Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Arutelud
Kolmapäev, 22. aprill 2009 - Strasbourg EÜT väljaanne

10. Maavärin Itaalias Abruzzo piirkonnas (arutelu)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Päevakorra järgmine punkt on maavärin Itaalias Abruzzo piirkonnas.

 
  
MPphoto
 

  Siim Kallas, komisjoni asepresident. − Härra juhataja, komisjon avaldab kaastunnet kõikidele peredele, kes on kaotanud Itaalia hiljutise maavärina tõttu lähedasi.

Komisjonil on maavärinajärgsetest esimestest tundidest alates olnud tihe kontakt Itaalia kodanikukaitse organisatsioonidega. Liikmesriigid alustasid abipakkumisega ühenduse kodanikukaitse mehhanismi kaudu katastroofi väga varajases staadiumis.

Ehkki antud maavärin oli väga võimas ja tegi palju hävitustööd, suutsid riiklikud jõud tulla toime vahetu katastroofile reageerimisega.

Itaalia esitas siiski 10. aprillil palve, et saada tehnilisi asjatundjaid, kes oskaksid toetada riiki maavärinas kahjustatud hoonete püsivuse analüüsimisel. Valiti kaheksast riiklikust ja komisjoniasjatundjast koosnev meeskond. Meeskond lähetati maavärina alale 18. aprillil. Lisaks hoonete stabiilsuse hindamisele pakub meeskond välja lahendusi kahjustatud hoonete osas.

Komisjon teeb hetkel koostööd Itaalia ametivõimudega, et teha kindlaks teised ELi toetuse võimalused. Võimaluste hulka võivad kuuluda Euroopa Liidu Solidaarsusfond ning struktuurifondide ja maaelu arengu fondide ümberkavandamine.

Antud maavärin on traagiline meenutus, et looduskatastroofid on kõikide liikmesriikide jaoks jätkuvaks ohuks. Viimasel kümnendil on tapnud maavärinad, kuumalained, metsatulekahjud, üleujutused ja tormid Euroopas palju inimesi ja hävitanud kallist infrastruktuuri ning hinnalisi looduslikke maastikke.

Liikmesriigid ja ühendus peavad ühendama jõud, et ennetada õnnetusi ja nende mõjusid ning kindlustada Euroopa kiire ja tõhus reageerimine suurtele katastroofidele. Kogemused on näidanud, et integreeritud ja mitme ohu põhine lähenemisviis tuleks rakendada, et arendada tõhusaid meetmeid nii ennetamisel kui ka vahetul reageerimisel katastroofidele, nagu on kirjeldatud 2008. märtsi komisjoni teatises liidu katastroofidele reageerimise võime kohta.

Lisaks võttis komisjon 2009. aasta veebruaris vastu ühenduse lähenemisviisi looduskatastroofidest ja inimtegevusest tingitud katastroofide ennetamise kohta, mis vastab kaasaja tehnika tasemele ning sillutab ka edaspidi komisjoni algatustele teed. See soovitab parandada olemasoleva ennetamisvahendite järjekindlust ning nende täiendamist, tugevdades nõnda ELi tegevuse lisandväärtust.

Komisjonil oleks hea meel, kui Euroopa Parlament annaks tagasisidet antud tähtsas teatises väljakäidud lähenemisviisi kohta. Lisaks testib komisjon hetkel tänu 2008. ja 2009. aasta eelarves Euroopa Parlamendi kehtestatud ELi kiirreageerimisvõimet puudutavale ettevalmistava tegevusele mooduseid, et parandada ELi üldist vahetut reageerimisvõimet. Koos aitavad antud algatused kaasa tõelise Euroopa katastroofiohjamise poliitika kujundamisel kõikide katastroofiliikide tarbeks.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Tänan, härra Kallas. Lubatagu mul kasutada võimalust ja tervitada komisjoni asepresidenti härra Tajanit, ja et mind ei noomitaks hooletuse ega tundetuse eest, siis meenutaksin teile, et me pidasime selle katastroofi ohvrite mälestamiseks juba eile minuti vaikust.

 
  
MPphoto
 

  Gabriele Albertini, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, alates 2002. aastast kuni 2007. aastani olid maavärinad Euroopa Liidus sageduselt neljas looduskatastroof. Pärast seda viimast ja kurvastuseks tõsiseimat tragöödiat Abruzzo piirkonnas peame heitma ühte, et seista silmitsi nende kohutavate sündmustega, mis on tavalised paljudes liidu riikides.

Tänini on meil Euroopa Solidaarsusfond ja ühenduse kodanikukaitse mehhanism: kaks vahendit, mis on väga tähtsad, kuid ikka veel ebapiisavad sellise ala jaoks nagu Euroopa, mida ohustavad maavärinad. Abruzzo maavärinate puhul menetletakse Solidaarsusfondile ligipääsu taotlust, et ehitada üles hävinud alad. Summa võib küündida 500 miljoni euroni, nagu komisjoni asepresident Antonio Tajani ajakirjandusele rääkis. Pole veel olnud võimalik väljendada koguseliselt antud maavärina ulatust ja põhjustatud kahju: Abruzzo piirkond vajab kiireloomulist ja märkimisväärset sekkumist, mida Itaalia valitsus on operatiivselt ja põhjalikult alates maavärinast mõne minuti möödumisest saadik juhtinud.

Antud meede nõuab siiski Euroopa koordinatsiooni, austades samas riiklikke ja kohalikke pädevusi. 14. novembril 2007 võttis parlament ise ühehäälselt vastu resolutsiooni maavärinate regionaalse mõju kohta seoses seda liiki traagiliste sündmuste ennetamise ja põhjustatud kahju ohjamisega. Antud dokument peaks olema antud asjas koordineeritud Euroopa poliitika lähtekohaks, nagu seisis härra Vakalise kirjalikus küsimuses, millele kirjutas alla veel umbes 50 käesoleva täiskogu liiget. Seetõttu loodame, et Euroopa Liit võtab antud resolutsioonis väljendatud ideed vastu ja kohaldab neid maavärinate ennetamise ja ohjamise Euroopa tegevuskava loomiseks.

 
  
MPphoto
 

  Gianni Pittella, fraktsiooni PSE nimel.(IT) Härra president, daamid ja härrad, sooviksin veel kord avaldada Abruzzo piirkonnale ja kodanikele ning Itaaliale kaastunnet Itaalia parlamendi ja kõikide Euroopa parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liikmete nimel. Sooviksin samuti öelda, et meie fraktsioon, mis on algusest peale olnud niivõrd traagiliselt kannatada saanud inimestele lähedal, saadab Abruzzo piirkonda delegatsiooni, mida juhib meie esimees härra Schulz. Arvud on hirmuäratavad: on tõsi, nagu härra Albertini ütles, et lõplikku arvu veel pole, kuid võime sellele vaatamata öelda, et on ligikaudu 300 hukkunut. See on tragöödia: 50 000 evakueeritut, tuhanded hävinud majad, sajad laastatud ühiskondlikud hooned, sealhulgas koolid, ning varemeis prestiižne kultuuri-, arhitektuuri- ja kunstipärand.

Nagu Itaalia Vabariigi president Giorgio Napolitano ütles, oli reageering sündmustele kohene ja tõhus. Antud reageering tuli valitsus- ja valitsusvälistelt osalejatelt, maailmast, vabatahtlikelt, kogukondadelt Itaalias ja mujal, provintsidest, piirkondadest, Punasest Ristist ja tuletõrjelt – tõeliselt erakordne solidaarsusavaldus. Võib-olla sobinuks Itaalia valitsusel – tegelikult unustagem see võib-olla – Itaalia valitsusel sobinuks võtta vastu ettepanek ühendada referendum Euroopa valimiste ja kohalike valimistega, et säästa sadu miljoneid, mille oleks võinud kulutada maavärinast puudutatute aitamiseks.

On teatud reageeringud, mis Euroopa tagama peab, esiteks aktiveerima Solidaarsusfondi, millest me kõnelesime asepresident Tajaniga vaid tunde pärast traagilisi sündmusi. Teiseks peab ümber kavandama struktuurifondid, ning kolmandaks, austatud volinikud, peab kasutama kasutamata rahalisi vahendeid eelnevatest ja uutest programmi aegadest. Neljandaks peab muutma ühtekuuluvuspoliitika ja struktuurifondide eeskirju ennistamise võimaluse suhtes esimesest eesmärgist lähtuvalt, see tähendab ebasoodsates, alaarenenud piirkondades, piirkondades, millel erakordselt tõsiste loodusnähtuste tõttu on SKT ehk heaolu langenud alla 75% ühenduse keskmisest. Seega ei taha me Abruzzo piirkonna jaoks sihtotstarbelist seadust, vaid igale antud olukorda sattunud piirkonnale kohalduvat seadust. Viiendaks peame uurima komisjoniga maksusoodustuste võimalust majandustegevusele ja ehitustöödele, mis peaks, me kõik loodame, Abruzzo piirkonnas uuesti elavnema. Lõpetuseks kutsun üles rakendama ellu ehitusmaterjalide direktiivi, mida parlament hiljuti ajakohastas ja parendas.

Kokkuvõtteks ei nõua taoline tragöödia kõnekunsti, pigem nõuab see tõhusaid, käegakatsutavaid reageeringuid ja lisaks ka pidevat jälgimist, et kindlustada, et maavärinapurust ei saaks täiendava spekuleerimise ja seadusevastaste võtete objekt, mis täidaks suurte kuritegelike rühmituste taskuid. Peame olema valvsad ja andma endast parima: peame kõik nii töötama, et meie sõbrad Abruzzo piirkonnas võiks uuesti naeratada.

 
  
MPphoto
 

  Patrizia Toia, fraktsiooni ALDE nimel.(IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, minu riigis toimunud tragöödia on tabanud olulist keskosas asuvat Abruzzo regiooni ja Aquila linna. See on olnud katastroof, mis on puudutanud inimeste elusid, sealhulgas noori elusid. See on andnud löögi majadele, meie kodudele; kirikutele, meie pühakodadele; mälestistele, meie kultuurile; ettevõtetele, meie töökohtadele; ülikoolidele, meie õppekeskustele ning on jätnud endast maha suure laastamistöö.

Oleme kõik nende inimeste ümber kogunenud ning võime nüüd öelda seda: esiteks, et nad on reageerinud väga väärikalt, hoolimata sellest, et nad olid nii lähedalt ja nii praktiliselt puudutatud, kaotades oma kõige väärtuslikuma vara, nagu näiteks oma kodud – ning nagu teame, on kodu Itaalia kultuuris keskne, ent ometi need inimesed on reageerinud väärikalt ning tahavad uuesti elama hakata, ehitades üles, mis neil oli, oma kogukonnad, kohtades, mis seda kogukonda esindavad, ning kooskõlas traditsiooni ja järjepidevusega. Mulle meenutatakse ülikooli ja väikeste ning keskmise suurusega ettevõtete tähtsust selle regiooni jaoks, mis hetkel kannatab ränga majandusraskuste ja taastumise puuduse käes.

Peaksin samuti ütlema, et on toimunud erakordne institutsioonidepoolne mobiliseerimine: valitsus, parlament, kõik opositsioonijõud ja lisaks ka enamus, kes vaatavad väga targalt ja vastutustundlikult tegemisele kuuluvat tööd üksmeelsuse vaimus. Kohalikud institutsioonid, vabatahtlikud, kodanikukaitse, tuhanded ja tuhanded noored ja täiskasvanud, kes läksid Abruzzosse ja kes esindavad ühiskondlikke rühmi, ühendusi ja katoliiklikku kogukonda – kõik on andnud panuse. Isegi need, kes sinna ei sõitnud, on midagi teinud: meie riigi kogu kultuuri-, sotsiaal- ja majandussfäär on majanduslikult ja kultuuriliselt mobiliseerimises, mis on väga oluline.

Ent on oluline seda mäletada, nagu härra Pitella ütles, kui võetakse käsile ülesehitus, sest lisaks tragöödia sellistele positiivsetele tahkudele on tulnud päevavalgele meie ehitusmeetodite konstruktsiooninõrkus ning minu arvates peaks õigluse nõudmise kõrval olema pühendumust, et selgitada välja vastutus ning korraldada ülesehitamine.

Paar sõna Euroopast, härra juhataja, kui katastroof toimus, oli Euroopa kohal, samuti nagu on ka tulevikus fondide ja muude mainitud meetmete kaudu. Sooviksin, et oleks ka nähtav kohalolek, nii et Euroopat tuntaks ära mitte ainult saabuvast rahast, vaid ka nägudest ja institutsioonidest. Teen ettepaneku, et regiooni külastaks käesoleva parlamendi delegatsioon ilma suursugususe reklaamita, vaid selleks, et öelda, et Euroopa koosneb institutsioonidest ja inimestest, ning et need institutsioonid ja inimesed tahavad toetada ning jätkuvalt toetada Aquilat, Abruzzot ja ka minu riiki, mis on nii rängalt kahjustada saanud.

 
  
MPphoto
 

  Roberta Angelilli, fraktsiooni UEN nimel. (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, sooviksin samuti tänada ühenduse institutsioone toe eest, mida nad Itaaliale osutanud on, ning inimestele, keda maavärin tabas. On olnud rasked päevad, mida on veelgi raskendanud viimase 48 tunni ilmastikutingimused.

Ent leina ja hävingu järel tuleb aeg praktiliste ettepanekute ja ülesehitamise jaoks, aeg Abruzzo regioonile tulevik tagasi anda. Palume Euroopa institutsioonidel oma osa teha; tegelikult on komisjon andnud oma garantii juba asepresident Tajani kaudu, kes väga operatiivselt vahetult katastroofi järel meile oma pühendumust kinnitas.

Nagu komisjon täna ise kinnitas, peame esiteks kontrollima kõiki kasutada olevaid rahalisi vahendeid, tagama loodusõnnetustele mõeldud Euroopa Solidaarsusfondi kiire aktiveerimise ning uurima siis võimalust kasutada tööhõive ja ettevõtete toetamiseks täies mahus Euroopa Sotsiaalfondi ja muid ühenduse programme. Siiski nõuame konkreetsemalt öeldes võimalust võtta kasutusele erakordseid õiguslikke meetmeid, maksusoodustusi, stiimuleid ja abi, erandina praegustele de minimis`i sätetele. Tegemist oleks meetmetega, mille kiidaks heaks Euroopa Liit, ja kehtiks kaks–kolm aastat, see tähendab nii kaua, kui on vaja, kuni hädaolukord ja ülesehitus lõppeb.

Antud teemadel ja eesmärkidel, nagu tänane arutelu näidanud on, oleme kõik ühel meelel. Lahkarvamusi ei ole. Ka mina sooviksin lõpetada mõtetega kogu südamest ohvritele, nende peredele ja puudutatud inimestele, kuid sellest piirkonnast pärit itaallannana avaldan erilise uhkusega veel kord erilist tänu jõupingutuste eest, mida on teinud institutsioonid, kõik erakonnad ja eelkõige päästemeeskonnad, kodanikukaitse ja Punane Rist. Tänan samuti kõiki vabatahtlikke organisatsioone ja üksikuid kodanikke, kes tegid, mis suutsid, ning andsid isikliku panuse või annetasid raha, et väljendada oma solidaarsust ja osutada abi. Nad on tõeliselt väljapaistvaks näiteks operatiivsusest ja inimlikkusest.

 
  
MPphoto
 

  Monica Frassoni, fraktsiooni Verts/ALE nimel.(IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon ühineb kõikide enne mind sõna võtnud liikmetega, et avaldada kaastunnet, tugevat solidaarsustunnet ning tuge antud suure tragöödia, katastroofi, ja loodusnähtuse tagajärjel kannatanutele, mille põhjustas terve hulk asju, ning loodan, et Euroopa Liit suudab anda nähtavalt antud olukorrale positiivse panuse.

On üks asi, mida eitada ei saa: antud maavärina mõju oleks võinud olla palju vähem ränk, tragöödia poleks pidanud olema nii suur, sest on selge, et kokku varises suur hulk hooneid ja maju, kuid see poleks pidanud juhtuma. On olnud hooletust, kelmust ja pettust, ning peame selgitama välja, kes vastutab, sest ka see on oluline osa ülesehitamisest, mis on ka Abruzzo, selle inimeste ja meie riigi kui terviku moraalne ülesehitamine. Ülesehitamine peaks säästlikus arengus olema tohutu innovatsiooni võimaluseks nendele inimestele, kes on näidanud meile kõigile, et neil pole suur ainult väärikus, vaid ka julgus ning ülekaalukas soov uuesti alustada.

Käesoleval hetkel on kõige vähem demagoogilisemaks, kõige praktilisemaks lähenemiseks, mis lubab Euroopal Abruzzos päästetööde ja ülesehituse toetamiseks kiiresti tegutseda, regiooni 2007–2013 rakenduskava ehk struktuurifondide ülevaatamine. Abruzzo rakenduskava näeb hetkel ette 140 miljonit eurot Euroopa kaasrahastamist, kava kogumaksumusega 345 miljonit eurot, kusjuures vahe kaetakse riikliku kaasrahastamisega.

Oleme kõik teadlikult, et üheks probleemidest, millele näkku peame vaatama, on Itaalia korraldus rahaliste vahendite kaasrahastamisel, mida Euroopa Liit kindlasti tagab, ning antud küsimuses peame meie, parlamendiliikmed, äärmiselt valvsad olema.

Nagu juba ütlesin, peame eelkõige nõudma, et juba Abruzzo jaoks kavandatud Euroopa rahalised vahendid, nagu näiteks Sotsiaalfond, vaadataks üle ning suunataks ümber meetmetele ja prioriteetidele, mis teenivad ülesehitust. Antud kontekstis võiks Abruzzo rakendusprogramm kätkeda sihtotstarbeliselt teistele, nüüd konkurentsivõimelisematele Itaalia regioonidele määratud struktuurifondide rahaliste vahendite ümberjaotamist. Teame, et Euroopa Komisjon on nõus hindama toetusi, ning antud sama mehhanismi saab kasutada teiste liikmesriikide tarbeks.

Seejärel peavad Itaalia ametivõimud, eeskätt valitsus, koostöös kõikide asjasse puutuvate kohalike omavalitsustega, tegutsema kiiresti, et arvutada välja kantud otsese kahju maksumus, et jõuda tähtajaks, 15. juuni 2009, esitada rahaliste vahendite taotlus Euroopa Solidaarsusfondi raames. Antava toe summa oleneb püsivast kahjust, kuid pole mingil juhul rohkem kui mõned miljonid eurod. Antud fond eksisteerib just selleks, et osutada kiiret, tõhusat ja paindlikku majanduslikku abi, seetõttu on oluline, et Itaalia ametivõimud kvantifitseeriksid antud kahju. Vastasel juhul on toetust raske saada.

Riiklikud ametiasutused peavad samuti alustama laenutaotlemisega Euroopa Investeerimispangalt, nii et antud regiooni kiireks ja jätkusuutlikuks ülesehitamiseks oleks võimalik piisavaid summasid anda.

 
  
MPphoto
 

  Roberto Musacchio, fraktsiooni GUE/NGL nimel. (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, esimeseks tuleb lein nii paljude süütute ohvrite üle ning seejärel pühendumus päästetöödele, hädaolukorra ületamisele ning ülesehitamisele, kus Itaalia annab endast parima.

Euroopa abi selles on oluline, kuid meil on tarvis Euroopa raamistikku, et ennetada selliseid katastroofe, mis tihti tulenevad peale looduslike põhjuste ka paljust muust. Seetõttu on meil tarvis ennetusraamistikku, loodusõnnetuste hoiatussüsteemi, millele kodanikukaitse- ja ennetusvõrk rajada. Sellele lisaks on meil tarvis maapoliitikat, mis tagab maakasutuse osas garanteeritud standardid, mis austavad selle tasakaalu, ja lisaks ka ohutuid ehitusstandardeid.

Abruzzo maavärin on samuti sellega seotud ning, soovimata tekitada vaidlust, peame uurima kõiki vastutusalasid, nii et saaksime antud tõsiste sündmuste kordumist vältida, ning eelkõige peame keskenduma maaparandusele, mitte aga uutele lammutustöödele. Antud põhjusel on eluliselt oluline, et võetaks vastu mulla raamdirektiiv, mis pakuks struktuurituge Euroopa maa sobilikuks haldamiseks, ning Euroopa fondid tuleks ümber formuleerida kooskõlas heaperemeheliku maapoliitikaga, rajades seeläbi tervislikku keskkonda ning häid töökohti.

 
  
MPphoto
 

  Reinhard Rack (PPE-DE).(DE) Härra juhataja, komisjoni asepresident, meie Itaalia kaasliikmed on pidanud antud arutelu õigesti oma riigi jaoks oluliseks ning sõna küsinud, kuid tegemist on aruteluga ka kõikidele eurooplastele. Lõppude lõpuks oleme me kõik osa Euroopa kogukonnast. Meil on hea meel, et meil on võimalused, mida pakub Solidaarsusfond, ning sooviksime, et seda kasutataks võimalikult sihistatult, et sealhulgas seda teeksid ka Itaalia valitsus ja regionaalsed omavalitsused. Soovime veel kord kaastunnet avaldada arvukatele ohvritele ning loodame, et Euroopa suudab pakkuda võimalikult varsti kergendust.

 
  
MPphoto
 

  Armando Veneto (PPE-DE).(IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, sooviksin lihtsalt tähelepanu juhtida kaasatundvale reageeringule antud traagilisele sündmusele terves Itaalias ja samuti Euroopas. Kui sellised asjad juhtuvad, lubavad nad meil tähele panna riigi ja ühenduse ühtekuuluvust, mis saab ainult toita lootust üldisele solidaarsusele ja rahule, sealhulgas sisemisele rahule, mis meil Euroopas on.

Sooviksin samuti öelda, et peame kahtlemata, avalikult ja otsekohe vastutusele võtma need, kes vastutavad kehva ehitustöö eest, mis mõjus ühes naabruses olevatele hoonetele erinevalt. Lõpuks on kõrval vaieldud ka maavärinate ennustatavuse üle. Sellest ma praegu rääkima ei hakka, kuid ütlen lihtsalt, et radooniuuringud osutavad, et maavärinatele eelneb antud gaasi koguse suurenemine. Seetõttu arvan, et samamoodi, nagu on igasuguste teadusuuringute puhul õige, saab Euroopa kasutada, ja peaks kasutama, kõiki oma struktuure, et soodustada seda täiendavat uurimist, sest nagu on teadusele iseloomulik, võib see aidata kaasa puhtalt hüpoteetilisele võimalusele ennustada taolisi laastavaid sündmusi.

 
  
MPphoto
 

  Siim Kallas, komisjoni asepresident. − Härra juhataja, pole kahtlustki, et kõikides liikmesriikides ja samuti komisjonis on antud kohutava maavärina suhtes tugev solidaarsustunne. Abi osutamiseks on mehhanisme ning komisjoni teenistused tegutsesid viivitamatult. Seda kõike tuleb teha tihedas koostöös Itaalia ametiasutustega. Eelmine aasta oli meil Kreekas tohutu metsatulekahjude katastroof ning enne seda metsatulekahjud Portugalis ja üleujutused Saksamaal ning Tšehhi Vabariigis. Kõikidel nendel juhtudel avaldas Euroopa Liit solidaarsust ning aitas nii palju, kui võimalik oli. Seda teeb liit ka antud juhul.

Esiteks ootame kahju ulatuse arvutusi ning siis saame otsustada, kuidas kõige paremini Solidaarsusfondi kasutada. Komisjon ise Solidaarsusfondi raha käivitada ei saa. Seda saab teha alles pärast palve saamist liikmesriigilt ning pärast kahju ulatuse arvutamist.

Paljud parlamendiliikmed tõstatasid struktuurifondide ümberkavandamise küsimuse ning regionaalpoliitika peadirektoraat arutab seda. Kolleeg Danuta Hübner külastab varsti piirkonda ning arutab konkreetseid võimalusi. Oleme pidevas kontaktis kodanikukaitse ametiga Roomas, et aidata, ning samuti, et aidata koostada Solidaarsusfondi taotlust, nii et pole kahtlustki, et komisjon teeb, mida iganes suudab, et antud katastroofi ohvreid aidata.

Mis puudutab ehitusstandardeid, siis antud standardid on olemas, kuid küsimus on, kui täpselt antud standardeid liikmesriikides järgitakse. Standardid on kindlasti olemas – need on olemas direktiivides ja riiklikes õigusaktides.

Meie tsiviilkaitsemehhanism, mille keskmes on ööpäevaringselt töötav seire- ja teavituskeskus, teeb katastroofide ennetamisel ning samuti katastroofide tagajärgedega tegelemisel liikmesriikidega koostööd.

Veel kord avaldan komisjoni nimel kaastunnet. Teeme kõik võimaliku inimeste aitamiseks antud katastroofipiirkonnas.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Käesoleva arutelu kokkuvõtteks sooviksin kasutada võimalust isiklikult ja ka Euroopa Parlamendi büroo nimel avaldada veel kord kaastunnet ohvritele ja puudutatud peredele ning samuti tõotada kõikvõimalikku tuge niivõrd rängalt kannatada saanud regiooni inimestele.

Arutelu on lõppenud.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika