Istungi stenogramm

Kolmapäev, 1. aprill 2009 - Brüssel

15. Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond ja Ühtekuuluvusfond: finantsjuhtimist käsitlevad sätted – Euroopa Sotsiaalfondi toetuse saamiseks abikõlblikud kululiigid – Eluasemete energiatõhususe ja taastuvenergia alaste investeeringute abikõlblikkus Euroopa Regionaalarengu Fondi raames (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on ühisarutelu järgmistel teemadel:

– regionaalarengukomisjoni nimel Iratxe García Pérezi esitatud soovitus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse teatavate finantsjuhtimise sätete osas määrust (EÜ) nr 1083/2006 Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (17575/2008 – C6-0027/2009 – 2008/0233(AVC)) (A6-0127/2009);

– tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni nimel Karin Jönsi esitatud raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1081/2006, milles käsitletakse Euroopa Sotsiaalfondi, et lisada teatavad Euroopa Sotsiaalfondi toetuse saamiseks abikõlblikud kululiigid (KOM(2008)0813 – C6-0454/2008 – 2008/0232 (COD)), (A6-0116/2009); ja

– regionaalarengukomisjoni nimel Emmanouil Angelakase esitatud raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi, seoses eluasemete energiatõhususe ja taastuvenergia alaste investeeringute abikõlblikkusega (KOM(2008)0838 – C6-0473/2008 – 2008/0245 (COD)) (A6-0134/2009).

  Iratxe García Pérez, raportöör. − Härra juhataja, esiteks sooviksin tänada kõiki oma kolleege regionaalarengukomisjonist, kes on kõvasti pingutanud, et esitada täna see tähtis kokkulepe. See kokkulepe puudutab teatavate eeskirjade kohandamist, et mitut muudatust saaks viivitamata rakendada.

Euroopa Liit seisab silmitsi enneolematu majanduskriisiga, mis on toonud enamikus liikmesriikides kaasa majandussurutise. Euroopa majanduse taastamise kava raames on Euroopa Komisjon võtnud hulga meetmeid, et muuta struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi eeskirju eesmärgiga elavdada investeeringuid. Nende muudatustega on seotud kaks kindlat prioriteeti: kulude kasv, mis parandab likviidsust, ning eeskirjade lihtsustamine, mis võimaldab projekte kiiremini heaks kiita.

See muudatuste pakett on ajutine reaktsioon kriitilisele olukorrale, kuigi sellega vastatakse tegelikult ka Euroopa Parlamendi korduvatele üleskutsetele tagada suurem lihtsus ja paindlikkus.

Ma sooviksin kavandatud muudatusi lühidalt tutvustada, et me kõik mõistaksime nende tähtsust enda seatud eesmärkide saavutamisel:

– Euroopa Investeerimispangalt ja Euroopa Investeerimisfondilt saadavate toetuste suurendamine; samuti tõhusam rahaline abi projekti arendamise ja rakendamisega seotud tehniliste meetmete jaoks;

– kulude abikõlblikkuse lihtsustamine;

– Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi eelfinantseerimise suurendamine; kõnealuse meetme alusel tehtavate eelmaksete summa on 6,25 miljardit eurot;

– suurprojektidega seotud kulude kiirendamine, muutes kehtivat eelmaksete maksimummäära 35%, mis võimaldab riigiabi saajatele teha eelmakseid kuni 100% ulatuses.

Meie Euroopa Parlamendis oleme teadlikud vajadusest võtta need meetmed võimalikult kiiresti, et täita liikmesriikide viivitamatu likviidsusvajadus, ja me teame, et need meetmed avaldavad kindlalt positiivset mõju kõigis Euroopa piirkondades ja kohalikes omavalitsustes.

Eelmisel nädalal arutasime ühtekuuluvuspoliitika tulevikku ja nõustusime üksmeelselt, et see on toonud suurt edu paljude meie piirkondade majandus- ja sotsiaalarengu jaoks.

Praegusel suure ebakindluse perioodil on tähtsam kui kunagi varem kaitsta neid piirkondade vahelise solidaarsuse ja koostöö põhimõtteid, sest rahvas peab nägema, et me oleme Euroopas suutelised aitama leida väljapääsu kriisist, mis paneb miljonid inimesed tõeliselt raskesse olukorda. Me vajame praegu rohkem kui kunagi varem kindlaid vahendeid, millega neid probleeme lahendada.

Nende muudatuste kehtestamisega lihtsustame projektide kiirendamist ja investeeringuid nendesse – see on oluline ka töökohtade loomisel.

Lisaks saame tänu Euroopa Sotsiaalfondile töötada välja koolitus- ja ümberõppealgatused, et aidata ühiskonna kõige haavatavamatel ja kõige suuremates raskustes sektoritel tööturule tulla. Nende hulka võivad kuuluda naised, puudega inimesed või pikaajalised töötud. Me ei tohi unustada, et need sektorid on kriisi ajal kõige tundlikumad.

Samuti soovin siin üle korrata seda, mida me märkisime raporti seletuskirjas, et ehkki Euroopa Parlament oli teadlik küsimuse kiireloomulisusest, oleks ta dialoogi kvaliteedi ja mahu huvides soovinud olla nende ettepanekute väljatöötamisse rohkem kaasatud.

Seetõttu, võttes arvesse Euroopas hetkel valitsevaid probleeme, toetame täielikult seda ettepanekut struktuurifondide muutmise meetmete kohta, et liikuda edasi praeguse olukorra lahendamise suunas.

  Karin Jöns, raportöör. – (DE) Härra juhataja, härra volinik, daamid ja härrad, on erakordne juhus – nii erakordne, et see kinnitab tegelikult arutelude, käimasolevate muudatuste ja meetmete pakilisust –, et täiesti esimest korda võtame vastu struktuurifonde käsitleva Euroopa Komisjoni määruse ettepaneku, mida ei ole peaaegu üldse muudetud.

Tunnen kergendust, nähes, et oleme nii üksmeelsed sellel arutelul komisjoni määruse ettepaneku üle, mis puudutab Euroopa Sotsiaalfondi, ning tahaksin teid kõiki tänada, et järgisite minu soovitust mitte esitada Euroopa Sotsiaalfondi kohta muudatusettepanekuid. On ilmselge, et finants- ja majanduskriis nõuab meilt kõigilt jällegi vastutuse võtmist meie töötajate optimaalse ja esmajoones kiire väljaõppe eest eriti praegusel ajal. Aina rohkem inimesi kannatab tööturul rahvusvahelise finantskriisi tekitatud tagajärgede käes. Nad ootavad meilt vastuseid, nad ootavad kaitset ja eelkõige vajavad nad lahendusi praegu, mitte mõne kuu pärast.

Euroopa Sotsiaalfondi määruse muudatus, mille me homme vastu võtame, jõustub seetõttu kohe. See aitab tuntavalt vähendada Euroopa Sotsiaalfondiga seotud bürokraatiat. Vahendite eraldamist on lihtsustatud ja see kiirendab ka nende väljamaksmist. Kuude viisi veniv taotlusmenetlus ja keerulised arvutusmeetodid, mida siiani vajati kavas osalejate abikõlblikkuse tõendamiseks eri bussi- ja trammipiletite puhul, on minevik.

Ometi küsin vahel endalt, miks oli selle sammu astumiseks vaja nii suurt kriisi. Loomulikult võib öelda, et parem hilja kui mitte kunagi, ja selle muudatusega võime vähemalt tagada, et vahendeid saab kasutada täiel määral ning loodetavasti jõuavad need ka väga kiiresti ja parimal võimalikul viisil nendeni, kes kannatavad kõige rohkem. Me peame laskma neil inimestel nii kiiresti kui võimalik taas tööturuga ühineda. Neil ei tohi mingil juhul lasta jääda pikemaks ajaks töötuks, sest praegu on lihtne sattuda sealt ebakindlasse olukorda või vaesusse.

Mis on siis muutunud? Või peaksin ütlema, mis muutub, kui me selle homme vastu võtame? Edaspidi saavad projektide taotlejad kasutada oma arvutustes ühtseid määrasid ja taotleda lisaks iga meetme jaoks ühekordseid makseid kuni 50 000 euro eest. Võimalike kahtluste hajutamiseks kordaksin üle, et vahendite õige kasutamise kontroll jääb alles, sest esiteks määravad nii ühtsed määrad kui ka ühekordsed maksed kindlaks liikmesriigid ise ning teiseks veendub komisjon eelnevalt, kas need on – ma tsiteerin – „õiglased, objektiivsed ja kontrollitavad”. See menetlus peaks tegelikult nõuetele vastama, sest üllatuslikult ei olnud meie eelarve kontrollijatel selle määruse kohta ühtegi vastuväidet.

Seega me lihtsustame menetlust. Siiski ei muuda me Euroopa Sotsiaalfondi prioriteete. Momendil ei ole meil põhjust seda teha, sest projektide taotlejatele tagatakse piisav tegutsemisvabadus, et nad saaksid ise sobival viisil tööturu konkreetsetele vajadustele reageerida.

Lõpetuseks sooviksin öelda, et sel aastal pakume me liikmesriikidele ka rohkem –1,8 miljardi lisaeuro ulatuses – eelmakseid, mis on mõeldud koolituse ja täiendusõppe meetmete jaoks, ning minu arvates on see Euroopa Parlamendi selge märguanne, et me tegutseme praeguses kriisis kiirelt ja näitame üles solidaarsust.

Soovin vabandada selle pärast, et ma ei saa jääda siia arutelule kuni selle lõpuni, sest pean nüüd minema tööajadirektiivi lepituskomiteesse.

  Emmanouil Angelakas, raportöör. − (EL) Härra juhataja, lugupeetud volinik, ka mina soovin omakorda tänada oma kolleege regionaalarengukomisjonist hea koostöövaimu eest.

Teame kõik, et pärast laenukriisi, mis tabas meid mitu kuud tagasi, andis komisjon 26. novembril 2008. aastal välja teatise Euroopa majanduse taastamise kava kohta liikmesriikides ja nende piirkondades, võttes aluseks Euroopa majanduse tugevdamise ja Lissaboni majanduskasvu ja tööhõive strateegia põhiväärtused.

Muu hulgas kutsutakse selles kavas liikmesriike üles vaatama läbi oma rakenduskavad seoses struktuurifondidega ja energiasektoriga, sealjuures tuleks pöörata erilist tähelepanu ehitiste energiatõhususe parandamisele, arvestades, et ehitusvaldkond on üks tööstussektoreid, mis tagab suure arvu töökohti.

Niisuguses olukorras on tulnud ümber sõnastada struktuurifonde käsitlev määrus (EÜ) nr 1083/2006. Selle raames, täpsemalt öeldes seoses ehitiste energiatõhususega võtsin endale Euroopa Parlamendi raportöörina kohustuse sõnastada kõnealune määrus ümber.

Mina kui raportöör sooviksin seega juhtida tähelepanu järgmistele asjaoludele. Siiani on Euroopa Regionaalarengu Fond pidanud eluasemetega, eriti eluasemete energiatõhususe ja taastuvenergiaga seotud kulusid abikõlblikuks üksnes nende liikmesriikide puhul, kes ühinesid Euroopa Liiduga pärast 2004. aasta maid.

Esimese asjana pidasin vajalikuks seada määruse läbivaatamisel oma raportis kesksele kohale energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate edendamise kõigi 27 liikmesriigi eluasemesektoris. Usun, et see ettepanek on väga tähtis, arvestades, et selle lähtekohaks on riigi või piirkonna majandusolukord, mitte ühinemise kuupäev. Sooviksin siinkohal märkida, et eluasemete kättesaadavusega on tõsiseid probleeme paljudes Euroopa linnades ja piirkondades, mis ei pruugi olla mõne uue liikmesriigi territooriumil.

Seejärel leidsin, et kasulik on toetada kõnealuste investeeringute kulupiiri 4% tasemel Euroopa Regionaalarengu Fondi kogueelarvest ja kaotada viide väikese sissetulekuga majapidamistele; see soovitus, mis oli komisjoni esialgses ettepanekus, annab liikmesriikidele õiguse omal äranägemisel määrata majapidamiste kategooriad, mis on abikõlblikud. Seoses sellega pidasin väga oluliseks jätta abikõlblike majapidamiste kategooria liikmesriikide otsustada, et neil oleks võimalik sätestada olulisi erikriteeriume, mis on seotud näiteks omanike majandusolukorra ja geograafiliste piirkondadega (saared, mägised alad, mittemägised alad ja nii edasi). Viimase asjana on tähtis ühekordsete maksete suurendamine 50 000 euroni, sest see kajastab jooksvaid kulusid.

Ma soovisin selles raportis väljendada Euroopa Parlamendi seisukohti sel teemal, tutvustades samal ajal kompromissi, mille me saavutasime nõukoguga kaasotsustamismenetluses esialgsesse ettepanekusse tehtud muudatuste vallas.

Kõnealuse määruse läbivaatamine ei mõjuta abikõlblikke kulusid elamumajanduses ning suurendab aktiivsust tähtsatel majandusaladel, näiteks ehitussektoris ja valdkondades, kus ehitatakse energia- ja taastuvenergiasüsteeme.

Üldisema märkusena lisaksin, et see on kooskõlas lähimuspõhimõttega, sest see pakub abi liikmesriikidele; see on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, sest seda kohaldatakse kõigi liikmesriikide suhtes; see edendab ühtekuuluvuspoliitika eesmärke, mis on sätestatud EÜ asutamislepingu artiklis 158; ning see ei suurenda ühenduse eelarvet ajavahemikul 2007–2013, vaid kiirendab eel- ja vahemakseid.

Sooviksin siin selgitada, kui tähtis oli meie jaoks lisada kolm täiendavat abikõlblike kulude vormi: kaudsed kulud, ühtse määraga kulud ja ühekordsed maksed.

Lõpetuseks tahaksin öelda, et siin viibib täna volinik Jacques Barrot, kes esindab regionaalpoliitika volinikku Danuta Hübnerit, ning nagu kokku lepitud, esitab ta komisjoni siduva avalduse uute meetmete hinnangu kohta 2010. aastaks seoses kõigi kolme määrusega.

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. – (FR) Härra juhataja, sooviksin tänada García Pérezi, proua Jönsi ja härra Angelakast. Olete koostanud kolm kvaliteetset raportit struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi määruste muutmise ettepanekute kohta, mille komisjon on esitanud nõukogule ja Euroopa Parlamendile seoses novembris vastu võetud Euroopa majanduse taastamise kavaga.

Need kolm raportit üldmääruse, Euroopa Sotsiaalfondi määruse ja Euroopa Regionaalarengu Fondi määruse kohta kinnitavad Euroopa Parlamendi soovi näha, et Euroopa Liidul on endal piisavalt ressursse, mis võimaldavad kiiresti ja tõhusalt võidelda kriisi mõjudega, edendades majanduskasvu ja tööhõivet.

Ühtekuuluvuspoliitika on reaalmajandust liigutav võimas hoob. Ajavahemikuks 2007–2013 on eraldatud 347 miljardit eurot: nii saab luua kindla aluse eelarve stabiilsusele ja riigi investeeringutele Euroopa Liidu liikmesriikides ja piirkondades.

Nimelt sel põhjusel on ühtekuuluvuspoliitikal nii suur tähtsus Euroopa majanduse taastamise kavas. Taastamiskavas on komisjon ju soovitanud meetmeid, mis puudutavad Lissaboni strateegia nelja prioriteetset tegevusvaldkonda: üksikisikuid, äriühinguid, infrastruktuuri ja energiat ning teadus- ja uuendustegevust.

Samuti on komisjon andnud mõista, et strateegia ja inimressursside arukas kombinatsioon võib suurendada põhiinvesteeringute tasuvust, mis laseb Euroopa Liidul taastada püsiva õitsengu. Seoses ühtekuuluvuspoliitikaga on selle strateegia peaeesmärk kiirendada nii programmide rakendamist kui ka investeeringuid projektidesse, millest saavad kasu ELi kodanikud ja majandustegevus.

Raportöörid just tutvustasid teile esitatud õigusaktide ettepanekute üksikasju. Ma keskendun neist ühele-kahele.

Esiteks, et parandada vahendite juhtimist, pakutakse liikmesriikidele vahendeid, eriti täiendavate 2% või 2,5% eelmaksetena, mis 2009. aastal ulatuvad kokku 6,25 miljardi euroni. Väga oluline on juhtida see raha kiiresti soodustatud isikuteni, et see oleks eelisprojektide jaoks paremini kättesaadav.

Energiatõhususe ja taastuvenergia valdkonnas tähendab Euroopa Regionaalarengu Fondi määrusesse tehtud muudatus seda, et kuni 4% Euroopa Regionaalarengu Fondi eraldise kogusummast võib investeerida elamumajandusse. See võrdub kogu saadaoleva, kaheksa miljardi eurose eraldisega kõigi liikmesriikide jaoks. Selline tegevus suurendab ühtekuuluvuspoliitika osakaalu võitluses kliimamuutusega.

Mis puudutab suurprojekte, siis üldmääruses esitatud muudatusettepaneku eesmärk on lihtsustada finantsjuhtimise eeskirju, võimaldades korraldusasutusel lisada komisjonile esitatavatesse kuludeklaratsioonidesse kulud, mis on seotud suurprojektidega, mille kohta ei ole komisjoni otsust veel tehtud.

Finants- ja majanduskriis avaldab teatavat mõju ka väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Seetõttu oli taastamiskavas oluline muuta finantskorraldusvahendite kasutamine eelkõige JEREMIE (Euroopa ühisressursid mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele) kaudu nende ettevõtete jaoks lihtsamaks, et nad saaksid oma projekte ellu viia. Neile eesmärkidele vastavad ka teised üldmääruse muutmise ettepanekud: lepingute otsesõlmimine Euroopa Investeerimispangaga, ulatuslikum tehniline abi suurprojektides ja mitterahaliste maksete abikõlblikkus finantskorralduse puhul.

Oma ettepanekutes on komisjon üritanud lihtsustada ka Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi abi kasutamise kriteeriume. Tänu Euroopa Parlamendi ja nõukogu sarnastele muudatusettepanekutele kohandatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi määruseid samal viisil; s.o ühenduse kaasrahastamisele lisatakse uut laadi abikõlblikud kulud, mis on arvutatud ühtsete määrade alusel.

Need muudatused lihtsustavad kulude põhjendamise korda. Nad vähendavad töökoormust ja nõutavate lisadokumentide arvu, kuid ei moonuta usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid. Selline uuendus parandab Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi eraldiste vastuvõtmise suutlikkust, rikkumata nende kahe fondi põhimõtteid, mis jäävad praegusel kriisiajal asjakohaseks. Seega on see midagi enamat kui vaid õigeaegne reaktsioon kriisile; see on vastus Euroopa Parlamendi ja Euroopa Kontrollikoja korduvatele üleskutsetele struktuurifondide tegevust lihtsustada.

Härra juhataja, ma olen tänulik kolmele raportöörile, et nad toetavad seda hulka meetmeid, mis lasevad meil kiirendada projektide rakendamist kohapeal. Nende õigusmeetmetega kaasnevad soovitused liikmesriikidele. Nimetatud soovitused olid komisjoni 16. detsembril vastu võetud teatise teema. Komisjon rõhutas, et rakenduskavade eesmärki võidakse muuta, sest see laseb keskenduda kriisi tõttu tekkinud prioriteetide toetamisele.

Samuti on Euroopa Parlament väljendanud oma muret, reageerides selle olukorra kiireloomulisusele ja tagades seeläbi, et need kolm määrust võetaks vastu nii kiiresti kui võimalik ja et meetmeid kohaldataks liikmesriikides viivitamata. Olen tänulik Euroopa Parlamendile sama eesmärgi seadmise eest, sest see tähendab eelkõige seda, et eelmaksed tehakse liikmesriikidele mais.

Komisjon on Euroopa Parlamendi üleskutset arvesse võtnud. Ta on taganud, et taastamiskava alusel võetud meetmeid jälgitakse rangelt ja Euroopa Parlamendile esitatakse meetmete rakendamise ja nende tegelike tulemuste aruanne.

Seega koostab komisjon 2010. aasta teisel poolel aruande taastamiskava raames vastu võetud meetmete ellurakendamise kohta ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas Euroopa Liidus. See aruanne, mis koostatakse – ma kordan – 2010. aasta teisel poolel, põhineb liikmesriikide poolt juunis 2010 koostataval rakendamise aastaaruannetel. Liikmesriikidel palutakse esitada neis aruannetes ülevaade taastamiskava alusel võetud meetmete rakendamise kohta ja kajastada ühtekuuluvuspoliitika raames saavutatud tulemusi.

Seega, härra juhataja, komisjon on koostanud nende üldeesmärkide kohaselt deklaratsiooni, mille ma edastan Euroopa Parlamendile. Tänan kõiki parlamendiliikmeid ja eriti meie kolme raportööri tähelepanu eest. Jään ootama viljakat arutelu, olen teie käsutuses, et kuulata teie selgitusi teile esitatud määruste läbivaatamise ettepanekute kohta.

− (FR)

Komisjoni avaldus

Angelakase raport

Komisjon avaldab tunnustust pingutuste eest, mis on tehtud väga lühikese aja jooksul, et võtta vastu struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi määruste muudatusettepanekud, mis on esitatud Euroopa majanduse taastamise kava raames.

See tulemus on nõukogu, Euroopa Parlamendi ja komisjoni viljaka ja tõhusa koostöö tulemus, mida on toetanud Regioonide Komitee ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, et tuua kasu Euroopa Liidu riikide ja piirkondade majandusele.

Kõneolev õigusnormide pakett aitab hõlbustada rakenduskavade elluviimist ja kiirendada investeerimist Euroopa majanduse heaoluks eelkõige mitme lihtsustava meetme kaudu.

2010. aasta teisel poolel koostab komisjon aruande liidus ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas ja taastamiskava raames vastu võetud meetmete rakendamise kohta. See aruanne tugineb eelkõige liikmesriikide poolt 2010. aasta juunis koostatavale rakendamise aastaaruannetele. Liikmesriikidel palutakse esitada neis aruannetes ülevaade taastamiskava alusel võetud meetmete rakendamise kohta ja kajastada ühtekuuluvuspoliitika raames saavutatud tulemusi.

  Nathalie Griesbeck, eelarvekomisjoni arvamuse koostaja. − (FR) Härra juhataja, mina kui struktuurifondide alaline raportöör eelarvekomisjonis tunnen täna nende raportite üle heameelt kahel põhjusel.

Esiteks on struktuurifondid Euroopa Liidu eelarve põhirubriik ja teiseks tahaksin koos oma kolleegidega toonitada täna õhtul, kui kiiresti me oleme töötanud, et pakkuda majanduskriisile praktilisi ja viivitamatuid lahendusi hoolimata napist eelarvest, mille üle tuleb meil muidugi korraldada liikmesriikidega uued läbirääkimised, kui selleks on õige aeg.

Peale selle kordaksin ka seda, et me peame tõeliselt tahtma toimida Euroopa moodi, et neid meetmeid toetada. Euroopa majanduse elavdamiseks on praegusel suure ebakindluse perioodil vaja rahavoo parandamise ja vahendite kasutamise kiirendamise võimalusi ning erakorralisi meetmeid, mida oleme pikka aega oodanud.

Euroopa meetmed, meie Euroopa tähendab just seda: suure lisandväärtusega sektorite toetamist ning selgemalt kui kunagi varem kriisi lõpu ettenägemist, investeerides tavapärastesse valdkondadesse, aga eelkõige nendesse sektoritesse, mis võivad aidata kõrvaldada meie kaaskodanike töötuksjäämise ohtu.

Ent kuigi Euroopa Parlament on suutnud kiiresti ja hästi reageerida – ja see on täna õhtul minu sõnum –, peavad liikmesriigid asuma nüüd tegutsema, et nad oleksid oma ülesannete kõrgusel, sest viivitusi, mis võivad abisummadena minna maksma miljardeid, võib näha liikmesriikide endi haldusloiduses, nende raskustes oma strateegiliste eesmärkide seadmisel või projektide kaasrahastamisest keeldumises.

Seega on kõik Euroopas valmis ning nagu me ütleme minu kodumaal: „Targale piisab ühest sõnast” – see on mõeldud liikmesriikidele.

  Gabriela Creţu, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamuse raportöör. – (RO) Finantskriis on toonud kaasa palju ettevaatlikuma laenupoliitika, mis on vajalik pankadele, aga karm majandusele. Negatiivset mõju on tunda reaalmajanduses, eriti väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes ning avalik-õiguslikes asutustes. Neil on projektid, mille eesmärk on parandada sotsiaalset ja piirkondlikku ühtekuuluvust, luua töökohti, kasutada kohalikke ressursse ja hõlbustada tööturule tulekut või naasmist.

Ühine eelarve, mis on tavaliselt oluline, on tänapäeval elutähtis rahastamisallikas, mis aitab peatada negatiivsete mõjude kuhjumise. Sel põhjusel toetab tööhõive- ja sotsiaalkomisjon eeskirjade lihtsustamist ja kiiremat juurdepääsu struktuurifondidele ja Euroopa Sotsiaalfondile. See toob kahekordset kasu sellistele riikidele, kellel on vähem kogemusi nende fondide pakutavate võimalustega.

Meie arvame, et Euroopa finantsasutuste jaoks on vajalik ja rõõmustav, kui nad osalevad rahastamise korraldamisel, muutes abikõlblike kulude struktuuri, jättes ära ettemaksete ülemmäärad või etteteatamise. Ent vahenditele juurdepääs ei ole eesmärk omaette. Finantsmõju ulatub üle 6,3 miljardi euro. See on tõepoolest märkimisväärne summa.

Oma kodanike esindajatena oleme huvitatud sellest, et vahendeid kasutataks nende eesmärkide saavutamiseks, mille jaoks need on loodud. Me anname praegu täieliku tegevusvabaduse ja nõuame raha kulutamise viisides vajalikku läbipaistvust. Samuti loodame luua positiivse pretsedendi. Varem lükati mitmed algatused eriti sotsiaalvaldkonnas tagasi põhjusega, et neil ei ole õiguslikku alust. Selle määruse muutmine tõestab, kui selleks on üldse kunagi mingit vajadust olnud, et kui on poliitiline tahe, siis on ka õiguslik alus. Ärgem unustagem seda asjaolu.

  Jamila Madeira , regionaalarengukomisjoni arvamuse koostaja. – (PT) Härra juhataja, daamid ja härrad, vastuseks üleilmsele finantskriisile on Euroopa majanduse taastamise kavas märgitud, et nii liikmesriikide kui ka piirkondlikul tasandil annab avaliku sektori investeeringutesse olulise panuse ühtekuuluvuspoliitika, millel peaks olema praeguses kriisiolukorras majandust elavdav mõju. Selles soovitatakse eelkõige võtta vastu meetmed Lissaboni strateegia prioriteetsetes valdkondades, et saavutada majanduskasv ja tööhõive. Kõigi kasutusele võetud vahenditega püütakse seda eesmärki täita ja saavutada kiiremad tulemused.

Seetõttu on Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kohaldamisala laiendamise ja Euroopa Sotsiaalfondi lihtsustamise põhieesmärk reageerida paljudele sotsiaalselt ja majanduslikult erakorralistele oludele, mis vajavad toetust. Ma olen siiski kindel, et mida rohkem nende tegevus ja pädevusvaldkonnad teineteist täiendavad, seda tõhusamad nad on. Ent kuna uute vahendite kättesaadavaks muutmist ega kohapealseks tegevuseks mõeldud uusi tegevussuuniseid ei olnud ette nähtud, siis on eriti tähtis, et Euroopa Sotsiaalfondi kasutataks täies ulatuses, et võidelda tööpuudusega ning Euroopa majandusele avalduva kiirelt kasvava konkurentsisurvega, mille taga on praegune finantskriis ja majanduslangus.

Sooviksin rõhutada, et regionaalarengukomisjon on korduvalt märkinud, kui hädavajalik on Euroopa Komisjoni soovitatav lihtsustamine on struktuurifondide juhtimise ja rakendamise parandamisel. Meil paluti sellega siiski äärmiselt kiiresti tegeleda ning me arvestasime seda, kui võtsime vastu selle määruste paketi; Euroopa Parlament ei ole kunagi oma poliitilistest kohustuste eest kõrvale põigelnud. Kuigi olukorra iseäralikkus on toonud esile mitu vaatenurka, hoidume me eelnimetatud põhjusel esitamast praegu täiendavaid muudatusettepanekuid, et tagada kõnesoleva ettepanekuga kavandatav sujuv menetlus ja tegelik kasu üldsusele. Ent me osutame vajadusele alustada kohe selle fondi hindamist eesmärgiga vaadata asi võimalikult kiiresti täiendavalt läbi.

  Iosif Matula, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (RO) Härra juhataja, daamid ja härrad, kõigepealt sooviksin avaldada heameelt García Pérezi raporti üle.

Ühtekuuluvuspoliitika osana on reformid väga tähtsad ning nende eesmärk on leevendada finantskriisi negatiivset mõju. Ühenduse vahendite jaotamise paindlikkus pakub liikmesriikide majandusele vahetut rahavoogu, mis aitab neil investeerida reaalmajandusse. See avaldab otsest mõju ja me näeme järgnevatel kuudel kindlasti esimesi tulemusi.

Euroopa Komisjon toetab liikmesriikide majandust nelja prioriteedi alusel, millest kõige olulisem on Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi eelrahastamise suurendamine ning Euroopa Investeerimispangast ja Euroopa Investeerimisfondist eraldatava toetuse kasv. Tegelikult võib 2009. aastal eelkõige uute liikmesriikide eelrahastamine aidata kriisist välja tulla ning luua sotsiaalse ja territoriaalne ühtekuuluvuse.

Suurt tähelepanu väärib ka raport, mis käsitleb eluasemete energiatõhususe ja taastuvenergia alaste investeeringute abikõlblikkust. Korterelamute küttesüsteemide renoveerimine peab olema Euroopa Liidu prioriteet, eriti kui pidada silmas selle meetme loodavat lisandväärtust.

Ajal, mil küttekulud pidevalt tõusevad, peavad ka liikmesriigid lisama oma finantskriisiga võitlemise programmidesse projektid, milles võetakse arvesse energiatõhusust. Nende projektidega kaasnevad majanduse ja rahvastiku jaoks tähtsad kasutegurid: rahavoo lisandumine majandusse koos töökohtade tekkega, küttekulude vähenemine, keskkonnakaitse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kaudu, sotsiaalse ühtekuuluvuse tagamine ja toetus väikese sissetulekuga peredele.

Rumeenias on 1,4 miljonit korterit, mis vajavad viivitamata renoveerimiseks vajalikke investeeringuid.

  Constanze Angela Krehl, fraktsiooni PSE nimel. – (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, me arutame neid kolme raportit kõige suurema ja keerulisema majandus- ja finantskriisi oludes, mida on Euroopa Liidu ajaloo vältel kogetud. Muidugi on õige, et ühtekuuluvuspoliitikal peab olema osa selle majanduskriisi tagajärgede leevendamisel. Ent ma sooviksin kasutada võimalust rõhutada veel kord üht asjaolu – kuigi on õige, et ühtekuuluvuspoliitikal on suurim eraldi eelarve Euroopa Liidus, on samuti kahjuks õige, et liikmesriigid panustavad Euroopa Liidu eelarvesse veidi üle 1% oma SKTst. See tähendab, et isegi kui me kulutame üle 6,25 miljardi euro vahe- ja eelmaksete rahastamiseks, siis on see vaid piisk merre ja sellest lihtsalt ei piisa. See leevendab tagajärgi, sellel on võimendav mõju, aga endiselt on vaja ka riikide pingutusi. Võib-olla peaksime seda silmas pidama järgmise finantsperspektiivi arutelul.

Meie fraktsioon arutas neid kolme raportit väga innukalt ning oleks võinud lisada arutellu veel mitu head ideed. Paljudel juhtudel – nagu proua Jöns juba ütles – olime üllatunud, et komisjonis valitseva bürokraatia vähendamiseks oli vaja majanduskriisi. Me ei esita ühtegi muudatusettepanekut, sest teame, et praegu on vaja kiiret tegutsemist piirkondades ning me peame rääkima muudest struktuuripoliitika muudatustest.

Seetõttu toetame tervet komisjoni välja pakutud paketti, loodame, et see jõuab piirkondadesse võimalikult kiiresti ja et see raha suudab tõepoolest aidata finantskriisi vastu võidelda.

  Jean Marie Beaupuy, fraktsiooni ALDE nimel. – (FR) Härra juhataja, härra volinik, daamid ja härrad, minu kolleegid Euroopa Liberaalide ja Demokraatide Liidu fraktsioonist ja mina hääletame loomulikult nende kolme raporti poolt. Meie poolthääle taga ei ole sugugi mitte nende raportite täielik nõuetekohasus – nagu minu kolleegid ütlesid, oleksime soovinud esitada mitmeid muudatusettepanekuid –, vaid see, et on vaja kiireid meetmeid. Constanze Krehl just kõneles sellest.

Vabandage mind siiski, kui küsin, härra juhataja, lugupeetud volinik, daamid ja härrad, kas meil on üldse mingit ettekujutust olukorrast. Me oleme siin mugavas, soojas ja hästi valgustatud ruumis. Kas te teate, et praegu on Euroopas 30 miljonit eluaset lekkiva katuse ja rõskete seintega?

Muidugi, nelja protsendiga Euroopa Regionaalarengu Fondist suudame seda olukorda parandada ligikaudu ühes miljonis kodus. Kui me need tööd ellu viime, lugupeetud volinik – ma kavatsen teile kohe üleskutse esitada – tekib 250 000 töökohta ja paraneb ühe miljoni kodu seisund. See säästab 40 miljonit tonni süsinikdioksiidi ja vähendab iga perekonna energiakulu 450 eurot aastas. Need on andmed, mida ma teile esitan ja mille on koostanud tähtis Euroopa organisatsioon, kes on tuntud eelkõige oma tõsiseltvõetavuse poolest.

Seega on selle otsuse tähtsus, mida me ei kavatse teha mitte vaid taastumise tagamiseks, vaid ka oma kodanike heaoluks, seotud ühe olulise tingimusega: täna Euroopa Parlamendis koos komisjoniga vastu võetud otsused tuleb ellu viia eelolevatel nädalatel ja kuudel.

Härra volinik, äsja kuulasime teid tähelepanelikult. Ütlesite meile – ning me usume teid –, et 30. juuniks 2010 olete palunud igal liikmesriigil esitada komisjonile aruanne. Mina ja minu erinevate poliitiliste veendumustega kolleegid regionaalarengukomisjonist oleme valmis kihla vedama. Kõigis riikides on just vastu võetud rakenduskavad ja me teame, et enamik nende riikide korraldusasutusi ei soovi neid muuta.

Viieteistkümne kuu pärast, 30. juunil, härra volinik, ärge värvake liiga paljusid töötajaid koostama neid aruandeid, mille analüüs tehakse, sest te ei jõua eriti kaugele, kui ootate liikmesriikidelt, korraldusasutustelt ja partneritelt, et nad hakkavad tegutsema.

Seetõttu on meil ühest küljest olemas kaheksat miljardit eurot ja teisest küljest 30 miljonit väga lagunenud maja. Mida teha?

Härra volinik, eelöeldule tuginedes kavatseme mina ja mu kolleegid esitada teile ühe ettepaneku. Euroopa Komisjon peaks ületama oma õigusi ning tegutsema kindlalt – ütleksin isegi „jõuliselt” – valitsuste ja korraldusasutuste suhtes, et lasta neil kohaldada need sätted nii kiiresti kui võimalik. Parlamendiliikmed armastavad tekste hääletada. See on meie töö. Ent me armastame seda eelkõige siis, kui neid tekste kohaldatakse. Me vajame komisjoni, me loodame, et komisjon kuulab meid.

  Mieczysław Edmund Janowski, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Härra juhataja, täna arutame regionaalpoliitikat käsitlevaid raporteid, millega kehtestatakse kasulikud ja lihtsustavad muudatused. Võime vaid avaldada kahetsust, et see on kriis, mis on sundinud meid praegusele olukorrale kiirelt ja loodetavasti tõhusalt reageerima. Ma avaldan heameelt võimaluse üle tagada suurem paindlikkus, sest küsimuse all ei ole Euroopa Liidu eelarve suurendamine. Soovin seda päris selgelt väljendada. Oleme kuulnud täna viiteid kvootidele. See on vaid piisk merre, sest Euroopa Liidu eelarve ulatub ligikaudu 1%-ni liikmesriikide SKTst. Jääb vaid üle loota, et see väike piisk on elustav. Me vajame seda!

Samuti avaldan heameelt suurema paindlikkuse üle, mida on pakkunud Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Investeerimisfondi toetus. Olen rõõmus, et kulude abikõlblikkuse lihtsustamine kehtestatakse tagasiulatuva mõjuga. See on hea, et me suurendame osamakseid ja kiirendame suurprojektidega seotud eelnevaid kulusid ning et makseid on võimalik teha enne nende kinnitamist. Võin vaid veel kord väljendada lootust, et kõik see tagab majanduse elavnemise.

  Elisabeth Schroedter, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Härra juhataja, lugupeetud volinik, daamid ja härrad, meie Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioonis näeme finantskriisi ja kliimakriisi vahel seost, sest kliimamuutuse negatiivne mõju piirkondadele on pikaajaline ja tekitab väga suuri kulusid. See pingestab majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust. Seetõttu peame nüüd meetmeid võtma.

Hoonete soojustamine ja taastuvenergia kasutamine eluasemetes Euroopa Regionaalarengu Fondi toel on esimesed sammud selles vallas. Ent mis kasu on neist edusammudest, kui samal ajal on liikmesriikidel lubatud investeerida Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendeid teedeprojektidesse ja tohututesse jäätmepõletustehastesse, mille kasutamine taassüvendab kliimamuutust ja kahjustab keskkonda? See on ükskõikne ja ebajärjepidev käitumine.

Samuti ei kuule me teie sujuvas sõnavõtus, lugupeetud volinik, vastust küsimusele, miks lükkab komisjon tagasi meie ettepaneku suunata kogu regionaalpoliitikat jõulisemalt keskkonna- ja kliimakaitse poole. Kas komisjon ei julge esitada liikmesriikidele nõuet Euroopa Regionaalarengu Fondi määruse muudatuseks, mis on suunatud kliimaeesmärkidele? Miks puudub komisjonil regionaalpoliitika tegevuskava? Regionaalpoliitika peadirektoraadi kõhklused kliimakaitse vallas on takistanud meie muudatusettepanekutel saamast enamuse toetust parlamendikomisjonis. Ent me esitame need uuesti ja nõuame nimelist hääletust. Siis näeme, kas valijad saavad usaldada teile ka kliimakaitse toetamise.

  Bairbre de Brún, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (GA) Härra juhataja, sooviksin täna väljendada heameelt härra Angelakase raporti üle. Oma raportis toetab härra Angelakas Euroopa Komisjoni ettepanekuid pakkuda liikmesriikidele Euroopa Regionaalarengu Fondist raha eluasemega seotud energiatõhususe ja taastuvenergia jaoks.

Me võitleme majandusliku hädaolukorraga. Ehitussektoris töötavad inimesed on näiteks minu koduriigis Iirimaal sattunud eriti suurtesse raskustesse. Ma loodan, et selle ELi otsuse tulemusel suudame osaliselt rahastada renoveerimisprogrammi, mis suurendab energiatõhusust. Selline programm parandab ehitussektori olukorda Iirimaal – nii põhjas kui ka lõunas –, aidates säilitada töökohti ja täita ka meie kohustusi seoses kliimamuutusega ning, nagu selles arutelus juba öeldud, kütusepuuduse lahendamisega. See aitab inimesi, kelle sissetulekust suure osa moodustavad kütusekulud.

Minu arvates on hea, et komisjon keskendus kriteeriumide muutmisel väikese sissetulekuga inimeste eluasemetele. Enamasti kannatavad majanduse halvenedes väikese sissetulekuga inimesed. Samal ajal ei saa nad ilma finantsabita oma kodusid energiatõhusamaks renoveerida. Kava oleks seega edukas, kui seda kasutatakse õigesti, sest see lahendaks kütusepuuduse halvimad tagajärjed, mis avaldavad ülimalt negatiivset mõju paljudele inimestele.

Loodan, et kohalikud, piirkondlikud ja riiklikud ametiasutused kasutavad seda võimalust ega keeldu ettepaneku jõustamiseks pakkumast neid asjakohaseid ressursse, mis neil juba on.

  Fernand Le Rachinel (NI). – (FR) Härra juhataja, härra volinik, 2007. ja 2013. aasta vahel muutub regionaalpoliitika Euroopa Liidu eelarve põhirubriigiks 347 miljardi euroga, mis eraldatakse struktuurifondidele.

Kas see muutus aitab kaitsta meie majandust üleilmse kriisi mõju eest, nagu komisjon väidab? Andestage mulle mu kahtlused selle suhtes.

Esmajoones karistab piirkondlike kulude kasv mõningaid liikmesriike, eelkõige Prantsusmaad. See kasv tuleb ühise põllumajanduspoliitika arvelt, järelikult Prantsusmaa põllumajanduse arvelt, mis oli viimaste aastateni ühise põllumajanduspoliitika raames peamine abisaaja.

Pealegi on struktuurifondidest Prantsusmaa piirkondadele makstav summa vähenemas, suurem osa antakse Ida-Euroopale, mida on laastanud rohkem kui 40 aastat kestnud kommunism.

Seega annab Prantsusmaa, kellelt pärineb 16% Euroopa eelarvetulust, aina rohkem raha Brüsselile, aga tagasi saab üha vähem. Lisaks ei kaitse Euroopa regionaalpoliitika abisaajaid ammugi enam majanduskriisi eest, vaid muudab nende olukorra halvemaks, sest see on osa Lissaboni strateegia ülivaba turu loogikast.

Komisjoni kavandatud muudatused struktuurifondide juhtimises ei võimalda seega meie riikidel tulla välja sellest kriisist, mille taga on piiride avamise läbikaalumata otsus ja finantsturgude eeskirjade nõrgestamine.

Nüüd on meil rohkem kui eales varem vaja ehitada üles uus Euroopa, suveräänsete riikide Euroopa, mis tugineb kolmele põhimõttele: majanduslikule ja sotsiaalsele patriotismile, Euroopa protektsionismile ja ühenduse soodustustele.

  Richard Howitt (PSE). – Härra juhataja, maailma majanduslangus tabab kõiki meie riike ja piirkondi. Õige samm on leppida täna kokku erakorralistes meetmetes, et aidata Euroopa vahenditel jõuda praegusel kriisiajal kiiremini inimesteni, kes seda vajavad. Eelkõige avaldan heameelt paberimajanduse vähendamise üle, mis võimaldab kindlasummalisi ja ühekordseid makseid, laseb teha kulutusi eluasemete energiatõhususele, üle kanda ligikaudu kuus miljardit naela kulusid alates käesolevast aastast ja lihtsustada tööd Euroopa Investeerimispanga laenudega. Juba siis, kui minu valimisringkonnas Hertfordshire’is vähendas elamuhoiupanga kõnekeskus töökohtade arvu, suutsime me 24 tunni jooksul tagada Euroopast tuleva raha abil koondamistoetused, näidates, kuidas Euroopa saab meie kohalikke kogukondi tegelikult abistada.

Seoses täna kokkulepitavate muudatustega väljendab Ida-Inglismaa Arenguamet rõõmu selle üle, et rohkem võimaldatakse ettevõtlusest juhinduvat, sobiva suurusega ja eriotstarbelist koolitust, ning leiab, et see aitab meie piirkonnal täita kiiremini oma kohustuse aidata 124 000 inimest ainuüksi Euroopa sotsiaaltoetuste kaudu.

Lõpetuseks ütlen, et olin väga uhke, kui volinik Hübner tuli isiklikult minu valimisringkonda Lowestofti, et alustada 100 miljoni naela suurust Euroopa regionaalarengu programmi, mille eesmärk on aidata meie kogukondade ettevõtetel kohaneda vähest süsinikdioksiidiheidet tekitava majanduskasvuga. Majanduskriis ei tohi kedagi meist kallutada kõrvale pikaajalisest ülesandest seoses kliimamuutusega. Investeeringud juhtimise keskkonnatehnoloogiasse peaksid olema majanduse taastamispüüdluste seas esikohal. Ida-Inglismaa kavatseb sellele eesmärgile kindlaks jääda.

  Marian Harkin (ALDE). – Härra juhataja, ka mina avaldan heameelt selle ettepaneku üle, sest see on ELi otsene ja käegakatsutav reaktsioon praegusele majanduskriisile. Me reageerime, kasutades meile kättesaadavaid vahendeid, ja ma nõustun väga oma kolleegi Beaupuyga, kui ta ütleb, et me peame end kokku võtma ja tegema kiiresti midagi perekondade ja kogukondade heaks.

Teiseks rõõmustan ettepanekus käsitletud lihtsustamise ja paindlikkuse üle. Seda on igal juhul hädasti tarvis. Pidevalt kuulen rahastamist taotlevatelt isikutelt kaebusi tarbetu asjaajamise ja bürokraatia kohta. Kuigi see pakett ei lahenda kõiki nende probleeme, on sellest abi.

Kolmandaks olen eriti rahul, et mitterahalist panust tunnustatakse nüüd abikõlbliku kuluna. Oma raportis, kus käsitlesin vabatahtlikku tegevust majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse toetamisel ja mis kinnitati Euroopa Parlamendis, kutsusin üles just seda meedet kehtestama. See tähendab, et vabatahtlike ja teiste isikute panust arvestatakse nüüd eri projektide toetusena, ning kuigi läks vaja praegust majanduskriisi, et me liiguksime täielikult õiges suunas, on see meede sellegipoolest teretulnud.

Sellega tunnustatakse praktilisel viisil vabatahtlike abi ja aega ning asjaolu, et ka see võib olla osa meie reaktsioonist praegusele kriisile. Sel viisil töötame koos oma kodanike kui partneritega. Me teame eri liikmesriikide avaldatud satelliitkontode järgi, et mittetulundussektor moodustab viis kuni seitse protsenti SKTst. Nüüd me tunnustame ja väärtustame seda ja ütleme oma kodanikele: „Teie pingutused, teie aeg, teie pühendumine on tähtsad ja me töötame koos teiega.”

  Guntars Krasts (UEN). – (LV) Tänan teid, härra juhataja. Ma toetan vastutava parlamendikomisjoni väljapakutud muudatusi komisjoni ettepanekus, mis käsitleb eluasemete energiatõhususe ja taastuvenergia investeeringuid. Parlamendikomisjoni ettepanek soodustab nii nõudluse kasvu kui ka raha kiiremat jõudmist energiatõhusust suurendavate meetmeteni. Liikmesriikidele antakse praegu võimalus suunata neid ressursse nii, et energiatõhususe suurendamise mõju oleks maksimaalne. Kõige kaugeleulatuvamate tulemusteni jõutakse siis, kui neid ressursse kasutatakse eesmärkideks, mis kannustaksid tarbijaid aktiivsusele energiatõhususe suurendamisel; kõige toetavamad meetmed oleksid need, mis vähendavad nende riske, kes plaanivad teha ise investeeringuid energiatõhususse. Ma möönan, et parlamendikomisjon peaks siiski andma selles küsimuses mõned suunised liikmesriikide edasise tegevuse kohta. Selline lähenemisviis avaldab majanduse elavdamisel mitmekordistavat mõju ning kiirendab lisaks liikmesriikides energia säästmise alaste teadmiste levikut. Olemasolevate ressursside hulk nõuab siiski, et liikmesriigid piiraksid abisaajate arvu, ning selles mõttes oleks mõistlik juhinduda komisjoni ettepanekust ning suunata need ressursid eelkõige väiksema sissetulekuga majapidamistele. Tänan.

  Jan Olbrycht (PPE-DE). – (PL) Härra juhataja, täna arutame eriti tähtsaid muudatusi. Need ei ole tähtsad mitte vaid seetõttu, et väljendavad reaktsiooni finantskriisiga seotud raskustele, vaid ka seetõttu, et need võivad mõjutada poliitilise ühtekuuluvuse olemust pärast 2013. aastat. Ilmselgelt ei saa selliste märkimisväärsete muudatuste tegemist võtta vaid ajutise meetmena.

Esimest korda näeme, kuidas Euroopa Komisjon võtab käsikäes Euroopa Parlamendi ja nõukoguga meetmeid, mida on ammu arutatud ja mis on tundunud väga keerulised. Iseenesest oleme olnud tunnistajaks tõelisele lihtsustumisele, tõelisele kiirenemisele ja loomulikult strateegiamuutusele, mis hõlmab investeerimistegevust energia säästmise meetmete valdkonnas. See on väga positiivne märguanne selle kohta, et me suudame reageerida olukorrale kavandamisetapis ega hoia varem sätestatud põhimõtetest jäigalt kinni.

Euroopa Parlamenti kiputakse tajuma sageli nõukogu ja komisjoni noorema vennana. Siiski on Euroopa Parlament kindel, et tema tegevus näitab meie valmisolekut teha koostööd meie ees seisvate uute ülesannete kiirel lahendamisel.

  Gábor Harangozó (PSE). – (HU) Arvan, et me peaksime täna tegelikult rõõmustama. Euroopa Parlament on mitu aastat toetanud seisukohta, et meil ei tuleks mitte üksnes rahastada elamumajanduse võltsmeetmeid, vaid võtta kasutoovaid meetmeid.

Väga suur osa ELi rahvastikust elab suurtes korterelamutes. Kõnealuste eluasemeprojektidega saame parandada tõeliselt nende elanike materiaalset seisu ja vähendada hoonete energiatarbimist, luues ja hoides samal ajal töökohti. Praegused muudatused võimaldavad minu koduriigis renoveerida 90% kortermajadest ja see on igal juhul väga suur samm edasi.

Ent kuna vahenditest rahastatakse selliseid renoveerimistöid ka edaspidi vaid linnapiirkondades, ei saa me täiel rinnal rõõmustada. Maapiirkondade vaesunud rahvastik, kes vajab rahastamist kõige rohkem, peab jälle ise endaga hakkama saama. Kuna me ei soovi mingil viisil seada ohtu kortermajade programmi, mis on meile kõigile tähtis, oleme otsustanud seekord, et me ei esita ühtegi muudatusettepanekut. Vastutasuks eeldame siiski, et komisjon lisab meie soovituse oma paketti enne suvevaheaega.

Esimene ja tähtsaim samm kõige ebasoodsamas olukorras piirkondade tõhusa ja jätkusuutliku sotsiaalse lõimumise poole on teha viimaks lõpp tõrjutusele ja getodele. Eraldi asetsevate eluasemete renoveerimine on lihtsalt mõttetu. Renoveerimise asemel on lahenduseks ümberkorraldused, mida toetatakse sotsiaalset tööhõivet loovate keerukate programmidega.

Kallid kolleegid, meil on tõesti põhjust rõõmustada, kui maapiirkondade getode asemele äsja loodud sotsiaalsetes ühistutes töötavad inimesed saavad oma uude koju saabudes öelda enda lastele, et kui nad õpivad ja pingutavad, võivad nad saada selleks, kelleks nad vaid soovivad.

  Samuli Pohjamo (ALDE). – (ES) Härra juhataja, lugupeetud volinik, daamid ja härrad, esiteks tahan tänada raportööre nende suurepärase töö eest. Struktuurifondide määruste kohta esitatud muudatusettepanekud hõlbustavad vahendite kasutamist ja lihtsustavad eeskirju ning väärivad seega tõesti toetust. Sel viisil saame tagada, et struktuurifondide raha kulutatakse taastumisele ning see hoiab ära surutise negatiivse mõju majandusele ja tööhõivele. See on ka hea algus ELi struktuuri- ja regionaalpoliitika reformiks, mille eesmärk peab olema lihtsustada ja hõlbustada menetlusi ning toetada paindlikkust ja tulemuslikkust.

Samal ajal kui me vähendame Euroopa Liidu määruste bürokraatiat ja keskendume paremate tulemuste saavutamisele, peame olema veendunud, et ka liikmesriigid liiguvad samas suunas. Piirkondadele ja kohalikul tasandil tegutsejatele tuleb anda rohkem võimu ning keskvalitsus peab oma ranget kontrolli vähendama.

ISTUNGI JUHATAJA: MARTINE ROURE
asepresident

  Ewa Tomaszewska (UEN). – (PL) Proua juhataja, praegune kriis nõuab majandustegevuse elavdamist, toetust töökohtade hoidmiseks ja töötuteks jäänud inimeste kaitset. Komisjoni ettepanek laiendada Euroopa Sotsiaalfondiga hõlmatud kulude rakendusala on samm õiges suunas.

Ühekordsete maksete ning otse- ja segakulude rahastamise lisandumine ning maksete ülemmäära kehtestamatajätmine on kõik väga otstarbekad meetmed, mille toel saab Euroopa Sotsiaalfondi ressursse paremini kasutada. Ühekordsete maksete kehtestamine otseste ja kaudsete kulude puhul kuni 50 000 euro ulatuses lihtsustab haldusmenetlust. See kaotab viivitused fondi eesmärkide rakendamisel. Arvestades nende meetmete kehtestamise kiireloomulisust, toetan ettepaneku vastuvõtmist muudatusteta. Sooviksin tänada proua Harkinit tähelepanu juhtimise eest sellele, et vabatahtlikku tööd tuleb väärtustada.

  Maria Petre (PPE-DE). – (RO) Sooviksin alustada oma sõnavõttu tunnustusega ideele võtta need kooskõlastatud meetmed. Samuti sooviksin öelda erilised tänusõnad raportööridele nende tehtud töö eest.

Me teame kõik, milline on kriisi mõju meie riikides – alates majanduskasvu ja töövõimaluste vähenemisest kuni eelarve puudujäägi suurenemise ja surutiseni. Selle taustal võib ELi ühtekuuluvuspoliitika olla nii usaldusväärne kui ka tõhus abivahend. Meile on hästi teada, et see kriis on Euroopat sügavalt puudutanud, ning on julgustav, et EL on suutnud lahenduste leidmisel nii kiiresti reageerida.

Otsus muuta olemasolevate ja juba tõhusaks osutunud fondide määrusi on väga asjakohane. Eraldi kriisifondi loomise menetlus oleks olnud liiga pikk. Kulude abikõlblikkuse kriteeriumide lihtsustamine, Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi eelfinantseerimise suurendamine ja suurprojektidega seotud kulude kiirendamine on meetmed, mis aitavad liikmesriikidel loodetavasti majandus- ja finantskriisist välja tulla.

Samal ajal kui Euroopa läbib praegust majanduskriisi, oleme teadlikud, et siin valitseb ka energiakriis. Meede, mis võimaldab kasutada Euroopa Regionaalarengu Fondi investeeringuteks eluasemete energiatõhususse ja neis taastuvenergia kasutamisse, peaks minu arvates avaldama suurt mõju. Rumeenial, nagu paljudel teistel Kesk- ja Ida-Euroopa riikidel, on palju probleeme mitmekorruseliste korterelamutega. Vanad ehitised on väga halvasti soojustatud ja suur hulk elanikke ei suuda oma kodude soojustamise eest omast taskust maksta.

Loodame, et see meede aitab Euroopa kodanikel saavutada energiasäästu, nii et neile jääks rohkem raha alles ja samas paraneks olukord seoses globaalse soojenemisega. Praegune Rumeenia valitsus on määranud selle prioriteetmeetmeks ning heakskiidetud vahendid tähendavad, et see prioriteet on juba tagatud.

  Stavros Arnaoutakis (PSE). - (EL) Proua juhataja, daamid ja härrad, tänane struktuurifondide määruste muudatusettepanekute pakett on oluline samm vahendite lihtsustamise ja otsese kasutuselevõtmise suunas nii Euroopa kui ka riigi ja kohalikul tasandil.

See on tähtis samm, sest see aitab elustada Euroopa majandust selle enneolematu kriisi vältel, mis kahjustab reaalmajandust kõigil tasanditel iga päev aina rohkem. See on samm, mis kattub Euroopa Parlamendi ammuse nõudega menetlusi veelgi lihtsustada ja tagada suurem paindlikkus struktuurifondide eeskirjade kohaldamisel.

Milline on praeguste juhtide reaktsioon ulatuslikule kriisile, mida me momendil läbi elame? Kus on Euroopa poliitika? Tagamaks, et nõutav likviidsus jõuab selle saajateni ja et projektide rakendamine algab kohe, peavad liikmesriigid oludele reageerima. Ühtekuuluvuspoliitika vahendid tuleb teha tegelikele abisaajatele viivitamata ja kiirelt kättesaadavaks nii piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil. Rakenduskavade algatamise eesmärk peaks olema kaitsta töökohti, ettevõtlust ja konkurentsivõimet ning muuta kasulikuks iga piirkonna loodus-, kultuuri- ja inimressursid.

Vaid kavade viivitamatu käikulaskmine aitab kaitsta ühtekuuluvust ja hoida ära uute kõrvalekallete tekke.

Nähkem praeguses kriisis enda jaoks võimalust kõnelda ühel häälel, et lahendada Euroopas üksmeelselt kõik meie ees seisvad probleemid.

  Toomas Savi (ALDE). - Proua juhataja, ELiga ühinemine tõi ligipääsu Euroopa Liidu struktuuri- ja ühtekuuluvusfondidele, kust Eesti Vabariik sai aastatel 2004-2006 ligikaudu 800 miljonit eurot, samal ajal on veel 3,4 miljardit eraldatud finantsperspektiivi 2007-2013 alusel.

Vaatamata majanduskriisi tõsidusele oleme saavutamas Euroopa Liidu fondide eesmärki vähendada erinevusi liidusiseses arengus.

Avaldan komisjonile suurt tunnustust nõukogule esitatud ettepaneku eest eraldada veel 6,3 miljardit eurot, tasakaalustamaks majanduskriisi negatiivset mõju, et kiirendada fondide rakendamist reaalmajanduse hüvanguks.

Ent ma nõustun raportöör García Péreziga, et kõigis liikmesriikides peab olema ühetaoline lähenemisviis, et vältida Euroopa Liidus süvenevaid erinevusi ja Euroopa maksumaksjate raha väärkasutamist.

  Rolf Berend (PPE-DE). – (DE) Proua juhataja, daamid ja härrad, seninägematu finants- ja majanduskriisi kestvate mõjudega hakkama saamiseks on mitu võimalust. See muudatuste pakett, see Euroopa majanduse taastamise kava raames võetav õigusmeede on hea – kuigi mitte päris piisav – reaktsioon praegusele ajutisele, ent erakordselt kriitilisele olukorrale.

Sellega vastatakse muu hulgas Euroopa Parlamendi viimaste aastate korduvale nõudmisele muuta menetlusi lihtsamaks ja suurendada paindlikkust struktuurifondide määruse alusel kehtivate eeskirjade kohaldamisel. Erilist tunnustust tuleb minu arvates avaldada ka sellele, et artikli 7 (kulude abikõlblikkus) muudatusettepanek võimaldab ELi liikmesriikidel ja piirkondadel investeerida eluasemete energiatõhususe ja taastuvenergia meetmetesse ELi struktuurifondide abiga ning et see meede ei ole mõeldud vaid väikese sissetulekuga majapidamistele. Asjaomase muudatusettepanekuga kõrvaldatakse seega õigesti viide väikese sissetulekuga majapidamistele ning selle asemel kehtestatakse igale liikmesriigile selliste kulude jaoks ülemmäär 4% Euroopa Regionaalarengu Fondi kogueraldistest. See on vaid üks paljudest väljapakutud parandustest.

Kokkuvõttes kiirendaks kogu selle paketi elluviimine kulusid, pakuks seeläbi täiendavat likviidsust Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja struktuurifondide vahendite abil vajalike eesmärkide rakendamiseks ning lihtsustaks eeskirju, mis võimaldavad programme kiirelt ellu viia.

Minu arvates on see tõhus, ehkki veel ebapiisav panus praeguse kriisi lahendamisse.

  Lidia Geringer de Oedenberg (PSE). – (PL) Proua juhataja, Euroopa Liit on silmitsi ulatusliku kriisiga, mille mõju on praegu võimatu ette näha. Oleme täheldanud majanduskasvu tempo aeglustumist, suuremat eelarve puudujääki ja järsku tööpuuduse kasvu. Euroopa ühtekuuluvuspoliitika eelarve 347 miljardit eurot aastateks 2007–2013 tundub olevat üks tõhusamaid vahendeid, millega taaselavdada investeeringuid ja pakkuda riikide majandusele avaliku sektori täiendavaid rahalisi vahendeid.

Komisjon on juba võtnud vastu mitu meedet, mille eesmärk on kehtestada praeguse struktuurifonde käsitlevate määruste paketi muudatused. Muudatuste eesmärk on kiirendada kulusid, suurendada likviidsust seoses projektide rakendamisega ning lihtsustada meetmeid, mis võimaldavad projekte piirkondades kiiresti rakendada. Peamised tegevusvaldkonnad puudutavad Euroopa Investeerimispangalt ja Euroopa Investeerimisfondilt saadavate toetuste suurendamist ning kulude abikõlblikkuse lihtsustamist. Samuti toetatakse ühekordseid makseid ja suurprojektidega seotud kulude kiirendamist.

Ma avaldan heameelt Euroopa Komisjoni tempoka tegevuse ja esitatud õigusaktide muudatuste üle. Siiani on siiski jäetud tähelepanuta veel üks tähtis ja vajalik muudatus. Selleks on niisuguse juhtimis- ja kontrollisüsteemi loomine, mis tagab tõelise likviidsuse kogu Euroopa Liidu majandussüsteemis.

  Oldřich Vlasák (PPE-DE). – (CS) Proua juhataja, daamid ja härrad, Euroopa Komisjoni ettepanek on avanud kõigile liikmesriikidele võimaluse investeerida struktuurifondide vahendeid suurte korterelamute ja muude hoonete ümberkujundamisse ja remonti. See on eriti oluline Tšehhi Vabariigi jaoks, sest kuni 26% Tšehhi kodanikest elab vananevates kortermajades. Kui ettepanek võetakse homme vastu ja kiidetakse aprillis ametlikult ministrite nõukogus ka heaks, siis loob see uue võimaluse investeerida täiendavad 16 miljardit Tšehhi krooni korterite ja majade küttesüsteemidesse ning seda mitte vaid Tšehhi Vabariigis. Samuti rõõmustab mind kaotatav nõue, et vahendeid tuleb kasutada vaid väikese sissetulekuga majapidamiste jaoks; see tekitab minu arvates probleeme, sest riigisisestes eeskirjades määratletakse niisuguseid majapidamisi erinevalt.

Leian, et liikmesriikidel peaks olema võimalus otsustada, millised hoonete kategooriad on nende eeskirjade kohaselt rahastamiskõlblikud, ning määrata kindlaks enda kriteeriumid vastavalt oma vajadustele. Me peame pakkuma paremat kvaliteeti ja odavamaid eluasemeid kõigile, mitte vaid neile, kes elavad sotsiaalmajades. On kahetsusväärne, et finantskriis pani meid toetama suuremaid investeeringuid eluasemetesse ja kehtestama need meetmed kogu ELis. Ent ma avaldan siirast heameelt sellele otsuse üle, sest inimesed peavad oma raha praegu väga hoolikalt lugema ning sel viisil aitame neil säästa kütte- ja sooja vee arvetelt ning vähendada seeläbi eluasemekulusid. Euroopa elamumajanduse koostöökomitee CECODHASi hinnangu kohaselt saavad Euroopa majapidamised säästa sellistelt kuludelt keskmiselt 450 eurot aastas ja see on tuntav abi.

  James Nicholson (PPE-DE). – Proua juhataja, esiteks sooviksin õnnitleda raportööre nende raportite kallal tehtud hea töö puhul; avaldan nende eest Euroopa Parlamendis kiitust. Ma arvan, et see toetus tuleks väga soojalt vastu võtta.

Kui liikmesriigid kasutavad võimalust rakendada kuni 4% Euroopa Regionaalarengu Fondist, et hõlbustada investeeringuid eluasemesektori energiatõhususse, siis on sellest suur kasu nii meie majandusele kui ka keskkonnale. Hea on näha sellist komisjoni ettepanekut, mis lahendab majanduskriisi ja keskkonnaga seotud probleemid üheaegselt.

Raportis on eriti hea uudis paljude vanade liikmesriikide jaoks ning ma olen rõõmus, et vanad ELi liikmesriigid võivad nüüd kasutada osa Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest sekkumistegevuseks, mis edendab energiatõhusust eluasemesektoris. Mul on hea meel näha, et abikõlblikkuskriteeriume on laiendatud ja need ei piirdu väikese sissetulekuga majapidamiste eluasemetega.

Ent me peame teadma ka seda, et see ei tähenda rahastamisvahendite kasvu. Nüüd saavad riikide ja piirkondade ametiasutused kasutada võimalust suunata teatav osa oma Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest ümber kõnealuste projektide rahastamisse. See võib tähendada nende rakenduskavade eelisvaldkondade osalist ümberjärjestamist. Mulle tundub, et pikas plaanis on sellest palju kasu.

  Luca Romagnoli (NI). – (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, need komisjoni meetmed tunduvad enam-vähem mõistlikena. Lepingute otsesõlmimine Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Investeerimisfondiga tundub hea mõte, nagu ka menetluste lihtsustamine ja maksete kiirendamine.

Ent eelkõige tuleks meeles pidada üht põhisoovitust: vahendite kasutamisel tuleb tagada riiklik ja piirkondlik läbipaistvus, mis mõnel juhul minu arvates puudub. Kontroll peab toimuma kiiresti, nagu ka maksed tuleks teha kiiresti. Itaalias makstakse teatavates piirkondades, näiteks Lazios, põllumajandustootjatele vahendid välja mitu kuud või mõnel juhul mitu aastat pärast Euroopa Liidu ülekannet; rohkem näiteid ei jõua ma praegu tuua. Seepärast leevendagem kriisi mitte vaid erinevaid sekkumisviise arutades, vaid ka vahendite tõhusat, õigeaegset ja tulemuslikku kasutamist soodustades.

  Zita Pleštinská (PPE-DE). – (SK) Struktuurifondid aitavad meil uue reaalse majandusolukorraga hakkama saada. Need võimaldavad liikmesriikidel optimeerida ELi investeeringuid kui tõhusat abivahendit praeguse majanduskriisi vastu.

Euroopa Parlament on avaldanud regionaalarengukomisjoni kaudu pidevalt soovi muuta halduseeskirjad lihtsamaks. Olen rõõmus, et komisjon võttis lõpuks nõu kuulda ning on leidnud ühise keele nõukoguga.

Kulukas haldus, makseviivitused ja maksete abikõlblikkuse keeruline kontrollimine tekitavad lõplike abisaajate jaoks finantsraskusi. Paljud ametiisikud minu koduriigis Slovakkias süüdistavad sageli Brüsselit selle pärast, et suurt rõhku pannakse bürokraatiale ja kulude lugematule kontrollimisele. Brüssel unustab, et oluline on tagada õige tegevus, projekti sisu ja kvaliteet, tõhus rakendamine ja projekti kasutegurid.

Projektimeeskondade liikmed peavad keskenduma kvaliteetsetele projektidele, millest on kasu konkurentsikeskkonna loomisel, mitte istuma tundide viisi raamatupidamisosakonnas, raisates kallist aega ja energiat, rääkimata kuhjade viisi kasutatavast paberist, mis on vajalik teadete koostamiseks. Ebaoluliste punktide kontrollimine läheb sageli palju kulukamaks, kui need punktid ise väärt on.

Seetõttu olen nõus, Euroopa Regionaalarengu Fondi määrustes kasutatakse ühekordseid summasid ja ühtseid määrasid ning et kehtestatakse kolm uut abikõlblike maksete vormi: kaudsed kulud kuni 20% otsekuludest, ühekordsed summad kuni 50 000 eurot ning ühtsed standardmäärad eri kuludeks.

Sel põhjusel leian, et Euroopa Komisjoni vastu võetud otsuste pakett, mille eesmärk oli suurendada paindlikkust liikmesriikide poolt struktuurifondidest summade väljavõtmisel, kujutab endast kasutoovat reaktsiooni praegusele majanduskriisile.

Usun, et eeskirjade lihtsustamine ja paindlik rahastamine aitavad liikmesriikidel koostada häid projekte sektoritele, mis annavad suurt tulu. Me peame suunama investeeringud elamumajanduses energiatõhususse ja taastuvenergiasse, et luua uusi töökohti ja säästa energiat. Keskkonnahoidlikke tehnoloogiavaldkondi toetades saame kiirendada nii auto- kui ka ehitustööstuse taastumist.

  Avril Doyle (PPE-DE). – Proua juhataja, mind rõõmustab Euroopa Regionaalarengu Fondi määruse muutmise ettepanek, millega taotletakse Euroopa Regionaalarengu Fondist rahalisi vahendeid eluasemete energiatõhususe ja taastuvenergia investeeringuteks. Samuti sooviksin avaldada heameelt komisjoni esialgse ettepaneku kohta esitatud muudatusettepaneku üle, millega tahetakse kaotada tingimus, et abikõlblikud on väikese sissetulekuga majapidamised, ja kehtestada selle asemele tingimus, et abikõlblik on sekkumine, mis toetab sotsiaalset ühtekuuluvust, ning liikmesriigid võivad ise määratleda täpsed abikõlblike eluasemete kategooriad.

Aga kas ma võin esitada komisjonile ühe küsimuse? Mida te mõtlete energiatõhususe all (ja me räägime sellest seoses Euroopa Regionaalarengu Fondiga)? Kas energiatõhususe arvutamise ühtlustatud meetod kehtestatakse kõigis 27 liikmesriigis või hakatakse eri liikmesriikides kasutama erinevaid arvutusi ja erinevaid kaalutlusi? Kui me räägime energiatõhususest ja sellealastest investeeringutest näiteks eraisikute eluasemetesse, siis kas see tähendab sedasama, mida mõeldakse hoonete energiatõhususe direktiivis, mis on praegu arutamisel ja millega seoses käib vaidlus ühtlustatud – või ühtsel alusel – arvutamise tarviduse üle, ning mille juures vaadatakse tegelikult läbi energiatõhususe näitajad, veendumaks, et investeeringud kulutatakse tegelikule energiatõhususele või energiatõhususe suurendamisele või süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamisele?

See on osa arutelust, mida pidasime täna hommikul väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate liidu hommikusöögil, mille korraldas minu kolleeg Paul Rübig ja kus meile öeldi väga selgelt, et hoonete energiatõhususe kulude katmisel esineb kitsaskohti, mis on seotud laenukriisist tingitud rahastamisprobleemidega. Me peame otsima toetuste ja erinevate maksusoodustuste võimalusi. Me vajame lihtsat haldust, seega julgustame kõiki majaomanikke küsima abi neist fondidest – kas Euroopa Regionaalarengu Fondist või liikmesriigi fondidest. Kui me juba sellest räägime, pean ma tegelikult märkima, et meie valitsus lasi hiljuti käiku eluasemete energiasäästmise täiustamise abikava.

Aga me vajame lihtsat haldust. Me vajame toetust, nii et investeeringud ei vähendaks üksnes fossiilkütuste importi ega alandaks süsinikdioksiidi heitkoguseid, vaid et majapidamised tajuksid samuti energiakulude vähenemist.

  Ljudmila Novak (PPE-DE). – (SL) Toetan täielikult määruse kohta esitatud muudatusettepanekuid, mis laiendavad ühtse määra alusel rahastamist ja võimaldavad kasutada ühtse määraga maksesüsteemi. See on asjakohane meede, mis võib leevendada töötute ees seisvaid raskusi, arvestades praeguseid majandusolusid.

Ent enne kui võtame need muudatusettepanekud vastu, sooviksin juhtida tähelepanu sellele, et neljast Euroopa Liidu kodanikust kolme arvates on Euroopa Parlamendil tähtis roll Euroopa poliitika ühisel kujundamisel. Samast arvamusküsitlusest selgus ka, et vastanute hulgas tekitab kõige rohkem usaldust Euroopa Parlament. Viiskümmend üks protsenti vastanutest väitis, et nad usaldavad Euroopa Parlamenti, samal ajal kui vaid 47% väljendas usaldust komisjoni ja 42% nõukogu vastu. Lisaks usaldatakse Euroopa Parlamenti rohkem kui Euroopa Keskpanka.

Miks ma esitan neid statistilisi andmeid? Euroopa Parlament kinnitas juba 2005. aastal, et väga tähtis on muuta lihtsamaks kõiki Euroopa struktuurifonde ja eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi. Ent alles nüüd, kui oleme silmitsi kriisiga, on komisjon hakanud rakendama meie soovitusi kodanike ja ettevõtjate tegutsemistingimuste parandamise kohta.

Kuigi olen rahul, et meie järeldused ja soovitused saavad vähemalt osaliselt teoks, olen nukker, nähes, et selle keerulise olukorra lahendamisel tegeldakse vaid tulekahjude kustutamisega. Loodan siiski, et see kogemus julgustab komisjoni võtma edaspidi rohkem kiireid meetmeid ning et Euroopa Parlamendi mitmed olulised ja õiguspärased märkused ja ettepanekud viiakse kiiremini ellu.

  Colm Burke (PPE-DE). – Proua juhataja, ma avaldan heameelt nende uute ettepanekute üle. Me elame praegu läbi kriisi. Väga paljud kogu ELis kaotavad töökoha.

Täna avaldati Iirimaal uusimad andmed tööpuuduse kohta. Tööpuudus on praegu 11% – aasta tagasi oli see vaid 5,4% – see näitaja on reaalarvestuses rohkem kui kahekordistunud. Need arvud on ehmatavad ja hirmutavad. Ent sellises kehvas seisus peame püüdma leida loovaid lahendusi, et pakkuda töötutele õpivõimalusi, väljavaateid ja lootust paremaks tulevikuks.

Euroopa Sotsiaalfondil, Euroopa Regionaalarengu Fondil ja Ühtekuuluvusfondil on selles tähtis roll. Selle rahastamisviisi kasutades saame oma majandusele pakkuda uusi vahendeid surutisest pääsemiseks. Euroopa Parlamendi liikmete ja kodanikena peaksime me kõik juhtima sellele praegu suures hirmus oleva üldsuse tähelepanu. See kohustab meid kõiki edastama oma riigi valitsusele sõnumi, et selline rahastamine tuleb kooskõlastada ja kasutusele võtta nii kiiresti ja tõhusalt kui võimalik. Samuti tunnen heameelt paberitöö vähenemise üle. See on areng õiges suunas.

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE). – (RO) Aastal 2010 teeme vahekokkuvõtte selle kohta, kuidas struktuurifonde kasutatakse, ning ma arvan, et esimesele kohale tuleb seada energiatõhusus. Mul on kahju, et nende raportite muudatusettepanekuid ei kiidetud heaks.

Hoonete energiatõhususe direktiivi raportöörina tegin ettepaneku tõsta 15%ni see määr, mille ulatuses võib Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendeid kasutada hoonete energiatõhususe parandamiseks. Küsimus on tegelikult suurema paindlikkuse tagamises ning liikmesriigid peavad ise otsustama, kas ja kui palju nad soovivad sellele valdkonnale eraldada.

Ma saan aru asja pakilisusest. EL 15 riigid peavad saama kasutada struktuurifonde energiatõhususe jaoks. Arvan, et see võimaldab levitada head tava ja toetada uusi liikmesriike. Kutsun komisjoni üles esitama uus õigusakti ettepanek 30. juuniks 2010, nii et ülemmäära saaks tõsta 15%ni või kehtestada Euroopa Regionaalarengu Fondi määra puhul hoonete energiatõhususega seotud künniseks vähemalt 10%.

  Fiona Hall (ALDE). – Proua juhataja, ikka ja jälle keskendutakse energiatõhususe teemalises arutelus sellele, et võiks saavutada palju rohkem – ja kiiremini –, kui vaid saaks kasutada eelrahastamist. Seepärast on niivõrd oluline pakkuda Euroopa Regionaalarengu Fondi rahalisi vahendeid energiatõhususe jaoks mitte vaid EL 12-s, vaid ka EL 15-s.

Märkimisväärsetest edusammudest hoolimata on Ühendkuningriigi elamumajandusminister möönnud, et praegustest eluasemetest vaid 1% on piisavalt energiatõhus, et hoida ära kütusepuudust. Minu enda piirkonnas Kirde-Inglismaal on iga kümnes maja tunnistatud ülimalt terviseohtlikuks, sest need on jahedad ja lasevad tuult läbi.

Seega avaldan heameelt selle muudatuse üle ning kutsun kõiki liikmesriike ja piirkondi kasutama seda uut paindlikkust täiel määral ära. Et lahendada kliimamuutuse, kütusepuuduse, tööpuuduse ja energiajulgeolekuga seotud probleeme, julgustan sarnaselt proua Ţicăuga komisjoni tõstma praeguseid protsendimäärasid kiiresti märkimisväärselt kõrgemale, nagu soovitas tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon teisipäeval oma uuestisõnastamise hääletusel.

  Catherine Stihler (PSE). – Proua juhataja, sooviksin tänada raportööre. Et tuua töö kaotanud isikud võimalikult kiiresti tagasi tööturule, peavad liikmesriigid ühe meetmena paljudest leidma Euroopa struktuurifondide tõhusama kasutamise viisid, mis aitaksid üleilmse majanduskriisi tõttu kannatanuid.

Huvitav on see, et me arutame seda teemat G20 kohtumise eel. G20 on võimeline alustama üleilmsete finantseeskirjade koostamise protsessi, mida me vajame, et vältida sellise majandusviletsuse kordumist.

Me peame muutma töökohad ja sotsiaalküsimused Euroopa valimiste põhiteemaks. 25 miljonit inimest kogu ELis, kes kaotavad aasta lõpuks töö, peaksid olema Euroopa Parlamendi tegevuse keskmes, et majandus hakkaks taas toimima ja inimesed leiaksid uuesti tööd.

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. − (FR) Proua juhataja, esiteks sooviksin tänada proua García Pérezi, proua Jönsi ja härra Angelakast, kes on esitanud suurepärased raportid, ning kõiki sõna võtnud parlamendiliikmeid.

Suuremas osas neist sõnavõttudest on toetatud komisjoni välja pakutud meetmeid ja rõhutatud nende olulisust tõhusal võitlusel Euroopa majanduskriisi mõjudega. Soovin komisjoni nimel teid selle eest tänada.

Teie sõnavõtud on näidanud Euroopa Parlamendi soovi pakkuda Euroopa Liidule vahendeid, mis aitaks võidelda kriisi mõjudega kohapeal. Olete toonitanud vajadust tegutseda kiiresti ja see on meie eesmärk. Eesistujariik Tšehhi, keda ma soovin tänada toetuse eest, on samuti otsustanud lubada need määrused nii kiiresti kui võimalik lõplikult vastu võtta.

Kui teha põhjendatult optimistlikke oletusi, siis võiksid uued määrused jõustuda lähinädalatel ja avaldada seega kiiret mõju rakenduskavadele. Eelkõige ettemakseid võidaks teha täies ulatuses mai alguses.

Lisaks on teistes sõnavõttudes nõutud nende meetmete kohaldamise range seire juurutamist ja saavutatud tulemusi kajastava aruande esitamist 2010. aastal. Komisjon on võtnud selle kohustuse ja see on kirjas avalduses, mille ma esitasin eesistujariigile.

Seega kuluks Euroopa institutsioonidel vaevalt neli kuud, et see õigusaktide pakett ette valmistada ja heaks kiita. Ma peatuksin ka energiatõhususe küsimusel, mida on mitmes sõnavõtus tõstatatud.

Tahan juhtida Euroopa Parlamendi tähelepanu sellele, et juunis toimub liikmesriikide korraldusasutuste seminari raames sel teemal töötuba. Me palume liikmesriikidel kirjeldada meile oma plaane seoses 2009. aasta lõpuks koostatavate strateegiliste aruannete jaoks kuluva ümbertöötamise ajaga.

Praegust asjade käiku arvestades on liikmesriikide endastmõistetav ülesanne määrata kindlaks energiatõhususe kriteeriumid ja abikõlblikud meetmed. See ongi subsidiaarsus. Ent on tõsi, et arutusel on energiatõhususe direktiiv ning kui see on vastu võetud, siis tuleb seda muidugi kohaldada. Peale selle ühinen rõõmuga nende parlamendiliikmetega, kes rõhutasid, et hoonete energiatõhususe alased teadusuuringud toovad kahekordset kasu, luues töökohti, võimaldades meil seejärel valmistuda tulevikuks ja aidates lahendada globaalse soojenemisega seotud probleeme.

Samuti soovin öelda, et lisaks sellele kriisile, mis on omal viisil kujundanud väga tiheda koostöö institutsioonide vahel, on ilmselgelt üha tähtsam, et me suudaksime luua komisjoni ja Euroopa Parlamendi vahel partnerluse, mis põhineb väga suurel usaldusel. Komisjon on üritanud olla majandus- ja finantskriisi leevendamisel oma ülesannete kõrgusel ning samal ajal soovinud saada kasu sellest interaktiivsest arutelust liikmesriikide ja Euroopa Parlamendiga, et reageerida nende menetluste ja poliitikasuundade lihtsustamise nõudele.

Muidugi oleks võinud taastamiskava raames esitada täiendavaid ettepanekuid. Neid kõiki ei ole käsitletud, aga need aitavad kaasa arutelule, mille komisjon kavatseb algatada, et tugevdada taastamiskava mõju ja pakkuda projekte haldavate riikide ametiasutustele lisavõimalusi. Seepärast lõi komisjon novembris lihtsustamise töörühma. Rühma töö tulemusel on koostatud juba komisjoni rakendusmääruse muutmise projekt. Sellele võivad järgneda teised ettepanekud muuta üldmäärust ja iga fondi eraldi puudutavat määrust.

Proua juhataja, daamid ja härrad, ilmselgelt on kõik selle arutelu käigus tehtud märkused väga kasulikud ja lisamärkused on samuti oodatud. Ma sooviksin tänada Euroopa Parlamenti tema kindla eelkõige otsuse eest hakata lahendama kriisi tekitatud tõsiseid probleeme kiiremini.

Euroopa Regionaalarengu Fondi määruse eelnõu muudatusettepanekutest, mille esitas proua Schroedter, on kolm seotud põhjendustega ja üks sisuga. Mis puutub põhjendustesse – muudatusettepanekud 8–10 – siis ei oleks nende lisamine muutnud komisjoni esitatud ettepanekute üldist meelelaadi, küll aga oleks see pikendanud määruse vastuvõtmise menetlust.

Sisu puudutava muudatuse puhul ei ole komisjon sellele põhimõttele vastu. Ent selle eesmärk on võtta vastu mehhanism, mida ei olnud lisatud nõukogu kompromissteksti, sest seda oli raske liikmesriikides rakendada.

Soovisin neid punkte selgitada ja tegingi seda nüüd oma sõnavõtu lõpus. Soovin veel kord tänada Euroopa Parlamenti, sest ta on lasknud meil kiiremini tegutseda, et panna piir kriisi valusatele tagajärgedele, mida mõned teist nimetasid ja väga täpselt kirjeldasid.

  Iratxe García Pérez, raportöör. − (ES) Härra volinik, tahaksin tänada teid tänase arutelu kohta antud selgituste eest. Arvatavasti te teate, et Euroopa Parlamendi peaaegu täielik üksmeel täna seoses äsja arutelul olnud ettepanekuga ei ole puhas juhus.

Tegelikult on see märk poliitilisest tahtest, nagu meie kolleeg proua Creţu kommenteeris, mis näitab, et me saame praegusele kriisile lahendusi otsides anda oma osa. See kriis põhjustab Euroopa kodanike jaoks tegelikult väga raskeid olukordi ja vaesust.

Lisaks on see pannud proovile meie vastutustunde, nagu te ka ise rõhutasite; ma kordan, see on vastutustunde proovilepanek, sest me teadsime, et täna meile esitatud ettepanek oleks võinud vahest parem olla. Me oleksime võinud lisada ettepanekusse teisi tahke, kiirendada või lihtsustada menetlusi, aga me teadsime, et nende meetmete võimalikult tempokaks rakendamiseks pidid need raportid jääma selliseks, nagu nad praegu on.

Seetõttu sooviksin komisjonile esitada vaid ühe palve: nüüd, mil meil on muudetud kava formaalsuste lihtsustamiseks, nagu on öeldud, loodan ma, et Euroopa Parlamendil on arutelus ja nende uute algatuste kavandamisel edaspidi suurem roll. Ma esitan selle nõude nii Euroopa Parlamendi kui ka kohalike haldusasutuste nimel, kes tegelevad nende projektidega kohapeal, ning mõistan nende erivajadusi seoses mitmesuguste algatuste rakendamisega.

  Emmanouil Angelakas, raportöör. − (EL) Tänan teid, proua juhataja ja lugupeetud volinik. Mul on vaid mõned märkused selle kohta, mida just kuulsime.

Mul oli hea meel, lugupeetud volinik, teie väite üle, et ettemakseid hakatakse ilmselt tegema mai alguses, ning seetõttu eeldan, et need muudatusettepanekud avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas mõistliku aja jooksul kas kahe, kolme või nelja nädala pärast alates homsest, nii et neid saaks kohaldada, nagu te mainisite. See on mu esimene märkus.

Teiseks soovin öelda, et te peate uue ametiaja jooksul kiirelt tegutsema, muutes ja lihtsustades teisi määrusi, nagu parlamendiliikmed on juba öelnud, ning et Euroopa Parlament soovib nende määruste analüüsimisel, hindamisel ja koostamisel aktiivselt osaleda.

Pean ütlema, et meil oli palju ettepanekuid ja mõtteid, aga küsimuse kiireloomulisust silmas pidades leidis enamik meist parlamendikomisjonis ja parlamendis, et selliste muudatusettepanekute väljapakkumine ei oleks hea mõte.

Kuna kuulsime, et eluasemetes taastuvenergia allikate jaoks mõeldud vahendite kasutamise lubatud määr tõuseb, siis pean ütlema, et meie andmete põhjal kasutavad uued liikmesriigid praegu vaid 1–1,5% vahendeid, mis tähendab, et võib esineda mitmeid raskusi. Ma arvan, et Euroopa Regionaalarengu Fondi eraldatud maksimaalne määr 4% on piisav, ning loodan, et seis paraneb.

Samuti avaldan heameelt teie märkuse üle, et esitate 2010. aasta teisel poolel aruande taastamiskavade kohta, tuginedes liikmesriikide esitatud programmidele.

Lõpetuseks sooviksin toonitada, lugupeetud volinik, et menetluste keerukus on esimene probleem, millega liikmesriigid ja piirkonnad satuvad nende kohaldamisel silmitsi. Menetlusi tuleb viivitamata lihtsustada. Usun, et ka teie aitate selles suunas liikuda ja Euroopa Parlament toetab teid.

  Juhataja. – Ühisarutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Šarūnas Birutis (ALDE), kirjalikult. – (LT) Praegune finantskriis ja majandussurutis avaldavad avaliku sektori eelarvele negatiivset mõju. Enamikus liikmesriikides on majanduskasv oluliselt aeglustunud ning mõnedes on koguni majandusseisak. Tööpuuduse näitajad on hakanud halvenema. Kui tekib selline olukord nagu majandussurutis, siis on väga tähtis kasutada Euroopa Sotsiaalfondi ulatuslikult, et lahendada töötute ja eelkõige tugevaimalt mõjutatud isikute probleeme.

Väga tähtis on, et Euroopa Sotsiaalfondi neli põhilist tegevusvaldkonda jääksid samaks:

– töötajate ja ettevõtete kohanemisvõime suurendamine;

– paremate tööhõivetingimuste loomine, töötuks jäämise vältimine, töövõimelise ea pikendamine ja tööturul aktiivsema osalemise edendamine;

– sotsiaalse kaasatuse tõhustamine, soodustades sotsiaaltoetust saavate inimeste integreerimist tööturule ja võideldes diskrimineerimise vastu;

– partnerluse edendamine reformide elluviimiseks tööhõive ja lõimimise valdkonnas.

  Sebastian Valentin Bodu (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Euroopa majanduse taastamiskava laiendamine või täpsemalt Euroopa Regionaalarengu Fondi määruse läbivaatamine pakub arvukaid võimalusi ELi liikmesriikidele, seda enam, et üleilmne majanduskriis toob kaasa riikide majanduskasvu aeglustumise. Uus meede, mis on pakutud välja raportis Euroopa Regionaalarengu Fondi määruse läbivaatamise kohta, mis käsitleb investeeringuid eluasemete energiatõhususse ja taastuvenergia kasutamisse kõigis liikmesriikides, soodustab uute töökohtade loomist ja parandab eluasemete energiatõhusust. Ühenduse energia- ja kliimastrateegia eesmärkide täitmine on väga tõsine küsimus, mille puhul ei tohiks võtta arvesse majanduskriisi ega muid kaalutlusi. Seoses sellega on Euroopa Regionaalarengu Fondi määruse läbivaatamise ettepanekutes tõhusalt ühendatud majanduskriisi mõjudega võitlemise meetmed (uute töökohti loomise, investeeringute suurendamise ja nii edasi kaudu) ning keskkonnakaitse meetmed (elamute soojustamise ja taastuvenergiasse investeerimise kaudu). Neil põhjustel leian, et eluasemete energiatõhususe ja taastuvenergia alaste investeeringute teemaline raport on tähtis samm ELi jaoks ning ma olen kindel, et liikmesriigid suudavad seda võimalust maksimaalselt ära kasutada.

  Corina Creţu (PSE), kirjalikult. – (RO) Kriisi valusaid sotsiaalseid tagajärgi on kõigis liikmesriikides aina rohkem tunda. Eriti töökohtade vallas oleme olukorras, mis halveneb kiirelt igas liikmesriigis. Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni peasekretär tõstab esile asjaolu, et hinnanguline töötuse määr võib ELis ja USAs tõusta sel aastal 10%ni. See on murettekitav kasv, sest jaanuaris oli keskmine määr ELis 8%.

Kuigi Rumeenias on ametlik tase Euroopa keskmisest madalam, tõusis töötuse määr eelmisel aastal 1%, jõudes 5,3% tasemele. Ent me eeldame selle määra kiiremat kasvu, sest aina rohkem äriühinguid on sunnitud hakkama koondama ning meie välisriiki asunud kaasmaalased tulevad töökoha kaotuse tõttu koju tagasi.

Et olukord ähvardab halveneda ja tuua kaasa sotsiaalse ebavõrdsuse järsu tõusu, mida me ei pruugi suuta enam kontrollida, siis soovin rõhutada vajadust pöörata suuremat tähelepanu töötutele, kes on praeguse kriisi ajal meie hulgas kõige rohkem mõjutatud ja haavatavad.

  Dragoş Florin David (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Avaldan heameelt komisjoni ettepaneku üle muuta Euroopa Regionaalarengu Fondi määrust nii, et kõik liikmesriigid ja piirkonnad Euroopa Liidus saavad struktuurifondide abil investeerida meetmetesse, mis on seotud eluasemete energiatõhususe ja taastuvenergiaga.

Kehtiva määruse alusel juba toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist meetmeid eluasemesektoris, sealhulgas energiatõhususe valdkonnas, kuid ainult uute liikmesriikide (EL 12) puhul ja teatavatel tingimustel.

Liikmesriikide jaoks on tähtis, et neil võimaldataks muuta oma prioriteete ja kavandada ümber oma rakenduskavad, et rahastada soovi korral meetmeid asjaomases valdkonnas.

Pidades silmas, et igale liikmesriigile antavast Euroopa Regionaalarengu Fondi kogueraldisest kuni 4% võib kasutada olemasolevate eluasemete energiatõhususe parandamise ja neis taastuvenergia kasutamisega seotud kuludeks, siis tuleks seda ülemmäära tõsta 15%ni, et selle valdkonna investeeringud avaldaksid suurimat võimalikku mõju Euroopa Liidu kodanikele.

Tahan lõpetuseks õnnitleda raportöör Emmanouil Angelakast tema panuse eest sellesse raportisse.

  Rumiana Jeleva (PPE-DE), kirjalikult. – (BG) Üheskoos jõudsime sellesse kriisi ja üheskoos peame sellest ka välja tulema. See tähendab, et me peame tegema koostööd nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Ent meil tuleb esmalt lõpetada oma töö siin Euroopa Liidus, täpsemalt Euroopa Parlamendis, kus on esindatud kõigi Euroopa kodanike huvid.

Euroopa Komisjoni ettepanekud, mida me täna arutame, on mõeldud Euroopa majandusele uue hoo andmiseks, samuti majanduse väljaaitamiseks surutisest. Struktuurifondide määruse muudatusettepanekud ühtekuuluvuspoliitika arvessevõtmise kohta võimaldavad meil anda investeeringutele uue tõuke ja taastada majanduse usaldusväärsuse.

Need muudatusettepanekud on eriti asjakohased riikide jaoks, kus Euroopa vahendite kasutamise määr on madal. Ent seda on võimalik saavutada vaid siis, kui vastavad riikide haldusasutused kohaldavad samuti hea haldustava ja partnerluse üldnorme. Me peame tegema lõpu ebatõhusatele töömeetoditele ja korrumpeerunud tavadele, mida kahjuks endiselt kasutatakse.

Me peame reageerima nüüd ja koos. Mina kui PPE-DE raportöör kutsun teid üles toetama Euroopa Komisjoni ettepanekut muuta Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi määrust, mis on seotud teatavate finantsjuhtimist käsitlevate sätetega.

  Zbigniew Krzysztof Kuźmiuk (UEN), kirjalikult. – (PL) Seoses Euroopa fondide teemalise aruteluga sooviksin juhtida tähelepanu neljale komisjoni ettepanekule, mille eesmärk on kiirendada abisaajate jaoks finantsvahendite ja struktuurifondide kasutamist.

1. Euroopa Investeerimispangalt ja Euroopa Investeerimisfondilt saadavate toetuste suurendamine struktuurifondidega kaasrahastatavate projektide jaoks.

2. Kulude abikõlblikkusega seotud menetluste lihtsustamine tagasiulatuvalt alates 1. augustist 2006, arvates näiteks abisaaja mitterahalise panuse abikõlblike kulude hulka.

3. Struktuurifondidest osamaksete suurendamine 2%, võimaldades seega täiendavate osamaksete maksmist summas 6,25 miljardit eurot aastal 2009.

4. Muude meetmete hulgas suurprojektidega seotud kulude kiirendamine, võimaldades abisaajatel esitada väljamaksetaotlusi kulude kohta, mis tehti enne, kui Euroopa Komisjon projekti heaks kiitis.

Kõik eelnimetatud muudatused suurendavad abisaajate likviidsust. Need väärivad kindlat toetust ja tuleks ellu viia võimalikult kiiresti. Sama kehtib lihtsustamissätete kohta.

  Adrian Manole (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Uuringute kohaselt on Rumeenia üks suuremaid elektritarbijaid Kesk- ja Ida-Euroopas. Energiahalduse parandamine võib olla otsene tegur, mis mõjutab majanduskasvu, vähendab saastet ja säästab ressursse, nii et neid kasutatakse tootlikumalt.

Et jõuda selle olukorrani Rumeenias, tuleb elanikkonda teavitada majanduslikust kasust, mida võib saavutada energiatõhususe juhtimise tavade kaudu; selleks võib kõnesolevat eesmärki silmas pidades pakkuda konsultatsioone kõigile neile, kes on huvitatud Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendite kasutamisest uusimateks energiasäästmise meetoditeks.

See lihtsustab kodutarbijate elu, vähendades samal ajal energiaarveid, toetades tõhusat energiakasutust kogu energiaahelas ning kontrollides vastavust kehtivatele energiatõhususe õigusaktidele. Just see määrab otsustavalt energiatootmisel põhineva energiapoliitika ümberkujundamise aktiivseks poliitikaks, mis põhineb energia säästmisel, eesmärgiga hoida selle kaudu ressursse kokku.

  Alexandru Nazare (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Olen rahul, et astume lõpuks konkreetseid samme, mis vähendavad bürokraatiat Euroopa vahenditele ligipääsemisel. Ent kahju on sellest, et alles siis, kui kriis on käes, esitatakse ettepanekud lihtsamate ja paindlikumate Euroopa fonde reguleerivate määruste kohta.

Tahaksin rõhutada üht tähtsat tahku nendes määrustes: see on hoonete energiatõhususe investeeringute künnise tõstmine. Riikides, mis on kogenud süsteemset linnastamist ja pealesunnitud industrialiseerimist, mõjutab hoonete energiatõhususe probleem miljoneid inimesi. Siiani on neist fondidest leidnud rakendust väga väike osa, aga ma arvan, et vaid kaks aastat praegusest rahastamise programmiperioodist on meie jaoks liiga lühike aeg, et saada täpne ülevaade vahendite kasutamise ulatusest. Seetõttu pidi seda künnist tõstma, arvestades suurt hulka abisaajaid ja võimalust luua töökohti. Rumeenia jaoks jääb see probleem siiski alles senikauaks, kuni komisjoni nõudel on need meetmed abikõlblikud vaid kasvupesadeks valitud linnades. Loodan, et komisjon täidab ka oma lubadust rääkida uuesti läbi teatavad rakenduskava üldsuunad, mis on juba heaks kiidetud, nii et vahendeid saaks ümber jaotada nende meetmete jaoks, mis pakuvad majanduskasvuks paremaid võimalusi.

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Kõnealuse raporti teemaks olev määruse ettepanek on näide sellest, kuidas Euroopa raha saab „panna tööle”, et tuua suuremat kasu Euroopa kodanikele.

Niiviisi on võimalik saavutada märkimisväärseid tulemusi, suurendamata eraldatud vahendeid või võtmata meetmeid, mis avaldavad mõju ühenduse eelarvele, teisisõnu lihtsalt mängureegleid parandades.

Sooviksin rõhutada, et Rumeenias, riigis, mida ma esindan, aitavad need muudatusettepanekud kahekordistada ühenduse vahendeid, mida saab investeerida korterelamute küttesüsteemide renoveerimisse.

Need vahendid täiendavad väga kiiduväärt programmi, mille on käivitanud Rumeenia valitsus korterelamute küttesüsteemide renoveerimiseks.

Mida see kõik tähendab? Esiteks väiksemat energiakadu. Teiseks lisamõjuna energiaimpordi vähenemist. Ja kolmandaks samuti lisamõjuna inimeste küttekulude vähenemist korterelamutes.

Loodan, et see on alles algus ja et Euroopa Liit toetab veelgi suuremaid investeeringuid energiatõhususse.

Olen toetanud seda ideed sellest saadik, kui sain Euroopa Parlamendi liikme mandaadi. Seetõttu hääletan homme Angelakase raporti ja komisjoni algatatud määruse ettepaneku poolt.

  Nicolae Vlad Popa (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Angelakase raport toob kaasa eluasemete energiatõhususe ja taastuvenergia alaste investeeringute abikõlblikkuse tingimuste kauaoodatud lihtsustumise. Kindlate määrade ja kindlasummaliste maksete kasutamise laiendamine parandab struktuurifondide igapäevast juhtimist.

Euroopa Regionaalarengu Fondi määruse artikli 7 muudatusettepanek, mis võimaldab ELi liikmesriikidel investeerida struktuurifondide abiga eluasemete energiatõhususe ja taastuvenergia meetmetesse, on väga teretulnud mitte ainult praeguse majanduskriisi oludes. EL 27 jaoks on Euroopa Regionaalarengu Fondile juurdepääsu hõlbustamine järgmine samm selle suunas, et 2020. aastal pärineb 20% Euroopa energiast taastuvatest allikatest.

Alates ELiga ühinemisest on taastuvenergia ja energiatõhusus olnud ka Rumeenia jaoks kohustuslikud eesmärgid. Selle tulemusena muudetakse eluasemete küttesüsteemide renoveerimise õigusnorme nii, et 50% vajaminevatest vahenditest katab riik, omanikud maksavad vaid 20% kuludest ning kohalikud omavalitsused 30%. Kui tuua mõned näitajad, siis 2008. aasta lõpuks on renoveeritud 1900 korteri küttesüsteem. 2009. aastaks eraldab Rumeenia regionaalarengu ja elamumajanduse ministeerium 130 miljonit eurot küttesüsteemide renoveerimiseks, kusjuures abisaajate hulgas on lasteaiad, koolid ja vanadekodud.

  Theodor Dumitru Stolojan (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Avaldan heameelt Euroopa Komisjoni algatuse üle muuta mõnesid struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi finantstingimusi nii, et liikmesriikideni jõuaks kiiremini ja rohkem raha. Ma arvan, et Euroopa Komisjon peaks neid püüdlusi jätkama ka algatustele JASPERS, JEREMIE, JESSICA ja JASMINE eraldatud finantsvahendite suurendamisega, sest need on osutunud tõhusaks, kiirendades uute liikmesriikide juurdepääsu Euroopa vahenditele.

  Margie Sudre (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Kolme struktuurifonde käsitleva määruse läbivaatamine tagab Euroopa Liidu piirkondades suurema paindlikkuse neile eraldatud eelarvete juhtimisel ja kavandamisel Euroopa majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuspoliitika alusel.

Need sätted võimaldavad piirkondadel neile pakutavat rahastamissuutlikkust suurendamata oma prioriteedid ümber vahetada, et keskendada Euroopa maksed projektidele, mis pakuvad suurimaid võimalusi majanduskasvuks ja tööhõiveks.

Piirkonnad saavad seega Euroopa Regionaalarengu Fondi kaasrahastamisest kasu, et investeerida kõigi kategooriate eluasemete energiatõhususse eesmärgiga töötada välja programmid, mille kaudu saab pakkuda elamutele soojustusvõimalusi või päikesepatareisid.

Euroopa majanduskasvu pidurdumisega silmitsi olles avaldan heameelt uue võimaluse üle kiirendada piirkondliku abi eraldamist ja lihtsustada nende eraldatud vahendite kasutamise eeskirju, et suurendada likviidsust, mis võimaldaks rakendada uusi projekte sujuvalt reaalmajanduses.

Väga tähtis on, et ülemereterritooriumide assamblee États généraux de l’Outre-mer, mis vastutab uute eri piirkondadele omaste arenguvõimaluste kindlakstegemise eest Prantsuse ülemeredepartemangudes, julgustaks meie äärepoolseimate piirkondade kohalikke omavalitsusi haarama võimalusest kasutada viivitamata ära ühenduse poliitika mõju enda territooriumil.

  Csaba Sándor Tabajdi (PSE), kirjalikult. – (HU) Majanduskriisi tagajärjel on kaotanud töökoha mitusada tuhat inimest Euroopa Liidus ja rohkem kui kakskümmend kaks tuhat Ungaris. Kõigis Euroopa riikides kasvab tööpuudus ülikiiresti. Majanduskriis on minemas üle tööhõivekriisiks ning uuringute kohaselt tunnevad Euroopa kodanikud praegu suurimat muret töökoha kaotuse pärast. Kõige tõhusam Euroopa Liidu vahend tööpuudusega võitlemisel on Euroopa Sotsiaalfond, mille eeskirju me praegu märkimisväärselt lihtsustame, et makseid kiirendada.

Euroopa Komisjoni esitatud muudatusettepanekud vähendavad bürokraatiat seoses selle rahastamisallika kasutamise ja maksete kiirendamisega. Ülemmäär 50 000 eurot, eelnevalt kokkulepitud kindlasummalised maksed ning range eel- ja järelkontroll viivad vahendite kuritarvitamise võimalused miinimumini. Selle meetmega on Euroopa Komisjon taas näidanud, et piiratud finantsressurssidest hoolimata oskab ta loovalt tegutseda.