Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2008/2277(DEC)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0150/2009

Esitatud tekstid :

A6-0150/2009

Arutelud :

PV 22/04/2009 - 11
CRE 22/04/2009 - 11

Hääletused :

PV 23/04/2009 - 6.14
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0273

Arutelud
Kolmapäev, 22. aprill 2009 - Strasbourg EÜT väljaanne

11. ELi 2007. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmine: Nõukogu (arutelu)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Päevakorra järgmine punkt on härra Søndergaardi raport (A6-0150/2009) eelarvekontrollikomisjoni nimel, Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta. II jagu – Nõukogu (C6-0417/2008 – 2008/2277(DEC)).

 
  
MPphoto
 

  Søren Bo Søndergaard, raportöör. − Härra juhataja, kõigepealt koosoleku läbiviimise korrast, kuna tahan lihtsalt olla väga kindel, et antud päevakorra punkti pärast on nõukogu siia kutsutud. Kuna hakkame arutama nõukogu probleemi, oleks väga halb, kui nõukogu antud päevakorra puntki jaoks ei kutsutud. Tahan lihtsalt, et juhataja tagaks, et nõukogu on kutsutud.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Härra Søndergaard, võin kinnitada presidentuuri nimel, et nõukogu tõesti kutsuti osalema antud päevakorrapuntki arutelul. Sellest hoolimata märgin presidentuuri siira kahetsusega ning parlamendi nimel tervikuna nõukogu puudumist. Minu arvates oli sama olukord ka täna hommikul, kui parlamendi juhataja tervitas nõukogu, ent ei saanud mitte mingit vastust. Kuigi see on kahetsusväärne, ei saa ma olukorra muutmiseks midagi teha ning oleme nõnda kohustatud pidama arutelu plaanitult. Seetõttu kutsun teid uuesti sõna võtma raportöörina, et juhatada sisse antud raporti ning antud päevakorra punkti arutelu.

 
  
MPphoto
 

  Søren Bo Søndergaard, raportöör. − (DA) Härra juhataja, soovin alustada, öeldes, et on väga kahetsusväärne, et hakkame pidama käesolevat arutelu nõukogu – sama nõukogu, kelle eelarvet kohe arutama hakkame – äraolekul. On muidugi absurdne, et nõukogu teeb lihtsalt valiku eirata käesolevat arutelu niiviisi, kui võtta arvesse, et eelarvekontrollikomisjon on hääletanud väga suure enamusega soovituse poolt, et parlament lükkaks nõukogu 2007. aasta eelarvele heakskiidu andmise edasi.

Miks me nii teinud oleme? Kas sellepärast, et kahtlustame pettust või eeskirjade eiramist? Vastus on „ei“, sest meil pole märki ega infot, mis selles suunas osutaks. Miks me siis nii teinud oleme? Oleme pakkunud välja, et lükataks edasi nõukogu heakskiidu andmine, kuna meie komisjon pole veel saanud ametlikku vastust nõukogult rea ebamäärasuste kohta eelarves. Antud ebamäärasused võivad olla tegelikult arusaamatuste tulemus, kuid nõukogu on keeldunud neid arusaamatusi lahendamast. Loomulikult oleks saanud seda teha meie küsimustele vastates.

Vastavalt institutsioonidevahelise kokkuleppe lõikele 42 ei või nõukogu eelarves esineda ühisele välis- ja julgeolekupoliitikale ettenähtud assigneeringuid. Euroopa maksumaksjate esindajana on meil ülesanne kindlustada antud kokkuleppe täitmine. Kuid selleks, et seda teha, tuleb meile anda võimalus mitte ainult nõukogu eelarve kohta küsimusi esitada, vaid ka nendele küsimustele vastuseid saada.

Raporti lisas oleme loetlenud rea küsimusi, millest osad on tegelikult üsna lihtsad ning ei peaks olema raske neile vastust anda. Näiteks: „Mitu arvet oli nõukogul väljaspool eelarvet 2007. aastal? Milliseid rahalisi vahendeid need katsid ja millele neid kulutati?” Teine küsimus on: „Kas nõukogu saab pakkuda selgitust selle suhtes, kuidas selle siseaudiitor oleks saanud jõuda järeldusele, et oli vajakajäämisi arvepidamise kontrollimisel ja vastavustõendamisel?” Veel üks: „Kas on mingit selgitust selle suhtes, miks on olnud vajalik kanda märkimisväärseid summasid kirjaliku tõlkimise eelarverealt reiside eelarvereale, aastast-aastasse?” Hoolimata nõudmistest minult kui raportöörilt ja komisjonilt tervikuna, pole nõukogu tänini andnud antud küsimustele ametlikku vastust.

See põhjustab muidugi suuri raskusi, peale komisjoni ka tervele parlamendile, sest kuidas saame eelarvele heakskiidu anda, teisisõnu vastutustundlikult väita oma valijaskonnale, et antud eelarve on korrektne, teadmata, mis arvude taga on? See oleks absurdne.

Meie eelarvekontrollikomisjonis oleme kenad inimesed. Seetõttu annamegi nõukogule veel ühe võimaluse meie küsimustele vastata. Me soovitame seetõttu parlamendil nõukogu eelarvele heakskiidu andmise edasi lükata. See lubab tõstatada küsimuse uuesti novembris ning annab nõukogule veel mõned kuud, et kaaluda, kas läbipaistvus on salatsemisest parem või ei.

Loodan, et tänase arutelu ja homse hääletusega saadame selge sõnumi, et me ei taha olla pimeduse jõudude automaatseks templiks. Tahame avatust, tahame läbipaistvust ning tahame täielikku arusaamist sellest, kuidas maksumaksjate raha kulutatakse. Seda me tahamegi täna ning see on see, mida tahame valimiste järel juunis.

 
  
MPphoto
 

  José Javier Pomés Ruiz, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (ES) Härra juhataja, loen kohalduvast finantsmäärusest, et peasekretäril ja ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal, keda abistab asepeasekretär, on täielik vastutus II jaos – nõukogu – kajastatud assigneeringute haldamise eest ning rakendab kõik vajalikud meetmed, et kindlustada nende korralik haldamine.

Kus on Javier Solana? Kus on asepeasekretär, et teda antud arutelul pole? Seda hoolimata tõsiasjast, et ainuke info, mis meil on, nimelt siseaudiitori raport, ütleb, et nõukogus on olemas B arve, eelarveväline arve. Finantsmäärusest lähtuvalt pole mitte Tšehhi ega Prantsuse eesistumine see, mis nõukogu eest vastutab, vaid Javier Solana koos oma asetäitjaga.

Mida antud eelarveväline arve endast kujutab?

Audiitor ütleb, et antud jagu tuleks kõrvaldada. Sooviksime teada, milleks seda kasutatud on ja miks?

Sooviksime teada, miks härra Solana hallatavast 650 miljonist eurost, mille eest ta vastutab, kanti 2006. aastal 13 miljonit eurot suulisest tõlkimisest üle reisikuludesse, kuid 2007. aastal reisikulusid ei tõstetud. Sama asi toimus uuesti, ning me ei tea, mida nii palju reisimist tähendab ning kuhu antud rahalised vahendid jõuavad.

Oleme vihased, sest on ainult üks demokraatliku kontrolli erand, mida käesolev parlament kõikide maksumaksjate rahastatavate arvete üle Euroopa Liidus teostab: need on nõukogu arved. Neid ei auditeerita. Meie, käesoleva parlamendi liikmed, pole suutnud saada isegi ühtegi ametlikku koosolekut, et arutada nõukogu arvepidamist.

Nad on keeldunud meile pabereid andmast. Nad on keeldunud meile dokumente andmast. Nad mõistavad, et meil pole nõukogu kontrolliks pädevust. Kõik see on hea, kuna nõukogu täitis üksnes haldusülesandeid, kuid nüüd kujutab ühine välis- ja julgeolekupoliitika endast tegevuskulu, ning me ei mõista, miks see peaks olema demokraatlikust kontrollist vabastatud.

Sooviksin siin seetõttu öelda, et peasekretäri härra Solana võetud hoiak on vastuvõetamatu ning et antud juhul paneb seetõttu käesolev parlament ette, et nõukogu arvepidamist ei kiidetaks heaks, nagu juhtus 10 aastat tagasi, kui härra Elles ütles, et ta keeldub heaks kiitmast nõukogu arvepidamist, põhjustades Santeri komisjoni tagasiastumise.

 
  
MPphoto
 

  Costas Botopoulos, fraktsiooni PSE nimel.Härra juhataja, otsus, mille kohe vastu võtame, on väga oluline. Sotsiaaldemokraatide fraktsioon pooldab edasilükkamist neljal põhimõttelisel põhjusel.

Esimene on meie oma parlamendi tõsiseltvõetavus ja roll. On väga oluline öelda kohe algusest peale, mida parlament saab ja ei saa teha. Mida ta saab ja peab tegema, on ka nõukogude arvepidamise demokraatlik kontroll, hoolimata kehtivale suulisele kokkuleppele.

Teine põhjus on institutsioonidevaheline tasakaal. On oluline, et me ei tee midagi, mida me parlamendina teha ei saa, kuid on samuti väga oluline öelda, et meie õiguseks on omada seisukohta, omada arvamust nõukogu arvepidamise kohta siis, kui antud arvepidamine puudutab tegevust ning juhul kui antud tegevusega seotud arvepidamine tuleb arvesse võtta. See kujutab endast demokraatlikke põhimõtteid ning see on midagi, mida me kohe teeme. Seega ei ütle me, et me tahame teha midagi muud. Ütleme, et tahame täita oma kohustust.

Kolmas põhjus on Lissaboni lepingu austamine ja ettevalmistamine. Te teate väga hästi, kolleegid, et Lissaboni lepinguga saab ühine välispoliitika palju suurema sügavuse ning palju suurema hoo. See kujutab endast palju tähtsamat ühispoliitikat ja me ei saa algusest peale öelda, et parlamendil ei ole sellele poliitikale mingisugust mõju. Meil peab olema võimalus nüüd öelda, mis parlamendi roll on.

Viimane – ja tõenäoliselt kõige olulisem argument – on läbipaistvus kodanike ees. Meie roll parlamendina on aruandekohustus kodanike ees. Me ei saa ega tohi kodanikele öelda, et suured ühispoliitikad, nagu välis- ja kaitsepoliitika, jäävad meie parlamendi demokraatlikust kontrollist välja.

Seega sellel neljal olulisel põhimõttelisel põhjusel arvame, et peame hääletama edasilükkamise poolt.

 
  
MPphoto
 

  Kyösti Virrankoski, fraktsiooni ALDE nimel. – (FI) Härra juhataja, sooviksin kõigepealt tänada härra Søndergaardi oivalise raporti eest.

Raport nõukogu heakskiitmise kohta on väga pikk ja põhjalik. See rajaneb viidetel dokumentidele ja Euroopa Liidu asutamislepingule.

Kõige problemaatilisem küsimus on läbipaistvus. Nõukogu eelarve puudutab haldamist ainult osaliselt, kuna suur osa rahalistest vahenditest läheb tegevusele, nagu näiteks ühine välis- ja julgeolekupoliitika. Nõukogu on päris tõrges arutama eelarve täitmist eelarvekontrollikomisjoniga, ning ei ole huvitatud ka nõutud dokumentide üleandmisest.

Euroopa Parlament koos nõukoguga on ELi eelarve eest vastutav ametiasutus. Selle ülesanne on teostada järelvalvet rahaliste vahendite kasutamise ning eelarve üldise täitmise üle.

Kuivõrd mina aru saan, on just selline koostöö puudumine see, mis on sundinud eelarvekontrollikomisjoni tegema ettepanekut, et heakskiit edasi lükataks, ning mitte niivõrd see, kuidas rahalisi vahendeid eeldatavasti hallatud on. Olukord on ebamugav, sest parlamendi ja nõukogu vahelised head koostöötasemed on viljaka Euroopa poliitika eluveeks. Seetõttu teeb minu fraktsioon lõpliku otsuse oma seisukoha suhtes täna õhtul.

 
  
MPphoto
 

  Bart Staes, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (NL) Tänan, härra Søndergaard, Teie aruanne on pärl, kattes tõepoolest kõiki asjasse puutuvaid momente. Sooviksin siiski paluda juhatajal ja parlamendi bürool võtta teadmiseks nõukogu puudumine ning asja nii mitte jätta. Me ei peaks lubama neil ennast üle trumbata. Sooviksin samuti tungivalt soovitada bürool kaaluda väga karmi protestikirja saatmist, mille sõnum on, et käesolev pole vastuvõetav.

Tõepoolest, asjade hetkeseisu arvestades keeldume andmast ajapikendust. See praegu küsimusi ei tekita. Me ei saa nõukogule heakskiitu anda. Asi pole niivõrd pettuses kui põhimõtteküsimuses, nimelt läbipaistvuses. Härra Solana haldab Euroopa eelarvest 650 miljonit eurot kaitse, julgeoleku ja välispoliitika valdkonnas igasuguse jälgimiseta. See pole demokraatias vastuvõetav. See peab lõppema. Sellest tulenevalt ka tegevusraporti, läbipaistvuse ja selguse õigustatud nõudmised.

See pole aga kõik. Käibemaksupettuse raportöörina palusin selgesti oma 4. detsembril vastuvõetud raportis nõukogul vastata mitmele küsimusele. Meil on nüüd neli-viis kuud mööda läinud ja antud perioodi on iseloomustanud nõukogu kõrvulukustav vaikimine, samas kui asjasse puutuv hinnanguline pettus on 60–100 miljardit eurot aastas. Nõukogu peab tegutsema. Koordineerimine on see, mida on tarvis, et võidelda käibemaksupettusega, ning nii kaua, kui pole nende valmidust tegutseda, ei anna ma nõukogule heakskiitu.

 
  
MPphoto
 

  Jens Holm, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (SV) Härra juhataja, ka mina sooviksin esitada sama küsimuse ning see on: kus on antud arutelul nõukogu? Mõistagi on meil vaja kontrollida nõukogu ja selle eelarvejuhtimist. Minu jaoks on hämmastav, et nõukogust pole praegusel hetkel siin mitte kedagi meie küsimustele vastamas. Meie eelarvekontrollikomisjonis, iseäranis arvamuse koostaja härra Søndergaard, oleme seadnud mitu küsimärki selle vastu, kuidas ministrite nõukogu oma rahalisi vahendeid haldab. Oleme sellele tähelepanu juhtinud arvukatel juhtudel, kuid pole rahuldavad vastuseid saanud.

Lubage mul esitada kaks näidet. 2006. aastal kulutas nõukogu reisimisele 12,6 miljonit eurot. Antud raha oli mõeldud kasutamiseks suulise tõlkimise jaoks. Sooviksin nõukogule esitada küsimuse, kuid kui nõukogu vastata ei saa, siis ehk saab komisjon: kuhu nõukogu 2006. aastal reisis? Millele need 12 miljonit eurot kulutati?

Nõukogul on ka konfidentsiaalsed arved, niinimetatud comptes hors budget. Siseaudiitor on soovitanud nõukogul tungivalt antud arved ära kaotada, kuid edutult. Sooviksin küsida, miks seda toimunud pole? Kui palju sellised arveid eelarve kõrval on? Mida need arved sisaldavad?

Meie töö Euroopa Parlamendi liikmetena on kontrollida nõukogupoolset eelarveressursside kasutamist. Teeme seda sellepärast, et esindame maksumaksjaid. Nõukogu töö on meie küsimustele vastata. Tahame antud küsimustele vastuseid kohe! Mis selle 12 miljoni euroga juhtus? Mida konfidentsiaalsed arved sisaldavad? Kui palju konfidentsiaalseid arveid on?

Kui me rahuldavat vastust ei saa, mida me veel saanud pole, siis me nõukogule homme heakskiitu ei anna.

 
  
MPphoto
 

  Nils Lundgren, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (SV) Härra juhataja, seisame siin silmitsi tõeliselt oluliste, põhimõtteliste küsimustega. Võiks öelda, et euroskeptilise partei esindajana arvan, et alati peaks just nõukogu domineerima Euroopa koostööd ning käesolev parlament peaks keskenduma siseturu- ja piiriülestele keskkonnaküsimustele. Ent on kolmas küsimus, mis on esile kerkinud. Nõukogu ja käesolev parlament on põhimõtteliselt võrdselt vastutavad eelarve ning selle eest, kuidas maksumaksjate raha kasutatakse. Aset leidnud on aga minu arvates pretsedenditu sündmus, et nõukogu hoiab raha kasutamise otstarbeid salajas. Seetõttu ei ole meil läbipaistvust. Kodanikud ei saa öelda, „Aktsepteerin seda, sest ma tean, milleks raha on kasutatud, et ei saa olla küsimust nõukogule heakskiidu andmisest, kuni teame, kuhu raha läinud on. Seetõttu ütleksin – ja nii palju, kui ma aru saan, on ükskord käesolevas parlamendis kõik sõnavõtjad ühel meelel – et ei saa olla küsimust nõukogu süü alt vabastamisest seni, kuni me teame, kuhu raha kadus.

 
  
MPphoto
 

  Hans-Peter Martin (NI).(DE) Härra juhataja, võtan siin sõna kirgliku Euroopa pooldajana ning olen veendunud, et saame hetkel õpetust selle kohta, kuidas ELi demokraatia välja nägema peaks. Tõsiasi, et nõukogu ei loe kuidagi vajalikuks parlamendi väga selgele kriitikale mingilgi rahuldaval moel vastata, näitab kahjuks, et kõikidel ELi kriitikutel, ning nendel, kes institutsioonile on nüüd vastu, on õigus, kuna eirame räigelt just neid aluspõhimõtteid, millele demokraatia rajanema peaks.

Lepingust lepingusse oleme lubanud võimukeskmel tegeliku täieliku järelvalveta jääda ning nõukogul – ja seda saab tõestada – olla laisk ja ebakompetentne ning tegutseda suuresti salaja. Ütlen laisk, sest saab tõestada, et enamik ministritest – see tähendab, need kes teevad suletud uste taga Euroopale tegelikult olulisi otsuseid – pole tihti kohalgi, ning riigiteenistujad võtavad vastu otsuseid väga põhimõttelistes küsimustes. Nii oli ka Austrias kuni 1848. aastani, misjärel olukord mõnevõrra paranes. See ei ole demokraatia.

Nõukogu pole nõus isegi andma ligipääsu arutletavatele päevakorrapunktidele andma. Parlamendiliikmed saavad selle ise pisiasjadeni lahendada, üksikasja kaupa parlamendi küsimuste kaudu – nagu olen teinud – ning tulemused on hirmuäratavad. Need inimesed lihtsalt laisklevad. Need, kes on tegelikult õigusloome tingimustes meist, Euroopa Parlamendi liikmetest, olulisemad, jätavad teised enda kohta täitma.

Samuti väidetakse, et nüüd on nõukogus läbipaistvust rohkem, kuid tegelikult on olnud selles institutsioonis 2006. aasta nõukogu otsusest saadik läbipaistvust vähem. Kõige olulisema nõukogu – välissuhete nõukogu – 130 päevakorrapunktist käsitleti avalikult 2008. aastal üht ainukest. Kõike muud arutati salaja. Kõik muu on vähem läbipaistev kui maffia.

Samuti on teemaks rahaliste vahendite kasutamine. Kuhu kaovad need paljud miljonid eurod? Miks keeldub nõukogu selles suhtes koostööd tegemast? Mis on täiskogu hoiak salateenistuse suhtes, mida Javier Solana juhtimisel laiendatakse üha enam? Javier Solana peakorter on Hispaanias, mis tunnistab, et muidugi on olemas ELi salateenistus. Kuhu see raha läheb? Kui korrumpeerunud need inimesed on ning kui puudulik on neil läbipaistvus?

 
  
MPphoto
 

  Herbert Bösch (PSE).(DE) Härra juhataja, sooviksin öelda kaks asja antud komisjoni nimel. Õnnesoovid raportöörile, kes esitas sirgjoonelisi küsimusi ja vastuseid ei saanud! Õnnesoovid antud komisjonile, mis võttis härra Søndergaardi raporti valdava enamusega – 27:2 – vastu. Liikmesriigid torkavad silma oma tänase puudumisega, kuigi meenutan teile, härra juhataja, et panime antud päevakorrapunkti spetsiaalselt täna pärastlõuna päevakorda, et tulla vastu nõukogu ajakava probleemidele. Liikmesriigid teevad siin seda, mida nad kodus teha ei söandaks.

Nüüd viime jälle läbi valimiskampaania, kus asju lükatakse jälle Brüsselisse. Probleemid on pealinnades mitte Brüsselis. Oleksin soovinud näha, et komisjon osutaks meile selles aeg-ajalt mõnevõrra suuremat tuge. Minu arvates on tema käitumine mõnikord liiga arg. Kui, nagu raportöör ütleb, meil on comptes hors budget – minu riigis kutsume neid mustadeks arveteks – manab see Eurostati ja sarnaseid lugusid. See ei toimi kaua. Oli antud komisjoni töö taolise arengu eest hoiatada ning olen uhke, et seda tehti suure enamusega. Arvan, ning tegemist on positiivse sõnumiga, mille endaga kaasa võtan, kui täiskogu meie eeskuju loodetavasti võrdselt suure enamusega homme järgib, et oleme kindlustanud, et see tõesti toimib. On keegi, kes tema eest hoolitseb. Pärast seda heidame pilgu tagajärgedele.

 
  
MPphoto
 

  Paulo Casaca (PSE).(PT) Härra juhataja, ühinen õnnesoovidega raportöörile töö eest, nagu ka erinevad fraktsioonid, komisjon ja meie parlamendikomisjon oma esimehe isikus. Pean ütlema, et meie jaoks pole absoluutselt vastuvõetamatu ainult musta kassa olemasolu, vaid ka, et antud oletataval suulisel kokkuleppel, mis saab 39-aastaseks, pole olemas mingit põhjust.

Me pole tänapäeval fänniklubi. Kindlasti mitte. Oleme kodanike Euroopa. Peame kõikide ees aru andma.

Siin, Euroopa Parlamendis, tänu reformidele, mille praktikasse rakendamine on just lõppenud, oleme absoluutselt valmis järgmisest ametiajast vastutama täielikult kõige meie arvepidamist puudutava juhtimise eest.

Nõukogu peab tegema sama. On äärmiselt kahetsusväärne, et nõukogu pole kasutanud ära võimalust, mis tal täna kohalviibimiseks anti. Just antud põhjusel valisime sellise aja. Sooviksime öelda, et see ei saa kindlasti jätkuda ning et teeme kõik, et kindlustada, et nõukogu sunnitakse aru andma, kuidas ta oma eelarvet täidab.

 
  
MPphoto
 

  Karl von Wogau (PPE-DE).(DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, eelarve-, väliskomisjoni ning julgeoleku- ja kaitse allkomisjoni seisukohast sooviksin tuua käesolevasse arutelusse veel ühe üsna erineva rõhuasetuse. Osad kuuldud sõnavõttudest võiks jätta mulje, et välis-, julgeoleku ja kaitse parlamentaarne kontroll puudub, kuid see on tõest kaugel. Nõukogu ning julgeoleku ja kaitse allkomisjoni vahel on arenenud oivaline koostöö ning meid teavitatakse igast üksikasjast, sealhulgas eelarvemomentidest. Eelarvekontrollikomisjon ei ole sellesse kaasatud – tegemist on Euroopa Parlamendi siseasjaga – kuid eelarve-, väliskomisjoni ning julgeoleku ja kaitse allkomisjoni esimehi teavitatakse eelarvemomentidest korrapäraselt. Siin toimub parlamentaarne kontroll.

Siis on konfidentsiaalseid momente, mille jaoks on erikomisjon, mida samuti härra Solana isiklikult Euroopa julgeoleku- ja kaitse nimel kõikidest üksikasjadest korrapäraste vahemike tagant teavitab.

On võimalik, et asjad on läinud selles suhtes eelarvekontrollikomisjoni seisukohast mitterahuldavalt. Nõustun, et nõukogu puudumine antud arutelult on mitterahuldav. Sellele vaatamata jätavad härra Martini tehtud absurdsed märkused mulje, et Euroopa Liidus pole välis- ja julgeolekupoliitika olulises küsimuses mingit demokraatlikku kontrolli. On olulisemaid asju, nagu näiteks arvete küsimus, millest rahastatakse härra Solana reisimine. On küsimus tegevusest Tšaadis, Kongos, Gruusias ja paljudes teistes riikides. Siin on tegelikkuseks dialoog ja tulemuslik demokraatlik kontroll.

 
  
MPphoto
 

  Hans-Peter Martin (NI).(DE) Härra juhataja, sooviksin teha isikliku avalduse lähtuvalt kodukorra artiklist 149, mis oli kodukorra artikkel 145 eelmises versioonis. Mind mainiti nime järgi; mind süüdistati absurdsete märkuste tegemises. Lükkan antud süüdistuse tugevalt tagasi. Kõik andmed on dokumenteeritavad. Vastab tõele, et paljudel juhtudel võtavad riigiteenistujad vastu otsuseid välisministrite ja teistes olulistes komisjonides – erialastes nõukogudes, sest mistahes põhjusel pole ministrid kohale sõitnud. Mõnikord on võimalik tõestada, et nad eelistavad osaleda erakondlikel nõupidamistel.

Vastab samuti tõele, ning sellele võiks ehk tähelepanu juhtida, et esimees, kelle erategemisi tuleks lõpuks ometi uurida, on öelnud siin asju, mida ei saa vaidlustamata jätta. Antud parlamentaarset kontrolli pole olemas, pole mingeidki kontrollimehhanisme erinevatele julgeolekusüsteemidele, mida on vastavalt arendatud – see tähendab luurevaldkondi. Toon järgmise näite just sellega seoses: 30 töötajaga Luuretalitus (INT).

(Juhataja katkestas sõnavõtjat ja kutsus teda korrale)

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. - Vabandage, teil on sõna, et vastata isiklikule küsimusele, mitte selle kohta sõnavõttu teha, ning olete isiklikule küsimusele juba vastanud.

 
  
MPphoto
 

  Hans-Peter Martin (NI).(DE) Sel juhul sooviksin kutsuda lihtsalt härra von Wogaud veel üks kord avaldama, kellega tema advokaadibüroo äri ajab ning kellelt ta oma kasumi saab, ja siis võime arutlemist jätkata.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Arvan, et teie äsjased sõnad on palju tõsisemad kui see, mida ütles härra von Wogau. Ta on omakorda palunud sõna võtta isiklikus asjas ning seega annan talle sõna.

 
  
MPphoto
 

  Karl von Wogau (PPE-DE).(DE) Härra juhataja, härra Martin on äsja minust täiesti ennekuulmatul moel kõnelnud. Kuigi kindlasti ei anna ma härra Martinile enesele infot oma isiklike asjaolude kohta, olen valmis andma neist üksikasju igal ajal kohasel moel, kuna siin vihjatu on täielikult alusetu.

 
  
MPphoto
 

  Paul Rübig (PPE-DE).(DE) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, sooviksin alustada, öeldes, et oleks olnud hea, kui siis, kui ta siin parlamendi istungil oli, oleks härra Klaus avaldanud arvamust juba teada-tuntud süüdistuste kohta. See oleks kahtlemata aidanud näidata võimude lahusust, mis Euroopa tasandil väga hästi toimib, tõelises valguses.

Teiseks sooviksin esitada vastuväite nõukogu võrdlusele maffiaga. See on midagi, mida korralikus demokraatias lihtsalt ei või öelda.

Pealegi arvan, et riiklikele kontrollikodadele anti tegelikult võimalus Euroopa Kohtuga üsna intensiivsemalt koos töötada. Iseäranis nõukogu suhtes on riiklike parlamentide riiklikul tasandil kontroll väga oluline tegevus, mida muidugi tuleks teostada korrapäraselt. Teiseks on samuti eluliselt oluline muidugi, et Euroopa Kontrollikoda analüüsiks neid tegevusi üksikasjalikult ja pakuks vajalikku dokumentatsiooni.

Arvan, et sedasama läbipaistvust, mida siin nõuame, õigustab Lissaboni kokkulepe ning et seetõttu peame jõuliselt pingutama, et antud kokkulepe võimalikult kiiresti soodsa lõpuni viidaks.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: Edward McMILLAN-SCOTT
asepresident

 
  
MPphoto
 

  Herbert Bösch, eelarvekontrollikomisjoni esimees. (DE) Härra juhataja, sooviksin jätkata sellest, mida härra von Wogau ütles. Härra von Wogau, teil võib olla organ, mis peab väga huvitavaid arutelusid edaspidiste projektide üle. Ent heakskiit pole kolme esimehe või mitmekülgse organi, vaid hoopis eelarvekontrollikomisjoni ja seejärel parlamendi istungi vastutus. Kui oskate meile öelda, mis toimub nõukogu eelarveväliste arvetega, siis palun tehke seda. Olen veendunud, et te ei tea, ja meie ei tea ka. Ent heakskiidu andmisega võtame endale täieliku vastutuse selle eest, mida nõukogu teinud on või ei ole.

Siin ei ole lasteaed; kui me ei tea, mida nad teinud on, ei saa me selle eest vastutada, muidu teeme end terve maailma ees naerualuseks. Ükskõik, kes seda homme teha soovib, on teretulnud, kuid minu soovitus on mitte anda heakskiitu ning otsustada edasilükkamise kasuks.

 
  
MPphoto
 

  Ingeborg Gräßle (PPE-DE).(DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, meie huvides on leida antud vaidlusele lahendus, kuid see on võimalik ainult juhul, kui nõukogu tegutseb.

Oleme korrast kinni pidanud, saatnud raportööre ja neli koordinaatorit on kirjutanud kirju ning esitanud küsimusi. Vastuseid ei tulnud, väljaarvatud vaid viide suulisele kokkuleppele, mida kindlasti iialgi heakskiidule ei kohandatud, ainult kunagi eelarvekoosolekule. Isegi siis kohandati seda ainult haldusosale. Antud suuline kokkulepe pole kunagi kehtinud tegevosale; tõepoolest kokkuleppe sõlmimise ajal tegevusosa polnudki.

Nõukogu peab pakkuma meile sellele lahenduse. On aega, et see leida, ning soovitaksime nõukogul tungivalt seda teha. Mul on natuke häbi üldsuse liikmete pärast, kes seal on, kuna tegemist on Euroopa negatiivse ja ülbe küljega. Me ei ela enam monarhias ning on aeg, et selles suhtes ühineks nõukogu meiega demokraatia – suurema demokraatia – rajal, mis muide aitab alati ka lepingutes kokkuleppeid läbi viia.

Soovitaksime nõukogul tungivalt lõpetada käesolevast täiskogust naerualuse tegemine ning nõukogu peaks samuti lõpetama endast naerualuse tegemise.

 
  
MPphoto
 

  Pierre Pribetich (PSE).(FR) Härra juhataja, volinik, niivõrd sümboolne kui ka käesolevas institutsioonide kolmnurgas pole, oleme kõik täna hämminguga tunnistajaks sellele, kuidas leiab aset Euroopa Parlamendi oluline akt – heakskiit, ning üks võtmeosaline on puudu. Tõepoolest mõtlen, daamid ja härrad, külalistele, kes on tunnistajateks antud vaatemängule, kus osa sõnavõtjaid ütleb, et on olemas eelarveväliseid arveid, mida avalikustada ei saa, mis tähendab, et neid ei saa läbipaistvalt käsitleda, ning kus nõukogu puudub vajadusel tunnistuste andmiseks raskuste või muude asjaolude kohta.

Arvan, et Euroopa Parlamendi liikmetena ei või me antud asjade seisu, antud kahetsusväärse nõukogu puudumisega leppida ning võime ainult protesteerida ning konkreetselt heaks kiita eelarvekontrollikomisjoni esimehe tehtud ettepaneku, nimelt lükata antud heakskiit edasi, sest muidu teeb parlament end lolliks, tõendades arvepidamist, millest ta ei tea ning mida tal pole olnud võimalust kontrollida.

Ausalt öeldes, härra juhataja, on nõukogul tarvis end kokku võtta ning suuta pakkuda läbipaistvusega seoses vajalikku infot, nii et ta saab takistada euroskeptikuid antud küsimusest kinni haaramast, et öelda, et me pole läbipaistvad ning et me teeme vigu, eriti demokraatiaga seoses.

 
  
MPphoto
 

  Søren Bo Søndergaard, raportöör. (DA) Härra juhataja, kõigepealt sooviksin avaldada rahulolu vaadete üksmeele suhtes, mida täna siin kuulnud oleme, ning loodan, et neil on nõukogule mingi mõju. Toetan täielikult, mida ütles eelarvekontrollikomisjoni esimees härra Bösch härra von Wogaule, ning sooviksin samuti küsida midagi härra von Wogault: miks peaks parlament andma heakskiidu, kui ta jäetakse infost ilma?

Kindlasti, kui tegemist oleks mõne muu organiga, poleks meil põhjust sekkuda. Lubatagu mul tähelepanu juhtida siiski, et kui tahame anda heakskiidu, võtame endale teataval määral vastutuse. Heakskiidu andmine tähendab teataval määral vastutuse võtmist ning saame seda vastutust kanda ainult siis, kui meile infot antakse. On väga võimalik, et antud info on tehtud kättesaadavaks parlamendi muudes ruumides, kuid miks peaks jätma eelarvekontrollikomisjoni ilma ligipääsust antud infole, kui ta eeldatavalt antud asjaga tegelema peab?

Arvan samuti, et härra Staes on esitanud paikapidava argumendi, pakkudes, et paluksime bürool esitada nõukogule protesti, eriti kuna ringleb allkirjastamata dokumente, mis näivad olevat pärit nõukogust, osaliste vastustega nõukogult meie tõstatatud küsimustele. On täiesti vastuvõetamatu muidugi, et oleks olukord, kus allkirjastamata dokumente, mis väidavad end meie küsimustele vastavat, jagatakse ajakirjandusele, kui nõukogu antud arutelul ei osale, et oma seisukohti esitada. Seetõttu arvan, et kindlasti oleks kasulik, kui läheksime kaasa ettepanekuga, et büroo esitaks nõukogule protestinoodi.

Lõpuks soovin tänada komisjoni tehtud oivalise töö eest. Palju tähelepanu on pööratud…

Aa, nõukogu on saabunud. Väga hea!

(Aplaus)

Ehk saame aruteluga algusest peale hakata. Annan juhatajale võimaluse kogu arutelu uuesti alustada, nii et saaks nõukogule küsimusi esitada. Seega teen selleks juhatajale ettepaneku.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. − Nõukogu on muidugi teretulnud, kuid nad on tulnud, et osaleda järgmisel arutelul.

(Protestid)

Siiski kannan hoolt, et eesistujariik saaks parlamendi muredest aru, nagu viimasel arutelul eelarve heakskiidu üle neid väljendati. Olen kindel, et minister viib sõnumi tagasi Prahasse.

Arutelu lõpetati.

Hääletus toimub homme.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika