Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2008/2217(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0199/2009

Esitatud tekstid :

A6-0199/2009

Arutelud :

PV 22/04/2009 - 18
CRE 22/04/2009 - 18

Hääletused :

PV 23/04/2009 - 8.33
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0307

Arutelud
Kolmapäev, 22. aprill 2009 - Strasbourg EÜT väljaanne

18. Linnaliiklust käsitlev tegevuskava (arutelu)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on Gilles Savary raport (A6-0199/2009) transpordi- ja turismikomisjoni nimel, linna liikumiskeskkonda käsitleva tegevuskava kohta (2008/2217 (INI)).

 
  
MPphoto
 

  Gilles Savary, raportöör. (FR) Härra juhataja, volinik, tänan teid! Tegemist on stiili poolest mõnevõrra ennetundmatu lähenemisega, mida Euroopa Parlament antud aruande suhtes rakendab, sest tuletan teile meelde, et linnaliikluse küsimuse tõstatas esmakordselt rohkem kui kaks aastat tagasi transpordivolinik Jacques Barrot, ning see päädis Euroopa Komisjoni rohelise raamatuga, kes esitas oma järeldused meile 2007. aasta kevadel. Neile pöörati hiljem tähelepanu meie parlamendi omaalgatuslikus raportis, mille koostas minu kaasliige härra Rack, kes on siin kojas.

Euroopa institutsionaalne süsteem sätestab, et rohelisele raamatule peab järgnema valge raamat ja asjakohane illustreeriv näide oli Euroopa Komisjoni ettepanek koostada linnaliikluse tegevuskava, mis oli sel hetkel esitatud.

Ma tänan härra Tajanit, kes on siin, et ta nõustas mind detsembris ja ütles, et poliitiliselt poleks olnud võimalik Euroopa Komisjonil seal ja sel hetkel ettepanekut esitada. See on täiesti arusaadav. Isiklikel põhjustel on mitmetes liikmesriikides tekkinud reservatsioonid, nüüd kui Euroopa valimised lähenevad, kuid parlament otsustas väljakutse vastu võtta.

Kiidan ka oma kaasparlamendiliikmeid kõikidest poliitilistest fraktsioonidest, kes täna siin on, eriti koordinaatoreid ja regionaalarengu komiteed, kes toetas minu ettepanekut, mille eesmärk oli arendada edasi meie eelist ja kinnitada, et kuna komisjon ei suuda enam algatust võtta, siis peaksime seda tegema meie.

Meie esitatav ettepanek on mingil määral ennetundmatu. Ma ei tea, kas siin täiskogus on varem pretsedenti loodud. Me kavatseme komisjonile esitada tegevuskava, mille nemad oleksid pidanud meile esitama.

Loomulikult pole sellise omaalgatusliku raporti tagajärjel oodata juriidilisi võimalusi. Esitades väga praktilise plaani koos väga täpsete ettepanekutega, mitte olles täidesaatev võim ja mitte olles Euroopa Liidu valitsus, mis on komisjoni ülesanne, saab parlament ainult loota, et neid ära kuulatakse.

Mainin muuseas, et mõne viimase kuu jooksul on meid asunud toetama valdav enamus organisatsioone, kes on teemast huvitatud. Soovin mõnede parlamendiliikmete kasu silmas pidades, kellel on veel reservatsioone antud algatuse suhtes, juhtida tähelepanu asjaolule, et nende organisatsioonide hulka kuuluvad näiteks kohalikud organid ja kõik organisatsioonid, kes esindavad kohalikke organeid, sealhulgas riikides, kes täna väidavad lähimuse põhimõtet kasutades, et selline tegevuskava on välistatud.

Seetõttu usun, et kohalikud organid on seda asjaolu kinnitanud, et linnaliiklus saab tõenäoliselt olema üks 21. sajandi olulisimatest väljakutsetest. Miks? Sest täna elab 60% eurooplastest asulates. 2020. aastaks tõuseb see näitaja 80%ni ja meie, Euroopa Liit, omame õiguslikku alust, mistõttu oleme ühiselt koos liikmesriikide ja kohalike organitega vastutavad transpordipoliitika eest.

Kas meie eurooplastena, loobuksime väiksemastki ideest või algatusvõimest valdkondades, kus transport saab olema kõige keerulisem ja kahtlemata kõige olulisem probleem lähiaastate jooksul? Me ei arva nii ja seetõttu ei soovinud Euroopa Parlament, et vaikiksime, ja ei tahtnud, et me linnaliiklusest rääkides sõna ei võtaks. Pigem taheti, et kasutaksime seda algatust selleks, et kutsuksime komisjoni üles seda teemat uuesti järgmise mandaadi ajal prioriteedina arutlema.

Tahaksin tänada kõiki koordinaatoreid, kuna oleme töötanud ennekuulmatul moel, kuna oleme teinud tööd vastuvoolu ja esitatud raport sai transpordi- ja turismikomisjonis väga suure toetuse osaliseks.

Mainin, et tegemist on raportiga, mis põhineb subsidiaarsuse põhimõttel. Jah, olen liiga kaua rääkinud, kuid härra juhataja, olen kindel, et andestate raportöörile ja on välistatud, et Euroopa võiks mõelda mistahes linnaliiklust käsitlevate otsuste kohalike organite nimel vastuvõtmise peale.

Ma olen siin kohaliku omavalitsuse esindajana ja toetan väga kohalike organite haldusvabadust, nagu need kampaaniad, mida olen koos härra Piecykiga, minu kolleegiga transpordi- ja turismikomisjonist, siin täiskogus juhtinud, on ka näidanud. Samas usun, et Euroopa suudab luua stiimuleid, suudab parandada teabevahetust ja parimate praktikate vahetust ja see on meie ettepanekute tuum, millest varsti ülevaade antakse.

 
  
MPphoto
 

  Antonio Tajani, komisjoni asepresident. (FR) Härra juhataja, esiteks tahaksin tänada härra Savaryd tema tehtud töö eest! Tänan teda pühendumise eest, mida ta on üles näidanud, edendades Euroopa transpordipoliitikat suurtes ja väiksemates linnades. See pole teisejärguline probleem, juhul kui me tõesti soovime suuta Euroopa liiklusega seotud väljakutsega piisavalt hästi tegeleda, siis peame tegema tööd linnaliikluse valdkonnas.

Seetõttu tahaksin tänada esmalt härra Savaryd! Kordan, et tänu temale oleme teinud edusamme linnaliikluse valdkonnas ja tänane raport, mille üle homme hääletatakse, on väga oluline sõnum. See on sõnum, mida ma pean kuulama ja loodetavasti saan härra Savaryle anda positiivset tagasisidet tema pühendumise kohta järgmisel ametiajal. Olen jällegi talle tänulike selle töö eest, mida ta linnaliikluse küsimuse osas ära on teinud.

Jätkan nüüd oma emakeeles.

komisjoni asepresident. (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad. Linnaliiklus on selgelt Euroopa Liidu transpordisüsteemi oluline osa, sest kogu süsteem algab ja lõpeb tihti suurte linnaaladega ja läbib neist suure osa risti-rästi. Sellest lähtuvalt pole oluline vaadelda linnaliiklust ainult linnaelu seisukohast, vaid ka igasuguse transpordi, sealhulgas kaugtranspordi seisukohast.

Kliimamuutuse vastu võitlemine, kaubanduse lihtsustamine, energiavarude tagamine, kodaniku liikumisvajaduste rahuldamine, ummikutega seotud probleemide lahendamine ja demograafiliste muutustega tegelemine on kõik Euroopa poliitika seisukohast väga olulised teemad ja linnapiirkondade liiklus on nende kõikide väljakutsetega tihedalt seotud.

Just seetõttu esitas komisjon 2007. aasta septembris linnalise liikumiskeskkonna rohelise raamatu ja selle vastuvõtmisele järgnenud konsultatsioon tõestas, et laialdane nõusolek ümbritseb asjaolu, et Euroopa Liit mängib selles valdkonnas olulist rolli. Teie resolutsioon linnalise liikumiskeskkonna rohelise raamatu kohta, mis koostati härra Racki juhtimisel ja mis võeti vastu 2008. aasta 9. juulil, kinnitab seda järeldust.

Raamatu eesmärk oli rajada tee linnaliikluse tegevuskava jaoks. Parlamendi otsus koostada oma tegevuskava enne komisjoni ettepaneku esitamist, saadab välja tugeva poliitilise signaali. Seetõttu rõhutasin härra Savary kui raportööri töö olulisust, sest see näitab, kui oluliseks peab parlament tööd, mida me ei saa kindlasti hooletusse jätta.

Nagu te kindlasti teate, tegelen pühendunult linnaliikluse teemaga ja annan endast kõik, et hästi koostatud tegevuskava kiiresti vastu võetaks. Kordan, et see on plaani võetud komisjoni 2009. aasta tööprogrammi ja loodan, et see võetakse võimalikult kiiresti vastu. Härra Savary ütles oma kõnes väga hästi, et Euroopa institutsioonides on tunda mõningat vastuseisu, kuna mõned inimesed arvavad, et selline tegevuskava on vastuolus subsidiaarsuse põhimõttega. Ma arvan, et siin pole millegi üle arutleda, sest eriti, kui me vaatame sõna „subsidiaarsus” ladinakeelse tüve, mis on subsidium, tähendust: „abi”. Meie ülesanne on Euroopa institutsioonidena aidata kohalikel institutsioonidel edukamalt töötada. Kellegi aitamine ei tähenda nende asendamist, vaid see tähendab kaasaaitamist probleemidele parema lahenduse leidmisel.

Ilma et laskuksin ettepaneku detailidesse, võin kinnitada, et meie tegevuskava põhineb tegevustel, mida me oleme mõnda aega toetanud ja me koondame need ühiseks kontekstiks, mille eesmärk on esindada seda poliitilist visiooni, mis on endiselt linnaliikluse Euroopa tegevusest puudu. Sellisel viisil tuleks poliitiline raamistik kavandada teistele tulevastele sekkumistele valdkondades, kus tegevus ühenduse tasandil on kasulik või isegi hädavajalik.

Teie raport on mõjutab kindlasti oluliselt meie sisearutelusid ja kinnitan teile, et me saame arutleda mitmete selles sisalduvate ettepanekute üle. Loomulikult sisaldub selles aspekte ja detaile, mis vajavad täiendavat selgitamist või arutamist. Kinnitan teile, et analüüsime teie soovitusi väga hoolikalt koos regioonide komitee soovitustega, kellega te konsulteerisite.

Tänane hääletus ei lõpeta meie dialoogi sellel teemal. Samal ajal kui komisjoni töö jätkub, hoian kindlasti ühendust härra Savary ja teiste parlamendiliikmetega, kes on transpordisektorit lähedalt jälginud, et komisjoni vastuvõetav plaan oleks samalaadne parlamendi vastuvõetava kavaga ja esindaks tõelist kvaliteeti. Lõpuks kinnitan veel üks kord, et meie plaan pole näidata, et komisjon asendab kohalikke asutusi, vaid seda, et komisjon soovib aidata kohalikel asutustel oma tööd parendada, jagades teavet ja parimaid praktikaid, mis aitavad kodanikel paremini elada ja linnades, linnadest väljas ja linnadest läbi liikuda. Seetõttu tänan Euroopa Parlamenti nende tehtud töö ja selle plaani suhtes läbiviidava hääletuse eest.

 
  
MPphoto
 

  Jean Marie Beaupuy, REGI komisjoni arvamuse koostaja. (FR) Härra juhataja, volinik, härra Savary, daamid ja härrad. Oleme siin tekstide üle hääletamiseks loodud parlamentaarses assamblees, volinik, ja eelkõige oleme siin parlamentaarses assamblees selleks, et tekstid kohaldatud saaksid.

Panime täna tähele, et pärast teie eelkäija suurepärast tööd, viidates rohelisele raamatule ja umbes 400 täiendusele, mis sellele järgnesid, on selles valdkonnas napilt tööd tehtud, kuni sinnamaani, et te just ise kordasite, et on huvitav, et Euroopa Parlament arvamust avaldas.

Tõesti, loodus tühja kohta ei salli, nii et kui Euroopa Komisjon ei tee oma tööd, siis peab parlament seda tegema ja selles valguses mainin, ning ka teie, volinik, olete seda öelnud, et härra Savary tehtud töö on väga huvitav, sest ta on teile andnud kogu materjali, mida on vaja, et koostada tegevuskava.

Ma ei pea silmas seda, et komisjoni ja parlamendi rollid on vahetumas, kuid peaksime tähele panema asjaolu, et niikaua kuni Lissaboni lepet pole vastu võetud, haarab parlament vähehaaval rohkem võimu.

Härra Savary töö on suurepärane, sest see võtab jälle kord arvesse regionaalarengu komisjoni mitmeid ettepanekuid.

Austades samaaegselt loomulikult subsidiaarsuse põhimõtet, eeldame, et esitate meile juhise. See saab olema kasulik. Selle eesmärk pole kohalike organite tegevuse piiramine, vaid pigem nende aitamine. Ootame, et esitaksite meile näitajaid, jällegi mitte piiranguna, vaid toena. Eelkõige ootame, et esitaksite meile reisiplaanidega seotud detaile. Mõnes riigis need eksisteerivad. Teatud riikides on need isegi kohustuslikud ja üliolulised.

Tooksin hea meelega näite. Linnade elamumajandusega tegeleva grupiga, mille juhataja mul on au olla, oleme mõne viimase aasta jooksul aset leidnud linnaalade kasvu esile tõstnud. Kümne aasta jooksul on linnaalad kasvanud kolme Luksemburgi suuruse ala võrra. Seega, kuidas on see seotud meie tänaõhtuse aruteluga? Sellel on väga otsene seos, sest linnades paiknevad kasutajad reisivad linnaalade kasvu tõttu iga päev täpselt 20% rohkem ja üle 70% neist kasutab isiklikke autosid.

Kõik see on viis öelda, et kui regionaalarengu komisjon soovib, et jälgiksite peale integreeritud lähenemise ka reisiplaanide olukorda, siis see tähendaks üldise põhimõtte kehtestamist, ja me loodame väga, et võtate seda arvesse ka oma tegevuskavas.

Teema on loomulikult juba meie linnade elamumajandusega tegelevas grupis esile kerkinud ja oleme tänulikud, et võtate integreeritud lähenemist ennetavalt siinkohal ka arvesse.

Te pole meie tänastele küsimustele vastanud, volinik. Olete näidanud üles leiget kohustuste võtmist. Olete olnud põhimõtteliselt kindel, kuid pole meile andnud ühtegi garantiid.

Olukord on tegelikult tõsine. Miks? 400 miljonit eurooplast elab linnades ja neid, 400 miljonit eurooplast mõjutavad sellised elutingimused, mistõttu nad on sunnitud liiklusummikutes iga päev aega raiskama. Teame, et nende liiklusummikute kulu on 1% SKTst. Samal ajal, kui räägime elavdamise kavast, majanduse elavdamise kavast, kulutame mõttetult miljardeid eurosid.

Vaja on kiiremat tegutsemist, volinik, sest need linnaliikluse tegevuskavad on elavdamise plaani olulised osad, kuid nad on ka kliimamuutuse seisukohast olulised, sest nagu te ise mainisite, on 40% saastatusest linnades. Ma ei taha samuti eirata ohutusaspekti, sest kaks kolmest teeõnnetustest leiab aset linnades. Kui me teame, et üks surm läheb maksma ligi 1 miljonit eurot, üks tõsine õnnetusjuhtum rohkem kui 1 miljonit eurot, siis näete, millise majandus- ja inimressursikulu selle linnaliikluse väljakutsega iga aasta kaasneb.

Seetõttu, kõikidest nendest praktilistest põhjustest lähtuvalt, Euroopa valimiste eelõhtul, palume teid, volinik, juhul kui on tänaõhtuse arutelu kokkuvõtte ajal võimalik, minna oma soovituste ja lubadustega veelgi kaugemale, mitte anda üldisi lubadusi, vaid keskendudes tegevuskavale, teie tegevuskavale, et meie kaaskodanikud oleksid meelestatud tulema 7. juunil hääletama.

 
  
MPphoto
 

  Reinhard Rack, fraktsiooni PPE-DE nimel.(DE) Härra juhataja, liitun raportööri, Gilles Savaryga, väljendades kahetsust, et komisjon ei jätkanud oma algse integreeritud tegevuskava plaaniga.

On palju häid põhjuseid, miks kõik osapooled alates kohalikest organitest kuni Euroopa Liiduni püüavad linnaliikluse tingimusi parandada. Teame, et enamik inimesi Euroopas elab linnades ja et praegused transporditingimused on kõike muud kui optimaalsed. Seetõttu on olemas põhimõtteline nõusolek, et parlamendi algatusel tehakse plaani ja härra Savary aruande kohta ühisettepanekud. Tänan teda pühendumuse ja spetsiifiliste ettepanekute eest!

Samal ajal tahan aga täiesti selgelt öelda, et paljud asjad, mida kardetakse, või mida arvatakse, et tuleks karta, ei saa tegelikkuseks. Keegi ei soovi omavalitsustelt või kohalikelt või piirkondlikelt organitelt õigust liiklustingimusi reguleerida. Tahame ainult Euroopa poolt aidata, tagamaks, et tegutsetakse mõistlike ühiste eeskirjade alusel, kui omavalitsus, linn või piirkondlik üksus seda mõistlikuks peab. Subsidiaarsuse põhimõte pole ohus. See, mida me teha tahame, aitab seda põhimõtet kaitsta.

Seetõttu proovime jätkuvalt kodanike huvides tagada, et kui kodanik sõidab Euroopas lisaks veel kümme või kakskümmend kilomeetrit, ei satu ta liikluse rahustamise alasse, mis tema arvates on samasugune kui ta kodupiirkonnas, kuid siis avastab, et tegelikult kehtivad hoopis teised reeglid.

Keegi ei soovi kogukondadele kehtestada mingisuguseid ummikumakse või teisi eeskirju, aga kui neid kasutatakse, siis tuleks neid kasutada raamistikus, mis on inimestele tuttav. Liiklusmärkide ühtse lähenemise kokkulepe on kehtinud meil juba üle saja aasta. See peaks tulevikus rakendama ka antud probleemi suhtes.

 
  
MPphoto
 

  Saïd El Khadraoui, fraktsiooni PSE nimel.(NL) Tahaksin alustada sellest, et tänan raportööri Gilles Savaryd ja kõiki neid, kes aitasid kaasa lõpptulemusele, nende tehtud töö eest, ning eriti tänan raportööri endale kindlaks jäämise eest, hoolimata asjaolust, et komisjon vihjas oma kavatsusele jätta tegevuskava vähemalt hetkel pooleli, mida oleme neid nii kaua üles kutsunud tegema.

Palun komisjonil vastu võtta soovitused, mille üle homme hääletama hakkame, ja alustada tegevust nii kiiresti kui võimalik. Kuigi parlamendis on väike vähemus, ja nähtavasti ka mõned inimesed komisjonis ja liikmesriikides, kes usuvad, et peaksime eemale hoidma kõigest, mis on seotud linnadega. On ilmselge, et Euroopa pakub lisaväärtust, kui lahendatakse probleeme, mis on märkimisväärsed ja suurel määral ühised.

Raport sisaldab palju huvitavaid ettepanekuid. Ilmselge ettepanek on teabe, nimelt võrdleva teabe kogumine, mis aitab probleeme kaardistada. Teised on näiteks: heade ideede vahetamine ja edendamine, tehnoloogilise uuenduse suunamine, süsteemide koostalitusvõime tagamine, linnade abistamine liiklusplaanide koostamiseks ja sammude astumiseks, et saavutada jätkusuutlik liiklus. Need ja muud näited puudutavad selgelt teemasid, mida tuleks Euroopa tasandil reguleerida, et muuta meie linnad elavamaks, lihtsasti juurdepääsetavaks ja jätkusuutlikumaks. Seetõttu loodan, et komisjon võtab meie kodanike huvide nimel selle enda peale ja pööravad sellele tähelepanu.

 
  
MPphoto
 

  Michael Cramer, fraktsiooni Verts/ALE nimel.(DE) Härra juhataja, daamid ja härrad. Ka mina tänan raportööri.

Kliimamuutuse kontekstis mängib linnaliiklus keskset rolli, kuna selle käigus tekib 70% kõikide heitmete üldkogusest. Ainult siis, kui me muudame ELis oma transpordipoliitikat, suudame saavutada enda kliimakaitse eesmärke. Kõige suurem potentsiaal peitub linnades, kus 90% kõikidest autosõitudest on lühemad kui 6 km, mille tõttu oleks suurepärane võimalus kasutada bussi, rongi, jalgratast või käia jala.

Meil on hea meel, et enamus pooldab ELi rahade andmist ainult linnadele, kus on üle 100 000 elaniku ja kes suudavad esitada ka jätkusuutliku liikumise plaani. Meil on kahju sellest, et meie ettepanek kehtestada üldiseks kiirusepiiranguks 30 km/h, võimaldades linnadel kehtestada suuremaid kiirusi teatavatel teedel, lähtudes subsidiaarsuse põhimõttest, ei saanud enamuse toetust. See poleks hea ainult kliimale, vaid vähendaks ka liiklusõnnetuste arvu. Igal aastal sureb Euroopa teedel 40 000 inimest. See on 40 000 inimest liiga palju.

 
  
MPphoto
 

  Johannes Blokland, fraktsiooni IND/DEM nimel.(NL) Kõigepealt tahaksin tänada härra Savaryd meie hea koostöö eest. Tehes lähedast koostööd variraportööridega, on ta koostanud usaldusväärse raporti.

Raport leiab selgelt, et linnaliiklus on transpordisektori osa, kus peituvad mitmed väljakutsed ja võimalused. Väljakutsed, mis puudutavad Euroopa kliimaeesmärke, ummikute reguleerimist, liiklusohutust ja kasutajasõbralikkust ja võimalusi seoses jätkusuutliku majandusarenguga, millega on lähedalt seotud siseveetranspordi kasv.

Kuna raport on suurepärane ja on õigus silmas pidada ka subsidiaarsuse põhimõtet, räägin lühidalt linnaliikluse ja siseveetranspordi vahelisest seosest. Jätkusuutlik majandusareng Euroopas, vähemalt transpordivaldkonnas ja linnapiirkondades, sõltub suuresti siseveetranspordi kasutamisest. Mitmetes Euroopa linnades on siseveeteed ja seetõttu on neil ka loomulik võime rahuldada kasvavat nõudlust transpordi järele, seda jätkusuutlikul viisil. Lõppude lõpuks ei vaja siseveetranspordi kasv suuri investeeringuid infrastruktuuri, ei aita kaasa ummikute tekkele Euroopa linnades ega Euroopa linnade keskkonna- ja kliimaprobleemide kasvule, tingimusel et mootorid on puhtad ja kasutatakse puhast kütust. Kui siseveetranspordi võimalused on Euroopa linnades juba olemas, siis tuleks neid kasutada ja propageerida.

Linnaliikluse tulevik on seeläbi lähedalt seotud siseveetranspordi tulevikuga. Seetõttu palun Euroopa Komisjonil linnaliikluse õigusakti koostamisel siseveetranspordi huvidel pidevalt silma peal hoida.

 
  
MPphoto
 

  Renate Sommer (PPE-DE).(DE) Härra juhataja, oleme ELis linnaliikluse üle vaielnud juba väga kaua aega. Miks täpselt? Sest me pole isegi pädevad selle jaoks. Pädevus oli algselt plaanis, sest umbes 80% elanikkonnast elab linnades ja kliimamuutuste tõttu tahame sellega nüüd tegelema hakata.

Tänu protestimistele suutsime õnneks piirata Euroopa Komisjoni ambitsioone linnaliikluse tegevuskavani. Tänan volinik Tajanit tema märkuse eest! Subsidere tähendab pigem toetamist kui ettekirjutamist, kuid loomulikult tema itaallasena teab seda paremini kui mina, kes ma sakslasena oskan ladina keelt edasijõudnute tasemel.

Minu jaoks on eelkõige oluline see, et meie raport, parlamendi raport, peaks rõhutama ranget vastavust subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega. Õiguslikud meetmed Euroopa tasemel on linnaliikluse jaoks lubamatud. Oleme siin toetavate meetmete tõttu. Ajurünnakud ja parimate praktikate vahetamisele ärgitamine on mõistlikud. Kõik me ei pea uuesti jalgratast leiutama. Meie linnad vajavad ennetavaid lahendusi, kuid neid saavad välja töötada ainult kohalikud asjaosalised, sest nemad teavad, mida vaja on.

Omavalitsused peavad arvesse võtma väga erinevaid olukordi ja seetõttu vajavad nad piisavalt ruumi, et manööverdada, eriti kui nad plaanivad oma peatänavaid elus hoida. Need on olulised linna veetluse seisukohalt. Seetõttu on oluline mitte välja jätta eraomanduses olevaid autosid ja keskenduda rohkem linna logistikale. Seetõttu sooviksin näha suuremat tuge uuringutele, mis käsitlevad linnasisest jaelogistikat. See vähendaks mõnevõrra linna koormust.

Oluline on võtta ka arvesse demograafilist muutust. Meie ühiskond vananeb pidevalt. Liikumise ja elamisnõuded muutuvad. Kui soovime liiklust vähendada, peavad inimesed saama oma igapäevaseid vajadusi täita kodu lähedal, mis on väljakutse ka jaemüügile. Kõik muu propageeriks lihtsalt maapiirkonda.

Meil pole vaja linnaliikluse vaatlusjaama. See maksaks palju ja toodaks suure koguse paberit, mis lihtsalt arhiveeritaks Brüsselisse.

 
  
MPphoto
 

  Maria Eleni Koppa (PSE).(EL) Härra juhataja, antud linnaliikluse raport moodustab olulise osa elujõulisest liikumisest Euroopas ja olulise osa strateegiast, millega soovitakse saavutada jätksuutlikku kasvu ja Lissaboni eesmärke.

Väljakutseks on uuenduslike tegevuste vastuvõtmine ja õiguslike meetmete kasutuselevõtt, mis parandavad märkimisväärselt linnades elavate kodanike elukvaliteeti. Tõsiasi on see, et Euroopa kodanike igapäevane elu on reisimisest, ummikutest, saastatusest, mürast ja keskkonna halvenemisest tekkinud stressi tõttu muutunud märkimisväärselt keerulisemaks. Seetõttu on vaja leida tasakaal kahe aspekti vahel, millest üks on ambitsioonid, et arendada ühist transpordipoliitikat õigusena liikuvusele ja olulise osana majanduskasvust, teine aga integreeritud lähenemine, mis vähendab liiklusummikuid ja aitab drastiliselt kaasa kliimamuutusega võitlemisele.

Lühidalt, midagi, mis aitab kaasa humaansemale elule. Peame välja töötama kombineeritud transpordi nii kiiresti kui võimalik ja teavitama kodanikke kõikidest linnatranspordivõrkudest, et neil oleks võimalus valida.

Ka mina õnnitlen raportööri tema väga hea ja sisuka raporti eest ja palun Euroopa Komisjonil mitte raisata tegevuskava ettevalmistamisel aega ega jõupingutusi.

 
  
MPphoto
 

  Mieczysław Edmund Janowski (UEN).(PL) Härra juhataja, õnnitlen härra Savaryd teema käsitlemise puhul! Linnapiirkondades on transport oluline probleem. Vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele reguleerivad neid probleeme riigisisesed ja kohalikud õigusaktid. Samas tuleks tunnistada probleemi olulisust ning spetsiifilist abi ja kooskõlastust tuleks korraldada Euroopa tasandil. See puudutab nii heade kogemuste propageerimist kui ka uuenduslike, tehniliste ja organisatsiooniliste lahenduste propageerimist.

Linnapiirkonna intelligentse transpordisüsteemi jaoks on vaja erituge, mis aitavad kaasa efektiivsele liiklusreguleerimisele ja ka ohutusele. Siinkohal on transpordi, infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni potentsiaalide kombineerimine kasulik. Samuti on vaja modaalseid lahendusi, kus kasutatakse mitmeid massitranspordi viise ja mis vähendab linna keskustes ummikuid. Minu arvates on oluline muuta linnaplaneerimise mudeleid, et linnatransport oleks nii inim- kui ka keskkonnasõbralik. Toetan ka linnaliiklusele mõeldud spetsiaalse finantsinstrumendi loomise kontseptsiooni järgmise finantsperspektiivi ajal.

Pidagem meeles, mida raportöör rõhutas, et peaaegu 80% ELi elanikest elavad linnapiirkondades. Nad kaotavad palju aega transpordi halva organiseerimise tõttu. Ärgem raisakem seda aega!

 
  
MPphoto
 

  Antonio Tajani, komisjoni asepresident.(IT) Härra juhataja, daamid ja härrad. Vastuseks sellele rõhutan veelkord, et olen võtnud endale ülesandeks esitada tegevuskava 2009. aastal.

Olen teadlik sellest edasilükkamatuse tundest, mida parlamendiliikmete enamus tunneb, kuid nagu härra El Khadroui mainis, on mitmetes Euroopa institutsioonides, ja mitte ainult komisjonis, tekkinud juriidilised vastuväited, ja me peame need ümber lükkama, veendes kahtlejaid, et seda tüüpi tegevuskava, ma kordan, ei lähe vastuollu subsidiaarsuse põhimõttega. Ütlen uuesti, olles õppinud ladina keelt mitu aastat, et tean väga hästi sõna tähendust, mis on positiivne, tähendades „aitama”.

Pärast tänast arutelu ja härra Savary teksti lugemist tahame seda joont jätkata. Minul pole kahtlusi, kuid oma eesmärgini jõudmiseks tuleb meil veenda paljusid inimesi, ja arvan, et kõige õigem viis seda teha on kasutada tugevaid poliitilisi, tehnilisi ja ka juriidilisi argumente. Parlamendi koostatud tekstist saab olema kindlasti palju kasu, et lükata ümber vastuväiteid, mis minu arvates on võimalik mõne järgmise kuu jooksul kummutada. Komisjon annab seeläbi kodanikele tegevuskava, mis võtab kindlasti täielikult arvesse seda tööd, mida olete viimaste nädalate ja kuude jooksul teinud.

Seetõttu tänan teid uuesti, kinnitades uuesti oma pühendumust ja soovi liikuda suunas, mille valis minu eelkäija ja ka Euroopa Parlament, soovides samal ajal kindlustada, et otsust toetaks võimalikult palju inimesi, et plaan oleks veelgi efektiivsem. Otsustades vastu võtta plaan võib-olla mõned nädalad varem, kuid ilma kõikide fraktsioonide täieliku toetuseta, ei pruugi olla kõige kasulikum viis saavutada eesmärke, millesse me kõik usume.

Sellegipoolest arvan, et pärast antud arutelu ja parlamendi otsust oleme teinud märkimisväärseid edusamme, ja seetõttu arvan, et parlamendiliikmete enamuse esitatud nõudmiste suhtes – sest isegi arutelu jooksul on esile kerkinud erinevad tegevuskava puudutavad tendentsid – on võimalik järgmiste kuude jooksul jõuda rahuldavate tulemusteni.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: Diana WALLIS
asepresident

 
  
MPphoto
 

  Gilles Savary, raportöör. (FR) Proua juhataja, daamid ja härrad. Tahaksin loomulikult otsekohe praeguse arutelu ajal proua Sommerile seda uuesti kinnitada. Palju on eksisteerinud selliseid õigusi, mis on mõjutanud kohalikke organeid, ässitades Stadtwerke`i või omavalitsuste kommunaalettevõtteid üksteise vastu, näiteks transpordisektoris avalike teenuste kohustuste ja riigihankelepingu juhendite korral.

See ei käsitle seda. Palju rohkem on see seotud subsidiaarsusega. Küsimus pole selles, et peame siinkohal otsustama, et kohalikud nõukogud, omavalitsus või linnapiirkond peaksid muutuma nn 30. tsooniks või rongidega reisimine peaks prioriteediks saama. Olen taganud, et me ei langeks sellist tüüpi arutellu.

Küsimus, mille ma endal püstitasin, oli: „Millist lisaväärtust saab Euroopa Liit pakkuda?” Vastuseks on, et esiteks on olemas tegutsemissoov. Euroopa Liit ei saa jätta linnaliikluse küsimust ühele osapoolele samal kuul, 2008. detsembril, kui ta võtab tänu proua Merkelile ja härra Sarkozyle enda kanda eriti ambitsioonika kliimamuutuse plaani.

Kuidas saame alustada kliimamuutuse plaaniga „Kolm korda kakskümmend”, ja öelda, et „Ma pole linnakeskkonnast huvitatud”, kui sellel on kliimamuutusele kõige suurem mõju?

See on küsimus poliitilisest järjepidevusest, Euroopa poliitilisest järjepidevusest, kuna me leppisime kokku, ja ka valitsused leppisid kokku, kliimamuutuse plaani käivitamises. Linnakeskkonnale keskendumise tingib õigustatud vajadus, ja me ei pääse sellest ei transpordi ega ka teistes valdkondades.

Jah, peame tagama, et kohalikud nõukogud võtavad vastu suveräänseid otsuseid. Nad on meile lähemal. Samas, me saame teha seda, et tagame selle, et nad omavahel kohtuksid ning parimaid praktikaid ja teavet vahetaksid.

Saame tagada selle, et neil on toetus linnaarendusplaanide rakenduse suhtes, mis on midagi, mida nad pole saanud teha.

Saame tagada ka selle, et nad ühendaksid kõik transpordiliigid: pehme transport, ühiskondlik transport, veetransport – härra Bloklandil on õigus – ja raudteetransport.

Saame tagada selle, et nad muudavad linnatranspordi kasutajatele atraktiivsemaks.

See on meie eesmärk ja seetõttu soovime finantsinstrumenti. Olemas on Marco Polo, mis edendab kombineeritud transpordi kasutamist. Olemas on URBANi programmid. Meil on palju Euroopa programme, mis pakuvad stiimuleid. Antud juhul pole ei leiuta me midagi uut, vaid see on toimunud juba aastaid.

Järgmine finantsperspektiiv peaks ilma selle kasvatamiseta olema uuesti suunatud linnaliiklusele. See on meie ettepanek.

Proua juhataja, vabandage, olen raportöör, kuid lõpetuseks ütlen härra Tajanile, et kui homme toetab meid suur enamus, siis peaks ta olema suuteline minema tagasi komisjoni ja ütlema, et: „Usun, et peaksime midagi tegema, sest meil on olemas õigused ja kuna parlament pole üksinda tegutsenud.”

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. − Arutelu lõpetati.

Hääletus toimub homme.

Kirjalikud avaldused (artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Marian-Jean Marinescu (PPE-DE), kirjalikult.(RO) Euroopa kodanike elukvaliteet sõltub otseselt linnatranspordi mugavamaks ja rohelisemaks muutmisest. Sellel põhjusel on transpordile juurdepääsetavuse tagamine ja koostalitusvõime toetamine elulised tegevused. Samal ajal on seda tüüpi ühiskondlikesse ehitustöödesse suunatavad investeeringud efektiivne viis investeerida Euroopa ja riiklike majanduse elavdamise plaanide rahasummasid. Antud lähenemine seisneb keskendumises kodanike topeltrollile töötajatena – uute töökohtade loomise kaudu – ja transporditeenuste tarbijatena, ning keskkonna kvaliteedi parandamises.

Samas vajavad mitmed Euroopa algatused ja soovitused linnaliikluse parandamise kohta integreeritud lähenemist. Subsidiaarsuse põhimõtte järgimine ei välista vajadust rakendada järjepidevat juriidilist raamistikku ja luua ühtset viiteraamistikku, mis hõlmab lisaks integreeritud soovitustele ka kõikehõlmavat heade praktikate kogumit.

Seetõttu on antud teema eest vastutavatel kohalikel organitel nii võimalus kui ka huvi kindlustada oma koostööd nendega, kellel on huvi transpordi jätkusuutliku arengu vastu nii kohalikul kui piirkondlikul tasemel.

Ka mina kutsun Euroopa Komisjoni üles koostama kohe linnaliikluse tegevuskava, et kiirendada antud sektori jätkuvat ühendamist üheks osaks üldisest Euroopa transpordivõrgustikust.

 
  
MPphoto
 
 

  Dushana Zdravkova (PPE-DE), kirjalikult.(BG) Olemasolevad reisijate ja kaupade transpordi tehnoloogiad ja viisid linnakeskkonnas on saavutanud viimase piiri. Tõepoolest on väiksemad Euroopa linnad sõidukiliiklusse juba lämbumas. Selleks et parandada meie kodanike elukvaliteeti, peame linnaliikluse valdkonnas kiirendama teaduslike uuringute ja uuenduse arendamist ja rakendamist. Kindlasti on olukord selline, et ressursside suunamine olemasoleva infrastruktuuri kasvatamiseks ei aita meil kasvavast kriisist üle saada. Peame lagedale tulema n-ö intelligentsete lahendustega, mille abil võidelda peale linnatranspordi praeguste probleemide ka tulevastega. Seetõttu tervitan uue põlvkonna CIVITASe programmi väljatöötamist, sest arvan, et keskenduda tuleks liiklusvoogude haldamiseks mõeldud järgmise põlvkonna infotehnoloogiale.

Viimastel aastatel vastu võetud integreeritud plaanimise lähenemist kasutatakse Euroopa suuremate linnade linnaplaanide koostamisel küllaltki palju.

Alalise Euroopa struktuuri loomine ja rahastamine, mis kogub ja levitab selle valdkonna häid praktikaid ja propageerib dialoogi igast Euroopa Liidu piirkonnast asjast huvitatute osapoolte vahel, tähistab uut olulist sammu jätkusuutliku liikluse arendamise kaasaitamisel linnapiirkondades.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika