Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Arutelud
Kolmapäev, 1. aprill 2009 - Brüssel EÜT väljaanne

19. Sõiduaja ja puhkeperioodide hindamine (arutelu)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on komisjoni avaldus sõiduaja ja puhkeperioodide hindamise kohta.

 
  
MPphoto
 

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. – (FR) Härra juhataja, ma loen ette komisjoni avalduse sõiduaja ja puhkeperioodide hindamise kohta.

Määrus (EÜ) nr 561/2006 jõustus ligikaudu kaks aastat tagasi, 11. aprillil 2007, ning sellega asendati sõiduaega ja puhkeperioode käsitlevad eeskirjad, mis olid püsinud muutumatutena rohkem kui kakskümmend aastat.

Alates määruse vastuvõtmisest on komisjon jälginud hoolikalt selle kohaldamist, sealhulgas kohtunud komitees ja komitee loodud töörühmades mitmel korral liikmesriikide, sektori ja liitude esindajatega.

Peagi avaldab komisjon kaks korda aastas esitatava aruande sotsiaalõigusnormide rakendamise kohta. Üks esialgseid järeldusi on see, et liikmesriikide poolt järelevalve eesmärgil tehtavaid jõupingutusi ja investeeringuid tuleb suurendada, et saavutada Euroopa õigusnormides ettenähtud tase.

Komisjon on muu hulgas töötanud välja suunised, mis avaldatakse kokkuleppel liikmesriikidega ja millega soovitakse tagada sõiduaegu ja puhkeperioode käsitlevate eeskirjade ühtlane kohaldamine, arvestades näiteks juhtumeid, mil juht peab hädaolukorra tõttu puhkeperioodi katkestama.

Komisjon teeb innukalt tööd ka digitaalse sõidumeeriku täiendamise nimel. Jaanuaris võeti vastu süsteemi turvalisust edendavate meetmete pakett. Liikmesriigid peavad niisiis töötama välja spetsiaalsed sõidumeeriku jälgimise seadmed.

Teist, sõidumeerikute tehniliste spetsifikatsioonide kohaldamise meetmete paketti arutatakse praegu komiteemenetluse raames. Need meetmed hõlbustavad juhtidel sõidumeeriku kasutamist, sest andmete käsitsi sisestamine muutub lihtsamaks.

Komisjon järeldab määruse kohaldamise jälgimise põhjal, et viimase kahe aasta jooksul on uus sõiduaega ja puhkeperioode käsitlev õigusakt osutunud tulemuslikuks. Seega veenis komisjon äsja kokkuleppel liikmesriikidega AETRiga (rahvusvahelisel autoveol töötava sõiduki meeskonna tööalane Euroopa kokkulepe) ühinenud riike alates 2010. aastast need uued eeskirjad kasutusele võtma. Liikmesriigid peavad aga mõistagi tagama, et neid sotsiaalõigusnorme kohaldataks Euroopas ühtlustatult.

Seda tahtsin ma komisjoni nimel Euroopa Parlamendile öelda ja nüüd kuulan ma hoolikalt parlamendiliikmete arvamusi.

 
  
MPphoto
 

  Corien Wortmann-Kool, fraktsiooni PPE-DE nimel.(NL) Härra juhataja, komisjoni tänase avaldusega oli väike segadus, kuid selge on see, et avalduse aluseks oli Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni esitatud suuliselt vastatav küsimus. See küsimus tulenes suurest murest, mida tuntakse määruse tegeliku rakendamise pärast, hoolimata komisjoni püüdlustest.

Kui ma sõidan ühes riigis minuti ettenähtust kauem, sest mul on vaja autot liigutada, võidakse mulle teises riigis mitu nädalat hiljem selle eest suur trahv määrata. See on üks näide probleemidest, millega juhid ja transpordiettevõtted on kokku puutunud. See võib põhjustada tohutuid probleeme näiteks siis, kui te sõidate mõned kilomeetrid edasi, et jõuda ohutusse parklasse (sest kõik parklad Euroopas on autodest tulvil) või et jõuda ööseks sobivasse parklasse.

Mul on hea meel, et olete algatanud mitmeid ettevõtmisi ja et te esitate oma aruande. Ma palun, et selles aruandes ei käsitleks te mitte üksnes sätete kehtestamist, vaid ka määrust ennast, ja et te jätkaksite kõiki aspekte hõlmava hindamisega, mis annab transpordiettevõtjatele võimaluse pöörduda teie poole muredega, millest ma äsja rääkisin. Seega on vaja kõikehõlmavat hindamist, et me näeksime, missuguseid parandusi tuleks teha.

Nende suuniste puudus, nagu mina nendest aru saan, on seni asjaolu, et neil puudub liikmesriikides õigusjõud. Kui juhid toetuvad nimetatud suunistele, võivad nad jääda tühjade kätega, sest need on juriidiliselt kehtetud – ja see on probleem. Volinik Barrot, võttes arvesse, kui hästi te seda teemat tunnete, on mul hea meel, et te asendate täna volinik Tajanit, ning ma loodan siiralt, et te saate anda meile lubaduse see kõikehõlmav hindamine läbi viia.

 
  
MPphoto
 

  Silvia-Adriana Ţicău, fraktsiooni PSE nimel.(RO) Euroopa õigusaktid, mis reguleerivad autoveo-ettevõtjate töö- ja sõiduaega ning puhkeperioode, ei puuduta mitte üksnes autoveosektori sotsiaalseid nõudeid, vaid ka konkreetselt liiklusohutust.

Kahjuks ei ole Euroopa Liidul õnnestunud liiklusõnnetuste vähendamiseks piisavalt ära teha. Liikmesriigid peavad muidugi transiitvedusid tõhusamalt kontrollima. Sotsiaalseid nõudeid käsitlenud raportöörina vaatasin ma läbi Euroopa Komisjoni koostatud esimese aruande; neid aruandeid oleks tulnud esitada kaks korda aastas. Kahjuks jäin ma sellega hiljaks, kuid täheldasin, et aruande kohaselt tegid mõned liikmesriigid kontrolli tegelikkuses sagedamini kui kehtestatud minimaalne määr, kuid teised liikmesriigid jätsid samas need kohustused täitmata.

Mul on hea meel, et härra Groschi raportis, mis käsitles juurdepääsu turule, õnnestus meil koos Euroopa Liidu Nõukoguga saavutada kompromisstekst; nimelt nõudsime, et ükski liikluskontroll ei tohi olla autoveo-ettevõtja kodakondsuse või elukohariigi alusel diskrimineeriv.

Volinik, me vajame kahtlemata turvalisi parklaid. On küll esitatud raporti projekt turvaliste parklate rajamise kohta Euroopa Liidu ja Venemaa piiri äärde, kui nendest kahjuks ei piisa. Liikmesriigid peavad turvalistesse parklatesse rohkem investeerima, sest kahjuks leiab 40% autoveo-ettevõtjate röövimistest aset just seal.

Samuti muutsime me eelarvet, et saaksime eraldada turvaliste parklate ehitamiseks suuremaid summasid. Ma arvan, et sõiduaega ja puhkeperioode reguleerivaid nõudeid saab täita üksnes siis, kui me loome autoveo-ettevõtjatele nendest sätetest kinnipidamiseks sobivad tingimused.

 
  
MPphoto
 

  Eva Lichtenberger, fraktsiooni Verts/ALE nimel.(DE) Härra juhataja, minu kolleeg Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioonist ütles, et asjaomane sektor on väga mures selle pärast, et kui keegi sõidab kas või ühe minuti ettenähtust kauem, tuleb tal selle eest nädalaid hiljem võib-olla maksta.

Kahjuks – minu arvates – võin teda rahustada. Esiteks on kontroll liikmesriikides väga leebe, enamikus liikmesriikides suhtutakse järelevalvekohustusse kergekäeliselt või eiratakse seda üldse. Teiseks on selles küsimuses kriminaalvastutusele võtmine alles lapsekingades, ehkki asjade seis on kohutav. Kui näiteks Inntali kiirteel peetakse kinni juht, kes on töötanud järjest 38 tundi, ei saa keegi öelda, et tal ei õnnestunud parklat leida; vastupidi, sageli avaldavad tööandjad juhtidele survet, et nad jätkaksid sõitmist, kuni on ümberkukkumise äärel. See on ohtlik kõikidele teistele liiklejatele. Ma ei pea hakkama süvitsi rääkima sellest, kui rängad on raskeveokite liiklusõnnetused.

Selle pärast muretsevad mõistagi ka kohalikud elanikud, sest mõned nendest sõidukitest võivad vedada ohtlikke kaupu, mis põhjustavad siis kahju. Seetõttu arvan, et piisav järelevalve nimetatud valdkonnas on ülimalt vajalik ja oluline – see on lausa eluliselt tähtis.

Teiseks arvan, et pidades silmas eriti digitaalse sõidumeeriku juurutamist, on rakendamine liikmesriikides kestnud juba piisavalt kaua, ning tasapisi, kuid kindlalt on kätte jõudmas aeg, mil tuleb võimaldada neil, kes tahavad kontrollida – juhtide, kohalike elanike, teiste liiklejate ja üldise liiklusohutuse huvides –, teha seda lõpuks tõhusamalt.

 
  
MPphoto
 

  Johannes Blokland, fraktsiooni IND/DEM nimel.(NL) Härra juhataja, tööaja ja puhkeperioodide määruse toimimise küsimus on viimaks täiskogu päevakorras. Alates määruse jõustumisest on selle kohaldamise üle sageli kurdetud ning tihti võib selle kohta kuulda sõnu „ebaselge” ja „ebamõistlik”. Selles valdkonnas tuleb midagi ette võtta. Määrus tuleb kiiresti läbi vaadata. Mida on vaja parandada? Õigusakt peab olema ettearvatav.

Ma ei toeta kõikide karistuste ühtlustamist. See peab jääma liikmesriikide pädevusse. Mida ma aga toetan, on selge, ettearvatav, mõistlik süsteem. See on ainus viis, kuidas hoiduda trahvidest, mis on mõttetult suured ja ebamõistlikud ning mille menetlemine võtab väga kaua aega. Praegune õigusakt hõlmab ilmselgelt võimalust diskrimineerida välisriigi veokijuhte, eriti Euroopa teedel, ja see on vastuvõetamatu. See probleem kujutab endast lihtsalt siseturu põhimõtete tõsist moonutamist.

Lõpetuseks toon teile lühikese näite praeguse sõiduaega ja puhkeperioode käsitleva määruse ebamõistlikkuse kohta. Juht, kes sõitis läbi Prantsusmaa, sai 750 eurot trahvi selle eest, et tal jäi täielikust puhkeperioodist 15 minutit puudu. Lisaks aga võttis trahvi menetlemine kuus tundi aega. See tähendas, et sel päeval ei olnud juhil võimalik koormat peale ega maha laadida ja sellega kaasnesid omakorda muud probleemid. Tegelik kahju, mis tekkis 15minutilise rikkumise eest saadud trahvi tõttu, oli 1750 eurot.

Komisjon peab liikmesriike, kes on niisugustes siseturu moonutustes süüdi, rangemalt kohtlema. Hollandlasena pean ma silmas peamiselt lõunasuunda.

 
  
MPphoto
 

  Marian-Jean Marinescu (PPE-DE) . – (RO) Euroopa liikluse kõrge ohutustaseme säilitamiseks ja reisijate kaitsmiseks on väga oluline, et autojuhid peaksid sõiduaega ja puhkeperioode käsitlevatest eeskirjadest kinni.

Euroopa Komisjon võttis 2009. aasta jaanuaris vastu meetmete paketi, millega tahetakse ära hoida sõidumeerikute väärkasutamine ja suurendada liikmesriikide võimalusi kontrollida sõiduaega ja puhkeperioode käsitlevate eeskirjade järgimist. Need meetmed on teretulnud, võttes arvesse nii seda, et tööaja registreerimise süsteemiga, peamiselt digitaalse sõidumeerikuga on aja jooksul tekkinud palju probleeme, kui ka seda, et kehtivaid õigusakte on peetud jäigaks ja raskesti kohaldatavaks.

Ma olen seisukohal, et üks olulisemaid aspekte, mida komisjonil tuleb silmas pidada, on väärtus, mis luuakse direktiivi nr 22/2006 ülevõtmisega liikmesriikide õigusaktidesse, ja määruse nr 561/2006 artikli 19 põhjal koostatud riiklike sätete ühtlustamine. Rumeenia on oma eelnimetatud kohustused täitnud, kuid on ikka veel liikmesriike, kes pole seda täielikult teinud, mistõttu tekivad probleemid karistuste asjakohase piiriülese kohaldamisega ja õigusrikkumistest tulenevate trahvide sissenõudmisega.

Pidades silmas liikmesriikide poolaastaaruandeid, mis käsitlevad viimast aruandeperioodi, ja vedajate esiletoodud probleeme, kutsun Euroopa Komisjoni üles kaaluma võimalust vaadata määrus nr 561/2006 läbi.

 
  
MPphoto
 

  Bogusław Liberadzki (PSE).(PL) Härra juhataja, me arutame veokijuhtide puhkeperioodide ja tööaja küsimust majanduskriisi ajal. Tuhanded autod on kasutud, sest neil pole tööd. Sama kehtib juhtide kohta. Peale selle on paljud firmad maksejõuetuks muutumise äärel. Härra Jarzembowskil, proua Wortmann-Koolil ja teistel selle küsimuse eest vastutavatel parlamendiliikmetel oli õigus, kui nad tõstatasid need kolm teemat, nimelt süsteemi keerukuse, usaldusväärsuse või ebausaldusväärsuse ning praegu kohaldatavate piirangute rakendamise viisi.

Puuduvad teaduslikud tõendid, et paindlikum kohaldamine, mis võimaldab teatud tingimustel tööaega konkreetsel nädalal pikendada, mõjuks liiklusohutusele halvasti, eriti siis, kui liikluskoormus väheneb. Vastupidi, on enam kui tõenäoline, et piirangute range kohaldamine ja sellega kaasnevate uute koormavate meetmete kehtestamine maanteetranspordile ohustab edaspidi seda sektorit. Ma soovin osutada iseäranis eurovinjeti süsteemile ja väliskulude sisestamise põhimõttele. Seda teemat tuleks tõepoolest arutada ja mul oleks hea meel kuulda komisjoni seisukohta selles küsimuses.

 
  
MPphoto
 

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. (FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, ma kuulasin kõiki sõnavõtjaid tähelepanelikult.

Ma ütleksin, et see määrus on praegu nn sissesõiduetapis – sest me räägime transpordist – ning see on ilmselgelt väga oluline nii liiklusohutuse seisukohalt kui ka sotsiaalsetel põhjustel. Ma tahaksin veidi rahustada neid, kes avaldasid muret asjaomase ameti pärast. Komisjon on teadlik Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastuvõetud määruse astmelisest rakendamisest. Ta teeb sotsiaalpartneritega ja liikmesriikide ekspertidega koostööd, et määruse saaks järk-järgult tõlgendamise vajaduste kohaselt ühtlustada.

Komisjon võttis tõesti 30. jaanuaril 2009. aastal vastu direktiivi, millega ühtlustatakse rikkumiste määratlusi, ning seoses karistustega on komisjonil vastavalt direktiivi 2006/22 artiklile 10 kavas avaldada asjakohane aruanne. Selles aruandes näidatakse, et trahvid erinevad liikmesriigiti, aga ka rikkumiste lõikes.

See oli siis esimene punkt.

Vastuseks proua Wortmann-Koolile, kes nimetas autojuhtide vajadust leida turvaline parkimiskoht ja nõudis nende arvu suurendamist, soovin öelda, et määruse järgi on võimalik turvalise parkimiskoha otsimiseks kauem sõita.

Nagu härra Liberadzki just ütles, on tõsi, et me ei tohiks kehtestada asjaomasele sektorile liiga palju piiranguid, kuid te teate ka, et määrusega tahetakse võimaldada sektoril ohutusriskidest hoiduda ning see on viis, kuidas tagada juhtidele mõningast kaitset teatud riskide eest, mida nad ise võtavad. Proua Lichtenberger tuletas meile meelde nende sätete olulisust liiklusohutuse mõttes.

Härra Marinescu, ma arvan, et me püüame pidevalt hinnata määruse rakendamist, kuid on kindel, et praegu ei saa me õigusnormide üle taas arutama hakata. Me peame andma aega, et nende määruste abil juurduksid uued harjumused, sellised, mis – ma olen veendunud – on kasulikud kogu sektorile, sest nad muudavad töötingimused ühtlasemaks ja paremaks ning tagavad autojuhtide eraelu austamise ja suurema ohutuse.

Muud mul lisada ei ole. Mõistagi annan ma teie tähelepanekud edasi härra Tajanile, et tal oleks võimalik tagada jätkuv hindamine rohujuure tasandil ning võtta sealjuures arvesse kõiki tähelepanekuid ja eriti, härra juhataja, täna õhtul sõna võtnud parlamendiliikmete asjakohaseid märkusi.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: GÉRARD ONESTA
asepresident

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika