Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2008/2234(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0182/2009

Esitatud tekstid :

A6-0182/2009

Arutelud :

PV 01/04/2009 - 24
CRE 01/04/2009 - 24

Hääletused :

PV 02/04/2009 - 9.9
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0204

Arutelud
Kolmapäev, 1. aprill 2009 - Brüssel EÜT väljaanne

24. ELi kodakondsusega seotud probleemid ja tulevikuväljavaated (lühiettekanne)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni nimel Urszula Gaceki koostatud raporti „Liidu kodakondsusega seotud probleemid ja tulevikuväljavaated” lühiettekanne (2008/2234(INI)) (A6-0182/2009).

 
  
MPphoto
 

  Urszula Gacek, raportöör. Härra juhataja, mul on hea meel tutvustada raportit Euroopa Liidu kodakondsusega seotud probleemide ja tulevikuväljavaadete kohta, mille kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon eelmisel kuul ühehäälselt vastu võttis.

ELi kodakondsus ei asenda liikmesriigi kodakondsust. See on lisahüve, mis annab ELi kodanikele ainulaadsed õigused, eeskätt vaba liikumise õiguse, õiguse konsulaarkaitsele ja õiguse pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi ja Euroopa Ombudsmani poole. Parlamendi raportis võetakse arvesse komisjoni viiendat aruannet liidu kodakondsuse kohta, mis hõlmab ajavahemikku 1. maist 2004 kuni 30. juunini 2007. See oli ainulaadne aeg. Viis aastat tagasi, 1. mail 2004, liitus Euroopa Liiduga kümme uut liikmesriiki. See liitumine, eriti Kesk- ja Ida-Euroopa riikide liitumine tõi kaasa seninägematus ulatuses liidusisese rände. Euroopa Liidu uued kodanikud võtsid omaks neile antud õigused, eriti vaba liikumise õiguse. Nad kasutasid võimalust õppida välismaal ja oma tööturu avanud riikides ka võimalust seaduslikult töötada.

Ulatuslik ränne tekitab aga vastuvõtjariikidele palju probleeme. Need puudutavad nii riigi- kui ka kohalikke asutusi. Kohalikud asutused, eriti need, kes vastutavad majutuse, tervishoiu ning alg- ja põhiharidusega seotud teenuste osutamise eest, seisavad sageli vastamisi uute sisserändajate igapäevaste probleemidega.

Palju on tehtud nii lõimumise hõlbustamiseks kui ka selleks, et aidata uutel tulijatel kasutada vastuvõtjariigi kodanikega samasuguseid õigusi. Siiski tuleb ette diskrimineerimise juhtumeid. Mõnikord tehakse seda õigusaktides esinevate lünkade tõttu, mõnikord selle tõttu, et ei teata täpselt, kuidas õigusakte kohaldada.

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon lähtus oma töös väga konstruktiivsest ja praktilisest vaatenurgast. Meil oli fraktsioonidevaheline kokkulepe, mille kohaselt oli esmatähtis esile tuua probleemsed valdkonnad ning võtta meetmeid nende parandamiseks, nii et liikmesriikide riigi- ja kohalikele asutustele tagatakse vajalikud vahendid ja toetus. Meie peamine mure seisnes selles, et kodanikke ei takistataks mitte mingil viisil oma õigusi kasutamast.

Teist õigust, mida ma nimetasin – konsulaarkaitset –, kohaldatakse kahjuks ikka veel halvasti. Sellele asjaolule juhiti meie tähelepanu kõige ehedamal kujul siis, kui meie oma kolleegid leidsid end Mumbais toimunud terrorirünnakute ajal ehmatavas olukorras. Kui Euroopa Parlamendi liikmetel oli niisuguses äärmuslikus olukorras probleeme oma konsulaarkaitse õiguste kasutamisega, siis missugused on keskmise kodaniku võimalused tunduvalt tavapärasemates oludes?

Vajadus suurendada kodanike teadlikkust oma õigustest oli kogu raportit läbinud võtmeküsimus ja selleks soovitati võtta mitmeid meetmeid. Kui vaid 31% kodanikest leiab, et neid on nende õigustest hästi teavitatud, siis on meil vaja veel palju teha.

Ma loodan, et komisjon võtab parlamendi soovitusi arvesse ja annab konkreetsetest edusammudest ülevaate oma kuuendas aruandes. Lõpetuseks soovin tänada variraportööre, fraktsioonide töötajaid ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni sekretariaati suure töö eest. Soovin eriti tänada ka kõiki neid, kes osalesid raporti avalikul kuulamisel, eriti vabaühenduste esindajaid. On iseäranis sobiv, et kodakondsust käsitleva raporti lõppversiooni koostamisel võeti vabaühenduste kaudu kodanike häält kuulda.

 
  
MPphoto
 

  Günter Verheugen, komisjoni asepresident.(DE) Härra juhataja, proua Gacek, näib, et me oleme siin istungisaalis nüüd üsna üksi. Soovin komisjoni nimel teid selle väga olulise, muljetavaldava raporti eest tänada ja anda edasi meie õnnitlused.

Teema, mida me käsitleme – ELi kodakondsus –, on väga oluline. Paljud arvavad, et Euroopa Liidu kodakondsus on tühi sõnakõlks ega tähenda midagi, kuid teie raportist võib täiesti selgelt näha, et see ei ole nii. Euroopa kodakondsus on muudetud reaalsuseks õiguste kaudu, mis on asutamislepingus täpselt kindlaks määratud; nendeks on õigus liikmesriikide territooriumil vabalt liikuda ja elada, õigus hääletada ja kandideerida kohalikel ja Euroopa Parlamendi valimistel, õigus konsulaarkaitsele, õigus esitada petitsioon Euroopa Parlamendile, õigus esitada kaebus Euroopa Ombudsmanile ja õigus pöörduda kirjalikult Euroopa institutsioonide poole.

Komisjon on seisukohal, et viimane aeg on koostada konkreetne tegevuskava Euroopa kodakondsuse kohta. Selleks on komisjonil kavas viia läbi põhjalikud konsultatsioonid, et Euroopa kodakondsusega seotud probleemide kohta saaks koguda asjakohast teavet. Sellest võivad välja kasvada uued ettepanekud, millele tugineb siis komisjoni kuues aruanne liidu kodakondsuse kohta, mis esitatakse 2010. aastaks.

Lisaks teeb aga komisjon praegu ja ka tulevikus iga päev tööd selle nimel, et kodanikud saaksid tõepoolest kasutada oma tsiviilõigusi ja võiksid seda teha iga päev. Paljudes valdkondades, kus te, proua Gacek, palute oma raportiga komisjonil tegutseda, võtab komisjon õiguste tugevdamiseks ja laiendamiseks juba meetmeid. Ma soovin tuua näiteks komisjoni konsulaarkaitse tegevuskava ja lisada, et nõustun täielikult teie arvamusega, et see on valdkond, kus tuleb midagi ette võtta. Pealegi oli meil vaid mõni nädal tagasi siin parlamendis sel teemal ülimalt õpetlik arutelu, mis näitas, kui suur on konsulaarõiguste valdkonnas kuristik püüdluste ja tegelikkuse vahel.

Komisjon on korraldanud teavituskampaaniaid, et kodanikele nende õigusi tutvustada, ja soovib kehtestada tagatised, et neid õigusi saaks ka tegelikkuses kasutada – just selleks võttis ta vastu aruande liikumisvabaduse direktiivi kohaldamise kohta liikmesriikides.

Eelseisvad Euroopa Parlamendi valimised on üks institutsioonidevahelise suhtekorralduse esmatähtsaid teemasid. Komisjon toetab ja täiendab parlamendi kampaaniat, et suurendada konkreetsete teavitusmeetmete kaudu üldsuse teadlikkust neist valimistest ja kutsuda kodanikke üles oma valimisõigusi kasutama.

Ma soovin rõhutada, et õnneks ei ole ainult komisjon see, kes püüab Euroopa kodakondsust igapäevaelus rakendada. Ka teised asjaosalised – Euroopa Parlament, kõik 27 liikmesriiki, piirkondlikud ametiasutused, riikide parlamendid, kohalikud ametiasutused ja iga kohalik omavalitsus Euroopa Liidus täidab väga olulist rolli liidu kodakondsuse tulemuslikus arendamises.

Mul on hea meel, et Urszula Gaceki raport, mis avaldati õigel ajal – enne Euroopa Parlamendi 2009. aasta valimisi –, hõlmab osa neist olulistest asjaosalistest, kes kõik peaksid Euroopa kodakondsuse omaks võtma, et muuta Euroopa selle miljonitele kodanikele käegakatsutavaks. Ma usun, et me kõik mõistame, et meie ühine kohus on teha nii, et Euroopa kodakondsust ei peetaks pelgalt sümboliks, vaid eriliseks õiguseks, mida saab ja tuleb igapäevaelus rakendada.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Päevakorrapunkti käsitlus on lõppenud.

Hääletus toimub homme.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Slavi Binev (NI), kirjalikult.(BG) Läbipaistvus ja demokraatlikud suhted kodanike ja institutsioonide vahel on Euroopa aluspõhimõtted ja Euroopa kodanike põhiõigused. Euroopa Parlamendi valimised peavad tuginema just nendele põhimõtetele. Bulgaarias ilmneb aga häälte ostmise probleemi tõttu täpselt vastupidine olukord.

Pärast seda, kui erakonnad GERB (Kodanikud Euroopa Arengu Poolt Bulgaarias), DPS (Liikumine Õiguste ja Vabaduste Eest) ja BSP (Bulgaaria Sotsialistlik Partei) kahjustasid eelmisi kohalikke valimisi korduvalt jõhkra häälteostmisega, jäi tavakodanikele tunne, et neil ei ole õigust oma valikut teha. Seetõttu on nad palju tõrksamad taas valimistel hääletama.

Hoolimata kehtivast kriminaalseadustikust ja paljudest märkidest õigusrikkumiste kohta ei ole mitte ühtegi komisjoni aruandes nimetatud isikut nendes kuritegudes süüdi mõistetud, sest asjaomased õiguskaitseorganid ei soovi ilmselgelt häälte ostmist lõpetada. Bulgaarias näitavad kohtunikud üles otsustavuse puudumist ja hästituntud kurjategijad valmistuvad taas valimiskampaaniaks, samal ajal kui häälte müüjad otsivad uusi ostjaid, kes teeksid parima pakkumise.

Ma tahan rõhutada, et seni, kuni Bulgaarias on niisugused õigusrikkumised lubatud ja riik selle suhtes midagi ei tee, jäetakse ausad valijad tegelikult ilma ühest peamisest inimõigusest – õigusest valida. Euroopa kodanikele on see vastuvõetamatu. Ma nõuan tungivalt, et parlament võtaks selles küsimuses midagi ette.

 
  
MPphoto
 
 

  Magda Kósáné Kovács (PSE), kirjalikult.(HU) Euroopa Liidu lepingus on sätestatud, et kõik liidu kodanikud on võrdsed. Tegelikkuses seda põhimõtet kahjuks alati ei järgita. Erinevuste põhjus seisneb äärmise vaesuse levimises, sotsiaalses tõrjutuses või tahtlikus tõrjutuses; on ebasoodsas olukorras piirkondi, mis on jäetud infoühiskonnast välja ja mille kodanikelt ei saa isegi oodata ühist Euroopa teadlikkust. Ma väljendan heameelt selle üle, et raportis tuuakse esile just romisid. See 10–12miljoniline vähemusrahvus elab eraldatuses ning neile saab hariduses osaks halvem olukord ja tööhõives lootusetu seis, mis vähendab nende kodakondsuse väärtust.

On märke, et selline ühiskonna lõhenemine mõjutab ka Euroopa Parlamendi valimisi. Ebasoodsaimas olukorras inimeste valmisolek valima tulla väheneb, sest neil puudub teave, ja ühiskonna äärealale jäänud on ka vähem teadlikud märkimisväärsest asjaolust, et kõikidest ELi institutsioonidest on ainult Euroopa Parlamendi koosseis see, mida nad saavad otseselt mõjutada. Kahjuks on ükskõiksus eriti suur Kesk- ja Ida-Euroopa riikides; põhjusi võib taas otsida piisava teabe puudumises, kuid teine mõjutav tegur on see, et järelejõudmise püüdluste tempo on pärast suurt laienemist raugenud ja toonud kaasa pettumuse.

Me loodame, et kodanike, töötajate ja teenuseosutajate vaba liikumine lõhub piirid ka inimeste meeltes ja mõtlemises. Kui mõte, et suurema kodu piires ringi liikumine tähendab kasvanud vabaduse kasutamist, muutub loomulikuks, siis võib mitmekihiline ja mitmevärviline Euroopa Liit hõlmata suurt hulka erinevaid, kuid siiski ühtekuuluvaid ja sallivaid Euroopa kodanikke.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika