Istungi stenogramm

Kolmapäev, 6. mai 2009 - Strasbourg

6.13. Tööturult tõrjutud isikute aktiivne kaasamine (A6-0263/2009, Jean Lambert)

⁂

  Juhataja. − Lugupeetud kolleegid ja need, kes ootavad, et esitada selgitusi hääletuse kohta, ütlen teile erandkorras, et saate ju aru, et praegu on väga hiline aeg. Oleme siin olnud juba mõnda aega, nagu ka eelkõige meie tõlgid. Selgitusi hääletuse kohta on väga palju ja ma arvan, et kella 15ks me nendega ühele poole ei saaks. Seetõttu langetan otsuse, nagu seda on tehtud varemgi, et tegeleme nendega tänase päevakorra lõpus.

  Daniel Hannan (NI). - Proua juhataja, kodukorras on väga selgelt kirjas, et pärast hääletust on igal parlamendiliikmel õigus esitada kuni 60sekundiline selgitus hääletuse kohta. Tean, et meie tõlgid siin olnud juba mõnda aega. Tean, et ei lase paljudel inimestel lõunale minna. Lubage mul teha ettepanek kompromissi kohta, mida kasutas viimane kord sellises olukorras teie kolleeg, asepresident Alejo Vidal-Quadras, kes lubas inimestel esitada selgitused hääletuse kohta üksteise järel, mis muutis töö palju kiiremaks.

  Juhataja. − Aitäh, härra Hannan. Me kaalusime seda võimalust. Neid on nii palju, et arvan, et see ei toimi. Te saate esitada selgitused hääletuse kohta selles mõttes pärast hääletust, et see toimub täna. Vabandan selle pärast, aga tõesti on liiga hilja, ja te teate, kuidas mulle teie sõnavõtud meeldivad!

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

– Otsuse ettepanek (B6-0268/2009)

  José Ribeiro e Castro (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Komisjoni teatis KOM(2007) 281 seadis kõigile Euroopa institutsioonidele ülesande: “On aeg hakata pidama Brasiiliat nii strateegiliseks partneriks kui ka peamiseks Ladina-Ameerika majanduse edasiviijaks ja piirkondlikuks juhtriigiks.” See partnerlus sõlmiti 4. juulil 2007. aastal Lissabonis, kui Euroopa Liidu eesistuja oli Portugal. 12. märtsil 2009 võttis Euroopa Parlament vastu nõukogule suunatud soovituse, kus oli kirjas, et „strateegiline partnerlus peaks ette nägema regulaarse struktureeritud dialoogi käivitamise Brasiilia Rahvuskongressi ja Euroopa Parlamendi liikmete vahel”.

Vaatamata sellele põhimõttelisele avaldusele ja minu pöördumistele parlamendi presidendi poole, pean kahetsusega tõdema, et parlament on jäänud anakronistliku valiku juurde jätta Brasiilia ainsaks BRICi riigiks, kellel ei ole sõltumatut parlamentaarset delegatsiooni. See on vastuolus parlamendi enda otsusega ning näitab Brasiilia tõelist olulisust maailmas arvestades taunitavat loidust ja lühinägelikkust. Loodan, et parlamendi tulevased liikmed, eelkõige Portugalist pärit liikmed, aitavad seda kahetsusväärset olukorda muuta ning luua Brasiilia Rahvuskongressiga otsesed ja tulemuslikud suhted.

Hääletasin vastu.

  Francis Wurtz (GUE/NGL), kirjalikult. − Fraktsioon GUE/NGL jäi parlamentidevaheliste delegatsioonide arvu üle hääletamisel erapooletuks, kuna delegatsiooni Albaania, Bosnia-Hertsegoviina, Serbia, Montenegro ja Kosovoga suhtlemiseks moodustamisega seoses viidati Kosovole.

Delegatsiooni moodustamine suheteks isehakanud riigiga, mis on rahvusvahelise õiguse rikkumise tulemus, on iseenesest rahvusvahelise õiguse de facto rikkumine.

See erapooletus ei puuduta kõiki teisi delegatsioone, mida samas otsuses nimetatakse ja mida me pooldame.

– Raport: Philippe Morillon (A6-0203/2009)

  Glyn Ford (PSE), kirjalikult. − Mul on hea meel siin täna hääletada selle raporti üle, millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv ja 11 vananenud otsust, ning märkida, et järgmise, härra Morilloni koostatud raportiga (A6-0202/2009) tunnistatakse kehtetuks veel 14 vananenud määrust.

Kiitus kolleegile sammu eest, mis annab head vastukaja kõikides parlamendikomisjonides ja meie pädevausvaldkondades. Mina küll pooldaksin seda, et teatud määrustel ja direktiividel oleks kindel kehtivusaeg, mis väldiks õigusnormide jätkuvat aktsepteerimist ja lõpuks meie kaela langevat koormat.

– Raport: Petya Stavreva (A6-0259/2009)

  Katerina Batzeli (PSE), kirjalikult. – (EL) Fraktsioon PASOK hääletas Stavreva raporti poolt, sest see annab liikmesriikidele võimaluse valida maaelu arengu toetamise meetmeid maapiirkondadele ja põllumajandustootjatele eriti olulisel ajal. Komisjoni ettepaneku algtekst sai paremaks ka minu poolt põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonis esitatud muudatusettepanekute abil.

Ent ühise põllumajanduspoliitika finantspiirmäärade oportunistlikku vähendamisega ei tohi ettekäändel, et sellel on kasutamata ressursse, mingil juhul nõus olla. Ühenduse eelarvet ei saa paindlikkusmehhanismiga taaskasutada. Selle tava asemel, et mitte mõjutada ühenduse olemasolevaid poliitikavaldkondi, sealhulgas ühist põllumajanduspoliitikat, oleks poliitiliselt ja materiaalselt otstarbekas arutleda ühenduse eelarve suurendamise üle, mida siis kasutada uute kriisiga tegelemise ja ELi konkurentsivõime parandamise poliitikate rahastamiseks.

  Călin Cătălin Chiriţă (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Andsin raportile ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta, oma poolthääle.

Toetan seda dokumenti, sest sellega eraldatakse 2009. aastaks eraldatud vahenditele lisaks 250 miljonit eurot ning see pakub suuremat paindlikkust nende rahaliste vahendite eraldamisel ja kasutamisel lairiba-Interneti arendamiseks maapiirkondades ja põllumajandussektori uute ülesannetega tegelemiseks.

See täiendus EAFRD-le on vajalik, eelkõige kriisi ajal. Rumeenia peab pääsema nendele vahenditele ligi elujõuliste projektide rakendamise kaudu eesmärgiga arendada meie külasid ja parandada maaelanike elamisstandardit.

  Zita Pleštinská (PPE-DE), kirjalikult. – (SK) Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta.

  Zdzisław Zbigniew Podkański (UEN), kirjalikult. – (PL) Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond on suurepärane võimalus ajalooliselt vähearenenud piirkondade jaoks. See fond on ka võimalus vähendada Euroopa Liidu vanade ja uute liikmesriikide vahelist ebavõrdsust.

Fondi hallates peame meeles pidama, et ühine põllumajanduspoliitika on täis ebaõiglust ja ebavõrdsust. Erinevused toetustes ja seega põllumajandustootjate sissetulekutes viivad ebavõrdsuse säilimiseni ja isegi suurenemiseni. See ebavõrdsus ei puuduta mitte ainult maaelanike majanduslikku olukorda, vaid ka kogu infrastruktuuri, kaasa arvatud juurdepääsu Internetile. Seega peame meeles pidama, et näiteks Saksamaa põllumajandustootjad saavad Poola omadest kaks ja Rumeenia omadest kolm korda suuremaid toetusi.

Samuti peame meeles pidama, et kõige rohkem toetust vajavad piirkonnad on Rumeenias, Bulgaarias ja Poola idaosas.

– Raport: Richard Corbett (A6-0273/2009)

  Guy Bono (PSE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin selle raporti poolt, mille esitas parlamendi kodukorra üldise läbivaatamise kohta mu Briti kolleeg härra Corbett Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsioonist.

Toetan sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimehe härra Schulzi algatust, millega ta püüdis vältida seda, et paremäärmusliku partei prantslasest juht ei saaks juhtida uue parlamendi esimest istungit.

Uute sätete kohaselt juhib 14. juulil toimuvat uue parlamendi esimest istungit ametist lahkuv president, kui ta tagasi valitakse, või üks 14 asepresidendist vastavalt järjestusele, kui nad tagasi valitakse.

Euroopa demokraatias on rahvastevahelise austuse ja sallivuse põhimõtted, mida härra Le Pen sihilikult eirab, kuna tahab teha revisionistlikke märkusi.

  Glyn Ford (PSE), kirjalikult. − Hääletasin selle raporti poolt ja eelkõige muudatusettepanekute 51 ja 52 poolt, mis asendavad sätte, et uue parlamendi esimest istungjärku juhib vanim parlamendiliige, esialgse valiku sättega. Ma ei saa aru, miks meil üldse selline veider artikkel olnud on. Võib-olla parlamendi isa või ema oleks loogiline. Pikima staažiga parlamendiliikmel on vähemalt kogemusi, millele toetuda, mitte ainult pelgalt vanus.

Härra Le Pen ja tema Front National on seda süsteemi juba korra kuritarvitanud, kui 1989. aastal lennutati sellesse parlamenti Claude Autant-Lara, kes muutis institutsiooni avaistungi oma pika ja äärmiselt solvava sõnavõtuga farsiks. Mõne kuupärast astus ta tagasi, kui oli täitnud oma rolli Euroopa Parlamenti naeruvääristada. Me ei saa 20 aastat hiljem lubada härra Le Penil Euroopat teist korda häbistada.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Härra Corbetti raporti eesmärk on viia Euroopa Parlamendi kodukord kooskõlla praeguste üldise konsensuse poolt heakskiidetud tavadega, kus on esmased kokkulepped väikestes rühmades, mis aga muudab täiskogu ei millekski muuks kui koosolekuks, kus võetakse teadmiseks tekstid, mille on varem käputäis eksperte kokku pannud. Selle tulemusena on iga teksti üle toimuv lõplik avalik hääletus institutsioonis vaid minimaalselt läbipaistev, mida kodanikud parlamendi tööst oodata võivad.

Aga see raport on eelkõige ootamatu võimalus võtta vastu äärmiselt hämmeldust tekitav muudatusettepanek, mis küll parlamendikomisjonis toetust ei leidnud, ning see koostati ainult selleks, et üks inimene ei saaks täita ülesannet, mida tunnustatakse kõikides maailma parlamentides: seda, et vanim parlamendiliige juhib uue parlamendi esimesel istungil presidendi valimist. Tõeliselt erakordne tegu, tõelise poliitilise kelmi kuritegu! Demokraatias ennekuulmatu!

Sellele on alla kirjutanud ei keegi muu kui härrad Daul ja Schulz, kes peaksid kindlasti püüdma tuntust ja tunnustust koguda Saksamaal, mitte Prantsusmaal. See on lisatunnistus – kui seda oli vaja – kokkumängust veidi parempoolsete ja sektantlike vasakpoolsete vahel, kes hääletavad ühtmoodi peaaegu kõikide siin parlamendis vastu võetud tekstide üle.

  Jean-Marie Le Pen (NI), kirjalikult. – (FR) Kui vanima parlamendiliikme muudatusettepanek põhiseaduskomisjonis tagasi lükati, esitavad need kaks liberaal-sotsiaaldemokraadist semu härrad Schulz ja Daul selle sama muudatusettepaneku täiskogul uuesti.

Klassikud õpetasid, et eksimine on inimlik; eksimusele kindlaksjäämine on kuratlik.

Selge, et õppetunnist aru ei saadud. Euroopa Parlamendi töö keskendumine minu alandlikule isikule on peaaegu haletsusväärne. Õigupoolest näitab meie endi kodukorra üle sel määral irvitamine varjatud totalitarismi seemne olemasolu.

Millal kõrvaldatakse vähemusfraktsioonid? Millal kõrvaldatakse allumatud parlamendiliikmed?

Claude Autant-Larast Jean-Marie Le Penini on ring täis. 1989. aastal kaotati pärast suure filmilooja tähelepanuväärset sõnavõttu vanima parlamendiliikme sõnavõtt. Kakskümmend aastat hiljem tuleb vanimast parlamendiliikmest vabaneda selleks, et see saatan Le Pen ei saaks juhtida Euroopa Parlamendi presidendi valimist.

Milline demokraatlik edasiminek, daamid ja härrad!

Härrad Schulz ja Daul teevad mulle tahtmatult tasuta reklaami, mida ma kindlasti ära kasutan. Üksinda kogu maailma vastu võtan väljakutse vastu ning selle tunnistajaks on tõelised demokraadid ja siirad eurooplased: see maskeraad ja demokraatia eitamine ei ole mitte Euroopa huvides, vaid väikese kamba poliitikute vajatud partisanlikes huvides.

  Patrick Louis (IND/DEM), kirjalikult. – (FR) Euroopa Parlamendi prantslasest liikme ja Fraktsioon Iseseisvus/Demokraatia liikmena otsustasin härra Corbetti raporti muudatusettepanekuid 51 ja 52 mitte toetada.

Ei ole ju mõistlik muuta üldist artiklit konkreetse juhtumi jaoks.

Lisaks on neil manöövritel kindlasti soovitule vastupidine mõju, teisisõnu toob see esile mõnede kolleegide ja kandidaatide mitteaustamise paljude parlamendiliikmete poolt.

Samuti ei keela miski poliitilisel parteil, kes praeguse vanima parlamendiliikmega rahul ei ole, esitada veel vanem kandidaat.

  Astrid Lulling (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma ei hääletanud parlamendi kodukorra üldise muutmise poolt, sest püüdes vältida Le Peni nimelise vanima parlamendiliikme sattumist juhatajatoolile, leiti näotu ja õigupoolest soovitule vastutöötav lahendus, vaatamata sellele, et oli olemas lahendus, mis oleks olnud vastuvõetav kõikidele neile, kes toetavad soolise võrdõiguslikkuse poliitikat.

Seega oleksime asendanud artikli 11 järgmise tekstiga: „Parlamendi valiku väljakuulutamiseni on presidendi rollis vaheldumisi vanim meessoost või vanim naissoost kohalviibiv parlamendiliige. Esimesena täidab seda rolli vanim naissoost parlamendiliige.”

Sel moel oleksime saanud vältida seda, et Le Pen kui vanim parlamendiliige presidendi rolli täidab, ilma et oleksime kodukorda solkinud ja võtnud vastu menetluse, mida ei ole ühegi teise demokraatliku riigi parlamendis.

See on häbiväärne. Minul isiklikult on Prantsusmaa valijatesse rohkem usku. Loodan, et nad härra Le Peni ei vali ja tehtu on seega mõttetu.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Näib, et eelkõige Euroopa Liit ise, mis propageerib demokraatiat, sallivust ja arvamusvabadust, neid nii tõsiselt ei võtagi. Olgu need siis rahvaste enesemääratlemine, liiduga liitumise tingimused või tänapäeva probleemide lahendused, kohaldatakse kaht erinevat ELi standardit, vastavalt sellele, kumb neist on meile sobivam.

Kõik, kes ei vasta poliitilise korrektsuse nõuetele, kes on ELi jaoks ebamugav, kes kujutab ELis ebamugavat reaalsust, jäetakse kõrvale ja neile kohaldatakse järsku teistsuguseid eeskirju. Põhimõtet idem ius omnibus – võrdne õiglus kõigile – tuleb kohaldada rangelt, kui EL ei taha muutuda poliitiliselt korrektseks silmakirjatsejaks. Isiklikku vaenu ei tohi kasutada spontaansete õigusaktide toetamiseks.

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. – (PL) Raportööri esitatud muudatusettepanekud muudavad Euroopa parlamendi dokumendiregistri eeskirjad paindlikumaks ja kodukorra lihtsamaks. Lisaks on neist mõne eesmärk kohandada kodukorda uutele eeskirjadele ja praegustele tavadele.

Üks olulisimaid muutusi on anda Euroopa Parlamendi presidendile volitus kutsuda riikide parlamente (riikides, mis on allkirjastanud Euroopa Liiduga ühinemise lepingu) üles määrama enda liikmete seast riigile Euroopa Parlamendis antud kohtade arvule vastav arv vaatlejaid. Need vaatlejad osalevad Euroopa Parlamendi töös kuni liitumisleping jõustub ning neil on õigus parlamendikomisjonides ja fraktsioonides sõna võtta. Neil ei ole hääletusõigust ega õigust kandideerida Euroopa Parlamendi ametikohtadele.

Teine kodukorra muudatus puudutab ühiskomisjonide koosolekute korda ja ühishääletamist. Vastavad raportöörid koostavad ühe raporti projekti, mis vaadatakse asjaomaste esimeeste ühisel juhtimisel läbiviidavatel ühiskoosolekutel osalevates parlamendikomisjonides läbi ja mille üle seal hääletatakse.

Parlamendi töö kulgemise seisukohalt olulised muudatused on kõneaja eraldamine ja sõnavõtjate nimekirja koostamine ning samuti muudatused õigusakti üle toimuvas lõpphääletuses. Nimeline hääletamine suurendab parlamendiliikmete aruandekohustust kodanike ees.

– Soovitus teisele lugemisele, Malcolm Harbour (A6-0257/2009)

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Telekomide paketi esimesel lugemisel Euroopa Parlamendis hääletas enamik parlamendiliikmeid kõne all olnud muudatusettepanekute 138 ja 166 poolt. Niimoodi toimides andis Euroopa Parlament selgelt mõista, et Internetita jätmiseks on vaja kohtuotsust ning kasutajatel on õigus privaatsusele ja end vabalt väljendada. Ent nõukogu otsustas Euroopa Parlamendi soove eirata ning jättis muudatusettepanekud 138 ja 166 välja. Nüüd on Euroopa Parlament ja nõukogu kokku leppinud kompromissis. Kompromissis ei ole muudatusettepanekuid 138 ja 166 nende algsel kujul. Seetõttu hääletasime täna kompromissi vastu.

Juuni nimekiri ja Taani juuniliikumine tahab väga, et muudatusettepanekud 138 ja 166 oleksid telekomide paketis olemas, ja seetõttu esitasime mitu muudatusettepanekut, mida Interneti-aktivistid on nimetanud kodanike õiguste muudatusettepanekuteks ja mida toetavad ka paar teist Euroopa Parlamendi fraktsiooni. Kui meie muudatusettepanekud oleks võitnud parlamendiliikmete toetuse, oleks olnud suur võimalus, et Euroopa Parlament ja nõukogu jõuavad lõpuks kokkuleppele telekomide paketi üle, mis kaitseb tõsiselt Interneti kasutajate õigusi ja privaatsust.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Püüame täna toetada majanduslikke huvisid vahendeid valimata. Järsku tuleb telekommunikatsiooniteenuste osutamise raamõigusaktis rakendada ports autoriõigusi käsitlevaid õigusakte. Piisab, kui EL kehtestaks kohustuse hoiatada kliente intellektuaalse omandi õiguste rikkumisega seotud ohtudest; karistused võib siis sätestada riiklikul tasandil. Pärast saab süü teiste peale ajada. Sellesse raportisse on suuremad tarkvaraarendajad püüdnud lisada komistuskivi väiksematele arendajatele.

Internetis võidakse küll õigusi rikkuda, nagu näiteks lastepornograafia korral, millele me peame vastu olema, aga asi ei tohi nii käest ära minna, et andmekaitse tuuakse ohvriks mõne üksiku suurettevõtte ja rahvusvahelise ettevõtte majanduslikele huvidele. Telekommunikatsioonipaketi algne mõte oli täiesti mõistlik, aga kuna muudatusettepanekuid oli palju, võis mõni paketti kritiseeriv muudatusettepanek ka läbi minna.

– Soovitus teisele lugemisele, Catherine Trautmann (A6-0272/2009)

  Guy Bono (PSE), kirjalikult. – (FR) Andsin oma poolthääle muudatusettepanekule 138, mille ma esitasin eelmise aasta septembris ja mille poolt hääletas 88% parlamendiliikmeid.

Mul on hea meel, et seda on taas pooldanud ülekaalukas arv parlamendiliikmeid, kes on nii kinnitanud soovi kaitsta Interneti kasutajate õigusi.

Kuu enne Euroopa Parlamendi valimisi on see tugev märk. Vastupidiselt sellele, mida UMP ja selle kultuuriminister paistavad arvavat, on Euroopa Parlamendi arvamusel kaalu.

See on veel üks löök Sarkozyle ja Prantsusmaa valitsusele: parlament ütles Sarkozyle „ei” nii sisu kui ka vormi kohta. Parlamendiliikmed ütlesid paindlikule reaktsioonile „ei” nagu ka Prantsusmaa poolt Euroopa peamisele demokraatlikule organile avaldatavale lubamatule survele!

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Miljonid eurooplased toetuvad oma igapäevaelus kas otseselt või kaudselt Internetile. Interneti piiramine või sellele tingimuste seadmine avaldaks otsest negatiivset mõju avalikkuse igapäevaelule, paljudele mikroettevõtetele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, mille äritegevus sõltub otseselt sellest ressursist.

Seetõttu oli oluline, et meie fraktsiooni ettepanek poolthäältega vastu võetakse, sest see säilitab kasutajatevahelise suhtluse vabaduse, mida ei kontrolli ega toeta vahendajad.

Ent tundub, et nõukogu ei ole nõus vastu võtma seda muudatusettepanekut, mida toetab parlamendi enamus, kes on vastu nõukogus peetud läbirääkimistel saavutatud piiramiskokkuleppele. Ent see on väike võit, sest see on takistanud halva ettepaneku vastuvõtmist.

Kõigile neile, kes kaitsevad Internetis vaba liikumist ja vaba tarkvara, võib õnne soovida. See on püüdlus, millega jätkame, et tagada kodanike õiguste kaitse ja lõpptarbijate piiramatu juurdepääs teenustele.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Esiteks ei võtnud parlament seda raportit täiendavas Harbouri raportis vastu muudatusettepanekuid, mis kaitsevad kodanike õigusi ja vabadusi kõige paremini.

Teiseks on hääletusjärjekorraga seotud probleem, mis on õnneks lahendatud, seadnud küsimärgi viisi üle, kuidas siin saab lahendada suurt poliitilist probleemi: riukalike väiklaste poliitiliste manöövritega ning siis süüdistatakse juhatust, kes selles suhtes midagi ette võtta ei saa.

Kolmandaks, kuna härra Touboni kui Hadopi õigusakti agara pooldaja pahameelele pärast Interneti kasutajatele tuntud Bono muudatusettepaneku ehk muudatusettepaneku 1 vastuvõtmist järgnes rõõm ja heakskiit, kui proua Trautmann teatas, et see tekst läheb kolmandale lugemisele, kuna üldist kompromissi muudeti, siis on oht, et parlamendi enamuse selgelt väljendatud tahe võidakse jalge all trampida, nagu Prantsusmaa, Madalmaade ja Iirimaa referendumite tulemused...

Härra Sarkozy ja tema sõbrad suurtes fraktsioonides võivad veidikeseks kergemalt hingata. Aga kodanikud peavad valvsad olema. Kolmandaks lugemiseks peab läbirääkimisi 7. juunil valitav parlament. Ei saa kindel olla, et sotsiaaldemokraadid pärast kindla koha saamist vabaduse pooldajateks jäävad.

  Dimitrios Papadimoulis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Komisjoni ja nõukogu soovitud telekommunikatsioonipakett on võimalik oht kodanikuõigustele. Esitatud muudatusettepanekutes nõuti kodanikuõiguste kaitsmist, üldist kättesaadavust ning läbipaistvust ja vabadust Internetis, mis on koht, kus vahetatakse ideid, mitte poliitikute ja ärimeeste kontrolli all olev ressurss. Interneti kasutajad on kliendid, aga ka kodanikud. Jätkame võitlust kõikide Euroopa kodanike üksikvabaduste kaitse nimel.

  Vladimir Urutchev (PPE-DE), kirjalikult. – (BG) Tänasel elektroonilise side paketi üle toimunud hääletusel näitas parlament, et tarbijate õiguste kaitse on tema jaoks tõepoolest tähtsaim prioriteet.

Vaatamata teisel lugemisel jõutud küllaltki vastuvõetavale kompromissile, ei kartnud enamus parlamendist astuda vastu kokkuleppele ja jääda veenvalt oma algse seisukoha juurde, et Internetile juurdepääsu piiranguid ei tohi kehtestada, välja arvatud juhul, kui selleks on kohtuotsus või ohus on avalik julgeolek.

Kogu pakett on allutatud lepitusmenetlusele ja selle rakendamine on edasi lükatud. Aga pärast tänast hääletust siin parlamendis edastame nõukogule ja komisjonile jõulise signaali.

Aga tuleb möönda, et täna toimunu on tingitud aktiivsusest Internetti esindavate inimeste poolt, kes kasutasid kõikvõimalikke vahendeid, et väljendada parlamendiliikmetele oma arvamust ja nõuda nende õiguste kaitsmist.

Sellist käitumist võib ainult julgustada.

Seetõttu peame ka jõudma arusaamisele, et peame alati hoolega kuulama, mida inimestel öelda on, et ELi õigusaktid keskenduksid ka nende vajadustele, tagades samas Euroopa kodanike huvide parima võimaliku kaitse.

– Raport: Francisca Pleguezuelos Aguilar (A6-0276/2009)

  Carl Schlyter (Verts/ALE), kirjalikult. − (SV) Hääletan selle raporti vastu, sest tuleb luua tagatised, et osasid vabasid sagedusalasid kasutatakse mittetulunduslikul otstarbel ja need ei lähe suurtele telekommunikatsiooniettevõtetele.

– Raport: Astrid Lulling (A6-0258/2009)

  Robert Atkins (PPE-DE), kirjalikult. − Briti konservatiivid toetavad palga erinevuse ning meeste ja naiste vahelise diskrimineerimise muude vormide kaotamist. Ausa ja õiglase ühiskonna jaoks on vaja võrdset kohtlemist kõikidel töökohtadel. Ent konservatiivid arvavad, et oma ühiskonna ja majanduse jaoks kõige tulemuslikumaks tegutsemiseks sobivad üldjuhul kõige paremini riikide valitsused ja parlamendid.

Konservatiivid toetavad arvamust, et füüsilisest isikust ettevõtjate abikaasad peaksid saama haigusraha, pensionit ja emadusega seotud õigused. Ent arvame, et nende küsimuste üle otsustavad kõige paremini liikmesriigid.

Kuna EÜ asutamislepingu artikli 141 lõike 3 alla kuuluvat võrdset töötasu käsitleva uue õigusakti ettepaneku taotlus kuulub konservatiivide partei lubaduse alla mitte kohaldada sotsiaalpeatükki, mida me ei toeta, otsustasime jääda erapooletuks.

  Avril Doyle (PPE-DE), kirjalikult. − Selle raportiga parandatakse võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamist füüsilisest isikust ettevõtjatele ja nende abistavatele abikaasadele ELis. Ent Iirimaal on juba sätestatud, et füüsilisest isikust ettevõtjate abikaasad võivad liituda palgaga seotud sotsiaalkindlustusega, kui on tõendatud abikaasadevaheline ärisuhe. Näiteks võib isik otsustada vabatahtlikult makseid jätkata, mis võimaldab neil olla kindlustatud, kui nad kohustuslikust palgaga seotud sotsiaalkindlustuse süsteemist lahkuvad. Sotsiaalkindlustus on riikide pädevusala ja sellepärast hääletasin muudatusettepaneku 14 vastu. Kuna see muudatusettepanek raporti artiklile 6 vastu võeti, otsustasin koos teiste PPE-DE Iiri liikmetega lõpphääletusel erapooletuks jääda.

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. – (PT) Andsin oma poolthääle Astrid Lullingi raportile füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise kohta, kuigi arvan, et see oleks võinud naiste õiguste tugevdamisel ja emaduse kaitsmisel palju kaugemale minna. Füüsilisest isikust ettevõtlus on Euroopas vähemustöövorm, millega tegeleb 16% töötavast elanikkonnast. Ainult üks kolmandik füüsilisest isikust ettevõtjaid on naised.

Selle ettepanekuga oleks tulnud kaotada füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamise takistused naiste jaoks, sätestades meetmed või konkreetsed eelised, millega muuta füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine lihtsamaks.

Arvan, et abistavate abikaasade professionaalne staatus peaks olema väga selgelt määratletud ning nende sotsiaalkindlustuskaitse peaks olema füüsilisest isikust ettevõtjatega samaväärne.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Sotsiaalkindlustussüsteemid on Euroopas erinevad. See ei ole probleem, nagu paljudele tundub. See on hoopis loomulik, sest riigid on erinevad ja avalikud demokraatlikud valimised on andnud erinevad poliitilised süsteemid. ELi valitsustevahelise koostöö propageerijatena on loomulik, et me ei ole nõus ei komisjoni direktiivi ettepaneku ega Euroopa Parlamendi raporti sõnastusega, mis mõlemad püüavad anda ELile riiklike sotsiaalkindlustussüsteemide üle rohkem võimu.

Ent tasub märkida, et karmide ettepanekute eesmärk on peamiselt tagada miinimumtase. Seega ei keela need sõnastused liikmesriikidel soovi korral kaugemale minna. See on positiivne, eeskätt Rootsi vaatevinklist. See paindlikkus ning meeste ja naiste võrdset kohtlemist kui hästitoimiva demokraatliku ühiskonna aluspõhimõtte nii selge rõhutamine pani meid hääletama raporti kui terviku poolt.

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. – (PL) Füüsilisest isikust ettevõtjaid on töötavast elanikkonnast praegu vaid 16%. 32,5 miljonist füüsilisest isikust ettevõtjast vaid kolmandik on naised.

Ettepanekut likvideerida takistused naiste füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamisele, võttes muu hulgas vastu ka meetmed, milles on sätestatud konkreetsed eelised, mis peaksid lihtsustama alaesindatud sool hakata tegutsema füüsilisest isikust ettevõtjana, tuleb toetada.

Direktiiviga 86/613/EMÜ on saavutatud vähe edu füüsilisest isikust ettevõtjate abikaasade aitamisel nende töö tunnustamise ja neile piisava sotsiaalkaitse pakkumisega.

Uues direktiivis tuleb eelkõige sätestada abistavate abikaasade kohustuslik registreerimine, et nad ei oleks enam nähtamatud töötajad, ning panna liikmesriikidele kohustus võtta vajalikud meetmed, et tagada abistavatele abikaasadele tervisekindlustus ja pension.

Vaatamata sellele, et liikmesriigid ei ole üldse üksmeelel, et selles valdkonnas on õiguslikku raamistikku vaja täiustada, loodan, et on võimalik kiiresti jõuda mõistlikule üksmeelele, et selle direktiivi saaks vastu võtta esimesel lugemisel, enne Euroopa Parlamendi valimisi 2009. aasta juunis.

Toetagem võrdsusele suunatud algatusi! Inimeste esikohale seadmisega saame ühiskonna õiglasemaks muuta.

– Raport: Gabriele Stauner (A6-0242/2009)

  Călin Cătălin Chiriţă (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin Gabriele Stauneri raporti poolt, sest arvan, et on vaja laiendada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kohaldamisala ka majandus- ja finantssurutisest tingitud koondamistele.

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi eesmärk on pakkuda tulemuslikku tuge üleilmastumise tõttu koondatud töötajatele. Pärast selle õigusakti vastuvõtmist saab selle fondi vahendeid kasutada ka majandus- ja finantssurutise tõttu toimunud koondamiste korral.

Selle fondi kaasfinantseerimise määr on 50%, mida võib 2011. aastaks tõsta 65%ni.

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondile kättesaadav maksimaalne aastane rahasumma on 500 miljonit eurot, mis on mõeldud inimeste aitamiseks tööotsinguil, erialase koolituse kursuste rahastamiseks või liikumistoetuste jaoks.

Loodan, et ka Rumeenia kasutab selle fondi raha, et aidata töö kaotanud inimesi.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) See Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi osaline täiustamine ei ole praeguses raskes kriisis piisav. Selles ei arvestata meie esitatud ettepanekuid suurendada ühenduse sissemakset töötutele eraldatavasse summasse 85%ni või fondi summa isegi kahekordistada, et aidata rohkem inimesi, kes võivad ettevõtete sulgemise ohvriks langeda. Seepärast otsustasime erapooletuks jääda.

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi täna vastuvõetud muudetud eeskirjade eesmärk on võimaldada fondil tulemuslikumalt sekkuda, pakkudes majandussurutise tõttu töötuks jäänud töötajate koolituse ja tööotsingute kaasfinantseerimist. Uued eeskirjad laiendavad fondi kohaldamisala ja sätestavad kaasfinantseerimismäära ajutise suurendamise 50%-lt 65%-le, et pakkuda finants- ja majandussurutise ajal fondist lisatuge. Ent rahalistes raksustes riikidel on fondist vähe abi, kuna nendepoolne kaasrahastamise määr on ikkagi kõrge.

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. – (PL) Praegune kriis on pretsedenditu. See on mõjutanud mitte ainult finantsvaldkonda, vaid ka majandust ja sotsiaalvaldkonda ning see on tabanud mitte ainult mitmeid liikmesriike, vaid kogu Euroopa Liitu ja maailma.

Euroopa Sotsiaaldemokraatliku Partei juhid võtsid vastu ühisdeklaratsiooni, milles kutsutakse riike üles koostama kõrgelennuline majanduse elavdamise kava, millega kaitsta tööhõivet ja vältida massilist töötust. Ainus viis majandust tõeliselt mõjutada on ergutada seda eelarve kaudu probleemile piisavas mahus ja kogu Euroopas kooskõlastatud viisil. Meie prioriteet, mis juhib meie kõiki ütlemisi ja tegemisi, on muuta töökohad turvaliseks ja võidelda töötusega, edendades samas ka mõistlikku ökoloogilist arengut.

Kui me ei võta Euroopas kriisiga võitlemiseks midagi uut ette, suureneb töötus 2010. aasta alguseks 25 miljonini ning avaliku sektori finantsolukord halveneb tunduvalt.

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond loodi 2006. aastal ja see tegutseb aastani 2013. Fondi eesmärk on pakkuda tuge üleilmastumise tõttu koondatud töötajatele. Fondi maksimaalne aastaeelarve on 500 miljonit eurot ja seda kasutatakse aktiivsete tööturumeetmete toetamiseks, nagu näiteks inimeste tööotsingute abistamiseks juurdeõppetoetuste ja liikumistoetuste näol.

Toetan mõtet, et sekkumiseks vajalikku koondamiste arvu tuleks vähendada (500-le).

– Raport: Eugenijus Maldeikis (A6-0261/2009)

  Laima Liucija Andrikienė (PPE-DE), kirjalikult. – (LT) Andsin oma poolthääle Eugenijus Maldeikise raportile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta anda ELi finantsabi energeetikaprojektidele.

Mul on hea meel, et tohutu enamus parlamendist (526 häälega) hääletas selle poolt ja toetas seda dokumenti.

Tahaksin taas kord rõhutada meie otsuse olulisust.

Nagu Läti, Eesti ja Poolagi, on minu kodumaa, Leedu, olnud poliitilises ja majanduslikus mõttes Euroopa Liidu liige viis aastat. Aga energia valdkonnas on see endiselt nagu saar, millel puuduvad teda ühenduse energiaturuga ühendavad sillad.

Tänase otsusega eraldas Euroopa Parlament 175 miljonit eurot Leedut Rootsiga ühendava energiasilla ehitamiseks.

Kui see projekt on ellu viidud, ühinevad meie piirkonna 2004. aastal ELi liikmeteks saanud riikide energiaturud Skandinaavia turgudega ja nii ka ELi turuga.

See on suurepärane projekt, hea algus ja tahaksin tänada kõiki kolleege, kes selle poolt hääletasid.

  Călin Cătălin Chiriţă (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Andsin oma poolthääle raportile ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse abikava majanduse elavdamiseks ühenduse finantsabi andmisega energeetikaprojektidele.

Euroopa majanduse elavdamise kava raames antakse kuni viie miljardi euro ulatuses investeeringuid energeetikaprojektidele, lairibainternetile ja maaelu arengu meetmetele. 3,98 miljardit eurot investeeritakse elektri-, maagaasi-, tuuleenergia- ning süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise infrastruktuuri. Euroopa Parlament toetab 1,02 miljardi euro eraldamist maaelu arengu projektidele.

Majanduse elavdamise kava kohaselt eraldatakse 200 miljonit eurot Kaspia mere piirkonnast ELi maagaasi toova gaasijuhtme Nabucco ehitamiseks. Rumeenia toetab seda projekti. Rumeeniale olulised punktid on majanduse elavdamise kavas eraldatavad vahendid Rumeenia ja Ungari ning Rumeenia ja Bulgaaria vaheliste gaasiühenduste ehitamise projektide jaoks (vastavalt 30 ja 10 miljonit eurot), samuti seadmete arendamiseks, millega gaasivarustuse lühiajalise katkemise korral gaasi liikumissuunda muuta (80 miljonit eurot).

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin energeetikaprojektidele finantsabi andmise kava poolt. Euroopa Parlamendi investeerimisalane ettepanek, mille aluseks on nõukoguga saavutatud kokkulepe, on rajatud kolmele sambale, milleks on gaasi- ja elektrivõrkude ühendamine, süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine ning meretuuleenergiaprojektid. Ettepanekus visandatakse finantsabi andmise kord ja meetodid, et stimuleerida investeerimist Euroopa integreeritud energiavõrgu loomisse, edendades samal ajal ühenduse poliitikat vähendada kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist.

Euroopa majanduse ergutamiseks on vaja kohest tegutsemist ning seetõttu on hädasti vaja meetmeid, mis tagavad piisava geograafilise tasakaalu ja kiire rakendamise. Portugalis on abikõlblikud gaasivõrkude ühendamise projektid (infrastruktuur ja seadmed) nagu ka elektrivõrgu Hispaaniaga ühendamise parandamise projektid.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Komisjoni tahe suurendada investeeringuid energiainfrastruktuuri on üks viimaseid näiteid Berlaymonti ametnikke nakatanud ülbuse pikas reas. Kavandatud investeeringud on nii laialdased kui ka kulukad ja vaja on veel tõendada, et kõikide nende investeeringutega tuleks tegeleda ELi tasandil. Aastateks 2009–2010 on kavandatud kuni 3,5 miljardi euroni ulatuvad investeeringud, mis peavad tulema liikmesriikide eelarvetest. Rootsi puhul tähendab see liikmetasude olulist suurenemist 1,4 miljardi lisakrooni võrra. See, et komisjon ei arva, et tal on olnud aega sellise laiahaardelise ettepaneku põhjalik mõjuhinnang läbi viia, on täiesti kohutav.

Euroopa Parlamendi raporti koostanud raportöör ei näi nende vastuväidete pärast eriti muret tundvat. Selle asemel pakutakse välja abi suurendamist 3,5 miljardilt eurolt peaaegu 4 miljardini!

Meie ülesanne püüelda vähem kuluka koostöö poole ELis ei luba meil nõustuda sellise maksumaksja rahaga kergemeelse ümberkäimisega. Sellegipoolest tuleb märkida, et on väga palju põhjusi süsinikdioksiidi eraldamise ja säilitamise tehnika täiustamise ja väljatöötamise viiside otsimise jätkamiseks. Hääletasime raporti kui terviku vastu.

  Anders Wijkman (PPE-DE), kirjalikult. − (SV) Ettepanek eraldada Euroopa majanduse elavdamise energeetikakava raames energiaprojektidele umbes 4 miljardit eurot on hea. Ent selle sisus keskendutakse liialt fossiilsetele kütustele. Lisaks ei toetata selles üldse energiakasutuse tõhusust parandavaid projekte. Alguses tegi komisjon ettepaneku eraldada 500 miljonit eurot säästlike linnade jaoks, aga see ettepanek võeti tagasi.

Säästlike linnade abi oleks võimaldanud ellu viia paljusid erinevaid projekte kaugkütte ja koostootmise arendamiseks ning elamute täiustamiseks. Sellised projektid oleksid kulutõhusad, vähendaksid heitmeid ja looksid uusi töökohti. Äärmiselt kahetsusväärne, et ei kasutata võimalust puhuda majandussurutise ajal selline meetmeliik taas elule.

– Raport: Othmar Karas (A6-0139/2009)

  Udo Bullmann (PSE), kirjalikult. − (DE) Euroopa Parlamendi liikmed fraktsioonist SPD ei olnud raportiga nõus kahel põhjusel:

Säilitamine laenude väärtpaberistamiseks on oluline ja õige vahend finantsasutuste kaasamiseks kõnealuste laenudega seotud äririskidesse. Ent selleks on vaja märgatavalt suuremat säilitamisprotsenti. Kolmepoolsetel läbirääkimistel kokkulepitud 5% ei vasta sellele nõudele. Euroopa Komisjon nõudis konsulteerimisprotsessis alguses 15% säilitamist, aga siis andis sektori survele alla ja pakkus välja 5%. Majandus- ja rahanduskomisjoni konservatiivid ja liberaalid tahtsid ka selle väikese osaluse äririskides finantsasutuste poolt tagatise esitamise kaudu tarbetuks kuulutada. Euroopa Parlamendi liikmed fraktsioonist SPD pooldavad palju suuremat säilitamisprotsenti ja rõhutavad seda nõuet ka kapitalinõuete direktiivi tulevastel reformimistel.

Teiseks on Karasi raportis esitatud põhikapitali määratlus vastuolus määruse konkurentsialase neutraalsusega. Selles on sätestatud, et tulevikus ei ole vaikiva kapitali sissemaksed enam täiel määral põhikapital, kuigi neid võib likviidsuse jaoks täiel määral kasutada. See avab Saksamaa avaliku sektori pankade vastase ebaausa konkurentsi tulva. Meie arvates on vaikiva kapitali sissemaksed tõendatud refinantseerimisvahend, mis on kooskõlas ELi õigusega. Kuna kolmepoolsete läbirääkimiste tulemuses ei arvestata meie esitatud selgitavaid muudatusettepanekuid, ei ole me raportiga nõus.

  Astrid Lulling (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Kiitus raportöörile usina töö eest nii teksti sisu kui ka järgnevate läbirääkimistega seoses. Praegune eriline olukord nõuab, et tegutseksime kiiresti ja kohaselt.

Olen nõus väärtpaberistamise valdkonnas välja pakutud tulemusega. Standardsete järelevalveasutuste kolleegiumide süstemaatiline sisseviimine on suur samm edasi.

Sügisest saati on raporti projekt pakkunud võimaluse ideega Euroopa detsentraliseeritud järelevalvesüsteemist. De Larosière fraktsiooni raport ja komisjoni 4. märtsi teatis on seda ideed kasulikult edasi arendanud. Mul on hea meel, et need ideed on saanud üldise heakskiidu.

Kohaldamisala kohta tuleb aga öelda üht asja. Selle asemel, et kasutada mõneti lihtsat piiriüleste pankade kriteeriumi, oleks ehk mõistlikum suunata see süsteemselt olulistele pankadele.

Viimased läheksid kohe uue pangandusameti alla. Teiste pankade üle teostaks järelevalvet kolleegium või ainult riigisiseste pankade puhul riiklik järelevalveasutus. Kriisijuhtimise otstarbel tuleks süsteemsetele pankadele kohaldada ELi tasandil ka finantsstabiilsuse meetmeid.

  Peter Skinner (PSE), kirjalikult. − Kiitus härra Karasile. See hääletus on suurepärane tulemus mitmel põhjusel.

Neist esimene on see, et see on pakett, mille pakkus välja ja mille üle pidas läbirääkimisi parlament. Olen sellistes läbirääkimistes osalenud ja tean kui rasked need on.

Teiseks sisu, see tähendab, et see õigusakt pakub brittidele ja ELi teistele kodanikele paremat kaitset.

Väärtpaberistamine oli viis, millega pangad levitasid omavahel nn mürgiseid vahendeid, jättes paljudesse era- ja avaliku sektori pankadesse tohutuid võlgu.

Laenu algse väljastaja vara 5% säilitamise idee, mis vaadatakse pärast mõju hindamist ja rahvusvahelisi muutusi läbi, on oluline.

Nn võimenduse vähendamine ja pankade õige kapitaliadekvaatsuse tagamine kaitseb pankade sellise käitumise eest, mis on viinud meid finantshukatuse äärele.

Härra Karas võib läbirääkimistel tehtud tööga rahul olla. Tean kui raske on parlamendil tekste täiustada, aga see esimese lugemise kokkulepe on mõistlik.

– Raport: Karsten Friedrich Hoppenstedt (A6-0246/2009)

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Kui kellelgi oleks mingeidki kahtlusi selle ettepaneku tegelikus eesmärgis, piisaks vaid sellest, kui tsiteerida täna vastuvõetud teksti seoses „siseturu tõrgeteta toimimist takistavate allesjäänud tõkete” kõrvaldamisega. Lisaks täpsustatakse artiklis 2, et „üldine eesmärk on parandada siseturu toimimiseks vajalikke tingimusi”.

Taas kord peab see olema vähemalt näidislik, et pärast niinimetatud Euroopa majanduse elavdamise kava ja väljakuulutatud Euroopa solidaarsuse läbikukkumist on esimene ja praeguseks ainus ettepanek luua ühenduse toetuskava suunatud finantsteenustele! Tundub peaaegu, et meil ei olegi praegu üks suurimaid kapitalismi kriise, kus töötus aina süveneb, tootmisvõime väheneb, ebavõrdsus kasvab ning töötajate ja üldise elanikkonna raskused suurenevad.

Meie esitatud muudatusettepanekud, nagu näiteks ühenduse eelarve suurendamine, ühenduse töötleva tööstuse sektori toetuskavade loomine ning töökohtade kaitsmine õiguste ja avalike teenustega, lükati tagasi. Aga kui tegu on finantsturu kaitsmisega ja „siseturu tõrgeteta toimimisega”, siis ühenduse vahenditest puudust ei ole. See on vastuvõetamatu. Seepärast hääletame vastu.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Meie, euroskeptikud, tahame alati ELi koostööd vähem kulukaks muuta. Maksumaksjate raha tuleb kasutada targalt. Eriti neil tormilistel aegadel peame oma ühiste vahenditega eriti hoolikad olema. Eelarve piiratus peab meile kui valitud esindajatele jääma juhtpõhimõtteks.

Aga antud raport viib meid täiesti teises suunas. Komisjoni esialgset rahastamisettepanekut peeti ebapiisavaks ning kohe tegid Euroopa Parlamendi suured fraktsioonid ettepaneku finantsjärelevalveasutuste jaoks mõeldud eraldisi kahekordistada. Mis alusel, võiksime küsida. Meil on üleilmne täielik finantskaos, milles on vaja üleilmseid rahvusvahelisi jõupingutusi.

Finantsinstitutsioonide järelevalve ELis ei ole praegu ELi ülesanne. Seda on oluline meeles pidama. Ent ettepanek annab aimu võimsa poliitilise eliidi püüdlustest. Ähmaste viidetega finantssurutisele ja selle kujutletavatele tagajärgedele järelevalve ja uurimise jaoks on see ei midagi muud kui jultunud püüe edendada ELi positsiooni. Meil muidugi ei ole muud valikut kui hääletada raporti ja alternatiivse resolutsiooni ettepaneku vastu.

– Raport: Janusz Wojciechowski (A6-0185/2009)

  Martin Callanan (PPE-DE), kirjalikult. − Kuigi pooldan väga loomade heaolu, kahtlen, kas peaks keelama sellised tavad nagu hülgetoodete import, tingimusel, et on võimalik tõendada, et loomade kannatused tapmisel on minimaalsed.

Sellegipoolest on tavasid, mis on väga murettekitavad, eeskätt teatud religioosse otstarbega rituaalse tapmise traditsioonid. Euroopa kultuurilist mitmekesisust arvestades on hakanud juurduma mõned sellised ELis loomade heaolu austamisele võõrad tavad. Seetõttu kannatavad loomad tarbetult.

Möönan, et mõnes usus on looma tapmise meetod äärmiselt oluline, et selle liha süüa tohiks. Ent loomade õiguste ja heaolu kultuur on Euroopas viimase 30 aasta jooksul raskelt tekkinud ning me ei tohiks tuua seda poliitilise korrektsuse altarile. Rituaalselt tapetavad loomad tuleb enne uimastada, et nad vähem piinleksid ja et edendada meile armsaid loomade heaoluga seotud väärtusi.

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. – (PT) Andsin oma poolthääle raportile loomade kaitse kohta surmamisel. Euroopa Liidus tapetakse igal aastal miljoneid loomi. Paljusid loomi koheldakse viisil, millega kaasneb tarbetu piin, ning seda mitte ainult kasvatamise ja transportimise ajal, vaid ka tapmise ehk surmamise ja sellega seotud tegevuste ajal. Loomade piinlemist tapamajades tuleb vältida, kaasa arvatud nende loomade piinlemist, kes on kasvatatud toiduks ja muudeks toodeteks.

Minu arvates on raport tasakaalus ja kooskõlas ühenduse loomade kaitsmise ja heaolu tagamise eesmärkidega. Olen nõus, et loomade suuremahuline tapmine peaks toimuma humanitaarnorme arvestades ja loomade kannatusi vähendades.

Seetõttu ei hääletanud ma selle muudatusettepaneku poolt, mis kaotaks keelu, et ei tohi kasutada veiste liikumise piiramiseks nende selilipööramist või mis tahes muud ebaloomulikku asendit kasutavaid süsteeme, sest minu arvates kahjustab see tava loomade heaolu.

  Filip Kaczmarek (PPE-DE), kirjalikult. – (PL) Daamid ja härrad, andsin oma poolthääle Wojciechowski raportile loomade kaitse kohta surmamisel. Paljud inimesed imestavad, kuidas on võimalik kaitsta loomi surmamisel. See võib kõlada paradoksaalselt, aga see on võimalik. Kõik, kes on looma tapnud või seda pealt näinud, teavad kui valus looma surm võib olla. Uue õigusakti koostamine selles valdkonnas vähendab loomade tarbetut piinlemist ja selleks ongi seda õigusakti vaja.

  Carl Lang (NI), kirjalikult. – (FR) Kinnitades, et loomi tuleb tappa tarbetute piinadeta, välja arvatud usuliste kombetalituste korral, näitab parlament üles silmakirjalikkust ja argust. Religioossed riitused tähendavad peamiselt rituaalset tapmist, mis toimub eelkõige moslemite Eid-al-Adha festivali ajal, kus sadadel tuhandetel lammastel kõrid läbi lõigatakse.

Sellise tava juriidiline tunnustamine on osa palju laiemast nähtusest – meie ühiskonna islamistumisest. Meie õigusaktid ja tavad on muutumas islami šariaadi õigust sisaldavaks. Prantsusmaal rahastab üha enam kohalikke omavalitsusi kaudselt mošeede ehitamist. Koolide menüüd koostatakse islami toitumisnõuetele sobivaks. Mõnes linnas, näites Lille’is, on ujulates ainult naistele mõeldud aegu. Kui härra Sarkozy siseministrina 2003. aastal Conseil français du culte musulman’i asutas, viis ta islami Prantsusmaa institutsioonidesse.

Et selline areng lõpetada, peame islamlikult korrektse tagasi lükkama, mitteeurooplaste sisserände ümber pöörama ja looma uue Euroopa, kõrgemate rahvuste Türgita Euroopa, kinnitades selle elanikkonna kristlikke ja humanistlikke väärtusi.

  Cristiana Muscardini (UEN), kirjalikult. − (IT) Härra president, daamid ja härrad, kahju, et Euroopa Parlament valis oma ametiaja lõpus sellise skisofreenilise lähenemise ja veel sellisel tundlikul teemal, sest on tõepoolest skisofreeniline ühelt poolt vaadata tulevikku isegi siis, kui sellega kaasneb vägivalda ja vägistamist õpetava tehnoloogia kasutuselevõtt, ning teiselt poolt minna tagasi minevikku, et naasta hõimuühiskonna riituste juurde ja anda järele neile, kes tahavad verevalamist ja ohvrite suuremaid tarbetuid kannatusi.

Oleme kindlalt vastu hõimuühiskonna tapatalgutele, milles ei arvestata liikmesriikide konsensust ja vaba valikut.

  Lydia Schenardi (NI), kirjalikult. – (FR) Kiidame heaks soovi vahetada välja 1993. aasta direktiiv nii, et kogu Euroopa Liidus paraneksid tapmistingimused ja et need standarditakse.

Samuti kiidame heaks põhimõtte, et loomi tuleb tappa ainult nii, et tagatud on kohene surm või surm pärast uimastamist, aga oleme täiesti vastu religioossete riituste jaoks erandite tegemisele.

Avalik arvamus on väga tundlik ja täiesti vastu tarbetutele valu tekitavatele tavadele. Miks siis taluda neid usu nimel, sõltumata sellest, kas loomad enne tapmist liikumisvõimetuks tehakse või mitte?

Sisse tuleb viia menetluste kontrolli sätestavad karmid õigusaktid, et võiks kindel olla, et loomad enne suremist uimastatakse ja nad ei tule taas teadvusele, aga veelgi parem oleks sellised tavad täielikult keelustada. Need on teisest ajastust ja neid võib õigusega barbaarseks nimetada.

  Kathy Sinnott (IND/DEM), kirjalikult. − Loomade kaitsmine julmuse eest on väga oluline kohustus. Ent mõned julmuse vältimise eesmärgil esitatud ettepanekud minu arvates hoopis suurendavad julmust.

Eelkõige viitan ettepanekule teostada igasugune tapmine ainult tapamajades. Põllumajandustootjad oleks sunnitud kõik, ka haiged ja vanad loomad veokitele laadima ja neid transportima, aga see tekitaks loomadele valu ja ängi.

Selle ettepanekuga kaasneb ka nakkushaiguste ja nakkuste oht. Mõnikord on parem haiguse levikut piirata looma talus tapmisega, kui seda tehakse humaanselt. Suulist selgitust ma ei esitanud.

– Raport: José Albino Silva Peneda (A6-0241/2009)

  Jan Andersson, Göran Färm, Anna Hedh, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. – (SV) Meie, Rootsi Sotsiaaldemokraadid, otsustasime anda oma poolthääle raportile (A6-0241/2009) uue sotsiaalmeetmete kava kohta. See on hea raport, milles on muu hulgas sätestatud, et majanduslikud vabadused ja konkurentsireeglid ei tohiks kunagi olla põhilistest sotsiaalsetest õigustest ülemad.

Aga raportis on ka nõuded miinimumpalgasüsteemi jaoks. Meie, sotsiaaldemokraadid, arvame, et kõigile peab olema tagatud korralik palk, millest on võimalik ära elada, ja me arvame, et EL peaks sellele kaasa aitama. See on eriti oluline, sest võimaldab meil tegeleda nn töötavate vaeste probleemiga. Selle üle, kuidas liikmesriigid seejärel otsustavad tagada oma kodanikele korraliku palga ja kas nad teevad seda seadusloomega või jätavad selle sotsiaalpartnerite otsustada kollektiivlepingutes, peavad endiselt otsustama liikmesriigid.

  Robert Atkins (PPE-DE), kirjalikult. − Konservatiivid toetavad Ühendkuningriigis miinimumpalga põhimõtet. Aga meie arvates tuleks sotsiaalkindlustusskeemide ja miinimumpalga üle otsustada riiklikul tasandil.

Seetõttu jäid konservatiivid selle raporti üle hääletamisel erapooletuks.

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. – (PT) Andsin Silva Peneda raportile uue sotsiaalmeetmete kava kohta oma poolthääle. Praeguses majandussurutises peab sotsiaalpoliitika käima majanduspoliitikaga käsikäes eesmärgiga elavdada Euroopa majandust. Euroopa sotsiaalsete mudelite ees on mitmeid probleeme, nimelt demograafilised muutused ja üleilmastumine, millele nad ei saa immuunseks jääda. Seetõttu on neid vaja kaugele ette mõeldes tänapäevasemaks muuta, säilitades samas nende algväärtused.

Euroopa sotsiaalpoliitika peab ambitsioonikas olema, eriti veel praeguse raske kriisi ajal. Ent minu arvates on komisjoni uus sotsiaalmeetmete kava väga ambitsioonitu, liiga hiljaks jäänud ja ei tule toime ülesannetega, mida esitab finants- ja majandussurutis. Tugevdada tuleb sotsiaal- ja tööhõivepoliitikat, et vältida töö kaotamist ja kaitsta eurooplasi sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse eest.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Selles raportis on palju vastuolusid. Kuigi sisuliselt rõhutatakse selles olemasolevaid neoliberaalse kapitalismi suuniseid, mida on küll siin-seal pehmendatud, aga muutumata jääb põhipoliitika, mis on praeguse majandus- ja sotsiaalkriisi põhjus. Juhtpõhimõte on sama mis alati. Kriisi kasutatakse nüüd selleks, et taas kord nn müüa rohkem sama asja retsepti: paindlikkust, siseturgu, avaliku ja erasektori partnerlust jne, pööramata tähelepanu sellele, et ELi poliitika on ka kriisi põhjuseks ja seda süvendanud.

Õigete mureavaldustega raportis ei käsitleta tuvastatud probleemide põhipõhjusi ega reageerita neile, eelkõige seoses majanduspoliitika, töökohtade turvalisuse, avalike teenuste liberaliseerimise ja erastamisega jne.

Puuduvad alternatiivsed vastused, eelkõige seoses riigi rolli tugevdamisega majanduses, strateegilistes sektorites ja kvaliteetsete avalike teenuste laiendamises või isegi suuremate palkade ja pensionide kaitsmises. Raportis siiski kaalutakse vajadust rikkuse õiglasema jaotamise järele, aga ei näidata viise selle saavutamiseks ega nõuta sellise poliitika peatamist, mis sotsiaalset ebavõrdsust suurendab.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Teie Euroopa saavutused sotsiaalvaldkonnas on kolisev läbikukkumine. Prantsusmaal avaldati äsja kohutavad arvnäitajad: vaesus on suurenenud kahe aastaga 15%, vaeste töötajate arv on suurenenud drastiliselt ning selle tulemusena on astmeliselt suurenenud selliste leibkondade arv, kes on suurtes võlgades ja kelle vahendid on pikka aega olnud igapäevaste elamiskulude katmiseks ebapiisavad. Veelgi enam, me oleme alles selle tõsise kriisi alguses.

Julgustate inimesi olema muutustele avatud, aga töötajate jaoks tähendavad muutused töö kaotamist ja kindlust, et nad uut tööd ei leia, ning seda kõike teie poliitika tõttu. Teie räägite sotsiaalsusest, aga Euroopa Kohus tambib töötajate õigused konkurentsi ja teenuste osutamise vabaduse nimel jalge alla. Te lisate paindlikkust, aga see on vaid eurosõna, mis tähendab ebakindlust. Teesklete isegi pööravat erilist tähelepanu naistele ja emadele, aga teie idiootlik soopoliitika kaotab nende erilised sotsiaalsed õigused, nagu õigused, mis neil olid Prantsusmaal pensioni ja öötöö valdkonnas.

Vaja ei ole mitte uut sotsiaalmeetmete kava, vaid teie perversse süsteemi põhjalikku muutmist.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Raportis nõutakse, et liikmesriigid peavad oma sotsiaalkindlustussüsteemid tänapäevasemaks muutma ja reformima, kehtestama miinimumpalga ja vaatama läbi koolide õppekavad. Lisaks peavad töötajad ettevõtte tuludest rohkem osa saama ning välja tuleb kuulutada Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta. Need on tavatult äärmuslikud näited sellest, kuidas EL kavatseb võtta üle riikide iseotsustamise.

Lisaks on raportis kaks viidet Lissaboni lepingule, mis ei ole ikka jõustunud. See on võimu ülbuse jultunud väljendus! See viitab sellele, et demokraatlik arutelu lepingu üle on vaid odava populaarsuse tagaajamine ja seda ei peeta tulemuse jaoks oluliseks.

Seetõttu hääletasime lõpphääletusel selle raporti vastu.

  Carl Schlyter (Verts/ALE), kirjalikult. − (SV) Üldkokkuvõttes on see väga hea raport, millel on palju häid külgi, aga kuna selles nõutakse korduvalt majanduskasvu ja et liikmesriigid kehtestaksid miinimumpalga koos juriidiliselt siduvate sotsiaalsete tingimustega, mis tähendaks tohutut võimu üleminekut ELile, jään hääletusel erapooletuks.

  Anja Weisgerber (PPE-DE), kirjalikult. − (DE) Euroopa sotsiaalsed mudelid on praeguses finantssurutises silmitsi suurte probleemidega.

Seetõttu on Saksamaa konservatiivide fraktsioon (CDU/CSU) sotsiaalse Euroopa poolt.

Sellepärast pooldame härra Silva Peneda raportit uue sotsiaalmeetmete kava kohta.

Samuti on meil hea meel selle üle, et töökohtade loomine ja edendamine on sel kriisiajal seatud prioriteediks, ning meie tahte üle jätkata hariduse ja koolitusega seotud meetmetega.

Euroopa peab looma sotsiaalse raamistiku ja kehtestama Euroopa tasemel standardid.

Kindlasti peame selles suhtes arvestama liimesriikide pädevustega.

Seetõttu oleme vastu üldisele nõudele kehtestada kõikides liikmesriikides miinimumpalk, nagi algselt raporti lõikes 14 kirjas oli.

Miinimumpalga kehtestamine on otsus, mis peab jääma ainult liikmesriikide endi otsustada.

Seetõttu on meil hea meel, et võeti vastu sellele lõikele esitatud suuline muudatusettepanek.

Tagada tuleb piisavad toetused, et iga inimene saaks elada väärikalt, aga liikmesriikidel on selle jaoks erinevad võimalused.

Sätestasime oma muudatusettepanekus selgelt, et lisaks miinimumpalgale, tuleb kaaluda ka kollektiivlepinguid ja üldiselt siduvaid lepinguid või riigi poolt kindlustatud miinimumsissetulekut.

Niimoodi võtame kohaselt arvesse subsidiaarsuse põhimõtet.

– Raport: Jean Lambert (A6-0263/2009)

  Jan Andersson, Göran Färm, Anna Hedh, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. – (SV) Meie, Rootsi Sotsiaaldemokraadid, otsustasime anda oma poolthääle raportile (A6-0263/2009) tööturult tõrjutud isikute aktiivse kaasamise kohta. See on hea raport, mis on eriti oluline praeguse majandussurutise ajal, kui on vaja aktiivseid tööturumeetmeid, et hoolitseda selle eest, et ühiskonna nõrgimad ei jääks alatiseks tööturult välja.

Ent raportis on ka nõuded miinimumpalgasüsteemi jaoks. Meie, sotsiaaldemokraadid, arvame, et kõigile peab olema tagatud korralik palk, millest on võimalik ära elada, ja me arvame, et EL peaks sellele kaasa aitama. See on eriti oluline, sest võimaldab meil tegeleda nn töötavate vaeste probleemiga. Selle üle, kuidas liikmesriigid seejärel otsustavad tagada oma kodanikele korraliku palga ja kas nad teevad seda seadusloomega või jätavad selle sotsiaalpartnerite otsustada kollektiivlepingutes, peavad endiselt otsustama liikmesriigid.

  Robert Atkins (PPE-DE), kirjalikult. − Briti konservatiivid toetavad suurt osa raportist ja sätteid, milles käsitletakse piisavat sissetulekuteotust, kaasavat tööturgu ja juurdepääsu kvaliteetteenustele. Samuti julgustame positiivset ja kaasavat lähenemist vaimsele tervisele, puuetele ja vanemate inimeste töötamisele, samuti karmi hoiakut inimkaubanduse vastu.

Aga konservatiivid ei toeta ELi diskrimineerimisdirektiivi mõtet. Lisaks ei saa konservatiivid toetada nõuet luua juriidiline raamistik võrdse kohtlemise jaoks tööl, et võidelda diskrimineerimise vastu tööl ja ametialal, ning luua ELi eesmärk miinimumsissetulekusüsteemide jaoks ja sissemaksetega asendustulusüsteemide jaoks, mis tagavad sissetulekutoetuse, mis on vähemalt 60% riiklikust mediaantulust. Neil põhjusil jäime erapooletuks. Need küsimused peaksid olema riikide pädevuses.

  Philip Bushill-Matthews (PPE-DE), kirjalikult. − Fraktsioon PPE-DE üldiselt toetab Jean Lamberti algse raporti mõtet. Aga parlamendikomisjonis lisas teine fraktsioon raportisse kõrvalisi punkte, mis ei jäänud mitte ainult väljapoole raporti kavandatud rakendusala, vaid olid ka teadaolevalt meie fraktsioonile vastuvõetamatud. Nad tegid seda meelega, alatutel parteipoliitilistel põhjustel, et meie seda raportit täiskogul toetada ei saaks. Seetõttu esitasime alternatiivse resolutsiooni, milles on tema raporti kõik need punktid, mida me toetame.

  Martin Callanan (PPE-DE), kirjalikult. − Raport tõstatab küsimuse, kuidas kaasata tööturule praegu sealt väljas olevaid inimesi? Vastus on täiesti ilmselge. Peame tööturule looma rohkem töökohti ja võimsust.

See, et EL üldse peab selle küsimuse endale esitama, näitab Brüsseli üht põhiprobleemi. Liiga palju tähelepanu pööratakse töökohtade kaitsmisele ja kaugeltki mitte piisavalt töökohtade loomisele. Selles, et nii palju eurooplasi on töötud, on süüdi peamiselt Euroopa sotsiaalne mudel. Euroopa sotsiaalne mudel teeb täpselt vastupidist sellele, mida see tegema peaks: see loob kahetasandilise tööturumajanduse, mis on kasulik töötajatele ja mis piirab töötute võimalust tööd leida. ELi lõputute õigusaktide sotsiaalne kulu on samuti suur ja see heidutab tööandjatel uusi töötajaid tööle võtmast. Nii palju siis ELi ülistatud kavast saada aastaks 2010 kõige konkurentsivõimelisemaks majanduseks maailmas!

Et töötutele töökohti luua, peab Euroopa majandus ja EL minema täiesti teises suunas. Briti konservatiivid tahavad seda suunamuutust kiirendada.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Selles raportis käsitletakse paljusid olulisi teemasid, millega peaksid põhimõtteliselt tegelema liikmesriigid, mitte EL. Näiteks nõuab Euroopa Parlament, et vaja on kasutusele võtta ELi eesmärgid miinimumsissetuleku tagatiste ja miinimumpalga jaoks. Lisaks on raportis viide Lissaboni lepingule, mis ei ole ikka jõustunud. Seetõttu hääletasime selle raporti vastu.