- Raport: Miguel Angel Martínez Martínez (A6-0201/2009)
David Sumberg (PPE-DE). - Härra juhataja, olen tänulik, et mind kutsusite. Toetan käesolevat raportit, kuid kuna ma sellest parlamendist selle ametiaja lõpus lahkun, soovin kasutada seda viimast võimalust, et rõhutada veel kord võimsat sõnumit, mille ametis olev eesistuja, Tšehhi Vabariigi president, parlamendile andis: „Vajame nüüd uut rahvamandaati”. Tõde on aga, et inimesed ei ole selles kojas tegelikult esindatud. Nagu ametis olev eesistuja ütles, puudub Euroopa projektis opositsioon.
Rahvas – mehed ja naised meie valimisringkondades, eriti Inglismaal – ei taha Euroopa põhiseadust, nad ei taha seadust, mida neile peale sunnitakse. Nad tahavad õigust hääletada ning loodan, et pigem varem kui hiljem nad selle võimaluse ka saavad.
Richard Corbett (PSE). - Härra juhataja, tervitan kõne all oleva raporti vastuvõtmist. Minu fraktsioon ja mina hääletasime selle poolt. Sellega saatis parlament väga tähtsa signaali. Kuid nüüd peame me selle teoks tegema.
- Raport: Marie Panayotopoulos-Cassiotou (A6-0120/2009)
Ewa Tomaszewska (UEN). – (PL) Härra juhataja, tööandjad sunnivad oma ühiskonnavaenulik käitumisega töötajaid füüsilisest isikust ettevõtjateks hakkama. Nende hulka kuuluvad ka töötajad, kes on autojuhid või inimesed, kes pakuvad transporditeenuseid. Tööandjad tahavad hoida kokku sotsiaalkindlustuse arvelt ja saavutada suuremat paindlikkust, kuid see on loonud olukorra, kus peame hääletama selle ühiskonnavaenuliku käitumise surve all.
Ühiskonnavaenuliku käitumise suure ulatuse tõttu oli vaja kõne all olev raport tagasi lükata. See ei ohusta mitte ainult töötajate töökoha hügieeni, vaid üle kõige on see ohuks kohalikule liiklusele ning võib avaldada mõju peaaegu igaühele meist, kes teel liigub, olgu siis autoroolis või jalakäijana. See on väga selge põhjus, miks me probleemiga väga tõsiselt tegelema ning selle uuesti käsile võtma peaksime, kuna välja pakutud variant ei lahendanud seda olukorda.
Michl Ebner (PPE-DE). – (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, soovin öelda, et hääletasin raporti poolt vaatamata asjaolule, et meie kahte muudatusettepanekut vastu ei võetud.
Usun, et see oleks olnud hea idee aidata inuitte ja hoolitseda selle eest, et nad saavutaksid oma elulaadi, kommete ja jahipidamisviisi suhtes rahu ja vaikuse. Samuti oleks olnud võimalik saavutada ka suurem tähelepanu Euroopa Liidu Leader-programmide suhtes seoses hülgejahiga Skandinaavia maades. Soovisin kasutada võimalust ning öelda, et see, mis Kanadas toimub ja ei ole inuittidega seotud, ei ole jaht, nagu meie seda mõistame, vaid loomade tapmine. Seepärast arvan, et neid kahte asja tuleb eraldi käsitelda, sõltumata inimeste järgnevalt tekkivast suhtumisest. Usun ka, et selle teemaga oleks olnud parem tegeleda valimistejärgsel perioodil, mitte enne valimisi nagu nüüd.
Zuzana Roithová (PPE-DE). - (CS) Härra juhataja, ka mina tervitan asjaolu, et Euroopa Parlament on võtnud hülgetoodete importimise keeluga eeskuju Ameerika Ühendriikidest ja Venemaast. Olen kindel, et sellega saadame välja selge signaali, et Kanada valitsus peab muutma oma meetodeid seadusega vastavuse kontrollimiseks, mis puudutab humaanseid hülgeküttimise meetodeid. Kuid olen ka kindel, et meie ettepanek annab inimestele Euroopas ja väljaspool ELi, kes hülgejahiga end elatavad, võimaluse oma traditsioonilisi jahiviise edasi kasutada. Tänan kõiki, eriti eesistujariiki Tsehhi Vabariiki selle eest, et parlament ja nõukogu jõudsid 24. aprillil kompromissile, mille täna vastu võtta saime.
Richard Corbett (PSE). - Härra juhataja, mul on hea meel selle üle, et kõne all olev raport võeti vastu sellise suure enamusega ning et hülgetooted Euroopa Liidus keelatakse.
Pean tunnistama, et on kahju näha, et meie raportöör liberaaldemokraat Diana Wallis sellist tegutsemisviisi täielikult ei toetanud. Raportöörina oleks ta pidanud esindama väga suure enamusega komisjoni seisukohti, mitte üritama erinevatel viisidel pöörata ümber seda, mis oli selgelt suure enamuse tahe sellel täiskogul. Sellegipoolest olen õnnelik, et parlament näitas üles sellist enesekindlust nii suure enamusega, et lahendada küsimus sellisel viisil.
Daniel Hannan (NI). - Härra juhataja, käesolev raport oli minu jaoks dilemmaks. Hüljeste väljavalimine erilise kohtlemise jaoks ei ole päris ratsionaalne. Hülged ei ole ohustatud liik, isegi Maailma Looduse Fond (WWF) ütleb nii. Hüljeste jahtimisega sarnast probleemi ei ole ühegi teise liigiga, ei herilaste, puuüraskite, ahmide ega usside puhul.
Samas ei ole ka demokraatia rangelt ratsionaalne. Inimesed ei ole alati loogiliselt mõtlevad masinad. Võib-olla tuleneb see sellest, nagu evolutsioonibioloogid väidavad, et hülgepoja lapselikud näojooned, nagu näiteks suured silmad jmt, loovad meis sügaval geneetilisel tasemel nende suhtes empaatiat. Ma ei tea. Asi on selles, et avame väga ohtliku ukse, kui ütleme, et valijad eksivad ainult seepärast, et nende vastuväited hülgeküttimisele on esteetilised, mitte loogilised või eetilised. Olles sellele teele astunud, on lühike samm selleni, et me saame öelda, et nad eksivad, kui on Euroopa põhiseaduse või Lissaboni lepingu või mille iganes vastu.
Seega jõudsin pika mõtlemise järel järgmisele seisukohale: kuna paljude valijate jaoks on tegemist niivõrd tundliku ja tähtsa küsimusega, ei tuleks seda üldsegi Euroopa Liidu tasandil otsustada, vaid määrata korralikult riiklike, demokraatlike mehhanismide ja menetlustega igas liikmesriigis.
Neena Gill (PSE). - Härra juhataja, olen uhke selle üle, et täiskogu hääletas nii suure enamusega selle raporti poolt. Hääletasin raporti poolt põhjusel, et olen rahul tugeva, ilma möödahiilimisvõimalusteta seisukohaga, mille hülgetoodete kauplemise kohta Euroopa Liidus võtame.
Paljud inimesed minu valimisringkonnas pöördusid meie poole – ning teemaga tegelevad miljonid inimesed – öeldes, et tegemist on kõige jõledama ja jõhkrama armsate olevuste tapmisega. Tean, et mõned ütlevad, et see on nende armsa väljanägemise pärast, aga kui vaadata videoid kasutatud meetoditest, saab aru, et hüljeste tapmine, eriti just kommertseesmärkidel, on ülearune, kuna on olemas palju alternatiive.
Olen väga rahul nii positiivse hääletusega selle julma kaubanduse peatamiseks.
Peter Skinner (PSE). - Härra juhataja, see keeld on suur samm edasi ning kujutab endast võimast võitu eriti hüljeste tapmise vastu võitlejatele Kagu-Inglismaal – nagu paljud ette kujutada võivad – ning üle kogu Euroopa Liidu, kellest paljud on kirjutanud täiskogule ning nõudnud selle julma kaubanduse lõpetamist.
Kampaania edukuse võti seisneb selles, et seda juhtis komisjoni tööparteilasest eesistuja, seistes pidevalt vastamisi selle julma ja rõveda kaubanduse huvigruppide tööga. Vastu ei võetud mitte nuditud originaaltekst, nagu mainis minu kolleeg Richard Corbett, vaid Arlene McCarthy soovitatud kriitiliste muudatustega keeld, mille komisjon ja nüüd ka parlament vastu võtsid.
Oli huvitav kuulda härra Hannani soovitust Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioonist, et see peaks olema riikliku arutelu ja demokraatia küsimus. Kui järgiksime seda teed, liituksid selle keeluga ainult kaheksa riiki, mitte 27 riiki, mis selle poolt Euroopa Parlamendis hääletasid. See näitab, et kaubandus ja loomade heaolu on ühilduvad ning selle üle peaksime rõõmustama.
Cristiana Muscardini (UEN). - (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, (…) Diana Wallise raport on sammuks edasi loomade õiguste üldise kaitsmise alal, kuna piirab oluliselt hülgetoodete importimist Euroopa Liitu.
Liit tegi selles kontekstis tsiviliseeritud valiku ning loodame, et teised riigid võtavad eeskuju. Siiski oleksime eelistanud, et komisjoni tekst oleks olnud see, mis esitati siseturu kohta ja milles piirati selgelt selliste toodete müügiga seotud võimalikud erandid juhtudele, mis sõltusid inuittide elatumisvajadustest. Kui tolliasutused neid põhjalikult ei kontrolli, võivad uued erandid avada ohtlikud möödahiilimisvõimalused, millega vältida pärast pikka võitlust saavutatud meedet, mis karistab teatud inimese tavade asjatust ja julmust, mis meie südametunnistusi enam piinata ei saanud.
Loodan, et tänane samm ei jää ainukeseks, vaid et mõeldaks veel palju võimalustele, kuidas takistada meie riike importimast tooteid, mille saamiseks on tapetud loomi kujuteldamatute kannatustega. Siinjuures tuletan teile meelde ka seda, kui alatu on jätkuvalt toetada Euroopas tava, kus loomi tapetakse ilma neid uimastamata ning lastakse neil surnuks veritseda.
Hiltrud Breyer, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Härra juhataja, kui hääletus hülgeküttimise vastu oli edukas ning rõõmustav, siis oli hääletus Neil Parishi raporti üle pettusttekitav. Ka siin oleksin soovinud näha meid võtmas selget seisukohta seoses loomade kaitsega, progressiivset seisukohta, mis näitab õiget teed ning osutab selgelt, et vajame alternatiive loomkatsetele. Loomadel katsetamine peaks kuuluma minevikku. Kuid siin mängisid arusaadavalt rolli tööstuse, eriti ravimitööstuse huvid ning selle tagajärjena on minu fraktsioon ja mina ise väga pettunud, et katsetamist loomadel ja barbaarseid tingimusi, milles neid hoitakse, ei õnnestunud kõrvaldada.
Kahjuks ei läinud korda muuta nii-öelda sümboolset kummardust, mille komisjon tegi juba inimahvidel katsete sooritamise selgesõnalise keelustamisega. See teeb mind kurvaks, kuna ühiskonda hinnatakse alati selle järele, kuidas see loomi kohtleb ning Euroopa Liit ei tohi enam olla sünonüümiks mittevajalikele katsetele loomadega. Soovinuksin, et direktiivi ettepanekus oleks rohkem mõeldud hinnangule alternatiivide leidmiseks loomkatsetele, kuna ainult selge toetus alternatiividele toob lõpu barbaarsele ja ülearusele loomadel katsetamisele Euroopa Liidus.
Seda ei saavuta kavatsuste deklaratsioonidega, vaid ainult rõhutades loomadel katsetamise alternatiivide olulisust ning rahastades vastavaid teadusuuringuid. Ei saa rääkida alternatiividest loomkatsetele, kuid siis nende arendamist ja kiiret tunnustamist mitte toetada. Nende alternatiivlahenduste rahastamine ei tohi väheneda. Komisjoni hea eelnõu oleks pidanud nõudma parlamendis suuremat toetust.
Kathy Sinnott (IND/DEM). - Härra juhataja, mul on hea meel selle üle, et Neil Parishi raporti muudatusettepanek 170 vastu võeti. Sellega keelatakse kõne all olevas direktiivis inimese embrüote ja looterakkude kasutamine alternatiivina loomadele. Siiski pakub vähe lohutust, et see muudatusettepanek jätab eetilised otsused liikmesriikide teha, kuna Iiri valitsus ja kohtud on pidevalt keeldunud embrüote kaitsmisest ning mulle on kinnitatud, et teadusuuringuteks imporditakse Iirimaale aborteeritud inimembrüote rakke.
Kaitsesime hüljest ja see on hea. Võtsime kasutusele mõned meetmed loomadel katsetamise piiramiseks ning peame nüüd edasi minema, kuid me ei tohi unustada põhimõtet, et inimolendeid ei tohi kasutada asendusena muudele katsetamise vormidele. Peame vähendama katsetamist loomadel, kuid alternatiivina ei tohi käsitleda ka inimesi.
Richard Corbett (PSE). - Härra juhataja, olgugi et täna oli seoses hüljestega hea päev võitluses loomade heaolu eest, ei olnud see nii hea, kui vaadata alles toimunud hääletust loomadel katsetamise üle.
Kuu alguses oli mul rõõm külastada oma valimisringkonnas ettevõtet Simcyp, mis võitis äsja riikliku Dr Hadwen Trusti preemia loomsete katsete alternatiivide väljatöötamise eest. See ettevõte näitas, et alternatiivid on võimalikud. Ka näitas nende töö, et tihti ei anna loomadel teostatavate katsete tulemused meditsiini seisukohalt tulemusi, mis on usaldusväärselt kasutatavad inimeste puhul.
Simcyp on sellele alternatiivide leidmisel eesrinnas. On võimalik ka kaugemale minna. Täna oleksimegi pidanud kaugemale minema, kuid tegime vaid väikese sammu. Peame palju enam tegema.
Neena Gill (PSE). - Härra juhataja, jäin raporti hääletamisel erapooletuks, kuna olen juba kaua loomade õiguste eest võidelnud. Sellele küsimusele peab Euroopa Liit keskenduma, kui soovime tasakaalustada õigluse siseturul, ning peame nõudma turul moraalsust.
Olen selle küsimusega seoses mitmeid kirju saanud ning minu regiooni valijad avaldavad oma lootusetust. Nad usuvad, et teadusuuringuteks kasutatavaid loomi tuleb rohkem kaitsta.
Hääletamata jätmise põhjuseks oli see, et tahtsin teha lõpu ahviliste loodusest kinnipüüdmisele nende kasvatamise eesmärgil ning seetõttu toetan komisjoni teksti. Ka ei toetatud muudatusettepanekuid, mis eemaldavad kasutajaettevõtete kohustuse säilitada täpseid andmeid. Lisaks usun, et toetust vajavad muudatusettepanekud, mis vähendavad pühendumust asendamise, vähendamise ja täiustamise põhimõtetele. Usun, et elamistingimused tuleks kohandada eksperimendile ning olema osa projektiloast. Tahan ära hoida loomade kannatusi ning tagada humaansed või vähemalt vähem valu tekitavad meetodid tapmiseks. See on üks põhjustest, miks ma ei hääletanud, kuna mulle tundus, et raport ei läinud piisavalt kaugele.
Inese Vaidere (UEN). – (LV) Tänan teid, härra juhataja. Endise Läti keskkonnaministrina on mulle juba kaua aega teinud muret selles valdkonnas toimuv uskumatu julmus loomade vastu ning asjaolu, et seda pannakse toime tööstuslikul tasemel. Soovin öelda, et see ei ole üldsegi seotud inuittide traditsioonilise eluviisiga, sest sellel ei ole mingit seost loomade tapmisega tööstuslikul tasemel, et varustada maailma hülgetoodetega. Ma ei hääletanud muudetud ettepaneku üle, kuna leian, et selles küsimuses ei ole vaja jõuda kompromissile. Teisest küljest hääletasin enesekindlalt õigusloomega seotud resolutsiooni üle ning mul on hea meel, et parlament võttis vastu Euroopa kodanike kiiduväärt otsuse keelustada kauplemine hülgetoodetega. Tänan.
Inese Vaidere (UEN). – (LV) Tänan teid, härra juhataja. Anni Podimata raporti suhtes soovin öelda, et saame toetada nii komisjoni kui ka tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ettepanekut ning Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni ja teiste fraktsioonide ettepanekuid, kuna minu arvates käsitleb raport peamiselt tarbijate huvisid. Peamine idee on selles, et tarbijad peaksid teadma, millised nendest kodumasinatest on keskkonna suhtes kõige säästlikumad ning kõige ohutumad. Hääle andmisega üritan seega näidata tasakaalustatud lahendust ning tuua esile Euroopa tarbijate huvisid.
Richard Corbett (PSE). - Härra juhataja, just praegu on Briti raadiojaamas 5 Live eetris saade Euroopa Parlamendist – see on kestnud juba terve hommiku. Saatesse saab helistada ning üks pidevalt esitatud küsimustest puudutab Euroopa Parlamendi maksumust. Kui palju maksab parlament ning kas need kulutused on õigustatud?
Nagu ma hiljuti välja tõin, kui võrrelda parlamendi ülalpidamist kodanike arvuga, maksab Euroopa Parlament 1,74 naelsterlingit kodaniku kohta aastas, mis on umbes ühe õllepindi hind. Kontrastiks maksab ülemkoda 1,77 naelsterlingit aastas ja alamkoda 5,79 naelsterlingit aastas, mis on kodaniku kohta palju rohkem. Loomulikult jaotub Euroopa Parlamendi maksumus laiale valijaskonnale. Liikmesriigid on parlamendile kolme töökoha ja 23 ametliku keele näol peale pannud kulutused, millega ühegi riigi valitsus ei pea oma eelarves arvestama. Siiski proovime vaatamata sellele pakkuda selle raha eest parimat.
Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). - Härra juhataja, ma ei vaidlusta arve, mida härra Corbett just ette luges. Mind ei huvita eriti, kas see parlament maksab inimese kohta vähem kui teised, aga arvan, et Euroopa Liidus on paar inimest rohkem kui Ühendkuningriigis.
Minu mure selle raporti juures on, et tegemist on kaotsiläinud võimalusega. Raportis on toodud välja paljud nendest kulukatest süsteemidest, mida me kõik juba siin olles märganud oleme – nagu teiegi, härra juhataja, olen ma ise siin juba kümme aastat olnud. Näiteks on huvitav, et Euroopa Parlamendi pearaamatukogu paikneb Luksemburgis, kus keegi seda kasutada ei saa, kuna parlamendi liikmed liiguvad Brüsseli, Strasbourgi ja oma kodulinnade vahel.
Siin on palju kaotsiläinud võimalusi ning raport on kindlasti üks neist. Ajal, mil kõik meie valijad peavad oma püksirihma koomale tõmbama, oleksime pidanud selle raportiga näitama, et oleme valmis ka enda püksirihma koomale tõmbama, kuid seda me ei teinud. See on kaotsiläinud võimalus.
Juhataja. − Tänan teid härra Heaton-Harris, kui te siin järgmisel ametiajal olete, võite aidata meil asju paremini teha.
Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Hääletasin poolt.
Määruse (EÜ) nr 1234/2007 kohaselt võib kodulinnuliha müüa rahvusvahelisel turul isegi siis, kui seda on töödeldud mikroobivastaste ainetega. 2008. aasta juunis kiitis Euroopa Parlament mitme katse järel heaks resolutsiooni, millega keelati seda liiki turustamine.
Kuna Ameerika Ühendriigid ekspordivad Euroopa Liitu ainult kodulinnuliha, mida on töödeldud keemiliste või mikroobivastaste ainetega, ei ole komisjon aga sellest resolutsioonist kinni pidanud. See strateegia on vastuolus kodulinnuliha tootjate sellealaste investeeringutega, mis tehti ühenduse õiguse kohaselt ning mis ütleb, et liha saastumise ohu vähendamiseks tohib kasutada ainult Euroopa Liidus heakskiidetud kaitsemeetmeid, nagu näiteks külmtöötlemine.
Seetõttu toetame järgmiseid muudatusettepanekuid määruse (EÜ) nr 1234/2007 muutmiseks: 1) võtta tagasi komisjoni põhjendus 5, mis ütleb, et „Kodulinnuliha praeguses määratluses kasutatud viide ainult külmtöötlusele on tehnoloogilist arengut arvesse võttes liiga piirav. Seega tuleb kõnealust määratlust kohandada”; 2) asendada põhjendus uuega, milles on nõutud kodulinnuliha päritoluallika kohustuslik märkimine, et tagada tarbijale läbipaistvus; 3) säilitada külmtöötlus ainsa töötlusmeetodina.
Călin Cătălin Chiriţă (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin eelnõu poolt, kuna arvan, et kodulinnuliha turustamisnormide reguleerimisala tuleb laiendada ka kodulinnulihavalmististele ja -toodetele ning soolvees säilitatud kodulinnulihale, mis on muutunud kaubanduses levinumaks.
Peame pidama meeles, et kui kodulinnuliha müüakse „värskena”, eeldab klient, et seda ei ole eelnevalt isegi mitte kiiresti külmutatud, see on kliendi jaoks kvaliteedi tagatiseks. Sellekohaselt tuleks põhimõtet, et „värskena” müüdavat kodulinnuliha ei tohi eelnevalt külmutada, tugevdada ja laiendada nii, et see hõlmaks kodulinnulihavalmistisi ja -tooteid.
Tuleb ka märkida, et käesolev muudatusettepanek ei avalda mõju ühenduse eelarvele.
Šarūnas Birutis (ALDE), kirjalikult. – (LT) Kodulinnuliha turustamisstandardite eesmärgid on kaitsta sektori turuhindade stabiilsust, hõlbustada toodete turustamist ning tagada tarbijaohutus ja kõrged toidukvaliteedi standardid. Kodulinnuliha turustamisstandardid tuleb tehnoloogilist arengut silmas pidades läbi vaadata ja need peavad hõlmama kodulinnulihavalmistisi, kuna tarbimisharjumused on 1990. aastatest saadik muutunud. Põhimõtet, et „värskena” müüdavat kodulinnuliha ei tohi eelnevalt külmutada, soovitakse laiendada nii, et see hõlmaks kodulinnulihavalmistisi ja -tooteid, ning sellega olen nõus.
Edite Estrela (PSE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin kodulinnuliha turustamisstandardite muudatusettepaneku poolt. Ettepaneku eesmärk on uuendada 1990. aastal vastu võetud kodulinnuliha turustamisstandardeid, kohandades neid uutele turutingimustele. Ka on eesmärgiks kaitsta sektori turuhindade stabiilsust, hõlbustada toodete turustamist ning tagada tarbijaohutus ja kõrged toidukvaliteedi standardid.
Arvan, et kodulinnuliha töötlemine saastepuhastusainetega ei ole vastuvõetav ning seetõttu olin külmtöötlemise poolt.
Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Hääletasime Euroopa Parlamendi põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni muudatusettepanekute poolt, kuna need tugevdavad sõnastusi seoses kodulinnuliha päritoluallika märkimisega. Meie arvates on see hea.
Kuid põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni muudatusettepanekutes on ka sõnastusi, mida meie arvates tuleks administratiivsel tasemel käsitleda. Kuna kõige üle hääletatakse ühel hääletamisel, ei saanud me nendele ettepanekutele midagi vastu öelda.
Meie poolthääl päritoluallika märkimisega seotud muudatustele ei tähenda loomulikult, et pooldame ühist põllumajanduspoliitikat.
Véronique Mathieu (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Kõne all oleva raporti puhul saavutasime hea kompromissi, mis annab meile tasakaalustatud määruse, mis vastab Euroopa Liidu toiduohutuse nõuetele.
Keelustades külmutatud kodulinnuliha turustamise „värske” tootena, lükates tagasi selliste toksiliste ainete nagu kloori kasutamise kodulinnurümpade saastest puhastamiseks ning nõudes selget päritoluallika ja tapmiskuupäeva märkimist, näitasime üles tervet mõistust ja tegime Euroopa klientide kaitsmise meie esmaseks eesmärgiks.
2008. aasta juuni resolutsiooni kasutuselevõtmisega näitas parlament juba üles tugevat vastusesisu „klooriga töödeldud kodulinnulihale” müügiloa andmisele Euroopa turul ning samas vaimus jätkasid ka nõukogu põllumajandusministrid möödunud detsembris.
Tänase hääletamisega kinnitasime oma soovi tagada, et farmist kuni toidulauale jõudmiseni oleks toit Euroopa Liidu tarbijatele võimalikult ohutu.
Zdzisław Zbigniew Podkański (UEN), kirjalikult. – (PL) Asi paistab selge olevat. Kõne all olev ettepanek on järjest juba teine, millega kavatsetakse anda müügiluba inimtoiduna kasutatavale kodulinnulihale, mida on töödeldud mikroobivastaste ainetega. Seekord tehti ettepanek USA palvel, kes kardab oma kodulinnuliha importimise keelustamist Euroopasse.
Olukorras, kus uurimistulemused on näidanud, et mikroobivastased ained ei vähenda bakteriaalse nakatumise ohtu ning kui Euroopa võitleb tervisliku toidu nimel, peame rääkima ühel häälel. Ning seda peame tegema ka geneetiliselt muundatud organismide küsimuses. Kahju, et geneetiliselt muundatud organismide puhul küsimus kõigile nii selge ei ole.
Neena Gill (PSE), kirjalikult. − Tervitan kõne all olevat raportit, kuna olen käsitletava probleemiga juba mõnda aega töötanud. Külaskäigul Michelini tehasesse Stoke-on-Trentis selgitasid juhatus ja ametiühingud mulle, et nad toetavad Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõttu.
Kirjutasin pärast seda Ühendkuningriigi äri ja ettevõtluse ministrile lord Peter Mandelsonile ning palusin tal mõelda avalduse üle Euroopa Liidule kohanemise fondi kasutuselevõtmiseks. Mind ja Michelini inimesi rabas, et see fond tuleb niipea kui võimalik kõiku lasta. Just selliste asjade jaoks Euroopa Liit loodigi – et aidata ühiselt liikmesriike ning mis kõige tähtsam, nende töötajaid rasketel aegadel.
Seda seepärast, et fondi eesmärk ei ole lihtsalt aidata raskustes ettevõtteid, vaid toetada strateegiat, mis viib jätkusuutliku kasvu ja töökohtadeni tulevikus. Raport keskendub väikeettevõtete olulisusele majanduse taastumises ning fondi rõhk oskustele ja väljaõppele aitab töö kaotanud inimestel kiiremini tööturule tagasi pöörduda.
Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Oleme globaliseerumise fondi loomise põhjuste suhtes väga kriitilised. Esmalt põhineb see ideel, et globaliseerumine iseenesest on probleemiks. Meie arvates on globaliseerumine võimalus jõukuse suurendamiseks, seda eriti vaesemate arengumaade jaoks tingimusel, et suured majandusjõud nagu Euroopa Liit ja USA muudavad oma protektsionistlikke kaubanduspoliitika seisukohti Maailma Kaubandusorganisatsioonis.
Euroopa Liidu liikmesriigid suudavad rakendada riigisiseseid meetmeid nende sektorite toetamiseks, mis nende arvates vajavad rahalist toetust. Euroopa Liidu erifond tooks kaasa juhuslikkuse, ebatõhususe, bürokraatia ja õigustamata kulutused. Kuidas kavatseb komisjon otsustada, kas globaliseerumisel on mõnele sektorile negatiivne mõju olnud? Lisaks näitavad arutamisel olevad summad, et seda võiks pidada lausa Euroopa Liidu suhtekorralduse trikiks.
Eelnimetatud põhjustel hääletasime kõne all oleva raporti vastu.
Šarūnas Birutis (ALDE), kirjalikult. – (LT) Puhtama õhu tagamise vajadust on tunnustatud mitme aastakümne jooksul riiklikul ja ELi tasandil võetud meetmete ja rahvusvaheliste konventsioonide kaudu.
Välisõhu kvaliteedi tõstmine on jätkuvalt üks suurim lahendust vajav probleem. Õhusaaste probleemi saab lahendada üksnes pikaajaliste meetmetega ning üleeuroopalises raamistikus, edendades iseäranis piiriüleseid meetmeid. Komisjoni ettepanek on vajalik, pidades silmas vajadust käsitleda lenduvate orgaaniliste ühendite küsimust põhjalikumalt, et parandada õhukvaliteeti ja üldist heaolu nii piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil, soodustada kogu maailmas bensiiniaurude regenereerimise II etapi süsteemide kasutuselevõtmist ning tehnoloogilisi võimalusi, et vähendada tankimisel tekkivat heidet 95% võrra.
Martin Callanan (PPE-DE), kirjalikult. − Kõne all olev õigusakt on järjekordne näide sellest, kuidas Euroopa Liit autotööstust sihile võtab ja üritab nagu alati rakendada väga ebaproportsionaalseid õigusakte suhteliselt väikese probleemi lahendamiseks.
Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon hääletas selle eest, et tuua ettepoole kuupäeva, milleks autoremonditöökojad peavad uute meetmetega vastavuses olema, et piirata autode tankimisel tekkinud bensiiniaurude sattumist atmosfääri. Komisjon hääletas ka müüdavate bensiinikoguste alammäära langetamise poolt, et kaasata kavandatava seaduse kohaldamisalasse rohkem autoremonditöökodasid.
Väikeste sõltumatute autoremonditöökodade sihiks võtmisel oleks kõrvalmõju ka muudele kohalikele ettevõtetele, see ei too peaaegu mingeid kasusid keskkonnale ning suurendab potentsiaalselt heitkoguste hulka, kui juhid peavad sõitma kaugemale kütust võtma juhul, kui kohalik autoremonditöökoda kinni on. Seadmete uuendamisega kaasnevad kulutused seoses kapitalikulutuste ja ajutise sulgemisega oleksid suured.
Edite Estrela (PSE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin bensiiniaurude regenereerimist käsitleva raporti poolt. Bensiin sisaldab lenduvaid orgaanilisi ühendeid, mis muutuvad bensiinipaagis auruks, täites paagis kütuse kohal asuva tühja ruumi. Kui sõidukit tangitakse, surub sissevoolav kütus auru paagist välja, ja kui seda kinni ei püüta, eraldub aur sõiduki täitetoru kohalt atmosfääri.
Komisjoni ettepaneku eesmärk on teenindusjaamades sõiduautode tankimisel atmosfääri eralduvate bensiiniaurude regenereerimine. Õhu kvaliteedi parandamiseks on vaja autoremonditöökodadesse paigaldada suure kogumise tõhususega bensiiniaurude regenereerimise süsteemid.
Šarūnas Birutis (ALDE), kirjalikult. – (LT)? Läbipaistvus on Euroopa Liidu aluspõhimõte. EÜ asutamislepingu artiklis 255 on see selgelt sedastatud: „Igal liidu kodanikul ja igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on mõnes liikmesriigis, on õigus pääseda ligi Euroopa Parlamendi, komisjoni ja nõukogu dokumentidele.”
Käesolev määrus nr 1049/2001 oli märkimisväärne samm suurema avatuse suunas. Selle rakendamise kuue aastaga on määrus aidanud kaasa Euroopa institutsioonide avatuma halduskultuuri loomisele. Minu arvates tagab avalikkus institutsioonidele kodanike silmis suurema legitiimsuse ning suurendab usaldust nende vastu.
Carlos Coelho (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Läbipaistvus on Euroopa Liidu aluspõhimõte. Otsused tehakse nii avalikult ja nii kodanikulähedaselt kui võimalik, andes sel moel institutsioonidele kodanike silmis suurema legitiimsuse ning suurendades samas usaldust nende vastu.
2001. aastal vastu võetud määrus oli kahtlemata suur samm selles suunas, kuid nüüd on vaja teha palju muudatusi. Need muudavad Euroopa otsustusprotsessi arusaadavamaks, suurendavad läbipaistvuse taset ning parandavad asutuste tegevust.
Käeoleva algatuse eesmärk ongi need parandused teha. Kuid vaatamata mõnedele positiivsetele ettepanekutele, jäävad need kahjuks selliste varju, mida Euroopa Parlament negatiivseteks peab.
Tegelikult eirati suurt osa parlamendi muudatusettepanekutest 2006. aasta aprillis esitatud resolutsioonis, nagu näiteks ettepanekuid teostada parlamendi võimaluste kohta demokraatlikku kontrolli.
Seetõttu toetan raportöör Michael Cashmani ettepanekut saata algatus tagasi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile.
Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Sel ajal kui eelarvesse arvestatakse avalikke arutelusid Lissaboni lepingu üle kõikides ametlikes keeltes, ei lepita eitava vastusega reformitud Euroopa Liidu põhiseaduse üle ning välditakse rahvahääletuste läbiviimist. Sel ajal kui Euroopa Liidu kodulehed kuulutavad mitmekeelsuse olulisust, ei kajastu see nende saitide tegelikus kujunduses. See ei kasuta läbivalt kolme töökeelt, saksa, inglise ja prantsuse keelt, millega saaksime juba pöörduda suurema rahvastikuosa poole. Isegi praegune eesistujariik ei arva, et see kogu vaeva õigustab. Nüüd vaevleb Euroopa Liit juurdepääsu üle oma dokumentidele, kuid samas soovib tühistada ELi pakkumised riikide ajalehtedes ning sellega kõikides riigikeeltes.
Sellegipoolest on raportis esitatud mõningaid häid lähenemisviise dokumentidele juurdepääsu paremaks muutmiseks ning seepärast hääletasin poolt.
- Raport: Marie Panayotopoulos-Cassiotou (A6-0120/2009)
Guy Bono (PSE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin oma kreeklannast kolleegi, Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni liikme, proua Panayotopoulos-Cassiotouse autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tööaja korraldust käsitleva raporti vastu.
Minu häält motiveeris asjaolu, et raport, mille eesmärgiks on korraldada autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tööaega, oleks tegelikult jätnud FIEdena töötavad juhid välja Euroopa tööaja korralduse õigusaktide reguleerimisalast.
Minu sotsiaaldemokraatidest kolleegid ja mina oleme ühisel arvamusel, et ei saa lubada kahe kiirusega sotsiaalseid õigusnorme, mis kaitsevad ühtesid, kuid jätavad veokijuhid kõrvale.
Komisjoni ettepaneku vastuvõtmine oleks tähendanud FIEdena töötavate juhtide diskrimineerimist võrreldes lepinguliste juhtidega, keda Euroopa õigus kaitseb. Parlament võttis meie küsimusi arvesse. Nüüd jääb peagi valitavale parlamendile uuel ametiajal ülesanne see otsus langetada.
Edite Estrela (PSE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin komisjoni autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tööaja korralduse kohase muudatusettepaneku vastu, kuna leian, et on diskrimineeriv ja vastuvõtmatu, et ettepanekust on jäetud välja FIEdena töötavad transporditöötajad.
Ühenduse eeskirjad, mis piiravad töötundide arvu nädalas, peavad kehtima kõigile autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikutele. Seega puudutab küsimus nii nende töötajate tervist ja ohutust kui ka liiklusohutuse tagamist.
Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Oli väga tähtis, et parlamendi enamus hääletas meie ettepaneku poolt lükata tagasi Euroopa Komisjoni muudatusettepanek autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tööaja korralduse kohta. Direktiivi muudatusettepanek oli praeguse olukorra jaoks samm tagasi, nii ehtsatele FIEdele kui ka nn vale-FIEdele, mis puudutab praeguseid töötunde, eriti öötööd.
Meie ettepanek oli juba esitatud tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile, kus see suure häälteenamusega vastu võeti. Kuid raportöör (Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioonist) nõudis raporti esitamist täiskogu istungil, et jätkata rünnakut töötajate põhiõiguste vastu. Sellel põhjusel oli selle tagasilükkamine täiskogu istungil nii tähtis, et kehtima jääks olemasolev direktiiv, millega on sätestatud sama tööõigus ka FIEdest töötajatele.
Mathieu Grosch (PPE-DE), kirjalikult. – (DE) Arutelu käigus transpordikomisjonis esitasin kaks muudatust, mis mõjutavad kõiki transporditöötajaid. Minu arvates on Euroopa ühtlustatud sotsiaal- ja tööhõivepoliitika eeliseks see, et töötingimused kehtivad kõigile töötajatele võrdselt. Mõte kaasata tööaja direktiivi FIEdest töötajad on ebareaalne. FIEde tööaega on lihtsalt võimatu korraldada. Tööohutuse seisukohast kehtivad ühised sõidu- ja puhkeaja eeskirjad kõikidele busside ja üle 3,5-tonniste veoautode juhtidele, ka FIEdest juhtidele. Palju rohkem suurendaks ohutust sõidu- ja puhkeaja eeskirjade laiendamine ka alla 3,5-tonniste veoautode juhtidele. Komisjon peaks selle läbi vaatama, kuid ei ole veel muudatusettepanekut teinud. Loodan, et uus parlament võtab need muudatusettepanekud vastu.
Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Tervitame ettepaneku vastuvõtmist lükata tagasi Durão Barroso juhitava Euroopa Komisjoni muudatusettepanek, mille eesmärgiks oli jätta FIEdest transporditöötajad välja direktiivist autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tööaja korralduse kohta.
Veebruaris esitasime transpordi- ja turismikomisjonis ettepaneku lükata tagasi Euroopa Komisjoni vastuvõetamatu algatus.
See on parim võimalik vastus järjekordsele katsele suurendada konkurentsi ning kasutada ära transporditöötajaid, seades seejuures ohtu nende tööõigused ja liiklusohutuse.
Peame kaitsma ja parandama transporditöötajate õigusi ja töötingimusi, võideldes ebakindluse vastu töökohtade suhtes, pidades lugu puhkeajast – ilma palgas kaotamata – ning tagama vastavuse tööõigusega või liikmesriikides kehtivate kollektiivsete kokkulepetega.
Töö-, sõidu- ja puhkeaja eeskirju tuleb kohaldada võrdselt kõikidele elukutselistele juhtidele, kaasa arvatud FIEdest juhtidele. Sellega on tagatud nende ohutus ja liiklusohutus ning hoitud ära liigselt pikad töötunnid, ebapiisavad puhkused või töökorrad.
Carl Lang (NI), kirjalikult. – (FR) Proua Panayotopoulos-Cassiotou raportis soovitatakse lükata tagasi komisjoni muudatusettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile, millega muudetakse direktiivi autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tööaja korralduse kohta.
Hääletasin raporti poolt, kuna sellega lükatakse tagasi Euroopa Komisjoni muudatusettepanek, mille vastuvõtmisel ei oleks võimalik kõrvaldada puudusi, mis tuvastati eeskirjade rakendamise ja järelevalve käigus seoses sõidu- ja puhkeaja otsese mõjuga ohutusse ja põhiõigustesse. Lisaks puudub selgitus direktiivi rakendusala ning võimalike järelevalve meetodite kohta. Igal juhul peavad liikmesriigid sellel alal ainuvastustust kandma.
Lõpuks ei määratle muudatusettepanek paremini FIEde ja ringi liikuvate töötajate mõisteid, mis ongi hea, sest selles peitubki direktiivi tõeline küsimus. Kas peaksime jätma kõik FIEdest juhid sellest direktiivist välja? Selle keeruka probleemi küsimus on veel lahenduseta.
Lisaks on laialt levinud tava, et juhid töötavad vale-FIEdena, olles samas palgal ettevõtetes, mis eiravad kasumi nimel sõidu- ja puhkeaja eeskirju.
Mary Lou McDonald (GUE/NGL), kirjalikult. − On mitmeid põhjusi, miks tuli tagasi lükata komisjoni ettepanek jätta FIEdest autojuhid kõne all oleva direktiivi kohaldamisalast välja.
Hääletades komisjoni ettepaneku tagasilükkamise poolt, hääletasin liiklusohutuse poolt, selle poolt, et hoida ära autojuhtide diskrimineerimist tervise, ohutuse, palga ja töötingimuste suhtes ning selle poolt, et pakkuda transpordisektori tööandjatele ja töötajatele võrdsemaid võimalusi.
Dimitrios Papadimoulis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Hääletasin muudatusettepaneku 54 poolt, kuna tegemist on tähtsa poliitilise sõnumiga komisjonile ja nõukogule. Euroopa Parlament toetab juhtide õigusi ning keeldub loomast konkurentsi lepinguliste ja FIEdest autojuhtide vahel. Nimetatud ettepanek jätaks praeguse direktiivi kohaldamisalast välja FIEdest autojuhid ning looks esmakordselt Euroopa õigusakti, milles üritatakse teha vahet ehtsate FIEde ja nn vale-FIEde vahel. See on aga ebatäiuslik eristus ning võib avada soovimatu tee muude ühenduse õiguse sätete tõlgendamisele. Praegune tulemus on võit liiklusohutusele ja Euroopa sotsiaalkorrale.
Bilyana Ilieva Raeva (ALDE), kirjalikult. – (BG) Euroopa Parlamendi direktiiv autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tööaja korralduse kohta, mis lükati tagasi parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni, Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni ja äärmuslike vasakpoolsete hääletustega, vähendab FIEdest transporditöötajate konkurentsivõimet.
Euroopa Komisjoni muudatusettepaneku vastutustundetu tagasilükkamine tähendab, et FIEdel ei ole mõtet enam FIEdena jätkata. Nad ei saa enam määrata ise oma tööaja pikkust.
Üheski teises sektoris ei ole sarnast määrust. See otsus avaldab pöördumatut negatiivset mõju Euroopa majanduse konkurentsivõimele.
Erinevalt palgatöötajatest ei tööta FIEd transpordisektoris töölepingu alusel, vaid määravad ise oma kliendid ja tarned. Nende palk ei sõltu nende töötundidest, nagu see on palgatöötajate puhul, vaid tarnete arvust ja tüübist. Oma töötundide määramine uue direktiivi alusel piirab FIEde vabadust ettevõtjatena.
Tänase hääletuse tulemusena võeti liikmesriikidelt võimalus määratleda ise ajaraamistik öise perioodi määramiseks ning sellega ka võimalus suurendada transporditöötajate töötundide arvu reisijate või kaupade transportimiseks sõltuvalt erinevatest päevavalguse tingimustest liikmesriikides.
Direktiivi tagasilükkamine ohustab konkurentsivõimet. Kõige suurema löögi saavad väikesed vedajad ja üksikkauplejad. Nad on sunnitud kohaldama nõuded, mis kehtivad suurte transpordiettevõtete töötajatele, mis ohustab vältimatult nende positsiooni turul.
Georgios Toussas (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Komisjoni direktiivi muudatusettepaneku tagasilükkamine on „ühesuunalise Euroopa” eest seisvate jõudude manööver enne eelseisvaid valimisi. Kreeka kommunistlik partei oli juba algusest peale vastu komisjoni ettepanekule, hääletades selle vastu nii pädevas parlamendikomisjonis kui ka täiskogu istungil. Nad teavitasid töötajaid ning toetasid nende meelavaldusi. FIEde väljajätmine on kasulik ainult transpordisektori monopoolsetele ettevõtetele, see on kahjulik töötajate ja FIEdest juhtide huvidele ning on suureks ohuks liiklusohutusele. Sellega muutuvad autojuhtide töötingimused veelgi halvemaks, töö-/sõidutunnid pikenevad kuni 84 tunnini nädalas ning autojuhtide ärakasutamine suureneb veelgi.
Töötajate meeleavaldused ja kartus järgmistel valimistel valimata jääda sundisid paljusid Euroopa Parlamendi liikmeid fraktsioonides, mis pooldavad „ühesuunalist Euroopat”, hääletama ettepaneku vastu. Kuid töötajad peavad teadma, et monopoolsed grupid esitavad edasi oma tahtmisi, leides kapitalirühmad, kes nende vajadusi täidavad. See saavutus näitab, kui mõjuvõimas ja tähtis on töötajate võitlemine oma õiguste eest. Kuid see võib osutuda kiirelt mööduvaks, kui töötajate ja rohujuurte tasemel liikumine ei suuda korraldada oma vasturünnakut ega esitada tingimusi olulisteks muudatusteks võimu ja majanduse tasandil.
Jan Andersson, Göran Färm, Anna Hedh, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. − (SV) Meie, Rootsi sotsiaaldemokraadid, otsustasime hääletada nõukoguga saavutatud kompromissi poolt, kuna meie tõlgendamise kohaselt kõrvaldatakse negatiivne mõju, mida me Rootsi jahindusele kartsime, erandiga artikli 3 lõikes 2. Meid kõiki kohutasid pildid hülgejahist Kanadas.
Suurem osa tarbijatest keelduks hülgetoodetest, mis pärinevad allikatest, mille jahipidamise standardid ei vasta Rootsi omadele, millega kaasnevad ülearused kannatused ja mis leiab peamiselt aset kontrollimata tingimustes.
Põhimõtteliselt oleme selle vastu, et Euroopa Liit sekkub otseselt või kaudselt jahiga seotud küsimustesse, mis on riigi siseküsimus, eriti kui see võib õõnestada hästitoimivaid Rootsi eeskirju. Antud juhul otsustasime langetada otsuse üldist olukorda arvesse võttes. Nendes tingimustes leppisime kompromissiga, kuna sellega saadetakse välja selge sõnum, et parlament ei nõustu sellega, et inimesed saavad kohelda loomi nii, nagu nad ise tahavad.
Šarūnas Birutis (ALDE), kirjalikult. – (LT) Olen veendunud, et hülgeküttimine tuleb keelustada, jättes vaid teatud erandid kohalikele kogukondadele. Ei tohi ka eirata asjaolu, et mitmed arvamuste küsitlused erinevates ELi liikmesriikides näitavad, et suur enamik liidu kodanikest on laiaulatusliku kaubandusliku hülgepüügi ja seal kasutatavate meetodite vastu. Veel enam, selge enamik kodanikke pooldab hülgetoodete täielikku keelustamist.
Niels Busk, Anne E. Jensen ja Karin Riis-Jørgensen (ALDE), kirjalikult. – (DA) Hääletasime hülgetoodetega kauplemise keelustamise ettepaneku ning parlamendi ja nõukogu vahel saavutatud kompromissi vastu. Me ei arva, et hülgetoodetega kauplemise keeld loomade heaolu paremaks muudab ning meie arvates on kahetsusväärne, et ettepanek võeti vastu vaatamata sellele, et sellel lepingus alust ei ole.
Martin Callanan (PPE-DE), kirjalikult. − Loomade õiguste eest seisvad huvigrupid ja valijad on seoses selle teemaga palju minu poole pöördunud, kuid põhimõtteliselt olen igasuguste asjade keelustamise suhtes väga skeptiline. Kuid kõige lõpuks otsustavad tarbijad, kas nad tahavad hülgetooteid osta. Mul on hea meel, et sain anda oma panuse kampaaniasse, mille eesmärgiks oli keelustada kassi- ja koeranahast toodete importimist Hiinast, kuid hülgetoodete importimine on hoopis teistsugune probleem, kuna see põhineb traditsioonilisel kultuuril ja sajandite vanustel tavadel.
Härjavõitlused ja kukevõitlused on vastikud vaatemängud, kuid EL tunnustab nende jätkamist ELi regioonides, kus on olemas vastav katkematu traditsioon. Seega oleks EList väga silmakirjalik keelustada hülgetoodete importimine Kanadast vaid põhjusel, et tegemist on loomade julma kohtlemisega. Mulle ei meeldi ka Kanadast vastase tegemine, kuna riik on ELi suur liitlane ning meil on palju ühiseid väärtusi.
Olen loomade julma kohtlemise vastu, kuid arvan, et probleemi on meelega moonutatud, et parlamendi liikmetes emotsionaalset reaktsiooni esile kutsuda. Selliste küsimustega tuleks tegeleda palju tasakaalustatumalt ja erapooletumalt.
Edite Estrela (PSE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin hülgetoodetega kauplemist käsitleva raporti poolt kahel kaalutlusel: teatud hülgetoodetega kauplemise keelustamine Euroopa Liidus ning austus Arktika alade põlisrahvaste traditsioonide ja kultuuri vastu.
Laiaulatusliku kaubanduslikul eesmärgil peetava jahi käigus tapetakse igal aastal umbes 900 000 hüljest (arv ei sisalda haavatud ja kadunud hülgeid ega teatamata jäetud tapmisi); 60% sellest leiab aset Kanadas, Gröönimaal ja Namiibias. Norra ja Venemaa on muud peamised riigid, kus hülgeid kütitakse laiaulatuslikult kaubanduslikul eesmärgil. Ühenduse riikidest Rootsis, Soomes ja Ühendkuningriigis (Šotimaa) kütitakse hülgeid väikeses mahus, peamiselt kalavarude majandamise ja kahjuritõrje eesmärgil.
Usun, et saavutatud kokkulepe kaitseb hülgeid julma kohtlemise eest, kaitstes samas ka inuiti kogukondade kultuuri. Usun ka, et kõne all olev määrus teeb lõpu sellele südametunnistuseta kauplemisele ning et kogu siseturu muutmiseks töötatakse välja ühtlustatud eeskirjad.
Glyn Ford (PSE), kirjalikult. − Kui mind 25 aasta eest esmakordselt Euroopa Parlamenti valiti, oli just alles 1983. aastal kehtestatud esialgne keeld hülgetoodetega kauplemisele. Kahjuks on see siiani lõpetamata töö, vaatamata sellele, et küsimust on mitmel korral uuesti käsitletud.
Veerand sajandit hiljem ei ole olukord ikka veel parem kui siis. Endiselt tapetakse Kanadas ülimalt julmalt ja jõhkralt sadu tuhandeid hülgeid. Loodetavasti saavutatakse tänasel hääletamisel piisavalt suur häälteenamus, et saavutada lõpuks ometi see, mida me 25 aasta eest ei suutnud. Ei mina ega hülged taha, et me siin aastal 2034 jälle tagasi oleksime.
Mathieu Grosch (PPE-DE), kirjalikult. – (DE) Minu arvates on kahetsusväärne, et fraktsioonid ei ole võtnud vastu komisjoni väga selgeid muudatusettepanekuid. Liikide säilitamine nõuab otsustavaid meetmeid ilma kompromissideta – eriti siis, kui tapmise tingimused on teadmata. Selle äriga seotud töökohad saab kergesti ümber suunata.
Małgorzata Handzlik (PPE-DE), kirjalikult. – (PL) Euroopa parlamendi otsus keelustada kauplemine hülgetoodetega Euroopa Ühenduses on samm õiges suunas, et teha lõpp jõhkratele meetoditele, mida mõned riigid nende loomade arvu vähendamiseks kasutavad. Käesolev muudatusettepanek on vastuseks muredele seoses avaliku arvamusega loomade heaolu küsimustes hüljeste tapmisel ja nülgimisel.
Määruse tekstis on lubatud ka mitmed erandid, mis on mõnedel juhtudel vajalikud. Eriti oluline on see, et keelust on välja arvatud hülgetooted inuiti kogukondadest, kes kasutavad traditsioonilisi jahimeetodeid oma elatumisvajaduste rahuldamiseks.
Mul on hea meel, et Euroopa Parlament näitab sellise suure häälteenamusega üles oma toetust selle määruse kasutuselevõtmiseks. See on Euroopa institutsioonide väga selge signaal, et Euroopa kodanikud ei nõustu loomade julma kohtlemise ja tapmisega.
Roger Knapman ja Thomas Wise (NI), kirjalikult. − Mõistame ning jagame muret seoses hülgetoodetega kauplemisega. Meie jaoks ei ole probleemiks, et liikmesriigid keelustavad hülgetooteid, kuid arvame, et see peaks olema liikmesriikide siseasi, mitte komisjoni otsustada. Seepärast ei saanud me ettepanekut toetada.
Zdzisław Zbigniew Podkański (UEN), kirjalikult. – (PL) Sellel ametiajal on Euroopa Parlament pühendanud suhteliselt palju tähelepanu loomade kaitsmisele.
Teatud hülgetoodetega kauplemise keeld Euroopa Liidus tugevdab kahtlemata seda kaitset. See pakub ka rahuldust Euroopa Parlamendi 425 liikmele, kes sellekohase kirjaliku deklaratsiooni allkirjastasid. Tuleb ka mainida, et oma resolutsioonis avaldas parlament soovi austada põlisrahvaste kultuuri ja traditsioone. See, kuidas meetmeid hüljeste kaitsmiseks edaspidi välja töötatakse, sõltub paljudest teguritest rahvusvahelises kontekstis ning Maailma Kaubandusorganisatsioonist. Sellegipoolest on see parlamendi liikmete algatus heakskiitu ja toetust väärt.
Catherine Stihler (PSE), kirjalikult. − Mul on hea meel, et hääletasime täna hülgetoodete keelustamise üle Euroopa Liidus.
Marianne Thyssen (PPE-DE), kirjalikult. − (NL) 2007. aasta jaanuaris sai Belgiast esimene Euroopa riik, kus keelustati kõik hülgetooted ning varsti järgisid sama eeskuju veel mitmed teised liikmesriigid. Belgia õigusaktides on tehtud erand inuiti kogukondade traditsioonilisele jahipidamisele ning seetõttu on mul hea meel, et Euroopa Parlament täna Belgia eeskuju järgib. Me ei toetanud ettepanekut lubada importida hülgetooteid, millele kehtib tähistamise kohustus. Kui Kanada, Gröönimaa, Namiibia ja Venemaa karusnahakaupmehed ei saa hülgenahku enam ühel maailma suurematest turgudest müüa, on see suureks sammuks selle liigi heaolu tagamise poole. Lisaks on keelustamine kõige parem viis, et teha lõpp sellele ebainimlikule tavale, mille ohvriks langeb aastas sadu tuhandeid loomi.
Minu arvates on täielik keelustamine õige lähenemine. Sellel põhjusel toetasin proua Wallise raportit.
Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Hääletasin poolt.
Praeguseni on direktiiv 86/609/EMÜ taganud teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse. Kohe pärast direktiivi välja andmist kohaldati ja rakendati see erineval viisil mitmes liikmesriigis. Kuid peame esitama direktiivile muudatusettepaneku, et tagada üldine üksmeel Euroopa kavatsustes ning enam kaitset katseloomadele, keda kasutatakse teaduslikel eesmärkidel seoses inimeste ja loomade tervisega.
Kõige olulisem paljudest muudatustest, mis tuleks teha ning mis vastavad loodetavasti komisjoni ideaalidele, on järgmised: 1) asutada loomade heaolu eest vastutav eetikakomitee; 2) katseloomade kontseptsiooni laiendamine alusuuringutes ja õpingutes kasutatavatele teatud selgrootute liikidele ning arengus viimasel trimestril olevatele loodetele või vastsetele ja muudele loomadele; 3) loomi võib katsetes kasutada juhul, kui kõnealused loomad on katsetes kasutamiseks kasvatatud; 4) võimaluse korral tuleb kasutada loomkatsete alternatiive, et viia katsetes kasutatavate loomade arv miinimumini; 5) liikmesriikidelt nõutakse katsetes kasutatavate loomade kasvatamise, pidamise ja hooldamise meetmete ning meetodite täiustamist, et kõrvaldada või vähendada miinimumini loomadele põhjustatavad kannatused; 6) kõik katsed viiakse läbi üld- või kohaliku tuimastuse all.
Derek Roland Clark ja Nigel Farage (IND/DEM), kirjalikult. − Olgugi et raportis on palju sellist, millega minu fraktsioon UKIP nõustub, heidab raportile varju selle ebaseaduslik ja mittedemokraatlik pärinemine ELi süsteemist. Seetõttu ei saa ma raportit toetada.
Christine De Veyrac (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Euroopa Komisjoni tekst on mõttetus. See on mõttetu teaduse seisukohalt, kuna hoiab tagasi ja karistab teadusuuringuid ning see on mõttetu meditsiinilise arengu seisukohalt, kuna teadlased, kes teevad katseid loomadel, teevad seda, et leida ravimeid ja vaktsiine tulevaste pandeemiate ravimiseks.
Lisaks on see ka majanduslik ja sotsiaalne mõttetus. Sel ajal, kui meie ravimiettevõtetel keelatakse teadusuuringute läbiviimine, saavad laboratooriumid väljaspool Euroopa Liitu seda rahus jätkata! Õnneks taastab Neil Parishi raport tasakaalu, kuna ma ei toeta midagi, mis nõrgendab meie tööstuse konkurentsivõimet või on ajendiks ümberpaiknemisele.
Konstantinos Droutsas (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Ettepanek võtta vastu direktiiv teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta keskendub rohkem ühtse siseturu loomisele, konkurentsivõimele ja teadustegevuse kulude vähendamisele kui loomade kaitsmisele.
Riikidevahelised ettevõtted nõuavad teadustegevusest üha suuremat kasumit. Uuringutes kasutatavaid loomi ohverdatakse ja piinatakse üldiselt suuremate kasumite saamiseks, mitte teaduslikel otstarvetel. Keegi ei saa oodata loomasõbralikku käitumist kapitalilt, mille peamiseks motivatsiooniks on ekspluateerimine ning mis käitub ebainimlikult ja karedalt isegi inimestega.
Teadustegevuses on katsete tegemine vajalik tähtsate rahvatervise probleemide lahendamiseks ning arvukate ja isegi ravimatute haiguste ravimiseks. Neid katseid on tihti vaja teostada loomadel.
Kuid loomade kaitsmine, nagu ka rahvatervise kaitsmine, tähendab võitlust monopolidega, kapitali võimuga, mis kaitseb ravimeid patentidega, et saada suuremat kasumit tervise kommertsialiseerimisest.
Vaja on võitlust, mis vabastaks teadustegevuse kapitali ahelatest ning kasutaks teadusuuringute tulemusi vajaduste rahuldamiseks rohujuurte tasandil.
Edite Estrela (PSE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti poolt võtta vastu direktiiv teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta. Ettepanek hõlmab teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitset seoses inim- või loomatervise ning loomade heaoluga. Igal aastal kasutatakse Euroopa Liidus teaduslikel eesmärkidel umbes 12 miljonit looma, kaasa arvatud 12 000 ahvilist.
Uue direktiiviga tehakse kohustuslikuks eetiliste hindamiste läbiviimine ning nõutakse, et loomkatsete läbiviimiseks peab olema luba. Ettepanekuga lisatakse ka alusuuringutes, õpingutes ja koolituses kasutatavad teatud selgrootute liigid ning arengus viimasel trimestril olevad looted, samuti vastsed ja muud loomad.
Seetõttu usun, et ettepanek parandab teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitset ning tugevdab eeskirju loomade heaolu tagamiseks, võttes arvesse uusimaid teadusuuringute alaseid saavutusi.
Martine Roure (PSE), kirjalikult. – (FR) Tänu Euroopa Komisjoni algatusele, millega saab vaadata läbi kehtiva direktiivi teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta, saab Euroopa Liit mängida otsustavat rolli teadus- ja arendustegevuses, et leida selliseid katseid ja tehnoloogiaid, milles loomi ei kasutata. Direktiivi kohaldamisala tuleb aga veelgi laiendada. Mõned Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni muudatusettepanekud katseloomade kaitsmise vastu olid selle eesmärgiga vastuolus. Oluline on, et Euroopa teadustegevus selle pärast ei kannataks, vaid seda tuleks pigem edasi arendada. Sellegipoolest ei tohi seda teha loomade heaolu arvelt või selle arvelt, et töötada välja ja kehtestada meetodeid, mis pakuvad täielikku alternatiivi loomade kasutamisele. Nende alternatiivide väljatöötamine vajab eelarvet. Ka on vaja lõpetada järk-järgult ahviliste kasutamine teadustegevuses, vaja on luua sellekohased seiremehhanismid ning suurenda läbipaistvust.
Lydia Schenardi (NI), kirjalikult. – (FR) Oli aeg, et asjaomased partnerid kaaluksid teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade heaolu ning keeldu ahvide püüdmisele loodusest loomapidamiskohtades kasvatamiseks, mis toob kaasa vägivalla; stressi kinnipüüdmisel, millele järgneb vangistus; peregruppide lahutamise; sotsiaalsete gruppide lahutamise; mõju keskkonnale; populatsioonide loomuliku tasakaalu häirimise ja emasloomade äraviimise.
Seetõttu toetame eesmärki kasutada võimalikult palju selleks otstarbeks kasvatatud loomi, kelle geneetiline ja meditsiiniline ajalugu on teada ning kes pakuvad seega järjekindlamaid ja paremini võrreldavaid andmeid.
Kui teadustegevuseks kasutatavate loomade heaolustandardid tooksid aga kaasa teadusuuringute eksportimise, oleks mõju palju selgem nendes riikides, mis töötavad juba rangete eeskirjade kontrolli all, nagu Šveits ja Ühendkuningriik. Tõsiasi on, et nendes riikides on ravimitööstus toiminud edukalt vaatamata 20 aastat kehtinud rangetele eeskirjadele. Seega ei ole eeskirjad piiranud selle tööstuse edukust. Kontrollmeetmed on isegi parandanud teadusuuringute tavade standardeid. Seega kinnitab see kartusi, et teadusuuringuid hakatakse nende eeskirjade kasutuselevõtmisel eksportima.
Brian Simpson (PSE), kirjalikult. − Olen pettunud parlamendi seisukohas üleeuroopaliste loomkatsete eeskirjade läbivaatamiseks. Lõpuks otsustasin loobuda lõpliku raporti üle hääletamisest. Olgugi, et toetan täielikult sätteid loomkatsete alternatiivide väljatöötamiseks ja edendamiseks ning kaks korda aastas toimuvaid ahviliste kasutamise läbivaatamisi, mis on minu arvates hädavajalikud, et vähendada teadustegevuse sõltuvust loomadest ja eriti ahvilistest, on parlamendi positsioon nõrgendanud paljusid komisjoni soovitatud tähtsaid loomade heaolu sätteid.
Parlament kardab, et kui meie teadusasutustele esitatakse liiga palju nõudmisi, lahkub teadustööga tegelev tööstus Euroopa Liidust. Kuid arvan, et loomade kaitsmise taseme tagamiseks Euroopas on vaja siiski mõningaid nõudmisi, ning kardan, et täna saavutatud tulemus on sellise mõtlemisega vastuolus. Kaks minu jaoks olulist küsimust olid eemaldada Euroopa loodusest kasvatamiseks püütud ahviliste kasutamine ning kehtestada kohustus hankida volitused kõikidele loomadega seotud katsetustele. Sellega oleks kinnitatud meie pühendumus asendada ja vähendada loomade kasutamist katsetes. Kahjuks ei suutnud Euroopa Parlament võtta täna loomade kaitsmise suhtes tugevat seisukohta.
Roger Knapman ja Thomas Wise (NI), kirjalikult. − Lepime sellega, et katsetamine loomadel on vahetevahel vajalik, kuid mõistame ja lepime ka asjaoluga, et mõnede katsete vajalikkus on kaheldav. Toetame alternatiivsete teadustöö meetodite edendamist ning sooviksime näha, et kõik elavatel loomadel läbiviidavad katsed vähendatakse miinimumini ning et neid teostatakse kõige rangemate humanitaarsete suuniste alusel. Usume aga ka, et see peab jääma liikmesriikide enda otsustada ning seega ei saanud me kahjuks Euroopa Liidu kontekstis ettepanku poolt hääletada.
Edite Estrela (PSE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin laevade põhjustatud merereostuse kohase ettepaneku poolt, sest arvan, et jätkuva meretranspordi probleemiga, nimelt teatud laevadelt pärinevate saasteainete ebaseadusliku merreheitmisega tuleb tegeleda.
Usun, et käesolev muudatusettepanek on hädavajalik keskkonnaohtude ja vee kvaliteedi langemise ärahoidmiseks, kehtestades piisavalt ranged kriminaalkaristused võimalike reostajate vaoshoidmiseks.
Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Käesoleva raportiga tehakse ettepanek muuta olemasolevat laevade põhjustatud merereostuse kohast direktiivi, võimaldamaks kohaldada reostajatele kriminaalõiguse meetmeid. Juuni nimekiri toetab meetmeid laevade põhjustatud merereostuse ärahoidmiseks. Kuid arvame, et kriminaalõigus on puhtalt siseriiklik asi. Lisaks tuleks rahvusvahelistes vetes toimunud reostamist käsitleda ÜRO tasandil. Seetõttu hääletasime lõpphääletusel ettepaneku vastu.
Georgios Toussas (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Kõne all olev palju kiidetud direktiiv, mille kohta erinevad jõud kuulutasid, et see karistab kriminaalsanktsioonidega laevafirmasid mere reostamise eest ning kaitseb keskkonda, on saavutanud just vastupidise. Direktiiviga kaitstakse laevanduse kapitali sellevastaste sanktsioonide kehtestamise eest. Isegi käesolev ebapiisav komisjoni ettepanek on tähtsusetu peale Euroopa Parlamendi ettepanekut mitte karistada laevadelt pärinevate saasteainete väikestes kogustes ebaseadusliku merreheitmise juhtumeid. Meie inimesed teavad väga hästi, mis on väikesed kogused ning kes nende üle kohut mõistab ja millistel alustel. Näiteks Thíra saare asukatel, kes protestisid reisilaeva Sea Diamond vraki üle, mis endiselt saare vetes lebab, on küllalt Euroopa Liidu ja Uue demokraatia partei vastustest – samadest vastustest, mida andis partei PASOK autopraami Express Samina juhtumi korral ja muudel kordadel –, et nähtavasti ei põhjusta laevavrakid reostust.
Saasteainete väikeste koguste möödahiilimisvõimalusega pääsevad karistusest laevaomanikud, operaatorid, juhatajad, vahendajad, kindlustusettevõtted, laevade üürijad, kauba ja laevaomanikud ning merel toime pandud kuritegude ja keskkonnakatastroofide eest vastutajad. Teisest küljest hakatakse aga meremehi jälle patuoinasteks tegema.
Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Hääletasin poolt.
Rääkides energiatarbimise poliitikatest, peaks Euroopa Liit lähtuma oma valikutes tunnustatud Briti majandusteadlase Nicholas Sterni väitest: „Majandust võivad aidata stimuleerida rohkem soodustusi investeerimisel energiatõhususse majanduslanguse ja kõrgete nafta hindade ajal ning rohkem kulutusi taastuvaid energiaallikaid kasutavatesse ja vähem süsinikdioksiidi heidet tekitavatesse tööstusharudesse”.
Oleks hea luua energiapoliitika, mis suudab vähendada kasvuhoonegaaside heidet ning aidata ELil mitte ainult täita oma kohustusi Kyoto protokolli alusel, vaid ka säilitada juhtiv positsioon võitluses kliimamuutuste vastu. Selle protokolli kohaldamine oleks oluliseks panuseks tööhõivele ning konkurentsivõimele majandus- ja sotsiaalsfääris.
Olgugi, et tööstus ja tarbijaorganisatsioonid pooldavad kehtivat energiamärgistuse direktiivi 92/75/EMÜ, ei ole see pidanud sammu tehnoloogilise arenguga ning uuendustega energiaturul, kuna eelkõige tuleb liikuda terves Euroopas inertsiga sedaviisi, et kasutajatele saaks avada uusi võimalusi.
Călin Cătălin Chiriţă (PPE-DE), kirjalikult. − (RO) Hääletasin ettepaneku poolt võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv energiamõjuga toodete energiatarbimise ja muude ressursside tarbimise näitamise kohta märgistuses ja ühtses tootekirjelduses (uuesti sõnastatud). Leian, et on vaja pakkuda paremat teavet toote energiatõhususe kohta. Reklaamides, milles mainitakse külmkappide, pesumasinate või ahjude tehnilisi omadusi, peab olema nimetatud ka toote energiatarbimine.
Energiamärgistamine aitab tarbijatel hinnata oma energiakulusid, kui nad kavatsevad osta elektrilisi kodumasinaid, näiteks külmkappe, pesumasinaid, pesukuivateid või ahjusid. Tootjad peavad märkima ära toote energiatarbimise sõltumata sellest, kas need on energiatarbimise seisukohast „tõhusamad” (roheline) või „vähem tõhusad” (roosa).
Märgistamine kehtib ka kaubanduslikele ja tööstuslikele energiat kasutavatele toodetele, näiteks külmkambrid või jahutusega vitriinid. Igas reklaamis peab olema näidatud energiatarbimine ja energiasäästmine.
Liikmesriigid saavad võtta kasutusele ergutusmeetmed nagu ülimalt energiatõhusate toodete maksusoodustused.
Edite Estrela (PSE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin direktiivi poolt energiatarbimise näitamise kohta märgistuses. Keskkonnaalased küsimused, eriti energiatõhusus, omandavad uue tähtsuse ning muutuvad põhilisteks lahendusteks kliimamuutuse küsimusele. Direktiivi uuesti sõnastamine võimaldab märgistada kõik kodumajapidamistes ning kaubandus- ja tööstussektoris kasutatavad energiamõjuga tooted.
Võttes arvesse, et on suur vajadus tegeleda kliimamuutuse probleemiga ning et EL on võtnud eesmärgiks suurendada aastaks 2020 energiasäästlikkust 20% võrra, arvan, et lihtsad, arusaadavad ja kergesti äratuntavad märgistused võivad ajendada tarbijaid tegema jätkusuutlikumaid otsuseid ning aitavad edendada palju energiasäästlikumaid tooteid.
Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Juuni nimekiri usub, et piiriüleste keskkonnaprobleemide lahendamine on üks Euroopa Liidu tähtsamaid ülesandeid. Arvame, et muudatused saavad komisjoni ettepanekust paremini anda lõpptarbijatele võimaluse tarkade otsuste tegemiseks, pakkudes paremat teavet toodete energiasäästlikkuse ja keskkonnamõjude kohta.
Kuid oleme kriitilised teatud muudatuste sõnastuste suhtes, mille eesmärgiks on Euroopa energiamajandust suuremal määral reguleerida. Muudatuste head kavatsused kaaluvad aga üle negatiivsed küljed ning seepärast otsustasime toetada kõiki muudatusettepanekuid.