Istungi stenogramm

Teisipäev, 21. aprill 2009 - Strasbourg

27. Petitsioonikomisjoni 2008. aasta tegevusaruanne (lühiettekanne)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on lühiettekanne petitsioonikomisjoni nimel Mairead McGuinnessi koostatud raporti kohta, mis käsitleb 2008. aastal toimunud petitsioonikomisjoni arutelusid (2008/2301(INI)) (A6-0232/2009).

  Mairead McGuinness, raportöör. − Härra juhataja, tegu on sedalaadi raportiga, mis sisaldab väga palju statistikat. Seda võib vaadata, lugeda ja analüüsida, ent mõistagi on vaatluse all petitsioonikomisjoni töö viimase 12 kuu jooksul.

Komisjon, mille liige ma olen, on Euroopa Parlamendi komisjonide seas eriline. Tal on vahetu kontakt kodanikega ja ta tegeleb üksikisikute ja rühmade tõstatatud probleemidega. Jah, inimesed pöörduvad selle komisjoni poole probleemidega, mida me sageli ei saa lahendada, ent vähemalt on neil koht, kuhu pöörduda, ja kui asju ei saa vastu võtta, püüame need edasi suunata.

Me tegeleme väga paljude probleemidega kõigist liikmesriikidest, ent statistika näitab, et mõned riigid kasutavad petitsioonikomisjoni teenuseid sagedamini kui teised; võib-olla seisneb põhjus selles, et petitsioonikomisjoni liikmed on nendest riikidest pärit ja tõmbavad ligi oma valijate probleeme. Mind paelub alati tegelikkus, eriti Iiri kontekstis, kus inimesed kurdavad mõnikord, et Euroopa on liiga võimas, ent kui neil on probleem ja nad pöörduvad Euroopa poole abi saamiseks, siis nurisevad nad sageli, et Euroopa pole piisavalt võimas. Arvan, et see on üsna kõnekas.

Petitsioonikomisjon töötab minu arvates „pehme võimuna” ja ma leian, et viimase 12 kuu jooksul tehtud töö on seisnenud selles, et aidata liikmesriikidel, kes ei rakenda ühenduse õigust nii nagu peaks, oma käitumist muuta. Ent me saame töötada üksnes tänu inimestele, kes pöörduvad oma probleemidega meie poole, nende küsimusi lahendada ja inimeste konkreetsete vajadustega tegelda.

Ma tahaksin rääkida väga lühidalt mõningatest küsimustest, millega me tegelesime, et saaksite meie tööst aimu. Mõistagi on keskkond peamine valdkond, millega seoses Euroopa Liidu kodanikud kaebustega meie poole pöörduvad. Peamiselt kurdetakse vee kvaliteedi üle. Väga keeruliseks osutus Läänemere küsimus, millega petitsioonikomisjon tegeles koostöös teiste parlamendikomisjonidega. Otsustades Euroopa Liidu liikmesriikide vara soetanud isikute kaebuste hulga järgi, mis on esitatud pelgalt minu enda valimisringkonna kontorisse, võin väita, et kodanikele valmistavad suurt muret ka varalised õigused, ja ma kardan, et tulevikus selliste kaebuste hulk üha suureneb. Meie volitused on selles vallas piiratud, ent see ei tähenda, et me ei võiks neist asjadest rääkida ja üritada olukorda parandada.

Seoses ärikataloogidega laekub meile endiselt tohutul hulgal kaebusi isikutelt, keda on petetud raha maksma ja kes ei suuda vastu seista ebaausate kataloogiettevõtete survele – nimelt sunnitakse paljusid ettevõtteid, üksikisikuid ja koole pettusega maksma raha ettevõtetele, kes avaldavad nende andmeid ja nõuavad seejärel selle eest tasu, ehkki algselt jäeti mulje, et andmete avaldamise eest maksmine ei ole vajalik või kohustuslik või mis veelgi hullem, tasu nõutakse neilt, kes pole vastavat teenust sootuks tellinudki. Me oleme kutsunud komisjoni üles võtma olukorra lahendamiseks meetmeid.

Samuti rõhutame selles raportis, et oleme mures selle pärast, et ei ole tehtud edusamme kindlustusseltsi Equitable Life küsimuses, millega petitsioonikomisjon tegeles 2007. aastal ja mille uurimiskomisjoni ma juhtisin. Me kutsume Ühendkuningriigi ametiasutusi kõiki meie soovitusi kuulda võtma: jah, vabandage, ent makske ka hüvitist neile, kes nii rängalt kannatasid.

Lõpetuseks tahaksin rääkida petitsioonikomisjonist endast ja korrast, mille kohaselt me töötame. Loomulikult meeldiks meile saada üksnes vastuvõetavaid kaebusi ja me peame kodanike seas tõsist selgitustööd tegema, et nad teaksid, millega me saame tegelda ja millega mitte. Ma tahan aja jooksul näha kaebustega tegelemise ajalise raamistiku paranemist. Sel parlamendi ametiajal petitsioonikomisjoni kuulunud liikmena usun, et kuna see komisjon on otsekontaktis kodanikega, siis on tal suur roll nn demokraatia defitsiidi vähendamisel, mida arutasin eile ühes Iiri koolis. Inimesed vähemalt pöörduvad Euroopa Parlamendi poole ja nad kuulatakse ära. Ma leian, et see on äärmiselt oluline.

Uue tegutsemisaasta poole suundudes tahaksin tänada parlamendikomisjoni sekretariaati, fraktsiooni personali ja omaenda personali raporti koostamisel osutatud abi eest.

  Joe Borg, komisjoni liige. − Härra juhataja, esiteks tahaksin kiita Mairead McGuinnessi tehtud töö eest – ma tean, et seda tuli teha rasketes tingimustes. Ta on suutnud illustreerida petitsioonikomisjoni töö paljusid tahke ja ma kinnitan veel kord komisjoni tahet teha igakülgset koostööd ega kahtle selles, et ka tema ootab seda meilt.

Ma jätkaksin paari teemaga, mida ta raportis põgusalt kirjeldab. Proua McGuinness, esiteks rõhutate parlamendi ja teie poole igapäevase ja vägagi reaalse murega pöördunud kodanike otsekontakti tähtsust. Ma olen nõus, et see on vajalik. Alates 2004. aastast olete tegelnud ligikaudu saja Maltalt pärit petitsiooniga, mis rahvaarvu arvestades on üsna suur number.

Osa neist sarnaneb teistest liikmesriikidest pärinevate petitsioonidega, ent paljud on Maltale ainuomased. See näitab, et petitsioonikomisjoni otsekontaktid kodanikega on kasulikud. Lisaks vastab tõele, et hea koostöö liikmesriikide ametiasutustega ja faktide väljaselgitamine on teie töö kasulikud koostisosad.

Peale selle, et nõustun tähtsusega, mis on otsekontaktidel kodanikega, tahaksin teiseks kommenteerida üldist põhiõiguste küsimust. Põhiõigused kerkivad üles mitmel pool teie raportis, olgu need seotud rahvuse ja sellega seonduvate õigustega, isiklike ja perekonnaõigustega või varaliste õigustega, ning nagu te teate, juhtub sageli, et inimesed, kes pöörduvad parlamendi poole põhiõiguste küsimuses, peavad pettuma. Põhjus seisneb selles, et need õigused osutuvad enamasti olema väljaspool ühenduse õiguse reguleerimisala, nagu te äsja õigesti märkisite.

Teie enese sõnu kasutades – tuleb veel palju teha, et eraldada terad sõkaldest, s.o need mured, millega saame tegelda, muredest, millega me tegelda ei saa. Minu siiras soov on, et teie raport aitaks inimestel seda selgelt ja realistlikult mõista.

Nende kahe märkusega, mida kindlasti mõistetakse samas vaimus, milles need tehti, tahan lihtsalt öelda, et soovin raportöörile edu ja tänan teda veel kord raporti eest.

  Juhataja. – Päevakorrapunkti käsitlus on lõppenud.

Hääletus toimub kolmapäeval, 22. aprillil 2009.