Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

O-0067/2009 (B6-0228/2009)

Arutelud :

PV 05/05/2009 - 13
CRE 05/05/2009 - 13

Hääletused :

Vastuvõetud tekstid :


Arutelud
Teisipäev, 5. mai 2009 - Strasbourg EÜT väljaanne

13. Roosad veinid ja lubatud veinivalmistustavad (arutelu)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 
 

  Juhataja. - Järgmine päevakorrapunkt on ühisarutelu,

- suuliselt vastatav küsimus (O-0067/2009), mille esitas(id) Astrid Lulling, Jean-Pierre Audy, Joseph Daul, Françoise Grossetête, Véronique Mathieu, Elisabeth Morin, Margie Sudre, Oldřich Vlasák ja Dominique Vlasto fraktsiooni PPE-DE nimel, Patrick Louis fraktsiooni IND/DEM nimel, Jean Marie Beaupuy, Anne Laperrouze, Nathalie Griesbeck ja Marielle De Sarnez fraktsiooni ALDE nimel, Sergio Berlato, Cristiana Muscardini, Roberta Angelilli, Domenico Antonio Basile, Alessandro Foglietta, Antonio Mussa, Sebastiano (Nello) Musumeci, Giovanni Robusti, Umberto Pirilli ja Salvatore Tatarella fraktsiooni UEN nimel komisjonile: Roosad veinid ja lubatud veinivalmistustavad (B6-0228/2009) ning

- suuliselt vastatav küsimus (O-0068/2009), mille esitas(id) Luis Manuel Capoulas Santos, Katerina Batzeli, Vincent Peillon, Vincenzo Lavarra, Stéphane Le Foll ja Alessandro Battilocchio fraktsiooni PSE nimel komisjonile: Roosad veinid ja lubatud veinivalmistustavad (B6-0229/2009).

 
  
MPphoto
 

  Astrid Lulling, autor.(FR) Proua juhataja, volinik, kvaliteetveinide tootjad ja teadlikud tarbijad – meie maa toodete tõelised asjatundjad – ei taha kuulda juttu segamisest.

On arusaadav, et veinitootjad mitmetes Euroopa piirkondades kardavad majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid tagajärgi, mis kaasnevad valgete ja punaste veinide segamise keelu kaotamisega roosa veini tootmiseks.

Paratamatult ebaaus konkurents, mis on selle tulemus, ohustab karistada terveid piirkondi, mis on spetsialiseerunud kvaliteetse roosa veini tootmisele, mis vastab kasvavale nõudlusele. Komisjon on juba võtnud meetmeid esimese nõude kohta meie suuliselt vastatavas küsimuses, lükates edasi algselt aprilli lõppu kavandatud otsuse, mille eest olen soojalt tänulik.

Kuid kas ta kasutab kõnealust perioodi meie teise nõude rahuldamiseks, nimelt laiaulatuslikuks konsulteerimiseks tööstuses töötavate isikutega põhjaliku uuringu alusel segamise keelu kaotamise võimalike majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste tagajärgede kohta?

Lisaks, milliseid lahendusi näeb komisjon, kui ta ei võta tagasi oma ettepanekut kaotada segamise keeld, et vältida lühikese kõlblikkusajaga roosa veini turu kokkuvarisemist, ning terve piirkonna majandusstruktuuri nõrgenemisele, mis pakub laia valikut kultuuri- ja turismialaseid tegevusi, mis põhinevad veinitööstusel?

Kas komisjon teab, et traditsioonilised tootmise piirkonnad on soovitatud märgistamislahendustest juba loobunud, sest mõistet „rosé” ei kasutata eranditult veinide puhul, mida nemad punastest viinamarjadest toodavad?

 
  
MPphoto
 

  Patrick Louis, autor.(FR) Proua juhataja, volinik, lobistide ja eurokraatide ühisel jõul kehtestatud turu ühise korraldamise reform toob kaasa kolm tõsist probleemi. Selle eesmärgiks on kaotada turureguleerimismehhanismid, liberaliseerida istutusõigusi alates 2015. aastast ning lubada peaaegu identsete siltide all kahe väga erineva veinikategooria kooseksisteerimist. Need kolm ketserlikku ideed saavad Euroopa veinitööstusele saatuslikuks, eelkõige Prantsusmaal. Tarbijaid eksitatakse valikutes, veinitootjate sissetulekud varisevad kokku ja sektori industrialiseerimine toob kaasa erialaste teadmiste kaotamise.

Kõnealune süstemaatiline põhimõtete hävitamine, mis määratlevad Euroopa veinitootmise iseloomu, vastab kummalisele loogikale. Olles lõksus Maailma Kaubandusorganisatsioonile (WTO) esitamise ja kõikvõimsa Euroopa suurettevõtete lobitöö tegija Euroopa veinitootjate komitee mõju vahel, on komisjon alates 2004. aastast end süstemaatiliselt pühendanud Euroopa kanala uste avamisele kõikidele maailma rebastele. Näib, et see toimib jätkuvalt globaliseerumise kingalusikana. See seosetu loogika saaks selgeks uurides kahte kogumit arve.

Euroopas on välja juuritud 170 000 hektarit viinamarjapõõsaid, kui Uus-Meremaal on istanduste piirkond suurenenud 240% võrra, Austraalias 169% võrra ja Hiinas 164% võrra. Euroopas õõnestab varustuse vähendamist hindade mõistlikul tasemel hoidmiseks suurte veinitootjate tegevus, kes vabanevad oma tooteülejääkidest madalate hindadega ja haaravad seega vaba turu. See võtab kokku kära roosa veini turul. See paljastab vastuolud WTO põhimõtete ja põhimõtete vahel, mis on vajalikud sektori korraldamiseks, et edendada investeerimist, kvaliteeti ja oskusteavet. Eile avastasime edukalt, et tulevikus muutub kvaliteet kvantiteediks. Voliniku reformidega saab selgeks, et tänased otsused tapavad homse oskusteabe.

Volinik, äärmiselt oluline on keelata segamine enne 7. juunit. Pärast seda on ainuke relv, mis veinitootjatele arvamuse avaldamiseks alles jääb hääletamine.

 
  
MPphoto
 

  Anne Laperrouze, autor.(FR) Proua juhataja, mida nad üritavad meid sundida alla neelama? Punase ja valge veini segu roosa veini maski all? Meie kodanikud reageerivad väga negatiivselt kõnealusele komisjoni algatusele, millega liikmesriigid, sealhulgas Prantsusmaa, nõustusid.

Olen märganud kahte tüüpi reaktsioone: esiteks imestavad meie kodanikud, miks Euroopa Liit sekkub roosa veini küsimusse, kui on nii palju teisi asju, mille pärast muretseda, eelkõige tõsine majanduskriis. Teiseks näevad traditsiooniliste roosade veinide, mis toodetakse kiire matseratsiooni ja peene pressimise abil, tootjad seda tõsise rünnakuna roosa veini tähiste ja kvaliteedi maine vastu, mis on paljude aastate jooksul välja töötatud, selliste veinide puhul nagu need roosad veinid Provence’ist, mis endiselt säilitavad maa aroomi ja mis on üldiselt taganud roosade veinide edukuse.

„Veini” töörühma viimasel kohtumisel saime lõpuks aru Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide motivatsioonist. Roosade lauaveinide tarbimine suureneb kogu maailmas ja moodustab peaaegu 30% veini tarbimisest. Kolmandad riigid toodavad segu. Need kolmandate riikide segud on ründamas Euroopa Liidu turgu.

Ühendkuningriigi turgu valitsevad eelkõige Ameerika Ühendriikide veinid. Teada on, et traditsioonilise roosa veini kõlblikkusaeg on lühike. Palju lihtsam on toota roosat veini vastavalt nõudlusele, kasutades punase ja valge veini varusid. Liikmesriikide jaoks on küsimus seega roosade lauaveinide tootmise kohandamises rahvusvahelisele turule.

Kui ei avastata veinivalmistustavasid roosa veini tootmiseks, innustab meid ehk Pierre Dac, kes ütles: „Pookige roosid viinamarjapõõsaste külge ja saate naturaalset roosat veini!”. Nii ei saa olla. Nagu paljud mu kaasliikmed, peavad Euroopa Komisjon ja liikmesriigid minu arvates minema tagasi joonestuslaua juurde, töötama „roosa veini” määratlusega ning tagama, et nimetust „rosé” kasutatakse ainult traditsiooniliste meetodite abil Euroopa Liidus või kolmandates riikides toodetud veinide puhul.

Seni, volinik, kutsun teid avastama ühte neist väikestest roosadest veinidest Gaillacist, millel on Tarni tuhat värvi ja mida tuleb loomulikult vastutustundlikult nautida.

 
  
MPphoto
 

  Cristiana Muscardini, autor. (IT) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, vein ei ole meie jaoks lihtsalt põllumajandustoode, vaid esindab ka kultuuri ja traditsioone.

Oleme siin täiskogus sageli kuulnud, et peame tagama kindla tuleviku Euroopa veiniturule. Saame seda tagada üksnes siis, kui keskendume kvaliteedile, kuid kvaliteeti ei ole võimalik saavutada, kui me ei austa traditsioonilisi tootmismeetodeid. Seetõttu, volinik, saame vaid astuda vastu uute välja mõeldud veinivalmistustavade kasutuselevõtule, millel pole midagi pistmist veinitootmise teadusega, sest meie meelest võivad need kaasa tuua veini maine halvenemise ja kahjustada usaldusväärset suhet tarbija ja toodete vahel tõsiste tagajärgedega kvaliteedile ja võib-olla isegi tervisele.

Euroopa kvaliteettooted said selle staatuse, sest nende aluseks on austus koostisosade suhtes, väikesemahulised tootmismeetodid, traditsioonid ja iseloomulikud maitsed, mis saadakse kasutades konkreetseid tooteid ja tootmismeetodeid. Kardan, et tehes kõik need mööndused ja pöörates pea peale meie traditsioonilised veinivalmistustavad, lubab liit lisada puidust vaatide tükke lõhna- ja maitseprotsessi kiirendamiseks ja sealt edasi tulevad kunstlikud lõhna- ja maitseained ja enne, kui ise aru saame, lisame vett ja teeme veini ilma viinamarjadeta.

Ma ei usu, et see on õige viis, volinik, taaskäivitada ja arendada siseturu- ja rahvusvahelist sektorit. Rahvusvaheline nõudlus roosa veini järele ei vähene, vaid suureneb, ning sel juhul ei ole õige lähenemisviis rohkem toota, kasutades veinivalmistustavasid, mille aluseks on eelkõige keemia, vaid investeerida kvaliteeti, spetsialiseerumisse ja Euroopa veinide kirjeldamisse, tõelise veini turustamisse ja edendamisse üldiselt, et laiendada turgu ning muuta noortele inimestele lihtsamaks veinitootmisse siseneda.

 
  
MPphoto
 

  Gilles Savary, autor.(FR) Proua juhataja, volinik, juhtumisi ei ole praegu pooleli minu valimiskampaania, sest mind siin järgmises parlamendis ei ole. Volinik, tehke mulle seega teene ning ärge liialdage. Olen siiski pärit Bordeaux’st. Olete külastanud seda piirkonda, kus toodetakse väga vähe roosat veini, kuid armastatakse väga oma toodetud roosat veini.

Tahtsin teile öelda, et olin eriti šokeeritud, kui sain teada Euroopa Komisjoni kavatsusest legaliseerida roosa veini tootmine, segades punast ja valget. Minu arvates on see võltstoode ajal, mil meid kutsutakse üles võitlema võltsimise vastu tööstuses. See tähendaks veini tuletise lubamist või leiutamist ajal, mil võitleme finantstuletisinstrumentide vastu.

Tegelikult tuleneb kõik see täpselt samast eesmärgist, nimelt leida uusi tooteid, mis toovad veel rohkem tulu. Kuni Euroopa Liidu tulu ja konkurentsivõime on tagatud, on kõik hästi. Lubage mul end lõbustada ühe ettepanekuga. Siin on meil üks roosa vein. Ma just tootsin selle roosa veini siin Euroopa Parlamendis, hankides valget veini ja lisades sellele peeti. Võin teile kinnitada, et sellel on täpselt sama värv ja lisaks on võimalik saada kogu värvivalik, kui soovite, ja tõenäoliselt teatav maitsevalik. See võimaldaks meil looduslikku toiduainet kasutades lahendada ka suhkrutööstuse ja tšaptalisatsiooni probleemid. Lihtsalt öeldes tähendab see, et kui lubame astuda esimese sammu, ei tule lõppu. Teised liikmed on öelnud sama, et üha enam valitseb toidu võltsimine. Seega ütleme teile: „vaadake, mis toimub juba praegu mõnedes riikides”.

Praegu on üks viiendik roosa veini tootmist seotud segamisega. Jääksin seisukohale, et komisjon ei pea süstemaatiliselt ülejäänud neli viiendikku välja pumpama. On inimesi, kes on püüdnud tagada, et roosa vein olemas oleks ja sellest saaks tõeline vein, mida toodetakse kasutades tõelisi veinivalmistusmeetodeid. Tõmbame neilt nüüd jalgealuse alt ettekäändega, et võib-olla on tulutoovam roosa veini turgu punase ja valgega vallutada. Ma arvan, et see on sügavalt amoraalne. Olen isiklikult seisukohal, et märgistusest ei piisa või juhul, kui märgistamist kasutatakse, ei tohi seda segatud veini tüüpi nimetada roosaks veiniks. Nimetage seda soovi korral „nõudepesuveeks”, sest see sobib palju paremini toote kvaliteediga.

 
  
MPphoto
 

  Mariann Fischer Boel, komisjoni liige. − Proua juhataja, roosa veini maailma ajalugu on väga pikk, kuid ELi õigusaktides ja Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsioonis puudub roosa veini määratlus. Nad kõik vaikivad.

Teatavates piirkondades on veinitootjad palju jõupingutusi investeerinud kvaliteetse roosa veini väljatöötamisse, mille aluseks on täpne tootekirjeldus, ning on roosa veini veinivalmistustavade puhul piirdunud traditsiooniliste meetoditega. Muud kaitstud päritolunimetused ei sea siiski piiranguid roosa veini valmistamisele. Šampanja tootekirjelduses lubatakse punase ja valge segamist roosa šampanja tootmiseks. ELi tasandil puudutab valgete ja punaste veinide segamise keeld praegu ainult lauaveini tootmist.

Arutelu veinivalmistustavade, sealhulgas segamise kohta, sai alguse 2006. aastal läbirääkimiste käigus veinireformi kohta. Reformiga sai komisjon volitused lubada uusi veinivalmistustavasid ja ta lähtub Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni soovitustest.

Pärast ulatuslikke arutelusid, mis toimusid eelmisel sügisel sidusrühmade ja kõikide liikmesriikidega, tegi komisjon ettepaneku tühistada valgete ja punaste veinide segamise keeld. Selle kohta toimus jaanuaris soovituslik hääletus veini regulatiivkomitees, kus enamik liikmesriike, sealhulgas Prantsusmaa, hääletas poolt.

Määruse eelnõust on teavitatud Maailma Kaubandusorganisatsiooni tehniliste kaubandustõkete rakendamise lepingu menetluse alusel, ning hiljuti nõustusime täiendava ajaga, et kolmandad riigid saaksid meie ettepanekut uurida. Seega hääletab määrust ametlikult veini regulatiivkomitee juuni lõpupoole, tõenäoliselt 19. juunil, sest edasine viivitamine ei võimaldaks meil rakendada uusi veinivalmistustavasid alates käesoleva aasta 1. augustist, nagu on ette nähtud nõukogu määruses.

Samuti nõudsite enne segamise keelu tühistamist konkreetset mõju hindamist. Komisjoni teenistused viisid veini reformi koostades täide põhjalikud mõju hindamised, mistõttu me ei kavatse alustada uuesti 2006. ja 2007. aastal veini reformi koostamiseks tehtud tööd ega koostada põhjalikku mõju hindamist kõigi erinevate üksikute veinivalmistustavade kohta, mistõttu tugineme Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni tööle.

Juba praegu rõhutavad veinisektori majandusteadlased, et kõnealuse reformiga ei nõrgendata traditsioonilisi roosasid veine, sest kõnealused tähisega roosad veinid ei konkureeri lauaveiniga. On selge, et traditsiooniline roosa vein on kvaliteettoode, mida tarbijad väga hindavad ja mida seostatakse toote päritolukohaga.

Lauaveini segamise lubamine toob kaasa ausa konkurentsi Euroopa riikide ja kolmandate riikide vahel, sest oleme kolmandatel riikidel lubanud segada, nagu täna siin juba mainiti. Olen täielikult nõus proua Laperrouze’ga. Miks peaksime seadma oma veinitootjad halvemasse konkurentsiolukorda kui teised, kes saavad Euroopa Liidus veini müüa?

Mõned nädalad tagasi olin siin Strasbourg’is kokkusaamisel roosa veini tootjatega Provence’ist, Prantsusmaalt, ja meil oli väga avatud ja otsekohene arutelu hetkeolukorra kohta. Loomulikult mõistan nende katset püüda tagada traditsiooniline roosa vein ja seetõttu on komisjon tutvunud erinevate lahendustega märgistuse küsimuses. Tegime ettepaneku kahe märgistuse võimaluse kohta: „traditsiooniline roosa vein” ja „segatud roosa vein”. Liikmesriigid saavad seejärel otsustada, kas nad tahavad toota ühte või mõlemat neist märgistuse võimalustest, mis on kohustuslikud nende territooriumil toodetud roosa veini puhul. Nii anname tootjatele võimaluse saada täpsemalt aru, mida nad ostavad.

Kuulsin neilt veinitootjatelt väidet, et „traditsiooniline roosa vein” on pisut hägune ja nad peavad roosat veini veinitootmise kaasaegseks viisiks. Märkisin selgelt, et kui tekib muid ideid, oleksin loomulikult valmis neid kuulama, kuid ma ei ole seni veel kuulnud ettepanekuid roosa veini alternatiivi kohta. Põllumajandustoodete volinikuna hoolin sellest, et leiaksime õiged lahendused ja tagaksime oma veinitootjatele võrdsed võimalused.

 
  
MPphoto
 

  Agnes Schierhuber, fraktsiooni PPE-DE  nimel.(DE) Proua juhataja, volinik, mul on hea meel teid täna jälle siin kohata. Kõikide mu poliitiliselt aktiivsete aastate jooksul nii Austrias kui ka peaaegu 15 aastat Euroopa Parlamendis on arutelud veini üle olnud alati väga emotsionaalsed. Seda näeme taas ka täna siin.

Minu arvates on vein üks elegantsemaid põllumajandustooteid. Euroopa ja eelkõige Austria veinitootjate kvaliteetse tootmise huvides tuleb esikohale seada erinevatest piirkondadest pärit veini kvaliteet ja eripära.

Meie arvates ei ole veinide segamine veinivalmistustava. Roosat veini toodetakse erilise, väga traditsioonilise veinivalmistustava abil. Seega, volinik, toetan kõiki oma kaasliikmeid, kes minuga sarnaselt lükkavad tagasi valge veini segamise punase veiniga. On aeg selgelt määratleda traditsioonilise roosa veini tootmine.

Volinik, lisaks peab liikmesriikidel olema võimalus, nagu mainisite, saada teavet, et seejärel näha mõnda otsust teistmoodi või neid muuta. Kutsun teid tungivalt üles seda tegema Euroopa veinitootmise kvaliteedi nimel.

 
  
MPphoto
 

  Alessandro Battilocchio, fraktsiooni PSE nimel.(IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, taas kord kohtume siin täiskogus, et kaitsta toidu-, kultuuri- ja maapiirkondade pärandit, mis on meile edasi antud igivanast traditsioonist; austusväärne pärand, mida maailm kadestab ning mis on majanduse ja ka meie liidu identiteedi erakordne rikkus.

Tänapäeval on oht, et kõnealune pärand satub tõsistesse raskustesse komisjoni ja nõukogu kavatsuse tõttu kaotada keeld toota roosat veini segamise teel. See kavatsus tekkis tugeva surve tõttu ja ratifitseeritakse nii, et parlamendil ei ole võimalik sekkuda – asutusel, mis ametlikult esindab miljoneid kodanikke, sealhulgas tootjaid ja tarbijaid, keda kõnealune algatus mõjutab.

Komisjon teeb ettepaneku lubada roosade veinide tootmist, segades lihtsalt punaseid ja valgeid veine, nagu teevad riigid, kel pole meie oskusi ja professionaalsust, kasutades ettekäändena üksnes rahvusvahelisele konkurentsile reageerimist.

Kõnealusele küsimusele kaasallakirjutanuna rõhutan, et tootmise kvaliteedi vähendamine, mis on sajanditepikkuste traditsioonide ja uuringute, suurte investeeringute, kire ja detailsuse tulemus, ei ole vastus, mida vajame, eelkõige praegusel majanduskriisi perioodil, mil keskmine tarbija pöörab kindlasti rohkem tähelepanu hinnale kui sildil kirjutatule.

Kõnealust otsust saaks korvata, leides lihtsalt uuele tootele nime ja teavitades tarbijaid kahte erinevat tüüpi roosa veini olemasolust, millel on erinevad tooteomadused, ning sektori asjatundjate töö ja jõupingutuste tunnustamise olulisusest. Kes selle kõige eest maksab? Kas komisjon võimaldab mingisugust toetuskava või maksavad selle eest tootjad pärast seda, kui neil on palutud ebavõrdseid relvi kasutades võidelda odava konkurentsiga ajal, mis on juba niigi äärmiselt raske?

Loodan, et komisjon ja nõukogu teevad õige valiku ning vaatavad vajadusel kogu menetluse läbi.

 
  
MPphoto
 

  Jean-Claude Martinez (NI).(FR) Proua juhataja, volinik, meil on ilma kakaota šokolaad ja keeld toota juustu otse lehmalt tulevast piimast. Meie Roqueforti juustule kehtis 300% tollimaks ning peaaegu et pesime kanu valgendi ja isegi kasvuhormooni somatotropiini sees.

Nüüd kaalume valgele veinile punase veiniga värvi andmist, et teha roosat veini. Kui lubate – nagu ütleme Prantsusmaal – see piisk on pannud vaasi üle voolama, sest vett on lubatud kasutada ka veini segamiseks, täpselt nagu varem lubati „puiduseid” veine valmistada puutükkide abil vaatide asemel ning peaaegu lubati imporditud viinamarjavirdest tehtud veine. Veini saaks toota isegi Tais.

Probleem seisneb psühhoanalüütilises reaktsioonis, mida idee esile kutsub, sest tegemist on rünnakuga kultuuri vastu. Mis on veini määratlus? Kui see on tööstustoode, võib seda segada, näiteks vein Coca-Colaga. Kui see on aga põllumajanduslik toiduaine, ei tohi seda puutuda või muidu põhjustad kultuurišoki. „See on mu veri; jooge seda minu mälestuseks”. Kui segate verd, on tulemuseks saastatud veri.

Kas mõistate seda ebaproportsionaalset reaktsiooni? Kõnealuse ideega roosa veini kohta olete küsimuse alla seadnud 2500 aastat pärandit alates Rooma impeeriumist, kes pidi toime tulema barbaritega. Proua juhataja, tahtsin öelda järgmist: see on freudistlik küsimus – asi ei ole veinitootmises.

 
  
MPphoto
 

  Françoise Grossetête (PPE-DE).(FR) Proua juhataja, volinik, siia saabudes olin äärmiselt ärritunud. Pärast teie jutu kuulmist olen nüüd vihane. On vastuvõetamatu, eriti praegusel valimisperioodil, lubada segada valget veini ja punast veini.

Käisin hiljuti Provence’is ja Korsikal rääkimas oma valimispiirkonna veinitootjatega, kes on valinud kvaliteedi tee, kuid tunnevad end nüüd hüljatuna. Mul on meeles härra Barroso kõne kaks aastat tagasi, kui ta ütles, et veinitootmine on tähtis ja osa majandusest. Ta ütles, et peame rohkem eksportima ja selleks on meil vaja kvaliteeti. Mäletan seda kõnet väga selgelt.

Seega kehtestas Euroopa Komisjon väljajuurimise, et saavutada rohkem kvaliteeti ja vähem kvantiteeti. Veinitootjad Lõuna-Prantsusmaal läksid sellega kaasa, kuid kuhu nad on sellega nüüd jõudnud. Nad on nii palju välja juurinud, et peavad varsti veini importima, et kohalikku tarbimist rahuldada.

Oma poliitikaga olete veinitootjate surmaotsusele alla kirjutanud. Nüüd lubate segada valget veini punase veiniga, nimetades seda roosaks veiniks. See on meie veinitootjate solvamine. Nüüd kavatsete nõuda, et nad lisaksid täiendava fraasi: „traditsiooniline vein” veinile, mis on toodetud tavapärasel viisil, sest meie Hispaania sõbrad tahavad müüa oma valge veini ülejääke, kuna nemad pole väljajuurimisega tegelenud. Meie veinitootjad, kes valisid kvaliteedi, ei peaks õigustama oma veini väärtust. Igal juhul oleks see viimane õlekõrs.

Segatud vein ei ole roosa vein – see on segatud valge vein. Nimetagem asju õigete nimedega. Me ei tohiks lubada tarbijaid lollitada veinikaupmeestel, kes eelistavad tulu kvaliteedile – valik, mida toetate teie, proua Fischer Boel. Kutsun üles oma kaasliikmeid, kes järgmisel ametiajal tagasi tulevad: peame kahekordistama jõupingutused tagamaks, et kõnealune komisjoni meede välistatakse lõplikult ja mitte üksnes ajutiselt. Vaadake 19. juunil ette.

 
  
MPphoto
 

  Ioannis Gklavakis (PPE-DE). - (EL) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, minu kodumaal on veini toodetud kolm tuhat aastat. Väljendan oma vastuseisu, kahetsust ja muret selle üle, mida kavatseme teha. Roosa vein on kunstlik toode. Vein on kääritatud toode, mitte segatud toode. Kui seda kohaldatakse, on tulemuseks ebaaus konkurents tootjatele, kes neid suurepäraseid veine toodavad.

Teiseks ja eelkõige saab taas kahjustada Euroopa veini maine. Ma näen siiski, et seda libedat sammu astudes ei tule sellele lõppu. Mõni aeg tagasi arutasime ja võtsime vastu puutükkide lisamise veini sisse. Me osutasime aluseks laagerdumise ja majanduslikud kulutused. Samuti võtsime vastu suhkru lisamise veinile. Ütlesime, et majanduslikel põhjustel, ja meil ei olnud julgust nõuda, et need tehnikad sildile kirjutatakse. Samuti ei ole meil julgust seda nüüd teha.

Euroopa saab end kehtestada ainult oma kõrge kvaliteediga veinide abil. Jumal aidaku meid, kui usume, et suudame konkureerida odavate Austraalia ja Ameerika veinidega – peame seda nõudma. Sama ütlesin siis, kui võtsime vastu tava lisada veinile suhkrut. Meie, kes neid vastuseid vastu võtame, läheme Euroopa veinivalmistuse ajalukku inimestena, kes õõnestasid suurepäraste Euroopa veinide aluseid. Seetõttu anun, et astuksime maha nende otsuste libedalt rajalt.

 
  
MPphoto
 

  Elisabetta Gardini (PPE-DE). (IT) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, pean ütlema, et nõustun proua Grossetête’ öelduga, sest tulin siia kavatsusega tuua kaasa Itaalia veinitootmise maailma valu, kahetsus ja rahulolematus ja avastasin, et olen vastamisi ükskõiksusega, nagu räägiks kiviseinaga. Lootsin, et see on ebapersonaalse tõlkeprotsessi kaasnähtus, aga kuuldu põhjal näib, et ei ole väljavaateid, ei ole lootust, vaid on lõhe.

Mitte kaua aega tagasi, väga hiljuti peeti minu päritolukohas – olen pärit Venetost – sündmust, mida tuntakse nime all Vinitaly, mis on üks tähtsamaid sündmusi veinimaailmas, ja seal koostati roosade veinide kaitseks väga edukas petitsioon. Sellele kirjutasid alla suured Itaalia veinitehased, suured veinitootjad, kuid allkirju tuli ka muudest Euroopa osadest – allkirju tuli Hollandi, Prantsusmaa, Hispaania, Belgia, Luksemburgi, Sloveenia, Poola, Leedu ja Ukraina avalikkuselt. Kirg roosa veini suhtes, nagu näete, on tõeline ja ei tunne piire mujal kui Euroopa Komisjonis, ehkki võime rääkida kultuurist, kohalikest väärtustest ja traditsioonidest.

Rääkides naisena, tahan pakkuda teile midagi, mille üle järele mõelda: kui võitleme alkoholi kuritarvitamise vastu, kas teeme teie arvates uutele põlvkondadele teene, andes neile edasi halva kvaliteediga joogi, mida ma isegi ei nimeta veiniks, alandatud hinnaga alkohoolse joogi, millel ei ole midagi pistmist ühegi piirkonna, kultuuri ega kvaliteediga. Kas meil õnnestub harida neid veini ja alkoholi kasutamises osana üldistest headest kommetest ja tavadest?

Tahtsin jätta teid selle üle mõtlema, sest võtate suure vastutuse mitmes mõttes.

 
  
MPphoto
 

  Christa Klaß (PPE-DE).(DE) Proua juhataja, volinik, viimaste aastate jooksul olete näinud, kui tundlik toode on vein. Täna siin võitleme peamiselt veinituru eeskirjade liberaliseerimise eest. Räägite avanemisest maailmaturule. Mõnikord mõtlen, kes siin keda suunab?

Traditsiooniliselt on meie veinivalmistamine arenenud Euroopas. Meie traditsioonid ja meie piirkondlik identiteet iseloomustavad meie veini ning see peaks meid juhtima ka praegustes aruteludes veinituru eeskirjade kohta. Olin löödud asjaolust, et siin on veinituru määrustesse komitee kaudu lisatud asju, mida me pole parlamendis üldse arutanud!

Küsin, volinik, millised riiklikud ja piirkondlikud reguleerimise võimalused on endiselt olemas? Milliseid piiranguid ja keeldusid saavad liikmesriigid kehtestada oma piirkondadele, mis tegelevad madalaima kategooria veiniga? Selles on küsimus, me ei räägi päritoluveinist ega koduveinist, vaid madalaima kategooria veinist. Kas punase ja valge veini segamise keeld oleks piirkondlik või riiklik keeld? Kas see oleks kõnealuste madala kategooria veinide puhul tulevikus võimalik?

Või viinamarjasordi ja aastakäigu märkimise keeld: ka see põhjustab meile probleeme, sest tahame olla suutelised oma veine eristama – madalama kategooria veini neist, mida nimetatakse koduveiniks või päritoluveiniks. Seega Prantsuse Rosé või Saksa Riesling – need on nimed, mis vajavad selget, üheselt mõistetavad reguleerimist. Need on seotud meie traditsiooniliste tootjatega ja meil on nendega seoses suured lootused tulevikuks. Seetõttu palume teie toetust.

 
  
MPphoto
 

  Astrid Lulling, autor. (FR) Proua juhataja, proua Fischer Boel, vastasite meie teisele küsimusele eitavalt, väites, et teostasite meie nõutava hindamise juba veini ühise turukorralduse reformi ajal. See üllatab mind: kõnealuse reformi käigus ei olnud teemaks lubada veinivalmistustava, mis tähendas valge ja punase veini segamist roosa veini valmistamiseks.

Küsin teilt, miks te ei järgi meie taotlust, mis on juhtumisi täiesti mõistlik, konsulteerida tööstusega? Tahate võtta otsuse vastu 19. juunil, kuid sellega ei ole kiire. Lisaks ei ole keegi teil kunagi palunud kõnealust veinivalmistustava lubada. Ma ei tea, mis teile kõnealuse ettepaneku esitamise mõtte pähe pani, kui keegi Euroopas seda ei taha.

Lisaksin seoses märgistamisega, et peaksite tunnustama, et traditsioonilise roosa veini tootjad ei nõustu kunagi selle segu – sealhulgas härra Savary valmistatud segu – nimetamisega roosaks veiniks. Seetõttu peaksite selles suhtes jõupingutusi tegema. Volinik, kutsun teid tungivalt üles meie kahele taotlusele jaatavalt vastama.

 
  
MPphoto
 

  Françoise Grossetête, autor. (FR) Volinik, ütlesite enne, et te ei ole saanud ettepanekuid ja ootate neid jne.

Vastupidi, teile on esitatud ettepanekuid. Kohtusite meie veinitootjatega. Nad ütlesid teile, et nad ei taha seda. Nad ütlesid teile, et nad isiklikult ei taha olla sunnitud täpsustama nimetust „traditsiooniline roosa vein” eristamaks seda roosast veinist, mida nad loomulikult ei nimeta „segatuks”. Seega ei saa te öelda, et keegi pole teile ühtegi ettepanekut teinud.

Eelkõige oleme seoses šampanjaga hästi kursis, et see on veinitoode, millel ei ole midagi pistmist siin kavandatud segamisega: valge vein ja punane vein. Palume teil leida julgust, proua Fischer Boel, mitte nimetada segatud valget ja punast veini roosaks veiniks. Seda palume teilt. See on meie ettepanek teile. Ärge karistage tõelisi veinitootjaid.

Kuidas teie meelest meie kaaskodanikud peavad mõistma sellist hoiakut Euroopa Komisjoni poolt? Te ei võta kuulda ühtegi argumenti: See on täiesti arusaamatu.

 
  
MPphoto
 

  Gilles Savary, autor. (FR) Volinik, lubage mul veel kord sõna võtta ja öelda, et kuulsin teie argumente ning olen veendunud, et te ei tulnud ise selle mõtte peale, siis tuli see kindlasti mitmelt lobistilt.

Siiski arvan, et Euroopa huvides ei ole pidevalt madalale sihtida, eelkõige mis puudutab toitu. Riigid, kes ei sihtinud madalale tööstuse tasandil, on nüüd ülemaailmsed liidrid kaubanduses. Eelkõige sakslased on alati võidelnud kiusatusega hinnaalandust teha. Usun, et seoses toiduainete sektoriga, peaks Euroopa võitlema pideva kiusatusega hinnaalandust teha, sest see viib ta kaugele.

Seega teeme ettepaneku vältida igal juhul roosa veini kahte märgistusviisi: traditsiooniline või segatud. On olemas roosa vein ja on olemas midagi muud. Korraldage Euroopas konkurss sellele nime leidmiseks, kui arvate, et see tuleks seadustada. Isiklikult arvan, et Euroopa oleks edukas võitluses WTOga sellist tüüpi toote puhul. Ütlete alati, et anname alla kõige mujalt tuleva suhtes.

 
  
MPphoto
 

  Patrick Louis, autor. (FR) Volinik, roosa veini märkimine pudelil on mõttetu, sest head roosad veinid nagu Bandol, mis ma teile tõin, ei täpsusta sõna „rosé”.

Lisaks on traditsioonilise roosa veini märkimine sildil tobe. Roosat veini joovad noored inimesed; see on kaasaegne vein isegi siis, kui selle tootmine nõuab traditsioonilist oskusteavet. Seega on liiga palju ebaselgust. Ei ole olemas 36 erinevat lahendust, vaid ainult üks, sest nagu enne väga ilusti seletati, on roosa vein kultuurivein, ekspertide valmistatud toode. Me ei tegele siin mingi vana asjaga. Vajame selget mis tahes segamise keeldu Euroopas, eelkõige Prantsusmaal.

 
  
MPphoto
 

  Mariann Fischer Boel, komisjoni liige. − Proua juhataja, on olnud tore teid siin täna kuulata, sest tunnen ikka, et teil on kogu kirg, kogu energia ja kogu emotsionaalsus, mida kogesin veinisektori osas, kui pidasime arutelusid veini reformi kohta. Kultuuripärand ja traditsioonid, mis on veiniga seotud, on Euroopa Parlamendis endiselt elus.

Mõned täna siin tõstatatud teemad avavad siiski taas täielikult poliitilise kompromissi, milleni jõudsime veini reformi puhul, mistõttu ma ei hakka käsitlema neid küsimusi, vaid keskendun üksnes peamisele täna siin arutatavale probleemile.

Nõustun täielikult nendega teie seast, kes ütlesid, et kvaliteet peab olema Euroopa põllumajandustoodete tulevik. Just seetõttu eraldasime veini reformi käigus, nagu kindlasti veel mäletate, tohutu hulga raha Euroopa veini edendamiseks kolmanda maailma turul: 125 miljonit eurot igal aastal oli mainitud arv kõnealustel läbirääkimistel. Seda teadmise tõttu, et meil on kvaliteetne toode, mille järele on nõudlus uutes tekkivates arenguriikides. Seega oleme praegu täpselt samal lainepikkusel.

Tunnen siiski ka kaasa veinitootjatele Euroopas, kes peavad konkureerima veiniga, mida toodetakse teisi kolmanda maailma riikides lubatud veinivalmistustavasid kasutades. Näide selle kohta on valge ja punase veini segamine roosa veini valmistamiseks. See on lubatud, see kuulub Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni veinivalmistustavade hulka, mistõttu Euroopa Liit impordib praegu just sel viisil toodetud veini. Miks peaksime Euroopa Liidus takistama oma veinitootjatel konkureerida imporditud veiniga? Seetõttu arvan, et meie lähenemisviis kõnealusele küsimusele on tasakaalukas.

Oluline oli, et leiaksime viisi märgistada oma veinid veendumaks, et tarbijad teaksid, mida nad ostavad, ning kaitstud päritolunimetuste abil on praegu võimalik lisada sildile teavet tarbija teavitamiseks, et selle veini valmistamisel kasutati traditsioonilist meetodit. Ütlesin oma esimeses sõnavõtus, et kohtusin mõnede veinitootjatega Provence’ist. Neile ei meeldinud „traditsiooniline roosa vein” just teie nimetatud põhjusel, et see on natuke vanamoodne. Küsisin seejärel uusi ideid mõne teise traditsioonilise meetodi märgistusviisi kohta, kuid ma pole selles küsimuses ettepanekuid saanud. Idee on selles, et liikmesriigid saaksid valida, kas nad muudavad oma territooriumil tootjate jaoks kohustuslikuks märgistada, kas tegemist on kupaaži või traditsioonilise tootega.

Võtame selle regulatiivkomitees uuesti arutusele. Nagu ütlesin, toimub hääletus tõenäoliselt 19. juunil 2009. aastal ja seejärel uurime hääletuse tulemust, kus liikmesriigid esindavad oma valitsuste seisukohti. See on huvitav, kuid olen endiselt üsna veendunud, et meie ettepanek, mis on kooskõlas Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni veinivalmistustavadega, on veinitootjate jaoks õige viis edasi liikuda, et säilitada konkurentsivõime maailmaturul.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Stéphane Le Foll (PSE), kirjalikult. – (FR) Euroopa roosa veini tootjad on täna mures komisjoni rakenduseelnõu pärast seoses keelu kaotamisega valge ja punase veini segamise kohta roosa veini valmistamiseks.

Kõnealune uus tava õõnestab kvaliteetset tootmist ja eitab suurt tööd, mida tootjad on nii paljude aastate jooksul teinud roosa veini toote loomiseks, mida on kaua alahinnatud ja mis on nüüd leidnud oma tõelise positsiooni turul ja lugematute tarbijate laual. See kehtib seda enam, et kõnealune tava võib tarbijaid eksitada.

Kui komisjoni kavatsust segada kinnitavad saabuvate nädalate jooksul liikmesriigid, loodame meie koos kolleegi härra Savaryga, et võetakse kasutusele kohustuslik märgistus, mis võimaldab eristada tõelist roosat veini uuest segamise teel valmistatud tootest, mida ei saa järelikult nimetada roosaks veiniks.

 
  
MPphoto
 
 

  Véronique Mathieu (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Seistes silmitsi Euroopa veinitootjate vihase reaktsiooniga on Euroopa Komisjon otsustanud 19. juunini edasi lükata oma kiire otsuse lubada roosa veini valmistamine punase ja valge veini segamisel.

Ometi ei saa kõnealust edasilükkamist pidada mingil juhul rahuldustpakkuvaks. Sama kehtib otsuse kohta eristada toodete sildil „traditsioonilist roosat veini” ja „segatud roosat veini”, mis ei oleks piisav tõhusalt ebaausa konkurentsi vastu astumiseks, millega tootjad otsuse vastuvõtmisel silmitsi peavad seisma.

Kui Euroopa Liidu veinitootjad on lugematuid aastaid teinud suuri jõupingutusi ja investeeringuid, et toota kvaliteetset roosat veini, muudab komisjoni otsus need tohutud jõupingutused olematuks, mis on siiski olnud väga positiivse mõjuga meie piirkondade majandusele ja piirkondlikule arengule.

Küsimusega, mis mu kaasliikmed ja mina täna komisjonilt esitasime, nõutakse, et komisjon selgitaks oma kavatsusi ja kinnitaks, et tema otsus põhineb ulatuslikul konsulteerimisel Euroopa roosa veini tootjatega.

 
  
MPphoto
 
 

  Vincent Peillon (PSE) , kirjalikult. – (FR) Volinik,

ma ei kavatse teie eest varjata oma sügavat rahulolematust seoses teie katsetega leida vabandusi roosa veini segamisele.

Te ei paku mitte mingisuguseid vastuseid veinitootjatele, kellega mul oli võimalus Provence’is pikalt rääkida ja kes on sõltunud oma toodete kvaliteedist. Neil on õudne vaadata, kuidas 30 aastat jõupingutusi roosa veini maine loomiseks – kaubanduslikult tõeliselt edukad jõupingutused – täna täiesti olematuks tehakse.

Te ei paku mitte mingisuguseid vastuseid kõikidele neile, kes peavad segamise lubamist suureks vastuoluks valusa massilise väljajuurimise poliitikaga. Ega me tootmiskulusid vähendades mis tahes vana summani ei saa rahvusvahelise konkurentsi liidriks. Pigem saavutame selle, parandades veelgi oma veini mainet.

Te ei paku mitte mingisuguseid vastuseid kõikidele neile, kes ütlevad, et märgistusest ei piisa, sest see ei mõjuta veinipudeleid, mida nimetatakse „segatud roosaks veiniks”.

Lükates lubamise otsust edasi ajani pärast 7. juuni valimisi, mängite euroskeptilisuse kaardiga.

Seetõttu palun teil pühalikult tühistada kõnealune kahjulik eelnõu, mis ohustab nii majandust kui ka kultuuri.

 
  
MPphoto
 
 

  Dominique Vlasto (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Kasutades ettekäändena lubatud veinivalmistustavade läbivaatamist, kavatseb Euroopa Komisjon võib-olla lubada segada valget veini punase veiniga, nimetades seda roosaks veiniks.

Sean kahtluse alla erinevate veinide segu nimetamise roosaks veiniks. Veinile ei tohiks nime panna ainult selle värvuse järgi: veini loovad viinamarjasort, pinnas ja veinitootja eriteadmised, mitte selle või teise vedeliku lõplik värvus.

Segatud roosa veini tootmiseks peab alus (rohkem kui 95%) olema valge vein, mida toonitakse punase veiniga. Fakt on see, et roosat veini toodetakse peamiselt punaste viinamarjade või viinamarjavirde käärimise abil. Seega, lubades veini segamist, lubaks Euroopa Komisjon roosa veini täielikku võltsimist: see oleks tarbijate petmine.

Lisaks veinitootjate solvamisele, kes järgivad kvaliteedipoliitikat, eelkõige Provence’is, oleks vastuvõetamatu seadustada lõpptoodete segamisest tulenev kõrvalsaadus ja lubada eksitavaid viiteid roosa veini värvusele.

Kui muud lahendust ei leita, peaks vähemalt jookide sildid kajastama nende tõelist sisu: „segatud vein” või „veinide segu”.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika