Istungi stenogramm

Kolmapäev, 1. aprill 2009 - Brüssel

21. Hariduse andmine sisserändajate lastele (lühiettekanne)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on kultuuri- ja hariduskomisjoni nimel Hannu Takkula koostatud raporti „Hariduse andmise sisserändajate lastele” lühiettekanne (2008/2328(INI)) (A6-0125/2009).

  Hannu Takkula, raportöör. − (FI) Härra juhataja, Euroopa Liidu eetiline kohustus on tagada, et kõigil, sealhulgas sisserändajate lastel oleks õigus heale haridusele. Igal lapsel peab olema õigus saada haridus, mis peab vähemalt põhikooliastmes olema tasuta ja kohustuslik. Lastel peab olema võimalus saada üldharidus, kus neile antakse võrdsed võimalused arendada oma võimeid – isiklikku kriitikavõimet ning moraalset ja sotsiaalset vastutustunnet –, et neist saaksid kasvada tasakaalukad, vastutustundlikud ühiskonna liikmed.

Laste hariduse ja järelevalve eest vastutajad peaksid oma tegevuses juhinduma sellest, mis on laste jaoks parim. See saab mõistagi alguse kodust ja vanematest, kuid kool ja ühiskond peavad lapse kasvatamist samuti toetama, võimaldades õpilastel oma isiksust terviklikumalt arendada.

Ma olen mures viimasel ajal avaldatud uuringutulemuste pärast, mis käsitlevad sisserändajate lapsi. Nendes öeldakse, et mõnel pool on lastel väga keeruline koolis käia ja et mõningates ühiskondades on püütud asutada koole, mis on mõeldud üksnes sisserändajate lastele. Tagajärjeks on olnud mõistagi see, et perekonnad on võtnud lapsed kohalikust koolist ära, et nad ei peaks käima sisserändajate lastega samas koolis. See on kahetsusväärne olukord, mis on toonud kaasa sisserändajate laste kehva haridustaseme ja viletsad õpitulemused. Teiseks on sellest tulenenud õpetajate suur voolavus koolides, kus on sisserändajate laste suur osakaal.

Niisugust suundumust ei ole me soovinud; me peame looma tingimused, et sisserändajate lapsed saaksid ühiskonda parimal võimalikul viisil lõimuda. Samuti peame tagama koolidele piisavad vahendid ning siinjuures pean ma silmas piisavat hulka õpetajaid, aga ka piisavaid rahalisi vahendeid, me peame vastutama ka õpetajakoolituse ja lisaks õpetajate täiendusõppe arendamise eest. Et saaksime sisserändajate laste eest hoolt kanda terviklikult ja järjekindlalt, vajame kõikehõlmavat lähenemisviisi. Samuti vajame spetsiaalseid investeeringuid ja lisavahendeid õpetajakoolituse ja kogu haridussüsteemi jaoks.

Ma tean, et see küsimus kuulub iga liikmesriigi pädevusse, kuid me peaksime Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu poolse läbipaistva koordineerimisega julgustama liikmesriike tegutsema, sest minu arvates soovime me kõik, et sisserändajate lapsed saaksid hea hariduse ja võiksid ühiskonda lõimuda. Niimoodi saame hoiduda kahetsusväärsest sotsiaalse tõrjutuse suundumusest, mida me paljude sisserändajate laste puhul praegu näeme. Tegelikult toob see sageli kaasa töötuks jäämise ning veelgi halvemal juhul kuritegevuse ja mitmesugused muud soovimatud tagajärjed.

See tekitab muret ka seoses Euroopa Liidus kehtiva töötajate vaba liikumise põhimõttega – ühes ELi liikmesriigis elavad inimesed ei soovi minna teise riiki või välismaale tööle, sest neil ei ole võimalik tagada oma lastele seal head ja sobivat haridust ja kvaliteetset õpet. Seetõttu peame juhtima sellele teemale tähelepanu ning tegema kõik mis võimalik, et igas Euroopa Liidu liikmesriigis oleks iga lapse ja noore jaoks olemas sobiv, kõrgetasemeline ja kvaliteetne haridussüsteem.

Lapsed ja noored on meie tulevik, nad on meie kõige väärtuslikum vara. Nende nimi on Täna, mitte Homme, ja seepärast loodan, et suudame Euroopa Liidus jagada ühist põhimõtet, mille kohaselt on igal lapsel õigus terviklikule ja turvalisele homsele ning heale haridusele.

  Günter Verheugen, komisjoni asepresident. – (DE) Härra juhataja, austatud parlamendiliikmed, ma väljendan heameelt selle algatusraporti üle ja soovin eelkõige enda ja oma kolleegi volinik Figeli nimel tänada raportöör Hannu Takkulat ning kultuuri- ja hariduskomisjoni nende panuse eest.

Euroopa Komisjon jagab austatud parlamendiliikme veendumust, et järjest suurem hulk sisserändaja taustaga lapsi paneb enamikus meie liikmesriikides haridussüsteemi tõsiselt proovile.

Haridus on lõimumise võtmeküsimus. Oskuste omandamine on möödapääsmatu, kui me soovime tagada oma kodanikele tuleviku teadmistepõhises ühiskonnas – ühiskonnas, mida mõjutab järjest enam konkurents. Siiski on sama oluline, et kool kui sotsiaalse kogemuse pakkuja looks aluse teadmistele üksteisest ja vastastikkusele mõistmisele, mis on meie kooseksisteerimise võimaluste parandamiseks ülimalt oluline.

Praegu kogevad aga sisserändaja taustaga õpilased Euroopas märkimisväärseid probleeme. Sisserändajate laste ees on sageli kahekordne probleem: ühest küljest puudulik elukohariigi keele oskus ja teisest küljest kehv sotsiaalmajanduslik staatus. Võrreldes emakeelt kõnelevate lastega on sisserändajate laste õpitulemused tihti kehvad, nad jätavad sagedamini kooli pooleli ja kõrgkooli astujate protsent on nende hulgas väiksem.

Seetõttu rõhutatakse raportis õigesti, et sisserändajate lastele on tähtis anda piisavat abi elukohariigi keele õppimisel ja samas toetada nende emakeeleoskust ja kultuuriteadmisi. Osalemine koolieelses hariduses on samuti oluline, et saavutada tulemuslik kaasamine haridussüsteemi võimalikult varakult ning kõrvaldada sotsiaalmajanduslikud ja keelalased puudused. Õpetajatel peab igal juhul olema vajalik kvalifikatsioon, mis on mitmekultuurilises keskkonnas väga oluline. Liikuvus peab samuti olema õpetajakoolituse ja ametialase täiendamise põhiosis.

Mul on hea meel, et selles küsimuses valitseb nii suur üksmeel. Ma usun, et me kõik nõustume ka sellega, et peame nüüd oma head kavatsused ellu viima ja sisserändajate laste haridusalaseid võimalusi tõepoolest edendama. Seega peame toetama liikmesriike, et tagada kõigile kvaliteetne haridus ja samal ajal hoiduda tõhusalt õpilaste sotsiaal-majanduslikust segregatsioonist. Me peame aitama liikmesriike, et nad võimaldaksid koolidel ületada mitmesuguseid raskusi ja muuta mitmekultuurilise ühiskonna ja mitmekeelsuse proovikivid nende koolide eeliseks.

Mõistagi on koolisüsteemi sisu ja korraldus täielikult liikmesriikide pädevuses ning komisjonil ei ole kavas seda pädevust mitte kuidagi mõjutada. Siiski pean ütlema, et sisserändajate laste edukas kaasamine puudutab tervet Euroopat. Meil on üksteiselt palju õppida ja me saame üksteiselt palju õppida. Me oleme veendunud, et teie raport on oluline ettevõtmine, millega saame näidata, et kõnealuses valdkonnas saab liikmesriikide abistamiseks konkreetseid meetmeid võtta.

  Juhataja. – Päevakorrapunkti käsitlus on lõppenud.

Hääletus toimub homme.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Nicodim Bulzesc (PPE-DE), kirjalikult. – Hariduse ja rände teemad on üksteisega tihedalt seotud, sest nii ränne Euroopa Liidu sees kui ka sisseränne liitu on viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud ja on palju küsimusi, mida peaksime edaspidi põhjalikumalt kaaluma.

Ma toetan ka seisukohta, et direktiiv 77/486/EÜ on vananenud. Tuletagem meelde, et see direktiiv pärineb aastast 1977 ja Euroopa Liit on sellest ajast saati muutunud. Näiteks võib tuua minu kodumaa Rumeenia, mis liitus ELiga rohkem kui 20 aastat hiljem, ja ma arvan, et see direktiiv ei paku meie probleemidele lahendusi. Rändega seotud probleemide hulk on viimastel aastatel järsult suurenenud ja ma toetan härra Takkula mõtet selle direktiivi muutmise kohta. Ma läheksin isegi veel kaugemale ja teeksin ettepaneku töötada välja uus direktiiv, milles käsitletaks sisserändajate laste haridust.

  Corina Creţu (PSE), kirjalikult. – (RO) Rände, sealhulgas ELi-sisese rände järjest suurenev osakaal toob kaasa mitmesuguseid kultuurilisi, majanduslikke ja ühiskondlikke tagajärgi. Seepärast on väga oluline tagada sisserändajatele võrdsed võimalused ja pöörata suuremat tähelepanu võitlusele nende diskrimineerimise vastu. Seoses sellega räägib enda eest romide olukord – nende probleemid kujutavad endast erijuhtumit, mis kuulub keerukuse tõttu omaette klassi.

Samuti soovin ma juhtida tähelepanu tööjõu liikumisest tulenevatele tagajärgedele – raskustele, mida kogevad välismaal töötavate vanemate lapsed, kui nad püüavad välisriigi hariduskeskkonda sisse elada.

Seetõttu võib laste kiireima võimaliku lõimumise toetamine aidata suuresti takistada sisserändajate nn getostumist, eriti kuna on täheldatud, et sisserändajate laste haridustase ning sotsiaalne ja majanduslik olukord on halvem kui teistel lastel; niisiis on vaja selles valdkonnas midagi ette võtta. Mida paremad on tingimused nende võimalikult kiireks lõimumiseks välisriigi hariduskeskkonda, seda suuremad on nende võimalused olla edukad nii koolis kui ka tööturul.

Samas ei tohi elukohariigi keele õppimine ja sulandumine selle ühiskonda tuua kaasa nende oma kultuuripärandist loobumist.

  Gabriela Creţu (PSE), kirjalikult. – (RO) Üks Euroopa Liidu peamisi põhimõtteid on vaba liikumise põhimõte, mis võimaldab kodanikel töötada ja õppida teistes riikides ning sinna reisida. Meie jaoks on oluline pidada liidusiseste rändajate sotsiaalset lõimumist kogu ühiskonna kohustuseks. Sisserändajate laste haridus on samm selle poole.

Sisserändajate laste hariduse küsimust tuleb vaadata Euroopa ühiskonna igapäevase parema toimimise võimaluste ja kultuurilise rikastamise vaatenurgast. Seda silmas pidades arvan, et tuleks luua koostöö elukoha- ja päritoluriigi vahel, kusjuures päritoluriik tegeleks aktiivselt sisserändajate keele ja kultuuri säilitamisega.

Me toetame seda, et piirkondades, kus on suured sisserändajate kogukonnad, lisataks sisserändaja emakeel teise võõrkeelena elukohariigi kooli õppekavasse. Õpetajate värbamine nendest kogukondadest oleks üks võimalus, kuidas hoida alles nende laste sidet päritoluriigi kultuuriga ja võimaldada sisserändega seotud kogemusi jagada.

  Ioan Lucian Hămbăşan (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Komisjoni rohelises raamatus tõstatatakse palju küsimusi liikmesriikide ühe olulisema praeguse probleemi, nimelt sisserändajate laste hariduse kohta. Väga paljud Rumeenia lapsed elavad oma perega teistes liikmesriikides ning nende jaoks on tähtis säilitada oma identiteet ja saada võimalus õppida nii elukohariigi keeles kui ka emakeeles. Me peame toetama sallivust ja mõistmist ning leidma ühiselt lahendused, et tagada sisserändajatele emakeelne haridus. Neil lastel peavad olema teistega samaväärsed õigused. On hästi teada, et nende ebakindel majanduslik olukord võib põhjustada eraldumise, kooli poolelijätmise ja vägivalla. Just sellepärast peame aitama liikmesriikidel lahendusi otsida. Lapsed on meie kalleim vara. Nad esindavad meie ühiskonna tulevikku, olenemata sellest, missugune on nende taust.