Istungi stenogramm

Kolmapäev, 22. aprill 2009 - Strasbourg

6.36. Vahepealne kaubandusleping Türkmenistaniga

Enne hääletust

  Karel Schwarzenberg, nõukogu eesistuja. − Härra president, lubage mul teile meelde tuletada, et nõukogu on uurinud parlamendi arvamusi ja resolutsioone alati väga suure huvi ja tähelepanuga. Samal ajal on nõukogu võtnud inimõiguste teemat väga tõsiselt, nagu annavad tunnistust Euroopa Liidu lepingulised suhted maailma eri piirkondade riikidega.

Euroopa Liidu ning grupi Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vahel sõlmitud Cotonou lepingu puhul on 1995. aastast alates olnud üle 15 juhtumi, mil ühendus on osaliselt või täielikult peatanud kokkulepete kohaldamise mõne riigi suhtes inimõiguste klausli kohustuste täitmata jätmise pärast.

Kindlasti teate ka sanktsioonide kohta, mida nõukogu Usbekistanile pärast Andijani sündmusi 2005. aastal kehtestas. Muidugi jääb Türkmenistanis veel palju ära teha inimõiguste valdkonnas ning õigusriigi ja demokraatia osas.

Eelkõige jätkame me surve avaldamist, et saavutada poliitvangide vabastamine, Rahvusvahelise Punase Risti Komitee vaba juurdepääs vanglatesse, välismaale reisimise piirangute kaotamine ning meediavabadus kodanikuühiskonnas. Me oleme kooskõlas lepinguga pühendunud asjakohaste meetmete võtmisele, mis sisaldaksid vajaduse korral lepingu peatamist Türkmenistaniga inimõiguste rikkumise korral, nagu lepingus on sätestatud.

  Charlie McCreevy, komisjoni liige. − Härra president, komisjon on hoolikalt võtnud arvesse parlamendi muret demokraatia ja inimõiguste olukorra pärast Türkmenistanis. Me tervitame ühisresolutsiooni eelnõu seisukohta, et vahepealse kaubanduslepingu sõlmimine oleks tubliks esimeseks sammuks, mis võimaldab meil rohkem tegeleda Türkmenistaniga, et edendada jätkuvalt positiivseid arenguid ja koostööd.

Komisjon on teadlik parlamendi murest seoses lepingute võimaliku peatamisega. Tuletan siinkohal meelde minu kolleegi proua Ferrero-Waldneri eelmise kuu arutelul tehtud avaldust, et nii vahepealne kaubandusleping (artikkel 1) kui ka PCA (artikkel 2) sisaldavad inimõiguste klausleid, mis moodustavad nende lepingute oluliselt tähtsa koostisosa. Samuti lubavad ITA artikli 28 ja PCA artikli 94 sätted kummalgi poolel lepingutingimuste raske rikkumise korral asjakohaseid meetmeid võtta. Komisjoni arvates võiksid need meetmed sisaldada ka lepingute peatamist.

Komisjon kohustub inimõiguste olukorda Türkmenistanis koos liikmesriikidega hoolikalt jälgima ning parlamendi asjakohastele organitele regulaarselt aru andma. Kui parlament peaks soovitama vahepealse kaubanduslepingu põhiliste elementide raskest rikkumisest teatamise tõttu meetmeid võtta, kaalub komisjon tõsiselt parlamendi soovituste võtmist oma ettepanekusse nõukogule.

  Harlem Désir (PSE). – (FR) Härra president, nõukogu eesistuja ja voliniku sõnavõtud on väga huvitavad, sest need kinnitavad Euroopa Parlamendil õigust nõuda, et uue kaubanduslepingu allakirjutamine Türkmenistaniga peab olema seotud inimõiguste austamisega. Viimane on Euroopa Liidu sõlmitud kaubanduslepingute puhul peamine põhimõte.

Võttes siiski arvesse inimõiguste rikkumise juhtude isegi praegust tohutut arvu selles riigis, arvan ma, et parim tee selle mõtteviisi kehtestamiseks oleks alustuseks lükata uus kaubandusleping edasi, mille kohta te täna meile ettepaneku tegite, ning seega mitte anda oma nõusolekut, mida meilt täna paluti.

  Helmuth Markov (GUE/NGL). – (DE) Härra president, tahaksin öelda, et oma arutelus ja dokumentides on parlament palunud nii komisjonil kui ka nõukogul võtta seisukoht, et kui parlament kutsub üles seda lepingut peatama või tühistama, siis nad teevad seda.

Seisukohavõtud olid väga erinevad. Nõukogu eesistuja ei väljendanud üldse mingit arvamust selle kohta, kuidas nõukogu võiks reageerida, kui parlament sellise üleskutse esitaks. Volinik vastas ainult, et komisjon mõtleb järele, mida ta teeks, kui parlament sellise nõudmise esitab. Tahan öelda, et ei komisjon ega nõukogu ole parlamendi nõudmisele mingil moel vastanud ning seetõttu jääb mul üle vaid soovitada, et me praegu seda lepingut ei toetaks.

(Aplaus)

  Daniel Caspary (PPE-DE). – (DE) Härra president, daamid ja härrad, oleme nüüd juba kolm ja pool aastat selle täiskogu eri komisjonides Türkmenistani küsimust arutanud. On olemas Euroopa lepingud, millest ka parlament peab kinni pidama, kuigi see meile alati ei meeldi.

Täna õnnestus meil nõukogu ja komisjoni seisukohavõttudest saada kinnitused, mis on Euroopa lepingute raamistikus võimalikud. Komisjon ja nõukogu nõustusid tõsiselt kaaluma parlamendi eeskuju järgimist, kui ta esitab oma arvamusi, ja võimalik, et isegi üleskutse leping peatada.

Nagu me kõik teame, on see kahjuks kõik, millele parlament Euroopa lepingute rakendusalas loota võib. On üks viga, mida me ei tohiks teha, nimelt hoidma meie suhteid mõne riigiga pantvangis, et Euroopa Parlament rohkem võimu saaks. Ma innustan teid nõukogu ja komisjoni seisukohavõtte tunnistama. See oli kõik, mida võis loota. Sellisel taustal ja sellises olukorras tahaksin teilt paluda toetust lepingu allakirjutamisele.

  Daniel Cohn-Bendit, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Härra president, kui seda avaldust ei tehtud fraktsiooni nimel, siis taotlen Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni nimel vaheaega.

(Taotlus komisjoni tagasisaatmise kohta lükati tagasi)