Arutelud

Neljapäev, 23. aprill 2009 - Strasbourg

17. Tuumarelva leviku tõkestamine ja tuumarelva leviku tõkestamise lepingu tulevik (arutelu)

  Juhataja. – Järgmiseks päevakorrapunktiks on Angelika Beeri raport tuumarelva leviku tõkestamise ja tuumarelva leviku tõkestamise lepingu tuleviku kohta (A6-0234/2009) väliskomisjoni nimel. See sisaldab:

Euroopa Parlamendi ettepanekut võtta vastu soovitus nõukogule tuumarelva leviku tõkestamise ja tuumarelva leviku tõkestamise lepingu tuleviku kohta [2008/2324(INI)].

  Angelika Beer, raportöör. − (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, tuhandete tuumarelvade olemasolu on külma sõja kõige ohtlikum pärand. Need ei ole minu sõnad, need on võetud presidendi Barack Obama hiljuti Prahas peetud kõnest meie ees seisva suurima ohu kohta. Ükski teine turvalisuse küsimus ei ole 21. sajandil nii pakiline.

Oleme sarnaseid sõnu kuulnud viimastel aastatel ka näiteks USA strateegidelt Henry Kissingerilt ja Sam Nunnilt, kes on seadnud kindla tee maailmale tuumarelvadeta. Liitunud on ka kõrgetel positsioonidel olevad Euroopa poliitikud. Isegi ÜRO peasekretär koostas 5-punktilise desarmeerimise plaani. Mitte kunagi varem ei ole olnud paremat aega hakata rääkima tuumadesarmeerimisest.

Ei tohi unustada, et viimastel aastatel on olnud ainult tagasilööke. Läbirääkimised 2005. aasta tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamise konverentsil olid katastroofilised. Järgmisel aastal ei tohi korduda sama. Eurooplastena peame nüüd näitama, et me võtame desarmeerimist tõsiselt. Euroopa Liit saab sellega edasi tegeledes olla eeskujuks ning seepärast ei mõista ma üldse, miks suurem osa sellest täiskogust ei taha toetada neid ambitsioonikaid eesmärke massihävitusrelvade arvu vähendamiseks.

Konservatiivide fraktsiooni arvukad muudatusettepanekud väliskomisjonis pöörasid pea peale minu raporti ning selle eesmärgi rääkida desarmeerimisest ja esitada nõukogule soovitus ning muutsid selle vaid kasutuks paberiks. Parlamendina on meie kanda vastutus nüüd kohe midagi ette võtta ning me ei saa seda edasi lükata või teistele parlamentidele anda.

Meie huvigrupp soovib toetust tuumarelvade konventsioonile ja Hiroshima–Nagasaki protokollile, kuna desarmeerimine on võimalik. See ei ole mingi rumal ja kättesaamatu unelm. Kui me midagi nõuame, siis saavutame ka tulemusi. Dokumendid, mida tahame, ei ole vastuolus tuumarelva leviku tõkestamise lepinguga, need täidavad hoopis selles oleva lünga ning tugevdavad seda. Vajame selget poliitilist avaldust ning homsel hääletusel palun ma kõikidelt fraktsioonidelt järgmist: mõelge täna sellele, milline on õige viis edasi tegutsemiseks.

Tean, et tuumarelva leviku tõkestamise leping hõlmab ka tsiviilelemente, kuid täna ei räägi me tuumaenergia tsiviilkasutuse renessansist, me räägime tuumadesarmeerimisest. Iraaniga suhtlemise delegatsiooni juhina ja välispoliitika esindajana ütlen, et igaüks, kes ei ole õppinud viimaste aastate Iraani kriisist, mis seadis meid tihti sõjaväelise eskalatsiooni ohu ette, ja kes ei ole mõistnud, et tuumaenergia tsiviilkasutust ei saa lahutada selle sõjaväelisest kuritarvitamisest ja selle leviku tõkestamisest, ei ole mõistnud ka kogu viimaste aastate välispoliitikat ega ka ohte ja väljakutset, mis meie ees seisab seoses tuumadesarmeerimisega.

Me kõik teame, et seda eesmärki ei saa saavutada üleöö, kuid me peame algust tegema. Me ei saa veeta aastakümneid üksmeelselt ameeriklastelt tuumadesarmeerimist nõudes ning nüüd, kus president Obama ütleb, et ta on selleks valmis ja president Medvedev ütleb, et ta on selleks valmis, keeldub selle parlamendi konservatiivne enamus sellel teel jätkamist. Seepärast palun ma teid väliskomisjoni palvel mitte ajada sassi tuumaenergia tsiviilkasutuse küsimust tuumadesarmeerimise potentsiaali taaselavdamisega. Igaüks, kes laseb sellel võimalusel tuumadesarmeerimiseks mööda minna, ei suuda öelda, millal järgmine võimalus võib saabuda. Palun kõigil, kes homme PSE fraktsiooni ja meie muudatusettepanekute vastu hääletavad, öelda oma valijatele valimiskampaanias, miks nad arvavad, et tuumarelvad Euroopas on hea.

  Petr Nečas, nõukogu eesistuja. – (CS) Härra juhataja, daamid ja härrad, mul on hea meel tänases arutelus osaleda. Eriti tahaksin ma tänada selles küsimuses ülesnäidatud huvi eest Euroopa Parlamenti ja proua Beeri tema töö eest raportöörina selle huvitava raporti koostamisel. Nõukogu tutvub kindlasti põhjalikult raportis esitatud ettepanekutega.

Nagu raportis selgelt öeldud, on vaja kindlasti saavutada uusi edukaid tulemusi tuumarelva leviku tõkestamise alal. Üks peamisi eesmärke on saada järgmise aasta tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamise konverentsil positiivne ja konkreetne tulemus. Eelseisev tuumarelva leviku tõkestamise lepingu ettevalmistuskomisjoni koosolek mais on selle konverentsi jaoks oluline ettevalmistav samm. Vastavalt liidu massihävitusrelvade leviku tõkestamise strateegiale ja 2008. aasta detsembris nõukogu poolt vastu võetud deklaratsioonile rahvusvahelise julgeoleku tugevdamiseks aitab Euroopa Liit edaspidigi läbivaatamisele kaasa.

Oleme huvitatud tasakaalustatud läbivaatamisest, mis keskendub üldise tuumarelva leviku tõkestamise korra aluseks oleva tasakaalu säilitamisele ning mis annab samavõrd tähtsa koha kõigile kolmele tuumarelva leviku tõkestamise lepingu sambale: leviku tõkestamine, desarmeerimine ning kasutamine rahumeelsel otstarbel. Meie arvates saab läbivaatamine olla edukas ainult tasakaalustatud lähenemist kasutades.

Euroopa Liit on teadlik tuumarelva leviku tõkestamise lepingu võimalustest, eriti seoses uuendatud dialoogiga Venemaa ja USA vahel ning uue pühendumusega üldisele tuumakatsetuste keelustamise lepingule, ja valmis alustama rahvusvahelisi arutelusid usaldusväärse lepingu teemal, mis piiraks tuumarelvades kasutatava lõhustuva materjali tootmist. Euroopa Liit jälgib huviga ka uut jõudu saanud avalikku arutelu tuumarelva leviku tõkestamise lepingu eesmärkide saavutamise teemadel.

Üks põhjustest läbivaatamise tähtsuse jaoks on asjaolu, et tuumarelva leviku tõkestamise korraga on tõsised probleemid. Need probleemid tulevad peamiselt Põhja-Koreast, Iraanist ja Süüriast. Nendega tegelemiseks ja lahendamiseks peame tugevdama leviku tõkestamise korrast kinnipidamise järelevalvesüsteemi. Nagu me kõik teame, tegutseb Euroopa Liit sellel alal ning mängib koos oma partneritega juhtivat rolli, seda eriti jõupingutustes leida diplomaatiline lahendus Iraani tuumaküsimusele.

Nagu raport ütleb, peame lisaks tuumarelva leviku tõkestamisele keskenduma ka tuumadesarmeerimise küsimusele. Kavatseme sellel olulisel alal tähtsat rolli mängida. Euroopa Liit kavatseb täiel määral edendada tuumadesarmeerimist, et saavutada tuumarelva leviku tõkestamise lepingu artiklis 6 sätestatud eesmärgid. See teema on Euroopa Liidu jaoks eriti oluline, kuna kahel liikmesriigil on endal tuumarelvad. Palume rahvusvahelisel kogukonnal edendada koos meiega konkreetseid, reaalseid desarmeerimise algatusi, mis Euroopa Liit 2008. aastal ÜRO peaassambleel esitas.

Samas peame tegelema tuumaenergia küsimusega. On tähtis, et tuumaenergia arendamine rahumeelsel otstarbel jätkuks rangeimate turva-, ohutus- ja leviku tõkestamise meetmeid kasutades. Euroopa Liit on valmis tugevdama rahvusvahelist koostööd nii järgmise tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamise konverentsi kui ka muude foorumite kontekstis. Mitmepoolne lähenemine tuumakütuse varudele võib olla usaldusväärseks alternatiiviks üksikute riiklike tundlike tuumatehnoloogia programmide väljatöötamisele. Peame muutma mitmepoolse lähenemise tuumakütuse varudele palju atraktiivsemaks, eriti arengumaade jaoks, millest suur hulk kavatseb käiku lasta tuumaenergia programme.

Raportis on väga õigelt rõhutatud seda, kui oluline on kinnitada üldine tuumakatsetuste keelustamise leping. Euroopa Liidu jaoks on kinnitamise protsessi edenemine eriti tähtsal kohal ning selle nimel teeb liit kõik vajaliku. Eesistujariik tegi kõrgetasemelisi visiite neisse üheksasse riiki, millelt kinnituse saamine on lepingu jõustumiseks hädavajalik. Lepingu jõustumise toetamiseks teeme ettevalmistusi eduka konverentsi pidamiseks lepingu artikli 14 raames 2009. aasta septembris New Yorgis. Euroopa Liit on oluline panustaja lepingu järelevalve süsteemi väljatöötamisse ning võimendab seega lepingu tulevase kontrollimissüsteemi usaldusväärsust. Usume ka, et oleks kasulik alustada läbirääkimisi usaldusväärse lõhustuvate materjalide tootmise keelustamise lepingu teemal.

USA poolt viimasel ajal võetud positiivne lähenemine üldisele tuumakatsetuste keelustamise lepingule, lõhustuvate materjalide tootmise keelustamise lepingule ja tuumadesarmeerimisele on väga julgustav. Usume, et selline lähenemine toob lähitulevikus kaasa teatud konkreetsed meetmed. Üldiselt võib see uus võimalus mängida olulist rolli tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamise liikumises õiges suunas.

  Olli Rehn, komisjoni liige. − Härra juhataja, massihävitusrelvade levikust on viimastel aastatel saanud tõeline oht ning rahvusvaheline kogukond peab olema valmis sellega otsustuskindlalt silmitsi seisma ja neid resoluutselt lahendama.

Meie arvates on saavutatud uue USA administratsiooniga mõningast edu tuumarelva leviku tõkestamise lepingu (NPT) osas ning positiivne dünaamika relvakontrollis Venemaa ja Ameerika Ühendriikide vahel peaks andma uut hoogu tuumaküsimuste lahendamisele.

Euroopa Liidu jaoks põhineb tuumarelva leviku tõkestamise leping kolmel teineteist vastastikku toetaval sambal: tuumarelva leviku tõkestamine, desarmeerimine ja tuumaenergia kasutamine rahumeelsel otstarbel. Proua Beeri raport tuumarelva leviku tõkestamise kohta annab mulle hea võimaluse kirjeldada ühenduse vastutust ja tegevusi nende kolme samba raames.

EURATOMi lepingu raames vastutab komisjon selle kontrollimise eest, et lõhustatavat tuumamaterjali, nagu plutoonium, uraan ja toorium ei kasutata muudel otstarvetel peale ühenduse kasutajate poolt teatavaks tehtud otstarbekohaste kasutusalade, kas siis tuumatööstuses või muudes tööstustes, näiteks teaduskeskustes ja meditsiiniasutustes.

Komisjon on koostamas tegevuskava keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumamaterjaliga seotud terrorismiohtude parimaks käsitlemiseks. See poliitika esitatakse käesoleva aasta keskel koos soovitustega turvalisuse ja ohutuse kultuuri tugevdamiseks 27 liikmesriigis. Lisaks sellele on meie massihävitusrelvade tõkestamise poliitika oluliseks osaks Euroopa Liidu ekspordi kontrollimise süsteem.

Komisjoni tegevused tuumarelva leviku tõkestamise ja desarmeerimise nimel ei lõppe aga liidu piiridega. Uue stabiliseerimisvahendi ja tuumaohutuse instrumendiga, mille jaoks on ette nähtud finantsperspektiivist miljard eurot, on komisjonil võimalus suurendada oma ülemaailmset panust tuumarelva leviku tõkestamisesse edendades tulevatel aastatel ülemaailmselt turvalisust ja ohutust.

Ühenduse vahendite eesmärk on töötada välja täielikud ohu vähendamise programmid, mis pakuvad kolmandatele riikidele palju võimalikke koostöövõimalusi ekspordi kontrollimise, piiride kontrollimise, merejärelevalve, teadlaste ümberjuhtimise, bioteaduse ja tuumaohutuse alal. Ühtsete programmide loogika on vastavuses 2002. aastal määratletud G8 ülemaailmse partnerluse eesmärkidega, kus komisjon määras miljard eurot 10-aastaseks perioodiks 2002–2013.

Lõpuks tuleks julgustada ka algatusi uue tsiviilotstarbeks kasutatava tuumaenergia mudeli koostamiseks, et riigid saaksid juurdepääsu tuumaenergiale ilma selle leviku tõkestamisega riskimata. Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) rahvusvaheline kütusehoidla, millesse komisjon paigutas 20 miljonit eurot, on samm õiges suunas tingimusel, et me suudame sellist programmi põhjendada.

Lõpetuseks – komisjon töötab tõsiselt tuumarelva leviku tõkestamise lepingu kõigi kolme samba toetamise küsimuse kallal ning nii aeg kui ka rahvusvaheline õhkkond on valmis muutma viisi, kuidas me tuumaküsimusi lahendame. Komisjon on valmis koostööks teistega ning kasutama praegu meie ees seisvaid suurepäraseid võimalusi ja looma selles suhtes ka ohutumat ning turvalisemat maailma.

  Josef Zieleniec, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (CS) Täna räägivad kõik USA presidendist Barack Obamast seoses tema kõnega Prahas 5. aprillil. Kuid meie eesmärk ei ole hinnata uue USA administratsiooni lähenemist, vaid esitada nõukogule soovitusi Euroopa Liidu uue seisukoha koostamisel tuumarelva leviku tõkestamise korra tuleviku asjus. Meie parlamenti võetakse selles arutelus tõsiselt ainult siis, kui see populariseerib lahendust, mis on selge, kuid ka igas suhtes realistlikum. Seepärast on meie fraktsiooni soovituseks kasutada kõiki olemasolevaid rahvusvahelisi vahendeid, mitte luua uusi. Selle alla kuulub ka kolme omavahel tihedalt seotud tuumarelva leviku tõkestamise lepingu tugisamba, ehk siis desarmeerimise, tuumarelva leviku tõkestamise ja tuumatehnoloogia alase rahumeelse koostöö tugevdamine. Seetõttu on oluline toetada reaalseid desarmeerimise algatusi, mille hulka kuuluvad ka selged protseduurid olemasolevate relvade ja nende tootmiskohtade hävitamise seire ning kontrollimise teostamiseks. Seoses tuumatehnoloogia rahumeelse kasutamisega seotud samba tugevdamisega toetame ka täielikult uraani rikastamise tsükli rahvusvaheliseks muutmist rahvusvahelise tuumakütuse hoidla loomise läbi.

Mul on hea meel, et hääletamise tulemus komitees meie seisukohta selgelt kajastab. Olen kindel, et pärast president Barack Obama kõnet ei ole komitee tulemustes midagi, mida oleks vaja muuta. USA president kinnitas, et meie ees seisab pikk tee ning me vajame rohkem realismi kui naiivsust ning et miski pole olulisem kui konkreetsed elluviidavad tulemused. Läbirääkimistes USA administratsiooniga on meie ees tähtis, kuid samas ka raske ülesanne. Peame nõudma seda, et nende probleemide üle ei otsusta üle Euroopa Liidu pea ainult suuremad tuumajõud. See on suur väljakutse Euroopa Liidu diplomaatiale.

  Ana Maria Gomes, fraktsiooni PSE nimel. – Härra juhataja, õnnitlen Angelika Beeri suurepärase ja õigeaegse raporti üle. Meil on käes tuumaarutelude aasta. USA valmistab ette oma tuumapoliitika läbivaatust Nuclear Posture Review’d (NPR), NATO vaatab läbi oma strateegilist kontseptsiooni ja maailm valmistub 2010. aasta tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamise konverentsiks.

Kõik see juhtub erilises kontekstis. Barack Obama näol juhib USAd taas president, kes pooldab visiooni maailmast ilma tuumarelvadeta. Praegu ei ole aeg ujeduseks või kõhklusteks. Meie valijad ei mõistaks seda, kui see parlament koostaks tuumarelva leviku tõkestamise lepingu kohta raporti, mis on vähem ambitsioonikam kui USA administratsiooni oma.

Loomulikult on USA juhtimine selles küsimuses teretulnud. On ju USA ja Venemaa vaieldamatud globaalsed tuumasuurjõud. Kuid Euroopa ei saa passiivselt kõrval seista, kui Moskva ja Washington selle strateegilise tuleviku üle arutavad. Peame esitama enda tuumarelva leviku tõkestamise lepingu sisu, mis põhineb rangel tasakaalul tuumarelva leviku tõkestamise ja desarmeerimise kavade vahel. See ongi selle raporti sisu ning sotsiaaldemokraatide poolt parlamendi istungi ajal esitatud muudatusettepanekute vaim.

Miks mitte toetada tuumarelvade konventsiooni mudelit ja Hiroshima–Nagasaki protokolli, millest mõlemaid toetavad ülemaailmsed tsiviilorganisatsioonid ja poliitilised juhid? Meie roll Euroopa Parlamendi liikmetena, ilma et meid koormaks täidesaatev võim, on näidata meie valitsustele ja seega ka nõukogule õiget teed. Ma loodan, et täiskogu toetab fraktsiooni PSE esitatud muudatusettepanekuid.

  Janusz Onyszkiewicz, fraktsiooni ALDE nimel. – (PL) Härra juhataja, on mõnevõrra paradoksaalne, et just tuumarelvad aitasid kaasa sellele, et külmast sõjast ei saanud kolmas maailmasõda. Seda seepärast, et mõlemad pooled uskusid, et tuumarelvade kasutamine hävitaks nad mõlemad.

Tänane olukord on teistsugune. Loomulikult ei tohiks tuumarelvi sellise pilguga vaadata, kuid me peame olema teadlikud sellest, et paljude riikide jaoks on tuumarelvad midagi ülitähtsat. Paljude riikide jaoks on tuumarelvad võimu sümboliks, teiste jaoks on need ülim tõrjevahend, näiteks Iisraeli puhul, ning veel paljudele teistele kompenseerivad need tavarelvade nõrkust, nagu see on Venemaa puhul.

Seetõttu ei saagi tuumadesarmeerimine, mis peaks olema loomulikult meie eesmärgiks, olla kiire protsess, ja president Obama mõistab seda samuti. Kõige olulisem on hetkel tuumarelvade leviku tõkestamine ja peame olema teadlikud sellest ohust, mida mõned rühmitused endast kujutavad. Bin Laden näitas seda väga selgelt, kui ta ütles, et massihävitusrelva omandamine on religioosne kohustus. Tuumarelva leviku tõkestamine on väga oluline.

  Rebecca Harms, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, programm, tänu millele Iraak, Iraan ja Põhja-Korea tuumarelvad omandasid, kandis nime Atoms for Peace (Aatomid rahu nimel). Selles programmis osalesid nii ida kui lääs. Oleme näinud, et Iraagi tuumarelvastumine, mille esialgseks eesmärgiks oli tsiviiltehnoloogia, viis hirmsa sõjani. Millega see Iraanis lõppeb, seda ei oska ma hetkel öelda. Korea lahkus tuumarelva leviku tõkestamise kogukonnast.

Samal nädalal, mil Põhja-Korea agressiivselt oma uued plaanid teatavaks tegi ja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) riigist lõplikult välja saatis, teatas IAEA oma kavatsusest alustada läbirääkimisi 30 kuni 50 arengumaaga tsiviilrelvastuse asjus; seda nimetatakse seadmeteks, aga mina nimetan seda relvastuseks. See on surmav ring. Kui me tsiviilrelvastumist ei lõpeta, ei saa me kunagi tuuma- ja militaarse tehnoloogia levikut kontrolli alla.

  Tobias Pflüger, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, on saabunud aeg meie planeedil tuumarelvadele lõpu tegemiseks ning tuumarelva leviku tõkestamise lepingu desarmeerimise kohustuse, eriti artikli 6 rakendamiseks. USA uus president Barack Obama kinnitas, et ta tahab tuumadesarmeerimist. Nüüd palutakse Euroopa Liidu valitsustel tegutseda ja tuumadesarmeerimisega tegeleda.

Inglismaa ja Prantsusmaa tuumarelvadele tähendab see moderniseerimise asemel desarmeerimist. See tähendab ka seda, et lõppeb Saksamaa osalemine tuumaprogrammis, mis tähendab USA tuumarelvade Euroopast välja viimist, näiteks Büchelist Reinimaa-Pfalzis. Enamus Euroopa Parlamendis, mis on seni saavutatud väliskomisjonis, ei peaks raiskama aega tagasihoidlike raportite üle hääletamisega, vaid pidama kinni kindlatest desarmeerimise üleskutsetest, mis esialgselt raportisse kuulusid. Mulle jääb mulje, et Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon elab ikka veel minevikus. Vajame tuumarelva leviku tõkestamise lepingus tugevamaid desarmeerimise punkte ning selle üle peame ka homme hääletama.

  Philip Claeys (NI). – (NL) Proua Beeri raport kasutab väga üldist keelt, mis teeb selle natukene raskesti mõistetavaks, kuna tuumarelva leviku tõkestamise leping muutub tähendusetuks, kui kõik liikmesriigid sellest kinni ei pea ja seda ei rakenda. Teisest küljest aga arvan, et raport oleks pidanud viitama selgemalt Põhja-Korea ja Iraani juhtumitele, kuna on vägagi selge, et suurimat ohtu kujutavad just need kaks riiki.

Euroopa Liit koos teiste rahvusvaheliste institutsioonidega, näiteks NATO ning võimalusel ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukoguga peab totalitaarsetele režiimidele, nagu Põhja-Korea ja Iraan, tegema selgeks, et edasist tuumarelva arendamist me lubada ei saa. Selles suhtes on ülimalt oluline julgustada selliseid riike nagu Venemaad ja Hiinat ühemõtteliselt lõpetama nende riikidega igasugune tuumarelvade-alane koostöö. Seda tuleb vajadusel teha ka negatiivsete meetmetega. Kui Põhja-Koread ja Iraani ei ole võimalik oma seisukohta muutma veenda, tuleb nad lihtsalt isoleerida kõikidest võimalikest kanalitest, mida nad tuumarelvade valmistamiseks kasutavad.

  Karl von Wogau (PPE-DE). - (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, kui Nõukogude Liit kokku varises, arvasid paljud, et sellega lõppeb ka tuumaoht, kuid tolleaegne ülemaailme tuumaoht on kerkinud uuesti regionaalsel tasemel. Mul tarvitseb mainida ainult Iraani, Põhja-Koread, Indiat ja Pakistani. Kahjuks ei ole isegi tuumarelva leviku tõkestamise leping seda takistada suutnud. Tõeliseks ohuks on see, et tuumarelvad võivad sattuda terroristide, kurjategijate või vastutustundetute režiimide kätte.

Härrade Kissingeri ja Shultzi algatus ning president Obama kõne Prahas on asjale uut hoogu andnud. See on väga oluline. On saamas selgeks, et isegi tuumajõud on valmis oma arsenali vähendama. See oligi uus teave president Obama teadaandes. Euroopa jaoks on nüüd oluline rääkida ühel häälel; on oluline, et Euroopa, selle tuumajõud ja teised räägiksid kõik ühel häälel.

Esimeseks sammuks sellel teel on asjaolu, et härra Solana peab kõikide Euroopa riikide ja ka Euroopast väljapoole jäävate riikide nimel läbirääkimisi Iraaniga. Arvan, et peaksime kaasa lööma. Me ei saa sellel alal oodata kiireid imesid, nagu seda teeb proua Beer, kuid kui meil on täna tõeline võimalus seda ohtu samm-sammult vähendada, siis peame seda ka kasutama.

  Petr Nečas, nõukogu eesistuja. – (CS) Härra juhataja, daamid ja härrad, tänan teid selle suurepärase arutelu eest. Nagu ma arutelu alguses ütlesin, on saabunud pöördepunkt tuumarelva leviku tõkestamise lepingu ajaloos ja relvakontrolli protsessis. Tänan kõiki sõnavõtjaid nende kommentaaride eest. Soovin avaldada oma täielikku nõusolekut sellega, et tuleb näidata välja toetust usaldusväärsetele, konkreetsetele ja realistlikele sammudele sellel alal, nagu seda ka härra Zieleniec ütles, ning ma toetan ka härra Onyszkiewiczi arvamust, et desarmeerimine on aeglane protsess, mistõttu on nende realistlike sammude toetamine veel eriti tähtis. Samas olen nõus proua Rebecca Harmsi märkusega, et tuleb jälgida iga rahumeelsel otstarbel toodetava lõhustuva materjali programmi rikkumist. Olen nõus ka härra Claeysiga, et kindlasti tuleb võtta range hoiak nende riikide vastu, mis programmi potentsiaalselt eneserelvastamiseks kuritarvitavad. Ma tahan ka rõhutada, et Euroopa Liit osaleb jätkuvalt tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamises ning teeb aktiivse panuse kogu protsessi edusse.

New Yorgi ettevalmistaval koosolekul mais teeb Euroopa Liit konkreetsed ettepanekud 2010. aastal toimuva läbivaatamise konverentsi tegevuskava suhtes, seda kõigi kolme lepingu samba raames. Oma ettepanekud esitame ühisdeklaratsioonidena iga samba kohta eraldi ning töödokumentidena. 2010. aastal toimuva läbivaatamise konverentsi raames kavatseb nõukogu koostada muudetud ja uuendatud ühise seisukoha. Euroopa Liit töötab eduka tulemuse saavutamise nimel ning enne ettevalmistuskomisjoni koosolekut teeb see koostööd olulisemate partneritega, et garanteerida meie eesmärgile laialdast toetust.

Samal ajal peame kasutama uusi võimalusi tuumadesarmeerimise alal ning Euroopa Liit ei kavatse kindlasti jääda passiivseks pealtvaatajaks. Euroopa Liidus on liikmesriike, kellel on tuumarelvad, liimesriike, kellel neid relvi ei ole, liikmesriike, kes kasutavad tuumaenergiat, ja liikmesriike, kes tuumaenergia kasutamist ei poolda. Euroopa Liit tervikuna saab mängida olulist rolli ning seda see ka kavatseb. Nõukogu on otsustanud teavitada Euroopa Parlamenti korrapäraselt ettevalmistuskomisjoni arutelude tulemuste edasisest arengust ning seda palju üldisemalt järgmise aasta konverentsi ettevalmistuste raames.

  Olli Rehn, komisjoni liige. − Härra juhataja, soovin tänada kõiki tänases konstruktiivses arutelus osalejaid. Tegemist on tõepoolest väga olulise teemaga. Omalt poolt jätkab komisjon tööd tuumarelva leviku tõkestamise lepingu teotamise alal, kontrollides EURATOMi lepingu raames lõhustatava tuumamaterjali korrapärast kasutamist.

Eesmärgiks on hoida ära terroristide juurdepääsu keemilistele, radioloogilistele ja tuumamaterjalidele, kasutades selleks tugevamat ühenduse ekspordi kontrollimise korda kahekordsele kasutusele, pakkudes toetust Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) tegevustele ohustatud tuumamaterjali kogumisel ja väga tähtsas võitluses tuumamaterjali salakaubaveoga ning edendades ülemaailmset tuumaohutuse ja -turvalisuse kultuuri, kasutades selleks stabiliseerimis- ja tuumaohutuse instrumentide raames kasutada olevaid ressursse.

Ootan jätkuvat koostööd parlamendiga nende eesmärkide edasiarendamisel ning arvestan ka tulevikus teie koostööga.

  Angelika Beer, raportöör. − (DE) Härra juhataja, härra volinik, daamid ja härrad, me ei pea siin ideoloogilist arutelu. Pärast Ameerika Ühendriikide sõjaväelist sekkumist Iraagis, Afganistanis ja muudes regioonides leidsime end üha kasvavate kriiside keskel ning isegi rääkimine tuumadesarmeerimise teemadel ei tundunud võimalik. Nüüd on meil ainulaadne võimalus. Ma ei tea, kui kaua see võimalus kestab, kuid meil on kohustus jätta tulevatele põlvedele elamiseks rahulik maailm.

Volinik Olli Rehni poolt kirjeldatud edu saavutamise eeltingimuste juurde kuulub ka see, et me ei nõustu Euroopa Liidus kaksikmoraaliga. See tähendab, et eurooplastena on ka meil kohus tuumadesarmeerimisele taas hoogu anda. Tuletan teile meelde möödunud aasta detsembris peetud arutelu, kui me siin koos härra Solanaga julgeolekustrateegia muutmise üle arutasime. Ühe suure ohuna nimetas ta massihävitusrelvade levikut ning seda arvamust jagas ka täiskogu.

Seepärast esitan ma teile taas palve. Vaadake uuesti Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni ja Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni kolme muudatusettepanekut desarmeerimise ja kontrollimise protsessi käikulaskmiseks, et teha lisaks tuumarelva leviku tõkestamise lepingule kättesaadavaks sellised vahendid, nagu seda on tuumarelvade konventsioon. Mõelge järele, kas te ei saa nende poolt hääletada. Kui fraktsiooni PPE muudatus vastu võetakse, ei saa minu fraktsioon selle raporti poolt hääletada.

Lõpetuseks tänan ma rahvusvahelisi organisatsioone nagu Linnapead rahu eest (Mayors for Peace), Arstid tuumasõja ennetamise eest (IPPNW) ja ICAN. ICAN oli juba enne president Obamat rahvusvaheline kampaania tuumarelvade kaotamise nimel.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub reedel, 24. aprillil 2009.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Vaatamata mõnedele positiivsetele vaatenurkadele ei täida see Euroopa Parlamendi soovituse ettepanek põhilisi nõudmisi seoses tuumadesarmeerimisega, kuna see keskendub ainult tuumarelva leviku tõkestamisele.

Vaja on luua terve programm, mis keelab tuumarelvade tootmise ja kasutamise ning edendab nende täielikku demonteerimist, nendest relvadest puhaste alade loomist, tuumadesarmeerimise läbirääkimiste jätkamist ning tuumarelva leviku tõkestamise lepingu ranget kohaldamist, kaasa arvatud praeguste tuumajõudude poolt.

Vajame duumadesarmeerimise programmi, millega peavad kaasas käima rahvusvaheliste suhete demilitariseerimine, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjast kinni pidamine, kolonialismi lõpetamine, mittesekkumise põhimõtted ja sisekonfliktide rahumeelne lahendamine.

Me vajame programmi mis nõuab kosmose demilitariseerimist; tavarelvade ja sõjaväekulutuste vähendamist (mitte nende suurendamist, seisukoht, mida USA administratsioon viimasel NATO tippkohtumisel kaitses); lõppu välisriikide sõjaväebaasidele; Euroopa Liidu militariseerimise ning selle poliitiliseks ja sõjaväeliseks blokiks muutmise tagasilükkamist; NATO allutamist ÜROle julgeolekuküsimustes; ning poliitiliste ja sõjaväeliste blokkide lõpetamist.