Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Arutelud
Kolmapäev, 6. mai 2009 - Strasbourg EÜT väljaanne

14. Infotund (küsimused nõukogule)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on infotund (B6­0231/2009).

Nõukogule on esitatud järgmised küsimused.

Nõukogu esindab siin Jan Kohout. Tahaksin kasutada võimalust ja väljendada heameelt täna Tšehhi senatis tehtud otsuse üle, mis annab meile suuri lootusi Lissaboni lepingu ratifitseerimiseks tulevikus.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Küsimus nr 1, mille esitas Manuel Medina Ortega (H-0205/09)

Teema: Euroopa kultuuriloomingu kaitse

Võttes arvesse, et piraatkoopiate järjest suurem üleküllus kahjustab Euroopa kultuuriloomingut, siis milliseid meetmeid pakub nõukogu välja tegeliku kaitse tagamiseks?

 
  
MPphoto
 

  Jan Kohout, nõukogu eesistuja. – Härra juhataja, tänan teid heade sõnade eest Tšehhi Vabariigi ja senati aadressil. Ka meie oleme väga rahul, et roheline tuli Lissaboni lepingule on nüüd palju eredam kui mõned tunnid tagasi.

Vastuseks esimesele küsimusele tahan öelda, et nõukogu jagab austatud parlamendiliikme väljendatud muret seoses vajadusega tegelda kaitstud tööde piraatluse probleemiga igakülgselt. Selle küsimuse on nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu seadnud oma poliitikas esmatähtsale kohale kõrvuti üldise püüdega kaitsta ja edendada Euroopa kunstnike uuendusi ja sellest tulenevalt Euroopa majanduse konkurentsivõimet.

Euroopa Parlament ja nõukogu on võtnud vastu direktiivi 2004/48/EÜ, millega on kehtestatud ühenduse raamistik intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta, ning praegu töötavad nad ettepanekuga võtta vastu direktiiv kriminaalmeetmete kohta, et kindlustada kõnealuste õiguste jõustamine.

Juba kehtiv õiguslik raamistik annab liikmesriikidele tugeva aluse intellektuaalomandi õiguste tõhusa kaitsega tegelemiseks, sealhulgas piraatlusega võitlemiseks. Lisaks osalevad Euroopa Ühendus ja liikmesriigid praegu läbirääkimistes näiteks võltsimisvastase kaubanduslepingu projekti üle, et muuta intellektuaalomandi õiguste kaitse rahvusvahelisel tasandil tõhusamaks.

25. septembril 2008 võttis nõukogu vastu resolutsiooni, millega on sätestatud konkreetsed liikmesriikide ja komisjoni poolt Euroopa üldise võltsimise ja piraatluse vastase kava alusel võetavad meetmed. Ühtlasi võttis nõukogu vastuseks komisjoni 2008. aasta jaanuari teatisele 2008. aasta novembris vastu hulga järeldusi Interneti-põhise loomingulise infosisu kohta ühtsel turul, toonitades muu hulgas vajadust edendada ja lihtsustada autoriõigusega kaitstud materjali seaduslikku pakkumist Interneti teel kui olulist viisi võidelda tõhusalt piraatluse vastu.

Tolli valdkonnas on nõukogu võtnud vastu määruse (EÜ) nr 1383/2003 teatavate intellektuaalomandi õiguste rikkumises kahtlustatavate kaupade suhtes võetava tollimeetme ja kõnealuseid õigusi rikkuvaks tunnistatud kaupade suhtes võetavate meetmete kohta. Selle määrusega on sätestatud tolli sekkumise tingimused juhul, kui kahtlustatakse, et kaupadega rikutakse intellektuaalomandi õigusi, ning ametiasutuste võetavad meetmed, kui leitakse, et kaubad on ebaseaduslikud.

Konkreetselt on ühendus sõlminud hulga tollikoostöölepinguid, hiljuti näiteks Hiinaga; nende eesmärk on parandada ja lihtsustada koostööd kolmandate riikide tolliga muu hulgas võltsitud ja piraatkauba vastu võitlemisel. Need lepingud on Euroopa Ühenduse ja partnerriikide tolli vahelise koostöö praktilised vahendid ja viisid. Lepinguid rakendatakse ja ajakohastatakse pidevalt nende alusel loodud ühiste tollikoostöö komiteede raames.

Mitmepoolsel tasandil aitab nõukogu aktiivselt kaasa Maailma Tolliorganisatsiooni egiidi all tehtavale tööle.

Lõpetuseks ütlen, et 16. märtsil 2009 võttis nõukogu vastu resolutsiooni, mis käsitleb Euroopa Liidu intellektuaalomandi õiguste rikkumisega võitlemise tollialast tegevuskava aastateks 2009–2012, astudes nii eelnimetatud 25. septembri 2008. aasta nõukogu resolutsioonist sammu edasi.

Nõukogu on valmis kaaluma igasuguseid edaspidiseid algatusi, mille eesmärk on tugevdada võitlust võltsimise ja piraatluse vastu, et kaitsta õiguste valdajaid veelgi ulatuslikumalt. Nõukogu hindab kõiki Euroopa Parlamendi samalaadseid ja sama eesmärgiga jõupingutusi.

 
  
MPphoto
 

  Manuel Medina Ortega (PSE). (ES) Suur tänu vastuse eest, lugupeetud nõukogu eesistuja. Usun, et tegelikult nõukogu mõistab probleemi, kuid ma ei anna selles asjas järele ja küsin teilt, nõukogu eesistuja, kas nõukogu teab, et praegu on Euroopa kultuuritegevus miinimumist väiksem.

Kultuuriloomingu kaitset käsitlev Euroopa Liidu õigus on arengumaa tasemel ja sellest tulenevalt langeb ka meie kultuuritegevus arengumaade tasemele. See on eriti ilmne audiovisuaalvaldkonnas, kus praegu toimub põhitegevus väljaspool Euroopat, peamiselt Ameerika Ühendriikides, sest see riik kaitseb kultuuriloomingut. Kui Euroopa ei kaitse kultuuriloomingut, siis meil seda ka ei ole. Kas nõukogu on teadlik vastutusest, mis tal praegu lasub?

 
  
MPphoto
 

  Paul Rübig (PPE-DE). – (DE) Minu küsimus on järgmine: täna hääletati siin parlamendis maha proua Trautmanni telekommunikatsiooni paketi kohta tehtud kompromissmuudatusettepanek. Niisiis tähendab see, et ta on andnud head võimalused president Sarkozy lahendusele „kolm lööki ja väljas”. Kuidas hindab eesistujariik Tšehhi tänast Euroopa Parlamendi hääletust seoses Internetis oma õigusi kaitsta soovivate Euroopa kunstnikega?

 
  
MPphoto
 

  Jan Kohout, nõukogu eesistuja. – (CS) Härra juhataja, tahaksin lihtsalt kinnitada austatud parlamendiliikmele, et nõukogu on täiesti teadlik, et selline tegevus on märkimisväärne ja kujutab endast tõelist ohtu eurooplaste ja Euroopa Liidu kultuurilisele rikkusele. Arvan, et seda on näha ka nende meetmete hulgast, mida nõukogu on võtnud viimastel kuudel ja aastatel, mil need küsimused on olnud esmatähtsad – ja need on jätkuvalt esmatähtsad –, kas või üldise Euroopa kava raames, mis näeb ette konkreetsed tegevuse eesmärgid, näiteks Euroopa võltsimis- ja piraatlusalase vaatluskeskuse loomise. Usun, et selle taustal tuleks märkida, et nõukogu mõistab oma vastutust, on teadlik probleemi tõsidusest ja on võtnud nõuks astuda selles küsimuses konkreetseid samme. Mis puudutab telekommunikatsiooni paketti, siis on nii eelmine eesistujariik kui ka meie eesistujariik selle valdkonna heaks palju energiat kulutanud. Me oleme pettunud, et kompromissi tervikuna, sealhulgas antud piraatlusvastast sätet, ei ole heaks kiidetud. Tahaksin väljendada lootust, et kokkulepitud telekommunikatsiooni pakett võetakse lõpuks pärast täiendavaid toiminguid vastu. Olen siiski pettunud, et austatud parlamendiliikme mainitud põhjustel ei võetud paketti vastu täna.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Küsimus nr 2, mille esitas Gay Mitchell (H-0207/09)

Teema: Kliimamuutused

Võttes arvesse Tšehhi presidendi Václav Klausi hästi teada olevat skeptilisust kliimamuutuse suhtes, siis kuidas tagab nõukogu valdava osa ELi liikmesriikide ja kodanike teaduslikult tõestatud inimtekkelist kliimamuutust pooldavate vaadete austamise, eriti seoses kliimamuutust käsitleva Kopenhaageni tippkohtumise ja tulevase Rootsi eesistumisaja ettevalmistamisega?

 
  
MPphoto
 

  Jan Kohout, nõukogu eesistuja. – Nõukogu täpsustas selle aasta märtsis ja Euroopa Ülemkogu kevadel veelgi uut rahvusvahelistel kliimamuutust käsitlevatel läbirääkimistel võetavat seisukohta, pidades silmas eelkõige Kopenhaageni konverentsi.

19. ja 20. märtsil 2009 toimunud kohtumisel rõhutas nõukogu oma veendumust, et majanduskriis ja selle ületamiseks võetud poliitilised meetmed annavad võimaluse viia läbi vajalikud majandusreformid ja samal ajal kiirendada reforme ohutu, jätkusuutliku, vähe süsinikdioksiidi tekitava ja ressursisäästlikuma majanduse suunas.

Märtsis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldustes märgiti, et Euroopa Liit kohustub jätkuvalt täitma juhtrolli ülemaailmse ja laiaulatusliku kliimakokkuleppe saavutamisel selle aasta detsembris Kopenhaagenis, eesmärgiga hoida kliimasoojenemine allpool 2 °C taset.

Selleks tuletas Euroopa Ülemkogu meelde ELi võetud kohustust vähendada kõnealuse kokkuleppe saavutamiseks omalt poolt heitkoguseid 30% võrra, eeldusel, et teised arenenud riigid kohustuvad heitkoguseid samaväärselt vähendama ning arenenumad arengumaad aitavad sellele oma kohustuste ja vastavate võimaluste kohaselt piisaval määral kaasa. Euroopa Ülemkogu arutab neid küsimusi veel oma juunikuisel kohtumisel.

 
  
MPphoto
 

  Avril Doyle (PPE-DE), küsimuse esitaja asendaja. – Tahan tänada eesistujariiki Tšehhit nõukogu juhtimise ja nende vaadete eest antud küsimuses.

Nagu ma varem juba ühelt teie kolleegilt küsisin, kas nüüd, mil läheneb käesoleva aasta detsembris Kopenhaagenis toimuv ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste kriitilise tähtsusega 15. konverents, saate te mulle kinnitada, et meil on olemas Tšehhi valitsuse innukas toetus piisavale ja igati õiglasele süsinikdioksiidi heitkoguste üleilmset vähendamist käsitlevale rahvusvahelisele lepingule?

Oma eesistumisaja algul olite tuntud kliimamuutuse skeptikud. Kas võite nüüd kinnitada, et olete meelt muutnud ja nõustute täielikult kliima- ja energiaalaste õigusaktide paketiga, mille Euroopa Parlament eelmise aasta detsembris suure häälteenamusega vastu võttis?

 
  
MPphoto
 

  Jan Kohout, nõukogu eesistuja. – (CS) Härra juhataja, vastuseks küsimusele tahan esiteks öelda, et meie ehk Tšehhi valitsus ja Tšehhi Vabariik ei ole kunagi olnud kliimamuutuse suhtes skeptilised. Ma arvan, et see, mida ma ütlesin oma kõnes teatavate märtsikuu Euroopa Ülemkogu kohtumisel vastu võetud järelduste ja teatavate varasematel Euroopa Ülemkogu kohtumistel, kus Tšehhi valitsus on osalenud, vastu võetud meetmete kohta, samuti valitsuse nõustumise kohta nimetatud järeldustega, ei näita mingil juhul, et ametist lahkuv või reedel ametisse astuv valitsus oleks oma arvamust selles küsimuses kuidagi muutnud. Selles mõttes võime öelda, et jätkame kursil, mille võtsid või mille kujundasid eelmised nõukogu koosseisud, ja meie eesmärk on, et kõikidest kaasnevatest probleemidest ja raskustest hoolimata teeks EL tulevasel juunikuisel ELi tippkohtumisel kõik endast oleneva Euroopa Ülemkogu volituste ja Kopenhaageni läbirääkimiste raamistiku ettevalmistustega edasiliikumiseks. Loen küsimusest välja vihje Tšehhi presidendile, kuid võin teile kindlalt ja ausalt kinnitada, et kaks päeva tagasi toimus Prahas tippkohtumine Jaapaniga, mida juhatas ELi nimel president Klaus, ning kui te nägite seal midagi, mis ei vastanud ELi ühtsele seisukohale kliima küsimuses, siis palun andke sellest mulle teada, kuigi ma tean, et midagi sellist ei esinenud. Selles valguses vaadatuna on need mureküsimused arusaadavad, kuid põhimõtteliselt tervikuna mitte täiesti õigustatud, ja ma loodan, et mul õnnestus murepilved hajutada.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Küsimus nr 3, mille esitas Avril Doyle (H-0210/09)

Teema: Lissaboni leping ja Tšehhi eesistumine

Palun, kas nõukogu võiks kommenteerida võimalikku ajakava Lissaboni lepingu ratifitseerimiseks Tšehhi Vabariigi poolt?

 
  
MPphoto
 

  Jan Kohout, nõukogu eesistuja. – (CS) Härra juhataja, minu tänast kõnet sisse juhatades tegite te avalduse, milles õnnitlesite Tšehhi Vabariiki selle puhul, et Tšehhi senat kiitis täna Lissaboni lepingu selge häälteenamusega heaks. Usun, et hetkel on see parim vastus antud küsimusele.

 
  
MPphoto
 

  Avril Doyle (PPE-DE). - Tänan Tšehhi ministrit ja edastan tema kaudu ka õnnitlused Tšehhi senati juhile ja kõikidele liikmetele. Nüüd on nii ülem- kui ka alamkoda ratifitseerimise poolt hääletanud.

Võite vaadata mind kui Iirimaad esindavat parlamendiliiget ja küsida, kas pada sõimab katelt. Meil Iirimaal on töö veel tegemata. Ka poolakatel ja sakslastel on asju vaja pisut korrastada.

Kuid kas ma võin teid paluda, et ütleksite, kas ja millal on tõenäoline, et president Klaus arvestab ülem- ja alamkoja soovidega ja kiidab heaks lepingu täieliku ratifitseerimise või kui soovite, kirjutab sellele alla? Veel kord aitäh teile. Mul on teie senatis täna saavutatud tulemuste üle hea meel.

 
  
MPphoto
 

  Paul Rübig (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, õnnitlen eesistujariiki Tšehhit senati otsuse puhul. Sellele vaatamata pean ütlema, et meie siin Euroopas oleme loomulikult rahulolematud Euroopa Liidu institutsioonide vahelise koostööga mitmes valdkonnas ja seetõttu oleme viimase kaheksa kuu jooksul pidanud läbirääkimisi reformilepingu üle. Kas oleks ehk võimalik viia Tšehhis läbi arutelu selle üle, mis neile tegelikult selle lepingu juures muret valmistab ja milliseid variante võib president Klaus eurooplastele pakkuda selleks, et summutada praegust rahulolematust, millele ta tõesti kõvahäälselt tähelepanu juhib, ja milliseid lahendusi ta näeb? Praegu on teada vaid see, et ta tahab reformi ära hoida, kuid ei esita ühtki positiivset ettepanekut.

 
  
MPphoto
 

  Bernd Posselt (PPE-DE). - (DE) Härra juhataja, arvestades, et president Klaus on oma riigi mainet puhtast isekusest kahjustanud, tahaksin ka mina eesistujariiki Tšehhit kiita ja öelda, et nende eesistumine oli esmaklassiline. Mul on hea meel, et see lõppes lepingu ratifitseerimisega parlamendis.

 
  
MPphoto
 

  Jan Kohout, nõukogu eesistuja. – (CS) Härra juhataja, tahaksin teid tänada tunnustavate sõnade ja õnnitluste eest Lissaboni lepingu heakskiitmise puhul meie senatis. President Klausil on oma vaated ja meie Tšehhis austame tema arvamusi, mis on osa demokraatlikust arvamuste paljususest. Mis puudutab arutelu Lissaboni lepingu üle, siis see osutus väga pingeliseks ja just seetõttu ei kiitnud senat Lissaboni lepingut heaks enne kui alles nüüd, pärast pikka teemakohast mõttevahetust. Suur osa, s.o 54 senati liiget 80 kohalolnust, hääletas lepingu poolt, sealhulgas kodanike demokraatlikku parteisse ODS (parteisse, mille president Klaus kunagi asutas) kuuluvad senati liikmed, mis näitab, et Tšehhis valitseb eurorealism, väga tugevalt tunnetatakse kaasvastutust Euroopa ja ELi eest ning tahetakse jätkata Euroopa lõimumist ja selles aktiivselt osaleda. Põhiseadusega sätestatud Tšehhi parlamendi mõlema koja heakskiit on tegelikult ratifitseerimise eeltingimus, millele järgneb lepingu allkirjastamine presidendi poolt. Selleks ei näe põhiseadus ette mingeid tähtaegu ja ma ei tahaks praegu ennustada kuupäeva, mil president on lepingule alla kirjutanud. Praegune olukord on isegi meie jaoks Tšehhis üsna uus. Meie kaelast on langenud suur koorem ja loomulikult oleme ülirõõmsad. Kindlasti korraldame edasisi nõupidamisi ja kõnelusi, mille eesmärk on ratifitseerimine võimalikult lühikese aja jooksul lõpule viia.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Küsimus nr 4, mille esitas Bernd Posselt (H-0213/09)

Teema: Horvaatia, Makedoonia ja Kagu-Euroopa

Kui tõenäoliseks peab nõukogu võimalust viia lõpule Horvaatiaga peetavad ühinemisläbirääkimised ja määrata Makedooniale läbirääkimiste alustamise tähtaeg enne käesoleva aasta lõppu ning täpsustada Kagu-Euroopa riikide, sealhulgas Horvaatia ja Makedoonia vahel asuva Kosovo jaoks ELiga ühinemise väljavaateid?

 
  
MPphoto
 

  Jan Kohout, nõukogu eesistuja. – Härra juhataja, läbirääkimised Horvaatiaga on jõudnud olulisse ja nõudlikku etappi. Alates läbirääkimiste algusest on avatud 22 peatükki, millest seitse on esialgu suletud. Läbirääkimiste lõppu ei saa ennustada. Nagu teate, sõltub läbirääkimiste edenemine peamiselt Horvaatia-poolsetest ühinemise ettevalmistamiseks tehtavatest edusammudest, alg- ja lõppeesmärkidega tegelemisest ning läbirääkimiste raamistikuga sätestatud nõuete, samuti stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingust tulenevate Horvaatia kohustuste täitmisest.

Et valmistada ette edasine lõimumine Euroopa Liiduga, on oluline ka muudetud ühinemispartnerluse rakendamine. Kooskõlas läbirääkimiste raamistikuga on jätkuvalt väga oluline igakülgne koostöö endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga, sealhulgas juurdepääsu võimaldamine dokumentidele. Sellega seoses väärib meenutamist nõukogu korduv kinnitus, et vastavalt läbirääkimiste raamistikule ja ühinemispartnerlusele tuleb jätkata jõupingutusi heanaaberlike suhete nimel – eelkõige tuleb teha tööd, et leida lahendused naaberriikidega tekkinud kahepoolsetele küsimustele, eriti piiriküsimustele.

Eesistujariigil on kahju, et piiriküsimus Sloveeniaga mõjutab Horvaatia ühinemisläbirääkimiste tempot ja kohapealne edasiminek ei vasta varem täheldatud edasiminekule. Nagu teada, on eesistujariik koos eelmise ja tulevase eesistujariigi ning komisjoniga teinud märkimisväärseid jõupingutusi, et selles küsimuses edu saavutamist kergendada. Lisaks korraldas üldasjade ja välissuhete nõukogu aprillis kasuliku arutelu olukorra analüüsimiseks.

Mis puudutab endist Jugoslaavia Makedoonia Vabariiki, tahan tuletada meelde 2005. aasta detsembri Euroopa Ülemkogu otsust anda sellele riigile kandidaatriigi staatus, võttes arvesse eelkõige stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi nõudeid, liikmesuse kriteeriume ja partnerluse eesmärkide järgimist, olulist edu Ohridi raamlepinguga seotud õigusraamistiku täitmisel, samuti riigi saavutusi stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu, sealhulgas selle kaubandussätete rakendamisel alates 2001. aastast.

2008. aasta juunis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu arvates muutuvad endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi edasised sammud ELi poole liikumisel võimalikuks siis, kui on täidetud 2005. aasta detsembri Euroopa Ülemkogu järeldustes sätestatud tingimused, Kopenhaageni poliitilised kriteeriumid ja ühinemispartnerluse veel täitmata peaeesmärgid. Endiselt on oluline säilitada heanaaberlikke suhteid, sealhulgas saavutada läbi räägitud ja vastastikku vastuvõetav lahendus põhiküsimuses. Otsustava tähtsusega on vabade ja õiglaste valimiste korraldamine. OSCE / OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) valimiste vaatlemise missiooni esialgse hinnangu kohaselt olid 22. märtsil ja 5. aprillil toimunud valimised korraldatud põhjalikult ja vastasid suuremale osale rahvusvahelistele kohustustele ja normidele.

See on riigi jaoks tähtis samm demokraatia poole. Me õhutame uue presidendi ja valitsuse püüdeid saavutada riigi areng kõigi kodanike hüvanguks ning julgustame valitsust keskenduma reformidele, näiteks õigusriigi põhimõtete tugevdamisele, majanduse arendamisele ning korruptsiooni- ja organiseeritud kuritegevuse vastasele võitlusele.

Mis puudutab teisi Lääne-Balkani riike, siis nemad on viimaste aastate jooksul teinud väga märkimisväärseid edusamme ELi liikmesuse saavutamiseks, kuid need sammud on olnud ebaühtlased ja endiselt on seal suuri probleeme. Nõukogu on valmis toetama nende probleemide lahendamiseks tehtavaid jõupingutusi eelkõige stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingute rakendamise ja olulise finantsabi andmise kaudu. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsess jääb Lääne-Balkani riikidele üldiseks raamistikuks ELi liikmeks saamisel. Majandusliku ja poliitilise reformi kindla arengu ning vajalike tingimuste ja nõuete täitmise korral peaksid Lääne-Balkani järelejäänud võimalikud kandidaadid saama endi võimete kohaselt kandidaatriigi staatuse, mille lõppeesmärk on ELi liikmesus.

2008. aasta detsembris esitas liitumistaotluse Montenegro. Käesoleva aasta 23. aprillil palus nõukogu komisjonil koostada selle taotluse kohta oma arvamus, et nõukogu saaks teha edasisi otsuseid. 28. aprillil taotles ELi liikmeks saamist Albaania. Taotlusi võib edaspidi tulla ka teistelt riikidelt.

Nõukogu tuletab meelde Euroopa Liidu valmisolekut aidata kaasa Kosovo majanduslikule ja poliitilisele arengule, nii et pakub talle ühemõtteliselt ELi liikmeks saamise võimalust, arvestades kõnealuse piirkonna ELi liikmeks saamise väljavaateid. Nõukogul on hea meel, et komisjon kavatseb 2009. aasta sügisel esitleda uuringut, milles analüüsitakse Kosovo poliitilise ja sotsiaal-majandusliku arengu edendamise viise. Nõukogu on võtnud eesmärgiks tugevdada inimestevahelisi kontakte, näiteks kaotada viisanõuded, kui on täidetud viisavabaduskavades määratud tingimused, ning edendada veelgi üliõpilaste ja noorte spetsialistide vahetust.

Koos omavastutuse põhimõtte tugevdamisega rõhutab Euroopa Liit Lääne-Balkani riikide piirkondliku koostöö ja heanaaberlike suhete tähtsust. Piirkondlik koostöö ja Euroopa tegevuskava on omavahel seotud. Mida tihedam on Lääne-Balkani riikide omavaheline koostöö, seda suuremal määral lõimuvad nad Euroopa struktuuridega. Selle põhjuseks on, et piirkondlik koostöö soodustab piirkonnas ühiste arusaamade tekkimist ja aitab leida lahendusi küsimustele, mis puudutavad ühishuvisid, näiteks energeetikavaldkondi, transporti, kaubandust, organiseeritud kuritegevuse ja korruptsioonivastast võitlust, pagulaste tagasipöördumist ja piirikontrolli.

 
  
MPphoto
 

  Bernd Posselt (PPE-DE). - (DE) Suur tänu väga hea ja põhjaliku vastuse eest.

Mul on kolm väga lühikest lisaküsimust.

Esiteks – kas teie arvates on mõeldav, et eesistujariik Tšehhi avab Horvaatiaga uue läbirääkimiste peatüki?

Teiseks – kas ütlete Makedooniale sellel aastal konkreetse kuupäeva?

Kolmandaks – milline on viisapiirangute leevendamise ajakava?

 
  
MPphoto
 

  Jan Kohout, nõukogu eesistuja. – (CS) Härra juhataja, mis puutub esimesse, läbirääkimiste jätkumise kohta esitatud küsimusse, siis nagu ma oma avakõnes enne juba mainisin, puudutas üks üldasjade ja välissuhete nõukogu eelmise koosoleku päevakorrapunkte just nimetatud teemat. Usume kindlalt, et veel praegusel eesistumisajal liigutakse antud küsimuses edasi ja saavutatakse kokkulepe, mis võimaldab sulgeda selleks valmis olevad läbirääkimiste peatükid. Algusest peale on selles olukorras edasimineku saavutamine olnud meie eesistumise üks peamisi eesmärke. Lahendus on kujunemas ning me loodame, et see on vastuvõetav kõikidele asjaosalistele ja võimaldab läbirääkimistel edeneda.

Seoses endist Jugoslaavia Makedoonia Vabariiki puudutava küsimusega tuleb märkida, et praegu ei ole plaanis meie eesistumisajal kuupäeva või muid üksikasju kindlaks määrata. Me ei kavanda viisanõuete kaotamist käesoleva aasta esimesel poolel, kuid usume, et selle aasta lõpul või järgmise aasta algul võivad mitmete tingimuste täitmisele lähedal olevate või need juba täitnud Lääne-Balkani riikide kodanikud reisida mõnest Lääne-Balkani riigist viisavabalt Euroopa Liitu. Siin on mitmel korral rõhutatud, et üks meie eesistumise esmatähtsaid eesmärke on lähendada Lääne-Balkani riike ja Euroopa Liitu. Me oleme selle eesmärgi nimel teinud märkimisväärseid jõupingutusi ja tahame järelejäänud kahe kuu jooksul teha selle saavutamiseks sama suuri, kui mitte veel suuremaid jõupingutusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Küsimus nr 5, mille esitas Claude Moraes (H-0215/09)

Teema: Kõige kaitsetumas olukorras olevate inimeste kaitsmine majanduskriisi eest

Oma 19. ja 20. märtsil toimunud kohtumise järeldustes ütles Euroopa Ülemkogu, et praeguse majanduskriisi sotsiaalse mõjuga võitlemisel tuleks erilist tähelepanu „pöörata kõige haavatavamatele elanikkonna rühmadele ja sotsiaalset tõrjutust põhjustavatele uutele ohtudele”.

Kuidas keskendub nõukogu kõige kaitsetumas olukorras olevate inimeste, näiteks sisserändajate, vanurite, riiki elama asunud rahvusvähemuste, puuetega inimeste ja kodutute kaitsmisele ühiskonnast eemale tõrjumise eest?

 
  
MPphoto
 

  Jan Kohout, nõukogu eesistuja. – Nagu austatud parlamendiliige väga hästi ütles, rõhutatakse 19. ja 20. märtsil kokku tulnud Euroopa Ülemkogule esitatud sotsiaalset kaitset ja kaasatust käsitlevas ühisaruandes vajadust asjakohase sotsiaalpoliitika järele – mitte üksnes selleks, et leevendada ebasoodsat sotsiaalset mõju kõige kaitsetumas olukorras olevatele inimestele, vaid ka selleks, et pehmendada kriisi mõju majandusele tervikuna.

See tähendab vajaduse korral hüvitiste korrigeerimist, et tagada nende saajatele piisav toetus. Eelkõige tuleb rakendada laiaulatuslikke aktiivse kaasamise strateegiaid, mis ühendavad ja tasakaalustavad meetmeid, mille eesmärk on tagada osalust soodustav tööturg, juurdepääs kvaliteetsetele teenustele ja piisav miinimumsissetulek.

Tagant tuleb tõugata liikmesriikide püüdeid viia ellu kõikehõlmavaid laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastaseid strateegiaid, sealhulgas tagada kõigile kättesaadav, taskukohane ja kvaliteetne lastehoid.

Püsivat tööd tuleb teha selleks, et võidelda kodutuse kui eriti tõsise tõrjutuse vormi vastu, edendada sisserändajate sotsiaalset kaasatust ning pöörata tähelepanu näiteks romide paljudele probleemidele ja nende kaitsetusele sotsiaalse tõrjutuse ees.

Ühtlasi tuleb olla valvas, sest esile võivad kerkida nii uued riskirühmad, sealhulgas noored töötajad ja tööturule sisenejad, kui ka uued ohud.

Eakate inimeste, rahvusvähemuste ja puuetega inimeste erilise olukorra kohta on nõukogu juba vastu võtnud õigusaktid, mille eesmärk on kaitsta neid ja teisi kaitsetuid elanikkonnarühmi diskrimineerimise eest. Nõukogu direktiiviga 2000/78/EÜ on kehtestatud üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel ning keelatud töö andmisel või kutsealale pääsu võimaldamisel diskrimineerimine usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Nõukogu direktiiviga 2000/43/EÜ rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust väga paljudes valdkondades, sealhulgas töö saamisel, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisel, kutseõppes, sotsiaalkindlustuses, hariduses ning seoses kaupade ja teenuste, sealhulgas eluasemete kättesaadavusega.

Lisaks analüüsib nõukogu praegu komisjoni uut ettepanekut, mille eesmärk on laiendada kaitset diskrimineerimise eest veelgi. Ettepanekuga võtta vastu nõukogu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest, laiendataks kaitset usutunnistusel või veendumusel, puudel, vanusel või seksuaalsel sättumusel põhineva diskrimineerimise eest ka mujale peale tööhõive valdkonna. 2. aprillil 2009 hääletas Euroopa Parlament nõuandemenetluses komisjoni ettepaneku poolt ja arutelud direktiivi eelnõu üle on nõukogus praegu pooleli.

Lubage mul tuletada meelde ka seda, et eelmisel kevadel jõudsid nõukogu ja Euroopa Parlament esimesel lugemisel kokkuleppele komisjoni ettepanekus kuulutada 2010. aasta vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse Euroopa aastaks. Tol ajal oskasid vähesed meist arvata saabuva majanduskriisi ulatust. Kuid tagasi vaadates on selge, et komisjonil, nõukogul ja Euroopa Parlamendil oli vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse probleemidele keskendumisel täielik õigus.

Viimaseks analüüsib nõukogu praegu ka hulka eesistujariigi Tšehhi esitatud järelduste kavandeid, mis käsitlevad üle 50aastaste naiste ja meeste võrdseid võimalusi. Eeldatavasti võtab nõukogu need järeldused vastu juunis. Ka see kinnitab järjekordselt nõukogu pühendumust eesmärgile tagada meie eakamatele kodanikele võimalus elada aktiivset elu ja vananeda väärikalt.

Praeguse ELi eesistujariigi töö raames toimus selle aasta aprillis Prahas sotsiaalteenuste teemaline konverents „Sotsiaalteenused – vahend tööjõu rakendamiseks ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks”. Konverentsil rõhutati sotsiaalteenuste tähtsust sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate ja tööturult kõrvale jäänud inimeste aktiivsel kaasamisel.

Sotsiaalteenuste valdkond saab majanduslike ja demograafiliste muutuste tõttu ühelt poolt oluliseks uusi töövõimalusi pakkuvaks valdkonnaks, eelkõige naiste ja eakamate töötajate jaoks, ja teiselt poolt aitab see sotsiaalteenuste kasutajatel endil oma töökohta säilitada.

Konverentsil tutvustati põhilisi lähtekohti sotsiaalteenuste ühiskondlikku rolli käsitlevate üleeuroopaliste arutelude edendamiseks. Kuigi sotsiaalteenuste osutamise viisid, pädevuse jagamine ja rahastamise jätkusuutlikkuse käsitus on ELi liikmesriikides erinevad, olid konverentsil kõnelejad sotsiaalteenuste rolli ja eesmärkide suhtes paljuski siiski ühel meelel.

Konverentsi järeldustes, mida täpsustatakse veelgi ja mis räägitakse seejärel läbi, et tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu saaks need juunis vastu võtta, rõhutatakse sotsiaalteenuseid kui olulist sotsiaalpoliitika teostamise vahendit.

Toonitatakse ka vajadust tõlgendada ja osutada sotsiaalteenuseid ühtsel viisil ning võtta arvesse klientide individuaalseid vajadusi. Mainitakse ametiasutuste tähtsat rolli sotsiaalteenuste kvaliteedi, kättesaadavuse ja jätkusuutlikkuse tagamisel ning märgitakse, et sotsiaalteenustesse investeerimine tasub eriti praegusel finants- ja majanduskriisi ajal ennast ära ning võib tugevdada kasvupotentsiaali ja majanduslikku ja ühiskondlikku ühtekuuluvust. Juhitakse tähelepanu mitteametliku hoolekande tähtsusele, kusjuures niinimetatud jagatud hoolekanne, mis ühendab nii ametlikku kui ka mitteametlikku hoolekannet, paistab olevat optimaalne ja tõhusaim viis.

Konverentsi järeldustes mainitakse elukestva õppe ja suutlikkuse suurendamise süsteemi edendamise tähtsust teenuste kvaliteedi kindlustamisel. Viimasena, kuid mitte vähem tähtsana rõhutatakse sotsiaalteenuste kasutajate õiguste, väärikuse ja erivajaduste kaitset.

 
  
MPphoto
 

  Emine Bozkurt (PSE), küsimuse esitaja asendaja. (NL) Härra juhataja, suur tänu eesistujariigile Tšehhile mu küsimusele vastamise eest. Mul oli hea meel kuulda, et vastustes küsimustele, mis esitati kõige kaitsetumas olukorras olevate inimeste kasvava vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kohta, seadsite te tähtsale kohale diskrimineerimisvastase direktiivi laiendamise kaupadele ja teenustele. Lubage mul teile öelda, kui väga ma seda hindan.

Mina küsin teilt: kas see tähendab ka seda, et eesistujariik Tšehhi toetab täielikult dokumenti, mille Euroopa Parlament aprillis heaks kiitis, ning milliseid praktilisi samme olete teie nõukogu eesistujana astunud, tagamaks, et liikmesriigid ja nõukogu võtavad ka kõnealuse direktiivi vastu esimesel võimalusel? Tänan teid.

 
  
MPphoto
 

  Justas Vincas Paleckis (PSE).(LT) Ka mina tahan teid tänada põhjaliku vastuse eest. Sotsiaalse tõrjutuse küsimus on väga laialdane ja eripalgeline, sest minu arvates on paljudel inimestel praegu küsimus lausa ellujäämises. Kas nõukogu on valmis suurendama toiduabi? Ka toiduabi on praegusel kriisiajal väga tähtis ja mulle tundub, et meil tuleks sellele suuremat tähelepanu pöörata.

 
  
MPphoto
 

  Jan Kohout, nõukogu eesistuja. – (CS) Tänan teid, et kiitsite minu enne antud vastust ja minu püüdeid anda esitatud küsimuse kohta tõesti ammendav selgitus. Tuleb öelda, et praegu ei ole mul võimalik lisaküsimusele täiesti selgelt vastata. Kuid samuti tuleks märkida, et kõik sotsiaalse tõrjutusega ja vaesusevastase võitlusega seotud küsimused on praegusel kriisiajal mõistagi päevakorras ja nõukogu töörühmad arutavad neid, sealhulgas teie mainitud direktiivi, põhjalikult. Mis puudutab toiduabi, siis võib-olla ma ei saanud küsimuse mõttest aru, aga nõukogus oleme rääkinud toiduabi andmisest peamiselt arengumaadele ehk teisisõnu riikidele, mida majandus-, finants- ja eelmine toidukriis on kõige rängemalt mõjutanud. Euroopa Liidu olukorraga seoses ei ole seda teemat käsitletud. Siiski oleme teadlikud Euroopa Liidu vastutusest nende ees, kes on kõige halvemas seisus, või nende ees, kes vajavad praeguses olukorras palju suuremat abi, ning see valdkond on samuti arengukoostöö valdkonnaga tegelevate ministrite kohtumise päevakorras.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Küsimus nr 6, mille esitas Marie Panayotopoulos-Cassiotou (H-0217/09)

Teema: Euroopa tööhõiveleping

Mida arvab nõukogu ettepanekust võtta vastu Euroopa tööhõiveleping, millest võib saada oluline vahend sotsiaalse ühtekuuluvuse säilitamisel ning üleilmse kriisi käes vaevleva ELi majanduskasvu ja majanduse taastamise edendamisel?

 
  
MPphoto
 

  Jan Kohout, nõukogu eesistuja. – Nõukogu ei ole saanud komisjonilt ettepanekut Euroopa sotsiaalmaksu kohta. Seetõttu ei saa nõukogu vastata konkreetsetele küsimustele, mida austatud parlamendiliige on sel teemal tõstatanud. Kuid nõukogu jagab austatud parlamendiliikme küsimuses väljendatud muret ja leiab, et sotsiaalse ühtekuuluvuse säilitamine ning üleilmse kriisi käes vaevleva Euroopa Liidu majanduskasvu ja majanduse taastamise edendamine on tähtis.

Selle raames tahab eesistujariik meelde tuletada, et esmajärjekorras vastutavad tööhõivepoliitika kujundamise ja elluviimise eest endiselt liikmesriigid. Nõukogu pöörab nende tööhõivepoliitikale siiski erilist tähelepanu, iseäranis nüüd, mil Euroopa seisab silmitsi finants- ja majanduskriisiga ning võtab kooskõlas EÜ asutamislepinguga varsti vastu uued tööhõive suunised.

Siinkohal tahab eesistujariik meelde tuletada, et eelmise aasta detsembris tegi Euroopa Ülemkogu otsuse üldise Euroopa majanduse elavdamise kava kohta, et juhtida tähelepanu muu hulgas finantskriisist tulenevatele tööhõiveprobleemidele. Kava sisaldab viivitamata võetavaid eelarvemeetmeid 200 miljardi euro suuruses summas, mis koosneb ühelt poolt 30 miljardist eurost ühenduse vahenditest ja teiselt poolt riiklikest vahenditest, mis hõlmavad 170 miljardit eurot.

Euroopa Ülemkogu pooldas ka mõtet, et Euroopa Sotsiaalfond peaks kiire tegutsemisega toetama tööhõivet eeskätt kõige kaitsetumas olukorras olevate elanikkonnarühmade heaks; selleks peaks ta toetama näiteks turvalise paindlikkuse poliitikat ja uuele töökohale siirdumisele eelnevat aega kergendavaid meetmeid ning andma liikmesriikidele vajaduse korral võimaluse muuta oma tööhõivestrateegiate tugevdamiseks Euroopa Sotsiaalfondi kulutuste sihtotstarvet.

Tasub meenutada, et lisaks Euroopa Sotsiaalfondile annab ka Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond ühenduse abi riigisisese tegevuse, sealhulgas piirkondliku ja kohaliku tasandi tegevuse toetamiseks. See fond, mille nõukogu 2007. aastal asutas, tegeleb konkreetsete üleeuroopaliste üleilmastumisest tulenevate kriisidega ning annab ühekordset, ajaliselt piiratud ja individuaalset toetust, mis on otseselt mõeldud koondatud töötajatele.

Pooleli on Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi asutamismääruse muutmine ja 2009. aasta märtsis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu kutsus üles kiiresti kokkulepet sõlmima. Nõukogul on hea meel, et selle muudatuse vastuvõtmises jõuti esimesel lugemisel kokkuleppele, ja ta lähtub oma tegevuses tänasest täiskogu hääletusest.

Märtsis toimunud kohtumisel leppis Euroopa Ülemkogu kokku ka mõnedes lisameetmetes, mis hõlmavad muu hulgas järgmist: tõkete kaotamine ja uute tekke vältimine ning täielikult toimiva siseturu saavutamine; halduskoormuse edasine vähendamine; raamtingimuste parandamine tööstuse jaoks, et säilitada tugev tööstuslik baas, ja ettevõtete jaoks, keskendudes eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning uuendustele; äri-, teadus-, haridus- ja koolitustegevuse vahelise partnerluse soodustamine ning teadustegevusse, teadmistesse ja haridusse tehtavate investeeringute suurendamine ja nende kvaliteedi parandamine.

Lõpetuseks tahab eesistujariik meelde tuletada, et praeguse eesistujariigi algatusel korraldatakse 7. mail Prahas tööhõivealane tippkohtumine. Eile oli Tšehhi Euroopa asjade asepeaministril härra Vondral võimalus kõnelda eesistujariigi nimel antud teemal siinse täiskogu ees.

 
  
MPphoto
 

  Marie Panayotopoulos-Cassiotou (PPE-DE). - (EL) Härra juhataja, tänan nõukogu eesistujat vastuse eest. Minu küsimus oli just samal lainepikkusel. Kas kõik ühel või teisel ajahetkel iseäranis praeguse kriisi tõttu ette nähtud vahendid ei peaks olema koondatud ühe mütsi alla, mida mina nimetan tööhõivelepinguks, et neist oleks kasu Euroopa kodanikele, kes küll kuulevad miljonitest eurodest – te mainisite 200 miljardi suurust summat –, aga ei näe selle raha kulutamist tõhusa tegevuse jaoks, mis nad töötusest ja vaesusest välja juhataks?

 
  
MPphoto
 

  Jan Kohout, nõukogu eesistuja. – (CS) Härra juhataja, pean ütlema, et olen igati osavõtlik siin öeldu suhtes ja olen veendunud, et eelolev tööhõivealane tippkohtumine Prahas on järjekordne koht, kus teha ja esitada plaane, mille juurde juunikuine Euroopa Ülemkogu saab tagasi pöörduda ning mis keskenduvad just siin käsitletud teemadele ehk teisisõnu küsimustele, mis puudutavad majanduskriisi mõju tööhõivele.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Küsimus nr 7, mille esitas Justas Vincas Paleckis (H-0219/09)

Teema: Tervishoiuteenused välismaal

Uues patsientide liikuvuse direktiivis (KOM(2008)0414), mille arutamine Euroopa Parlamendis on kavas aprillis, nähakse ette üldised sätted välismaal saadud tervishoiuteenuste hüvitamise kohta. Euroopa Parlamendi liikmed tahavad kindlustada ELi riikidest pärit patsientidele kõik võimalused end välismaal ravida (näiteks kallite tervishoiuteenuste eest ette tasumise kaudu, et need ei oleks kättesaadavad üksnes rikastele), samas kui nõukogu ettepaneku kohaselt peaksid need õigused olema piiratud ja liikmesriigid peaksid ise otsustama, milliseid nende kodanikele välismaal osutatud tervishoiuteenuseid hüvitatakse.

Kuidas saab nõukogu arvates neid Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastandlikke seisukohti lepitada? Milliseid võimalikke kompromissettepanekuid nõukogu kaalub?

 
  
MPphoto
 

  Jan Kohout, nõukogu eesistuja. – Härra juhataja, eesistujariik, kes jätkab Prantsusmaa eesistumisajal tehtud tööd, arutab aktiivselt ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv patsientide õiguste rakendamise kohta piiriüleste tervishoiuteenuste kasutamisel.

Eesistujariigi eesmärk on leida lahendused, mille korral on patsientide õigused piiriüleste tervishoiuteenuste kasutamisel ning liikmesriikide kohustused tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamisel ja osutamisel õiges tasakaalus.

Nagu eesistujariik 23. aprillil 2009 toimunud parlamendi täiskogu istungi arutelul märkis, peaks teistesse liikmesriikidesse sõitvad patsiendid saama täielikku teavet ja kvaliteetseid tervishoiuteenuseid. Kuid tähtis on tagada ka direktiivi kooskõla selguse, õiguskindluse ja subsidiaarsuse põhimõttega. Arutlused nõukogus on endiselt pooleli, nii et on võimatu ennustada, kas praegusel Tšehhi eesistumisajal jõutakse poliitilisele kokkuleppele. Kuid nõukogus toimuvatest aruteludest on näha, et eelloa andmise süsteemi piiratakse tõenäoliselt teatud liiki tervishoiuteenustega. Liikmesriikidele jääb võimalus see valik teha või seda mitte teha. Seda võimalust tunnustas teatud tingimustel ka Euroopa Kohus.

Samuti kaalub nõukogu, kas lisada igasugusele eelloa süsteemile meetmed, mille eesmärk on tagada läbipaistvus ja anda patsientidele kogu teave nende piiriüleste tervishoiuteenuste kasutamisega seotud õiguste kohta.

Teisest küljest sätestatakse direktiivis miinimumgarantiid, mida liikmesriigid peavad oma patsientidele tagama seoses piiriüleste tervishoiuteenuste kulude hüvitamisega. Tegemist on sama suure summaga, mis kuluks samale ravile nende elukohajärgses liikmesriigis. Miski ei takista liikmesriikidel sätestamast oma piiriüleseid tervishoiuteenuseid kasutavatele patsientidele soodsamaid hüvitamistingimusi, isegi hüvitise ettetasumist. Kuid see sõltub liikmesriikide riiklikust poliitikast.

Sellele vaatamata kehtib juhtudeks, mil inimene tõepoolest vajab plaanilist ravi teises liikmesriigis ja selleks on olemas objektiivsed meditsiinilised põhjused, juba praegu määrus (EÜ) nr 883/2004, mille alusel osutatakse patsiendile tervishoiuteenuseid ilma, et ta tegelikult nende eest ise tasuks.

Vastavalt Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2009. aasta täiskogu istungil hääletatud raportile on ka Euroopa Parlament tunnustanud planeerimis- ja haldusvahendina eelloa süsteemi, tingimusel, et see on läbipaistev, prognoositav ja mittediskrimineeriv ning selle kohta antakse patsientidele selget teavet.

Nõukogu analüüsib hoolikalt kõiki muudatusettepanekuid ja kaalub, kuidas neid oma ühises seisukohas arvestada, et jõuda teisel lugemisel kokkuleppele.

 
  
MPphoto
 

  Justas Vincas Paleckis (PSE).(LT) Veel kord suur aitäh teile põhjaliku ja ma ütleksin, et lootustandva vastuse eest. On väga hea, et nii kodu- kui ka välismaal arstiabi saamise tingimusi ühtlustatakse. Kuid ilmselgelt on kohatu, et palju sõltub patsiendi maksevõimest. Need patsiendid, kes ei suuda tasuda kodus ja välismaal tekkivate kulude vahet, sellest kasu ei saa.

Prantsusmaalt eesistumise üle võtnud Tšehhi on veel noor riik ja ma tahan küsida järgmist: kas uued ja vanad liikmesriigid hindasid seda probleemi erinevalt?

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Kohout, nõukogu eesistuja. – (CS) Härra juhataja, tahan väljendada tänu austatud parlamendiliikme lisamärkuse eest. Me jätame selle meelde ja arvestame sellega. Arvan, et ta tõi välja suure probleemi, kuid praegu ei ole võimalik seda selgel ja lihtsal moel lahendada. Leian, et tegemist on küsimusega, mida nõukogu peaks käsitlema oma edasistes asjaomastes aruteludes.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Küsimustele, millele ajapuuduse tõttu ei jõutud vastata, vastatakse kirjalikult (vt lisa).

 
  
 

Sellega on küsimused nõukogule lõppenud.

Tänan Euroopa Parlamendi nimel eesistujariiki Tšehhit ja ministrit koostöö eest.

(Istung katkestati kell 20.00 ja seda jätkati kell 21.00.)

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: MIGUEL ANGEL MARTÍNEZ MARTÍNEZ
asepresident

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika