Istungi stenogramm

Kolmapäev, 1. aprill 2009 - Brüssel

14. Võrdne kohtlemine sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjoni nimel Kathalijne Maria Buitenwegi esitatud raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest (KOM(2008)0426 – C6-0291/2008 – 2008/0140(CNS)) (A6-0149/2009).

  Kathalijne Buitenweg, raportöör. − (NL) Härra juhataja, esmaspäeval sai minu sõbra tütar äraütleva kirja ülikoolilt. Teda ei jäetud kõrvale mitte intellektuaalsete võimete pärast, vaid seetõttu, et tal on puue. Kirjas öeldi, et ülikool ei suuda talle pakkuda sellist hoolt, mida ta vajab. Ta lõpetas keskkooli edukalt, nii et seal ei olnud mingeid probleeme, aga nüüd on ta kõrvale lükatud.

Täna arutatav raport puudutab meie ühiskonna südant. Kas soovime, et inimesi peetaks nende vanuse, seksuaalse sättumuse, usutunnistuse või veendumuste või puude tõttu alama klassi kodanikeks, või eelistame ühiskonda, milles igaüks saab täiel määral osaleda? Kui inimestele keeldutakse üürimast elamispinda või andmast laenu selle tõttu, kes nad on, siis ei ole siin tegemist mitte ainult nende ebaõiglase kohtlemisega, vaid kogu ühiskond näitab ennast neid inimesi maha kandes halvas valguses.

Ootasin tänast päeva suure ärevusega. Homsel hääletusel on kaalul väga palju. Euroopa Parlament on kutsunud üles kehtestama Euroopa direktiive isikute võrdse kohtlemise kohta juba 1995. aastast ja Amsterdami leping andis lõpuks ometi meile selleks õigusliku aluse. 2000. aastal võeti selle tulemusena vastu mõned tähtsad direktiivid: direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust ja mille kohaldamisala hõlmab nii tööturgu kui ka kaupade ja teenuste pakkumist, ning direktiiv, mille eesmärk on võidelda usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest tingitud diskrimineerimise vastu – kuigi see piirdub tööturuga.

See hakkas probleeme põhjustama, sest diskrimineerimine on keelatud rohkemates valdkondades isegi soo alusel. Euroopa Parlament on alati olnud vastu diskrimineerimise aluste hierarhiale, mis on praeguseks välja kujunenud. Pealegi, miks peaks olema võimalik keelduda kellelegi laenu andmast seetõttu, et ta on homoseksuaal, ent mitte seetõttu, et ta on mustanahaline? Kaitse peaks olema võrdne. Oleme kõik esitanud põhjendusi selle horisontaalse direktiivi poolt, kuigi meil on olnud lahkarvamusi üldise meelelaadi ja vahel ka sisulise poole osas. Ent siiani on siiski suurem osa Euroopa Parlamendist soovinud praegust tasakaalustamatust kaotada; just selle sõnumi peame homme nõukogule edastama, seega loodan nii suurt enamust kui võimalik.

On palju inimesi, keda soovin tänada raportisse antud panuse eest. Kõigepealt selle koostajad, eelkõige Liz Lynne tööhõive- ja sotsiaalkomisjonist. Paljud tema soovitused on teksti lisatud. Samuti tahaksin tänada variraportööre Patrick Gaubert’i, Emine Bozkurti, Sofia in ’t Veldi ja Yvonne Kaufmanni. Hollandi keeles on meil ütlus, mille sõnasõnaline tõlge on „üle oma varju hüppama”, mis tähendab meie jaoks enda ületamist – nägemist kaugemale punktist, mis on ammu teada; see ütlus kehtib hästi variraportööride kohta. Minu arvates oleme olnud edukad. Olen tõeliselt uhke kompromissi üle, mille võttis vastu kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjoni enamus. Olukord on paranenud. Soovin tänada veel paljusid inimesi, kes on sellele kaasa aidanud, eriti aga Michael Cashmani. Tahan tänada teda kõigi nõuannete eest, mida ta mulle on andnud, tema lobitöö eest ning samuti tema innustuse ja sõpruse eest viimastel aastatel.

Kui minna sisu juurde, siis raportis keelatakse diskrimineerimine neljal alusel. Need tingimused juba tööturu jaoks paika pannud, aga nüüd kohaldatakse neid ka kaupade ja teenuste pakkumisel, sotsiaalkaitse – sealhulgas sotsiaalkindlustuse ja tervishoiu – ning hariduse vallas. Igasugust vahetegemist ei loeta siiski diskrimineerimiseks. Näiteks kindlustusseltsidel lubatakse endiselt tõmmata piiri vastavalt vanusele või puudele juhul, kui nad suudavad seda objektiivselt põhjendada. Paljude puudega inimeste jaoks tuleb kehtestada teatud klauslid, aga nüüd on sätestatud piirangud selle kohta, mida peetakse mõistlikuks. Erandid on teatavatel tingimustel seega lubatud, aga võrdne kohtlemine on reegel, ning see pannaksegi homme hääletusele. Kas me näeme Euroopat vaid turuna või ka tsivilisatsiooni hällina?

Pean ütlema, et igal juhul näitab muudatusettepanek 81, millisel seisukohal on härra Weber ja veel 41 inimest. Te ei soovi näha võrdset kohtlemist käsitlevaid õigusnorme; on ükskõik, millist kompromissi ma püüan saavutada, sest te olete lihtsalt põhimõtteliselt diskrimineerimisvastaste õigusnormide vastu. Seega ei tee te muudatusettepanekuid, vaid lükkate terve ettepaneku tagasi. Siin lähevad meie teed lahku – kesktee ei ole võimalik. Ootame homseni, et näha, millises suunas soovib Euroopa Parlamendi enamus liikuda.

  Vladimír Špidla, komisjoni liige. – (CS) Härra juhataja, daamid ja härrad, ma hindan selle ettepaneku vastu ilmutatud rohket huvi, mida tõendab suur hulk esitatud muudatusettepanekuid. See näitab, et võitlus igapäevase diskrimineerimise vastu on enamiku jaoks meist alati esmatähtis – isegi tõsise majanduskriisi ajal. Samuti avaldan heameelt suurepärase raporti üle, mille esitas proua Buitenweg ja mille kiitis heaks kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjon, samuti proua Lynne’i ja tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni märkimisväärse panuse üle.

Raporti projektis toetatakse komisjoni esitatud direktiivi eelnõu eesmärki ja püüdlusi. Minu arvates on raportööril õnnestunud kooskõlastada erinevad seisukohad ja saavutada fraktsioonide vahel suur üksmeel. Soovin avaldada tunnustust Euroopa Parlamendi toetavale rollile direktiivi eelnõu esitamisel.

Mis puutub väljapakutud muudatusettepanekutesse, siis olen paljude raporti projektis esitatud parandussoovitustega nõus. Sellegipoolest sooviksin öelda, et see projekt eeldab nõukogu ühehäälset nõusolekut, ning seetõttu peame jääma realistlikuks.

Ma tean, et mitmekordse diskrimineerimise probleem on teie jaoks peamine. Olen täiesti teadlik sellest, et inimesed, kes on mitmekordse diskrimineerimise ohvrid, kannatavad väga tõsiselt. Siiski arvan, et kuna direktiivi kohaldatakse vaid nelja võimaliku diskrimineerimise aluse suhtes, ei saa seda probleemi õiguslikul tasandil lõplikult lahendada.

Komisjoni 2008. aasta juulikuises teatises, mis käsitleb mittediskrimineerimist, võtsime endale kohustuse algatada sel teemal arutelu äsja asutatud valitsusekspertide rühmas. Selle aruteluga on algust tehtud. Seega ei jäeta mitmekordse diskrimineerimise küsimust tähelepanuta.

Ma võin nõustuda mitmekordse diskrimineerimise käsitlemisega selles direktiivi eelnõus nimetatud valdkondades. Olen nõus, et peame palju selgemini määratlema volituste jagunemise ELi ja liikmesriikide vahel. Direktiiviga ei muudeta seda määratlust, vaid meie eesmärk on saavutada võimalikult suur õiguskindlus.

Samuti olen päri, et kui arutatakse väidetava ohvristamise juhtumeid, tuleb võtta arvesse sõnavabadust. Siiski peaksime olema teadlikud, et ohvristamise mõiste kasutamine eeldab kindlaid tõendeid. Kaalul peab olema inimväärikus ning peab esinema vaenulik või alandav õhkkond.

Olen nõus kasutusele võtma seotusest tuleneva diskrimineerimise mõiste hiljutise Colemani kohtuasjas tehtud otsuse tähenduses, aga seda mõistet tuleks kohaldada üksnes siis, kui esineb otsene diskrimineerimine ja ohvristamine.

Finantsteenuste vallas olen nõus, et teenusepakkujad peaksid rakendama teataval tasemel läbipaistvust, aga mul on mõned kahtlused teie projektis kasutatud sõnastuse kohta. Soostun täielikult, et direktiivi ei tohiks kohaldada puhtalt eratehingute puhul. Komisjoni ja Euroopa Parlamendi seisukohad on siin väga sarnased. Mis puutub füüsilise puudega isikutesse, siis võin toetada viidet füüsilise puude üldisele määratlusele, mida on kasutatud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis.

Samuti nõustun põhimõtteliselt mõnede märkustega füüsilise puude mõiste kohta, mis on esitatud teie muudatusettepanekutes. Siiski pean vajalikuks märkida, et õigusakti sõnastus peab olema väga täpne. Olen päri veel mõnede esitatud ideedega, aga minu arvates tuleb tagada artikli 4 lühidus ja mõistetavus.

Daamid ja härrad, ootan huviga teie arvamusi, millele ma vastan arutelu käigus.

  Elizabeth Lynne, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamuse raportöör. − Härra juhataja, tahaksin väga tänada raportööri kogu suure vaeva eest, mida ta on selle raportiga näinud, ja meie tiheda koostöö eest selles vallas. Oleme ühiselt töötanud väga intensiivselt mitte ainult selle raporti kallal, vaid, nagu ta teab, ka koos teiste inimestega, oleme mõlemad töötanud selle teema kallal nüüdseks juba palju aastaid, kümme aastat alates sellest, kui ma tulin Euroopa Parlamenti. Mäletan, et tollal istusime koos artikli 13 kuulamistel. Nüüd oleme lõpuks jõudnud selleni, et arutame diskrimineerimise vastase direktiivi üle, võimaluse üle suruda viimaks ometi läbi diskrimineerimise vastane õigusakt kõigil seni hõlmamata alustel – puude, vanuse, usutunnistuse või veendumuste ja seksuaalse sättumuse tõttu. Oleme seda palju aastaid oodanud. Loodame, et saavutame suure häälteenamuse.

Olen puude ja vanuse teemal võidelnud hulga aastaid ja juba mõnda aega tagasi veendusin, et me ei saa jätta kedagi kõrvale. Meil ei olnud võimalik tegeleda kõigepealt puudega isikute direktiiviga ja seejärel vanust puudutava direktiiviga, sest ma arvasin, et seksuaalne sättumus ja usutunnistus jäetaks siis kõrvale. Seetõttu palusin eelmisel aastal esitatud algatusraportis koostada ühtne direktiiv, mis sisaldaks kõiki siiani hõlmamata valdkondi. Olen rahul, et see sündiski nii. Samuti olen rõõmus, et saavutasime selle algatusraportiga Euroopa Parlamendis niivõrd suure enamuse. Olen komisjonilt ja nõukogult kuulnud, et see oli üks põhjusi, miks nad arvasid, et selle ettepaneku võib julgelt esitada. Seetõttu peame saama homme selle raporti poolt hääletama väga suure enamuse.

Sooviksin avaldada väga suurt tänu ka volinik Špidlale. Olen teda tänanud ka muul ajal, aga soovisin seda teha täiskogu istungil, sest usun tõepoolest, et ilma tema toetuse ja abita ei oleks see ettepanek praegu arutelul. Seega, lugupeetud volinik, paljude poolt siiras aitäh teile teie pingutuste eest. Tean, et olete ise selle kallal palju tööd ära teinud.

Me suutsime saavutada sellele toetuse tööhõive- ja sotsiaalkomisjonis ning kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjonis. Nüüd vajame suurt häälteenamust. Kogu ELis tuleb igaüht võrdselt kohelda. Ratastoolis või juhtkoeraga liiklejal peab olema vaba juurdepääs kõigisse kohtadesse Euroopa Liidus. Teistsuguse seksuaalse sättumusega inimesel peaks olema võimalik kasutada iga endale meelepärast hotellituba ja ööbida puhkusel viibides suvalises hotellis. Kõigil eakatel on vanusest hoolimata õigus pääseda juurde arstiabile. Erineva usutunnistusega inimesi ei tohi diskrimineerida.

Palun tungivalt kõigil, kes kavatsevad selle vastu hääletada, seda mitte teha. See on Euroopa Liidu põhialus. Meie liit toetub inimõigustele ja mittediskrimineerimisele. Palun hääletage selle poolt.

  Amalia Sartori, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamuse koostaja. – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonis oleme eelkõige arutanud vajadust tagada võrdne kohtlemine tervishoiuvaldkonnas. Teiste valdkondadega on väga tõhusalt tegelenud teised komisjonid ning eelkõige raportöör ja volinik, seega otsustasime selgitada tervishoiuküsimust.

Meie esimene samm oli juhtida tähelepanu suurtele erinevustele, mis valitsevad endiselt liikmesriikide vahel seoses arstiabi kättesaadavusega. Juurdepääs tervishoiule on Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 35 sätestatud põhiõigus ja liikmesriikide avaliku sektori asutuste üks peamisi ülesandeid on tagada kõigi võrdne ligipääs kvaliteetsele tervishoiusüsteemile. Kuna oleme teadlikud Euroopa Liidu ja liikmesriikide erinevatest pädevusvaldkondadest, on seetõttu tähtis, et EL teeks kõik endast oleneva suuniste, aga ka direktiivide kaudu, mida me järjest arutame ja koostame, ning resolutsioonide ja määruste abil. Me peame edastama need liikmesriikidele võimaluse korral koos nimetatud põhieesmärgiga.

Eelkõige oleme keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonis tõstnud esile muudatusettepanekud, mis aitavad kaasa tervishoiualase harituse programmide edendamisele, naistevastase vägivallaga võitlemise meetmete jätkuvale toetamisele, kõrge vanuse tõttu meditsiinilisest teenindamisest keeldumise vastu võitlemisele, ent eelkõige – tulen selle teema juurde tagasi – kvaliteetteenuste võrdse kättesaadavuse tagamisele kõigis liikmesriikides.

  Lissy Gröner, kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamuse koostaja. – (DE) Härra juhataja, kultuuri- ja hariduskomisjoni raportöörina uue diskrimineerimisvastase direktiivi vallas, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest, avaldan suurt heameelt komisjoni ettepaneku üle ja sooviksin eelkõige tänada härra Špidlat.

Eurobaromeetri küsitlused näitavad, et ligikaudu kolmveerandi ELi elanike arvates tuleb selles valdkonnas võtta meetmeid. Kultuuri- ja hariduskomisjon soovis teha muudatusi ja täiendusi kolmes valdkonnas. Kõigepealt soolise diskrimineerimise lisamine. Oleme saavutatud kompromissidega nõus. Soovime tagada juurdepääsu meediale ja haridusele ning kehtestada sätted mitmekordse diskrimineerimise vastu; nendes küsimustes on saavutatud mõned head kompromissid.

Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsioon on toetanud seda kõikehõlmavat horisontaalset direktiivi. Kui Saksamaa konservatiivid ja liberaalid lükkavad nüüd direktiivi tervikuna tagasi, siis paljastavad nad oma tõelise palge: nad soovivad jätkata homoseksuaalide diskrimineerimist ja levitada propagandat. Uue direktiivi puhul ei ole vaja karta äärmuslasi, näiteks saientolooge: endiselt on võimalik keelduda avaldamast reklaame ja reserveerimast koosolekuruume. Kultuuri- ja hariduskomisjon hääletab ühehäälselt selle horisontaalse raamdirektiivi poolt.

  Donata Gottardi, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamuse koostaja. – (IT) Härra juhataja, lugupeetud volinik, daamid ja härrad, võtan sõna selleks, et teatada positiivsest tulemusest naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonis; siin ei ole midagi juhuslikku, sest meie komisjon on harjunud korraldama põhjalikke uurimusi võrdse kohtlemise, võrdsete võimaluste ja diskrimineerimise keelamise teemal.

Parlamendikomisjonis vastu võetud arvamus kandis mitut kindlat mõtet, mida loodetavasti arvestatakse teksti vastuvõtmisel. See direktiiv ei tähista tsükli lõppu ega otsasaamist. Kui see oleks nii, siis võiks soolise diskrimineerimise valdkond kaotada selle tagajärjel oma mõjujõu. Sellest direktiivist peaks saama võimalus kiirendada tööd diskrimineerimisvastaste direktiividega – alustuseks võiks lisada kaks uut põhimõtet, mille puhul me oleme kõik ühel nõul: mitmekordne diskrimineerimine, kui on tegemist kahe või enama ohuteguriga, ning seotusest tulenev diskrimineerimine, mis puudutab neid, kes on otseselt mõjutatud inimese lähedased või temaga seotud. Mõlemad neist on väga tähtsad naiste, aga ka teiste rühmade jaoks. See direktiiv peaks andma tõuke riiklike õigusnormide parandamiseks eelkõige sellistes riikides nagu minu oma, kus tuleb suunda muuta.

  Manfred Weber, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (DE) Härra juhataja, lugupeetud volinik, daamid ja härrad, ma ei julge siin enam eriti sõna võtta; praeguse täiskogu istungi üldist õhustikku arvestades tihkan ma vaevalt küsimusigi esitada. Muidugi oleme kõik diskrimineerimise vastu, aga keegi ei söanda kahelda meie valitud liikumissuunas, kartes enda nurkasurumist.

Daamid ja härrad, me kõik oleme siin ühel nõul lõppeesmärgi suhtes ning ma oleksin tänulik, kui me suudaksime hoiduda väitmast vastupidist. See, mille üle me vaidleme, on liikumissuund, ning selle üle peaks saama õigustatult arutleda ka Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon.

Esiteks pean volinikult midagi küsima: arvestades, et vana direktiivi, kehtivat diskrimineerimise vastast direktiivi, ei ole kümnes liikmesriigis veel üle võetud – arvestades, et kümne liikmesriigi vastu käib rikkumismenetlus –, peame endalt tõsiselt küsima, miks me peame seda direktiivi muutma, kui vana ei ole isegi veel üle võetud. Kas see on tõsine küsimus, mille me tohime esitada? Meil võiks tõepoolest olla lubatud pidada seda argumendiks, miks saata see tagasi parlamendikomisjonile.

Teiseks on meil samuti lubatud kõneleda sisust. Näiteks tahaks küsida, miks kirikud, kes olid põgenike kaitse valdkonnas vasakpoolsete lähedased partnerid, pöörduvad nüüd meie poole. Kirikud, kes on olnud teie partnerid, tulevad nüüd meie juurde ja ütlevad, et neil on probleeme teatavate sõnastusviisidega. Kui meediainimesed, ajalehtede kirjastajad tulevad ja ütlevad meile, et neil on küsimusi, siis peaksime nende üle tõsiselt arutlema. Kui arutame perekondade teemat, siis volinik ütleb, et ta ei soovi liikmeriikidele midagi peale suruda, aga loomulikult on see, mida me selle direktiiviga teeme, salajane ühtlustamine. Seda loetelu võib jätkata. Võiks tuua erinevaid põhjendusi, mis panevad meie fraktsiooni muretsema, kohe sügavalt muretsema. Neid teemasid on võimalik arutada ka siis, kui ollakse pühendunud diskrimineerimise vastasele võitlusele.

Euroopa Parlamendi vasakpoolsed on täna endaga väga rahul, sest taas kord koostavad nad uusi õigusakte mitmes küsimuses. Seetõttu peaks meil olema õigus küsida, kas seadusandlik lähenemisviis toob tegelikult uusi kasutegureid inimeste jaoks, keda me üritame kaitsta. On muid põhiväärtusi, mida tuleks arvesse võtta: kui me näiteks lisaksime direktiivi eraõiguslikud lepingud, nagu soovib Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsioon – ja mitte vaid ärilepingud, vaid ka eraisikute omad – siis peaks meil olema lubatud küsida, kas lepinguvabadus ei ole tähtis põhiväärtus, mida Euroopa Parlamendis kaitsta.

Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon on diskrimineerimise vastu ning teeb alati sellega võitlemise nimel tööd, aga meil peaks olema siin Euroopa Parlamendis õigus vaielda selle üle, kuidas seda teha.

  Emine Bozkurt, fraktsiooni PSE nimel. – (NL) Homme on meil ainulaadne võimalus teha ajalooline samm võitluses diskrimineerimise vastu, öeldes sellele nähtusele „ei”. Meil on praegu tõepoolest üsna veider olukord, sest diskrimineerimise vastu kaitsmisel esineb vahetegemist. Ei ole mõistlikku selgitust asjaolule, et diskrimineerimise vastased õigusnormid pakuvad väljaspool töökohta mustanahalisele homoseksuaalile kaitset küll nahavärvi alusel, aga mitte seksuaalse sättumuse põhjal.

Homme saame näidata, et Euroopa Parlament ei salli enam diskrimineerimist vanuse, puude, seksuaalse sättumuse või usuliste veendumuste alusel. Lõppude lõpuks on Euroopa igaühe jaoks. On vastuvõetamatu, et kellelegi, kes soovib rentida autot või vara, öeldakse ära tema usutunnistuse pärast. Lisaks peaksid ratastoolis olijad saama kasutada sularahaautomaati või pääsema rongi ja jaama nagu kõik teised. Puudub hea selgitus sellele, miks pank lubab üle 65 aasta vanusel olla tuhandete eurodega miinuses, aga keeldub talle väikest laenu andmast. Me kõik vananeme tasapisi ja kui mõtleme sellele, siis näeme, et need asjad mõjutavad peagi ka meid.

Eriarvamused ei ole läbirääkimisi võib-olla lihtsustanud, aga me võime olla uhked kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjoni saavutatud tulemusega, millele on pealegi nüüd kõik fraktsioonid pühendunud. Ettepanek on mõistlik ja realistlik. Võib-olla tuleb teha kohandusi, et pakkuda näiteks puudega inimestele juurdepääsu kaupadele ja teenustele, aga see tähendab, et nad saavad ühiskonnas jälle aktiivselt osaleda. Nende kohandustega ei tekitata edasist ebaproportsionaalset koormat, samuti on nõuetekohaselt võetud arvesse piisavat ajavaru nende rakendamiseks. Kohandusi ei pea ellu viima viivitamatult; me ei eelda, et liikmesriigid ehitavad kohe oma raudteejaamad ümber. Selle asemel nõuame neilt, et nad hakkaksid tulevaste ehitiste ja transpordi kavandamisel juba võtma arvesse puudega inimeste juurdepääsuvõimalusi.

Lisaks tahaksin veelgi toonitada, kui oluline on see raport Euroopa kodanike jaoks – see puudutab just inimesi. Me ei tohiks unustada, et Eurobaromeetri kohaselt sooviks 87% eurooplasi selles direktiivis näha meetmete võtmist diskrimineerimise aluste vallas. Nende eurooplaste hulka kuuluvad ka teie hääletajad, härra Weber. Meie fraktsioon, Sotsiaaldemokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis, on rahul ettepanekutega võidelda mitmekordse diskrimineerimise probleemiga, mis on nüüd osa sellest raportist.

Kas kujutate ette, et mustanahaline ratastoolis naine võib tunda end diskrimineerituna? Väga vähesed riigid on tuttavad mitmekordse diskrimineerimise mõistega. Enamikul juhtudel peaks see naine diskrimineerimisest teada andes tegema valiku võimalike diskrimineerimise põhjuste hulgast. Palju tõenäolisem on, et erinevad põhjused on omavahel seotud ja teda ei diskrimineerita vaid ühel alusel. Sellel naisel peab olema võimalus esitada kaebus, saada hüvitist ja seada õiglus jalule. Seetõttu palume Euroopa Parlamendil need tähtsad sätted alles jätta.

Daamid ja härrad, ma palun teil seda direktiivi toetada. See võimaldab Euroopa Parlamendil öelda selgelt ja ühemõtteliselt, et diskrimineerimist ei või enam sallida ning et Euroopa Parlament peab kõigi oma kodanike õigusi võrdselt tähtsaks. Astugem see samm.

  Sophia in 't Veld, fraktsiooni ALDE nimel.. – (NL) Härra juhataja, sooviksin alustada siiraste kiidu- ja tänusõnadega raportöörile, kes on teinud ära suurepärase töö. Minu fraktsioon on rahul, et ligikaudu viis aastat pärast härra Barroso antud lubadust on direktiivi ettepanek lõpuks esitatud. Diskrimineerimine on vastuolus Euroopa aluslepingutega, Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga. Siiski kasutatakse aluslepinguid, konventsioone ja pühalikke deklaratsioone kohtus vähe. Euroopa kodanikele tuleb anda vahend oma õiguste jõustamiseks.

Just see on Euroopa Liidu olemasolu õigustus ehk raison d’être, mitte aga piimakvoodid, riigihanke eeskirjad ega tõukefondid, härra Weber, see on Euroopa, kus igaüks võib korraldada oma elu enda äranägemisel. Ühtne Euroopa, kus igaüks on seaduse ees võrdne, saab kasutada võrdseid võimalusi ühiskonnas ja teda koheldakse austusega. Selle tagamiseks ei piisa ainuüksi direktiivist, aga see on üks eeltingimus. Selles direktiivis käsitletakse Euroopat kui väärtuste ühendust ja väärtuste üle ei saa 27 valitsust läbi rääkida tavapärase riikide huvide teemaliste kokkulepete sõlmimise käigus. Meie kui kodanikud määrame väärtused kindlaks ühiselt, avaliku arutelu käigus, ja Euroopa Parlament on selleks sobiv koht.

Jah, härra Weber, mõned valdkonnad on väga tundlikud, eriti seksuaalse sättumuse ja usutunnistuse teema. Meil on kohustused siiski kõigi oma Euroopa kodanike ees, me ei saa lasta Euroopal muutuda „Loomade farmiks”, kus „kõik eurooplased on võrdsed, aga mõned eurooplased on võrdsemad kui teised”. Usu- ja südametunnistusevabadus on põhiõigused, mille eest ma võitlen lõpuni. Vabas Euroopas peab kõigil olema vabadus jääda kindlaks oma tõekspidamistele. See on demokraatia nurgakivi. Usuvabadust ei tohi siiski kasutada teiste diskrimineerimise õigustusena.

Eile avaldas Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet oma teise aruande homofoobia kohta Euroopas. See on häbiväärne, et 2009. aastal tunnevad miljonid inimesed Euroopas endiselt hirmu diskrimineerimise, vihkamise, vägivalla ja isegi mõrvamise ees ainuüksi oma seksuaalse sättumuse pärast. Võin Manfred Weberile üle kinnitada, et abieluseadused on ja jäävad riikide pädevusse; see direktiiv seda ei muuda. 21. sajandi Euroopas on abiellumise keeld usutunnistuse, rassilise päritolu või seksuaalse sättumuse tõttu siiski anomaalia. Paljud arvavad, et on täiesti vastuvõetav, kui valitsus keelab abielu või partnerluse kahe samasoolise täiskasvanu vahel. Ent kas peaksime vastuvõetavaks, kui valitsus keelustaks – nagu vanasti – abielu juutide ja mittejuutide, katoliiklaste ja protestantide, mustade ja valgete vahel? See on vastuvõetamatu.

Daamid ja härrad, kutsun teid üles hääletama selle raporti poolt kodanike huvides, keda me kõik esindame. Kompromissid ei ole ideaalsed kellegi jaoks, ka mitte meie jaoks; aga ületagem siiski ennast, nagu proua Buitenweg ütleb.

Lisaks kutsun ka nõukogu järgima Euroopa Parlamendi soovitusi. On tõsi, et igal liikmesriigil on oma küsimused, aga Euroopa Parlament on näidanud, et erimeelsusi saab lahendada ja me võime saavutada kokkuleppe kõigi Euroopa kodanike õiguste teemal.

  Konrad Szymański, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Härra juhataja, Euroopa Komisjon kinnitab, et selle ettepaneku eesmärk ei ole muuta abieluõigust ja adopteerimisõigust liikmesriikides. Komisjon väidab, et ta ei soovi muuta kiriku ning hoolekannet ja haridust pakkuvate usuasutuste õiguslikku seisundit.

Buitenwegi raport tallab need piirangud täielikult jalge alla. Muudatusettepanekus 50 pöörab see pahupidi riikide perekonna- ja adopteerimisõigusega seotud tagatised. Vastavalt muudatusettepanekutele 12, 29 ja 51 on raport rünnak usutunnistusel põhinevate haridusasutuste vabaduste pihta. Raporti muudatusettepanek 52 õõnestab liikmesriikides usukogukondade endi vabaduseks antud tagatisi. On täiesti selge, et Euroopa vasakpoolsed soovivad koondada Euroopa lõimumise ühe küsimuse alla. Tegelikult on nad arutult ametis sellega, et suruda kõigi võimalike vahendite abil läbi homoseksuaalide uusimad nõudmised. See on kõigi aegade suurim hoop siinse parlamendi usaldusväärsuse pihta.

ISTUNGI JUHATAJA: MANUEL ANTÓNIO DOS SANTOS
asepresident

  Raül Romeva i Rueda, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (ES) Härra juhataja, ma pean rõhutama üht tähtsat tõsiasja. Euroopa projekt on usaldusväärne üksnes siis, kui Euroopat tajutakse kohana, kus igasugune diskrimineerimine on põlu all. Sellel põhinebki tänane arutelu.

Seetõttu on üllatav, et mõned minu kolleegid, kes on kõigis muudes aruteludes nii Euroopa-meelsed, muutuvad täiesti Euroopa-vastasteks, kui tuleb juttu õigustest ja vabadustest.

Sellist suhtumist ei saa sallida. See on vastuvõetamatu, et keegi peab praegu Euroopa Liidus kannatama diskrimineerimise all samasoolise suhte, puude, vanuse või üldisest erineva veendumuse või usutunnistuse pärast, nagu on juba ka nimetatud. See ei ole selline Euroopa, kus ma soovin elada, ning kindlasti ei ole see Euroopa, mille heaks ma iga päev töötan nii siin parlamendis kui ka väljaspool seda.

Seetõttu arvan, et direktiivi ettepanek oli vajalik. Oma kontseptsiooni ja põhimõtete poolest on see hea. See ei pruugi olla see, mida mina või paljud meist oleks teinud, aga see on hea algus. Loodan, et enamus hääletab homme Buitenwegi raporti poolt; ma ise kavatsen seda teha, sest usun, et see on asjade õige käik. Samuti soovin väga, et võetaks vastu veel üks punkt, mis käsitleb artikli 7 lõike 2 rakendamist või taasrakendamist. See annab tagatise asja olemusele: kõik diskrimineerimisvastast tööd tegevad ühingud ja organisatsioonid peavad saama esindada ja kaitsta diskrimineerimise ohvreid. Me peame meeles pidama, et need inimesed kuuluvad kõige haavatavamatesse rühmadesse ning seetõttu peab meil olema tagatis, et neid saab esindada ja nõuetekohaselt kaitsta.

  Sylvia-Yvonne Kaufmann, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, kõigepealt tahaksin tänada meie raportööri Kathalijne Buitenwegi kogu tema töö eest. Ta käsitas seda teemat väga kindlakäeliselt.

Euroopa Parlament on oodanud seda direktiivi aastaid, mis tähendab tegelikult, et ülimalt oluline on võtta see vastu enne Euroopa Parlamendi selle koosseisu ametiaja lõppu. Samal ajal on väga tähtis, et komisjon esitaks võimalikult kiiresti ettepaneku soolise diskrimineerimisega võitlemise kohta, sest sellega kaotatakse lõpuks ometi praegune diskrimineerimisvormide hierarhia. Muus osas ei suuda ma varjata üllatust, et muudatusettepanekus 96 üritab Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon jätta direktiivi kohaldamisalast välja diskrimineerimise usutunnistuse alusel. Niisiis, daamid ja härrad fraktsioonist PPE-DE, kas me peame tõesti juhtima teie tähelepanu sellele, et direktiivi ettepaneku õiguslik alus – nimelt EÜ asutamislepingu artikkel 13 – on kehtinud alates Amsterdami lepingu jõustumisest 1999. aastal, s.o juba kümme aastat? Kas ma pean teile meelde tuletama, et kõiki artiklis 13 loetletud diskrimineerimise aluseid loetakse ilma eranditeta võrdseks? Pealegi, lugupeetud daamid ja härrad fraktsioonist PPE-DE, ei saa teil olla jäänud märkamata, et ELi põhiõiguste harta artiklis 10 käsitatakse iga inimese usutunnistust ja veendumusi võrdsena.

Teate, härra Weber CSUst, ma loomulikult kuulasin teie argumente, aga pean tõepoolest ütlema, et jumala pärast, need on ürgvanad. Teie muudatusettepanekule 81, millega lükatakse tagasi terve direktiiv, on ausalt öeldes lisatud üsna küüniline põhjendus, nimelt see, et direktiivi ülevõtmine – tsiteerin – „toob kaasa ülemäärase bürokraatia”. Härra Weber, ma lihtsalt ei suuda mõista neid katseid jätta inimesed nende õigustest ilma just sellise põhjendusega, ning ma loodan, et teie muudatusettepanek 81 lükatakse homsel täiskogu istungi hääletusel kindlalt tagasi. EL peab lõpuks astuma järgmise sammu võitluses diskrimineerimise vastu meie ühiskonnas.

  Johannes Blokland , fraktsiooni IND/DEM nimel. – (NL) Härra juhataja, Euroopa Parlament võitleb kodanike õiguste eest, millest üks on haridusvabadus. See, et vanemad saavad oma lastele kooli valida, on oluline vabadus. Kristlikud koolid ja asutused minu riigis valivad meelega sellise vastuvõtukorra, mis on kooskõlas nende kooli identiteediga.

Hollandis lubatakse kasutada vastuvõtukorda, mis kattub kooli aluspõhimõtetega. Lubatud on kehtestada nõuded, mis on vajalikud kooli eesmärgi ja aluspõhimõtete järgimiseks. Vanemad võivad valida kooli, mis on selles vallas vastutustundlik ja suhtub piiblisse tõsiselt. See on üks usuvabaduse laiendus, millega austatakse vanemate tõekspidamisi nende laste haridusest saadava kasu kohta.

Aga muudatusettepanekutega 29 ja 51 piiratakse koolide vabadust teha selliseid valikuid mingi põhimõtte alusel ning seetõttu jagan ma kolleeg Weberi ja teiste arvamust. See ettepanek ei ole kooskõlas lähimuspõhimõttega. Peale haldusprobleemide on juba ainuüksi see põhjus minu jaoks piisav, et komisjoni ettepanek tagasi lükata. Ma hääletan proua Buitenwegi raporti vastu. Loodetavasti märkavad ka teised fraktsioonid, et see rikub tõsiselt meie kodanike vabadusi. See, kes väärtustab lapsevanemate valikuvabadust, ei luba seda kärpida.

  Frank Vanhecke (NI). – (NL) Härra juhataja, diskrimineerimisvastaste direktiivide teemalised raportid toovad alati esile halvima meie parlamendis; see on ülimalt kahetsusväärne, sest tihti sisaldavad need väga palju häid ettepanekuid ja ideid, kuidas aidata näiteks puudega inimesi. Ent see ei muuda sisuliselt midagi.

Härra Weberi muudatusettepanekus 81 on tõepoolest nimetatud kogu asja tuum; see komisjoni ettepanek ei ole hea. See tuleb kõrvale lükata mitte ainult seetõttu, et see toob kaasa ilmselgelt liiga palju bürokraatiat, vaid eelkõige ka seetõttu, et see rikub olulisel määral lähimuspõhimõtet. Kahjuks teame kõik, et sellel muudatusettepanekul ei ole väljavaateid, sest meie parlament ei jäta kunagi kasutamata võimalust näidata oma poliitiliselt kõige korrektsemat palet ja eelistab alati suuremat bürokraatiat ja suuremat otsustusõigust Euroopa kodanike üle.

Kui jätta see kõrvale, siis peale lähimuspõhimõtte rikkumise sisaldab see raport arvukalt ettepanekuid, mis on otseselt vastuolus elementaarsete demokraatia ja õigusriigi põhimõtetega. Üks näide on muudatusettepanek 54. Samal ajal kui kogu raportis tehakse suurt kära inimeste mittediskrimineerimise teemal, toetatakse selle muudatusettepanekuga diskrimineerimist poliitiliselt ebakorrektsete veendumuste alusel – ja siis kavatsetakse lõppkokkuvõttes teha just sedasama raporti mitme muu aspekti puhul.

Väärt põhimõtete ja pseudoheade kavatsuste taha peidetuna tekib siin pelgalt poliitilise korrektsuse õiguslik reguleerimine. Siin ei ole niisiis tegemist diskrimineerimisvastaste meetmetega, vaid väga sageli eht keelavate õigusnormidega, mis vähendavad veelgi sõnavabadust ning süvendavad teatavat arvamusterrorismi. Põhiküsimus on endine: mis on sellel ometigi pistmist Euroopaga? Jumala eest, jätkem liikmesriikidele see, mis on nende oma.

  Hubert Pirker (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, lugupeetud volinik, kui Euroopa Liitu peetakse õigusnormide loomisel ajuti liiga innukaks ja teda kritiseeritakse selle eest üsna õigustatult, siis võib selle süüks pidada küllalt sageli raporteid nagu see, mida me praegu arutame.

Kuigi ma toetan realistlikke meetmeid, et võidelda igat laadi diskrimineerimise vastu, pean siiski kritiseerima siin arutatavaid punkte, sest need ei ole lihtsalt õigustatud ja neil ei ole soovitud mõju.

Nagu juba mainiti, on vastuvõetamatu, et usutunnistusel põhinevad koolid võidakse näiteks kaevata kohtusse, kui nad ei võta tööle teise usutunnistusega või mitteusklikke õpetajaid, või et kindlustusseltse saab kaevata kohtusse, kui nad teevad riskianalüüsi ja selle tulemusel tehakse vahet vanuse või soo alusel, või et absoluutselt kõik suured kortermajad tuleb võib-olla ehitada ilma kaitsepiireteta. Jah, daamid ja härrad, sellises suunas me liigume; me ei aita tegelikult enam puudega inimesi, vaid muudame kõik eluasemed hirmkalliks. Puudega isikute abistamise asemel on meil eluasemed, mida keegi ei saa endale lubada – kindlasti ei saa see olla meie eesmärk. Siis kritiseeritakse tõendamiskohustuse üleminekut. Kui ma mõtlen, et mind kui Euroopa Parlamendi liiget, kelle assistendi ametikohale on 25 soovijat, võidaks kaevata kohtusse vaid selle eest, et kellelegi näib või tundub, et tegu on diskrimineerimisega, siis ma ei saaks lihtsalt enam tööd teha, vaid veedaksin kogu oma aja, mässates tõenditega, mida ma pean esitama vaid seetõttu, et keegi tunneb nii, isegi kui ma ei ole kuidagi diskrimineerinud.

Peale selle on mitu terminit ebamäärased. Üldjoontes järgneb sellele avaldatud infolehele direktiiv, milles hakatakse arutama, kas me võime ikka kasutada sõnu „preili” ja „proua” või kas peame vabanema kõigist liitsõnadest, mille lõpus on „-mees”, nagu „riigimees” või „esimees”, sest see võib olla diskrimineeriv.

Daamid ja härrad, mõned siin tõstatatud küsimused on lihtsalt mõttetud ning seetõttu hääletan ma raporti vastu.

  Martine Roure (PSE). – (FR) Härra juhataja, kõigepealt soovin tänada meie raportööri eelkõige tema tehtud töö ja lõpuks saavutatud tulemuse eest.

Asutamislepingu artikkel 13 on meie nurgakivi ja ma pean rõhutama, et liikmesriigid võivad tagada suurema kaitse. Tegemist on üksnes miinimumnormidega ning olgem ausad – selle uue direktiivi põhjal ei ole võimalik alandada praegust kaitsetaset eri liikmesriikides. Kui veel täpsem olla, siis selle põhjuseks on see, et mõnes liikmesriigis on väga kõrge kaitsetase; meil on selliseid juhtumeid.

Õigus mittediskrimineerimisele on iga Euroopa Liidus elava isiku põhiõigus. Siiski mõistame, et diskrimineerimist esineb liiga sageli, ükskõik kas selle taga on inimese välimus või lihtsalt tema perekonnanimi.

Mis puutub puudega inimestesse, siis peame tagama, et neid ei diskrimineeritaks enam seetõttu, et nad kasutavad ratastooli, sest paljudesse kohtadesse pääsemine on liiga tihti keeruline. Euroopa õigusnormide parandamine on diskrimineerimisega võitlemise eeltingimus – ma rõhutan, see on eeltingimus. Me vajame neid õigusnorme.

Juba väga varasest east kannatavad meie lapsed diskrimineerimise käes, see traumeerib neid ja nad kannavad seda diskrimineerimise koormat läbi kogu elu. Ma pean juhtima teie tähelepanu eelkõige mitmekordsele diskrimineerimisele. Komisjon jättis selle oma ettepanekusse lisamata. Seetõttu teeme ettepaneku määratleda täpselt sellise diskrimineerimise vormid.

Väga oluline on muuta õigusnormid rangemaks, et tagada võrdne kohtlemine erinevustest hoolimata. Seoses sellega palume liikmesriikidel võtta meetmeid, et edendada võrdset kohtlemist ja võrdseid võimalusi olenemata usutunnistusest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest.

Kokkuvõtteks pean lisama, et loodetavasti on 2010. aastaks olemas komisjoni ettepanek, milles käsitatakse soolist diskrimineerimist samaväärsena, sest see teeks lõpu igasugusele õiguste hierarhiale.

  Gérard Deprez (ALDE). – (FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, nagu eelkõnelejad, sooviksin esiteks tänada meie kaht raportööri, Kathalijne Buitenwegi ja Elizabeth Lynne’i, väljapaistva töö eest, mida nad on teinud – ma toonitaksin – tihedas koostöös.

Kuigi ma isiklikult olen vägagi sama meelt Elizabeth Lynne’i kaitstud üldise seisukohaga, siis hindan kõrgelt arukust, avatust ja leplikkust, mida Kathalijne Buitenweg näitas üles kogu arutelu jooksul meie parlamendikomisjonis, et üritada jõuda raportini, mis oleks tasakaalustatud ja mida toetaks parlamendi suur enamus. Loodan, et teda saadab edu ja et radikaalsemad jõud ühelt poolt – ja mulle tundub, et vahel ka teiselt poolt – ei suuda hääletamist mõjutada.

Seoses sellega – lubage mul märkida, et ma ei ole tuntud kui vasakpoolsete pooldaja – pean ütlema, et olen üllatunud ja jahmunud muudatusettepaneku üle, mille esitasid meie kolleeg härra Weber, keda ma austan, ja mitmed teised. Manfred, ma kuulasin sinu sõnavõttu ja ükski sinu argument ei tundunud mulle olevat mõistuspärane. Sa rääkisid oletustest, mitte põhjustest.

Kui lugeda sinu muudatusettepaneku selgitust, siis mind hämmastas selle nõrkus: keeldumine võitlemast diskrimineerimisega ülemäärase bürokraatiahirmu tõttu. Kui sa üritad teha sellest ettepanekust vasak- ja parempoolsete konflikti, siis oled valel teel. Diskrimineerimisega võitlemine ei ole parem- või vasakpoolsuse küsimus, vaid humanismi ja põhiõiguste austamise küsimus.

(Aplaus)

Seepärast loodan ja usun, et sa saad homme lüüa.

  Sebastiano (Nello) Musumeci (UEN). – (IT) Härra juhataja, lugupeetud volinik, daamid ja härrad, toetada tuleb kõiki algatusi, mille eesmärk on võidelda mingit laadi diskrimineerimisega. Hiljuti avaldatud statistika näitab, et Euroopas, kus ühiskond on niivõrd arenenud, on teatav kodanike vähemus kannatanud enda väitel diskrimineerimise all. Seetõttu ei saa keegi jääda ükskõikseks. Ent see mõiste ise on niivõrd lai ja abstraktne, et vaja oleks mõningaid selgitusi.

Rikkumata põhilisi inimõigusi, mida ei seata isegi kahtluse alla, ei saa me jätta tunnustamata iga liikmesriigi voli kehtestada õigusnorme kooskõlas igiammuse tava, ühiskonnakorra ja kultuuriga. Sedalaadi sekkumine on peaaegu alati seotud elanike identiteedi kaitsmisega. Lubage mul tuua näide seksuaalse sättumuse kohta: see on minu isiklik arvamus, aga usun, et inimväärikus tuleb tagada seksuaalsetest eelistustest olenemata. Homoseksuaalsus on eraeluline valik, mille eest ei tohi mingil juhul karistada, aga seda ei pea ka kaitsma. Arvamusvabadus: kust algab kaitse otsese ja kaudse diskrimineerimise eest ja kus see lõpeb? Usuvabadus: minu lähisugulase koolis ei etendatud sel aastal esimest korda jõulumüsteeriumi. Õppealajuhataja keelas selle ära, sest koolis oli ka teise usutunnistusega lapsi. Kuna minu meelest on jõulumüsteerium pigem kultuuri kui usu näitamine, siis tekitati ühe diskrimineerimisvormi ärahoidmisega teine. Teiste inimeste usu austamine ei tähenda, härra juhataja, et me peaksime tundma häbi enda oma pärast!

Seetõttu – ja sellega ma lõpetan – kardame, et see direktiivi ettepanek kaldub tarbetult teise äärmusse ning probleemi lahendamine võib osutuda probleemist endast hullemaks.

  Elisabeth Schroedter (Verts/ALE). – (DE) Härra juhataja, lugupeetud volinik, daamid ja härrad, see direktiiv kõrvaldab lõpuks diskrimineerimisvastase õiguse puudujäägid ja võimaldab Euroopa Liidul täita oma rahvusvahelist kohustust kaitsta inimõigusi, samuti täita kohustusi, mis tulenevad ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonist.

Lugupeetud daamid ja härrad Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioonist, teie esitatud argumendid direktiivi vastu on populistlikud ja eksitavad. Mis õigus on teil keelata puudega inimeste piiranguteta õpivõimalused või eakate inimeste võrdne kohtlemine kindlustuse ja finantsteenuste vallas? Milline on teie arusaam humaansusest?

Piiramatu osalemine ühiskonnas on inimõigus ning sel põhjusel võitleme selle direktiivi ja kõigi inimeste võrdsete võimaluste eest. Minu arvates on täiesti ebainimlik nõuda, et diskrimineerimise ohvrid esitaksid tõendeid diskrimineerimise kohta. Kui teie, daamid ja härrad PPE-DE fraktsioonist, jätate tõendamiskohustuse ülemineku välja, siis seate ohtu mõnede rühmade põhiõiguse kaitsta oma inimväärikust, ning me peame seda vastuvõetamatuks. Me tahame kõigile võrdset kaitset diskrimineerimise eest ja meie, rohelised, võitleme selle nimel. Me ei luba teha inimõigustest populistlike hirmujuttude põhitegelast. Ma võin juba praegu ennustada, et te kaotate homme, Euroopa Parlamendi enamus hääletab diskrimineerimise eest kaitset tagava inimõiguse poolt. Selles olen ma kindel.

  Jim Allister (NI). – Härra juhataja, ma hääletan selle raporti ja direktiivi ettepaneku vastu kolmel põhjusel. Esiteks ei nõustu ma arvamusega, et EL peaks koostama neis küsimustes õigusnorme riikide valitsuste asemel, sest usutavasti oskab iga liikmesriik kõige paremini otsustada, kas ta peab selliseid õigusnorme rangemaks muutma. Kui üldse kusagil subsidiaarsusest rääkida, siis siin on see koht.

Minu teine põhjus on see, et uueks õigusrikkumiseks peetav ahistamine ähvardab tegelikult kärpida sõna- ja usuvabadust iseäranis nende hulgas, kes kuulutavad Kristuse sõnumit.

Kristlased võivad sattuda vastuollu seadusega, kui nad jutlustavad evangeeliumi eelkõige avalikus kohas teise usutunnistusega inimestele, kes solvuvad ja väidavad, et see on rünnak nende väärikusele. Sama lugu on siis, kui kaitsta ja toetada piiblipõhist suhtumist heteroseksuaalsesse abielusse – see annab tulihingelistele homoseksuaalide õiguste eest võitlejatele võimaluse kaevata ahistamise üle.

Kolmas põhjus on see, et direktiivi meetmed on ebaproportsionaalsed ega ole nõuetekohaselt tasakaalus. See sunnib näiteks kristlikku trükikoda võtma vastu tellimusi selliste materjalide trükkimiseks, mis solvavad tema usulisi veendumusi, ja samal ajal peaks tal olema vabadus tegutseda vastavalt oma südametunnistusele.

Ilma oluliste tasakaalustusmehhanismideta muutub see direktiiv õigusaktiks, mis tegelikult põhjustab diskrimineerimist. Seega on minu jaoks tegemist tarbetu direktiiviga, millega rikutakse põhiõigusi eriti seoses inimeste usu ja südametunnistusega ning mis näitab ELi ülereageerimist, teiste asjadesse vahelesegamist ja põikpäisust.

  Nicolae Popa (PPE-DE). – (RO) Komisjoni algatus laiendada võrdse kohtlemise põhimõtet ka teistesse ühiskonnaelu valdkondadesse üldise direktiivi abil, millega keelatakse diskrimineerimine väljaspool tööturgu puude, vanuse, usutunnistuse või veendumuste ja seksuaalse sättumuse alusel, on põhimõtteliselt vajalik, et vormistada lõplikult diskrimineerimisvastaste õigusaktide pakett. Mitmekordse diskrimineerimise mõiste lisamine ja suurem tähelepanu puudega inimeste õigustele näitab edasiminekut.

See direktiivi ettepanek puudutab aga endiselt tundlikku ja vastuolulist teemat. Selles õigusaktis tuleb Euroopa Liidu ja liikmesriikide volituste vahelise tasakaalu säilitamiseks määrata selgelt kindlaks selle kohaldamisala. Perekonnaõiguse aspektid, sealhulgas perekonnaseis, reproduktiivtervisega seonduvad õigused ja adopteerimisõigused ei tohi direktiivi ettepaneku kohaldamisalasse kuuluda, see asjaolu tuleb kahtlemata õigusaktis selgeks teha. Abielu institutsiooni kasutust ei saa aktsepteerida ühelgi muul viisil kui kristlikus mõttes. Muude partnerlussuhete kohta on teine õiguslikult aktsepteeritud nimetus.

Lähimuspõhimõtet tuleb järgida ka valdkondades, mis on seotud hariduse sisuga ja riigi haridussüsteemide korraldamisega, sealhulgas usutunnistusel põhinevate koolidega. Euroopa Rahvapartei on alati toetanud mitmekesisuse edendamist kui Euroopa Liidu tähtsat eesmärki, samuti diskrimineerimisvastast võitlust. Kahjuks on tekstis sätteid, mis on usudoktriini vaatenurgast vastuvõetamatud.

On paradoksaalne, et vasakpoolsed kavatsevad sel viisil diskrimineerida. Tegelikult diskrimineeritakse mind ju vaid seetõttu, et usun siiralt jumalasse.

  Michael Cashman (PSE). - Härra juhataja, see on olnud huvitav arutelu ning see oleks lõbus, kui siin poleks nii palju traagikat. Enamik vastuväidetest, mida ma olen täna pärastlõunal kuulnud, on minu arvates siirad ja usutavad, aga need ei põhine faktidel ega meile esitatud tekstil. See raport ei riku ühelgi viisil subsidiaarsust ega proportsionaalsust. Kui see oleks nii, siis ministrite nõukogu parandaks seda. Seega kutsun teid juba praegu üles hääletama poolt ning laskma ministrite nõukogul asjakohasel viisil veenduda, et see on täiesti proportsionaalne ja et subsidiaarsust järgitakse.

Härra Weber, Euroopa sünni taga on Teise maailmasõja väärtushinnangud – otsus, et me ei vaata enam kunagi kõrvale, kui sihtmärgiks võetakse mingi isikute rühm või muud rühmad või nad tehakse patuoinaks ning viiakse koondus- ja töölaagritesse. See on kindel veendumus, et rõhumise hierarhiat enam ei teki. Kahjuks ei soovi teie aga Euroopat, mis põhineb neil headel väärtustel, Euroopat, mis usub ja tunnistab, et kõik inimolendid on sündides võrdsed. Selle vastased peavad käituma oma südametunnistusele ja usu järgi ning vastama oma hääletajatele, miks nad arvavad, et inimesi tuleb kohelda erinevalt ja nad ei tohi olla võrdsete õigustega.

Ma seisan siin õnnelikuna, olen homoseksuaal – ning kui ma tegin valiku selle kasuks, siis kas pole huvitav, et keegi ilmselgelt seega otsustab olla heteroseksuaal – ja võitlen võrdõiguslikkuse eest, kuid mitte vaid homoseksuaalsete meeste ja naiste, biseksuaalide ja transseksuaalide nimel, vaid kõikide inimeste nimel hoolimata nende vanusest, usutunnistusest, veendumustest, soost ja kõigest muust, mida tajutakse erinevana ja mida võib kasutada neilt võrdõiguslikkuse äravõtmiseks. Arvan, et ühe tsiviliseeritud ühiskonna lakmustest ei ole mitte see, kuidas me kohtleme enamust, mis huvitaval kombel koosneb väga paljudest vähemustest. Nagu külaliste rõdul kuulavad inimesed teile ütlevad, ei ole tsiviliseeritud ühiskonna lakmustest mitte see, kuidas me kohtleme enamust, vaid see, kuidas me kohtleme vähemusi, ning selles küsimuses on mõned liikmesriigid ülimalt mahajäänud.

Shakespeare on öelnud üsna tabavalt: „Kuna halb, mis inimene teeb, tast elab kauem, hea tihti mulda läheb luudega.” Mõelge enda peale, kujutage ette, et just teie olete erinev – teil on erinev usutunnistus, erinevad veendumused, erinev vanus, erinev seksuaalne sättumus – kas oleks õige võtta teie inimõigused teilt ära? Vastus on kindlalt „ei”. Nüüd on Euroopa Parlamendil võimalus teha seda, mis on õige, õiglane ja hea.

  Juhataja. – Nüüd peab rääkima Vladimir Špidla. Ta selgitab minust paremini põhjusi, miks ta peab seda tegema. Annan talle kohe sõna.

  Vladimír Špidla, komisjoni liige. – (CS) Paari minuti pärast pean ma ühinema tööajadirektiivi teemalise läbirääkimismenetlusega ning kindlasti te nõustute, et see on üks teemasid, mida ei saa jätta tähelepanuta.

Daamid ja härrad, olen kuulanud arutelu raporti üle ning pean ütlema, et see tekitas mõningaid emotsioone, sest see kajastab selle probleemi peamisi tahke ja ääretut sügavust. Põhiküsimus on: mida see direktiiv kaitseb? See direktiiv kaitseb inimväärikust. Me ei suuda uskuda, et puude tõttu diskrimineerimine solvaks inimväärikust kuidagi vähem kui näiteks vanuse tõttu diskrimineerimine. Me räägime inimväärikusest ja see on kõigi jaoks sama.

Pean ütlema, et see direktiiv, nagu see on komisjonile esitatud, on kokku pandud loomulikul teel; see on võrsunud põhjalikust arutelust Euroopa Parlamendis ja lugematutest aruteludest komisjonis, ning seetõttu on see direktiiv hästi läbi mõeldud ja väljendab kindlat ja selget väärtushinnangut.

Arutelu käigus öeldi ka, et mittediskrimineerimine põhineb väärtustel, mille me võtsime kasutusele ja millest me saime teadlikuks pärast Teist maailmasõda. Pole tähtis, kas me saime teatavate väärtuste olulisusest ja osakaalust teadlikumaks just pärast Teist maailmasõda või mitte, neil väärtustel on väga sügavad ajaloolised juured. Muinasajal ei olnud inimeste võrdõiguslikkuse aluspõhimõtet – see sõnastati esmakordselt ristiusu tulekuga. Mäletan hästi üht 9. sajandi ringkirja või paavsti käskkirja pealkirjaga „Oriente ian sole”, milles öeldi selgelt: „On ju tõsi, et päike paistab igaühe peale täpselt samamoodi?”. Alates sellest hetkest on see põhimõte kõlanud läbi kogu ajaloo.

Muidugi sisaldas arutelu mitmeid tehnilist laadi küsimusi või pealtnäha vähemtähtsaid teemasid kui need, millest me just praegu kõnelesime. Sooviksin neil peatuda. Esimene küsimus puudutas mõttetu lisabürokraatia tekitamist. Arvan, et selle argumendi saab ühel lihtsal põhjusel kõrvale heita. Direktiivis ei nõuta uusi struktuure ega uusi bürokraatlikke asutusi. Direktiiviga vaid laiendatakse juba olemasolevate struktuuride kohaldamist, seega ei too see kuidagi kaasa rohkem bürokraatiat.

Samuti oli lahtine subsidiaarsuse teema. Seda kaaluti erilise hoolega, kuna see on üks põhiküsimusi. Asutamislepingu artikkel 13 on selge. Sellega nähakse ette kindel õiguslik alus ning sellele õiguslikule alusele tuginev direktiiv ei ole lähimuspõhimõttega vastuolus.

Veel üks selle direktiivi aluspõhimõte on näiteks tõendamiskohustuse üleminek. See küsimus on varasemates direktiivides juba lahenduse leidnud, seega ei ole ka siin tegemist millegi uue avastamisega. Siiski sooviksin tõendamiskohustuse kohta midagi öelda. Selle direktiiviga tahetakse suurendada inimeste suutlikkust ennast kaitsta – see on põhieesmärk. See ei oleks võimalik ilma tõendamiskohustuse üleminekuta. Hoolimata asjaolust, et paljudes õigussüsteemides on tõendamiskohustus juba viidud üle palju vähem tähtsatel või samaväärse tähtsusega põhjustel. Klassikaline näide tõendamiskohustuse üleviimisest on niinimetatud isaduse eeldus, kuid on veel mitmeid näiteid.

Arutelu käigus öeldi ka, et mõned terminid on liiga üldised. Daamid ja härrad, enamik põhiseaduslikke termineid on üldised ja vajavad tõlgendamist teatavate asjaolude taustal. Mulle tuleb meelde, et näiteks Saksamaa põhiseaduses on sõnastatud vormel „omandiõigus kohustab”. See on tüüpiline üldine sõnastus, mis täpsustatakse erinevate juhtumite käigus.

Daamid ja härrad, veidi liialdatult kõneldi võimalikest suurtest kuludest, eriti seoses füüsilise puudega isikutega. Võin öelda, et direktiivis ei räägita kindlatel ega konkreetsetel teemadel, vaid kõneldakse selle mõistlikust järgimisest, ning võin veel kord kinnitada, et kui direktiivi järgitakse algusest peale mõistlikult, siis enamikul juhtudel ülemäära kõrgeid kulusid ei teki. Pean ütlema, et kui me peame võimalikke kõrgemaid kulusid vastuvõetavaks töötervishoiu ja -ohutuse vallas, kus me kaitseme inimelu, siis minu arvates on inimväärikust kaitsvad kõrgemad kulud – kuigi ma ei usu, et need on oluliselt kõrgemad – samuti proportsionaalsed kaitstava huviga, sest võrdõiguslikkus ja inimväärikus, daamid ja härrad, on huvid, mis on talletatud asutamislepingusse, need on huvid, mida me peame iga hinna eest kaitsma.

Minu arvates ei ole Euroopa Liidu jaoks midagi tähtsamat kui mittediskrimineerimise põhimõte. Kuigi ma toetan siseturgu ning paljusid muid Euroopa poliitikavaldkondi, usun, et kõige alus on võrdsed võimalused ja mittediskrimineerimine.

  Sarah Ludford (ALDE). – Härra juhataja, kindlasti on õige, et me teeme lõpu sellele keerulisele seaduste rägastikule, mille puhul kaitstakse eri inimesi diskrimineerimise eest erinevates olukordades, ja eelistame ühtset võrdõiguslikku korda. Naine, kellele pank keeldub laenu andmast, puudega inimene, keda ei lasta hoonesse, homoseksuaal, kellele keeldutakse andmast majutust, mustanahaline, keda ei lubata klubisse, ja nii edasi – kõiki neid inimesi tuleb kaitsta samasuguste põhimõtete alusel.

Sooviksin peatuda kahel teemal. Üks neist puudutab kaitset ahistamise eest. Dokumendis on väga õigesti selgitatud, et see, mida keelatakse, on isiku jaoks ähvardava keskkonna loomine, mida ei tajuta solvanguna rühmale. Tähtis on olla kindlameelne sõnavabaduse säilitamise suhtes, mida on vajalikul määral rõhutatud Euroopa Parlamendi lisatud märkuses.

Usutunnistusel põhinevate koolide puhul toetan täielikult vanemate õigust lasta oma lastel õppida teatavate usupõhimõtete kohaselt, kui just need põhimõtted ise ei propageeri diskrimineerivat ega eelarvamuslikku suhtumist. Aga me ei tohi sallida nii-öelda getode loomist, kus vaid teatava usutunnistusega lapsed võetakse kooli vastu ja teised jäetakse välja. Komisjoni tekst on diskrimineeriv ning ma ei ole kindel, et muudatusettepanek 51 probleemi lahendab. Tõenäoliselt hääletan ma mõlema vastu.

  Rihards Pīks (PPE-DE). – (LV) Härra juhataja, daamid ja härrad, ma usun, et mitte keegi siin istungisaalis ei ole diskrimineerimise poolt. Samamoodi arvan, et inimesed Euroopa Parlamendis on diskrimineerimise vastu. See dokument – ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv – sisaldab kahtlemata palju häid ettepanekuid, aga ma arvan, et mitmed neist põhinevad kristlikul maailmavaatel ja ristiusul. Ütleksin, et ühe direktiiviga ei saa saavutada seda, mida tuleb kaua õppida, sest see on eetika ja suhtumise küsimus. Peale selle leian, et kuigi selles direktiivis või direktiivi ettepanekus on mitu head asja, on seal ka mõned kohad, kus minnakse liiga kaugele. Need on juhud, kus ühe inimrühma jaoks võimalusi luues piiratakse tegelikult teise rühma võimalusi. Ma ütleksin lausa, et mitu punkti loovad võimaluse sekkuda eraellu ja see on vastuolus meie põhiväärtustega. Lisaks on nüüd valimised lähenemas ja me kuuleme oma hääletajatelt aina rohkem küsimusi, aga ka kriitikat. Ma arvan, et sama toimub ka teie riikides. Kõige sagedasem kriitika, mida kuuleme, on see, et Brüsselist tuleb liiga palju õigusakte, liiga palju piiranguid ja liiga palju bürokraatiat. Me peaksime seetõttu hoiduma rikkumast lähimuspõhimõtet või tekitamast ülemääraseid piiranguid. Ma arvan, et see dokument tuleks üle vaadata.

  Inger Segelström (PSE). – (SV) Härra juhataja, sooviksin alustuseks tänada Kathalijnet, Eminet, Michael Cashmani ja teisi äärmiselt hea raporti eest. Mina ja paljud teised oleme üllatunud ja šokeeritud Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni juhi ja eestkõneleja Manfred Weberi pärast, kes pakkus muudatusettepanekus 81 rootsikeelse tõlke põhjal välja, et Euroopa Parlament võiks direktiivi ettepaneku tagasi lükata, sest see rikub lähimuspõhimõtet ja toob kaasa ebaproportsionaalses mahus bürokraatia. Volinik Špidla kommenteeris seda.

Olen kindel, et kõik puudega naised ja muud rühmad, kes on arvestanud, et Euroopa Parlament kaitseb nende rühma kodanike inimõigusi, on samuti sügavalt pettunud, et fraktsiooni PPE-DE juhid võrdlevad inimõigusi bürokraatiaga. Seetõttu kutsun üles tervet parlamenti hääletama homme fraktsiooni PPE-DE muudatusettepaneku 81 vastu. Samuti pean oluliseks, et kindlustusseltsid ei diskrimineeriks enam naisi vaid seetõttu, et nad on naissoost ja eakamad, kuigi nad on kauem tervemad ja elavad pikemalt kui mehed. Loodetavasti julgeb Euroopa Parlament ka selgitada, et riigi rahastatav haridus on mõeldud kõigi jaoks. Usk on paljude eurooplaste jaoks kindlasti tähtis ja ma austan seda, aga me elame ilmalikus ühiskonnas.

Ei, härra Weber, teie turu lepinguvabadus ei ole nii oluline kui kodanike põhilised inimõigused. Küsige ELi kodanike käest – nad on targemad ja uuendusmeelsemad kui teie, fraktsiooni PPE-DE liikmed. Meile pandud ootused on kõrged ja ma loodan, et kõik julgevad homme hääletada poolt, mitte vastu, nagu te soovitasite.

  Jeanine Hennis-Plasschaert (ALDE). – (NL) Härra juhataja, sooviksin kõigepealt tänada raportööri. Me ei jõua teda ära kiita, sest ta on teinud ära suurepärase töö. See ei ole olnud lihtne ülesanne. Näib, et mõned parlamendiliikmed haavuvad väga kiiresti.

Sellel direktiivil on kristallselge lähtepunkt: võrdne kohtlemine absoluutselt igaühe jaoks – olgu ta homo- või heteroseksuaalne, naine või mees, vana või noor, must või valge, puudega või mitte, usklik või humanist ja nii edasi. Igaühel on võrdsed õigused, härra Weber, meil on samad õigused mis teistel ning teil on samad õigused mis meil. Sellel, härra Vanhecke – kes on jälle arutelult lahkunud – ei ole midagi pistmist niinimetatud poliitilise korrektsusega.

Variraportöörid ja raportöör ise on väga palju pingutanud, et jõuda sellele kompromissile – kompromissile, mida saaks toetada ka Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon. Keegi ei pea teksti veatuks ja ma võin vaid loota, et fraktsiooni PPE-DE suurem enamus käitub homsel hääletusel arukalt.

Ma olen täielikult usuvabaduse poolt, aga, härra Weber, te olete pisut jultunud, pidades end, käsi piiblil, teistest paremaks ja käsitades võrdseid võimalusi mõttetu bürokraatiana.

  Juhataja. – Daamid ja härrad, volinik Barrot asendab selle arutelu lõpuosas volinik Špidlat.

  Mario Mauro (PPE-DE). – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, mittediskrimineerimise strateegia keskmes jõutakse väiteni, et inimene on alati esikohal. Me peame inimest tähtsamaks kui tõsiasja, et ta on mingil viisil erinev – näiteks puudega või homoseksuaalne – ning seetõttu armastame, hoiame ja kaitseme teda; see on mittediskrimineerimise strateegia põhisisu. Kui see on nii, siis on see nii; seega igaüks, kellel on mingi usutunnistus, on inimene, ning asjaolu, et ta on inimene, on tähtsam kui asjaolu, et ta on usklik.

Seetõttu peame olema ettevaatlikud, sest artiklis 3 esitatud väitega kehtestatakse raporti muudatusettepanekus 52 kodanike õiguste, justiits- ja siseküsimuste komisjoni pakutud sõnastuse järgi põhimõte, mis on risti vastupidine Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 17 deklaratsioonile 11. Muudatusettepanekuga 52 lükatakse ümber põhimõte, et kirikute ja teiste usutunnistusel ja veendumustel põhinevate organisatsioonide seisund säilib liikmesriigi õiguse alusel, ning samal ajal piiravad artikkel 3 ja selle põhjendus 18 eelnimetatud raporti muudatusettepanekute 51 ja 29 sõnastuse põhjal minu arvates liikmesriikide pädevust selles vallas, mis puudutab pääsu usutunnistusel või isiklikel veendumustel põhinevatesse haridusasutustesse.

Lühidalt öeldes olen veendunud, et kui me soovime kaitsta inimest otsast lõpuni ja täiel määral, siis peame kaitsma ka neid aspekte, mis iseloomustavad teda usulisest küljest. Lisaks arvan, et muudatusettepanekud 92, 89 ja 95 kujutavad endast mõistlikku kokkupuutekohta nendega, kes soovivad direktiivi vastuvõtmist, ning seega leiaksime selles osas hea koha dialoogiks.

  Claude Moraes (PSE). – Härra juhataja, meie komisjoni esimees härra Deprez kõneles väga paljude eest meie hulgast siin parlamendis, kui ta ütles, et see raport ei käsitle kellegi erihuve ega ole vasakpoolsete raport, vaid Kathalijne Buitenwegi koostatud raport, mis on asjaomaste inimeste suhtes väga mõistlik, arukas ja kompromissirohke. Raportöör on koostanud raporti, mis ei kohusta ettevõtjaid ega reguleeri liigselt ettevõtlust, nagu oleme näinud pikal teekonnal kahe eelmise direktiiviga – rassilise võrdõiguslikkuse ja tööhõive direktiividega – mis, ma ütleksin härra Weberile, ei ole kehtestanud kohustusi ettevõtlusele ega reguleerinud seda üle ei Saksamaal ega minu riigis.

Ta on koostanud direktiivi põhiõiguste kohta, mis ei tekita bürokraatiat, nagu härra Spidla ütles. Ma esitasin muudatusettepanekud juba olemasolevate võrdõiguslikkusega tegelevate asutuste tugevdamiseks. Ühendkuningriigis on meil võrdõiguslikkuse ja inimõiguste komisjon, kes toetas hiljuti ühe Euroopa kodaniku – Sharon Colemani, puudega lapse ema – kohtuasja; selles hageti tema tööandjat diskrimineerimise eest puude alusel – see on üks proua Buitenwegi raporti aluspõhimõtteid. Euroopa Ühenduste Kohus tegi otsuse tema kasuks ja selle kohtuotsuse tulemusena oleme laiendanud Briti hooldajate – need on inimesed, kes hooldavad puudega inimesi – õigusi.

Ütleksin siin parlamendis viibijatele, et te jääte vanaks, teil võib tekkida puue või kohustus hooldada kedagi, kellel on puue. See on kümnete miljonite Euroopa kodanike jaoks tegelikkus. Sellest see raport kõnelebki. Siin ei ole tegemist erihuvidega ega murega selle pärast, kes hakkab domineerima teise ühiskonnarühma üle. Ma ütleksin, et see raport ei ole vasak- ega parempoolne – see käsitleb põhiõigusi. Nagu härra Cashman oma kõnes ütles, siis inimesed soovivad enne Euroopa Parlamendi valimisi näha, kas me kaitseme põhiõigusi, kahjustamata oma ettevõtjaid ja majandust. Seda see raport teebki. Toetagem seda. See on kasulik ja õige.

  Marco Cappato (ALDE). – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, sooviksin väljendada oma toetust proua Buitenwegi tööle. Nagu mina aru saan, ei ole see, mis pidi olema kompromiss, võib-olla üldse kompromiss, aga see ei ole tähtis. Tähtis on, et me suudame jõuda otsusele.

Kui üldse, siis mõnes aspektis on minu mured härra Mauro omadele vastupidised. Usuvabadus? Loomulikult, 100%. Vabadus usutunnistusel põhinevate haridusasutuste jaoks? Loomulikult, 100%. Ükski usutunnistus ei saa mitte kunagi mitte mingitel asjaoludel olla põhjus, vabandus või ettekääne mis tahes diskrimineerimiseks. Ei saa lubada erandeid, millega kirik või usuasutus võib diskrimineerida õpetajaid või õpilasi, kelle käitumine ei vasta asjaomasele usutunnistusele, sest eetilistel kaalutlustel võib siis sekkuda ja paljude teiste usutunnistuste põhjal võib esitada nõude samal õiguslikul alusel.

See ei vii meid edasi. Pealegi pakuvad meie aluslepingud ja Euroopa Liit kahjuks juba riikidele rohkem kaitset kui vaja, sest need sisaldavad arvukaid põhiõiguste ja -vabaduste erandeid. Ärgem lisagem neile enam uusi erandeid.

  Carlos Coelho (PPE-DE). – (PT) Härra juhataja, komisjoni asepresident, daamid ja härrad, mina koos oma kolleegidega Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioonist hääletasin kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjonis selle raporti poolt. Tegime seda variraportööri Patrick Gaubert’i suurepärase töö eest tasakaalustatud kompromissi saavutamisel. Õnnitlen ka raportöör Kathalijne Buitenwegi tema töö puhul ning ühinen temaga, kutsudes kõiki üles vältima äärmusliku seisukoha võtmist ja püüdlema võimalikult suue üksmeele poole.

Nagu kõigi kompromisside puhul, on ka siin punkte, millega meie arvamus kergesti kattub, ja teisi, millega on meie meelest raskem nõustuda. Tegemist on kompromissiga, mille juures tuleb arvesse võtta 27 liikmesriigi õigusnorme, senitunnustatud tava ja mitmesuguseid kultuurikombeid. Ma pean heaks lahenduseks kümneaastast perioodi, mille jooksul võib hooneid ümber ehitada, et tagada puudega inimeste juurdepääs kaupadele, teenustele ja ressurssidele, samuti asjaolu, et kui struktuuritasandil püsivad raskused, mida ei saa ületada, siis on alati võimalik leida alternatiive.

Samuti ühinen nendega, kes väljendavad muret seoses kindlustusseltsidega – näiteks asjaolu, kas neid ja samuti arsti arvamust on arvesse võetud. Ma ei saa siiski nõustuda mõttega jätta välja – nagu lepiti kokku parlamendikomisjonis – viide lähimuspõhimõttele teemade puhul, mis on seotud perekonna- ja abieluõigusega ja reproduktiivsete õigustega. Need kuuluvad liikmesriikide ainupädevusse. Sama kehtib artikli 8 puhul, mille Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon soovib muudatusettepanekuga 90 välja jätta – paljude liikmesriikide praeguseid õigustavasid arvestades ei ole võimalik aktsepteerida tõendamiskohustuse üleminekut, sest see põhjustab ületamatuid õiguslikke probleeme.

Kui need põhipunktid võetakse täiskogu istungil vastu, siis ei ole mul võimalik selle raporti poolt hääletada. Siiski ei saaks ma kunagi hääletada puhta südametunnistusega direktiivi vastu, mis keelab inimeste diskrimineerimise nende usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Kokkuvõtteks ütleksin, härra juhataja, et praegu määrame me kindlaks, millist Euroopat me tahame aidata ehitada. Olen täielikult sellise Euroopa poolt, mis võitleb lakkamatult kõigi diskrimineerimisvormide vastu.

  Iratxe García Pérez (PSE) . – (ES) Härra juhataja, täna arutusel olev direktiivi ettepanek kujundab võrdõiguslikkuse põhimõttest Euroopa projekti kaubamärgi. Iseenesest peame lähenema sellele ambitsioonikalt eesmärgiga tegutseda kõikide ühenduse kodanike kaasamise nimel ning sama põhimõtet peame rakendama nii avalikus poliitikas kui ka haldustoimingutes, samuti isikute vahelistes suhetes.

Me peame liikuma edasi, et võimaldada kõigil kodanikel teostada ja kasutada oma õigusi täiel määral, ilma et neid diskrimineeritaks usulise veendumuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel, ja loomulikult – ilma et neile saaks osaks mitmekordne diskrimineerimine.

Me peame rõhutama, et võrdõiguslikkuse põhimõtet ja diskrimineerimise keeldu tuleb järgida nii ühenduse kui ka liikmesriikide poliitikas, et saaksime muuta võrdsusprintsiibi kogu Euroopas tõelisuseks. Samuti peame saavutama piisava kaitse kõigi asutamislepingu artiklis 13 loetletud diskrimineerimise põhjuste vastu.

See algatus peaks andma meile paremad vahendid, et võidelda võimaliku diskrimineeriva käitumisega, mis meie häbiks on praegu endiselt igapäevane nähtus, nagu rõhutati eilses Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti aruandes homofoobia kohta.

Kolleegid Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioonist ei suuda seda arutelu oma tühjade vabandustega hägustada, sest hääl selle raporti vastu näitab selgelt ideoloogilist vaatenurka. Võitlus diskrimineerimise vastu on ülimalt tähtis ja see on Euroopa Liidu väärtuste aluspõhimõte.

Sel põhjusel on meil nii vastutusrikas ülesanne kui ka kohustus astuda siin Euroopa Parlamendis nüüd samm edasi, pühenduda võrdõiguslikkusele ja kaitsta seda kogu Euroopas. Me ei saa loobuda oma soovidest ja lootustest teha edusamme ning jätta lihtsalt kõrvale selline äärmiselt tähtis küsimus, mis tugineb meie oma väärtustele, mitmetele lootustele ja unistustele. Euroopa kodanikud ja mis kõige olulisem – kõige haavatavamad isikud – ei andestaks meile.

  Csaba Sógor (PPE-DE). – (HU) Vastavalt inimõiguste ülddeklaratsioonile ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonile on igal kodanikul võrdsed õigused ja vabadused ning igaühele tagatakse seadusega võrdne kaitse, tegemata vahet rassi, nahavärvuse, soo, keele, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, rahvusliku või sotsiaalse päritolu, varandusliku, seisusliku või muu seisundi alusel.

Aga sooviksin rõhutada, et igat laadi diskrimineerimise vastu on vaja otsustavaid ja tõhusaid meetmeid, sest diskrimineerimine on Euroopas endiselt märgatav ja see mõjutab paljusid ühiskonnakihte. Paljudel juhtudel ei piisa sellest, kui keelata kõik diskrimineerimise vormid, vaja on kehtestada ka erinevad positiivsed meetmed, näiteks puudega inimeste puhul. Mitmed riigid – teiste hulgas näiteks Itaalia, Prantsusmaa, Soome ja Hispaania – on kehtestanud autonoomia ja võtnud vastu positiivsed meetmed rahvusvähemuste kaitseks.

Euroopa Liidul ja selle liikmesriikidel on samuti kohustus tagada institutsionaalselt kodanike võrdsed õigused ja võrdne kohtlemine. Me vajame sõltumatuid institutsioone, kes töötavad Euroopa tasandil ning suudavad jälgida ja tagada, et liikmesriigid ei järgi võrdse kohtlemise põhimõtet mitte üksnes teoorias, vaid astuvad ka konkreetseid samme selle direktiivi tõhusaks rakendamiseks.

  Evangelia Tzampazi (PSE). – (EL) Härra juhataja, lugupeetud volinik, daamid ja härrad, tahaksin küsida, kas te peate Euroopa Parlamendi solvamiseks seda, et ma räägin teiega siin tagapool istudes ega ole tõusnud püsti, nagu kõik mu teised kolleegid.

Euroopa Parlament toetas ja peab edaspidi toetama horisontaalset direktiivi, mis tagab Euroopa kodanike võrdse kohtlemise ja kaitse kõigi diskrimineerimise vormide eest. See direktiiv peab täiendama olemasolevat Euroopa õiguslikku raamistikku eriti puudega inimeste puhul ja seoses kohustusega tagada tõhus ja mittediskrimineeriv juurdepääs.

Oleme lisanud tähtsad ettepanekud. Oleme kehtestanud kaitse mitmekordse diskrimineerimise vastu, sätestades raportis, et tagada tuleb tõhus ja mittediskrimineeriv juurdepääs. Juhtudel, mil juurdepääsu ei saa tagada samadel tingimustel mis puudeta inimeste puhul, tuleb meile pakkuda asjakohast alternatiivset lahendust. Raportis määratakse rangemad kriteeriumid, et hinnata, kas tõhusa ja mittediskrimineeriva juurdepääsu tagamise meetmed toovad kaasa ebaproportsionaalsed kulud. Raportis on mõned punktid, millega me kõik ei ole rahul, mistõttu me toetame teatavaid muudatusettepanekuid, mis tugevdavad ühtekuuluvust.

Igal juhul peaksime raportit toetama, sest sellega anname nõukogule sõnaselgelt teada, et meil tuleb viimaks kehtestada tõhusad Euroopa õigusnormid, tehes lõpu diskrimineerimisele, mis õõnestab usku Euroopa põhiväärtustesse – võrdõiguslikkusesse ja õigusriiki.

  Martin Kastler (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, ajakirjanikuna sooviksin juhtida tähelepanu ühele selles direktiivis olevale muutusele, mis valmistab mulle isiklikult suurt muret. Eelkõige on mu jaoks mõistetamatu, et olukorras, kus direktiivi ei ole veel üle võetud kümnes liikmesriigis kahekümne seitsmest, astume me järgmise sammu ja üritame lisada sellele veel ühe direktiivi. Arvamused võivad sel teemal lahkneda, sellest pole lugu, aga mind kui ajakirjanikku häirib tõsiselt asjaolu, et see kahjustab ajakirjandusvabadust liikmesriikides. Lubage mul tuua kaks näidet selle kohta. Härra Weberi väljapakutud muudatusettepanek, mis väärib meie toetust, tähendab, et ajakirjandusvabadust on võimalik piirata ka näiteks siis, kui kirjastajalt nõutakse, et ta võtaks vastu neonatside või antisemiitide reklaami. Ma arvan, et seda temalt nõuda on täiesti kohatu ja täielikult vastuolus põhimõtetega, mis meil ELis on, ning ma olen kindlalt selle vastu. Me ei saa lubada sel juhtuda. Sama kehtib mõistagi siis, kui me võtame diskrimineerimisvastased meetmed; siis on inimestel, keda me ei soovi ELis toetada, vaid keda me tahaks hoopis takistada, veelgi rohkem võimalusi näiteks kinnisvaraturul. Oma kodumaal näen, kuidas neonatsid üritavad osta kinnisvara peaaegu iga nädal. Kui kinnisvara üüritakse või müüakse, siis me ei saa takistada vasak- või paremäärmuslastel seda omandamast. Nad kasutavad seda uut muudatusettepanekut ära ning ma ei ole sellega üldse nõus ja hääletan selle vastu. Seetõttu pooldan selle tagasisaatmist parlamendikomisjonile või kui see on võimatu, siis selle vastu hääletamist.

  Miroslav Mikolášik (PPE-DE). - Härra juhataja, aastaid on Euroopa ja ülejäänud maailm pidanud igal tasandil lahingut diskrimineerimisega. Meie kui korralike inimeste arengutee lihtsalt nõuab, et me teeksime seda, järgides täielikult lähimuspõhimõtet.

Nagu proua Buitenweg ütles, on komisjon nüüdseks rohkem kui neli aastat lubanud esitada laiaulatusliku ja kõikehõlmava ettepaneku kõigi inimeste inimõiguste kohta. See hakkab nüüd lõpuks valmis saama.

Usun kindlalt, et ühtegi inimest ei tohiks kunagi diskrimineerida tema usutunnistuse, puude või vanuse alusel. Vastupidi, mina kui kristlane palun Euroopa Parlamendil ja igal üksikisikul mitte ainult lõpetada diskrimineerimine, vaid ka aidata neid, keda diskrimineeritakse nende puude pärast.

See abi võib jõuda meieni eri kujul ja vormis. Kõik liikmesriigid on pidevalt suurendanud võrdset juurdepääsu nende jaoks, kes seda kõige rohkem vajavad. Euroopa jätkuval lõimumisel on väga tähtis pidada meeles, et oleme kõik erinevad, samas igas mõttes täiesti võrdsed.

  Marusya Lyubcheva (PSE). – (BG) Härra juhataja, lugupeetud volinik, me arutame ülimalt tähtsat direktiivi, mis pakub võimaluse lahendada mittediskrimineerimise valdkonnas endiselt vasturääkivad probleemid. Ma pean väga oluliseks, et see taaskinnitaks usuliste veendumuste õigust ja vabadust ning mittediskrimineerimise põhimõtte kohaldamist selles valdkonnas.

Samal ajal viidatakse direktiivis sõnaselgelt deklaratsioonile nr 11 kirikute ja mitteusuliste organisatsioonide staatuse kohta; selle deklaratsiooni kohaselt austab ega kahjusta Euroopa Liit liikmesriikide kirikute ja usuühenduste või -koguduste staatust, mis on kehtestatud riigisisese õigusega.

Samuti tunnustatakse liikmesriikide õigust kavandada ja rakendada erisätteid selles valdkonnas. On ütlematagi selge, et Euroopa õigus tuleb ühtlustada liikmesriikide õigusega, et reguleerida eri valdkondi.

See on keeruline teema. Suhted tuleb teha selgeks, et ei rikutaks kellegi õigusi, sealhulgas nende omi, kes kuuluvad õigusaktidega lubatud kirikutesse.

  Manfred Weber (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, lugupeetud raportöör, daamid ja härrad, kuna mina olen see, keda on selles arutelus kõige rohkem tsiteeritud, siis sooviksin võimalust veel kord vastata.

Ütlesin enne, et kõik, kes esitavad küsimusi, on selles arutelus pahad. Kõik kõnelejad, kes on tuliselt võtnud sõna diskrimineerimise vastu, on rääkinud põhimõttest. Taas palun, et me ei vaidleks põhimõtte üle, vaid üritaksime selle asemel diskrimineerimisega võidelda. Ka siis, kui me arutame näiteks keskkonnaküsimusi ja pole ühel nõul süsinikdioksiidi heitkoguste keelamises, oleme lahkarvamusel küll selle saavutamise vahendite osas, ent sama meelt eesmärgi suhtes. Miks meil ei või olla diskrimineerimise puhul erimeelsusi vahendite ja selle vastu võitlemise viiside osas? Kui pealegi ajalehtede väljaandjad tulevad meie kontorisse ja räägivad oma muredest, siis peaks meil olema lubatud nendest muredest siin rääkida.

Härra Cashman, see ei tule sellele teemale ja teie muredele kasuks, kui kuulutate äärmuslikuks igaühe, kes küsib lihtsalt küsimusi. Aga see ongi just see, mida me siin teeme.

  Richard Howitt (PSE). – Härra juhataja, mina kui tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni variraportöör sooviksin Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni nimel tunnustada proua Buitenwegi ja ka oma kolleegi proua Bozkurti. Tänan teid koostöö eest.

Fraktsioonidevahelise puudega inimeste õigustega tegeleva ühenduse Disability Intergroup nimel väljendan rahulolu, et kuulda on võetud nende 1,3 miljoni inimese üleskutset, kes kirjutasid alla petitsioonile, milles paluti laiendada diskrimineerimisvastaseid õigusi puudega inimestele. Samuti rõõmustab mind parteiülene sõltumatu kokkulepe selle kohta, et sündima peaks horisontaalne direktiiv ja ei tohiks olla diskrimineerimise hierarhiat – kui 2000. aastal võeti vastu rassilise diskrimineerimise direktiiv, andis selle lubaduse meile tollane Euroopa Liidu eesistujariik Portugal. Kui olla otsekohene, siis on selle lubaduse täitmine võtnud liiga palju aega.

Ma mõistan hukka konservatiivid, kes soovivad veelgi kauem viivitada. See arutelu ei kujuta endast lihtsalt meie toetuse väljendamist Euroopa Parlamendis, vaid ka pöördumist nõukogu poole, et liikuda edasi ja selles nüüd kokku leppida. Ma palun meie Saksamaa sõpradel seda mitte takistada. Te olete mures eraõiguslike lepingutega seotud teemade pärast, aga avalike kohustuste puhul olete te juba palju rohkem ära teinud. Teravdagem lõpuks oma pilku ja saavutagem kokkulepe. Olen rahul tulevase eesistujariigi Rootsi tänase otsusega, et ta jõuab sellega tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogus lõpule enne jõule. Loodan väga, et te saate sellega hakkama.

  Kathalijne Buitenweg, raportöör. – (NL) Härra juhataja, uskumatult keeruline on raportööril teha oma tööd hästi, kui suurim fraktsioon ajab sellist muutlikku poliitikat. Kodanike õiguste, justiits- ja siseküsimuste komisjonis toetas Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon seda raportit, sest see oli mõistlik kompromiss. Töötasime koos Patrick Gaubert’iga, kes tundub olevat kadunud, või vähemalt ma ei näe teda. Igatahes me töötasime koos täpselt sellesama teksti kallal ja nüüd on ta sellele vastu! Tundub, nagu suruks koordinaator, härra Weber, PPE-DE fraktsioonile peale eelkõige oma Saksamaa partei seisukohta.

Härra Weber, te ise ütlesite mulle eelmisel nädalal, et asi pole sisus, vaid poliitilise signaali saatmises. Kas see pole tõsi? Kas te ütlesite mulle seda? Sel juhul ei saa te praegu peituda üksikasjade taha – kui soovisite seda teha, siis oleksite lihtsalt võinud muudatusettepanekud esitada. Te ei teinud seda. Tegelikult tahate te kogu ettepaneku tagasilükkamist. Te lihtsalt ei soovi seda, seega ärge teeselge, et teil on sama lõppeesmärk.

Olen kuulnud palju küsimusi, millele saab anda otsekohese vastuse. Näiteks on paljud inimesed küsinud, et mis see Euroopasse puutub. On ju olemas väga palju direktiive, mis on pakkunud kaitset tööturul nüüd juba pikka aega, ning diskrimineerimise eest tagatakse kaitse paljudel muudel alustel ka väljaspool tööturgu, aga mõnede inimeste kaitse ei ole piisav, näiteks puude, vanuse, seksuaalse sättumuse ja usutunnistuse puhul. Me ei paku seega välja täiesti uut avastust, vaid pigem parandame olemasolevaid õigusnorme. Me ei kehtesta uut pädevust; me tagame, et inimesi lihtsalt koheldaks võrdselt ja et mõnda kategooriat ei peetaks teistest tähtsamaks.

Härra Pirker kõneles tööturust. Sellega ei ole siin mingit pistmist; see oli teine direktiiv. Siin ei ole tegemist õpetajate töökohtadega. Jäägem faktide juurde. Tõendamiskohustus on keeruline küsimus, nagu volinik ennist märkis. See pole samuti midagi uut; ka seda on käsitletud teistes direktiivides. See pole sugugi nii, et inimesed saavad teid lihtsalt süüdistada ja teie peate ennast kaitsma. Samuti ei räägi me siin kriminaalõigusest. Inimene peab kõigepealt esitama tegelikud faktid muudes valdkondades, et tõestada, miks ta leiab, et teda diskrimineeritakse, ning siis peate teie esitama põhjendused, miks te soovite kellelegi kinnisvara üürida või keeldute seda tegemast.

Mis puudutab meediat, siis nagu tekstis on öeldud, on juba sätestatud keeldumine sellistest reklaamidest, mis ei ole kooskõlas väljaande identiteediga: see on täiesti olemas artiklis 54. Kui rääkida kirikutest, siis ei pea nad isegi järgima kõiki neid nõudeid täies ulatuses, kuigi nad peavad seda tegema sotsiaalseid ülesandeid täites. Näiteks Hollandis pakuvad nad mõnesid sotsiaalhooldusteenuseid. See on vastuvõetamatu, et sotsiaalseid ülesandeid ei saa täita vaid selle tõttu, et inimene kuulub kirikusse. Need on raporti kõige olulisemad punktid.

Oleme andnud endast parima. Oleme teile kogu aeg püüdnud meele järele olla. Teie muudatusettepanekud on tõepoolest siin tekstis sees ja nüüd kavatsete ikkagi selle vastu hääletada, arvestades erinevaid parteipoliitilisi seisukohti. Pean ütlema, et see on mulle isiklikult löök, sest ma olen teile vastu tulnud. Väga suur osa teie tekstist on raportisse lisatud ja ma leian, et see on häbiväärne, et te nüüd sellest taganete!

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub neljapäeval, 2. aprillil 2009.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Carlo Casini (PPE-DE) , kirjalikult. – (IT) Inimväärikus ja võrdõiguslikkus on kaks tähtsat väärtust, millele tugineb tänapäevane inimõiguste kultuur. Ent sageli on nii, et ilusaid sõnu kasutatakse vastupidise varjamiseks. Näiteks võrdõiguslikkus tähendab samasuguste olukordade samal viisil lahendamist, aga see tähendab ka erinevate olukordade erinevat lahendamist. Minu kõhklused seoses kõnealuse raportiga tulenevad sellest esmasest kaalutlusest. Kellelgi ei saa olla vähimatki kahtlust, et Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon austab täielikult puudega inimeste, eakate, haigete, vaeste, põgenike ja sisserändajate väärikust ja võrdõiguslikkust. Mul on siiski tunne, et selle liikumisega üritatakse ühineda seepärast, et kehtestada diskrimineerimine naise ja mehe abielul põhineva perekonna alusel, samuti usuvabaduse alusel, eriti seoses usutunnistusel põhinevate koolidega. Ma ei väsi kunagi võitlemast kõige väiksemate, vaesemate ja kaitsetumate võrdõiguslikkuse eest. Just sel põhjusel on mul valus vaadata inimõiguste Euroopat rakendamas oma õigusnormide ja tavade kaudu kõige räigemat diskrimineerimist sündinud ja sündimata laste vahel. Me ei aruta seda täna, aga väärikusest ja võrdõiguslikkusest rääkides võiks see teema koputada Euroopa südametunnistusele.

  Gabriela Creţu (PSE), kirjalikult. – (RO) See on otsekui saatusest määratud, et me arutame seda direktiivi täna ja hääletame seda homme, üleilmsel autismist teavitamise päeval. See on hea enne.

Meie jaoks on selge, et tegelikkuses esinevad suured vasturääkivused liikmesriikide õigusnormides, kus käsitletakse selliste inimeste õigusi ja huve, kelle elu mõjutab autism. Need vasturääkivused on veelgi suuremad, kui võrdleme nende isikute igapäevaelu.

Meil on Euroopa standardite saavutamiseni käia pikk tee, aga mõningad sammud vajavad juba astumist. Autism tuleb tunnistada vaimsete puuete hulgas eraldi puudeks ja ning selle jaoks tuleb ette näha eristrateegiad.

See võib tunduda mõnede jaoks kulukas, aga võrdne kohtlemine tuleb tingimusteta tagada, nagu nende isikute puhul, kes kannatavad mõne muu puude all, nii et saaksime austada iseennast ja Euroopa ühiskonna väärtusi.

  Bairbre de Brún (GUE/NGL), kirjalikult. – (GA)

See direktiiv toob esile väga olulise tõdemuse, et diskrimineerimine ei toimu vaid tööturul. Alalise komisjoni soovituse põhieesmärk on tegeleda diskrimineerimisega, mis tuleneb usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest, ning rakendada põhimõtet, et inimesi tuleb väljaspool töökeskkonda võrdselt kohelda.

Et olen Iirimaal tegelenud puudega inimeste õiguste eest seisvate rühmadega ja puudega inimestega, siis tean, et see õigusakt võetakse soojalt vastu. Proua Buitenwegil on täiesti õigus, kui ta ütleb oma raportis: „Puuetega inimeste võrdse kohtlemise tagamiseks ei piisa diskrimineerimise keelamisest. On vajalik ka positiivne tegevus meetmete vormis, mida võetakse ennetavalt, pakkudes asjakohaseid muudatusi.”

Samuti avaldan heameelt kindla seisukoha üle, millele raportöör ja komisjon on asunud, et hoida ära diskrimineerimine seksuaalse sättumuse alusel. Sellisel diskrimineerimisel ei ole kohta tänapäevases ühiskonnas ja ma lükkan tagasi mõnede fraktsioonide katsed sellega seotud õigusnorme nõrgestada.

  Proinsias De Rossa (PSE), kirjalikult. – Olen sotsiaaldemokraat, mistõttu usun, et kõik inimolendid on võrdsed. Me peame võitlema diskrimineerimisega igal pool, mitte ainult töökohal. Tõepoolest ei tohi diskrimineerimise puhul valitseda hierarhiat. Kõik on erinevad ja kõik on võrdsed.

Direktiivi eesmärk on rakendada väljaspool tööturgu võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest. Selles nähakse ette raamistik diskrimineerimise keelamiseks neil põhjustel ning kehtestatakse Euroopa Liidus ühtne minimaalne kaitsetase isikute jaoks, kes on kannatanud sellise diskrimineerimise all.

Selle ettepanekuga täiendatakse olemasolevat EÜ õiguslikku raamistikku, mille alusel on keelatud diskrimineerimine usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel vaid seoses tööhõive, töökoha ja kutseõppega.

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (PSE), kirjalikult. – (PL) Diskrimineerimine on tõsine probleem Euroopas ja väljaspool seda. Vastavalt Eurobaromeetri 2008. aasta eriküsitlusele väitis 15% eurooplasi, et möödunud aastal langesid nad diskrimineerimise ohvriks.

Euroopa Parlament on oodanud esitatud direktiivi üle nelja aasta. See dokument on katse rakendada isikute võrdse kohtlemise põhimõtteid sõltumata usutunnistusest, veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest. Seda ei tule kohaldada vaid töölevärbamisel, vaid ka seoses kaupade, seadmete ja teenustega näiteks panganduses, elamumajanduses, hariduses, transpordis ja tervishoius.

Lisaks on dokumendis määratud kindlaks miinimumstandardite raamistik, mis tagab kaitse diskrimineerimise eest. Kui liikmesriigid soovivad, võivad nad pakkuda kõrgemal tasemel kaitset. Ent nad ei või kasutada seda uut direktiivi selleks, et alandada praegust taset. Direktiiviga pakutakse ohvritele õigust hüvitisele. Selles märgitakse ka, et liikmesriigid ei peaks vaid väljendama soovi diskrimineerimist kaotada, vaid neil on lausa kohustus seda teha.

Väga suur hulk liidu liikmesriike on juba kehtestanud sätted, millega tagatakse väljaspool tööturgu erinevas ulatuses diskrimineerimisvastane kaitse usutunnistuse, veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Praegune direktiivi eelnõu võimaldab kehtestada selles valdkonnas järjepidevad Euroopa sätted. Selles öeldakse kindlalt välja, et Euroopa tervikuna ei luba diskrimineerimist. Diskrimineerimisest vaba olemine on põhiõigus ja seda võib kasutada igaüks Euroopa Liidus.

  Zita Gurmai (PSE), kirjalikult. – (HU) Viimasel ajal on võrdsed võimalused olnud ühenduse otsustusprotsessis aina tähtsam teema. Võrdse kohtlemise kohta esitatud direktiivi eesmärk on rakendada isikute võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest.

Diskrimineerimisest vaba olemine on põhiõigus ja seda tuleks kohaldada iga Euroopa Liidu kodaniku suhtes. Ma nõuan kindlalt, et me võitleksime igasuguse diskrimineerimise vastu. Tee, mille peame selleks läbima, on pikk, ning on selge, et me saame edasi liikuda vaid sammhaaval. See tähendab esiteks õigusnormide täiendamist ja koondamist, teiseks uusi, järjekindlaid ja ühtlustatud põhimõtteid sisaldavate õigusnormide ülevõtmist liikmesriikide õigusse ning viimaks nende rakendamist praktikas. Kuigi iga selline samm nõuab väga palju tööd ja aega, on meie eesmärk suuta mõistliku aja jooksul võtta konkreetsed meetmed ja elada Euroopas, mis on diskrimineerimisest tõeliselt vaba.

  Lívia Járóka (PPE-DE), kirjalikult. – (HU) Sooviksin õnnitleda oma kolleegi proua Buitenwegi tema raporti eest, millega alustatakse õigusstruktuuri täiendamist, et kõrvaldada igasugune diskrimineerimine. Euroopa Liidu asutamislepingu artiklis 13 on sätestatud eesmärk võidelda diskrimineerimise vastu mitte vaid soo ja etnilise päritolu alusel, vaid ka usutunnistuse, veendumuste, puude, vanuse ja seksuaalse sättumuse alusel.

Vaatamata direktiivide 2000/43, 2000/78 ja 2004/113 vastuvõtmisele ja liikmesriigi õigusse ülevõtmisele ei ole siiani olnud väljaspool tööturgu ühtset kaitset diskrimineerimise eest neljal eespool nimetatud alusel. Esitatud direktiivi eesmärk on täita lüngad ja me loodame, et lisaks diskrimineerimise keelamisele tagatakse sellega õiguskaitsevahendid neile, kes kannatavad kahju kõigis 27 liikmesriigis.

Kõnealuse direktiivi tõhus rakendamine, liikmesriigi õigusse ülevõtmisel täheldatud puudujääkide kõrvaldamine ja varasemate direktiivide kohaldamine suurendaks kaitset, mida pakutakse Euroopa Liidu kodanikele diskrimineerimise vastu. Lisaks ei nõua esitatud direktiivi vastuvõtmine mingeid muudatusi asjaomastes riiklikes õigusnormides. Seetõttu loodan siiralt, et nõukogu suudab tagada asutamislepingutes nõutud ühehäälse toetuse ja et iga liikmesriik aitab kaasa Euroopa Liidu väga suurele sammule meie põhiväärtuste ja eesmärkide täitmise suunas.

  Silvana Koch-Mehrin ja Alexander Graf Lambsdorff (ALDE), kirjalikult. – (DE) Kasutatud õiguslik alus, EÜ asutamislepingu artikli 13 lõige 1 ei ole asjakohane, arvestades, et Saksamaa Vaba Demokraatliku Partei (FDP) meelest ei ole järgitud lähimuspõhimõtet. ELi seadusandjate pädevuses ei ole sätestada kõnealuseid määrusi ja kitsendada sellega tõsiselt liikmesriikide otsustusõigust.

Igasuguse diskrimineerimisega võitlemine ja puudega inimeste abistamine ühiskonnaelus osalemisel on tähtsad ülesanded. Ent ettepanek laiendada diskrimineerimisvastaseid määrusi peaaegu kõigisse eluvaldkondadesse väljub reaalsuse piiridest. Direktiivis sätestatud tõendamiskohustuse üleminek tähendab, et on võimalik algatada kohtumenetlus süüdistuste alusel, mille kohta ei ole esitatud piisavaid tõendeid. Asjaomased isikud peavad sel juhul maksma hüvitist isegi siis, kui nad ei ole tegelikult ühtegi diskrimineerivat tegu toime pannud, aga ei suuda oma süütust tõestada. Niimoodi ühe vitsaga lüües on selline tõendamiskohustuse üleminek seetõttu õigusriigile vastavuse seisukohast küsitav. See tekitab ebakindlust ja süvendab väärkohtlemist. See ei saa olla eduka diskrimineerimisvastase poliitika põhialus.

Lisaks tuleb arvesse võtta, et komisjon viib praegu mitme liikmesriigi suhtes läbi rikkumismenetlust seoses kehtivate diskrimineerimisvastast poliitikat käsitlevate Euroopa direktiivide ebapiisava ülevõtmisega. Kuid siiani ei ole olemas ülevaadet ülevõetud määrustest, et saaks teha kindlaks väidetava vajaduse uute määruste järele. Eriti Saksamaa on liikunud kaugele edasi Brüsseli varasematest sätetest. Seetõttu hääletasime selle raporti vastu.

  Sirpa Pietikäinen (PPE-DE), kirjalikult. – (FI) Kui võrdõiguslikkuse direktiiv viiakse ellu, siis on see praeguse koosseisu üks tähtsamaid samme sotsiaalse Euroopa ja rahva Euroopa suunas. Kui seda kohaldatakse kõigi inimrühmade ja diskrimineerimiskriteeriumide suhtes, siis mõjutavad nii aktiivset kui ka passiivset diskrimineerimist käsitlevad õigusnormid tuntavalt paljude ELi kodanike elusid. Seoses sellega tahaksin tänada raportööri tema suurepärase töö eest.

Nii Soomes kui ka mujal Euroopas on väga paljude inimeste igapäevaelu muudetud keeruliseks ühe või teise diskrimineerimisvormi tõttu. See ei tohiks olla võimalik tänapäeva ühiskonnas, kus austatakse inimõigusi ja võrdõiguslikkust: igaühel peaks olema võrdne võimalus ühiskonnas osaleda. Mittediskrimineerimine on tsiviliseeritud ühiskonna kindel tunnus.

Eriti oluline on, et direktiiv hõlmab kõiki diskrimineerimise kriteeriume. Kuigi diskrimineerimisega kokkupuutuvate rühmade ja üksikisikute vahel on väga suured erinevused, peame tegelema diskrimineerimise kui nähtusega ühtselt, tõstmata esile üht või mitut rühma. Killustatud vaatenurk annaks paratamatult erinevatele diskrimineerimiskriteeriumidele ebavõrdse väärtuse ning põhjustaks ka lõhesid, millesse oleks oht sattuda inimestel, kes puutuvad mitmesugustel põhjustel diskrimineerimisega kokku.

  Siiri Oviir (ALDE), kirjalikult. – (ET) Euroopa Liit põhineb vabaduse, demokraatia ning inimõiguste ja põhivabaduste austamise ühistel põhimõtetel. Euroopa põhiõiguste harta artiklis 21 on öeldud, et keelatud on igasugune diskrimineerimine, sealhulgas diskrimineerimine soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu.

Iga üksikisiku ainulaadsuse ja tema võrdsete võimaluste õiguse tunnistamine elus avanevatele võimalustele on üks Euroopa ühinenud mitmekesisuse tunnustest, mis on keskne element liidu kultuurilises, poliitilises ja sotsiaalses integratsioonis.

Kuigi ELis on paljude valdkondade areng olnud täna edukas, on üllatav, et meil puuduvad siiski ühised reeglid puuete või seksuaalse vägivalla ja ahistamise käsitlemiseks ning kõikides liikmesriikides ei tunnistata asjakohaselt nende kodanike põhiõigusi. Peame tõdema, et kahjuks ei ole diskrimineerimisevastast võitlust võimaldav Euroopa õiguslik raamistik täna veel kaugeltki täiuslik.

Tervitan igati uut direktiivi, millega luuakse ELis üldine tegevusraamistik diskrimineerimise vastu võitlemiseks. Küllap suunab nimetatu ka liikmesriikides võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamisele laiemalt, kui seda on tööturg.

Diskrimineerimise vastu võitlemine tähendab investeerimist sellise ühiskonna teadvusesse, mille areng toimub integratsiooni kaudu. Ühiskonnal tuleb aga integratsiooni saavutamiseks investeerida koolitusse, teavitamisse ja heade tavade levitamisse, et leida kõikide oma kodanike heaks ja huvides õiglane kompromiss. Seega tuleb meil diskrimineerimise lõplikuks kadumiseks Euroopas teha veel palju jõupingutusi!

  Daciana Sârbu (PSE), kirjalikult. – (RO) Õigus mittediskrimineerimisele on põhiõigus, mille kohaldamist ELi kodanike suhtes ei ole kunagi küsitavaks peetud. Võrdne kohtlemine sõltumata usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest on Euroopa lõimumise üks peamisi põhimõtteid.

See kauaoodatud direktiiv, mille üle Euroopa Parlamendis peetud konsultatsioonid on alati olnud ühtviisi keerulised, põhineb EÜ asutamislepingu artiklil 13 ja reguleerib kaitset diskrimineerimise eest, rõhutades võrdset kohtlemist kõigil alusel. Ei saa olla mingit kahtlust selle direktiivi vajalikkuse suhtes, arvestades suurt hulka inimesi – laias laastus 15% –, kes väidavad, et neid on ELis diskrimineeritud.

Samuti sooviksin rõhutada, kui tähtis on selle uue direktiivi võrdlemine nendega, mis on juba diskrimineerimisvastase võitluse kohta kehtestatud. See on ülesanne, mis täidetakse komisjoni ja liikmesriikide koostöös. Olen rahul, et saan sellega seoses tõsta esile edusamme, mis on Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti andmetel Rumeenias viimastel aastatel selles valdkonnas tehtud.

Lõpetuseks ütleksin, et usutavasti on sellel direktiivil märkimisväärne mõju, arvestades sotsiaalkaitse meetmeid, sotsiaalhüvitisi ja lihtsamat juurdepääsu kaupadele ja teenustele, mille see tagab.

ISTUNGI JUHATAJA: MAREK SIWIEC
asepresident