Istungi stenogramm

Kolmapäev, 1. aprill 2009 - Brüssel

18. Ühenduse viisaeeskiri (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni nimel Henrik Laxi koostatud raport (A6-0161/2008) ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (KOM(2006)0403 – C6-0254/2006 – 2006/0142(COD)).

  Henrik Lax, raportöör. – (SV) Härra juhataja, ühenduse viisaeeskirjaga tahetakse ühtlustada viisamenetlust kogu Schengeni viisaruumis ja muuta seda selgemaks. Kõiki viisataotlejaid tuleb kohelda võrdselt, olenemata sellest, missuguse Schengeni konsulaaresinduse poole pöördutakse. Tagatud peavad olema head haldustavad ja väärikas vastuvõtt ning hõlbustada tuleb ausate reisijate sisenemist.

Eeskirjad, millega kehtestatakse viisaomanikele nõue anda sõrmejäljed ning luuakse võimalus viisataotluste vastuvõtmist ja menetlemist ümber korraldada, kiideti heaks juba eelmisel korral eraldi raportiga, mille koostas Baroness Sarah Ludford. Need eeskirjad on kaasatud ühenduse viisaeeskirja ja moodustavad selle lahutamatu osa.

− Aitäh tiheda koostöö eest, Sarah.

(SV) Käesolev määrus, mille kohta esitatakse ettepanek, tuleks kehtestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahelise kaasotsustamismenetluse raames. Pärast peaaegu kolm aastat kestnud tööd, mis on hõlmanud pingelisi läbirääkimisi nõukoguga, on mul raportöörina hea meel esitada nüüd kompromisstekst, mille nõukogu kiitis heaks ja mis loodetavasti leiab ka parlamendi heakskiidu.

Ma soovin tänada eriti variraportööre proua Klamti, härra Cashmani, proua Ždanokat ja proua Kaufmanni tulemusliku koostöö ja tugeva toetuse eest läbirääkimistel. Parlamendikomisjoni ühehäälse toetuseta ei oleks parlament läbirääkimistel nii head tulemust saavutanud. Samuti soovin tänada komisjoni, kes esitas tugeva esialgse ettepaneku, mida oli meeldiv edasi arendada. Palju tänu ka eesistujariikidele Prantsusmaale ja Tšehhile, kes mõlemad näitasid üles tahet tunnistada probleemi, mida parlament soovis lahendada, ja võimet tulla parlamendile poolele teele vastu.

Alates komisjoni ettepanekust aitasid kõik kompromissettepanekud praegust olukorda parandada ja eesistujariigi Prantsusmaaga õnnestus meil kõige keerulisemad küsimused juba enne jõule lahendada. Ettevalmistamine ja läbirääkimised ei oleks mõistagi kulgenud nii edukalt, kui minu ja mu kolleegide tublid töötajad, parlamendikomisjoni sekretariaat ja fraktsioonide ametnikud ei oleks teinud nii suurepärast tööd. Ma soovin neid selle eest siiralt tänada.

Meie kolm kõige olulisemat saavutust on järgmised: esiteks see, et mitmekordseid viisasid mitte ainult ei või anda, vaid need peab andma, kui teatud kokkulepitud kriteeriumid on täidetud; teiseks see, et liikmesriigid võtsid kohustuse sõlmida üksteise esindamise lepingud, et viisataotlejad ei peaks ette võtma ülemäära keerulisi sõite pädevasse Schengeni konsulaaresindusse; kolmandaks see, et Schengeni viisaruumist ühtse välispildi andmiseks ja viisade väljastamise eeskirju käsitleva teabe edastamiseks luuakse ühine veebileht.

Pettumust valmistab asjaolu, et viisatasu ei saanud vähendada 60 eurolt 35-le. Pettumust leevendab aga see, et näiteks alla 25aastased isikud, kes esindavad organisatsioone seminaridel, spordi- või kultuuriüritustel, ja alla kuueaastased lapsed saavad viisa tasuta.

Ma soovin lõpetuseks öelda, et selle reformiga kehtestatakse kaks vahendit, mis on väga tähtsad tegurid, et Schengeni eeskirju ka tegelikkuses ühtselt rakendataks – esiteks viisainfosüsteem, mis on kõiki Schengeni riike hõlmav andmebaas ja mis tagab konsulaaresindustele reaalajas teabe selle kohta, kes on viisat taotlenud, kellele see on antud, kelle taotlus on tagasi lükatud ja missugused viisad on tagasi võetud, ja teiseks uuendatud kohalik institutsioonidevaheline koostöö eri riikide Schengeni konsulaaresinduste vahel.

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. – (FR) Härra juhataja, komisjon avaldab heameelt Euroopa Parlamendi ja mõningal määral ka nõukogu märkimisväärsete püüdluste üle. Need püüdlused peaksid võimaldama meil saavutada kokkuleppe esimesel lugemisel. Võttes arvesse üksmeelt, millest kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon andis kinnitust märtsi keskpaigas ja Coreper paar päeva enne neid, usun ma, et oleme selles küsimuses kahtlemata kokkuleppele jõudnud.

Ehkki tekst ei ole täiuslik ega täida kõiki meie esialgseid lootusi, toetab komisjon kompromissi täielikult. Me peame avaldama tunnustust ja kiitust Euroopa Parlamendile, kes püüdis saavutada ettepaneku kohta kokkuleppe esimesel lugemisel ja enne praeguse ametiaja lõppu.

See määrus ei muuda viisade väljastamise eeskirju selgemaks mitte ainult taotlejatele, vaid ka liikmesriikidele. Neid eeskirju kohaldatakse ka ühtlasemalt.

Komisjonil on hea meel, et kohustus põhjendada viisa andmisest keeldumise otsust ja eitava vastuse saanud taotlejate edasikaebamisõigus jäid tänu Euroopa Parlamendi toetusele peaaegu samasuguseks nagu esialgse ettepaneku tekstis.

Need menetlustagatised hoiavad ära selle, et viisa andmisest keeldumise otsuseid peetaks meelevaldseteks. Kui see kokkulepe seataks kahtluse alla, peaksime edasi tegutsema puuduliku korra ja näiteks ebaühtlaste eeskirjade alusel, millega ei oleks keegi rahul.

Ma soovin avaldada rahulolu läbirääkimistel saavutatud kompromissi üle, mis kõrvaldab puudused ja ebaühtluse praegustes eeskirjades. Mõistagi soovin tänada Henrik Laxi ja Euroopa Parlamenti. Ma olen veendunud, et heausksed reisijad saavad uuest viisaeeskirjast suurt kasu.

  Ewa Klamt, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (DE) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, ühenduse viisaeeskirja vastuvõtmine tähendab seda, et tulevikus väljastatakse Schengeni viisad – viisad, millega võib riigis viibida kuni kolm kuud – Schengeni viisaruumis kehtestatud ühtsete kriteeriumide alusel. Avatud piiridega Euroopa Liidul on seda sammu hädasti vaja. Samal ajal muudetakse selgemaks liikmesriikide kohustused viisataotluste läbivaatamisel. Üldiselt peavad taotlejad võtma ühendust liikmesriigiga, kus asub nende peamine sihtkoht. Meie fraktsioon avaldab heameelt selle üle, et sissesõiduviisade väljastamise nõuded ja kord kiirendavad sissesõitu paljude inimeste jaoks. Niiviisi koheldakse ELi saabuvaid ärireisijaid õiglaselt ja lisaks saavad sellest kasu kogu maailma puhkusereisijad, kes moodustavad kahtlemata suurima ELi tulevate reisijate rühma.

Seega ei ole me mitte ainult teinud võimalikuks viisataotluste kiiremat läbivaatamist, vaid taganud ka selle, et julgeolekukontrolliga hoitakse ära kuritarvitused. Et viisainfosüsteem loob tasakaalu julgeoleku ja viisaruumi sisenemise hõlbustamise vahel, võimaldab see liikmesriikide viivitamatut otsest juurdepääsu kõikidele olulistele viisa väljastamisega seotud andmetele. Seega lihtsustatakse taotluste läbivaatamist, kuid samal ajal suurendatakse viisade väljastamisega tulevikus julgeolekut, sest kasutatakse biomeetrilisi tunnuseid ehk fotot ja sõrmejälgi. Henrik Laxi ja nõukogu vahel saavutatud kompromissis on arvesse võetud parlamendi algset seisukohta ja meie fraktsiooni enamus toetab seda.

Ma soovin kasutada võimalust ja tänada veel kord siiralt Henrik Laxi tema panuse ja suurepärase koostöö eest viimase kolme aasta jooksul seoses selle väga keerulise ettepanekuga, millega luuakse Euroopa viisapoliitikale uus alus.

  Michael Cashman, fraktsiooni PSE nimel. – Härra juhataja, soovin tänada Henrik Laxi erakordse töö eest, mille ta ette võttis. Mul on Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni nimel hea meel öelda, et me toetame tema raportit täielikult. Samuti on meil hea meel, et oleme saavutanud enamiku oma eesmärkidest.

Ma olen rahul ka sellega, et kui töötasime koos teiega, Henrik, näitasite te üles kujutlusvõimet, mis on suurepärasele seadusandjale hädavajalik – te oskasite asetada ennast selle isiku asemele, kes hakkab teenuseid kasutama. Täpselt niiviisi lähenesite te teemale tervikuna. Just seepärast vaatasite te ühe kohalkäiguga menetluse, Interneti, mitmekordsete viisade ning alla 25aastaste isikute viisatasude vähendamise valdkondi – ma soovin, et saaksin ise seda eelist kasutada – ning lähenesite neile küsimusega, kuidas me saame muuta need kodanikele kasulikuks. See on suurepärane eeskuju kogu ülejäänud parlamendile. Me läheneme küsimustele sageli nii, et esitame muudatusettepanekuid, mis võivad teksti parandada ja sidusad olla, kuid kas see aitab kodanikke? See on alati olnud teie lähenemisviis.

Mul on hea meel öelda, et meil on olemas mitmekordsed viisad. Meil on olemas ka edasikaebamise võimalus. Me tegime Janiga – kui nimetada peadirektoraadi mõne liikme nime – tööd väga olulise põhimõttega, nimelt sellega, et kui viisast keeldutakse või kui keelatakse sisenemast Schengeni viisaruumi, ei tohi esitatud kaebus olla peatava toimega, vaid viisa andmisest keeldunud ametiasutus ise peab selle eest vastutama.

Ma soovin veel kord tänada raportööri ja samuti komisjoni selle eest, et nad sätestasid selle põhimõtte ettepanekus. Mul ei ole lisada muud, kui avaldada tänu oma ja teie meeskonnale ja iseäranis Renaud’le, kes istub külastajate rõdul. Oma meeskonnata ei saaks me oma tööd nii hästi teha. See on olnud suurepärane kolm aastat väldanud armusuhe ja mul on hea meel, et see hakkab lõpule jõudma, nagu lühiajaliste armusuhetega ikka juhtub.

  Sarah Ludford, fraktsiooni ALDE nimel. – Härra juhataja, minu määrus biomeetriliste tunnustega viisade kohta lisatakse kõnealusesse uude viisaeeskirja, nii et ma tunnen ennast veidi selle autorina. See toimib koos viisainfosüsteemiga, mille teemal ma raportöör olin.

Lõpptulemus ei paranda üksnes viisade turvalisust, vaid nagu teised ütlesid, suurendab ka viisataotlejate mugavust. See oli härra Cashmani eesmärk piirieeskirja puhul. Seega arvan, et Euroopa Parlamendi liikmed on nende kahe eesmärgi saavutamisele kaasa aidanud.

Ma loodan, et kuna biomeetriliste andmetega suurendatakse taotleja ja dokumendi vahelise seose usaldusväärsust, siis tähendab see, et väheneb nende inimeste arv, kelle vastuvõtmisest liitu põhjendamatult keeldutakse. Nagu härra Cashman ütles, on härra Lax teinud innukalt tööd, et parandada taotlejate teenindamist ja seega ka ELi kuvandit. 99,9% inimestest, kes Euroopa Liitu tulevad, teevad seda äri, reisimise ja turismi eesmärgil ning me soovime, et nad tuleksid, sest see soodustab majandustegevust, kuid kui nende teenindamine on halb ja neid ei kohelda hästi, ei teki neil ELi vastu sooje tundeid.

Härra Lax on teinud väga head tööd.

  Tatjana Ždanoka, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Härra juhataja, me oleme Henrik Laxile tänulikud tema parimate püüdluste eest saavutada kompromiss niisuguses ambitsioonikas projektis.

Fraktsioon Verts/ALE on endiselt seisukohal, et parlamendi esitatud muudatusettepanek oleks parim lahendus. Näiteks võib tekkida ja kindlasti tekib praktilisi probleeme peamise sihtkoha määramisega, selle asemel tegime meie ettepaneku anda viisade taotlemisel võimalus vabalt valida.

Nõukogu nõustus liikmesriikide kohustusega teha vaid koostööd. Kahjuks on viisatasu parlamendi pakutud 35 euro asemel 60 eurot. Loodetavasti loobutakse mõningatest nõuetest laste, üliõpilaste ja aktiivsete noorte suhtes ning tehakse neile soodustusi.

Ehkki me ei saavutanud kompromissi mitmekordse viisa automaatse väljastamise kohta, saavutasime vähemalt kohustuse väljastada niisugused viisad teatud tingimustel.

Õigus negatiivne otsus edasi kaevata on samuti suur edusamm. Praegu niisugune õigus paljudes liikmesriikides puudub. Et ma olen varem olnud inimõiguste aktivist, tahan härra Laxi selle sätte eest eriti tänada.

Mõistagi oli meie fraktsiooni jaoks biomeetriat käsitleva raporti sidumine viisaraportiga nagu tilk tõrva meepotis. Me oleme niisuguse ulatusliku biomeetria kasutuselevõtu vastu.

Siiski näeme viisapoliitikas mõningast paranemist ja seega toetame seda raportit.

  Sylvia-Yvonne Kaufmann, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (DE) Härra juhataja, ma soovin kõigepealt avaldada siirast tänu raportöör Henrik Laxile tema töö eest. Ta tegi algusest peale tihedat koostööd kõikide variraportööridega ja saavutas kahtlemata oma pühendumuse tõttu nõukogult parima võimaliku tulemuse.

Ühenduse viisaeeskiri on vajalik selleks, et tagada suurem ühtlus lühiajaliste Schengeni viisade menetlemises, ning eeskätt selleks, et parandada viisade väljastamise teenuseid ja ühtlasi seda, missugusena Euroopa Liitu kolmandates riikides tajutakse. Pärast kolm aastat väldanud tööd ühenduse viisaeeskirjaga ja keerulisi läbirääkimisi nõukoguga õnnestus lõpuks kompromiss saavutada. Ehkki mõningaid parlamendi nõudmisi ei suudetud läbi suruda, sisaldab ühenduse viisaeeskiri siiski palju täiendusi, näiteks seoses liikmesriikidevahelise koostööga. Eelkõige muudab see asjad lihtsamaks taotlejate jaoks, sest tagab neile suurema õiguskindluse ja läbipaistvuse.

Iseäranis oluline on, et igat viisa andmisest keeldumist tuleb edaspidi põhjendada ja et kõikidel taotlejatel on õigus taotluse tagasilükkamise otsus edasi kaevata. Kahjuks jäeti aga viisatasu muutmata ja see on endiselt 60 eurot. Isegi kui tulevikus vabastatakse rohkem inimesi viisatasust, ei saa tõenäoliselt väga paljud kolmandate riikide kodanikud 60 euro suurust tasu endale lubada ja see tähendab järelikult, et kahjuks ei saa inimesed Euroopa Liitu reisida.

Lõpetuseks soovin veel kord tänada raportööri ja kõiki kolleege viimase paari aasta jooksul tehtud suurepärase koostöö eest ja õnnitleda Henrik Laxi raporti puhul.

  Marian-Jean Marinescu (PPE-DE) . – (RO) Ühenduse viisaeeskiri hõlmab Schengeni viisade väljastamise menetluskorda ja tingimusi liikmesriikide jaoks ning sellega ühtlustatakse kehtivaid sätteid viisa andmisest keeldumise, selle pikendamise või tühistamise otsuse kohta.

Oluline on see, et liikmesriiki, millel puudub kolmandas riigis oma konsulaaresindus, esindab teine liikmesriik, kellel on asjaomases kolmandas riigis diplomaatiline või konsulaaresindus olemas. Eeskirjas tuleb arvesse võtta ühenduse sõlmitud kahepoolseid lepinguid, eriti lepinguid nende riikidega, mida hõlmab Euroopa Liidu naabrus- ja partnerluspoliitika, et hõlbustada viisataotluste läbivaatamist ja kohaldada lihtsustatud menetluskorda.

Ma arvan, et liikmesriikide õigus teha koostööd kaubanduslike vahendajatega ei aita viisataotluste läbivaatamise korda märkimisväärselt lihtsustada. Põhjus seisneb selles, et eeskirja kohaselt peavad viisataotlejad esitama esimese taotluse isiklikult, et nende biomeetrilised andmed saaks registreerida. Samuti on võimalus, et viisataotleja kutsutakse Schengeni viisa väljastamiseks vajaduse korral vestlusele.

Schengeni viisaeeskirja mõte Euroopa Liidu jaoks on luua ühtne väline kuvand, kohelda viisataotlejaid võrdselt ja kehtestada selged taotlemisest vabastamise kriteeriumid ja eeskirjad paljudele kolmandatele riikidele. Seepärast arvan, et on sobilik tuletada teile meelde Euroopa Liidu kohustust teha kõik selleks, et kolmandad riigid, kes ei nõua viisat ainult osalt liikmesriikidelt, kohtleksid ELi liikmesriike võrdselt. Meil ei saa olla kahte liiki Euroopa kodanikke, kui nad tahavad reisida näiteks Austraaliasse või Ameerika Ühendriikidesse.

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. – (FR) Härra juhataja, ma soovin vastata härra Marinescule, et mõistagi teen ma tööd selle nimel, et tagada vastastikkuse põhimõte kolmandate riikidega, ja minu viimane käik Washingtoni oli osaliselt sellega seotud.

Ülejäänu suhtes olen ma väga rahul, sest usun, et härra Lax on teinud väga head tööd ja talle on tasutud selle eest suure heakskiiduga. Soovin lisada, et muidugi on meil paljude riikide kohta olemas strateegia, mille eesmärk on hõlbustada viisade taotlemist, ning ma loodan, et selle strateegia abil saab viisade väljastamist lihtsustada võimalikult palju, eriti kolmandatest riikidest pärit noorte jaoks, sest arvan, et meil on suur huvi kergendada noorte tulekut Euroopasse.

Aitäh hea lähenemisviisi eest, mis aitas meil selle dokumendi valmis teha ja seega viisapoliitikat täiendada; selle eest ollakse kindlasti tänulikud.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub neljapäeval, 2. aprillil 2009.