Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Istungi stenogramm
Neljapäev, 26. märts 2009 - Strasbourg EÜT väljaanne

3. Kollektiivsed abinõud (arutelu)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on komisjoni avaldus kollektiivsete kahjuhüvitusabinõude kohta.

 
  
MPphoto
 

  Meglena Kuneva, komisjoni liige. – Härra juhataja, nagu te teate on minu volituste algusest saadik kahjuhüvitusabinõude küsimus olnud minu esmatähtsate ülesannete hulgas kõrgel kohal. Usun, et põhiõiguste tugevus avaldub üksnes siis, kui neid toetavad sunnimeetmed ja tõhusad kahjuhüvitusabinõud tarbijate kaitseks. Üha enam saavad paljud tarbijaid lüüa ettevõtja sama või sarnase ebaseadusliku tegevuse tõttu ega saa hüvitist.

Komisjon on uurinud probleemi, millega puutuvad tarbijad kokku kollektiivsete nõuete eest hüvitise saamisel. Me oleme tellinud uuringuid, arutanud küsimust sidusrühmadega, viinud läbi küsitlusi ja konsulteerinud Interneti teel ning avaldanud hiljuti rohelise raamatu, millele oleme saanud enam kui 170 vastust.

Kuigi konsulteerimine lõppes 1. märtsil 2009. aastal saabub endiselt märkusi ja ma võin teile juba praegu öelda, et mida rohkem tõendeid me kogume, seda enam süveneb meie veendumus, et probleem on olemas. Seetõttu peame õigluse ja terve Euroopa majanduse huvides leidma lahenduse.

Tarbijate kollektiivsete kahjuhüvitusnõuete rohelises raamatus pakuti välja erinevaid viise kõnealuse probleemiga võitlemiseks. Saadud vastuste esialgne analüüs näitab, et sidusrühmad tunnistavad praegu liikmesriikides kollektiivsete kahjuhüvitusabinõude mitterahuldavat olukorda. On jõutud üksmeelele vajaduses astuda täiendavaid samme, et saavutada tarbijate kahju tegelik hüvitamine ja seeläbi taastada nende usaldus turu vastu.

Tarbijaorganisatsioonid pooldavad kõikides liikmesriikides siduvaid kahju kollektiivse hüvitamise kohtumenetlusi, mis on kombineeritud teiste võimalustega, näiteks kehtiva alternatiivse vaidluste lahendamise korra laiendamisega kollektiivsetele nõuetele. Äritegevuses eelistataks alternatiivseid vaidluste lahendamise meetmeid.

Mõne nädala pärast, kui oleme korralikult analüüsinud kõiki vastuseid, avaldame need koos saadud tagasiside kohta tehtava avaldusega ning enne suve visandame erinevad võimalused kollektiivsete nõuete probleemiga tegelemiseks. See ei tähenda lihtsalt rohelises raamatus toodud nelja valiku kordamist. Meie mõtted liiguvad kaugemale, arvestades rohelise raamatuga seotud konsulteerimise käigus saadud vastuseid. Kõikide nõupidamiste tulemuste põhjal uurib komisjon hoolikalt majanduslikku ja sotsiaalset mõju sidusrühmadele, sealhulgas võimalike valikutega kaasnevaid kulusid ja hüvesid. 29. mail korraldame arutelu, et jagada esialgseid järeldusi sidusrühmadega.

Lubage toonitada, et ükskõik, millise tee me valime, ei järgi me USA kogemust. Selle asemel lähtume Euroopa kultuuridest ja arvestame liikmesriikide praeguste kogemustega. Kui valikud on selgunud, veenduvad Euroopa Parlament, liikmesriigid ja sidusrühmad, nii nagu mina olen veendunud, mitte üksnes selles, et probleem on olemas, vaid ka selles, et Euroopa tasandil tuleb leida tõhus lahendus ja et see on võimalik.

Miks peaks mainekad ettevõtted kannatama kõlvatute konkurentide tõttu, kes lõikavad kasu sellest, et tarbijatele ei maksta hüvitist? Ma rõhutan „hüvitist”. See ongi selle abinõu olemus, mille poole me püüdleme. Miks peaks tarbijad loobuma oma õigustatud ootusest saada hüvitist ning miks peaks ühiskond taluma lünka hoolekande- ja õigussüsteemis?

Olen kindel, et leiame lahenduse, mis on õigeks tasakaaluks tarbijatele tagatud paremate kahjuhüvitusabinõude ja põhjendamatute nõuete vältimise vahel. Tõhusad kahjuhüvitusabinõud suurendavad tarbijate usaldust siseturu vastu ja selle vastu, mida Euroopa nende heaks teha saab. See on eriti tähtis praeguse majandus- ja finantskriisi karmis reaalsuses. Nagu te teate, ilmestavad tulevasi kuid paljud institutsionaalsed muutused ning see võib mõjutada meie kollektiivsete kahjuhüvitusabinõude kallal tehtava töö kulgu ja üleandmist.

Mis puudutab komisjoni algatust Euroopa konkurentsieeskirjade rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohta, siis võin teile kinnitada, et komisjon jagab Euroopa Parlamendi arvamust selle kohta, et need kaks kollektiivsete kahjuhüvitusabinõudega seotud algatust peaksid olema kooskõlas. Kuid kooskõlas olemine ei tähenda, et erinevad poliitilised algatused peavad samade eesmärkide saavutamiseks kasutama samu vahendeid. Võin teile samuti kinnitada, et see küsimus jääb minu isiklikuks südameasjaks ja ma jätkan tööd selle kallal kuni oma ametiaja lõpuni samasuguse energia ja tarmukusega, nagu olen seni teinud, ning loomulikult Euroopa Parlamendi lahke abi ja toega.

 
  
MPphoto
 

  Malcolm Harbour, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Härra juhataja, mul on hea meel tervitada Euroopa Parlamendis taas kord volinik Kunevat. Proua volinik, ma ei pea kasutama muud kui teie endi sõnu energia ja tarmukuse kohta tarbijate huvide kaitsmisel, mida, ma arvan, imetleme meie siin Euroopa Parlamendis ja imetlevad tõepoolest kõik meie fraktsiooni liikmed, ning me julgustame teid igati seda tööd jätkama.

Kahju kollektiivse hüvitamise ettepaneku kohta arvan, et te lähenete sellele teemale just õigel moel. Oleme alati öelnud, et see on äärmiselt keeruline küsimus. See ei hõlma mitte ainult Euroopa tasandil võetud meetmeid, vaid ka väga keerulist küsimust riiklike ja piirkondlike õigusaktide rolli kohta ning, nagu te märkisite, on kõige tähtsam, et selle kõige keskmes oleks tarbija.

Te olete tõesti järjekindlalt rääkinud, et üks põhiküsimusi, mille me peame tõstatama, on tarbija usaldus siseturu ja piiriülese kaubanduse vastu, sest vastasel juhul ei ole tarbijatel juurdepääsu oma õigustele ning nad ei saa oma valikut teisel pool piiri kasutada ega rakendada. Arvan, et see on praegu teiepoolse arutelu keskmes.

Eelkõige pean ma tähtsaks lahenduste ajastatust ja keerukust, sest olete siin neid hulganisti välja toonud, aga on üsna selge, et lahendused, mis võivad hõlmata mõningaid uusi üleeuroopalisi kohtulikke meetmeid, võtavad arusaadavalt hoopis rohkem aega ja võivad olla vastuolulisemad kui mõne alternatiivse vaidluste lahendamise korra rakendamine või olemasolevate juba kehtestatud tarbijakoostöömeetmete kasutamine. Arvan, et kõik meie fraktsiooni liikmed mäletavad, et tarbijatega seonduva tõhustatud koostöö küsimuse esitas Euroopa Parlamendi eelmisel ametiajal meie fraktsioon ning meile meeldiks näha, et koostöö muutuks veelgi tulemuslikumaks. Leian, et see võiks olla vahendiks, mille abil saab tagada tarbijatele vajalikud kahjuhüvitusabinõud mitte üksnes kollektiivsete nõuete puhul, vaid ka piiriüleste nõuetega hoopis tõhusamaks tegelemiseks. Kui me suudaks tunnetada selle küsimuse tähtsust ja ajastatust ning kiirustaks parimate lahenduste leidmisega, siis arvan, et see on see tee, mida ma soovitaks teil edasiliikumisel kaaluda.

 
  
MPphoto
 

  Evelyne Gebhardt, fraktsiooni PSE nimel. (DE) Härra juhataja, proua volinik, tänan teid, et arvestasite Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide fraktsiooni algatust ja tegelete kõnealuse küsimusega, kuna see on kodanike jaoks tähtis.

Mul on siin oma mobiiltelefon. Olen kuulnud paljudelt noortelt, et neil on hulgaliselt probleeme, kuna ühe või teise lepingu alusel, mille nad on täiesti teadmatult sõlminud, näiteks helinatoonide saamiseks, võetakse neilt igakuiselt viie, kuue, seitsme või kaheksa kuu jooksul teatud rahasumma. Keegi ei lähe viie euro pärast kohtusse, kuid kui miljonil kodanikul on samasugune kogemus ja ettevõtja teenib põhjendamatult viis miljonit eurot, siis on tegemist kõlvatu konkurentsiga nende Euroopa Liidu ettevõtjate suhtes, kes käituvad korrektselt. Seetõttu on väga oluline, et me pööraks sellele küsimusele tähelepanu.

Kuid nimetatud probleemiga silmitsi seisvate inimeste – noorte ja nende vanemate – jaoks on samuti oluline, et neil oleks õiguskaitsevahendid oma positsiooni tuntavaks tugevdamiseks. Ajal, mil Euroopa on kokku kasvamas, mil inimesed teevad sisseoste Interneti teel, on tähtis, et õiguskaitsevahendid oleks kehtestatud piiriülestena, võimaldamaks nende tõepoolest asjakohast kasutamist. Seetõttu on minu fraktsioon seisukohal, et põhjalikult tuleb uurida just kõnealuste vahenditega ettenähtud ühishagi võimalust, et teha kindlaks, kas neid saaks Euroopa Liidus kasutada. Kuid proua volinik, nagu te ka ütlesite, me peame kõnealused õiguskaitsevahendid sätestama nii, et oleks välistatud USAs esinenud äärmuslike juhtumite tekkimine, ning kujundama need hoopis meie enda õigussüsteemi järgi. Selle kallal tuleb meil tööd teha ja me peame selle küsimusega lähikuudel edasi tegelema.

Proua volinik, te teate, et me oleme selles küsimuses teie poolel. Kui tegeleda tuleb kodanike õiguste tagamisega, siis selles osaleme meie – sotsiaaldemokraadid – alati.

 
  
MPphoto
 

  Andreas Schwab (PPE-DE). (DE) Härra juhataja, proua volinik, tänan teid väga võimaluse eest anda käimasolevasse arutellu oma panus. Proua Kuneva, mul on hea meel, et Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni palvel olete te aidanud kaasa kollektiivsete kahjuhüvitusabinõudega seotud ettepaneku saamisele konkurentsi peadirektoraadist, mis alguses kavatses reguleerida kõnealust küsimust vastavalt USA kogemusele, kasutades regulatsiooni väljatöötamisel horisontaalset lähenemisviisi, ning kohelda Euroopa Liidu piires võrdselt kõiki – väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid, tarbijaid, töötajaid ja ettevõtjaid. See on oluline samm edasi, mida me tahame toetada väga konstruktiivsel ja positiivsel moel.

Me oleme teadlikud sellest, et paljudel üksikjuhtudel tundub loomulikult ühendusepoolne kollektiivsete õiguste jõustamise nõue edukam kui sundtäitmine puhul. Kuid me oleme endiselt veendunud, et kollektiivseks abinõuks ei ole mitte sissenõuded tarbijat enim kaitsvate kiirmenetluste raames, vaid pigem vastavate nõuete täitmise riiklik tagamine, nagu Saksamaa kõlvatu konkurentsi vastases seaduses ettenähtud sissenõude puhul, sest üksikud tarbijad kaaluvad väga hoolikalt, kas ikka esitada juristi abil kollektiivne hagi 4,99 euro sissenõudmiseks või oleks hoopis kasulikum, kui näiteks neid nõudeid jälgiks pidevalt riiklikul tasandil üks ombudsman ja nende täitmine oleks tagatud kohaste vahenditega. Seega, mis puutub küsimusse, kuidas siduda neid kahte külge, siis usun, et peame hoolikalt kaaluma, kuidas me saame tarbijaid kõige tõhusamalt aidata, sest tihti ei ole tarbijatel aega juristi juurde minna ning selle asemel soovivad nad kiiret ja lihtsat abi.

Teine minu meelest sama tähtis asi – ja ka siin on teie peadirektoraat teinud väga head tööd – on see, et kõige huvitavam oli arutelu Baieri Brüsseli esinduses, kus vastuseks küsimusele, kas me saame Euroopa õiguslikke võimalusi kasutades tegelikult välistada USA tüüpi kollektiivsed kahjuhüvitusabinõud, ütles teie peadirektoraadi esindaja selgelt: „Ei, me ei saa.” Meie arvates tähendab see, et me ei tohi kõnealust mudelit täielikult kõrvale heita. Me peame vastavasisulisi arutlusi jätkama, kuid tegema seda äärmiselt hoolikalt, kaasates arutlusse liikmesriike ja arvestades nende õiguses ettenähtud valikuid, nii et lõpuks saavutaksime soovitu ja selleks on tõeline Euroopa mudel, mis on vastuvõetav eelkõige tarbijatele, aga mis kaitseb ka väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid.

 
  
MPphoto
 

  Arlene McCarthy (PSE). – Härra juhataja, tean, et proua volinik on teadlik asjaolust, et homme läheb 4000 tarbijat Ühendkuningriigi kõrgemasse kohtusse taotlema hüvitist diivanites ja majapidamistarvetes kasutatud ja nüüdseks ELis keelustatud kemikaali põhjustatud raskekujuliste allergiliste reaktsioonide, haiglasse sattumise ja surma eest. Prantsusmaa, Rootsi ja Poola on teatanud sarnastest juhtumitest ja kahjustustest. Kogu Euroopas võib olla tuhandeid tarbijaid, kellel nimetatud mürgine kemikaal on tekitanud tõsiseid tervisekahjustusi.

Usun, et kodanikud toetavad Euroopa sekkumist, kui selles nähakse tarbijate tegelikku aitamist tõeliste probleemide lahendamisel. Tegelik aitamine nimetatud juhtudel tähendab neile kollektiivseks tegutsemiseks õiguse andmist, kus tahes nad kaupu ja teenuseid ka ei ostaks. Meie fraktsioon algatas tarbijaõigusi käsitleva komisjoni ettepaneku teemal nõupidamise Internetis. Saime palju vastuseid, millest mitmed – ettevõtjatelt ja tarbijatelt – toonitasid vajadust tagada juurdepääs tõhusatele piiriülestele õiguskaitsevahenditele ja kahjuhüvitusabinõudele.

Leian, et on olnud piisavalt mürgise diivaniga sarnaseid juhtumeid küllaldaste ümberlükkamatute tõenditega, mis näitavad, et on vaja erinevaid võimalusi kollektiivsete kahjuhüvitusnõuete esitamiseks, mitte üksnes selleks, et parandada juurdepääsu kohtumenetlustele, vaid samavõrd ka selleks, et takistada ebaseaduslike ja ebaõiglaste äritavade rakendamist. Loomulikult soovib meie fraktsioon, et tarbijatele oleks tagatud odavad ja taskukohased õiguskaitsevahendid, näiteks alternatiivne vaidluste lahendamise kord, kuid usun, et tänane arutelu käsitleb eelkõige praktilisi viise meie tarbijate ja kodanike tegelikuks aitamiseks, samuti selle tagamiseks, et tehing on nende suhtes õiglane ning et neil on olemas tõelised kahjuhüvitusabinõud ja õiguskaitsevahendid.

 
  
MPphoto
 

  Klaus-Heiner Lehne (PPE-DE). (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, tahan alustuseks öelda, et ka meie tunneme põhimõtteliselt heameelt komisjoni ettepaneku ja kõnealuse rohelise raamatu üle.

Nagu eelkõnelejad ütlesid, eksisteerib kahtlemata „massinähtus”, kus suur inimhulk saab suhteliselt väikest kahju. Iga üksiku inimese kahju on väike, kuid kogusumma on kokkuvõttes suur. Meil on vaja õigusakti selle probleemiga tegelemiseks. Minu arvates on õige midagi sellist kaaluda.

Positiivse poole pealt on mul samuti väga hea meel selle üle, et kõnealuses rohelises raamatus rõhutab tervishoiu ja tarbijakaitse peadirektoraat ühtlasi alternatiivseid vaidluse lahendamise meetmeid. See erineb oluliselt konkurentsi peadirektoraadi valgest raamatust, mida arutati Euroopa Parlamendis eile ning milles siiani ignoreeritakse täielikult vaidluste kohtuvälise lahendamise võimalusi. Arvan, et tervishoiu ja tarbijakaitse peadirektoraat on oma rohelise raamatuga jõudnud kaugemale kui konkurentsi peadirektoraadi liikmed.

Kuid ma tahan põhjalikult selgitada kahte asja ja mu selgitusi tuleks minu meelest kindlasti mõista kriitiliste märkustena. Keskpäeval mõne minuti jooksul võtab Euroopa Parlament vastu minu raporti konkurentsi peadirektoraadi valge raamatu kohta. Suure enamusega siin parlamendis nõuame, et komisjon valiks selle küsimusega tegelemiseks horisontaalse lähenemisviisi.

Meie õigusaktid ei tohi jääda vaid valdkondlikuks – üks tarbijakaitseks, üks konkurentsiõiguseks, veel üks kapitalituru jaoks, võib-olla veel üks keskkonna ja siis ehk üks ka sotsiaalküsimuste jaoks, kusjuures kõik nad on omavahel vastuolus ja kõik ulatuvad otsapidi liikmesriikide õigussüsteemidesse, tuues lõpuks kaasa õigusliku segaduse, mida mitte ükski vastaval alal tegutseja enam hallata ei suuda. Oleme minevikus palju selliseid juhtumeid näinud. Mõtlesin lihtsalt kutsekvalifikatsioonide direktiivi üle peetud arutelule, mille me hiljem samuti ühendasime ühte akti, sest sellist killustumist ei olnud enam võimalik hallata. Komisjon ei tohiks kõnealusel juhul teha uuesti sama viga. Ta peaks kohe algusest peale horisontaalset lähenemisviisi pooldama. Selline on Euroopa Parlamendi selge seisukoht, nagu mõne minuti pärast selgub.

Veel viimane märkus: mul on väga hea meel selle üle, et oleme jõudnud kokkuleppele, et me ei taha Ameerika mudelil põhinevat „nõuete tööstust” aastase käibega 240 miljardit USA dollarit, millest lõppkokkuvõttes lõikavad kasu vaid juristid, aga tarbijad ei saa mitte midagi. Me soovime Euroopas tõelist õigusriiki ning tahame säilitada oma traditsioonilist õigussüsteemi ja arusaama sellest.

 
  
MPphoto
 

  Martí Grau i Segú (PSE). (ES) Härra juhataja, piirideta turul, nagu seda on Euroopa, on oluline, et koos terve konkurentsi tagamisega kaitseme me agaralt ka tarbijaid.

Viimase poole sajandi jooksul on kaubandustõkked toodete jaoks kadunud, kuid need on suures osas alles tarbijate jaoks.

Tihti ei anna tarbijad kuritahtlikust äritegevusest teada või ei tegele sellega tarbijaorganisatsioonid, sest üldiselt on teada, et hüvitist on raske saada.

Kui olukord puudutab paljusid inimesi, siis vähendavad kollektiivsed kahjuhüvitusabinõud töömahtu ja tagavad oluliselt suurema võimaluse jõuda hüvitise suhtes kokkuleppele. Tulenevalt sellest, et suur osa Euroopa Liidus tehtavatest majandustehingutest on oma olemuselt piiriülesed, ei tohi kollektiivse hagi esitamise õigust kitsendada riigipiiridega.

Me vajame tõelist kogu Euroopat hõlmavat algatust, mille tõhususe tagamiseks tuleb olemasolevaid riiklikke süsteeme teataval määral ühtlustada või kooskõlastada. Valitav mudel peab andma tarbijatele lihtsa juurdepääsu vastavale süsteemile ning vältima üleliigseid kulusid ja bürokraatiat.

Seetõttu leian, et meil tuleb keskenduda alternatiivsetele vaidluste lahendamise kordadele, sest need õigusmenetlused on paindlikumad, lihtsamad ja vähem kulukad.

 
  
MPphoto
 

  Reinhard Rack (PPE-DE). (DE) Härra juhataja, siin parlamendis on üldine üksmeel selles, et me peame tagama parema tarbijate kaitse, eriti olukorras, kus üksikisikute väikeste kahjude suur arv põhjustab probleeme, sest ei nähta mõistlikku võimalust üksiknõude esitamiseks. Küsimus on, kuidas peaks tarbijakaitset ja selle parandamist korraldama? Selles suhtes leian, et on väga oluline – ja ma olen komisjonile selle eest väga tänulik –, et me täiesti tahtlikult ütleme välja soovi uurida selle keerulise küsimuse kõiki variante ja külgi ning teeme otsuse lahenduse suhtes alles pärast hoolikat kaalumist.

Tahan juhtida selles asjas tähelepanu ühele aspektile, mida ei ole veel mainitud. Me oleme juba näinud – ja tulevikus võib see muutuda üha levinumaks –, et paljude valitsusväliste organisatsioonide ja tarbijakaitseühenduste jaoks on kollektiivsete nõuete koostamine muutumas reklaamiks. Me peaks täiesti teadlikult oma kaalutlustes seda ohtu arvestama, et me kokkuvõttes ei aitaks neid, kes seda ei vaja ega jätaks abivajajaid abist ilma.

 
  
MPphoto
 

  Meglena Kuneva, komisjoni liige. – Härra juhataja, tänan teid kõikide väärtuslike arvamuste eest. Olen suurema osaga neist omamoodi tuttav, sest me oleme punkthaaval arutanud kõige tähtsamaid osi teile Euroopa kollektiivsete kahjuhüvitisabinõudega seoses muret valmistavatest küsimustest ja lootustest.

Tahan veel kord korrata, et jagan täiesti teie soovimatust tuua Euroopa kultuuri USA tüüpi ühishagid. Tean, et see on üks teie põhilisemaid muresid. Nagu proua McCarthy ka mainis, küsimus on kahjudes. Ühendkuningriigis on nii juba minemas, kuid see ei puuduta mingil moel meie arutlusteemat ega seda, mida mina meie tulevaste sammudena selles suunas välja pakun.

Sellega seoses tahan rõhutada järgmist. Kollektiivsete kahjuhüvitusabinõude tõelise vajaduse kontrollimine: jah, me tegeleme sellega ja teeme seda ka edaspidi pärast rohelist raamatut. Põhiseaduslike piirangute järgimine: jah. USA tüüpi ühishagide vältimine: jah. Kahjude, sealhulgas kõikide tarbijale tekkinud kulude, hüvitamise tagamine, kuid samal ajal karistuslike kahjuhüvitiste välistamine: jah, see on meil kavas. Härra Racki viidatud põhjendamatute nõuete mittesoodustamine: jah. Alternatiivse vaidluste lahendamise meetmete edendamine: loomulikult, sest need on vähem aeganõudvad, taskukohasemad ning lihtsamad nii tarbijatele kui ka ettevõtjatele, samuti austavad need subsidiaarsust.

Nende mõne sõnaga tahan öelda, et me oleme probleemidest täiesti teadlikud ning oleme valmis nendega silmitsi seisma ja koostama hea ettepaneku, jõudes teiega samm-sammult üksmeelele ja ühisele arusaamale.

Hindan väga seda, et me kõik tunnistame probleemi olemasolu ja oleme valmis sellega tegelema. See on tõesti väga hea lähtepunkt arutelude järgmisteks etappideks. Kuna selline on meile esitatud väljakutse, siis tahan eelkõige toonitada härra Lehne viidatut – ühist, horisontaalset lähenemisviisi koos volinik Kroesiga. Teen volinik Kroesiga tihedat koostööd, nagu teevad ka meie vastavad talitused, et tagada meie algatuste omavaheline kooskõla ja koostoimimine.

Kooskõla põhimõte ei välista tingimata erilahendusi, mida vajavad eriolukorrad. Kummalgi algatusel on oma tulipunkt. Kui tarbijate roheline raamat käsitleb kahjuhüvitusabinõusid tarbijakaitseõiguse rikkumise eest, siis konkurentsi valge raamat puudutab rangelt konkurentsiõiguse rikkumisi. Teine suur erinevus nimetatud kahe algatuse vahel on see, et kui tarbijate roheline raamat hõlmab vaid tarbijate suhtes kehtivaid kahjuhüvitusabinõusid, siis konkurentsi valges raamatus välja pakutud kahjuhüvitusmeetmed on loodud nii tarbijate kui ka ettevõtjate kasuks.

Minu ülesandeks on seega saavutada tõhusad kahjuhüvitusabinõud meie tarbijate jaoks ja seeläbi taastada nende usaldus turu vastu. Eelnevate arutelude põhjal tean, et Euroopa Parlament toetab meie jõupingutusi, mida me nimetatud eesmärgi saavutamiseks teeme. Lubage mul veel kord rõhutada, et Euroopa Parlament koos liikmesriikide ja sidusrühmadega veendub mitte üksnes selles, et probleem on olemas, vaid ka selles, et Euroopa tasandil tuleb leida tõhus ja tasakaalukas lahendus ja et see on võimalik.

Tahan tänada teid selle viljaka arutelu ja väärtuslike arvamuste eest ning ma ootan huviga teiega lähikuudel selles küsimuses tehtavat koostööd.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Ioan Lucian Hămbăşan (PPE-DE), kirjalikult. (RO) Tahan õnnitleda komisjoni püüete puhul parandada meetmeid, mida tarbijad saavad kasutada oma õiguste kaitsmisel kogu Euroopas. Rohelises raamatus esitletud võimalusi tuleb üksikasjalikult arutada. Kuid juba praegu on selge, et neljas võimalus, mis kehtestaks n-ö opt-out tüüpi hagid (hagid, milles osalemisest on tarbijal õigus loobuda) ja jätaks tarbijaorganisatsioonidele tasuks osa makstavatest hüvitistest, ei ole jätkusuutlik (sobiv).

Kui me tahame suurendada tarbija usaldust siseturu vastu, peame kaaluma teise ja kolmanda võimaluse kombinatsiooni. Teisisõnu, me peame looma Euroopas riiklike täidesaatvate asutuste võrgustiku, millel on suuremad volitused rahvusvahelise nõuete puhul (välismaal) tegelikult sekkuda. Lisaks, me peame vaatama üle olemasolevate vaidluste alternatiivse lahendamise meetmed ja vajaduse korral nägema ette uue meetme, mis võimaldab tarbijatel jõustada (kasutada) oma õigusi tõhusamalt ka väljaspool kohtuid.

Lõpetuseks tahan rõhutada, et me peame tagama kollektiivsete kahjuhüvitusabinõude küsimuses horisontaalse lähenemisviisi rakendamise, vältides nii siseriiklike õigusaktide killustumist ning kehtestades ühe ja ühise akti kõikidele liikmesriikidele.

 
  
  

(Istung katkestati kell 11.35 ja seda jätkati kell 12.05.)

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: GÉRARD ONESTA
Asepresident

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika