Istungi stenogramm

Teisipäev, 21. aprill 2009 - Strasbourg

26. Kohtuotsuste tõhus täitmine Euroopa Liidus: võlgniku vara läbipaistvus (lühiettekanne)

  Juhataja. - Järgmine päevakorrapunkt on lühiettekanne õiguskomisjoni nimel Neena Gilli koostatud raporti kohta, mis käsitleb kohtuotsuste tõhusat täitmist Euroopa Liidus ja võlgniku vara läbipaistvust (2008/2233(INI)) (A6-0252/2009).

  Neena Gill, raportöör. − Härra juhataja, komisjoni konsultatsioonidokument võlgnike vara kohta on ajendatud murest, et võlgade maksetähtaja ületamine ja tasumata jätmine kahjustab ettevõtete ja tarbijate huve. See puudutab eeskätt olukordi, kus nii võlausaldajal kui ka täitevasutustel puudub teave võlgniku asukoha ja tema vara kohta. Probleemi saab lahendada juhul, kui võlgnikul on Euroopa Liidus vara ja seda on võimalik kindlaks teha, et algatada võlgniku suhtes kohtumenetlus.

Komisjon teeb oma aruandes ettepaneku koostada käsiraamatu riikide täiteseaduste ja -tava kohta ja rõhutab võimalust suurendada juurdepääsu rahvastikuregistrile. Samuti küsib komisjon, kas täitevasutustele peaks võimaldama paremat juurdepääsu sotsiaalkindlustus- ja maksuregistritele. Ettepanekus soovitati parandada koostööd riiklike täitevasutuste vahel ja kehtestada Euroopa varadeklaratsioon, mis kohustaks võlgnikke avaldama kogu oma vara Euroopa õigusruumis ning mida tõenäoliselt toetataks sanktsioonidega.

Oma raportis, mis on esitatud õiguskomisjonis vastu võetud kujul, olen arvamusel, et võlausaldajatele tuleks kasuks lihtsa, paindliku menetluse kehtestamine, mida võiks jõustada kogu ELis, et avalikustada teave vara kohta, mille suhtes võib kohaldada kohtuotsuse täitmise meetmeid. Sellised meetmed võivad esineda ajutise maksekäsuna, mille alusel tasutakse võlg võlausaldajale viivitamatult, enne vaidlusele lahenduse leidmist. Raportis tehakse ka ettepanek tellida uurimus selle kohta, kuidas töötavad riiklikud süsteemid praegu – selleks võiks võrrelda tavaõigust järgivaid riike, näiteks Suurbritanniat, teiste Euroopa jurisdiktsioonidega – ja kuidas saaks praegu toimivaid süsteeme parandada. Raportis rõhutatakse ka vajadust kaaluda, millistes valdkondades oleks liikmesriikidel kasulik rohkem koostööd teha ja kuidas ettepanekud sobituvad kehtivate andmekaitse- ja inimõigustealaste õigusaktidega.

Me püüdsime koostada raporti neist kaalutlustest lähtuvalt ning parlamendikomisjonis tehtud kompromissidega on juba kõrvaldatud mõningad vastuolud liikmesriikide õigussüsteemide vahel. Paljud tehtud täiendused muudavad ettepaneku läbipaistvamaks ja võlausaldajale hõlpsamini kasutatavaks.

Seepärast on vaja tagada riikide täiteseaduste ja -tavade käsiraamatu uuendamine, teabe esitamine hõlpsasti kasutatavas vormis ja käsiraamatu kättesaadavus arusaadavas keeles. Algatus peab käima käsikäes liikmesriikide kohtutega, mitte asendama nende tööd. Seepärast peavad õigusaktid piirduma vaid piiriüleste juhtumitega. Seda piirangut silmas pidades nõuab õigusaktide jõustamine tõhusat ja ennetavat tegutsemist.

Kokkuvõttes tehakse raportis palju, et aidata väikeettevõtetel ja ettevõtlikel üksikisikutel saada üle olulisest takistusest, mis seisneb selles, et neil puuduvad suurettevõtetega võrdsed vahendid võlgnike ülesotsimiseks ja nende suhtes kohtumenetluse algatamiseks. Maksed sooritamata jätnud isikud mõjutavad väikeettevõtteid ebaproportsionaalselt. Kui ettevõtted loobuvad seetõttu välisriigis tegutsemisest, siis kujutab see endast reaalset ohtu ühisturu toimimisele. Praegusel raskel ajal on tähtis kaitsta väikeettevõtjate tegevust, sest VKEd moodustavad suure osa meie majandusest.

Ma tahaksin tänada õiguskomisjoni sekretariaati ja avaldada kiitust suurepärase toe eest, mida nad on mulle selle raporti koostamisel pakkunud. Minu tänu kuulub ka teiste fraktsioonide kolleegidele, kes on teinud väga konstruktiivseid soovitusi.

Tähtis on see õigusakt võimalikult kiiresti vastu võtta. Ma kutsun komisjoni üles Euroopa Parlamendi soovituste kohaselt kiiresti tegutsema. Suur osa heast tööst, mida liikmesriigid majanduslanguse leevendamiseks on teinud, peab olema suunatud mastaapsetele ettevõtetele.

  Joe Borg, komisjoni liige. − Härra juhataja, mul on väga hea meel võimaluse üle arutada Euroopa Parlamendi muresid seoses võla kättesaamisega välisriigist. Ma tahaksin tänada ka Neena Gilli raporti eest.

Mis on kaalul? Parlament ja komisjon on ühel meelel, et välisriigist võla kättesaamise probleemid võivad olla tõsiseks takistuseks maksekäskude vabale ringlusele Euroopa Liidus ja takistada juurdepääsu õigusemõistmisele. Lisaks sõltub sellest praeguses majanduskliimas väikeettevõtete ellujäämine.

Kui võtta seda arvesse ja järgida lähimuspõhimõtet ja proportsionaalsuse põhimõtet, siis millised peaksid olema ühenduse eesmärgid? Euroopa Liidul on muljetavaldav õiguslike meetmete komplekt, et tagada juurdepääsu õigusemõistmisele piiriüleste juhtumite korral ja võimaldada tsiviil- ja kommertsotsuste vaba ringlust liidus.

Ent pole kahtlust – nagu Euroopa Ülemkogu poolt vastu võetud vastastikuse tunnustamise Haagi programmiski on öeldud –, et kohtuotsuste jõustamine Euroopa Liidus oleks palju lihtsam, kui oleks võimalik saada täpset teavet võlgnike finantsseisundi kohta.

Komisjon avaldas 2008. aasta märtsis rohelise raamatu võlgnike vara läbipaistvuse kohta ja vastustega, sealhulgas kokkuvõttega, on nüüd võimalik tutvuda avaliku veebilehe vahendusel.

Enamik vastanutest nõustus vajadusega võtta meetmeid ühenduse tasandil, et suurendada võlgnike vara läbipaistvust, ehkki arvamused selle kohta, mida on praktikas võimalik ära teha, erinevad.

Ma tänan Euroopa Parlamenti niivõrd üksikasjaliku vastuse eest rohelisele raamatule. Raportis jäädakse üsna skeptiliseks rohelises raamatus esitatud ideede suhtes, uskudes, et peamine probleem seisneb tõrksates võlgnikes, kes on hoolimatud.

Raportis väljendatakse ka suurt muret andmekaitse ja eraelu puutumatuse pärast seoses teabe hankimisega inimeste finantsolukorra kohta. Ka komisjon on kohustatud kaitsma eraelu puutumatust ja kodanike isikuandmeid.

Raportis kutsutakse üles koostama riiklikud kataloogid teistes liikmesriikides töötavate juristide kohta, et aidata võlausaldajaid, ja pakutakse välja ühenduse ajutine meede.

Ma tahaksin juhtida Euroopa Parlamendi tähelepanu sellele, et kohtuotsuste praktilise jõustamise parandamine on komisjoni üks peamisi prioriteete tulevases vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala käsitlevas 2010.–2014. aasta Stockholmi programmis, mida komisjon 2009. aastal tutvustab.

Komisjon ei ole aga veel kavandanud konkreetseid õigusloomealaseid meetmeid seoses rohelise raamatu järeltegevusega.

Konsultatsiooni esimeste tulemuste põhjal usub komisjon, et käesolev ettepanek – s.o koostada käsiraamat riikide täiteseaduste kohta, suurendada juurdepääsu äri- ja avalikele registritele, parandada koostööd täitevasutuste vahel ja luua võlgniku kohustuslik varadeklaratsioon – viib meid oma eesmärkide saavutamisele pisut lähemale.

Sellega seoses kaalub komisjon mõistagi hoolikalt Euroopa Parlamendi resolutsiooni käesolevas raportis sisalduvate küsimuste kohta.

  Juhataja. – Päevakorrapunkti käsitlus on lõppenud.

Hääletus toimub kolmapäeval, 22. aprillil 2009.