega Vaikse ookeani lõunaosas. Neid ei ole õnnistatud rohkete loodusvaradega ning muidugi on nad äärmiselt kauged ja raskesti ligipääsetavad, mistõttu on väga oluline, et me hõlbustaksime nende toodete juurdepääsu meie turgudele ning võimaldaksime oma toodetel aidata ja arendada nende enda turge nende asukohas. Me peaksime võtma arvesse nende ainulaadset geograafilist asukohta ning kehtestama meetmed, et leevendada nende olukorda ning aidata nad järjele majandusarengu ja meile endile kättesaadava jõukuse tagamiseks.

Neis majanduspartnerluslepingutes on mitu head asja ning ma olin rahul, et sain hääletada raporti poolt.

– Resolutsiooni ettepanek: B6-0142/2009 (majanduspartnerlusleping – Ghana)

  Syed Kamall (PPE-DE). – Proua juhataja, Ghana lepingu kohta tahaksin öelda, et see on väga oluline, kuna üsna tihti väidetakse, eriti sotsiaaldemokraatide poolt siin Euroopa Parlamendis, et me ei peaks toetama impordimaksude alandamist paljudes neist riikidest.

Kui vaatame Ghana näidet, siis toodab see riik vaid 30–35% riisist, mida selle elanikud tarbivad. Kui toetame jätkuvalt riisi impordimakse, siis tegelikult edastame selle riigi väga vaestele elanikele sõnumi, et nad peavad maksma rohkem oma toidu eest ja ravimite eest.

Ma pean häbiväärseks, et Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraadid toetavad jätkuvalt impordimakse, mis hoiavad väga vaeseid veelgi suuremas vaesuses. Nad peaksid toetama turgude avamist ning tagama, et me toetaksime ettevõtjaid ja vaeseid kodanikke.

– Raport: Gay Mitchell (A6-0135/2009)

  Marian Harkin (ALDE). – Proua juhataja, soovin toetada Mitchelli raportit, eriti kui raportöör väidab, et on vaja suuremat koostööd kahe panga vahel, et tagada nende tegevuse mittekattumine. Aga eelkõige soovin avaldada heameelt VKEdele antavate laenude 50%-lise suurenemise üle. Viie miljardi euro asemel, mis esialgu teatavaks tehti, on nüüd nähtud ette 7,5 miljardit eurot aastas nelja aasta jooksul. EIP on teatanud, et tehakse veelgi rohkem raha kättesaadavaks.

See on väga hea uudis Iirimaa VKEde jaoks, kuna võime järgmistel nädalatel oodata 300 miljoni euro suurust investeeringut VKEdele. Väga tähtis on, et raha jõuaks VKEdeni – seda mainis ka üks eelkõneleja – ja võimalikult kiiresti, kuna nad on raskustes ja paljud neist ei saa enam oodata.

– Resolutsiooni ettepanek: RC-B6-0152/2009 (Autotööstuse tulevik)

  Martin Callanan (PPE-DE). – Proua juhataja, tegin suure töö ära autotööstuse teemal, kui mul oli õnne olla autode süsinikdioksiidiheite teemalise Sacconi raporti variraportöör, ning see veenis mind rohkem kui miski muu autotööstuse väga suures strateegilises ja kaubanduslikus väärtuses Euroopa jaoks. Ütlen seda eelkõige seetõttu, et esindan Kirde-Inglismaad, kus meil on Tyne and Weari traditsioonilises krahvkonnas Washingtonis väga suur Nissani tootmistehas, mis on kõige tootlikum ja tõhusam autotehas Euroopas.

Ent viimase kümne aasta jooksul on autotööstust rünnatud väga paljude täiendavate eeskirjade, määruste ja kohustustega. See on päris irooniline, et nüüd kuuleme komisjoni hädaldamas tohutu finantskimbatuse üle, mis seda tööstusharu on tabanud. Sellegipoolest ei saa ma uskuda, et protektsionism on õige vastus, seda vähem, et meil oleks palju muid tööstusharusid, mis samuti sooviksid maksumaksjalt finantsabi.

Eelkõige soovin mainida väga häbiväärseid meetmeid, mille on võtnud Prantsusmaal president Sarkozy, andes riigiabi enda tootjatele sõnaselgel kinnitusel, et nad peaksid teistest liikmesriikidest tootmise välja viima. See on hirmus tee protektsionismi suunas ning lõppkokkuvõttes ei aita see kedagi Euroopas.

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). – Proua juhataja, nagu näete, on minu kolleegid kadedad meie suhte peale, mistõttu nad on täna pärastlõunal käitunud nagu meie saatjadaamid. Loodan, et kiidate mu sõnavõtu heaks.

Me kõik teame, et autotööstusel on mõningaid tõsiseid finantsprobleeme. Neist räägitakse iga päev kõigis meie ajalehtedes. Piirkonnas, mida ma esindan, on suur Toyota tehas Derby tervikomavalitsuses Burnastonis, kus on juba võetud erinevaid meetmeid, et uue finantskeskkonnaga kohanemiseks kulusid vähendada. Suurepärases uues Ühendkuningriigi parlamendi valimisringkonnas Daventrys asub McLareni vormel 1 mootoritehas, kus töötab üle 600 inimese.

Seega me kõik siin teame või esindame mingit osa autotööstusest ja teame seal esinevatest finantsprobleemidest. Aga oleme tegelikult suutnud need probleemid siin veelgi tõsisemaks muuta, võttes headel aegadel vastu ühe määruse teise järel, nägemata ette perioodi, mil olud võivad olla veidi kitsamad. Autotööstus ei saa hakkama meie jõustatud määrustega.

Tänan teid mulle antud lisaaja eest. Tean, et alguses öeldu võttis minult ehk mõne sekundi.

  Juhataja. − Ning suutsite Daventry siia sisse tuua. Ütleksin, et teie ja teie kaks kolleegi olete ilmselt pärast seda mulle ühe lõunasöögi võlgu.

  Syed Kamall (PPE-DE). – Proua juhataja, minu kaks kolleegi ja mina teeme väga hea meelega teile lõuna välja ning ka teie kahele kolleegile kummalgi pool, kuigi ma ei ole kindel, et naudiksite meie seltskonda kuigivõrd rohkem kui meie sõnavõtte.

Teame kõik seda, kui keerulises olukorras paljud tööstusharud praegu on, üritades saada laenu. Meil on palju toimivaid ettevõtteid, mis krediidikriisita teeninuks head kasumit. Siin on tõepoolest tegemist pigem krediidile juurdepääsuga, kui mingite tõsiste probleemidega nende ärimudelis. Teisest küljest on palju ettevõtteid, mis on mitu aastat olnud väga lähedal äritegevuse lõpetamisele ja mida on toetatud riigiabiga või mis on teeninud kahjumit.

Kui vaatame Ameerika näidet, kus on antud abi mõnedele kõige ebaefektiivsematele tootjatele, kes ei ole praegust aega arvesse võtnud, siis peaksime tagama, et me ei korda neid vigu ega anna riigiabi või mis tahes abi äriühingutele, mis ei ole pikaajaliselt elujõulised. Muidugi peame tagama, et meil on pikaajalised elujõulised töökohad, aga tagagem ka see, et me ei toeta pankrotistuvaid ettevõtjaid.

  Neena Gill (PSE). – Proua juhataja, see ei tule teile üllatusena, et toetasin raportit autotööstuse tuleviku kohta, see on tööstusharu, mida vahel mõned laimavad, aga minu jaoks on see väga tähtis tootmissektor, eriti sellistes piirkondades nagu minu piirkond Lääne-Midlands.

Kogu Euroopas moodustab see rohkem kui 20% tootmisest. See tööstusharu on minu arvates näide sellest, kuidas üks sektor saab end ise ümber kujundada, nagu nägin oma viimasel külastusel Jaguar Land Roverisse Castle Bromwichis, kus mulle avaldas tõsiselt muljet ametiühingute ettenägelik suhtumine ja nende partnerlus juhtkonnaga, et tagada jätkuv teadus- ja arendustöö seose roheliste sõidukitega.

Samuti olen tungivalt soovitanud komisjonil kiita heaks Ühendkuningriigi valitsuse toetus autotööstusele ja tunnen heameelt, et see on aset leidnud. Aga me vajame ka paremaid määrusi ja põhimõtteid edasisteks ELi õigusnormideks seoses mootorsõidukitega.

Meie lähenemine sellele tööstusharule praeguse majanduslanguse ajal peab olema terviklik. Autoosad on sama tähtsad kui autotööstus ise, seega tuleb kindlusta ka tarneahela tulevik. Eelmisel nädalal külastasin Michelini rehvitehast Stoke’is ning taas avaldas mulle muljet teadus- ja arendustööle kulutatav raha ning püüdlused parandada rehvide tõhusust eesmärgiga tagada keskkondlik ja sotsiaalne jätkusuutlikkus. Ei ole eriti mõtet kaitsta suuremaid tööstusi, tagamata väikeettevõtete nõuetekohane toetus kogu tarneahelas.

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

– Raport: Sarah Ludford (A6-0143/2009)

  Guy Bono (PSE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin selle soovituse poolt, mille esitas Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni Briti liige paruness Ludford teemal „Ühised konsulaarjuhised: biomeetrilised tunnused ja viisataotlused“.

See kokkulepe teisel lugemisel võimaldab meil kinnitada oma soovi hakata Euroopa viisainfosüsteemis kasutama biomeetrilisi andmeid. Tänu ühistele konsulaarjuhistele on meil lõpuks tagatis, et kõik liikmesriigid väljastavad peaaegu saja riigi kodanikele viisasid samasuguste kriteeriumide ja omaduste alusel.

Selle teksti plussiks on seega alusmeetmete kehtestamine Euroopa kodanike kaitseks, samuti sätted, mis tagavad eraelu ja kolmanda riigi kodanike isikuandmete kaitse.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Biomeetrilised andmed võivad muuta passide ja reisidokumentide võltsimise keerulisemaks ning seega aidata võidelda organiseeritud kuritegevuse ja ebaseadusliku sisserände vastu. Ent see on võimalik vaid siis, kui biomeetrilised andmed registreeritakse õigesti. Sellega seoses tundub endiselt probleeme olevat. Kui häkkerid kiitlevad praegu Internetis sellega, kui lihtne on võltsida sõrmejälgi Saksamaa registreerimisvormidel, ning väidavad, et kui isikutunnistuste formaat muutub sama väikseks nagu krediitkaardil, siis saab fotosid elektrooniliselt hallata, mis teeb biomeetrilise loetavuse keeruliseks, ning sel juhul võivad kergesti tekkida kahtlused selle tehnoloogia suhtes. Igal juhul tuleb tavakodanike jaoks tagada andmekaitse biomeetriliste andmete kasutamisel. Selles mõttes nõustun selle raportiga.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Olles põhjalikult tutvunud soovitusega teisele lugemisele seoses biomeetriliste andmete ja viisataotlustega ühiste konsulaarjuhiste puhul, otsustasin poolt hääletada. Arvan tõepoolest, et proua Ludfordi raporti eesmärgid – hõlbustada viisataotluste korraldamist, vastuvõtmist ja menetlemist – on väga kiiduväärt.

– Raport: Esko Seppänen (A6-0109/2009)

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Ma saa täielikult toetada härra Seppäneni raportit Euroopa Investeerimispangale antava ühenduse tagatise kohta ühendusevälistele projektidele antavatest laenudest ja tagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks, aga ma ei kavatse ka selle vastu hääletada. Seetõttu otsustasin hääletamisest loobuda.

ET– Raport: Marian-Jean Marinescu (A6-0002/2009)

  John Attard-Montalto (PSE), kirjalikult. − Kuigi Malta ja Gozo on pindala poolest väikseim ELi riik, on neil kontroll väga suure õhuruumi üle. Ma arvan, et oluline on tegeleda lennundussüsteemi toimivuse ja säästvusega. Mõte on selles, nagu märkis transpordi- ja turismikomisjon, et kõige mõjusam ja tõhusam viis ühtse Euroopa taeva loomiseks on ülalt-alla suunatud lähenemisviis. Kuid kuna sellele lähenemisviisile ei saadud poliitilist heakskiitu, tuleb praegu seada eesmärgiks kiirendada alt-üles suunatud lähenemisviisi alusel algatatud protsesse.

Peame tagama, et kavandatav Eurocontroli reform toimuks enne käesoleva määruse jõustumist. Samuti tuleb pingutada selle nimel, et luua ühtne taevas paralleelselt SESARi (ühtse Euroopa taeva lennujuhtimise uurimisprogramm) arendusetapiga.

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. – (IT) Toetan Marinescu raportit, kuna ELi laienemispoliitika, koos aktiivse naabruspoliitikaga, on laiendanud Euroopa lennundusturu 37 riigini.

Laienev ühtne lennundusturg muudab ELi globaalseks jõuks. Ühtse Euroopa taeva algatus käivitati 2000. aastal ja see muutis lennuliikluse korraldamise ühise transpordipoliitika osaks. Euroopa õhutranspordisektori konkurentsivõime vajab täielikku süsteemset lähenemisviisi: ühist visiooni, eesmärke ja tehnoloogiaid, mis tugineksid tugevale regulatiivsele raamistikule.

Sellega seoses on komisjon esitanud ettepanekute paketi, mille mõnesid osasid saaks siiski ka paremaks muuta, näiteks tagades riiklike järelevalveasutuste funktsionaalse sõltumatuse ja kõigi osapoolte suurema kaasatuse. Ühtse Euroopa taeva eesmärgi saavutamiseks on äärmiselt vajalik koostöö poliitilisel, sotsiaalsel ja tehnilisel tasandil.

Ma arvan nagu raportöörgi, et komisjon peaks pöörama tähelepanu peamiselt arvuliselt väljendatavate, saavutatavate, kogu ühendust hõlmavate eesmärkide kehtestamisele. Need eesmärgid peaksid hõlmama kõiki tundlikke valdkondi, näiteks ohutust, keskkonda, läbilaskevõimet ja kulutõhusust.

  Guy Bono (PSE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin Euroopa lennundussüsteemi toimivuse ja säästvuse teemalise raporti poolt, mille esitas minu Rumeenia kolleeg härra Marinescu.

See tekst on osa paketist „Ühtne Euroopa taevas II“ ja selle eesmärk on parandada Euroopa lennundussüsteemi toimimist.

See võimaldab reageerida mitmetele probleemidele: keskkonnaprobleemidele süsinikdioksiidi heite vähendamist võimaldavate meetmete rakendamise kaudu; tegevusega seotud probleemidele, kuna selle eesmärk on tõhustada lennuliiklust suurema läbilaskevõime ja lennuliinide optimaalse kavandamise kaudu; ning lisaks muredele Euroopa üldsuse ohutuse pärast, kutsudes üles eri osaliste vahelisele koostööle ja kooskõlastamisele.

Paketi „Ühtne Euroopa taevas I“ järel on selle raporti plussiks kindla nägemuse esitamine praegustest katsumustest, pakkudes välja pikaajalisi lahendusi lennundussektori tõhusaks muutmiseks.

  Nicodim Bulzesc (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin oma kolleegi Marian-Jean Marinescu raporti poolt, kuna selle õigusnormide paketi eesmärk on parandada Euroopa lennundussüsteemi toimivust ja säästvust. Tõhusamad õigusnormid tähendavad lühemaid lende, väiksemaid viivitusi ja väiksemat kütusekulu.

  Jörg Leichtfried (PSE), kirjalikult. − (DE) Hääletan Euroopa lennundussüsteemi toimivuse ja säästvuse poolt. Lennuliikluse korraldamine on alates 2004. aastast ühise transpordipoliitika osa ühtse Euroopa taeva määruse alusel. Pärast laienemist on Euroopa lennundusturg kasvanud 37 riigini ja muutnud ELi globaalseks jõuks. Seetõttu oli kiiresti vaja seda kajastavat ajakohastamist.

Üks ühtse Euroopa taeva põhielement on funktsionaalsete õhuruumiosade loomine, tuginedes pigem liiklusvoogudele kui riigipiiridele. Peaks olema võimalik vähendada praegused 60 osa ja kontrollikeskust 15 kuni 20-ni.

See mitte ainult ei vasta ühtse Euroopa mõistele, vaid säästab ka aega, raha ja kütust. Varem oli õhuruumi killustatuse tõttu iga lend keskmiselt 49 kilomeetrit pikem kui vaja. Komisjon loodab süsinikdioksiidi heiteid vähendada 7–12% võrra. Funktsionaalsed õhuruumiosad on vajalikud, kuna need võimaldavad mitme liikmesriigi lennuliikluse korraldamise süsteemid integreerida ühte Euroopa transpordisüsteemi. Tuleks nimetada ka funktsionaalsete õhuruumiosade koordinaator TEN-koordinaatorite eeskuju järgides.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Toetan selles raportis esitatud seisukohta, et lendude tõhusust tuleb parandada ja lennuliikluse viivitusi minimeerida. Avaldan heameelt lennuliikluse korraldamise tulemuslikkuse eesmärkide kehtestamise üle, mis peaksid tagama tõhusama lennundusvõrgustiku, et tagada keskkonna- ja majandusareng.

  Nicolae Vlad Popa (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin oma kolleegi Marian-Jean Marinescu koostatud raporti poolt, mille eesmärk on parandada Euroopa lennundussüsteemi toimivust ja säästvust.

Tänu ühtse Euroopa taeva algatusele on ühtne lennundusturg viimastel aastatel kasvanud ja arenenud. Ent Euroopa lennukoridoride struktuuri kujundamises ja kasutamises on märgata vähe edasiminekut ning sellest tulenevalt kannavad õhuruumi kasutajad ja reisijad mittevajalikke kulusid.

Avaldan heameelt komisjoni ettepanekute üle, mille eesmärk on võtta kasutusele siduvad tulemuslikkuse eesmärgid aeronavigatsiooniteenuste osutajatele, Euroopa võrgu haldamise funktsioon, et tagada riiklike võrgustike ühtlustumine, ja kindlad tähtajad liikmesriikidele tulemuslikkuse parandamiseks.

Õnnitlen Marian-Jean Marinescut selle raporti koostamise puhul.

Avaldan heameelt raportööri ettepanekute üle töötada välja algatus täielikuks süsteemseks lähenemisviisiks ohutuse vallas, et tagada õhutranspordi ohutus ja säästvus.

Toetan raportööri algatust, milles käsitletakse maksude täielikku läbipaistvust. Kindlaksmääratud kulud peaksid olema kooskõlas lähenemiskriteeriumidega, mis põhinevad tulemuste parandamise kaval.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. − (IT) Hääletasin härra Marinescu raporti poolt, mis käsitleb Euroopa lennundussüsteemi toimivust ja säästvust.

Jagan raportööri seisukohta, et ühtse Euroopa taeva algatuse õigusraamistik tuleb läbi vaadata, kuna alates selle käivitamisest 2000. aastal ei tundu see olevat toonud kaasa oodatud tulemusi; viitan eelkõige paremale lendude tõhususele, kulude kokkuhoiule ja killustatuse vähendamisele ning üldistele ebatõhusustele, mis õhutranspordisüsteemis endiselt eksisteerivad. Need ebatõhusused toovad kahjuks kaasa suured kulud seoses raha, aja ja kütusega neile, kes kasutavad ühtset Euroopa taevast.

Samuti usun, et peame nõudma õigusnormide läbivaatamist kooskõlas komisjoni ettepanekutega, mille eesmärk on muu hulgas riiklike järelevalveasutuste sõltumatus, ohutusnõuete ühtlustamine, Euroopa ühtne lennuinfopiirkond ja lisaks ka sotsiaalpartnerite tugevam kaasatus süsteemsesse lähenemisviisi. Ütlen seda, kuna minu arvates saab vaid põhiküsimustes laiaulatuslikule konsensusele jõudmisega ületada praegused tehnilised ja poliitilised takistused, et saavutada selle algatuse ambitsioonikad eesmärgid.

  Carl Schlyter (Verts/ALE), kirjalikult. − (SV) Raportis rõhutatakse, et integreeritud süsteem tagab suurema ohutuse ja õhuruumi tõhusama kasutamise ning vähendab seega ooteaegu. Samal ajal põhineb süsteem eeldusel, et lennuliiklus kasvab pidevalt, ent ma hääletan sellegipoolest raporti poolt, kuna positiivsed aspektid kaaluvad negatiivsed üles. Meie Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioonist võtame muude meetodite abil jõulisi meetmeid lennuliikluse vastu, näiteks erinevate keskkonna- ja transpordimaksude ettepanekute kaudu.

- Raport: Marian-Jean Marinescu (A6-0515/2008)

  Jaromír Kohlíček (GUE/NGL), kirjalikult. – (CS) Ühtne Euroopa taevas on Euroopa riikide katse parandada tsiviillennunduseks õhuruumi läbilaskevõimet. 2000. aastal tehti esimene katse luua Euroopas individuaalsed funktsionaalsed õhuruumiosad, mida kontrollitaks ühiselt. Tšehhi Vabariik sai Kesk-Euroopa keskmisel kõrgusel lennuliikluse konventsiooni osaliseks ning olin tol ajal konventsiooni raportöör Tšehhi parlamendis. Raportöörina kinnitab Marinescu ühes oma raportitest, et need lepingud ei täitnud oma eesmärki. Leping, mille raportöör ma olin, heideti eri fraktsioonide kokkuleppel kõrvale, tuues põhjenduseks selle iganemise. Kuuenda raamprogrammi alusel käivitati SESARi nime all pidulikult ulatuslik programm kogu Euroopa lennujuhtimise arendamiseks ning selle projekti tulemused tuleb sammhaaval alates 2014. aastast ellu viia. Ühtse Euroopa taeva algatuse teemalised raportid järgivad seetõttu sama ajakava. Lisaks survele liberaliseerida teenused kõnealuses valdkonnas (lennuliikluses) on fraktsioon GUE/NGL eriti kriitiline selle suhtes, et raportites on ohutusele eelistatud tegevuse kasumlikkust.

Samuti ei ole me nõus erilise tähelepanuga lennuliikluse korraldajatele, kuna muudatused mõjutavad kõiki, kes lennujuhtimise valdkonnas töötavad. Lisaks tuleb enne neid muudatusi viia läbi ulatuslik konsulteerimine töötajate esindajatega.

  Jörg Leichtfried (PSE), kirjalikult. − (DE) Hääletan lennuväljade, lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste teemalise raporti poolt.

Lennuliikluse korraldamine on alates 2004. aastast ühise transpordipoliitika osa ühtse Euroopa taeva määruse alusel. Pärast laienemist on Euroopa lennundusturg kasvanud 37 riigini ja muutnud ELi globaalseks jõuks. Seetõttu oli kiiresti vaja seda kajastavat ajakohastamist.

Paketi teine raport laiendab kohaldamisala lennuväljade ja nende käitajate kontrolli ühtlustamisega. See uus eeskiri kehtib ka Austria lennuväljade kohta.

Positiivne on see, eriti majanduskriisi ajal, et mitu Euroopa Parlamendis tehtud muudatusettepanekut võimaldavad ettemakseid infrastruktuuriinvesteeringuteks, kui rangetel tingimustel on kättesaadavad teised investeerimisallikad lisaks kasutajatasudele. See aitab väga palju meil praeguse majanduskriisiga hakkama saada.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, olen härra Marinescu raporti poolt, mis käsitleb lennuvälju, lennuliikluse korraldamist ja aeronavigatsiooniteenuseid, kuna see sobib ühtse Euroopa taeva algatuse laiemasse raamistikku, millele olen oma toetust juba väljendanud.

Nõustun raportööriga, et tulevaste katsumuste lahendamiseks lennundusturul ja eelkõige lennundusohutuse valdkonnas tuleb Euroopa tasandil kehtestada ühtlustatud eeskirjade süsteem. Praegu on mitmeid erinevusi riikide ohutusmenetluste vahel, mis oleks soovitatav kaotada, pidades silmas komisjoni ettepanekuid, eriti neid, mis puudutavad Euroopa Lennundusohutusameti kohustusi, mis on kindlasti tähtis vahend Euroopas lennuliikluse ohutuse parandamiseks.

Soovin siiski ühineda härra Marinescuga, osutades vajadusele tagada proportsionaalsus nende meetmete puhul, kindlustades kohalike teadmiste ja oskusteabe kasutamise, ning tagada koostöö EASA ja Eurocontroli vahel, et hoida ära ülemäärast bürokraatiat ning ülesannete ja vastutuse ebatõhusat kattumist.

ET– Raport: Kartika Tamara Liotard (A6-0512/2008)

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. – (IT) Ma olen komisjoni ettepaneku poolt muuta määrust (EÜ) nr 258/97 uuendtoidu ja uuendkoostisosade kohta eesmärgiga lihtsustada ja tsentraliseerida uuendtoidule loa andmise ja selle turule toomise menetlust.

Uue määruse kehtestamine kaitseb tarbijaid, tagades toiduohutuse, keskkonnakaitse ja loomade tervise kaitse kõrge taseme, järgides alati ettevaatuspõhimõtet, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruses (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused.

Komisjoni ettepanekuga püütakse muuta lubade andmise menetlust tulemuslikumaks ja läbipaistvamaks ning seda paremini rakendada. See aitab kaasa määruse paremale rakendamisele ning annab tarbijatele suurema võimu ja rohkem valikuid, kuna nende käsutuses saab olema rohkem teavet.

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsiooni poolt, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus uuendtoidu kohta, kuna see lihtsustab uuendtoidule loa andmise ja selle turule toomise menetlust. Sellega muudetakse ka lubade andmise menetlus tulemuslikumaks ja läbipaistvamaks, andes seega tarbijatele rohkem võimalusi teha teadlik valik.

Tuleb rõhutada, et uuendtoitu tohib turustada üksnes siis, kui see on tarbijatele ohutu ega eksita neid. Kui uuendtoit asendab muud toitu, ei tohi see olla toiteväärtuse osas muust toidust halvem.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Hääletasime selle raporti poolt, kuna selles asutakse positiivsele seisukohale uuendtoidu teemal ega ole võetud arvesse parempoolsete halvimaid ettepanekuid, milles üritati nõuda geneetiliselt muundatud organisme.

Nagu me arutasime põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonis, tuleb geneetiliselt muundatud organismid välja jätta ning uuendtoit ei või põhjustada mingit ohtu tervisele ega tarbijaid eksitada. Kui uuendtoit asendab muud toitu, siis ei tohi see tarbija seisukohast olla toiteväärtuselt muust toidust halvem.

Raportööri arvates on uuendtoidu teemalise uue määruse eesmärgid saavutada toiduohutuse, tarbija- ja keskkonnakaitse ning loomade tervise kaitse kõrge tase, järgides alati ettevaatuspõhimõtet, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruses (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused. Kõik muud eesmärgid on teisejärgulise tähtsusega.

Pealegi ei tohi uuendtoit tarbijaid ohtu seada ega eksitada. Kui uuendtoit asendab muud toitu, ei tohi see tarbija seisukohast olla toiteväärtuselt muust toidust halvem.

  Jörg Leichtfried (PSE), kirjalikult. − (DE) Hääletan Kartika Tamara Liotardi raporti poolt, mis käsitleb uuendtoidu suuremat ohutust.

Me vajame rangemaid nõudeid uuendtoidule loa andmiseks, näiteks kloonitud loomade lihast toodete ja nanotehnoloogia kasutamise puhul.

Termin „uuendtoit“ hõlmab praegu mitmeid toiduaineid, mida toodetakse uudseid meetodeid kasutades, mis on Euroopa turul praegu väga vähe või ei ole üldse esindatud, samuti lihtsalt Euroopa tarbijatele tundmatut toidu. Ent nende hulka kuuluvad ka kloonitud loomadest valmistatud tooted, mille pikaajalisi tagajärgi on praegu väga napilt uuritud. Uuendtoidule loa andmiseks on alates 1997. aastast esitatud üle saja avalduse ja üle kahekümne on heaks kiidetud.

Pooldan kloonitud loomade lihast valmistatud toodete kohta eraldi määrust ja uute lubade väljaandmise peatamist seni, kuni see jõustub. Nanomaterjale sisaldavad toiduained tuleks keelata seni, kuni leitakse loomasõbralik ja ohutu hindamismeetod. Kui sellised tooted tuuakse turule, siis tuleb need märgistada nii, et tarbija tähelepanu juhitakse otseselt kogu teabele nende päritolu kohta.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Nüüd peaks olema kõigile selge, et heakskiitmismenetluses esitatud dokumendid on sageli ilustatud ning pikaajalised tulemused puuduvad. Hiljemalt siis, kui kuuleme, kui kindlaid ja püüdlikke katseid ilmselt tehakse, et luua geneetiliselt muundatud seemnete jaoks geenimonopol, tuleks anda häire, kui räägitakse kloonitud loomade lihast.

Igatahes ei saa ennustada ette kloonitud loomade lihaga seotud tagajärgi, sealhulgas koostoimet geneetiliselt muundatud sööda või pestitsiidide ning ioniseeriva kiirgusega. Lisaks sellele ei ole kloonimine kooskõlas ELi loomade heaolu õigusnormidega. Igal juhul tuleks loomade kloonimine toiduainete tootmiseks keelata, ent selle kasutamise korral peavad olema nõuetekohased märgistused, et kodanikud saaksid vabalt valida. Nendel põhjustel hääletasin Liotardi raporti poolt.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Hääletasin härra Liotardi ettepaneku poolt, mis käsitleb uuendtoitu. Nõustun tema väitega, et tuleks tagada toiduohutuse, tarbija- ja keskkonnakaitse ning loomade tervise kaitse kõrge tase, järgides alati ettevaatuspõhimõtet. Samuti väidan, et väga oluline on, et uuendtoit ei seaks ohtu tarbijate elu ega eksitaks neid, kuna inimeste tervis ja kaitse oleks väga suures ohus.

ET– Raport: Johannes Blokland (A6-0045/2009)

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. – (IT) Kui Montreali protokolliga, mis jõustus 20 aastat tagasi ja millele kirjutas alla 193 riiki, ei oleks keelatud tooteid, mis vähendavad osoonikihti, siis oleks meie planeet katastroofilises olukorras.

Atmosfääri osooni kahanemist põhjustavad peamiselt sellised ained nagu halogeenitud süsivesinikud, need on kemikaalid, mis leiutati 1928. aastal kui külmutusagensid. 1980ndatel avastati osoonikihis auk, teadlased leidsid, et need keemilised ühendid, mis on maapinna kõrgusel peaaegu mitteaktiivsed, suudavad atmosfääris reageerida osooni molekulidega, hävitades kihti, mis kaitseb ohtlike UV kiirte eest. Selle olukorra parandamiseks kirjutati 1987. aastal alla Montreali protokoll ja see jõustus kaks aastat hiljem.

Üks on kindel, tegime kõik, mis suutsime, et muuta oma õhk hingamiskõlbmatuks. Selles etapis oli arengul oluline roll, pakkudes meile mitmeid kaupu ja teenuseid, mis viimase mõnekümne aasta jooksul on põhjustanud meie kliimasüsteemi seisundi pideva halvenemise. Kasvuhooneefekt, osooniauk ja kliima põhjalik muutumine on vaid mõned nähtused, mille peame võimalikult ruttu tähelepanu keskmesse võtma, kuna need on seotud meie kaaskodanike ja tulevaste lastega Euroopas. Seetõttu olen poolt.

  Šarūnas Birutis (ALDE), kirjalikult. – (LT) Kuna selle läbivaatamise peamised eesmärgid on lihtsustada ja anda välja määruse uus versioon ning samal ajal vähendada tarbetut halduskoormat, viies seega ellu komisjoni kohustuse saavutada parem regulatsioon, tagada 2007. aastal muudetud Montreali protokollile vastavus, tagada, et edaspidi tekkivad probleemid lahendatakse osoonikihi õigeaegse taastamise eesmärgil, ning vältida negatiivset mõju inimeste tervisele ja ökosüsteemile, hääletasin selle õigusakti poolt.

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsiooni poolt, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus osoonikihti kahandavate ainete kohta. See uuesti sõnastatud määrus on peamine ühenduse õigusakt, et tagada osoonikihti kahandavaid aineid käsitlevale Montreali protokollile vastavus. See tagab mitte üksnes suurema kaitse UV kiirguse hävitava mõju eest, vaid ka kasvuhooneefekti vähenemise. Euroopa Liit peaks säilitama maailmas juhtiva rolli, nagu ta on varem selles valdkonnas teinud.

  Jörg Leichtfried (PSE), kirjalikult. − (DE) Hääletan osoonikihti kahandavaid aineid käsitleva raporti poolt.

Sellega sõnastatakse uuesti osoonikihti kahandavate ainete alane määrus, mis on ELi peamine õigusakt Montreali protokolli ülevõtmiseks, milles nõutakse osoonikihti kahandavate ainete käibelt kõrvaldamist. Peamine eesmärk on järgida 2007. aasta protokolli sätteid, tagades seega, et osoonikiht saaks taastuda ning et välditakse kahjulikke mõjusid inimtervisele ja ökosüsteemidele.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Hääletasin härra Bloklandi raporti poolt, mis käsitleb osoonikihti kahandavaid aineid. Nõustun eelnõu eesmärkidega kaitsta stratosfääri osoonikihti ja hoida ära kliimamuutust, sest keelatud ainetel on lisaks osoonikihti kahandavale mõjule ka kliima soojenemist soodustav mõju.

Lisaks nõustun esitatud muudatusettepanekutega, milles on tehtud ettepanek neid küsimusi silmas pidades määrust veelgi parandada, nii et EL saab seada endale kõrgemad eesmärgid ja võtta maailmas juhtiv roll.

  Flaviu Călin Rus (PPE-DE), kirjalikult. − (RO) Hääletasin Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsiooni projekti poolt ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus osoonikihti kahandavate ainete kohta (uuestisõnastamine) (KOM(2008)0505 – C6-0297/2008 – 2008/0165(COD)), kuna usun, et osooni kahandavate ainete heiteid tuleb vähendada või need isegi peatada, et elu Maal saaks areneda normaalsetes tingimustes. Selliste meetmete võtmisega täidame oma kohustust nii praeguse põlvkonna kui ka tulevaste põlvkondade ees.

ET– Raport: Kyösti Virrankoski (A6-0104/2009)

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Seadmata kahtluse alla vajadust tagada, et ühenduse finantsvahendeid kasutatakse nõuetekohaselt ja õigeaegselt (mis ei ole kaugeltki nii), on raportis mõned pisut ekslikud ja liiga kahemõttelised punktid.

Näiteks tuleks teha selgeks, et „piiratud“ ressursid määratleb EL. Täpsemalt on need määranud kindlaks niinimetatud kuus rikkaimat riiki, kes määrasid ühenduse eelarveks ligikaudu 1% SKPst.

Samuti tuleks teha selgeks, mida mõistetakse niinimetatud negatiivsete ja positiivsete prioriteetide all, milleta on võimatu aktsepteerida põhimõtet, mis nõuab, et neid nii-öelda negatiivseid prioriteete tuleks „vähendada, et teha ruumi kõige olulisematele prioriteetidele”.

Kui negatiivsed prioriteedid tähendavad näiteks nii-öelda uusi prioriteete, nagu Lissaboni strateegia uusliberalistliku poliitika elluviimine, „Euroopa kindluse” julgeolekupoliitika või ELi militariseerimine, siis ütleksime, et oleme rohkem kui nõus. Ent kui need on nii-öelda positiivsed prioriteedid ja „komisjoni kui terviku mitmeaastased ja strateegilised eesmärgid” (mida nad tegelikult on), siis oleme otsustavalt vastu.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Otsustasin härra Virrankoski raporti puhul, mis käsitleb tegevuspõhist eelarvestamist ja tegevuspõhist juhtimise meetodit kui haldusvahendit eelarvevahendite eraldamiseks, hääletamisest hoiduda.

Olen täielikult nõus raportööriga, et on kindlalt vaja selget teavet saavutatud tulemuste ja nende saavutamiseks vajalike ressursside kohta, ning et inimesed peaksid olema täielikult teadlikud Euroopa Liidu poliitika maksumusest. Ma pole siiski kindel, et kõnealune süsteem suudab selle probleemi lahendada, ning seetõttu ma ei hääleta ei selle poolt ega ka vastu.

ET– Raport: Reimer Böge (A6-0110/2009)

  Richard James Ashworth (PPE-DE), kirjalikult. − Briti konservatiivid toetavad Böge raportit ning eelkõige avaldame heameelt raportööri ettepanekute üle muuta eelarve paindlikumaks ja ulatuslikumaks, et reageerida muutuvatele asjaoludele. Me usume, et tema ettepanek viieaastase finantsperspektiivi kohta on positiivne areng. Samuti avaldame heameelt, et ta kiitis heaks piirangu 1% kogurahvatulust; lisaks rõhutame, et kui see meetod kajastaks vähenevat kogurahvatulu liikmesriikides, siis kajastuks see paratamatult ELi eelarves.

Ent me väljendame uuesti oma kahtlusi seoses Lissaboni lepinguga, millele me oleme vastu, ning seoses ühise välis- ja julgeolekupoliitika rahastamise kavandatava suurendamisega. Avaldame kahetsust, et raportöör ei kasutanud seda võimalust tuletada nõukogule ja komisjonile meelde nende kohustusi, nagu lepiti kokku 2006. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes, esitada õigeaegne ja rahuldav tõendus ühiste halduskokkulepete alusel kulutatud ELi raha kohta.

  John Attard-Montalto (PSE), kirjalikult. − 2007.–2013. aasta finantsraamistiku vahekokkuvõte ei ole praktiline ega realistlik, kuna esineb ebakindlus seoses järgmisega: Lissaboni lepingu ratifitseerimisprotsess, praeguse parlamendi ametiaja lõpp, Euroopa valimiste tulemused ning komisjoni uue koosseisu ametisse nimetamine praeguses majandusolukorras.

Võin täielikult nõustuda, et eelarve ulatuslik läbivaatamine peaks olema parlamendi ja komisjoni uue koosseisu viivitamatu prioriteet.

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Hääletan poolt.

Euroopa Liidu institutsiooniline tulevik taassõnastati Euroopa Ülemkogu poolt juunis 2007, kui 27 liikmesriiki otsustasid kutsuda kokku valitsustevahelise konverentsi, et koostada põhiseaduse eelnõu alusel uus leping. Kui ratifitseerimine läheb kavakohaselt, siis võiks uus leping jõustuda 2009. aasta keskel Euroopa valimistega enam-vähem samal ajal. Kui ratifitseerimine seiskub, siis on sellel ettenägematud tagajärjed Euroopa projekti jaoks. Läbivaatamisel tuleks seetõttu seda uut olukorda arvesse võtta.

Kui Euroopa Ülemkogu järeldustes kehtestatud ajakava järgitakse, siis peaks uue lepingu jõustumine, uue Euroopa Parlamendi valimised (juuni 2009) ja komisjoni uue koosseisu ametisse nimetamine toimuma 2009. aasta teisel poolel, ning sel juhul võidakse läbivaatamise teemaline institutsioonidevaheline arutelu segaduse vältimiseks edasi lükata.

Ma usun, et parlamendi praegune koosseis on teinud märkimisväärse investeeringu oma laienenud liidu poliitiliste ülesannete ja eelarvevahendite (2007–2013) ajutise komisjoni töö kaudu, samuti aastaeelarvete ja sellele järgneva õigusloome alase töö kaudu. Seetõttu peaks see algatusraport, ametist lahkuva parlamendi koosseisu pärand, kajastama siiani saavutatud edusamme, aga rõhutama ka endiselt esinevaid puudujääke.

  Katerina Batzeli (PSE), kirjalikult. – (EL) 2007.–2013. aasta finantsraamistiku vahekokkuvõtet on vaadeldud kui kompromissi 2005. aasta otsusega ning seda võib majanduskriisi tõttu praeguses olukorras vajalikuks pidada. Mingil juhul ei saa seda siiski kasutada alibina vahendite ümberjaotamiseks liikmesriikide ja poliitikavaldkondade vahel, nagu struktuurifondide poliitika ja ühine põllumajanduspoliitika, need on poliitikavaldkonnad, mis muu hulgas tagavad ühtekuuluvuse, tööhõive, territoriaalse lähenemise ning avaliku ja erasektori kulutuste aktiveerimise.

Meie prioriteet peab olema süvendada ja parandada praeguste poliitikavaldkondade juhtimist, nagu struktuurifondide poliitika, mis on vahendite puuduse tõttu samuti viibinud, ning muidugi säästva majanduskasvu investeeringute edendamine, mis annab praegusele ühenduse poliitikale uue arengumõõtme.

Ent tuleb vältida ja ei saa heaks kiita uute poliitikasuundade kehtestamist, et kaitsta keskkonda ja kliimat, ning poliitikasuundade kehtestamist, et tulla toime majanduskriisiga, suurendamata ühenduse eelarvet, mis on jäänud stabiilseks isegi pärast viimast ELi laienemist. Euroopa peab julgema suurendada oma vahendeid ühtse ühenduse poliitika jaoks ja mitte piirduma vahendite ümberjagamisega vanade ja uute poliitikasuundade vahel.

  Charlotte Cederschiöld, Christofer Fjellner, Gunnar Hökmark ja Anna Ibrisagic (PPE-DE), kirjalikult. − (SV) Hääletasime 2007.–2013. aasta finantsraamistiku vahekokkuvõtet käsitleva raporti poolt, kuna selles kutsutakse selgelt üles tagama suurem läbipaistvus ja selgem seos meie seatud prioriteetide ja tulemuse vahel.

Erinevalt raportist arvame, et 1% mudel on hea. Arvame, et eelarve piiratus on äärmiselt tähtis.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) See on tähtis Euroopa Parlamendi algatusraport, mille eesmärk on algatada arutelu mitte ainult praeguse, vaid eelkõige järgmise mitmeaastase finantsraamistiku teemal. Selles tõstatatakse väga palju küsimusi, mida ei saa selle hääletuse selgituses käsitleda.

Nagu ütlesime, kuigi väga mõõdukal toonil, on raportis mõned asjakohased punktid, mis on kooskõlas sellega, mida oleme ammu öelnud: praegune ühenduse eelarve on väiksem kui vaja ning igal aastal jäävad suured summad eelarvesse laekumata (ligikaudu 29 miljardit eurot puudu aastate 2007 ja 2009 vahel). Ent need, kes selle olukorra eest vastutavad, varjavad seda, nimelt Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament ja nõukogu kui eelarvepädevad asutused. Seetõttu ei saa Euroopa Parlament praegu vastutuse võtmisest keelduda.

Euroopa Parlament rõhutab ka, et „täiendavad poliitikavaldkonnad ei tohiks muuta praeguse mitmeaastase finantsraamistiku põhikategooriate vahelist tasakaalu ega seada ohtu praegusi prioriteete”, kuigi ta on jätnud välja – tänu meie vastuhäälele – viite „kahele peamisele poliitikavaldkonnale rubriikidest 1b ja 2”, nimelt lähenemine ning põllumajandus ja kalandus. Teisest küljest on ta rõhutanud nii-öelda uusi prioriteete, teisisõnu Lissaboni strateegia uusliberalistlikke eesmärke (sealhulgas niinimetatud avaliku ja erasektori partnerlusi), kliimamuutust ja ELi militariseerimist.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Hääletasin härra Böge raporti poolt 2007.–2013. aasta finantsraamistiku vahekokkuvõtte teemal.

Olen pettunud, et mitte kõik uue põlvkonna programmid, mis on seotud 2007.–2013. aasta mitmeaastase finantsraamistikuga, ei ole vastu võetud, eriti seoses tähtsa Galileo programmiga, millele ei ole eraldatud piisavalt vahendeid, ning põhiõiguste ja õigusasjade raamprogrammiga. Tegelikult oleks olnud vaja rohkem tööd, et oleks saanud ettenähtud aja jooksul need vastu võtta.

Samuti arvan, et Euroopa Parlament peaks rakendama rangemat kontrolli Euroopa Liidu eelarve üle korrapärasema ja rangema kontrollimisega, et tagada avaliku sektori raha nõuetekohane haldamine.

– Resolutsiooni ettepanek: B6-0141/2009 (majanduspartnerlusleping – CARIFORUMi riigid)

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, me ei hääletanud ühegi teksti poolt uute partnerluslepingute kohta maailma vaeseimate riikidega Aafrikas, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonnas.

Meie otsus ei ole suunatud nende riikide vastu, kes väärivad nõuetekohast koostöö- ja arengupoliitikat, mis aitab neil oma elanikkond vaesusest, oma territooriumid alavarustatusest ja oma majandus raskustest välja tuua. Nad väärivad ka kaubandussuhteid, mille puhul võetakse arvesse nende eriolukorda, aga ka meie endi huve ja eelkõige meie äärepoolseimate piirkondade omi, mis on teie poliitikas tähelepanuta jäetud.

Teie pakute neile lepinguid, mis vastavad Maailma Kaubandusorganisatsiooni pühadele reeglitele, mille eesmärk on muuta nad üliliberaalse üleilmastumise osaks. Te sunnite neid põllukultuure eksportima, mis jätab nad nälga, ning lubama oma jõukust kasutada rahvusvahelistel ettevõtetel, mis ei ole pikka aega tegutsenud ühegi riigi huvides, vaid on riigita, anonüümsed ja teevad otsuseid vaid enda finantshuvides.

Neil riikidel on õigus valida, kui kiiresti nende piirid avatakse ja majandus liberaliseeritakse. Miks mitte valida teine tee: see on mõistlik protektsionism ja mõlemale poolele tulutoovad suhted, kuna need põhinevad vastastikkusel kasul. Seda teed nõuame Prantsusmaal ja ka Euroopa jaoks.

  Filip Kaczmarek (PPE-DE), kirjalikult. – (PL) Hääletasin EÜ ja CARIFORUMi riikide vahelise majanduspartnerluslepingu teemalise resolutsiooni poolt. Väited, mille kohaselt on Kariibi mere piirkonna riikidele avaldatud survet ja sunnitud neid lepingule alla kirjutama, on valed. Nägin seda, kui osalesin AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee esimesel piirkondlikul koosolekul koos Kariibi mere piirkonna riikidega.

Kariibi mere piirkonna riikide läbirääkijate ja ametiasutuste esindajad väitsid sõnaselgelt, et nad kirjutasid lepingu alla vabal tahtel ja veendumusel, et see on kõigile osapooltele kasulik. Nad olid teadlikud teatavast survest, aga see oli ajaline surve ja mõjutas kõiki lepingu pooli. Lisaks oli uute majanduspartnerluslepingute allakirjutamise vajadus Euroopa Liidust sõltumatult tehtud otsuste tulemus. Pealegi on see olnud mitu aastat üldteada.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Avaldan heameelt komisjoni lubatud paindlikkuse üle, liikudes vahepealsetelt majanduspartnerluslepingutelt täielikele, ning lubaduse üle, et läbirääkimistel lähtutakse arenguküsimustest.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Hääletasin selle resolutsiooni ettepaneku vastu, mis käsitleb majanduspartnerluslepingut ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt CARIFORUMi riikide vahel.

Arvan, et majanduspartnerluslepingud peaksid toetama Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide säästvat arengut ning innustama neid osalema rahvusvahelises kaubanduses ja mitmekesistama oma majandust. Ent ma ei arva, et kõnealune leping on õige samm, kuna see ei aita asjaomastel riikidel luua isemajandavat majandust, mis suudaks välisabist sõltumata jätkusuutlik olla.

Pealegi ei aita lepingus sätestatud vahendid minu arvates osaleda ei ametiasutustel ega kohalikul erasektoril, mis tähendab, et nad ei osale piisavalt oma piirkondade arengu protsessis.

  Kathy Sinnott (IND/DEM), kirjalikult. − Uskumatult tähtis on, et majanduspartnerluslepingutes võetaks arvesse iga AKV riigi erivajadusi. Sel põhjusel hääletasin selle lepingu vastu. CARIFORUMi majanduspartnerluslepingut on siin arutatud, samal ajal kui CARIFORUMi riikide parlamentidel ei ole veel võimaldatud seda arutada. Austusest nende parlamentide vastu arvan, et me peaksime selle resolutsiooni vastuvõtmisega ootama.

Samuti on oluline märkida, et Euroopa Komisjon avaldas mitme AKV riigi valitsusele survet kirjutada alla vahepealsed lepingud enne erikorra lõppemist.

Väga tähtis on see, et neid teemasid kaalutakse hoolikalt ja arutatakse igas AKV riigis enne ELi poolt heaks kiitmist.

  Margie Sudre (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Majanduspartnerluslepingute kohaselt ei või AKV riikidest pärit suhkur ja banaanid siseneda Prantsusmaa äärepoolseimate piirkondade turgudele kümme aastat ning seda tähtaega võib pikendada, hoides seega ülemeremaade põllumajanduse nimetatud kahte alustala.

Eraldi kaitseklauslit, mis lubab importi takistada, kui see kahjustab või lõhestab äärepoolseimate piirkondade turgu, tuleks täiendavalt selgitada, et vähendada selle rakendamise aega.

Meie parlamendi poolt esitatud taotlused on seega võimaldanud äärepoolseimate piirkondade nõudmisi läbirääkimiste jooksul arvesse võtta.

Äärepoolseimate piirkondade sotsiaal- ja kutsealaste ringkondade osalejad tunnevad, et neid karistatakse tootmispiirangutega, mis vastavad Euroopa standarditele, muutes nad vähem konkurentsivõimeliseks kui nende otsesed konkurendid. Ma mõistan neid, aga sellegipoolest julgustan neid pühenduma täielikult koostööle oma AKV naaberriikidega, et võimaldada ühiste eesmärkide nimel kujundada täiendavad ja toetavad suhted.

Selle asemel, et jääda paindumatult kaitsepositsioonile, on äärepoolseimatel piirkondadel kõik võimalused, et olla oma konkurentidega samaväärsed. See on tagatud, et Euroopa Liit tagab tõesti selle, et kasutatakse nõuetekohaseid seire- ja vahekohtumeetodeid, et hoida ära igasugune kõlvatu konkurents.

– Resolutsiooni ettepanek: B6-0148/2009 (majanduspartnerlusleping – Côte d’Ivoire)

  Philip Claeys (NI) , kirjalikult. – (NL) Euroopa Parlament soovib Côte d’Ivoire’iga sõlmitava vahepealse majanduspartnerluslepingu läbirääkimistel tõstatada Côte d’Ivoire’i kodanike vähemalt 24 kuud kehtivate töölubade küsimuse. Asjaomased Côte d’Ivoire’i kodanikud saaksid siis töötada hooldajatena ja teistel samalaadsetel ametikohtadel. Mis tahes nurga alt seda vaadata, on see jälle täiendav sisserände kanal, mis minu arvates on iseenesest rohkem kui piisav põhjus hääletada selle resolutsiooni vastu. Euroopas on juba miljoneid töötuid ning väljastpoolt liitu täiendava tööjõu sissetoomine teeb vaid praegused probleemid tõsisemaks. Asjaomaseid ametikohti saab väga edukalt täita meie enda töötajatega.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Arvame, et meie esmane panus maailma vaeseimate riikide jätkuva arengu edendamiseks peaks olema avada ELi turud impordile neist maailma osadest. Kui on otsustatud, et abi on kooskõlas sooviga suurendada vabakaubandust, siis peab selle abi algatama ja otsustama eri liikmesriigid ja mitte EL. Kui EL siiski soovib endiselt abi jaotada ja kontrollida, siis ei tohi see mingil juhul sõltuda abisaajate riikidega toimuvast kaubandusest. Sätted, mille eesmärk on kaitsta üleminekuajal arengumaades tundlikku tööstust, võivad siiski olla vastuvõetavad. Ent põhimõtteliselt peaksime hoiduma igasugustest protektsionistlikest määrustest, millel on oht kahjustada vaba turulepääsu.

Oleme lähtunud neist vaadetest, võttes seisukoha esitatud resolutsioonide ettepanekute kohta seoses kaubanduslepingutega, mida komisjon praegu ette valmistab.

Oleme vastu ebaõnnestunud sõnastustele, mille eesmärk on vaid suurendada Euroopa Parlamendi mõju kaubanduspoliitika üle. Sellegipoolest oleme otsustanud hääletada kõigi resolutsioonide poolt, kuna need näitavad vabakaubanduse jätkuvat tähtsust ajal, mil tugevad protektsionismituuled jõudu koguvad.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Hääletasin selle resolutsiooni ettepaneku poolt, mis käsitleb vahepealset majanduspartnerluslepingut ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Côte d’Ivoire’i vahel.

Olen nõus, et Lääne-Aafrika riikide vaheline tolliliit tooks suurt kasu Côte d’Ivoire’ile, mis on selle piirkonna majanduse ja kaubanduse juhtrollis: pealegi arvestades asjaolu, et piirkondade vaheline kaubandus moodustab vaid väikse osa Côte d’Ivoire’i kogukaubandusest, siis oleks soovitatav suurendada piirkondlikke kaubandussidemeid, et tagada pikaajaline jätkusuutlik ja säästev majanduskasv.

Samuti on soovitatav, et Euroopa Liit pakuks rohkem ja paremat tehnilist ja haldusabi Côte d’Ivoire’ile, et tagada selle majanduse kohanemine, et saada vahepealsest majanduspartnerluslepingust maksimaalset kasu.

– Resolutsiooni ettepanek: B6-0142/2009 (majanduspartnerlusleping – Ghana)

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Hääletasin härra Fjellneri raporti vastu, mis käsitleb vahepealset majanduspartnerluslepingut ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Ghana vahel.

Seda seetõttu, et ma arvan, et selline leping Ghanaga võib kahjustada ja nõrgestada ECOWASi piirkondlikku integreerumist, mida me peaksime toetama, kuna see suudab kõige paremini tagada kohaliku majanduse jaoks keskmises ja pikas perspektiivis positiivse mõju, pakkudes kohalikele asutustele rohkem osalemisvõimalusi.

  Kathy Sinnott (IND/DEM), kirjalikult. − Uskumatult tähtis on, et majanduspartnerluslepingutes võetaks arvesse iga AKV riigi erivajadusi. Sel põhjusel hääletasin selle lepingu vastu. Igal AKV riigil on erinevad vajadused ja mitmed parema meelega ei peaks läbirääkimisi intellektuaalomandi õiguste ja Singapuri küsimustes. Paljud neist riikidest soovivad muuta rangemaks ka toiduainetega kindlustatuse ja varases arenguetapis olevate tööstustega seotud sätteid. Lisaks tuleb neisse lepingutesse lisada läbivaatamisklausel, mis nõuaks säästva arenguga seotud mõju hindamist, ja võimalus muuta lepingut selle hinnangu tulemuste põhjal. Peame tegutsema selle nimel, et tagada nende lepingute tegelik vastavus sellele, mis on parim iga kõnealuse riigi vajadustele, ning hoiduma avaldamast neile survet kirjutada alla lepingud, mis ei vasta sellele, mida nad vajavad.

– Resolutsiooni ettepanek: B6-0144/2009 (majanduspartnerlusleping – SADC)

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Hääletasin selle resolutsiooni ettepaneku vastu, mis käsitleb vahepealset majanduspartnerluslepingut ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt SADCi majanduspartnerluslepinguga liitunud riikide vahel.

Ma ei arva, et majanduspartnerlusleping on andnud suuri eeliseid neile, kes ekspordivad AKV riikidest Euroopa Liitu, pärast Cotonou kaubanduslepingute lõppemist 2008. aasta alguses, isegi kui AKV riikide kaubad võivad siseneda ELi turule ilma tollitariifide või kvootideta.

Eelkõige ei aita leping edendada nende riikide iseseisvat arengut; luua sellist suutlikkust, mis tulevikus võimaldab asjaomastel riikidel arengut jätkata isegi ilma välise abita. Pealegi arvan, et nad ei vasta sageli hea valitsemistava, poliitiliste ametikohtade läbipaistvuse ja inimõiguste austamise tingimustele, milleta esineb oht, et nende riikide elanikele tekitatav kahju on suurem kui neile antud abi.

  Georgios Toussas (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) EL üritab kapitalistliku kriisi ja imperialistliku sisevõitluse ägenemise ajal tugevdada Euroopa monopolide positsiooni ja saavutada uusi positsioone üleilmsel turul. Ta kasutab kogu maailmas avalikku imperialistlikku sekkumist koos sõjaliste ja mittesõjaliste vahenditega ja monopolide sekkumist rahvusvahelisse kaubandusse ja majandustehingutesse.

Vahepealsed majanduspartnerluslepingud on kõige hullem lepingu vorm, mida EL on arengumaadelt siiani nõudnud. Nende eesmärk on kehtestada kapitali võim ja kuritarvitada nende tööjõudu ja jõukust loovaid mehhanisme. Rõhuvad tingimused nõuavad turgude liberaliseerimist ja kõigi teenuste, eelkõige energia, veejaotuse, tervishoiu, hariduse ja kultuuri erastamist.

Lõuna-Aafrika Arenguühenduse (SADC) ning Ida- ja Lõuna-Aafrika Ühisturu (COMESA) juhtumid on tüüpilised näited. Jaga ja valitse. ELi surve ja sundus pidada kinni ajakavadest ja lepingute sisust koos eraldi lepingute ja erinevate tingimustega iga riigi jaoks.

Hääletame vahepealsete majanduspartnerluslepingute vastu, kuna need on kirjutatud alla kapitalilt teenitava kasumi heaks ja inimeste kahjuks. Need on jälle tõend, et üleilmne kaubandus imperialismi ja monopolide võimu all ei saa toimuda vastastikuse kasu alusel.

– Resolutsiooni ettepanek: B6-0145/2009 (majanduspartnerlusleping – Ida- ja Lõuna-Aafrika riigid)

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Hääletasin selle resolutsiooni ettepaneku vastu, mis käsitleb majanduspartnerluslepingut ühelt poolt Ida- ja Lõuna-Aafrika riikide ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel.

Olen veendunud, et see majanduspartnerlusleping ei ole sobiv, et saavutada asjaomaste riikide arengu edendamise eesmärk, kuna selles on vaieldavaid küsimusi, millega tuleb veel tegeleda ja mida lahendada, näiteks enamsoodustusrežiimi klausel ja ekspordimaksud, mis ei toeta tõelise turu loomist, mis suudaks tuua kasu kogu asjaomasele elanikkonnale.

– Resolutsiooni ettepanek: B6-0146/2009 (majanduspartnerlusleping – Ida-Aafrika Ühenduse partnerriigid)

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Hääletasin selle resolutsiooni ettepaneku vastu, mis käsitleb majanduspartnerluslepingut ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide vahel.

Arvan, et tõelise piirkondliku ja piirkondade vahelise turu areng neis riikides on tähtis, et saavutada tingimused jätkusuutlikuks kasvuks, mis praegu sõltub täielikult välisabist: ent selle lepinguga ei looda vajalikke eeldusi selle toimumiseks, kuna paljudel juhtudel nähakse kavandatavate meetmetega ette ametiasutuste ja kohaliku erasektori väga vähene kaasamine.

Lisaks sellele tundub mulle kontrollimehhanismide olemasolule vaatamata, et need riigid ei vasta sageli hea juhtimistava, poliitiliste ametikohtade läbipaistvuse ja inimõiguste austamise tingimustele, ilma milleta seame rohkem ohtu suurema osa nende riikide elanikkonnast, selle asemel et anda tõelist abi.

– Resolutsiooni ettepanek: B6-0147/2009 (majanduspartnerlusleping – Kesk-Aafrika)

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Hääletasin selle resolutsiooni ettepaneku poolt, mis käsitleb vahepealset majanduspartnerluslepingut ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Aafrika vahel.

Usun kindlalt, et vahepealne majanduspartnerlusleping on andnud suuri eeliseid Kesk-Aafrika riikidesse eksportijatele, eriti kuna Cotonou lepingud lõppesid jaanuaris 2008, suurendades nende võimalusi eksportida Euroopa Liitu. Üldisi majanduspartnerluslepinguid tuleks igal juhul käsitleda pigem Doha arengukaval põhinevaid lepinguid täiendavatena kui nende alternatiividena ning sel teemal kutsume üles taasalustama läbirääkimisi niipea kui võimalik.

Samuti nõustun väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks üleminekuperioodide kehtestamisega, et anda neile aega lepingust tulenevate muutustega kohanemiseks, ning üldisemalt avaldan heameelt VKEdele asjaomaste riikide poolt antava toetuse üle.

ET– Raport: David Martin (A6-0117/2009)

  Marie-Arlette Carlotti (PSE), kirjalikult. – (FR) Nüüd juba aastaid oleme meie, sotsiaaldemokraadid, koos oma Aafrika kolleegidega ühiselt üritanud muuta majanduspartnerluslepingud tõelisteks arengu abivahenditeks.

Oleme pidanud komisjoniga kindlalt ja otsustavalt läbirääkimisi, et saavutada õiglased lepingud, mis edendavad aastatuhande arengueesmärke.

Oleme teinud seda, otsustades valikulise piirkondadeks jaotamise kasuks, mida AKV riigid ise ellu viivad.

Oleme teinud seda, täites oma kohustusi seoses kaubandusega seotud abiga, mida anti 2005. aastal, selle asemel, et Euroopa Arengufondi laastata.

Praegu on meie võitlus suures osas vilja kandnud, kuna kaubandusvolinik on võtnud Euroopa Komisjoni nimel kohustuse seoses:

– olulise eesmärgiga lepinguid edasi arendada,

– lepingute vaidluspunktide uuesti läbirääkimisega avatud ja paindliku lähenemisviisi alusel,

– toiduainetega kindlustatuse ja AKV riikide habraste tööstusharude kaitsega.

Muidugi oleksime soovinud rohkem tagatisi seoses sellega, kuidas riikide parlamendid ja AKV-ELi assamblee on seotud lepingute rakendamise jälgimisega.

Aga vaid paari nädala jooksul tehtud edusammud on märkimisväärsed.

Avaldan selle üle heameelt.

Ent ma kavatsen väga täpselt jälgida selle rakendamist.

Seega siin on tühi sedel: loobusin hääletamast.

  Richard Corbett (PSE), kirjalikult. − Täna olin valmis hääletama selle poolt, et Euroopa Parlament kiidab heaks majanduspartnerluslepingu ja vahepealsed majanduspartnerluslepingud, vaid tänu uue voliniku, Cathy Ashtoni kinnitustele ja lubadusele ning sellele, et asjaomaste riikide valitsused näevad üldjoontes seda edusammuna, kuigi ebapiisavana.

Majanduspartnerluslepingud peaksid saama vaesuse vähendamise ja kaotamise vahendiks, samal ajal hõlmates säästva arengu ja AKV riikide järkjärgulise maailmamajandusse integreerimise eesmärke.

Peame tagama, et kaubanduslepingud, mille AKV riikidega sõlmime, on nende huve pooldavad, ja väga oluline on, et need sõlmitakse kui arenguvahendid.

  Mikel Irujo Amezaga (Verts/ALE), kirjalikult. − (ES) Hääletasin Kariibi mere saartega sõlmitavate majanduspartnerluslepinguid käsitlevate raportite vastu ning muu hulgas ka Côte d’Ivoire’i vahepealse lepingu vastu. Euroopa Parlament hääletas näiteks Côte d’Ivoire’i vahepealse lepingu poolt; see riik kannatab sisekonfliktide käes ja tal puudub õiguspärane valitsus.

Selles olukorras tunnen lihtsalt, et ei ole parim hetk sõlmida pikaajaliste tagajärgedega rahvusvaheline leping. Maailma Kaubandusorganisatsiooni survel on Euroopa Liit loobunud AKV riikidega sõlmitud koostöölepingutest ning asendanud need iga riigiga sõlmitavate majanduspartnerluslepingutega, mis mitmel juhul kahjustavad piirkondade võimu.

Esimesi lepinguid, mille Euroopa on kehtestanud, on nende riikide valitsusvälised organisatsioonid ja uurijad teravalt kritiseerinud ning täna vaatas Euroopa Parlament need üle.

  Glenys Kinnock (PSE), kirjalikult. − Nõustusin CARIFORUMi majanduspartnerluslepinguga ja Côte d’Ivoire’i vahepealse majanduspartnerluslepinguga tänu volinik Ashtoni poolt sel nädalal antud tagatistele.

Aset on leidnud stiili- ja toonimuutus pärast seda, kui volinik Ashton asus volinik Mandelsoni asemele, ning nüüd saame selgeid signaale, et muutub ka sisu.

CARIFORUMi majanduspartnerluslepingute puhul andis volinik raportöör David Martinile selgeid kinnitusi seoses tema muredega, mis puudutavad geneerilistele ravimitele juurdepääsu, läbivaatamisklauslit ja paindlikkust, kuidas enamsoodustusrežiimi klausel toimiks.

Enne Côte d’Ivoire’i lepingu heaks kiitmist kinnitati meile selgelt ja ühemõtteliselt, et Côte d’Ivoire võib ise valida, mida ta mis tahes muust majanduspartnerluslepingust soovib. Märkimisväärne on see, et Lõuna-Aafrika Arenguühenduse majanduspartnerluslepingu puhul lepiti kokku mitme vaidlusaluse klausli läbivaatamine. See hõlmab varases arenguetapis olevate tööstuste kaitset, võimalust kehtestada uued ekspordimaksud, et aidata tööstuse arengut, ja ekspordikvoote.

Minu tehtud otsused ei tulnud kergelt, aga tegin need, olles hoolikalt kaalunud kohustust tagada, et majanduspartnerlusleping võiks olla arenguvahend ning kajastada meie partnerlust ja vastastikust austust AKV suhtes.

  Bernard Lehideux (ALDE), kirjalikult. – (FR) Meie seisukoht majanduspartnerluslepingu kohta on endiselt kriitiline. Usume, et läbirääkimisi on alustatud väga halvalt positsioonilt, näitamata üles austust meie partnerite eriasjaolude suhtes. Oleme endiselt veendunud, et me ei tohiks nendega peetavate läbirääkimistega kiirustada ega eelkõige sundida neile peale järske reforme, mis võivad osutuda katastroofiliseks nende sotsiaalse ühtekuuluvuse ja majanduse jaoks.

Aga meie tänane hääletus arvestab väga julgustavaid seisukohti, mille volinik Ashton võttis täiskogu istungjärgul esmaspäeval, 23. märtsil. Seetõttu otsustasime hääletamisest loobuda ega hääletanud vastu, mida oleksime vaid mõni nädal tagasi kindlalt teinud.

Sellegipoolest on meie loobumine hoiatav: kavatseme otsustada komisjoni tegevuse üle tegelike tõendite põhjal ning me ei soovi edaspidi tühja sedelit esitada.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Mulle antud tagatised seoses geneeriliste ravimitega, läbivaatamisklausliga ja paindlikkusega, kuidas enamsoodustusrežiimi klausel toimiks, tähendasid, et ma olin valmis toetama seda raportit, mille raportöör ma olen. Raport peaks looma tasakaalu, tagades ELi jaoks õiglase tehingu, aga tagades ka seda, et areng on lepingu lahutamatu osa, nii et CARIFORUMi riigid saavad tunda õitsengut ja maitsta ELiga toimuva vaba kaubanduse vilju.

  Rovana Plumb (PSE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin selle raporti poolt usus, et see tagab, tuginedes ühelt poolt CARIFORUMi riikide ja teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel sõlmitud majanduspartnerluslepingu heakskiidule Euroopa Parlamendi poolt, järgmise:

– kohustused teemavaldkondades, mis ei ole veel kindlaks määratud või täielikult rakendatud Kariibi mere ühtse turu ja majanduse (CSME) süsteemi alusel, k.a finantsteenused, muud teenused, investeeringud, konkurents, riigihanked, internetikaubandus, intellektuaalomand, kaupade vaba ringlus ning keskkond, lükatakse edasi kuni CSMEga seotud töö lõpuleviimiseni kõnealustes valdkondades;

– CARIFORUMi riikides luuakse sõltumatu seiremehhanism ning see varustatakse vajalike rahaliste vahenditega, et analüüsida majanduspartnerluslepingus sätestatud eesmärkide saavutamist;

– kaubandusabi vahendite õiglane osa määratakse varakult kindlaks ja antakse üle. Kõnealuseid rahalisi vahendeid käsitletakse lisavahenditena, mitte kõigest Euroopa Arengufondi (EDF) ümberpaigutatud vahenditena;

– tagatakse nende vastavus CARIFORUMi riikide prioriteetidele ning nende väljamaksmine on õigeaegne, prognoositav ning kooskõlas riiklike ja piirkondlike strateegiliste arengukavade täitmiskavadega. Kõnealuseid vahendeid kasutatakse saamata jäänud tollimaksude hüvitamiseks tõhusalt.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Hääletasin härra Martini soovituse poolt, mis käsitleb EÜ ja CARIFORUMi riikide majanduspartnerluslepingut. Euroopa Parlament on tõepoolest kohustatud sõlmima selle lepingu, tingimusel, et komisjon ja nõukogu nõustuvad sellised lepingud iga viie aasta tagant läbi vaatama, enamsoodustusrežiim keelatakse Euroopa Liidu puhul ning, kõige tähtsama asjana, kaubandusabi vahendite eri summad määratakse kindlaks ja eraldatakse viivitamata.

– Raport: Erika Mann (A6-0144/2009)

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Otsustasin hoiduda hääletamast proua Manni soovitust ettepaneku kohta sõlmida EÜ ja Côte d’Ivoire’i vahepealne majanduspartnerlusleping. Ettepanekus on tegelikult mitu punkti, millega ma ei nõustu. Teisest küljest on selles taotletavad eesmärgid ja sihid kiiduväärsed; seetõttu ma ei soovi hääletada selle soovituse vastu.

– Raport: Gay Mitchell (A6-0135/2009)

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Ma hääletasin selle raporti poolt.

See on esimene kord, kui Euroopa Parlament on koostanud ühtse raporti Euroopa Investeerimispanga (EIP) ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) töö kohta. Need kaks panka rahastavad järjest sagedamini tegevusi samades geograafilistes piirkondades väljaspool Euroopa Liitu, näiteks Ida-Euroopas, Lõuna-Kaukaasias, Venemaal, Lääne-Balkanil ja Türgis.

Kahe panga vaheline koostöö on arenenud piirkondlikul alusel ja sellest tulenevalt on see korraldatud erinevalt vastavalt piirkonnale. Riikides, kus mõlemad pangad on tegevad, esineb EIP ja EBRD vahel praegu kolme erinevat liiki koostööd: vastastikuse mõistmise memorandum Ida-Euroopas, Lääne-Balkanil kohaldatav meetod ja paindlikud koostöömeetodid.

See ei ole rahuldav areng. Selle asemel oleks palju kasulikum põhjalikult läbi vaadata, kuidas nende kahe panga ja muude asjaomaste osapoolte vahelist koostööd võiks parandada, võttes arvesse ELi ja laenu võtvate riikide huvisid. Ka ei ole kahe panga vahelist tööjagamist ja koostööd võimalik juhtida lihtsalt piirkondlikult või joone tõmbamisega avalikule sektorile ja erasektorile laenamise vahele.

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Hääletasin härra Mitchelli raporti vastu, mis käsitleb Euroopa Investeerimispanga ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga 2007. aasta aastaaruandeid. Selle asemel et rääkida pankade ja teiste huvitatud isikute vahelisest koostööst, arvan, et pigem oleks asjakohane esiteks tagada, et neis viidaks läbi kontroll rahastamise eel, ajal ja järel, kuna mõlemad pangad on 2007. aastal andnud väga suuri summasid laenuks. Finantsabi andmine ilma asjaomaste riikide kodanikuühiskonda kaasamata võib olukorda neis riikides vaid halvendada ja mitte parandada.

Selles mõttes avaldan heameelt härra Mitchelli ettepaneku üle, et komisjoni annaks igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru rahastamistehingute mõju hindamise kohta. Ent sellest tingimusest ei piisa, et kallutada mind raporti poolt hääletama.

– Resolutsiooni ettepanek: RC-B6-0152/2009 (autotööstuse tulevik)

  Guy Bono (PSE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin autotööstuse tulevikku käsitleva ühise resolutsiooni poolt.

Selles tekstis rõhutatakse vajadust määrata Euroopa tasandil kindlaks selge ja sidus poliitika, et saada hakkama kõiki ELi liikmesriike mõjutava kriisiga. Tegelikult mõjutab autotööstus Euroopas hinnangute kohaselt otseselt või kaudselt 12 miljonit töökohta. Müük on langenud, laovarud kasvavad ja koondamisteateid tuleb aina juurde. Tekkiva sotsiaalkatastroofi vastu ei leidu imerohtu; üksnes kooskõlastatud meetmed suudavad sektori päästa.

Seetõttu hääletasin selle ühisresolutsiooni poolt, milles kutsutakse Euroopa ametiasutusi üles tegema liikmesriikidega koostööd, et kehtestada meetmed, mis võimaldavad tagada Euroopa autotööstuse tulevase konkurentsivõime ja jätkuva tööhõive sektoris.

Ent resolutsioon on esitatud pisut hilja ega vasta kõigile ootustele. Arutelu pole seega kaugeltki läbi ning tõotab kujuneda elavaks, eriti kui arvestame sotsiaalküsimusi, mis on kaalul, ja taas kinnitatud vajadust sotsiaalse Euroopa järele, mis kaitseb oma kodanikke.

  Nicodim Bulzesc (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin autotööstuse tulevikku käsitleva resolutsiooni poolt, kuna selles kutsutakse ELi liikmesriike üles esitama järjepidevaid ja ühtlustatud algatusi Euroopa autotööstuse heaks ja looma nõuetekohane Euroopa tegevusraamistik.

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin autotööstuse tulevikku käsitleva resolutsiooni ühisettepaneku poolt. Kuna EL on maailma suurim mootorsõidukite tootja ja autotööstus on üks suuremaid erasektori tööandjaid, siis on selle sektori toetamine väga tähtis, et saada hakkama praeguse finants- ja majanduskriisiga.

Seetõttu toetan kooskõlastatud poliitilist tegevust Euroopa tasandil, et innustada tööstuse toetamiseks võtma meetmeid, näiteks: tagada autotootjate ja -tarnijate juurdepääs krediidile; ergutada uute autode nõudlust, sealhulgas pakkuda motiive vanade autode lammutamiseks ja keskkonnahoidlike autode ostuks; toetada rahaliselt oskustööjõudu, kasutades täielikult Globaliseerumisega Kohanemise Fondi ja Euroopa erifondi; ning toetada teadustööd ja investeeringuid.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Hääletasime autotööstust käsitleva resolutsiooni poolt, aga me pole unustanud, et need, kes täna teesklevad, et nad soovivad seda päästa, on tegelikult selle katastroofi põhjustajad.

Nad on tinginud rahast juhinduva maailmamajanduse laienemise, mis pole reaalsusega seotud, kus aktsionäridele suure tulu tagamine on asunud tööstusstrateegia kohale ja kus aktsiad tõusevad pärast sotsiaalkavade teatavaks tegemist, samal ajal kui juhid, kes ei ole alati pädevad, maksavad endale preemiaid ja suuri lahkumishüvitisi. Nad on loonud selle süsteemi, kus töökohad ja töötajate palgad on osutunud ainsaks tasakaalustavaks muutujaks. Nad on põhjustanud majapidamiste vaesumise, mis mõjutab tugevalt nõudlust ega lase surnud ringist välja murda.

Isegi praegu, kui kaalul on sajad tuhanded töökohad, kuulutab komisjon konkurentsi dogmat, takistades riiklike meetmeid, mille eesmärk on hoida ära töökohtade kadumist, ning nõudes selgitusi Renault’lt, et kinnitada endale, et tootmise kasv tehases ei tulene tööülesannete ümberpaigutamisest.

Kui te vaid oleksite väljendanud nii suurt nördimust siis, kui Euroopa ettevõtted üle maailma ümber paiknesid eesmärgiga kulusid vähendada ja kasutada kõige leebemaid sotsiaalõigusnorme.

Nüüd on aeg poliitikat muuta – Euroopa ja eelkõige eurooplaste hüvangut silmas pidades.

  Małgorzata Handzlik (PPE-DE), kirjalikult. – (PL) Autotööstus on praeguse majanduskriisi tõttu sattunud eriti keerulisse olukorda. Ka selle aasta prognoosid ei ole optimistlikud. Need osutavad uute autode müügi täiendavale langusele.

Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament arvavad, et see tööstus peaks kriisi ajal suuremalt jaolt ise hakkama saama. Eelkõige on tegemist tööstusharuga, mis peab leidma lahenduse struktuuriprobleemidele, mis on seotud tootmise tõhususega ja tootmisvõimsuse kasutamisega, et parandada pikaajaliselt konkurentsivõimet ja stabiilsust.

ELi ja liikmesriikide võetud meetmed saavad toetada vaid tootjate endi võetud meetmeid. See on nii eriti selliste meetmete puhul, mille eesmärk on taastada mõistlikel tingimustel juurdepääs rahastamisele, ergutada uute autode nõudlust, säilitada kvalifikatsiooni standardid ja kaitsta töökohti ning minimeerida sotsiaalkulusid.

Mitmed riigid on võtnud vastu kavad autosektori abistamiseks, aga nagu komisjon on märkinud, peavad need kavad olema vastavuses ELi õigusega ning kehtivate konkurentsipõhimõtetega ja eelkõige riigiabi andmise põhimõtetega, et mitte kahjustada Euroopa siseturu toimimist. Kõik finants-, fiskaal- ja autolammutusmeetmed peavad lisaks toetama ning kiirendama sektori vajalikku tehnoloogilist ümberkorraldamist, eelkõige mootorite energiatõhususe ja heitgaaside vähendamise valdkonnas.

  Marine Le Pen (NI), kirjalikult. – (FR) Euroopa Parlament kavatseb kiita heaks Euroopa Komisjoni diktatuuri, mis on tuliselt vastu liikmesriikide igale katsele kaitsta oma riigi autotööstust.

Kõik inimesed peavad aru saama, et komisjoni ja parlamendi üliliberaalne poliitika on suurepärane vahend kiirendada Prantsusmaa ettevõtete ümberpaiknemist majanduslikult nii-öelda elujõulisematesse riikidesse.

Ajal, mil tuhanded töökohad autotööstuses ja selle alltöövõtu sektorites on otseselt ohus, on see riikidevastane valik moraalselt kõlvatu ja majanduslikult ennasthävitav.

Need liikmesriigid, kes aitavad kaasa sellisele tööstuslikule ja sotsiaalsele hävitamisele, peavad selle eest andma vastust töölistele ja nende perekondadele, kes on nende ideoloogilise pimeduse otsesed ohvrid.

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Arvestades autotööstuse tähtsust Euroopa majanduse jaoks, on Euroopa riikide valitsuste ja Euroopa Liidu kohustus kui selline reageerida praegusele olukorrale mõistetav. Nad üritavad hoida ära, et selle kriisi – mille puhul nad loodavad ja üritavad tagada, et see on ajutine – tagajärjed ei põhjustaks selle tööstusharu pöördumatut hävingut. Me toetame seda muret. Ent peavad olema mõned tagatised. Kuigi esmane eesmärk on hoida töökohti, siis peab see lähtuma lõppeesmärgist tagada elujõuliste tööstusharude allesjäämine. See tähendab, et tuleb kasutada erakorralisi investeeringuid sellesse sektorisse, et ajakohastada, tänapäevastada ja valmistada seda ette suuremaks konkurentsiks. Mõte, et on võimalik või soovitav isoleerida ja kaitsta majandussektorit konkurentsi eest, kui see konkurents on terve ja aus, on majanduslik viga ja poliitiline pettus.

Vaatamata kõigile oma läbikukkumistele, on autotööstuse kriisist välja toomine ja üldisest kriisist väljatulek ning järgmiseks etapiks valmistumine Lissaboni strateegia keskmes: suurem konkurentsivõime, rohkem uuendust ja rohkem töökohti. Me peaksime aitama autotööstusel taastuda, aga me ei peaks üritama jalgratast leiutada.

  Peter Skinner (PSE), kirjalikult. − Autotootmine ELis sõltub sellistele standarditele vastamisest, mis võimaldaksid rangemaid keskkonnaeeskirju. See ei ole vastuolus konkurentsivõimelise tööstuse põhimõttega, vaid pigem panus selle allesjäämisse. Meil on palju Euroopa vahendeid, mida saab kasutada, et aidata autotööstust ja eelkõige selle töötajaid. Nende hulgas on vahendid, et toetada koolitust elukestva õppe kaudu.

Väga tähtis on omada õiget tööjõudu, kes suudab uskuda tootmise jätkusuutlikku tulevikku. Tean, et Kagu-Inglismaa autotootjatel on praegu võimalus kasutada finantsvahendeid, mis suudavad edendada tuleviku autotootmist. See peab olema tasakaalus keskkonna- ja sotsiaaltingimustega.

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. – (NL) Rohelised poliitikud on veendunud, et me ei saa vaadelda majandus- ja keskkonnakriise eraldi. Selleks, et aidata majandus tagasi jalule, vajame uut rohelist kokkulepet. Autosektoril on väga suur potentsiaal liikuda keskkonnahoidlikkuse poole. Selle potentsiaali kasutamiseks peavad valitsused siiski sundima autotootjaid investeerima uuendusse ja neid selles abistama. Meie parlamendi enamus otsustas, et Euroopa Liit peab paigutama suure summa raha oma autotööstusse. Ent tühja tšeki kirjutamine ei ole muidugi lahendus. Me ei tohi subsideerida vanu tehnoloogiaid, mis on käibelt kadumas. Selle asemel peame võtma otseseid meetmeid, et panna autotootjad investeerima uuendusse. Selle abil kindlustate sektori tuleviku ja teete miljonitele autotööstuses töötavatele eurooplastele tõelise heateo.

Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon tegi ettepaneku, et raha tuleks teha kättesaadavaks vaid tingimusel, et autotööstus parandab märkimisväärselt oma keskkonnanäitajaid. Transport põhjustab ligikaudu kolmandiku süsinikdioksiidi koguheitest ELis. Hääletasin enamuse pooldatava resolutsiooni vastu, kuna selles ei ole nähtud ette keskkonnanäitajate parandamist riigilt raha saamise eeltingimusena.