Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2008/0263(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

A6-0226/2009

Arutelud :

PV 22/04/2009 - 19
CRE 22/04/2009 - 19

Hääletused :

PV 23/04/2009 - 8.9
CRE 23/04/2009 - 8.9
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0283

Arutelud
Kolmapäev, 22. aprill 2009 - Strasbourg EÜT väljaanne

19.  Intelligentsete transpordisüsteemide tegevuskava – Intelligentsed transpordisüsteemid maanteetranspordis ja liidesed teiste transpordiliikidega (arutelu)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunk on ühisarutelu.

Anne E. Jenseni raport (A6-0227/2009) transpordi- ja turismikomisjoni nimel, mis käsitleb intelligentsete transpordisüsteemide tegevuskava (2008/2216(INI)).

Anne E. Jenseni raport (A6-0226/2009) transpordi- ja turismikomisjoni nimel, ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse raamistik intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste transpordiliikidega (KOM(2008)0887 – C6-0512/2008 – 2008/0263(COD)).

 
  
MPphoto
 

  Anne E. Jensen, raportöör.(DA) Proua juhataja, ma pole kindel, kas suudan rääkida härra Savaryle sarnase entusiasmiga, kuid intelligentsed transpordisüsteemid on väga huvitav teema. Niisiis, mis on intelligentsed transpordisüsteemid? Sellele küsimusele pole lihtne vastata, sest räägime suurest hulgast erinevatest süsteemidest. Need on süsteemid, mis võimaldavad turvalisemat, efektiivsemat ja keskkonna seisukohast kvaliteetsemat transporti, kasutades ära kaasaegset info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat. ITS, millena samuti intelligentset transporti teatakse, on seetõttu termin, mis hõlmab palju erinevaid asju. ITSi katustermini alt võib leida selliseid mitmesuguseid asju nagu eCall, mis käivitab õnnetuse korral automaatse kutsungi hädaabi kõnekeskusesse; teemaksu süsteemid, mis on teetasude kogumiseks väljatöötatud süsteemid ja juba laialdaselt tuntud GPS süsteemid, mida mitmed meist kasutavad oma autodes ja mis aitavad meil liigelda tundmatul maa-alal.

Samas kaasneb ITSiga ka teisi mitmeid kasutamata võimalusi: sõidukitevahelise suhtluse, sõiduki ja tee vahelise suhtluse ja sõiduki ning teabekeskuse vahelise suhtluse võimalusi. Miks me siis pole seda tehnoloogiat hakanud lihtsalt laiaulatuslikumalt kasutama, kui see on nii hea? Siinkohal vajame vastust küsimusele, kumb oli enne, kas kana või muna? Kas kõigepealt oleks vaja autosse paigaldatud tehnoloogiat, mis suhtleks teeäärse saatjaga? Autotootjad on võimalustest teadlikud, kuid nad ei suuda leida selliste tehnoloogiate jaoks investeeringuid, enne kui teeäärseid saatjaid pole paigaldatud. Teisest küljest ei taha organid enne saatjatesse investeerida, kui autod on suutelised signaale vastu võtma. Midagi peab aga toimuma ja me peame kivi veerema lükkama.

Sellest olukorrast lähtuvalt on komisjon koostanud intelligentsete transpordisüsteemide tegevuskava ja esitanud ettepaneku direktiiviks, mis peaks ITSi kasutuselevõttu edendama, käivitades standardiseerimise. Peaksime komisjoni selle eest kiitma. Selle algatuse järele on vajadus. Kaks intelligentsete transpordisüsteemide raportit, mille üle me täna arutleme, tegevuskava ja direktiiv, on omavahel tihedalt seotud. Nii peaks see olema, sest tegevuskava ilma direktiivita ei anna meile midagi väga uut. Mitmed tegevuskava aspektid on juba käimasolevad projektid. Ülioluline on aga direktiiv, sest see aitab suuresti kaasa oluliste ELi standardite väljatöötamisele. Teisest küljest on tegevuskava eesmärk piiritleda direktiivi ulatust ja tagada, et me suuname ühisprojektides saadud kogemuse standardimisse.

Euroopa ITS komisjoni kaudu ühiste standardite kasutuselevõtt kehtib neljas spetsiifilises valdkonnas. Esiteks: tee, liikluse ja reisimisandmete optimaalne kasutamine. Teiseks: ITS teenuste jätkumine transpordikoridorides ja linnastutes. Kolmandaks: liiklusohutus ja -turvalisus. Neljandaks: sõiduki integreerimine transpordi infrastruktuuri. Lisaks tegeleme ka väga olulise andmekaitse küsimusega. Me ei soovi suure venna ühiskonda, nii et andmekaitse ja indiviidi õigused tuleb kohe alguses standarditesse lisada. Veel üks väga oluline teema on kohustused ja nende jagamine. Kui midagi läheb valesti, siis peaksime suutma tuvastada selle, kas probleemi tekke põhjus on juht, satelliitnavigatsioonisüsteem või sõiduki tehnoloogia. Vastasel juhul ei suuda me edasist edu saavutada. Ja selle tulemusena ei suuda me kindlustada vajalikku investeeringut.

Sooviksin tänada teiste fraktsioonide variraportööre tiheda koostöö eest! Meil on olnud mõningaid erimeelsusi selles suhtes, kui palju peaksime keskenduma teetranspordi modaalsetele alternatiividele, kuid arvan, et oleme saavutanud tasakaalu, tagades ITSi tehnoloogia kasutamise teetranspordis ja selle ühilduvuse teiste transpordiliikidega. Infotehnoloogiat on võimalik kasutada, et viia läbi lihtsaid võrdlusi erinevate punktist A punkti B jõudmiste viiside vahel ning saada ülevaadet kõige kiirematest, odavamatest ja keskkonnaalaselt kõige mõistlikumatest valikutest. Oleksin soovinud, et jõuaksime selles osas nõukoguga kiiresti kokkuleppele, kuid see pole olnud võimalik. Tšehhi tegi eesistujariigina väga head tööd, kuid loodan, et see viis, kuidas me komisjoni ettepaneku kokku võtsime, muudab direktiivi ka nõukogule vastuvõetavamaks, sest see on direktiiv, mida me tahame.

 
  
MPphoto
 

  Antonio Tajani, komisjoni asepresident.(IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, tahaksin tänada parlamenti, eriti raportööri proua Jensenit, ja kõiki variraportööre nende suurepärase töö eest ja viisi eest, kuidas nad komisjoni ettepanekud vastu võtsid!

Loomulikult olen rahul tehtud valikutega ja võtan arvesse direktiivi eenõusse lisatud soovituslikke muudatusettepanekuid. Eelkõige on mul hea meel selle üle, et parlament kinnitas EGNOSe ja Galileo satelliitpositsioneerimissüsteemide olulisust intelligentse transpordisüsteemi (ITS) rakendamisel. Samas soovin parlamendile esitada mõned küsimused ja anda mõningaid vastuseid selle kohta, miks komisjon esitas direktiivi, et edendada ITSi käivitamist ja teiseks, kas kohalikud ja riiklikud algatused selles valdkonnas on ebapiisavad.

Komisjon on rahastanud spetsiifilisi intelligentsete transpordisüsteemide uurimis- ja arendusprogramme alates 1988. aastast, mille käigus on jõutud kahtlematult positiivsete tulemusteni ja millest pärineb palju soovitusi. Uurimis- ja arendusprojektid on moodustanud olulise aluse, millele rajada tehnoloogiline areng, millelt kooskõlastada tegevusi ja julgustada üldiselt hajutatud viisil eelkäivitamisi.

Seetõttu on nüüd aeg liikuda soovitustest konkreetsete tegevuste juurde, et saada kasu intelligentsete transpordisüsteemi rakendamisest. Kasud, mis võivad väljenduda liiklusohutusena, liiklusummikute vähenemisena ja teesüsteemi keskkonnamõju vähenemisena. Selle olulise direktiivi eelnõu eesmärk on edendada meetmeid, mis on mõeldud barjääride kaotamiseks, et käivitada laiaulatuslikumat ja paremini kooskõlastatud ITSi.

Toon paar näidet, mis aitavad selgitada, miks vabatahtlikest või kohalikest strateegiatest alati ei piisa. Täna pole Barcelona ja Frankfurti vahel reisiv vedaja varustatud ainult mobiiltelefoni ja pardanavigatsioonisüsteemiga, vaid ka kolme erineva elektroonilise maksukogumisterminaliga nende riikide jaoks, mida ta peab läbima, või selleks, et vältida liikumist läbi elamupiirkondade. 2001. aastal soovitas komisjoni avaldada liikmesriikidel üksikasjalikku teavet võrgustiku ja piiratud liikluse tsoonide teetüüpide kohta. Kahjuks on soovitusega kaasa läinud ainult mõni kohalik või riiklik organ. Lõpuks juhtub see, et navigatsioonisüsteemidega juhid kasutavad teevõrgustikku täieulatuslikult ja raskeveokeid suunatakse liiga tihti täiesti sobimatutele või ohtlikele teedele, näiteks koolide lähedale või väga järskudele teedele.

Uus direktiiv muudab võimalikuks vajalike meetmete vastuvõtmise, mis aitaks selliseid olukordi ära hoida ja seeläbi vähenda kõiki meile juba tuttavaid probleeme. Komisjon ootab parlamendi ja nõukogu kokkulepet direktiivi eelnõu osas, mis on oluliseks tegevuskava rakendamise vahendiks.

Teeme nii teie kui ka nõukoguga tihedat koostööd, et jõuda kokkuleppele nii kiiresti kui võimalik, ja loodan, et järgmise nädala mitteametlik nõukogu kohtumine Tšehhi Vabariigis Litomģųices, kus ITS on päevakorras, saab olema selles suhtes kasulik. Proua Jensen on sinna kutsutud ja seetõttu osaleb seal, ma usun, et ainult mitteametlikult, kuid mõte seisneb selles, et saame võrrelda komisjoni, parlamendi ja nõukogu seisukohti, et üritada kiirendada seda, mis loodetavasti saab olema lihtne kokkulepe, et me saaksime kodanikele anda praktilise vastuse ja kiita ühise teksti heaks nii kiiresti kui võimalik.

 
  
MPphoto
 

  Giovanni Robusti, regionaalarengukomisjoni arvamuse koostaja.(IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, olen jälginud ITSi plaani regionaalarengu komisjoni arvamuse koostajana. Meie komisjoni ühehäälselt vastuvõetud arvamust kasutab suuresti ka transpordi- ja turismikomisjon selle koostöö valguses, mille käigus suutsime panna pikaajalistele projektidele aluse. Tänan kõiki, kes on töötegemise ja ideedega abiks olnud.

Oleme kõik üritanud vältida kohmakaid pikki sõnu, mis liigagi tihti iseloomustavad põhimõtete avaldusi. Oleme üritanud edastada asjaolu, et me ei arutlenud selle üle, kui palju või milliseid teid planeerida vaid üritasime leida lahendust, kuidas saaksime liikuda koordineeritumal, ohutumal, inimsõbralikumal, keskkonnasõbralikumal ja seeläbi intelligentsemal viisil, mis pole iseenesest mingi vägitegu. Oleme püüdnud esile tõsta tehnoloogia, ohutuse, ääremaatsoonide, veeteede ja kõige rohkem struktuurifondidega kooskõlastuse olulisust, et kõik plaanitud ajagraafikud ja eesmärgid oleksid järjepidevad ja kooskõlastatud. Oleme püüdnud plaanida üha olulisemaks muutuvat rolli ohutusele ja integreeritud haldusele ja seda mitte ainult transpordile, vaid eelkõige kõikidele transporditavatele inimestele. Arvan, et meil õnnestus välja pakkuda järjepidev ja veenev lähenemine.

Nüüd loodan kahte asja. Esiteks seda, et komisjoni lihtsalt ei võtaks arvesse ja siis liiguks enda arvates sobivas suunas, ajal kui on vaja vastu võtta operatiivseid otsuseid. Teiseks loodan, et plaanis väljatoodud operatiivsed strateegiad moodustavad kõikide seotud tegevuste teiste programmide valikute aluse. Liiga sageli oleme otsinud vastuseid kristallkuulidest ja näinud suurepäraseid plaane, kuid igaüks neist on teostamatu.

Oleks pettumustvalmistav, kui me jätkaksime teede rahastamist, kui oleme otsustanud, et teedel peaks olema vähem autosid. Oleks pettumustvalmistav, kui jätkaksime selliste sõidukite rahastamist, mille väljatöötamisel ei arvestata kohalike ühenduste või passiivse turvalisusega või peale kütuse ka keskkonna tarbimist. Oleks pettumustvalmistav, kui otsustaksime kõik koos valida ühe raja ning raha ja ressursid, mille eest me vastutame, lõppeksid üksteise järel, ilma et neid saaks ajaperioodidega kooskõlas kulutada.

 
  
MPphoto
 

  Etelka Barsi-Pataky, fraktsiooni PPE-DE nimel.(HU) Proua juhataja, Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon on seisukohal, et üks olulisimaid Euroopa transpordipoliitika sambaid on intelligentne transporditehnoloogia. Kaks aastat tagasi, kui arutlesime selle teema üle siin parlamendis, transpordipoliitika valge raamatu vahekokkuvõtte ajal, mille raportöör ma olin, püstitasime üheks olulisimaks eesmärgiks intelligentsete tehnoloogiate kasutuselevõtu tööriistana, mis aitab meil tõsta efektiivsust teedel ja parandada teenuste taset. Kuid need intelligentsed arengud, mis muudavad meie teed ohutumaks ja transpordi keskkonnasõbralikumaks, eksisteerivad juba.

Samas, et tagada meie tehnoloogiliste arengute kasutuselevõtt, vajame seda tegevuskava ja direktiivi. Soovitasin määruses, et määraksime intelligentsetele lahendustele minimaalse taseme, et saaksime oma üleeuroopalist võrku vähemalt selle minimaaltaseme ulatuses varustada. Need rakendused toetavad siis efektiivsust ja ohutust. Loomulikult ootame komisjonilt rahastamisettepanekuid nende intelligentsete lahenduste jaoks, mida ei saa rakendada eraviisilise rahastamisega. Sarnaselt ootame komisjonilt ettepanekuid, kuidas välispiiride piiriületusi raskusteta Euroopa intelligentsesse infrastruktuuri mugandada, mida me loodame toimumas näha. Direktiivi kontekstis on Euroopa Komisjoni usaldatud tavapäratult palju, võttes arvesse asjaolu, et tegemist on raamdirektiiviga. Seetõttu on parlamendile oluline osaleda komiteemenetluse osana rakendatavate õigusnormide väljatöötamisel.

Proua juhataja, oleme hääletanud täna rohelise raamatu ülevaatuse ja üleeuroopalise transpordivõrgu poliitika tuleviku üle. Võime olla kindlad, et Euroopa üleeuroopaline transpordivõrk sõltub intelligentsest transpordist. Suur tänu teile!

 
  
MPphoto
 

  Silvia-Adriana Ţicău, fraktsiooni PSE nimel.(RO) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad. Kõigepealt tahaksin tänada proua Jensenit tema tehtud kvaliteetse töö ja kahe raporti eest.

Intelligentsed transpordisüsteemid on kaasaegsed rakendused, mille eesmärgiks on pakkuda uuenduslikke teenuseid transpordiliikide ja liikluskorralduse vallas ja ka võimaldada erinevatele kasutajatele parem informeeritus ja aidata transpordivõrke ohutumalt, paremini kooskõlastatult ja nutikamalt kasutada. Samas on minu arvates oluline, et intelligentsed transpordisüsteemid oleksid seotud igasuguse transpordi ja mitte ainult linnatranspordiga ja olen oma muudatusettepanekute koostamisel seda meeles pidanud. Lisaks on linnatransport ja -liiklus väga suur osa linnaalade arengust. Seetõttu on mul hea meel, et kojas on ka kolleeg regionaalarengukomisjonist. Minu arvates on oluline, et intelligentsed transpordisüsteemid saavad kütusetarbimise vähenemisele efektiivselt kaasa aidata ja samuti parandab kaudselt linnade õhukvaliteeti ja liiklusvoogu.

Minu arvates on oluline tagada reisijatele teave, isiklikku teabe kaitsmine ja loomulikult kindlustada, et andmed oleksid anonüümsed, et oleks võimalik kasutajaid kaitsta. Lõpetuseks arvan, et see on samm edasi, kuid antud valdkonda on vaja veel palju investeerida.

 
  
MPphoto
 

  Sepp Kusstatscher, fraktsiooni Verts/ALE nimel. (DE) Proua juhataja, peame põhimõtteliselt direktiivi üldeesmärgiga nõustuma. Paremad teabesüsteemid reisijatele ja teede infrastruktuuride operaatorid, näiteks liiklusõnnetuste vähendamise ning transpordi odavamaks ja efektiivsemaks muutmise seisukohast on see loomulikult hea mõte, sest asutus kogub keskkonnaandmeid. Siiski on mul kolm suurt muret.

Esiteks, usk sellisesse nii-öelda nutikasse tehnoloogiasse ahvatleb inimesi oma kohustusi masinate ja seadmete kanda jätta.

Teiseks kasvab pidevalt oht, et kogutud teavet kasutatakse valedel otstarvetel. Inimeste privaatsus on üha enam ohus.

Kolmandaks, see direktiiv on liiga autode keskne. Koostalitlusvõime teiste transpordisüsteemidega, nagu näiteks ühistranspordiga, oleks palju tähtsam kui keeruline kassi-hiire mäng, mida tööstus meiega mängida üritab.

 
  
MPphoto
 

  Dieter-Lebrecht Koch (PPE-DE). - (DE) Proua juhataja, toetan tingimusteta komisjoni eesmärki luua teetranspordi valdkonnas juriidiline raamistik, et kooskõlastatult juurutada ja kasutada intelligentset transporti. Minu isiklik pikaajaline võitlus eCalli, mis on elektrooniline hädaabikutsesüsteem, massilise kasutuselevõtu eest, toob antud kodu pakilisuse minuni peaaegu igapäevaselt ja intelligentsed transpordisüsteemid saavad palju rohkem ära teha. Need aitavad kaasa keskkonnaalasele jätkusuutlikkusele, efektiivsuse kasvule, turvalisuse parandamisele ja diskrimineerimisvabale konkurentsi tekkele maanteereisijate ja vedude liikluses. Nad toetavad ka kaasmodaalsust, sealhulgas ühildumise arendamist teiste transpordiliikidega, nagu näiteks raudtee, veeteed ja lennundus, mis alustasid intelligentsete transpordisüsteemide lisamist kaua aega tagasi.

Seda kõike ei suuda liikmesriik üksinda saavutada. Seda on võimalik saavutada ainult ühenduse ülesandena. Intelligentsed transpordisüsteemid, mis põhinevad ELi-ülestel kohustuslikel minimaalsetel alusstandarditel ja -spetsifikatsioonidel, parandavad keskkonna uuendamist ja loovad plaanimisohutuse, eriti väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele. Eriti tervitan intelligentsete transpordisüsteemide teenustele plaanitud avatud sõidukitele integreeritud platvormi.

Tegevuskava sisaldab lõppude lõpuks individuaalsete süsteemide juurutamiseks ajakava, mis puudutavad a) teetranspordi ohutust, nagu näiteks ESP ja eCall; b) liikluskorralduse jätkumist, näiteks teave ummikumaksude või parkimise haldamise kohta vähendab selliste autode arvu, mis sõidavad ringi, et parkimiskohta leida; c) kasutada teede, liikluse ja reisimise andmeid reaalajas, mis oleks väärtuslik nii professionaalsetele kaubikujuhtidele kui ka kõikidele teedekasutajatele.

Direktiiv määratleb üksikasjalikud nõuded standardsete intelligentsete transpordisüsteemide kohustuslikuks ja kooskõlastatud juurutamiseks igal poole ELis ja nende rakendamist liikmesriikides. Samuti toimib see ettevaatusabinõuna isikuandmete kasutamisel. Kuid pidage meeles, et intelligentsete transpordisüsteemide juurutamine läheb palju maksma, sest infrastruktuuridesse ja sõidukitesse tuleb paigaldada vajalik info- ja kommunikatsioonitehnoloogia. Me ei ole veel kindlad, kas võimalikud kasutajad oleksid nõus või võimelised maksma.

 
  
MPphoto
 

  Gilles Savary (PSE).(FR) Proua juhataja, esiteks tänan proua Jensenit tema püsivalt suurepärase töö eest, sest see on kõikidele arvamusavaldusetele väga avatud ja tähelepanelik.

Kõigepealt ütlen seda, et intelligentsete transpordisüsteemide taga on ühed ja samad Euroopa fondid ja ma olin mõnevõrra üllatunud, kui avastasin, et need olid peaaegu kõik suunatud autodele.

Arvan, et autodel on loomulikult oma head küljed. Autotööstus on Euroopas väga võimas majandussektor. Samas arvan, et peaksime mingil määral kõikidele transpordiliikidele intelligentsust lisama.

Ma ei jäta kahe silma vahele asjaolu, et raudteedel on ERTMS ja lisaks veel SESAR ja GALILEO, kuid minu arvates on meil puudu kasutajakeskne lähenemine, mis võtaks arvesse kasutajateavet; piiratud liikumisvõimega isikute juurdepääsetavust ja võimalust võtta täna kasutusele linnasõidukeid; energiakokkuhoidlikku linnasõiduki kasutuselevõttu; transpordivaldkonna ohutust, eriti seoses ühistranspordiga, mis on väga oluline teema; kasutajateavet ja piletimüüki piirkondades, kus on võimalik märkimisväärselt edasi areneda.

Seetõttu arvan, et ressursse tuleks tulevatel aastatel kasutada hajutatumalt. Eriti soovin, et tähelepanu pöörataks isikuandmete austamisele. Peame ennetama olukorda, kust me leiame ennast tagasi Orwelli 1984. aastas, otsides võimalusi kuidas realiseerida seda fantastika alla kuuluvat kavatsust asendada inimesed täielikult masinatega. Me nägime, mis juhtus eelmisel talvel Hudsoni jõel. Kui pilooti poleks lennukis olnud, siis poleks kindlasti olnud mehhanismi, mis oleks suutnud lennuki sirgeks suunata. Kokkuvõtteks leian, et lisaks autodele peavad ka teised transpordiliigid prioriteetseteks muutuma.

Hoolimata nendest lisatingimustest, toetan esitatud raportit.

 
  
MPphoto
 

  Zita Gurmai (PSE).(HU) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad. Intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtt pakub palju ilmselgeid kasusid. See muudab Euroopas transpordi ohutumaks ja efektiivsemaks, edendades samaaegselt ka keskkonnakaitset ja energiatõhusust. Samuti peaksime tunnustama komisjoni tegevusplaani ja selgelt määratud ajakava. Minu arvates on oluline, et kui süsteemid kasutusele võetakse, siis rakendataks ka sobivusega, sidususega ja määrustega seotud aspekte. Mis puudutab tarbijaid, siis lisaks taskukohasusele peab neil olema ka võimalus teha vaba valik, ning tuleb vastu võtta sobivad seadused, mis tagaks, et eraisikute andmeid ei oleks mitte kuidagi võimalik väärkasutada. Tuleb käivitada loogiline kõrgetasemeline intelligentne süsteem, mida saab edasi arendada ja mis rakendaks efektiivselt uusi tehnoloogilisi arenguid. Meie kõigi huvides on see reaalsuseks muuta. Samal ajal on Euroopa autotööstusele ka samaväärselt oluline, et me suudaksime liikumist jätkata. Tänan raportööri tema tehtud töö eest!

 
  
MPphoto
 

  Den Dover (PPE-DE). – Proua juhataja, räägin kui ehitusinsener, minu pojal on transpordiuuringu ettevõte, mis ulatub otse läbi Ühendkuningriigi.

See teema on eriti oluline, sest Euroopast saame me kindlustada, et kõige kaasaegsem tehnoloogia mõjutaks igat liiki teetranspordi kasulikkust ja efektiivsust. See on üks suur iga-aastaselt kasvav valdkond. Isegi surutise ajal prognoosime praegusest hetkest alates kuni 2020. aastani umbes 55% suurust kasvu kaubasõidukite, 35% kasvu sõiduautode valdkonnas ja sellega koos kasvab loomulikult energiakasutus.

Reisime väga tihti valitud parlamendiliikmetena valimisringkondades ja sattume väga tihti liiklusummikutesse ja peame väga tihti helistama, et teada saada, mis teeolukord ees on. Vajame esiklaasile rohkem andmeid, et suudaksime lahenduse efektiivsemalt ja tõhusamalt välja mõelda.

Soovin proua Jensenile ja volinikule edu kõiges!

 
  
MPphoto
 

  Antonio Tajani, komisjoni asepresident.(IT) Proua juhataja, austatud parlamendiliikmed. Leian, et peaksime vaatama tulevikku optimistlikult, sest mis puudutab direktiivi vastuvõtmist, siis arvan, et lisaks eesistujariigi Tšehhi tihedale koostööle, on ka eesistujariigil Rootsil tahe sõlmida positiivne kokkulepe komisjoni, parlamendi ja nõukogu vahel. See asjaolu annab mulle lootust, ja arvan, et see võiks isegi inspireerida parlamenti homme praegu arutletavate tekstide poolt hääletada.

Tahaksin vastata mõningatele tehtud märkustele ja kinnitada proua Ţicău eesmärke, alustades tegevuskava ja direktiiviga, mis vaatleb transpordisüsteemi üldisest aspektist ja sellest perspektiivist vaatleme me siis linnamõõdet ja keskendume sellele, kuid peame kõigepealt võtma arvesse üldist, et siis spetsiifilise juurde liikuda.

Ma tahtsin ka vastata härra Kusstacherile seoses teede valdkonna ja teiste transpordisüsteemidega. Praegu pole teede valdkonnas olemas intelligentsete transpordisüsteemide (ITS) juurutamise ja kasutamise ühtset Euroopa raamistikku, samal ajal kui teiste transpordiliikide jaoks on töötatud välja spetsiifilised plaanid, millele ka härra Savary viitas. SESAR on uue põlvkonna lennuliikluse haldamise süsteem, RIS jõetranspordile ja VTMIS meretranspordile. Unustada ei tohi ka RTMSi, mis on raudteetranspordi süsteem. ITSi tegevuskava puudutab seega peamiselt teede valdkonda, kuid hõlmab ka spetsiifilisi tegevusi ja algatusi, mille eesmärk on tagada ja parandada teetranspordi ja teiste transpordiliikide vastastikust ühendumist vastavate üleminekute kaudu.

Ma tahtsin vähemalt härra Savary tähelepanu juhtida sellele, et ilmselgelt hõlmab ITSi tegevuskava peale eakate juhtide ka meetmeid nende teedekasutajate jaoks, keda liigitatakse haavatavateks, nagu näiteks jalgratturid ja jalakäijad. Need, lisaks muudele, sisalduvad meetmete loendis, mida võib komisjon direktiivis määratletud intelligentsete transpordisüsteemide jaoks vastu võtta. Täpsemalt käsitlevad need ITSi kasutamist, et tagada kasutajate turvalisus, näiteks nägemispuudega inimestele mõeldud intelligentsete märkide korral.

Selles valguses saame kehtestada direktiiviga teatuid eeskirju, kuid probleem on ka selles, et juhid peavad samuti intelligentsed olema. Ei piisa ainult intelligentsetest süsteemidest. Peame kindlustama ka selle, et kes iganes istub auto või kaubiku roolis või juhib mootorratast või jalgratast, kasutab oma intelligentsi. Kahjuks pole see midagi sellist, mida saaks reguleerida direktiivi, määruse või tegevuskavaga. Peame lihtsalt kasutama kindlaid reegleid, et veenda Euroopa kodanikke oma intelligentsi kasutama, mitte alkoholi või ravimeid, siis kui nad sõitma lähevad.

 
  
MPphoto
 

  Anne E. Jensen, raportöör.(DA) Proua juhataja, arvan, et volinik Tajani tabas just naelapead, sest kõike seda see täpselt käsitlebki. Peame mõjutama sõidukijuhte intelligentsemalt käituma. Oleme seda pikalt arutanud ja härra Kusstatscher on mitmel korral öelnud, et selle asemel, et lubada nendel süsteemidel meid panna rumalamana käituma, peame tagama, et need süsteemid aitaksid meil paremini toimuvaga kursis olla ja targemini tegutseda. See on väga oluline. Samuti arvan, et peaksime pidama meeles ka Euroopa risti-rästi läbisõitva kaubiku näidet. Täna kurdavad kaubikute juhid, et varsti ei näe nad nende kõikide seadmete pärast, mida nad maanteemaksu ja teede maksustamise ja ka teiste teabesüsteemidega suhtlemiseks vajavad, läbi tuuleklaasi. Vajame ühtset platvormi, nii et kõik arvutisse sisestatud andmed saadetaks kaubikujuhile tagasi tema enda keeles. Võimalused on olemas. Tegelikult on häid võimalusi olemas uskumatult palju.

Oleme veetnud ka üksjagu aega, arutledes selle summa üle, mida selleks otstarbeks eraldada. Oleme aru saanud, et see summa on umbes 300 miljonit eurot, millest suurema osa suunab, eeskätt komisjon, EasyWaysse. Peaksin mainima, et minu koduriigis Taanis kinnitasime just heaks plaani eraldada järgmise viie aasta jooksul ITSi projektile 40 miljonit eurot. 40 miljonit eurot on 5 miljoni elanikuga väikeriigi jaoks üpris suur summa, kuid see võimaldab meil tegelikult päris palju edasi areneda. Seetõttu arvan, et kui me hakkame vaatlema erinevaid liikmesriike, siis on võimalik näha antud küsimuses mingisugust perspektiivi. See on täpselt selline asi, mille me käivitama peaksime, ja loodan, et see sama teema on ka transpordiministrite päevakorrapunktis, siis kui me uuesti 29. koosolekuks kokku tuleme.

Kokkuvõttes ütlen paar sõna muudatusettepanekute kohta. Meil on antud ettepaneku ja direktiivi suhtes märkimisväärne tugi ja ainult neli raporti muudatusettepanekut on homme ees ootamas. Isiklikult pooldan Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esitatud 57. ettepanekut ja roheliste esitatud 59. ettepanekut, kuid olen vastu 58. ja 60. ettepanekule. Arvan, et nii väike arv muudatusettepanekuid on tunnistus parlamendi toe kindlusest sellele. Härra Tajani, olete saanud projekti käima kõikumatu läbirääkimiste mandaadiga.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. − Arutelu lõpetati.

Hääletus toimub homme.

Kirjalikud avaldused (artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Mieczysław Edmund Janowski (UEN), kirjalikult. – (PL) Praegune aeg nõuab transpordi kiiret mugandamist kasutuse eksponentsiaalse kasvu ja ühiskonna ootustega. Arvan seetõttu, et intelligentsete transpordisüsteemide (ITS) juurutamine on eriti kasulik. Peaksime olema teadlikud sellest, et praegune teetranspordi olukord on väga murettekitav. Seda kirjeldab järgmine statistika:

– 2006. aastal oli surmajuhtumite arv ELi teedel umbes 43 000, mille hulgas oli umbes 5500 hukkunut Poolas;

– ELi liiklusummikute kulu on iga-aastaselt umbes 1% SKTst;

– teede CO2 heitmed moodustavad umbes 70% kõikidest transpordiga seotud CO2 heitmetest.

Seetõttu on vaja tagada järgmised asjaolud:

teede ja maanteeliikluse andmete optimaalne kasutamine;

ITS teenuste jätkumise ja usaldusväärsuse tagamine Euroopa transpordikoridorides ja linnastutes;

telemaatikarakenduste laialdane kasutamine suurtes linnapiirkondades, mis kombineerib transpordiküsimused infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniga;

selliste rakenduste kiire ja kooskõlastatud juurutamine, mis toetavad liiklusohutust, nagu näiteks eCall, ADAS ja teised;

transpordi infrastruktuuri parem ühildamine sõidukitega ja sõidukite vahel;

Euroopaülene kooskõlastamine, kasutades ära liikmesriikide kogemusi ja häid praktikaid.

Püüdkem seetõttu rakendada ITSi kõikjal ELis, mis puudutab kõiki transpordiliike ja reisijaid, võttes arvesse nii erasektori kui ka avaliku sektori reisijaid.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika