Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on nõukogu ja komisjoni avaldused Euroopa Liidu ja Valgevene vahelise dialoogi kord poole aasta jooksul toimuva hindamise kohta.
Alexandr Vondra, nõukogu eesistuja. − Härra juhataja, ma olen Euroopa Parlamendi liikmetele tänulik võimaluse eest anda ülevaade viimastest sündmustest Valgevenes, eriti aga eelmisel esmaspäeval nõukogus toimunud selleteemalise arutelu tulemustest.
Nagu paljud teist teavad, oleme Valgevenes täheldanud mitut positiivset arengusuundumust pärast seda, kui nõukogu otsustas viisakeelu nimekirja eelmise aasta oktoobris ajutiselt ja osaliselt peatada. Ma märgiksin nende suundumuste hulgast eelkõige ära liikumise „Vabaduse nimel” ja Tšernobõli algatuskeskuse registreerimise, sõltumatute ajalehtede, näiteks Narodnaja Volja ja Naša Niva trükkimise ja levitamise, Interneti-kasutuse reguleerimise teemal korraldatud ümarlaua OSCE ajakirjandusvabaduse esindajaga, jätkuvad asjatundjate konsultatsioonid OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste bürooga valimisi käsitlevate õigusaktide parandamise teemal ning nõuandekomiteede, sealhulgas kodanikuühiskonna ja isegi opositsiooni esindajatest moodustatud inimõiguste alase nõuandekomitee loomise.
Kuigi need sammud võivad mõnedele näida suhteliselt tagasihoidlikud, on need Valgevene puhul märkimisväärsed. Seda on tunnistanud ka mõned Valgevene kodanikuühiskonna esindajad.
Samas on olnud ka juhtumeid, mis valmistavad meile muret. Keeldutud on olulise inimõigustega tegeleva vabaühenduse Viasna registreerimisest, probleeme esineb mõningate sõltumatute ajakirjandusväljaannete akrediteerimisega ning ehkki kodanikuühiskonna ja opositsiooni aktiviste ahistatakse varasemast vähem, leiavad endiselt aset lühiajalised vangistused. Me jälgime tähelepanelikult ka opositsiooni kaebusi sunniviisilise väeteenistusse võtmise kohta.
Seega ei saa me eitada, et olukord on vastuoluline. Me oleme sellegipoolest veendunud, et kaasamispoliitikat tuleb jätkata ja positiivset arengut tuleb toetada. Just sel viisil peaksime suhetes Valgevenega edasi liikuma. Oma tulevase poliitilise suuna kaalumisel peame silmas pidama oma laiemaid strateegilisi huve selles piirkonnas ja ka finantskriisi mõju.
Neist kaalutlustest lähtusime oma 16. märtsi otsuse tegemisel. Selle otsusega küll pikendati piiravaid meetmeid ühe aasta võrra, kuid samas peatati teatud Valgevene ametnike suhtes kehtestatud viisakeelu kohaldamine veel üheksaks kuuks.
Selle üheksakuulise aja järel korraldatava põhjaliku läbivaatamise käigus keskendutakse viiele valdkonnale, mis pandi paika nõukogu 2008. aasta oktoobri järeldustes. Need valdkonnad on valimisreform ja muud konkreetsed meetmed, mis on seotud demokraatlike väärtuste, õigusriigi, inimõiguste ja põhivabaduste, sealhulgas sõna- ja ajakirjandusvabaduse ning kogunemise ja poliitilise ühinemise vabaduse austamisega.
Oleme veendunud, et viisakeelu peatamise jätkamine, milles eelmisel nädalal kokku lepiti, võimaldab meil oma poliitiliste eesmärkide suunas liikuda. See annab meile võimaluse tõstatada Valgevene partneritega suheldes edasisi inimõiguste küsimusi, mis panevad meid muretsema. Inimõiguste alase dialoogi alustamine järgmisel kuul on eriti oluline.
Pärast kahepoolsete poliitiliste kontaktide keelu kaotamist on aset leidnud mitu kõrgetasemelist visiiti, sealhulgas ministrite kolmiku kohtumine jaanuari lõpus. Nende erisuguste kontaktide eesmärk on julgustada Valgevenet ning jõuda erinevate ootuste vallas mõistmisele. Me loodame, et see dialoog jätkub eelseisvatel kuudel.
Oleme veendunud, et suhetes Minskiga peame olema konstruktiivsed. Me oleme jätkuvalt realistlikud ega eelda mingeid järske muutusi. Muutumine võtab aega ja meie ühistes huvides on kasutada ära kõik võimalused edasise positiivse arengu soodustamiseks.
On tähtis, et meie kaasamispoliitikat on avalikult toetanud Valgevene kodanikuühiskonna esindajad, kes osalesid hiljuti väga kasulikul arutelul Euroopa Parlamendi liikmetega. Me suhtleme korrapäraselt Valgevene kodanikuühiskonna esindajatega; kavatseme seda dialoogi jätkata ning toetada edaspidi Valgevene kodanikuühiskonda ja sõltumatut meediat.
Lubage mul lõpetuseks öelda paar sõna idapartnerluse kohta, mille Euroopa Ülemkogu möödunud nädalal kinnitas ja millega tehakse algust mais toimuval tippkohtumisel. Valgevene on üks kuuest idapartnerlusega hõlmatud riikidest. Usume kindlalt, et Valgevene tuleks sellesse uude algatusse algusest peale kaasata. Kuid Valgevene osalemise ulatus kahepoolsel tasandil sõltub paljudest teguritest, eelkõige edusammudest mõnedes neist valdkondadest, millele ma äsja viitasin.
Olen tänulik selle avaliku toetuse eest, mida Euroopa Parlament eelmisel esmaspäeval nõukogus toimunud arutelu tulemustele avaldas. Kahtlemata on üheksa kuu pärast toimuva põhjaliku läbivaatamise tulemused aluseks kõikidele edasistele otsustele ja nad mõjutavad suurel määral ka meie üldisemaid tulevikusuhteid Valgevenega. Nõukogu on valmis hoidma Euroopa Parlamenti sündmuste arenguga edaspidigi kursis ja väljendab heameelt teie jätkuva osalemise üle selle teema arutamisel.
Benita Ferrero-Waldner, komisjoni liige. − (FR) Härra juhataja, Valgevene seisab ristteel.
Hiljuti võttis nõukogu vastu otsuse, millega kinnitati viisakeelu ajutine peatamine kuni aasta lõpuni, ja peagi võtab oma resolutsiooni vastu Euroopa Parlament. Nüüd, mil sanktsioonide peatamisest 2008. aasta oktoobris on möödunud kuus kuud, on aeg korraldada meie Valgevene-poliitika esialgne ülevaatamine ja mõtiskleda selle üle, mis ootab ees järgmise üheksa kuu jooksul.
Mina isiklikult olen veendunud, et Euroopa Liidu eelmise aasta oktoobri otsus sanktsioonide peatamise kohta oli õige, ja tegelikult ongi see peatamine pannud asjad soodsamas suunas liikuma.
Valgevene on võtnud meetmeid, mis suurendavad kahtlemata demokraatiat. Ma pean eelkõige silmas kahe sõltumatu ajalehte tagasitulekut ajalehekioskitesse, asjaolu, et lõpuks on seaduslikuks tunnistatud ka härra Milinkevitši organisatsiooni tegevus, koostööd OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste bürooga valimist käsitlevate õigusaktide vallas, ning opositsiooniparteide või vabaühenduste – näiteks Valgevene Poolakate Liidu – mitmesuguste kongresside pidamist. Tõsi, need edusammud on tagasihoidlikud ja ebapiisavad, kuid nad on ka pretsedenditud ja üldjoontes võime siiski järeldada, et olukord paraneb.
Seetõttu sai see vastuoluline ülevaade Euroopas vastuolulise vastuvõtu osaliseks, kuid üldasjade ja välissuhete nõukogu võttis oma viimasel kohtumisel vastu tasakaalustatud otsuse. Sanktsioonide peatamine pikemaks ajaks võimaldab meil dialoogi säilitada; seda taotles meilt sõnaselgelt kodanikuühiskond Euroopa Parlamendis muu hulgas alles 4. märtsil toimunud foorumil.
Samal ajal on meie käsutuses mõjutamisvahend, sest aasta lõpul võime sanktsioone uuesti kohaldama hakata, kui meie arvates ei ole selleks ajaks tehtud edusammud piisavad, ning me kavatseme jätkata Valgevenes valitseva olukorra pidevat jälgimist, pöörates tähelepanu sellele, kas eelmise aasta oktoobris üldasjade ja välissuhete nõukogu järeldustes määratletud viies olulisemas valdkonnas on edu saavutatud. Tänu meie esindusele Minskis etendab komisjon aktiivset rolli ka olukorra analüüsimisel kohapeal.
Daamid ja härrad, mul on hea meel Euroopa Parlamendi algatuse üle saata Valgevenesse väliskomisjoni ja Euroopa Parlamendi Valgevenega suhtlemise delegatsiooni liikmetest koosnev esindus, mis sõidab 10 päeva pärast Minskisse, et kohtuda ametiisikute ja mitmesuguste erakondadega ning saada ettekujutus sealsest olukorrast.
Mina saadan samal ajal Valgevenesse selle piirkonna eest vastutava juhataja, kes teeb kindlasti Euroopa Parlamendi delegatsiooniga tihedat koostööd. Valgevenega uue inimõiguste alase dialoogi algatamine on järjekordne märkimisväärne samm, mis aitab meil paremini oma nõudmisi liigendada ja annab meie aruteludele sügavama sisu.
Esimene kohtumine selle dialoogi raames peaks Minskis toimuma juba lähipäevil ja Euroopa Liit tuleb seal lagedale kõikide probleemidega. Me kohtume kodanikuühiskonna esindajatega enne ja pärast seda dialoogi, et kasutada nende kogutud teavet ära.
Daamid ja härrad, selle Euroopa südames asuva naaberriigiga suhete arendamine eeldab, et me võtame aega ja mõtleme selle üle, kuidas me reageerime – sealhulgas pikemas plaanis – Valgevenes tehtud edusammudele. Meie reageerimine peab laskma tuua Valgevene lähemale Euroopa riikide perele ja selle väärtustele, ning just seetõttu – nagu ütles nõukogu eesistuja – tegigi Euroopa Ülemkogu eelmisel reedel otsuse kaasata Valgevene idapartnerlusse ja täpsemalt selle mitmepoolsesse komponenti – poliitikaplatvormidesse. See partnerlus annab Valgevenele võimaluse arendada uusi toetus- ja vahetusvõrgustikke kõigi oma naabritega, sealhulgas ka Valgevene kodanikuühiskonna nimel, kes ei soovi enam isolatsioonis olla ja tahab kodanikuühiskonna foorumil osaleda.
Seoses Valgevene osalemisega idapartnerluse kahepoolses tegevussuunas on komisjoni ettepaneku tekst ühene: kahepoolsete suhete arendamine Euroopa Liidu ja Valgevene vahel sõltub praegu ja edaspidi selles riigis valitseva poliitilise olukorra arengust.
Arvestades finants- ja majanduskriisi, mis mõjutab tõsiselt ka kõiki meie idanaabreid, pooldan mina isiklikult majanduslikke toetusmeetmeid Valgevene suhtes. Rahvusvaheline Valuutafond on oma Euroopa liikmete aktiivsel toel teinud esimese suure sammu, laenates 2 miljardit USA dollarit kriisi otseste tagajärgede leevendamiseks, mille all ma mõtlen maksebilansi tasakaalustamist. Teine etapp peaks võimaldama Valgevenel võtta Euroopa Investeerimispangalt ja suuremas mahus ka Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangalt laenu, et rahastada üleeuroopaliste võrkudega seotud projekte; see aitaks mitmekesistada ka riigi majandussidemeid.
Samal ajal tugevdab komisjon Valgevenega tehnilist koostööd sellistes ühishuvi pakkuvates valdkondades nagu energeetika, transport, toll, standardid ning pikemas plaanis majandus tervikuna.
Daamid ja härrad, kokkuvõtteks tahaksin öelda, et meievahelise dialoogi tugevdamiseks võtab Euroopa Parlament järgmisel nädalal vastu resolutsiooni Valgevene kohta ning komisjon kavatseb tõesti pöörata väga suurt tähelepanu teie soovitustele. Mina omalt poolt loodan siiralt, et me jätkame eelseisvatel kuudel tihedat koostööd olukorra hindamisel ning Valgevenega ja selle ametivõimude ja kodanikuühiskonnaga dialoogi pidamisel ning et see esimene samm viib meid lähemale tihedamatele vastastikustele sidemetele, mille aluseks on konkreetsed edusammud.
Charles Tannock, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Härra juhataja, on hea, et Euroopa Liidu suhted Valgevenega põhinevad nüüd kummagi poole pragmaatilistel kaalutlustel. Aastaid kestnud isolatsioonipoliitika ei ole andnud mingeid tulemusi, nagu nõukogu nüüd mõnevõrra hilinenult taipas. Kindlasti ei aidanud see kuidagi lõdvendada Euroopa viimase, ennast isoleerinud diktaatori president Aljaksandr Lukašenka võimuhaaret.
Mul oli kaks nädalat tagasi au kohtuda siin Strasbourgis kahe Valgevene silmapaistva teisitimõtlejaga, et arutada poliitilisi sündmusi nende kodumaal. Üks neist, Aljaksandr Kazulin, oli poliitvang, kes alles hiljuti vabastati; see on üks põhjuseid, miks Euroopa Liit on hakanud Lukašenkasse positiivsemalt suhtuma.
Kuid poliitilised repressioonid on Valgevenes endiselt tõsine probleem. Seetõttu on küsitav, kas see näiline sula Euroopa Liidu ja Valgevene suhetes viib meid kuhugi, sest rohkem Euroopa Liidu poole kaldudes võib Lukašenka eesmärgiks vabalt olla mingi mäng Venemaaga. Siiski on see parem, kui jääda selle läbikukkunud boikoteerimispoliitika juurde, mida me viimase kümne aasta jooksul rakendasime.
On oluline, et nõukogu lähtuks Valgevene puhul piitsa ja prääniku meetodist: kui Lukašenkale pakutakse riigisiseste poliitiliste reformide eest selgeid stiimuleid, võib ta kindlasti positiivselt reageerida. Kuid samas peab Lukašenka teadma, et ta ei saa endistviisi jätkata ning et kasvava autoritaarsuse ja represseerimise märkide ilmnedes meie vastastikune lähenemine lõpeb ja väheneb ka Euroopa Liidu toetus Valgevene plaanile saada Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmeks. Praeguses etapis läheksime minu arvates liiga kaugele, kui me kutsume Lukašenka maikuus Prahas toimuvale tippkohtumisele, mil tehakse algust ka Valgevenet hõlmava idapartnerlusega. Lukašenka režiimi muutmiseks peame seadma tihedamad suhted sõltuvusse konkreetsetest kohustustest.
Samuti tuleb Valgevenet veenda, et vastuvõetamatu on Gruusia piirkondade Abhaasia ja Lõuna-Osseetia iseseisvuse tunnustamine, mida praeguseks on teinud üksnes Venemaa. Ma arvan, et Valgevene püüab end Venemaa-poolsest kontrollist distantseerida ja me peame seda võimalust kasutama. Kahtlemata nõuavad tõelised muutused Valgevenes Euroopa Liidult kannatlikkust ja pühendumust, kuid tulemus – Valgevene naasmine Euroopa rahvaste perre – on väärt, et selle poole püüelda.
Jan Marinus Wiersma, fraktsiooni PSE nimel. – (NL) Härra juhataja, ka meil on hea meel toetada Euroopa Liidu poliitika jätkamist, mille eesmärgiks on dialoog ja tihedam koostöö Valgevene režiimiga. Me oleme selle nimel töötanud juba kuus-seitse kuud ja tahame näha, kas see, mille poole Euroopa Liit püüdleb, kannab vilja ka eelseisval perioodil. See ei muuda asjaolu, et me kahtleme endiselt selle valitsuse kavatsustes, mis ei ole demokraatlikkuse poolest just tuntud. Mul endal on olnud juhust selle režiimiga mitmel korral kokku puutuda ja uskuge mind, härra Lukašenka ei ole muutunud üleöö demokraadiks.
Tema soov sõlmida Euroopa Liiduga tihedamaid suhteid on seotud muude teguritega, kuid asjaolu, et ta seda üleüldse soovib, on miski, mida me saame kasutada talle surve avaldamiseks, et ta liiguks edasi mööda teed, millele ta on asunud mitme eduka sammuga inimõiguste valdkonnas. Arvan nagu Charles Tannock, et on veel liiga vara spekuleerida selle üle, kas idapartnerlus peaks olema selle tasuks. Puudu on veel tõelisest inimõiguste alasest dialoogist; inimõiguste rikkumised jätkuvad praegugi.
Mis puudutab inimõiguste teemalist dialoogi, siis me leiame, et opositsioonile tuleb anda võimalus selles täieõiguslikult osaleda. Me oleme opositsiooni viimastel aastatel kõikvõimalikul moel toetanud, sealhulgas andnud kaks Sahharovi auhinda. Minski arvates ei ole opositsiooni selline toetamine vastuvõetav. Kuid on ka pretsedente: kuus või seitse aastat olin ma kaasatud püüdlustesse luua koos Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni ja Euroopa Nõukoguga dialoog Valgevene valitsuse ja toonase opositsiooni vahel. Need püüdlused ei kandnud küll vilja, kuid siiski loodi nendega sääraste konsultatsioonide pretsedent.
Euroopa poliitika, mida meie tahame, peab selgelt aitama saavutada suuremat vabadust ja avatust. Küsimused, mis on meie arvates olulised, on ära nimetatud ka resolutsioonis. Kui neis küsimustes saavutatakse järgmise paari kuu jooksul edu, siis võiks Euroopa Liidu edasised piirangud meie arvates tühistada.
Ma tahaksin lisada veel paar mõtet. Esiteks peaks komisjon meie meelest arvesse võtma ka asjaolu, et Valgevenes teatakse Euroopa Liidust äärmiselt vähe ja et üks satelliittelejaam seda ei muuda. Rohkem tuleks teha riigis endas. Teiseks kutsun ma üles küsima Valgevene valitsuselt, kas poleks juba aeg kaotada kõik Tšernobõli laste reisipiirangud.
Minu viimane märkus on mõnevõrra isiklikumat laadi. Uus olukord on enesega kaasa toonud vähemalt selle, et esimest korda viimase kuue või seitsme aasta jooksul on mulle väljastatud viisa, nii et minul ja Euroopa Parlamendi delegatsioonil on nüüd võimalik paariks nädalaks Valgevenesse sõita, ja see on võimalus, mille ma rõõmuga ära kasutan.
Janusz Onyszkiewicz, fraktsiooni ALDE nimel. – (PL) Kui Valgevene suhtes kehtestatud sanktsioonid peatati, siis lootsime, et see toob endaga kaasa režiimi edasise leevenemise. Tuleb aga välja, et seda pole siiski juhtunud. Eelkõnelejad juba mainisid seda, kuid minu arvates peaksime meeles pidama ka asjaolu, et registreeritud pole ühtki uut erakonda, endiselt on õhus ähvardus, et juba registreeritud erakonnad võidakse registrist kustutada, on ajalehti, millele ei ole antud levitamise õigust, ja taas on toime pandud võrgurünnakuid näiteks Raadio Vaba Euroopa veebilehe vastu. Lisaks otsustas president Lukašenka Minskist lahkuda ja seepärast ei saanud proua Ferrero-Waldneri visiit teoks. Ma ei pea seda sõbralikuks žestiks; peale selle ei näita see, et Lukašenka austaks ja mõistaks Euroopa Liiduga sõlmitud sidemete tähtsust.
On tõsi, et president Lukašenka ei ole Abhaasiat ja Osseetiat tunnustanud, kuid ta on Abhaasiat külastanud ja tundub, et nende kahe partneri vahel on tihe majanduskoostöö; ma ei kasutanud väljendit „kahe riigi”, sest meie jaoks ei ole Abhaasia muidugi riik. Mis puudutab opositsiooni, siis president Lukašenka nimetab seda viiendaks kolonniks ja me ei näe mingit valmisolekut selle tunnustamiseks, ehkki kõikides teistes riikides on tunnustamine poliitilise opositsiooni olemasolu oluline osa.
Ma leian, et mingi dialoogi peaksime siiski säilitama. Olen nõus kolleeg Tannockiga, kes ütles, et president Lukašenkat ei tohiks Prahasse kutsuda. Sellega läheksime selgelt liiga kaugele; tegelikult peaksime me tuntavamalt ja tõhusamalt kasutama üht teist meie käsutuses olevat vahendit, nimelt demokraatliku ja majandusliku arengu rahastamise võimalust. Seoses sellega oleks mul küsimus: milliseid summasid kulutati eelmisel ja 2007. aastal demokraatia toetamiseks Valgevenes, kui jätta välja toetus raadiole? Ma pean silmas just kulutatud, mitte eraldatud summasid.
Konrad Szymański, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Proua volinik, Valgevene suhtes kehtestatud sanktsioonide peatamise eksperiment peab jätkuma, et meil oleks võimalik ära kasutada kõik võimalused selle riigiga dialoogi arendamiseks. Samas peavad Valgevene ametivõimud siiski teadma, et selleks eksperimendiks ette nähtud aeg on piiratud ja me ei oota oma ettepanekutega lõputult.
Me peame olema ka väga ettevaatlikud. Esimesed kuud on andnud meile üksnes ebamäärase ettekujutuse Minski kavatsuste kohta. Samal ajal jätkuvad repressioonid Valgevene Poolakate Liidu vastu, kiusatakse taga katoliku preestreid ja keeldutud on Belsat TV – ainukese Valgevenesse saateid edastava sõltumatu telejaama – esinduse registreerimisest Minskis. See on piisav põhjus mitte kutsuda Aljaksandr Lukašenkat Euroopa Liidu tippkohtumisele, nagu on palunud ka Valgevene opositsioon.
Jacek Protasiewicz (PPE-DE). – (PL) Härra juhataja, peaminister, volinik, ma olen volinikuga ühel meelel selles, et nõukogu otsus pikendada sanktsioone Valgevene suhtes ühe aasta võrra ja samal ajal peatada need üheksaks kuuks oli mõistlik lahendus. Me kutsume Valgevenet üles tegema meiega koostööd, kuid me ei ole unustanud, et tegemist on endiselt Euroopa viimase ebademokraatliku riigiga.
Vaatamata positiivsetele muutustele, mis on Valgevenes hiljuti aset leidnud ja millest rääkis minister Vondra, ei saa öelda, et Valgevenes austataks põhilisi inimõigusi – näiteks sõnavabadust ja õigust väljendada poliitilisi vaateid – või rahvus- ja usuvähemusi. Sellest hoolimata pakume Valgevenele osalust idapartnerluses, sest meie arvates on see kasulik eelkõige valgevene rahvale.
Idapartnerlus tähendab odavamaid viisasid, paremat majanduskoostööd ja kodanikuühiskonna rahalist toetamist. Need on viisid, kuidas uus poliitika võib Valgevenele pärast aastaid kestnud isolatsiooni kasuks tulla. Teisest küljest tuleb aga tõdeda, et kahtlemata kuritarvitatakse meie head tahet küüniliselt selleks, et jätta ebademokraatlikust valitsemisest usaldusväärset muljet. Valgevene valitsus, kes kontrollib peamisi meediakanaleid ja kasutab neid teabe edastamise asemel propaganda tegemiseks, on juba võidukalt teatanud, et Euroopa Liit aktsepteerib niinimetatud Valgevene mudelit, milles võib piirata demokraatiat ja vabadust. Euroopa Parlament peab ühemõtteliselt kinnitama, et valgevenelastel on samad õigused mis teiste vabade Euroopa riikide kodanikel, sealhulgas õigus korraldada täna, Valgevene iseseisvumise 91. aastapäeval, Minskis takistamatult meeleavaldus. Idapartnerluses osalemine on mõeldud selleks, et aidata valgevenelastel neid õigusi kasutada, ja kui Valgevene ametivõimud seda takistavad, siis ei saa nad loota partnerlusele ja headele suhetele läänega, eriti mitte sellisel kõrgel tasemel, mida mainis minister Vondra, arvestades ennekõike maikuus Prahas toimuvat tippkohtumist, mis on pühendatud idapartnerlusele.
Niikaua, kuni Valgevene poliitilised aktivistid on vahi all, kuni demokraatliku opositsiooni noori aktiviste sunnitakse väevõimuga sõjaväkke, kuni miilits ajab meeleavaldusi jõuga laiali ning kuni sõltumatuid ajakirjanikke karistatakse nende väljaütlemiste ja kirjutiste eest, ei ole Valgevene juhtidel õigust oodata Euroopa riikide juhtidelt, nõukogult, komisjonilt ega Euroopa Parlamendilt partnerlust ja lepitavat lähenemist.
Justas Vincas Paleckis (PSE). – (LT) Valgevene asub Euroopa südames ja peaks minu arvates olema huvitatud headest suhetest nii Euroopa Liidu kui ka oma teise naabri Venemaaga. Osalemine Euroopa Liidu partnerlusprogrammis pakub selleks võimalusi.
Iseseisev, stabiilne Valgevene, mis sammub lähemale demokraatiale, inimõiguste levimisele ja sotsiaalsele turumajandusele, on Euroopa Liidu ning eelkõige Valgevene lähinaabrite – Leedu, Läti ja Poola – huvides. Ma olen kindel, et ka valgevene rahvas tahab seda üha enam.
Valgevene suhtes rakendatud isolatsioonipoliitika ei olnud õige ning see tuleb valjult ja selgelt välja öelda. Teisalt, niikaua kuni piiratakse sõna- ja mõttevabadust ning erakondade ja opositsiooni tegevust, ei saa Brüsseli ja Minski vahel olla tõelist dialoogi ega mõistmist.
Ma kahtlen, kas praegu on õige aeg rullida Brüsselis Valgevene juhtide tervituseks lahti punane vaip.
Valgevene on ainus riik Euroopas, kus korraldatakse siiani hukkamisi, kuigi nende arv on inimõigusi kaitsvate organisatsioonide arvutuste kohaselt järsult vähenenud. Ma usun, et kõik Euroopa Parlamendi liikmed – olenemata sellest, millises fraktsioonis nad töötavad – ei ole selle olukorraga kaugeltki mitte rahul ja nad nõuavad, et Minsk kaotaks surmanuhtluse esimesel võimalusel.
Valgevene kavatseb seitsme aasta jooksul ehitada üsna Leedu piiri lähedale tuumaelektrijaama. Tahaksin teile meelde tuletada, et komisjon on lubanud tähelepanelikult jälgida, kuidas täidab Valgevene valitsus Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide reegleid, ning tagada, et tuumaelektrijaam vastab kõigile uusimatele ohutusnõuetele.
Juhataja. – Läheme edasi registreerimata sõnavõttude juurde.
Minuni on jõudnud väga palju sõnavõtusoove ja suure osa neist on esitanud Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon. Ma annan sõna ainult kolmele parlamendiliikmele.
Christopher Beazley (PPE-DE) . – Härra juhataja, registreerimata sõnavõttude kord, milles on Euroopa Parlamendis kokku lepitud, ei näe ette, et juhataja võib valida sõna saavaid parlamendiliikmeid selle järgi, millisesse fraktsiooni nad kuuluvad. Nagu mina aru saan, tähendab registreerimata sõnavõttude kord seda, et iga parlamendiliige peab üritama püüda juhataja tähelepanu. Teie otsus lubada rääkida ainult kolmel Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni esindajal on minu arvates kahetsusväärne. See ei ole kooskõlas meie kodukorraga.
Juhataja. – Härra Beazley, niimoodi on alati tehtud ja tehakse ka edaspidi, kui mina juhatan istungit.
Sõnavõtusoovid esitati korraga – peaaegu kõik parlamendiliikmed soovisid sõna ühel ajal – ja ma saan lubada ainult viit sõnavõttu; ma ei saa vaba mikrofoni aega pikendada, lühendamata nii teisteks aruteludeks mõeldud aega. Lisaks on seda tava järgitud ka varem ja selle muutmine tähendaks teistsugust käitumist võrreldes eelmiste istungitega.
Härra Beazley, see kodukorda puudutav küsimus on nüüd selgeks tehtud. Pole mõtet peale käia, sest ma ei anna teile sõna. Te ei saa sõna. Kodukorda puudutav küsimus on lahendatud.
Laima Liucija Andrikienė (PPE-DE). – (LT) Valgevene rahvas tähistab täna iseseisvuspäeva. Tahaksin teile meenutada, et Valgevene kuulutas end vabariigiks 25. märtsil 1918. Meie aruteluga samal ajal toimub Minskis Teaduste Akadeemia vastas oleval väljakul demokraatliku opositsiooni meeleavaldus. Väljakule on kogunenud viis tuhat inimest. Ma loodan, et nende vastu ei kasutata repressiivseid meetmeid. Seega, nagu varemgi, kuid iseäranis täna tahaksin ma üles näidata solidaarsust kõikide valgevenelastega kogu maailmas, eelkõige nende valgevenelastega, kes on kogunenud ühele Minski väljakutest ning peavad kalliks iseseisvust ja vabadust.
Mis puudutab dialoogi Valgevenega, siis see on vajalik, kuid seda ei peaks arendama iga hinna eest. See, mida meie Euroopa Liidus saame teha, andmata režiimile järele, vaid soodustades dialoogi kodanikuühiskonnaga, on lahendada võimalikult kiiresti Schengeni viisade hinna küsimus. Schengeni viisa, mis maksab 60 eurot, on paljudele valgevenelastele liialt kallis lõbu. Ma meenutaksin teile, et Venemaa kodanikele maksab Schengeni viisa poole vähem.
Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) On oluline jätkata tööd uute Euroopa Liidu ja Valgevene vaheliste suhete loomisel. Kahtlemata on vaja saavutada Valgevene kodanike põhiõiguste austamine ning me ei saa täna leppida sellega, et riigis puudub sõna- ja mõttevabadus, valimiste õigus ja sõltumatu kohtusüsteem.
Seetõttu olen ma nõus ideega julgustada Valgevenet tegema kõik, et liikuda demokraatia suunas, ja ma olen rahul otsusega kaasata Valgevene uude programmi, mille eesmärk on tugevdada Euroopa Liidu idapoliitikat Euroopa naabruspoliitika kaudu. Usun, et see aitab Valgevenel saavutada stabiilsust ja julgeolekut ning tõsta oma kodanike elatustaset. Ühendus peaks jätkama rahalise abi andmist selle piirkonna puudustkannatavatele inimestele ja sekkuma siis, kui kodanike õigusi rikutakse. Ma kordan: ta peaks sekkuma siis, kui kodanike õigusi rikutakse.
Árpád Duka-Zólyomi (PPE-DE). – (HU) Euroopa poliitika oli Valgevene küsimuses ühemõtteline. Kõige olulisemaks peeti inimõigusi ja demokratiseerumise protsessi. Me ei keeldunud lähenemisest, kuid meie seatud tingimused olid selgesõnalised; tänaseks on aga olukord märgatavalt muutunud.
On tõsi, mida Valgevene poliitilised aktivistid ja sõltumatud eksperdid ütlevad: see režiim on põhimõtteliselt sama ja tehtud on ainult pisiparandusi. Kuigi mõned poliitvangid on vabastatud, on nende asemele asunud uued, ja noored aktivistid saadetakse vangla asemel sõjaväkke. Muud asjad on muutunud, kuid režiim mitte.
Euroopa Liidus usuvad paljud, et idapartnerluse edukus sõltub ka Valgevenest. Brüssel tahab täita Ukraina ebakindlusest tekkinud lünka ja sel eesmärgil võib sobivaks osutuda koguni president Lukašenka. Euroopa Liidu institutsioonid on suutnud nullida omaenda tingimused. Üksainus Javier Solana visiit lõhkus komisjoni paljude aastate töö. President Lukašenka arvas, et tal on piisavalt tugev positsioon proua Ferrero-Waldneri visiidi tühistamiseks. Tingimustega nõustumise asemel leidis Minsk kompromisse armastavas Javier Solanas endale partneri.
Elisabeth Schroedter (Verts/ALE). – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, proua volinik, härra eesistuja, ma olen teid väga tähelepanelikult kuulanud. Rohelised pooldavad dialoogi, kuid me toetame üksnes kriitilist dialoogi, teisisõnu dialoogi, milles ei määrita diktaatorile mett moka peale.
Seda dialoogi tuleb kasutada selleks, et saavutada edu inimõiguste alase poliitika vallas selles riigis, näiteks nõnda, et Euroopa Humanitaarülikool võiks taas seaduslikult tegutsema hakata või et enam ei piirataks sõnavabadust või et sellised meeleavaldused nagu tänane saaksid toimuda ilma igasuguste takistusteta. Dialoog peab tugevdama demokraatlikke jõude. Ainult siis on sel mõtet. See ei tohiks demokraatlikele jõududele nuga selga lüüa. Praegu tuleb keskse küsimusena käsitada probleeme inimõiguste vallas ja Euroopa Liidu inimõigusinstrumendid peavad selles riigis lubatud olema.
Ka mina arvan, et partnerlus oleks enneaegne. Kuid viisade maksumust tuleks sellegipoolest vähendada.
Erna Hennicot-Schoepges (PPE-DE). – (FR) Härra juhataja, kõik nõukogu ja komisjoni loetletud meetmed kiideti heaks seetõttu, et need parandavad inimeste olukorda.
Kuid kas on õige lasta diktaatoril eesuksest siseneda? Kas ei teota see neid, kes hiljuti taas vangistati ja kes on ikka veel vangis? Volinik, minister, ma tahaksin teilt otse küsida: kas Valgevenel on õnnestunud avaldada Euroopale mingit survet, et kindlustada endale kutse Praha tippkohtumisele – kutse, mis minu arvates on ebaproportsionaalne ja sobimatu?
Juhataja. – Daamid ja härrad, kuna meil jäi veidi aega üle, saan ma anda sõna veel mõnele nimekirjas olevale sõnasoovijale. See ei ole kuidagi seotud sellega, mida ma enne ütlesin. Tegemist on lihtsalt tasakaalustatud asjaajamisega, mida ma püüan registreerimata sõnavõttude puhul alati tagada.
Alessandro Battilocchio (PSE). – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, (...) rahuloluga Valgevene uut valmisolekut teha koostööd Euroopa Liidu ja rahvusvahelise kogukonnaga. Me oleme suhetes president Lukašenkaga väga ettevaatlikud, kuid uus suund selles valdkonnas on teretulnud. Me osutame väsimatult vajadusele inimõiguste olukorda ulatuslikult ja sisuliselt muuta.
Minu arvates võiks komisjon nõuda Minskilt ühes konkreetses küsimuses selgemat ja järjekindlamat käitumist; ma pean silmas nende kümnete tuhandete laste olukorda, keda mõne kuu jooksul võõrustatakse Euroopa peredes. Valgevene valitsus on paljude aastate vältel tegutsenud absurdselt, mõnikord mõistetamatult, tühistades sageli nende laste külastused viimasel hetkel, solvates nõnda vastuvõtvaid peresid ja muserdades veelgi lapsi, kellest paljud on orvud või kelle perekondlik taust on mõneti keeruline. Püüdkem seda olukorda võimalikult kiiresti parandada.
Zita Pleštinská (PPE-DE). – (SK) Slovakkia tähistab täna Bratislava Küünlavalguse meeleavalduse 21. aastapäeva. 25. märtsil 1988 ajasid politsei ja sõjavägi jõhkralt laiali kristlased, kes korraldasid rahumeelse meeleavalduse vaba ajakirjanduse ja usuvabaduse kaitseks. Küünlavalguse meeleavaldus tähistas Slovakkia kauaoodatud vabaduse ajaloolist algust ja seetõttu mõistan ma hästi kolleegide väljendatud kartusi seoses Euroopa Liidu muutunud suhtumisega president Lukašenkasse.
Ma olen kindlal veendumusel, et president Lukašenka ei peaks Prahasse tulema. Tuginedes Slovakkia totalitaarse režiimiga seotud isiklikele kogemustele, võin öelda, et ma ei usu, et totalitaarne liider on võimeline oma südames ja hinges muutuma demokraadiks. See võib juhtuda ainult siis, kui teda ajendavad selleks pragmaatilised põhjused. Daamid ja härrad, me peaksime rohkem kuulama Valgevene opositsiooni, Aljaksandr Milinkevitšit, ja üksnes juhul, kui me võime olla kindlad, et Valgevene on muutunud tõeliselt demokraatlikuks, peaksime kõik Valgevene suhtes kehtestatud sanktsioonid tühistama.
Juhataja. – Härra Beazley on samuti nimekirjas, kuid ilmselt sai ta minu peale pahaseks ja lahkus saalist. Seega ei saa ma talle sõna anda.
Alexandr Vondra, nõukogu eesistuja. − Härra juhataja, kõigepealt tahaksin ma kõiki teid tänada. Nagu ma oma sissejuhatavas sõnavõtus ütlesin, oleme viimastel kuudel näinud, et Valgevene võimud on astunud samme, mis lähenevad nõukogu 2008. oktoobri järeldustes sõnastatud ootustele. Valgevene kohta on need sammud märkimisväärsed. Üldpilt on siiski segane ja ma arvan, et tänane arutelu kinnitas seda. Me tahaksime näha Valgevene edasisi meetmeid, näiteks muutusi kriminaalkohtus ning muude meediakanalite ja vabaühenduste registreerimist.
Piiravate meetmete edaspidise läbivaatamise käigus arvestatakse Valgevenes valitsevat olukorda ja valitsuse astutud samme. Me hindame nõukogu 2008. oktoobri järeldustes loetletud valdkondades tehtud edusamme; me juba teemegi seda järjepidevalt ja arutame neid edusamme opositsiooni esindajatega – näiteks kohtusin ma alles nädal aega tagasi Prahas Aljaksandr Kazuliniga.
Sõltuvalt demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete vallas tehtud edusammudest oleme jätkuvalt valmis Valgevenega suhteid süvendama. Ma usun, et meil on võimalik pakkuda Valgevenele konkreetseid stiimuleid idapartnerluse kaudu, kuid mitte ainult.
Lubage mul nüüd tagasi pöörduda selle elava arutelu juurde, mille käigus käsitleti idapartnerluse käivitamiseks kogunevat tippkohtumist ja eriti seda, millisel tasandil peaks Valgevene sellel osalema. Kuulake tähelepanelikult: selles küsimuses ei ole mingit otsust veel tehtud, see nõuab Euroopa Liidu üksmeelt. Sellega tegeletakse siis, kui tippkohtumiseni on jäänud vähem aega, ja ma ei taha praegu mingeid oletusi teha. Kuid surve ise seisneb juba asjaolus, et kutset ei ole veel esitatud.
Ma tahaksin teid veel kord tänada selle huvitava arutelu ja teie väärtusliku panuse eest. Me hindame väga kõrgelt Euroopa Parlamendi huvi ja aktiivset osalemist Valgevene küsimuses. Teie toetus Euroopa Liidu kaasamispoliitikale on samuti julgustav. Valgevene on Euroopa Liidule oluline naaber ja seetõttu läheb Valgevenes toimuv meile kõigile korda. On oluline, et me saadaksime Minskile selge ja järjekindla sõnumi ning mul on hea meel, et Euroopa Parlament on saanud meid selles toetada.
Kaasatus on tähtis, sest see annab meile parima võimaluse kindlustada sellised muutused, mida me tahame Valgevenes näha ja mis on olulised Euroopa Liidu laiemate huvide seisukohalt. Nagu ma oma avasõnavõtus märkisin, olen ma valmis hoidma Euroopa Parlamenti sündmuste arenguga kursis, ja ma olen kindel, et see kehtib ka tulevaste eesistujariikide kohta seoses edasise põhjaliku läbivaatamisega, milles nõukogu eelmisel nädalal kokku leppis.
Benita Ferrero-Waldner, komisjoni liige. − (FR) Härra juhataja, kolleegid, ma teen taas väga lühidalt.
Nagu me teame, on Valgevene saavutanud mõningase edu, kuid loomulikult on veel palju teha. Samuti on selge, et Valgevene isoleerimise poliitika on oma aja ära elanud ja dialoog on ainus tõhus viis, kuidas me saame mõjutada selle riigi demokraatlikku tulevikku.
Proua Schroedter, loomulikult on tegemist kriitilise dialoogiga, see on absoluutselt selge. Euroopa Liit on võtnud endale selles osas kohustuse jälgida väga tähelepanelikult arengut järgmistes põhiküsimustes: poliitvangid, valimisseadus, ajakirjandusvabadus, vabaühenduste tegevuse vabadus ja kogunemisvabadus. Meie Minskis oleva esinduse juhid koostavad korrapäraseid raporteid ja seda protsessi täiendab inimõiguste alane dialoog.
Loomulikult jääb veel lahendamata küsimusi, sealhulgas ülikooli teema. Me oleme palunud hinnata nimetatud viies valdkonnas tehtud edusamme ja ma usun, et see on vajalik. Samuti on oluline, et me anname oma sõna, mis tähendab seda, et kui meie arvates tehakse edusamme, siis teeme meiegi mõned esimesed sammud.
Meie vaatenurgast on see tegelikult vajalik protsess, mis on veel lapsekingades ja nõuab meie jätkuvat tähelepanu. Seega on jälgimine vajalik.
Samuti tahaksin ma siinkohal öelda – ja loodetavasti oleme me mõistnud, et see on täiesti õiglane ja õige, – et vahepeal on lastega seotud küsimustes sõlmitud kahepoolsed lepingud Valgevene ja teatud riikide, eelkõige Itaalia vahel. Ma usun, et see on väga tähtis ja me oleme täheldanud ka olukorra mõningast paranemist.
Viisade küsimuses on olukord samuti selge. Liikmesriigid võivad vähendada viisa maksumust teatud rühmade, sealhulgas kodanike jaoks. Kuid viisarežiimi üldise lihtsustamise lepingut ei saa veel sõlmida, sest see eeldaks idapartnerluse või naabruspoliitika rakendamist tervikuna.
Lõpetuseks võin ma seoses tuumaenergiaga öelda, et eelmise aasta novembris külastas komisjoni delegatsioon Valgevenet. Meil toimus vestlus energeetika vallas ja me vahetasime seisukohti kõrgeimal tasemel rahvusvahelise turvalisuse ja ohutuse teemal. Muidugi jääme selle seisukoha juurde.