Istungi stenogramm

Neljapäev, 7. mai 2009 - Strasbourg

1. Osaistungjärgu avamine

ISTUNGI JUHATAJA: Alejo VIDAL-QUADRAS
asepresident

(Istung algas kell 9.05)

2. Esitatud dokumendid (vt protokoll)

3. Assigneeringute ümberpaigutamine (vt protokoll)

4. Kehtetud kirjalikud deklaratsioonid (vt protokoll)

5. Olukord Moldova Vabariigis (esitatud resolutsiooni ettepanekud) (vt protokoll)

6. MEDIA Mundus: kolmandate riikide valdkondlike asjatundjatega tehtav audiovisuaalvaldkonna koostööprogramm (arutelu)

  Juhataja. – Esimene päevakorrapunkt on proua Hieronymi kultuuri- ja hariduskomisjoni nimel koostatud raport (A6-0260/2009) ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse kolmandate riikide valdkondlike asjatundjatega audiovisuaalvaldkonna koostööprogramm MEDIA Mundus (KOM(2008)0892 – C6-0011/2009 – 2008/0258(COD)).

  Ruth Hieronymi, raportöör. − (DE) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, mul on eriti hea meel, et meil on õnnestunud koostada Euroopa Liidu ning kogu maailma kultuurist ja majandusest rääkivate Euroopa filmide uus toetusprogramm ja see vastu võtta lühikese ajaga – kõigest kuue kuuga – enne käesoleva õigusloome perioodi lõppu.

See sai võimalikuks üksnes erakordselt hea koostöö tõttu, mille eest ma tahaksin väljendada oma kõige soojemat tänu. Tänan teid väga, volinik! Komisjoni ettepanek luua programm MEDIA Mundus oli suurepärane. Koostöö eesistujariigi Tšehhi Vabariigiga oli suurepärane, kuid kultuuri- ja hariduskomisjoniga kõige parem, mis üldse olla saab. Ainult selle tulemusel sai eesmärgi saavutamine nii lühikese aja jooksul võimalikuks.

Euroopa filmide propageerimine MEDIA programmi kaudu on umbes 15 aastat läinud Euroopa Liidus väga edukalt. Üheksatkümmet protsenti Euroopa filmidest, mida näidati väljaspool nende päritoluriiki, on propageeritud MEDIA programmi kaudu. Senikaua on programm siiski propageerinud projekte üksnes Euroopas ning see edendamisprogramm ei ole praegusel turgude ja uute tehnoloogiate globaliseerumise ajajärgul enam piisav.

On olemas uusi võimalusi, kuid ka uusi väljakutseid. Programm MEDIA Mundus, mida me täna arutame, on suurepärane reageering. See on reageering võimalustele, mida pakkusid Euroopa filmitööstusele Euroopast väljas asuvad uued turud. See on ka reageering vajadusele ja võimalustele kasutada filmide propageerimist ja filme endid, et toetada ja edendada kultuuridevahelist dialoogi.

Sel põhjusel tahaksingi väljendada oma tänu MEDIA Munduse katseprojektide käivitamise eest. Selleks võimaldati kasutada 7 miljonit eurot. Sai selgeks, et nõudlus on suur. Koolitust, turustamist ja ülemaailmsetes võrkudes levitamist toetati katseprojektidega ning väljapaistvaid projekte on esitanud eelkõige maailma esilekerkivad audiovisuaalvaldkonna turud: India, Brasiilia, Lõuna-Korea, Kanada.

Mis sellesse puutub, siis hääletame me koos kultuuri- ja hariduskomisjoni häältega meeleldi ettepaneku poolt. Tahaksin paluda tervel parlamendil hääletada poolt, et toetada programmi saabuvatel aastatel piisava rahastamisega, saavutamaks eesmärki propageerida Euroopa filme kui meie kultuuriväärtuste ülemaailmseid saadikuid.

See on mu viimane sõnavõtt siin Euroopa Parlamendis. Olen väga õnnelik, et suutsin selle programmi teie abiga lõpule viia, ning tahaksin edastada iseenda nimel ühe sõnumi. Kui tegemist on tulevase tööga, siis pidage palun meeles: Euroopa kultuuriväärtused ei peaks olema mitte lihtsalt majanduslikud väärtused, vaid peavad jääma nii kultuuri- kui ka majanduslikeks väärtusteks.

Tahaksin eriti tänada kõiki oma kolleege kultuuri- ja hariduskomisjonist ja sekretariaatidest, samuti teid, volinik, ning teie peadirektoraati eesotsas Gregory Paulgeriga audiovisuaalvaldkonnas tehtud kümne aasta pikkuse suurepärase koostöö eest. Suur tänu!

  Viviane Reding, komisjoni liige. − Härra juhataja, ma ei saaks proua Hieronymi öelduga rohkem nõus ollagi, ning need tema ja teiste kultuuri- ja hariduskomisjoni liikmetega koos töötatud 10 aastat olid väga tõhusad ning, minu isiklikust seisukohast, väga rikastavad. Nii et tänu teile kõigile, ükskõik millistest parteidest te ka poleks, kes tõepoolest on tööd teinud, et kultuur muutuks oluliseks ning suudaks inimesi kõnetada.

Mul on väga hea meel, et parlament tegi raporti kohta mõned ettepanekud, mis on selgitused ja lihtsustused, millega parandati minu esitatud ettepanekut.

Nagu te teate, on ettevalmistav meede MEDIA International olnud MEDIA Munduse väljatöötamise aluseks, ning sellega seoses olen ma tänulik ka parlamendile, et mulle anti ettevalmistava meetme rahastamiseks 2008. aastal 2 miljonit eurot ja 2009. aastal 5 miljonit eurot.

MEDIA Mundus alustab 2011. aastal ja jätkab MEDIA Internationali tööd. Selle eesmärk on tugevdada kultuuri- ja kaubandussuhteid Euroopa ja kogu maailma filmitööstuse valdkondlike asjatundjate vahel. Programmi MEDIA Mundus kontseptsioon on uus, ambitsioonikas ja uuenduslik, sest see edendab asjatundjatevahelist koostööd, mida Euroopa programmid ei ole vastuvõetavalt teinud, ning erinevalt juba olemasolevatest programmidest põhineb see ka mitmesugustes valdkondades saadaval vastastikusel kasul mitte ainult meie filmitegijate, vaid ka kolmandate riikide filmitegijate jaoks. Esimene neist valdkondadest on koolitus, mis hõlmab Euroopa ja kolmandate riikide koolitatavaid ja koolitajaid. See parandab juurdepääsu kolmandate riikide turgudele ning rajab usalduse ja pikaajalised kaubandussuhted, mis on loomulik. Kui olete istunud koolis, filmitööstuse koolitusel, koos kellegagi Aasiast, Aafrikast või Ameerikast, siis on selge, et hiljem oma erialal tegutsedes tahate temaga koos töötada.

See on ka põhjus, miks me korraldame rahvusvahelise ühistootmise foorumeid. Me koolitame neid inimesi üheskoos ning eeldame siis, et nad hakkavad tegema kutsealaselt koostööd. Seega on meil tarvis rahvusvahelise ühistootmise foorumeid.

Veel on meil tarvis parandada Euroopa audiovisuaalkunstide levitamist, ringlust ja nähtavust kolmandates riikides. See on olukord, millest kolmandad riigid saavad Euroopas üksnes võita. See on väga hea näide Euroopast, mis ei ole kindlusesse sulgunud Euroopa, vaid avatud Euroopa, mis annab, võtab ja jagab.

Me peame suurendama avalikkuse nõudmist kultuuriliselt mitmekesise audiovisuaalse sisu järele, mis saab edaspidi väga oluliseks, niisiis on meil tarvis panna noored, eelkõige noored vaatajad, Euroopa filme vaatama.

Olen väga kindel, et MEDIA Mundus suurendab tarbijate valikuvõimalusi, nii et inimestel tekib võimalus vaadata Euroopa filme. See tekitab Euroopa turgudel kultuurilise mitmekesisuse, tuues Euroopasse rohkem kvaliteetfilme väiksematelt väljaspool Euroopat asuvatelt turgudelt, ning annab Euroopa filmidele võimaluse pääseda rahvusvahelistele turgudele. Niisiis loob see Euroopa ja kogu maailma filmitegijatele uusi ärivõimalusi. Muidugi on see väga oluline majanduslik panus. See on konkurentsivõime küsimus, kuid eelkõige kultuurilise mitmekesisuse – meie kultuurilise mitmekesisuse – küsimus, mis on meie kalleim vara, ning ka teistel mandritel elavate inimeste kultuurilise mitmekesisuse küsimus, mis on nende kõige erilisem vara. Nende varade jagamine teistega on imeline võimalus, mida MEDIA Mundus looma hakkab.

  Doris Pack, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (DE) Härra juhataja, volinik, proua Hieronymi, programm MEDIA Mundus põhineb ideel, mis on pärit meie komisjonist, kultuuri- ja hariduskomisjonist. Seal nägi see ilmavalgust, kui nii võib öelda. Eelkõige andsime sellele oma tugeva toetuse ning muidugi kannab see mitte ainult voliniku, vaid ka proua Hieronymi proovimärki, keda me kõik siin kultuuri- ja hariduskomisjonis rõõmuga toetame.

Oleme palju õppinud Erasmus Munduse projektist, mis avas ukse meie tudengitele, kes soovisid minna kolmandatesse riikidesse, ja vastupidi. Globaliseerumise kontekstis on see tegelikult vajalik ning MEDIA Mundus liigub filmitegijate puhul samas suunas. See on suurepärane näide, kuidas selles valdkonnas saab organiseerida kultuuridevahelist dialoogi, millel on muidugi kaubanduslik aspekt, kuid mis on ka, ja eelkõige, kultuuridialoog.

MEDIA Mundus hakkab toetama ja rakendama UNESCO konventsiooni, mis edendab kultuurilist mitmekesisust Euroopas ja kogu maailmas, loob dialoogi ning kehtestab tasakaalu majanduse ja majandushuvide vahel.

Programmiga MEDIA Mundus tugevdame me muidugi filmide, filmitegijate ja üliõpilaste liikuvust ning lõppude lõpuks, nagu Wim Wenders meile muudkui meelde tuletab, anname Euroopale uue näo, muutes Euroopa unelma tegelikkuseks. Ameerika unelmat on vahendatud meile filmide kaudu mitmekümne aasta jooksul ning vahendatakse praegugi. Kui me viimaks jõuame nii kaugele, et Euroopa unelm koostöös kolmandate riikidega kujundite kaudu maailmani tuua, siis oleme Euroopa Liidu stabiliseerimiseks teinud palju rohkem, kui oleksime mitmel muul moel teha saanud.

Kui me tänases globaliseerunud maailmas koostööd teeme, siis suudame ameeriklased maailmaturul mõnevõrra tagasi tõrjuda ja meie unelmat veidi paremini kujutada. Olen kindel, et meid toetavad kolmandad riigid, võib-olla Lõuna-Korea või Lõuna-Ameerika riigid, kellel me tegelikult aitame nende vähest toodangut Euroopa turul nähtavamaks muuta.

Kokku võttes on see projekt, mis aitab kõiki osapooli. See on abiks nii kolmandatele riikidele kui ka Euroopa filmitööstusele. Oli juba ülim aeg, et see juhtuks. MEDIA Mundus on minu arvates asjakohane vastus ülemaailmsetele tehnilistele ja sotsiaalmajanduslikele väljakutsetele. Tahaksin lõpetada, öeldes: see, mis suurendab meie mitmekesisust, tugevdab meie identiteeti.

  Christa Prets, fraktsiooni PSE nimel. – (DE) Härra juhataja, volinik, proua Hieronymi, tahaksin teid selle raporti puhul siiralt õnnitleda. Kõik me kultuuri- ja hariduskomisjonis võime rahul ja uhked olla selle üle, millega oleme nii lühikese aja jooksul valmis saanud. Me oleme näidanud, et suudame töötada paindlikult ning et me ei ole menetlusega kammitsetud, vaid pöörame vajalikku tähelepanu nende inimeste muredele, kes töötavad filmitööstuses ning ootavad, et see poliitika kiiremas korras edukalt lõpule viidaks. Oleme oma tööd hoogustanud ning suudame edasi töötada veel ka pärast seda, kui poliitika on vastu võetud ja resolutsioon edasi saadetud. Meie pole lugemist nõudnud. Need, kes meie tööd pidevalt kritiseerivad ja meie tehtud positiivseid asju laimavad, peaksid seda meeles pidama.

Mul on hea meel, et me loovuse ja uuenduste aastal aitame loojatel uuenduslikumad olla ning võimaldame neil oma koolitust vahendada ja ülemaailmselt integreeritumaks saada. Digitaalses maailmas on kõik päev päevalt muutumas, tehnoloogia on erinev ning leidub uusi ressursse ja väljakutseid. Sellepärast on tarvis luua veel üks võrgustik. See vajab meie pakutavat rahalist toetust. Kui tahame meie Euroopa filmitööstuse jätkuvat kasvu ja Euroopa idee edendamist, siis vajame mitte ainult paremat kvaliteeti, mis on küll juba väga hea, aga võib veelgi paremaks saada, vaid me peame oma loovatele kunstnikele rahalist abi andma.

Nüüd, mil kõik aina majanduskriisist räägivad, annab filmitööstuses uute töökohtade loomine, uuenduste edendamine ning teabejagamise, uurimistöö ja turu-uuringute parandamine oma panuse töökohtade loomisse. Sellel on tööturu rikastamiseks suur potentsiaal.

Piiriülesest koostööst ja kolmandatesse riikidesse levitamisest rääkides tahaksin tuua ühe näite. Minu jaoks on „Rentslimiljonär” (Slumdog Millionaire) edu näiteks. Seda filmi, mis maailmale tiiru peale tegi, toetati programmi MEDIA Mundus raames 830 000 euro ulatuses ja see saavutas ülemaailmse edu. See tõstis meie teadlikkust hädaolukorrast ühes konkreetses riigis. Samas näitas see ka, mida tähendab töötada piiriülestel alustel. Sellepärast ma arvangi, et see programm on suurepärane, ning mul on hea meel, et me sellega nii lühikese aja jooksul probleemideta lõpule jõudsime.

Eriti tahaksin tänada proua Hieronymit ja soovida talle kõike kõige paremat. Ta on olnud suurepärane kolleeg ja meediaekspert. Tänan teid, proua Hieronymi, ja kõike kõige paremat!

  Zdzisław Zbigniew Podkański, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Härra juhataja, programmi MEDIA 2007 eesmärgiks oli säilitada Euroopa identiteet, mitmekesisus ja kultuuripärand, parandada Euroopa audiovisuaalsete teoste levikut ning suurendada Euroopa audiovisuaalvaldkonna konkurentsivõimet. Programm MEDIA Mundus läheb kaugemale ning loodab, et audiovisuaalsete turgude edendamisest ja avamisest saavad vastastikust kasu nii Euroopa Liit kui ka kolmandad riigid. See on muidugi hea kontseptsioon.

See teema viib meie mõtted aga siiski millelegi muule. Ma pean silmas Euroopa kultuurilist mõju maailmas – see mõju näib väiksemaks muutuvat ja ma olen seetõttu väga mures. Ma märkan ka, et meie kontinent ei osale kultuuridevahelises dialoogis kui võrdväärne partner. Euroopa vorminud kristlik traditsioon on tänapäeval üldiselt küsitavaks muutunud, kuid paistab, et Euroopal ei ole oma identiteedile muud kontseptsiooni. Seepärast pole üllatav, et Euroopa on kaotamas. Euroopa vähene panus audiovisuaalsete teoste ülemaailmsesse ringlusse on selle tähendusrikas näide.

Me võime kaevelda tõsiasja üle, et koos Euroopa majandusliku tähtsuse vähenemisega muutub roll veelgi väiksemaks. Siiski pole meil tarvis hakata oma rõivaid puruks rebima. Sellised algatused, nagu me praegu arutame, on väike, ent vajalik samm. Peale selle seisab ees järgmine Euroopa Parlamendi viie aasta pikkune ametiaeg, ning me loodame, et järgmised Euroopa Parlamendi liikmed teevad Euroopa hääle kuuldavamaks.

Viimase istungi viimases kõnes tahaksin väljendada oma siirast tänu kõigile kaasparlamendiliikmetele nende koostöö eest ning eriti kultuuri- ja hariduskomisjoni liikmetele, kellega koos ma iga päev töötasin! Ma õnnitlen proua Hieronymit tema raporti puhul! Tänan teid kõiki!

  Helga Trüpel, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, meie kultuuri- ja meediapoliitika annab Euroopale tõepoolest hinge.

Nagu üpris põhjendatult on teiste seas ka komisjoni president Barroso märkinud, ei armu inimesed siseturgu – nii tähtis kui see ongi – vaid soovivad näha ja nautida kultuurilist mitmekesisust, Euroopa kultuuripärandit. Nad tahavad ka, et kultuuriline mitmekesisus oleks maailmas Euroopa saadikuks.

Proua Packil oli üsna õigus, kui ta Wim Wendersi sõnu kasutades ütles, et meil on tarvis Euroopa kujundeid, mille abil jutustada Euroopa lugusid ning väljendada Euroopa ajaloo ja Euroopa tundlikkuse mitmekesisust. Milline oli Euroopa ajaloo tragöödia ning millised on suured lootused rahumeelsele ja paremale tulevikule? See on Euroopa Liidu põhiline kultuuriline arusaam, mida meil on tarvis mitte ainult sisemiselt kultiveerida, vaid ka välismaailmale edastada. Sellepärast ongi Euroopa kultuuripoliitika, eriti filmipoliitika, alati Euroopa identiteedi saadikuks. Sellepärast ongi mul hea meel, et meil õnnestus see programm käima lükata.

Tahaksin algusest peale öelda, et järgmise ametiaja jooksul tuleb seda programmi laiendada ja rahasüstidega elavdada, et MEDIA Mundus saaks tõepoolest täita oma rolli, tehes rahvusvahelise koostöö kaudu selgeks, millised on Euroopa väärtused ja milline on Euroopa kultuuriline mitmekesisus. Samuti peab toimuma ühistootmine, koostöötamine ja koolitus, sõna paremas mõttes olukord, millest kõik võidavad ja mis rikastab mõlemaid pooli. Praegusel globaliseerumise ja digitaliseerumise ajajärgul saab sellest Euroopa kultuuripoliitika kaubamärk.

Tahaksin kasutada täna ka võimalust tänada proua Hieronymit tema väga hea koostöö eest ning selle eest, et tal õnnestus täiskogul selgeks teha, et kuigi kultuuril on olemas ka majanduslik külg, on see alati palju rohkem kui lihtsalt kaup. Asi on tegelikult identiteedis, mitmekesisuses, kultuurilises vastasseisus – selle sõna parimas tähenduses. Sellepärast, et see puudutab inimeste südant ja mõistust. Tulevikus peab meie kohuseks olema usaldada Euroopat senisest rohkem. Sel põhjusel, proua Hieronymi, edastan ma oma siira tänu teie hea koostöö eest ning soovin teile tulevikuks kõike kõige paremat.

(Aplaus)

  Věra Flasarová, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (CS) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, ma tänan proua Hieronymit tema suurepärase töö eest ning soovin talle edu paljudeks aastateks! Rahvusvaheline audiovisuaalne keskkond väärib meie tähelepanu, sest see on huvitav tegevusvaldkond ja avab tohutud võimalused koostööks Euroopa Liidu piires ning samuti maailma teiste riikidega. Selle koostöö edasine süvendamine hõlmab 15 miljoni euro suurust eelarvet aastateks 2011–2013 programmi MEDIA jaoks, avardab tarbijate valikuvõimalusi ning toob Euroopa ja rahvusvahelisele turule rohkem kultuuriliselt mitmekesiseid tooteid. Samas aitab see kaasa erineva kultuuritraditsiooniga inimeste vastastikusele mõistmisele. Nende ELi projektide muud väga väärtuslikud aspektid sisaldavad jätkuvaid koolituskursusi audiovisuaalvaldkonna asjatundjatele, mitmesugust kinole keskendunud reklaamitegevust ning võimalusi filmide ringluse suurendamiseks. Samuti on silmnähtav, et audiovisuaalvaldkond on eelkõige tegevusalaks nooremale põlvkonnale, kes kasutavad oma põhilise teabeallikana koos muude interneti tehnoloogiatega ka televisiooni ja seadmeid, mis töötavad interneti ja mitmekanalilise digitaaltelevisiooni kaudu. Selliste süsteemide toetamine ELi projekti abil võib seetõttu aidata parandada nende tarbijate teenuse kvaliteeti.

Tahaksin selles kontekstis siiski rõhutada midagi muud, mida pean olulise tähtsusega asjaks. Kogu interneti meedia esindab piiramatut alternatiivi traditsioonilistele sidevahenditele. Kahjuks saadavad isegi demokraatlikes ühiskondades neid traditsioonilisi sidevahendeid tihtipeale ebaõnnestumised, mille põhjuseks on kaubandushuvid või see, et nende haldus kuulub konkreetsesse poliitilisse miljöösse ning kohustab kaudsel viisil nende töötajaid enesetsensuuriga tegelema. Sellepärast jõuab suur osa teabest oma audientsini moonutatud või selektiivsel kujul. Vastupidiselt sellele pakuvad internet ja filmid, mida ta levitab, tõeliselt sõltumatut, pluralistlikku, monopolidest ja kartellidest vaba meediakeskkonda. Seepärast on meil tarvis toetada kõiki projekte, mis seda alternatiivi meedia peavoolu suhtes tugevdavad, ning mul on hea meel, et eesistujariik Tšehhi Vabariik on andnud oma panuse MEDIA Munduse projekti lõpuleviimisse.

  Ljudmila Novak (PPE-DE). – (SL) Programmiga MEDIA Mundus oleme õigel teel, et Euroopa filmi ja Euroopa teadmisi tõhusamalt edendada. Film on vahend, mis võimaldab meil Euroopa kultuurilist mitmekesisust jäädvustada, säilitada, portreteerida ja müüa. Kaasaegsete tehnoloogiate kiire arengu tõttu vajame siiski ka jätkuvat haridust ja koolitust. Oleks kahju, kui mõned kolmandad riigid või vähem arenenud kontinendid lõpetaksid oma inimeste elu, nende huvitavaid lugusid ning muidugi nende enda loodus- ja kultuuripärandit ja ajalugu kujutavate filmide tegemise ainult seetõttu, et nad on arengus maha jäänud ja neil puuduvad teadmised.

USA filmide domineerimise tõttu, mis on hõivanud tohutu turu, peab Euroopa film maailmaturul konkureerides raskemat tööd tegema, hoolimata tõsiasjast, et kvaliteet on USA pisarakiskujatest ja kassahittidest märksa parem. Sellepärast ongi MEDIA Mundusel hea lähtekoht, et liia kolmandate riikide filmitegijate ja levitajatega sidemeid ning vahetada filmiga seotud teadmisi ja teavet. Samamoodi täidab Euroopa Liit selles valdkonnas ülesannet tuua kokku eri kontinendid ning samuti ühendada eri riikide kinokülastajaid.

Me saame uue eduka programmi, ent kaotame oma raportööri ja selle valdkonna asjatundja. Tahaksin edastada teile, proua Hieronymi, mu isiklikud komplimendid kogu tehtud töö, avara visiooni ning koostöö eest! Kui ma viis aastat tagasi esimest korda uue liikmena parlamenti tulin, oli proua Hieronymi esimene isik, kelle poole ma nõuannete ja teabe saamiseks pöördusin, ning ta oli alati valmis oma abi ja mõistmist pakkuma. Nii et lubage mul veel kord väljendada teile oma südamest tulevat tänu ning soovida teile õnne pereelus ja ametialases tegevuses, sest ma tean, et te ei kavatse ka tulevikus jalgu seinale panna!

Mõned teist teavad, et tulevad jälle tagasi. Ka mina tahaksin tagasi tulla, kuid ma ei tea, kas see juhtub või ei. Lubage mul sellepärast siin ja praegu väljendada oma tänu kõigile komisjoni-, büroo- ja parlamendiliikmetele võimaluse eest töötada kultuuri- ja hariduskomisjonis. Koostöö teiega oli nauditav ja meeldiv. Oma poliitilistele eelistustele vaatamata oleme töötanud kultuuri, hariduse, noorte inimeste ja sportlaste kasuks. Peale selle, hoolimata tõsiasjast, et olen pärit väikeriigist, on komisjon võtnud arvesse mu häid mõtteid ja samuti on parlament need hiljem kinnitanud. Tänan teid koostöö eest!

  Mikel Irujo Amezaga (Verts/ALE). – (ES) Härra juhataja, kultuurilise mitmekesisuse alane UNESCO ülddeklaratsioon soovitab, et edendaksime muuhulgas kõrgekvaliteetsete audiovisuaalsete toodete valmistamist, soodustades eriti koostöömehhanismide loomist, mis võimaldavad meil neid tooteid levitada. Euroopa Komisjon on käesolevat algatust kavandades seda seisukohta selgelt meeles pidanud.

Pole tarviski öelda, et MEDIA Mundusele tulevad kasuks kasvav huvi ning võimalused, mille loob ülemaailmne koostöö audiovisuaalses tööstuses, ning see laiendab tarbijate valikuvõimalusi, tuues Euroopa ja rahvusvahelistele turgudele kultuuriliselt mitmekesisemaid tooteid ning luues audiovisuaalvaldkonna asjatundjatele Euroopas ja kogu maailmas uusi kaubandusvõimalusi.

Mina olen selles veendunud ja me ei tohiks kahelda, et komisjon suudab eelarvet hallata nõnda, et sellel on suurim võimalik mõju ja see ei haju eri projektide vahel laiali. Nagu mainekas professor ütles, on audiovisuaalse koostöö programm kolmandate riikidega MEDIA Mundus tõestuseks, et rahvusvaheline audiovisuaalne maastik on märgatavalt muutunud, ja seda eriti tehnoloogia osas. Algatuse sihiks on töötada välja audiovisuaalsel turul koostöövõimalusi, hoogustades uurimistööd ja koolitust, rahastades ka ühistootmise projekte, et koostööd audiovisuaalvaldkonna asjatundjate vahel tagant tõugata.

Ka mina soovin lõpetada, väljendades oma tänu. Oli väga meeldiv nende kahe viimase aasta jooksul töötada koos kõigi mu kolleegidega kultuuri- ja hariduskomisjonis. Tänan teid, peatse nägemiseni!

  Elisabeth Morin (PPE-DE). – (FR) Härra juhataja, tahaksin kõigepealt avaldada oma siirast tänu proua Hieronymile ning kultuuri- ja hariduskomisjonile! Euroopa filmitööstuse ülemaailmne areng on saanud võimalikuks tänu uuele programmile MEDIA Mundus.

Tegelikult on programmi juured poliitikas. See loodi MEDIA Internationali meetme ajal, mis alates 2007. aastast oli keskendunud Euroopa Liidu suhete arendamisele kolmandate riikide audiovisuaalsete turgudega. Selle meetme eesmärk oli rahuldada kolmandate riikide pakilised vajadused ning parandada MEDIA 2007 üldist tõhusust. Oli tähtis tegeleda uute probleemide ja väljakutsetega, mis tekkisid Euroopa audiovisuaalset sektorit kahjustavast turgude globaliseerumisest.

See ettevalmistav meede sillutas seega teed Euroopa Liidu laiendatud abiprogrammile ülemaailmse koostöö soodustamiseks audiovisuaalses tööstuses. Siis, väga kiiresti, võttis Euroopa Komisjon – keda ma õnnitlen – vastu ettepaneku programmi MEDIA Mundus loomiseks. Programm, mille eelarve on aastateks 2011–2013 15 miljonit eurot, pakub uusi võimalusi, et teha rahvusvahelist koostööd ja luua võrk – ja see võrgu loomise kontseptsioon on äärmiselt oluline – Euroopa Liidu ja kolmandate riikide audiovisuaalvaldkonna asjatundjate vahel. Audiovisuaalne meedia on noorte seas väga populaarne. Nad annavad kultuuridialoogi arendamisse tohutu panuse ning ka siinkohal on ülesandeks kehtestada selles valdkonnas uus ülemaailmne tasakaal Ühendriikide ja muude lõviosa toodangust andvate kontinentide ning Euroopa vahel, kellel on oma õiguspärane koht.

Programm on avatud partnerlusel põhinevatele projektidele, mis kaasavad vähemalt kolm partnerit, kellest igaühe osalust koordineerib Euroopa Liidust pärit asjatundja. Selle programmiga on hõlmatud kõik: teabe väljatöötamine turgude jagamise, koolituse ja teadmiste kohta, mis parandab konkurentsivõimet; ning audiovisuaalsete tööde rahvusteülene levitamine kogu maailmas, mis parandab audiovisuaalsete tööde ringlust ja esitamist kogu maailmas ja suurendab vaatajaskonna nõudlust kultuurilise mitmekesisuse järele.

Me toetame Euroopa Komisjoni ettepanekut, kuna see tähendab, et seda ühisel nõusolekul põhinevat programmi, milleni oleme jõudnud, saab rakendada. Olen selle teksti osas tulvil lootust; ma toetan seda, sest see on kooskõlas mu kindlate veendumustega lugupidamise, kultuuridevahelise dialoogi ning loometööle, koolitusele ja audiovisuaalsele tööstusele abi pakkumise osas, ning ma tahaksin väljendada proua Hieronymile oma siirast tänu. Ma tean, et uue ametiaja jooksul võlgneme talle selle teemaga edasitöötamise.

  Manolis Mavrommatis (PPE-DE). – (EL) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, komisjoni ettepanekut programmi MEDIA Mundus kohta tervitavad kõik, kes tahavad näha, et Euroopa audiovisuaalne sektori kasvab, muutub tugevamaks ja konkurentsivõimelisemaks ning ekspordib oma toodangut ülejäänud maailmale. Euroopa audiovisuaalne tööstus on viimaste aastate jooksul märkimisväärselt edasiarenenud ja paranenud ning viimase 20 aasta jooksul on eelkõige tehnoloogilise arengu tõttu muutunud selle rahvusvaheline profiil. Selle tulemuseks oli intensiivne majanduslik areng ja investeeringud ning omakorda selle tulemuseks teatavate turgude nõudluse suurenemine audiovisuaalse toodangu järele. Kahjuks leidub siiski takistusi, mis mõjutavad Euroopa tööde turustamist välismaal, mille hulka kuulub Euroopa audiovisuaalsete ettevõtete ebapiisav rahastamine.

Ühenduse toetuse andmisel audiovisuaalsele sektorile võetakse arvesse tõsiasja, et Euroopa Liit ja selle liikmesriigid edendavad kultuurisektoris koostööd kolmandate riikide ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega, sest see rõhutab, kui oluline on lugupidamine eri kultuurimõõdete vastu, samuti mitmekesisuse edendamine, sest lõppude lõpuks määrab levitamissektor audiovisuaalsete teoste mitmekesisuse ja tarbijate valikud. Rahvusvahelisel turul leidub ikka veel liiga vähe Euroopa audiovisuaalseid teoseid, kuna kolmandate riikide, sealhulgas USA audiovisuaalsed teosed, seisavad silmitsi samasuguste piiratud kättesaadavuse probleemidega Euroopa turgudel. Euroopa levitajad on põhiliselt väikesed ettevõtted, millel on piiratud võimalused, et saada rahvusvahelistele turgudele juurdepääs. Seega teeb uus programm rahalised vahendid kättesaadavaks, et saaks võtta meetmeid Euroopa audiovisuaalsete teoste levitamise, turustamise ja reklaamimise parandamiseks kolmandates riikides, ning laiendades programmi, kolmandatel riikidel omakorda Euroopas.

Lõpetuseks tahaksin proua Hieronymit õnnitleda veel ühe väljapaistva töö puhul ning soovida talle kõike head tema isiklikus elus ja Euroopa Parlamendis oldud erakordsele ajale järgnevas edaspidises tegevuses! Tahaksin kasutada ka võimalust tänada volinik Redingit ning kõiki kultuuri- ja hariduskomisjoni liikmeid suurepärase koostöö eest, mida oleme selle viieaastase ametiaja jooksul nautinud!

  Iosif Matula (PPE-DE). – (RO) Kultuurivaldkond annab kindlasti oma panuse, et saavutada majanduslikke eesmärke, võttes arvesse, et sel alal töötab umbkaudu 5,8 miljonit inimest. See annab siiski panuse ka sotsiaalsete eesmärkide saavutamisse, edendades Euroopa Liidu väärtusi kogu maailmas, rääkimata tarbijate valikuvõimaluste suurendamisest, ning hoogustades Euroopa Liidus audiovisuaalse tööstuse konkurentsivõimet.

Kõnealune programm on tähtis ka sellepärast, et see võtab arvesse tehnoloogiliste arengute mõju selles valdkonnas, ning veelgi enam pidevalt kasvavat nõudlust, mille jaoks audiovisuaalne sisu tegelikult loodud on. Ma tervitan terviklikku programmi Euroopa audiovisuaalsete teoste levitamiseks kogu maailmas, kuna Euroopa tasandi turg on killustatud, võrreldes näiteks Ühendriikide audiovisuaalse tööstusega.

Viimaks, kuid mitte vähem tähtsana usun ma kindlalt, et liikmesriikide filmitööstuse loodud lisandväärtust hakatakse paremini kasutama. Toon teile näite mu kodumaa Rumeenia filmitööstusest, mis on end praeguseks Euroopa ja maailma tasemel võidetud suurte auhindadega tõestanud.

Ma õnnitlen raportööri ja soovin talle igakülgset edu tema elus pärast Euroopa Parlamenti!

  Margarita Starkevičiūtė (ALDE). – (LT) Daamid ja härrad, olen töötanud viis aastat majandus- ja rahanduskomisjonis. Oma kodumaa Leedu kogemustele toetudes pean siiski rõhutama teie poolt arutatavate programmide tähtsust riigi majandusele, rääkimata juba väikeriigi kultuurist.

Mõned aastad tagasi oli meie filmitööstus masenduses. See oli koostöö kolmandate riikidega, mis selle tagasi jalule aitas. Selle perioodi jooksul muutus Leedu filmitööstus tugevamaks, rajas endale majandusliku aluse ning annab nüüd olulise panuse uute töökohtade loomisse. Samal ajal on see tekitanud õige keskkonna andekate režissööride esilekerkimiseks ja praegu saavad Leedu filmirežissöörid rahvusvahelisi auhindu ning on hästi tuntud kogu Euroopas ja mujal maailmas.

Tahaksin seepärast rõhutada, et Euroopa Liit peaks selliste programmide rakendamisele rohkem tähelepanu pöörama, sest need aitavad riikidel ja kultuuridel edeneda.

  Erna Hennicot-Schoepges (PPE-DE). – (FR) Härra juhataja, tahaksin alustada tunnustusavaldusega raportöörile proua Hieronymile, kes on suunanud kultuuri- ja hariduskomisjoni, kasutades selles valdkonnas kogu oma asjatundlikkust. Tänan teid, proua Hieronymi, kõige eest, mida olete teinud!

Volinik, olite taas kord edukas selle projekti lõpuleviimisel. See on oluline projekt, kuid selle üle tuleb aru pidada sellele omistatud tähtsuse valguses, ning kindlasti ei vasta see rahastamise osas teie ambitsioonidele. Sellepärast tuleb järgmisse finantsperspektiivi võtta säte, et suurendada programmi rahastamist. Neile inimestele, kes reisivad, tuleb tagada kõik olemasolevad võimalused ja vabadused, ning sellega seoses satume ikka veel viisade, sotsiaalkindlustuse ja kunstniku staatuse osas lahendamata probleemide otsa. Kunstnike tõeliselt liikuvaks muutmisel on veel palju ära teha.

Mis ülejäänusse puutub, siis ma arvan, et film on kultuurilise mitmekesisuse parim kandja. Sellepärast peaksime toetama seda sektorit, mis on ikka veel alles lapsekingades. Võib-olla oleks pakutud mõte tagatisrahastusest üks viis, kuidas toetada finantse, mis praegu meie ambitsioonide jaoks pisut napiks jäävad.

  Ewa Tomaszewska (UEN). – (PL) Härra juhataja, kolmandate riikide filme levitatakse Poolas üsna tihti. Need on harva kõrgekvaliteetsed ning mõnikord on meie Euroopa filmidel palju raskem jõuda kolmandate riikide turgude ja vaatajateni. Vahepeal on äärmiselt oluline toetada meie kultuuri levikut. On väga tähtis propageerida teistes riikides Euroopa filme. On väga tähtis tagada neile filmidele kolmandate riikide turgudel parem positsioon. Peale selle tagab filmitööstuse tugevdamine ka toodetavate filmide kõrgema kvaliteedi. Ka sellel on märkimisväärne väärtus.

Ma arvan, et siinjuures on tähtsaks teguriks sünergiaefekt, mis saavutati tänu liikuvusele ja koostööle kolmandate riikidega. Programmis tõstatatud oluline teema on intellektuaalomandi kaitse tugevdamine ning seda ka seoses UNESCO konventsiooni rakendamise toetamisega.

Tahaksin öelda tohutu suure aitäh proua Hieronymile tema töö eest selle programmiga ning tõsiasja eest, et ta suutis selle enne ametiaja lõppu valmis saada! See oli töö, mida tegime koos, aga tema panus oli kõige suurem. Tahaksin väga siiralt tänada kõiki kultuuri- ja hariduskomisjoni liikmeid, kellega ma selle ametiaja jooksul koos töötasin!

  Viviane Reding, komisjoni liige. − Härra juhataja, tänan teid ja kõiki neid, kes mitte ainult Euroopas, vaid ka piirideüleselt andsid oma panuse meie kultuuri mitmekesisemaks muutmisel! Tahaksin käesoleva sõnavõtu lõpus tuua teile mõned konkreetsed näited, kuidas see programm võib toimida ja kuidas on juba toiminud.

Oleme välja arendanud 11 koolituspartnerlust Ladina-Ameerika, India, Kanada, Türgi, Ukraina, Moldova ja Gruusiaga, mis hõlmavad filme, telesaateid, multifilme ja dokumentaalfilme. Näiteks joonisfilmi-alased suhted ELi ning Ladina-Ameerika ja Kanada vahel, et koolitada ja arendada joonisfilmispetsialiste. Näiteks Prime Exchange, mis on India ja Euroopa stsenaristide ja produtsentide vahetus, et mõista paremini filmide rahastamis- ja turustamistegureid. On edendatud ka levitamist, näiteks on seda teinud Euroopa produtsentide klubi (European Producers Club), mis korraldas ühistootmise õpitubasid Hiinas ja Indias.

Dolma korraldas dokumentaalfilmide kuu Tšiilis, Paris Project valmistas Jaapani, Korea ja Euroopa ühistoodangut ning EuropaCinema moodustas võrgu 230 Euroopas ja 148 mujal maailmas asuvast kinost, et nende vahel filme vahetada. Nii et näeme siin väga konkreetset tegevust. Siin ei tehta suuri sõnu, vaid tegutsetakse, et aidata professionaalidel teha seda, mida nemad kõige paremini teha suudavad: filme toota, filme näidata, filme saata rändama. Aitäh kõigile neile, kes on aidanud sel tegelikkuseks saada!

  Ruth Hieronymi, raportöör. − (DE) Härra juhataja, tänan teid toetava ja konstruktiivse arutelu eest. Olen kindel, et saadud tõukega on programmil MEDIA Mundus, mida täna õigesti käsitleti, mitte ainult suur edu, vaid see suudab järgmistel aastatel ka täiendavat toetust leida.

Igaüks, kes taunib Euroopa kultuuri puudust või ebapiisavust maailmas, mida tal on täielik põhjus teha, võib programmi MEDIA Mundus üksnes tervitada ning vaimustatult selle poolt hääletada. See on suurepärane näide selle kohta, kuidas me saame oma kultuurisõnumi maailmani tuua. Sellepärast võiksin ilma naljata nõuda, et te selle sõnumi jõuliselt oma valitsustele edastaksite. Euroopa kultuuri terviklik edendamine ei tähenda kõigi meie riikide ja Euroopa Liidu liikmesriikide rahvusliku identiteedi pisendamist. Pigem tugevdab see nende konkreetset rahvuslikku identiteeti ja ühendab meie Euroopa kultuuri, nii et saame maailmas tõhusamalt saadikutena käituda.

Siinkohal tahaksin teid kõiki tänada. Kutsun kõiki neid, kes tahaksid arutada, kuidas võiksime edasi tegutseda, parlamendiliikmete baari.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub täna päeval kell 12.

7. Komisjoni määruse eelnõu, millega muudetakse XVII lisa määruses, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on suuliselt vastatav küsimus (O-0071/2009), mille esitasid Miroslav Ouzký ja Guido Sacconi keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni nimel komisjonile: Komisjoni määruse eelnõu, millega muudetakse XVII lisa määruses, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) (B6-0230/2009).

  Guido Sacconi, autor. – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, nagu teame on meie tänane arutelu eriti oluline kahel põhjusel: esiteks, et räägime niisugusest ainest, mis on põhjustanud kõige rohkem vigastusi ja surma kodanike ja töötajate hulgas ettevõtetes, kus seda kasutatakse ja toodetakse, nimelt asbestist. Teiseks selle tõttu, et arutleme ühe esimese rakendusmeetme üle, mida kasutatakse äärmiselt olulise määruse puhul, mis on parlamendi praeguse ametiaja omal kombel ära märkinud, ja see on REACH.

Küsimusega, mille esitasime, ja resolutsiooni eelnõuga, mille üle täna hääletama hakkame – lubage mul see kohe ära öelda, et kinnitada komisjonile ja aseesimehele Tajanile, kes komisjoni nimel täna siin on – ei pane me vastu rakendusmääruse eelnõud, mille komisjon selle küsimuse kohta on vastu võtnud. Ma viitan selle eelnõu punktile 2.6, mis esitab puuduva 17. lisa, mis oleks pidanud olema esitatud 1. lisas direktiivis 76 – see on direktiiv ohtlike ainete kohta, mille asendab REACH ja mis seepärast kehtetuks kuulutati – nimetatud punkt 2.6 laiendab turuleviimise keeldu asbestkiududele ja asbesti sisaldavatele toodetele.

Tõsi küll, samas otsuses on siiski erandeid, mille on teinud teatavad liikmesriigid – ütlen protokolli huvides, et neid on neli – kellel lubati jätta alles enne 2005. aastat turustatud artiklid, samuti krüsotiilasbesti sisaldavad diafragmad, mida olemasolevates elektrolüüsi ettevõtetes kasutatakse toodete valmistamisel. Nende erandite kasutamise võimalus sõltub muidugi liikmesriikide vastavusest kõigile töötajate kaitse eeskirjadele, mis tegelikkuses tähendab, et need oma toimimisaja lõppjärgus olevad ettevõtted ei tekita probleeme töötajate tervisele.

On põhjus, miks me pole selle vastu: need erandid on olemas, kuid me peame tunnistama, et ühendus on kehtestanud mehhanismi, kui nii võib öelda, mille kohaselt need erandid tuleb omal ajal – kui täpne olla, siis 2012. aastal – läbi vaadata asjaomaste liikmesriikide raportite kaudu, mille põhjal Euroopa Kemikaalide Amet valmistab ette toimiku, milles sätestatakse erandite järkjärguline kaotamine.

Sellepärast ei ole me vastu, kuid tahame kindlasti teile komisjonis anda tugeva tõuke olla pisut julgem ning ütleme, et minna pisut kaugemale ja pisut kiiremini, pidades eelkõige meeles, et krüsotiilasbestile on juba olemas alternatiivid, vähemalt kõrgepinget kasutavate ettevõtete jaoks, ning tegelikult on asjaomased ettevõtted juba käivitanud paljutõotavad teadusuuringute programmid, et leida alternatiive ka madalpinget kasutavatele ettevõtetele.

Meie stiimulitel ja sisenditel on kaks sihtmärki. Esimene on kehtestada endale tähtaeg – me tegime ettepaneku, et see võiks olla 2015. aasta – millal need erandid kaotada, käivitades tõelise kehtetuks tunnistamise strateegia, mis hõlmab meetmeid, mida võib seejärel vaja minna nende ettevõtete ohutuks hävitamiseks ja samuti ekspordi ohutuse tagamiseks.

Lõpetuseks, teine asi, mida me komisjonilt palume – ja me hindaksime kõrgelt, kui saaksime oma palvele ka vastuse – puudutab punkti, mis on meie jaoks kriitiline, ja nimelt tõsiasja, et ühenduse nimekirja asbesti sisaldavatest artiklitest, mille puhul erandit kohaldatakse, ei ole veel vastu võetud ning sellepärast me palume seda teha võimalikult kiiresti, 2012. aastaks, et võimaldada paremat kontrolli ja paremat mõistmist.

ISTUNGI JUHATAJA: Miguel Angel MARTÍNEZ MARTÍNEZ
asepresident

  Antonio Tajani, komisjoni asepresident. − (FR) Härra juhataja, auväärt parlamendiliikmed, kas tohin kõigepealt vabandada oma kolleegide asepresident Verheugeni ja härra Dimase nimel, kes kahjuks ei saa täna hommikul siin viibida, et sellest arutelust osa võtta. Ma tean, et härra Verheugenil olid pingelised ja viljakad arutelud raportöör härra Sacconiga, keda ma tahaksin tema suurepärase töö eest tänada – ja seda ütlen ma ka enda nimel.

Ühest küljest nõustub komisjon täielikult tervishoiu- ja keskkonnakaitsetöötajate eesmärgiga hoida ära igasugune kokkupuude asbestiga ning teisest küljest tegeleb ta asbesti kasutamise täieliku keelustamisega kõigis selle vormides.

Euroopa Liidu piires on väga ranged asbestkiudude turuleviimise, kasutamise, ekspordi ja kõrvaldamise õigusnormid. Kõikide asbestkiudude turuleviimine ja kasutamine on direktiiviga 1999/77/EÜ juba keelatud.

Mis puutub muusse kasutusse, siis võivad liikmesriigid lubada kasutada krüsotiilasbesti teataval kujul 1999. aastal juba käigus olnud elektrolüüsiseadmetes kuni nende kasutusaja lõpuni ning sobivate asbestivabade asendajate leidmiseni.

Seda erandit kasutavad neli liikmesriiki. Aastatel 2006–2007 tehtud läbivaatamine näitas, et kõigist töökohal kokkupuutumise piirnormidest on kinni peetud ning et mõne väga konkreetse protsessi jaoks praegu alternatiivi ei leidu. See kehtiv piirnorm võetakse REACH määruse XVII lisasse ning krüsotiili sisaldavate diafragmade jaoks tehtud erand vaadatakse uuesti läbi 2011. aastal.

2011. aasta juunis peavad liikmesriigid uuesti aru andma krüsotiilivabade diafragmade väljatöötamisel tehtud jõupingutuste, töötajate kaitseks võetud meetmete ning kasutatud krüsotiili allikate ja koguste kohta. Seejärel palub komisjon Euroopa Kemikaalide Ametil uurida neile saadetud teavet selle erandi kaotamise seisukohast.

Direktiivis 87/217/EMÜ asbestist põhjustatud keskkonnareostuse vältimise ja vähendamise kohta on sätestatud meetmed asbestiheidete kontrollimiseks teatavate purustamis-, saasteainetest puhastamis- ja kõrvaldamisoperatsioonide ajal, tagamaks, et see tegevus ei põhjustaks asbestikiudude või -tolmu reostust.

Direktiiv 83/477/EMÜ töötajate kaitsmise kohta asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl (nagu on muudetud direktiiviga 2003/18/EÜ) sisaldab mitmeid meetmeid, et tagada töötajate tervise piisav kaitse, kui nad on sattunud asbestikiududega kokkupuutest tulenevatesse ohtudesse. Ettevõtted peavad tõendama oma suutlikkust teha purustamis- või asbesti kõrvaldamistöid. Enne purustamis- või asbesti kõrvaldamistöid peavad nad koostama kava, milles täpsustatakse meetmed, mida on vaja tagamaks, et töötajad ei puutu tavalise kaheksatunnise vahetuse jooksul kokku suurema asbesti kontsentratsiooniga kui 0,1 asbestikiudu sissehingatava õhu kuupsentimeetri kohta.

Raamdirektiiviga 2006/12/EÜ jäätmete kohta ja direktiiviga 1999/31/EÜ prügilate kohta kohustatakse liikmesriike, kooskõlas nõukogu otsusega püsijäätmete prügilasse vastuvõtu kriteeriumide kohta, sätestama asbestikiudude ja asbestikiude sisaldava varustuse kontrollitud kõrvaldamist. Liikmesriigid peavad tagama, et jäätmed on taaskasutatud või hävitatud inimeste tervist ohtu seadmata ning nõudmata selliste protsesside või meetodite kasutamist, mis võiksid keskkonda kahjustada.

Asbesti kõrvaldamise ja prügilasse viimise protsessi kohta on kehtestatud üksikasjalikud nõudmised. Näiteks tuleb ladustamisala iga päev ja enne igat tihkestamisoperatsiooni uuesti katta. Prügila tuleb katta uuesti viimase kihiga, et hoida ära kiudude hajumist. Tuleb võtta meetmed, et ära hoida mis tahes võimalus maa kasutamiseks pärast prügila sulgemist. Mistahes võimalik asbestkiudude eksport on reguleeritud määrusega (EÜ) nr 689/2008 ning alates 2005. aastast on toimunud vaid üks teadaolev asbestkiude eksportimise juhtum Euroopa Liidust kolmandasse riiki.

Peale selle on asbestiga seotud otsused määruse REACH XVII lisas sätestatud, et keelata asbestkiudude tootmine Euroopa Liidus, mis tähendab, et eksport on välistatud. Asbesti sisaldavad jäätmed on ohtlikud jäätmed. Baseli konventsioonis ja määruses (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta on keelatud asbestijäätmete eksport riikidesse, mis OECDsse ei kuulu. Mis puutub jäätmesaadetistesse Euroopa Liidu liikmesriikide ja OECD vahel, siis neile kohaldatakse eelnev kirjalik teatis ja nõustumismenetlus.

Lõpetuseks, võttes neid punkte arvesse, võin teile kinnitada, et komisjon hakkab uurima, kas seoses asbestkiudude kontrollitud kõrvaldamisega ning asbestkiude sisaldava varustuse saasteainetest puhastamise või kõrvaldamisega on põhjust teha ettepanekuid muudeks õiguslikeks meetmeteks, mis läheksid kaugemale kehtivatest õigusaktidest, milles sätestatakse jäätmete käitlemine ja töötajate kaitse.

komisjoni asepresident. − (IT) Härra juhataja, austatud parlamendiliikmed, ütlen seoses nimekirjaga asbesti sisaldavatest toodetest, mida võib lubada korduvkasutusturule, et vastata viivitamata härra Sacconi küsimusele, et see nimekiri ei ole veel valmis, kuid komisjon kavatseb olukorra 2011. aastal läbi vaadata, et koostada ühtlustatud nimekiri, mis kehtib terves Euroopa Liidus. Seega loodan, et olen teie nõudmisele vastanud.

  Anne Ferreira, fraktsiooni PSE nimel. – (FR) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, nagu juba öeldud, võttis Euroopa Liit 1999. aastal vastu direktiivi, millega asbest alates 2005. aasta 1. jaanuarist ära keelati, kuid tehti erand diafragmadele, mida lubati kasutada olemasolevates elektrolüüsiseadmetes kuni nende seadmete kasutusea lõpuni.

See erand, mis pidi enne 1. jaanuari läbi vaadatama, oli mõeldud selleks, et võimaldada asjaomastel ettevõtetel kavandada asbesti kasutamise lõpetamist. Siin me siis nüüd oleme, 18 kuud hiljaks jäänud. Niisiis oleks aeg juba edusamme teha. On tõsi, et osana määruse REACH XVII lisa läbivaatamisest tegi komisjon ettepaneku pikendada praegust asbestkiudude ja neid kiude sisaldavate toodete kasutus- ja turustuskeeldu, kuid säilitas võimaluse asbesti kasutamiseks tööstuslikes elektrolüüsiseadmetes ilma ajalise piiranguta, kuigi asbestivabad alternatiivid on olemas ja paljud ettevõtted kasutavad neid.

Peale selle võtab komisjon vastu sätte, mis lubab turule viia asbesti sisaldavaid kaubaartikleid vastavalt süsteemile, mis võib riigiti varieeruda. See on vastuvõetamatu, kuna selle toote kasutamine on põhjustanud palju haigusi, mis on tekkinud kokkupuutumisest asbestikiududega. Peale selle, neisse haigustesse jäänud inimeste hulk mõne järgmise aasta jooksul tõenäoliselt suureneb, kuna toodet alles mõne aasta eest ikka veel kasutati. Asbesti kahjulik mõju tervisele on juba ammu teada.

Võiksin lisada, et komisjoni otsus õõnestab teatavaid REACHi sätteid, mitte ainult asenduspõhimõtet. See on halb märguanne, mis teistele ettevõtetele anti. Praeguse majanduskriisiga ei saa sellist pikendamist õigustada.

Peale selle on komisjoni niisugune seisukoht, mida nõukogus toetab enamik liikmesriike, vastuolus Euroopa Liidu seisukohaga, mis püüdleb asbesti ülemaailmse keelu kehtestamisele.

Mul on veel üks viimane punkt, enne kui lõpetan: Euroopa Ametiühingute Konföderatsioon püsib arvamuse juures, et temaga ei ole selles küsimuses nõu peetud, ning arvab, et kuulda võetud ja arvestatud on üksnes teatavate ettevõtete arvamust. Komisjon kinnitab enda nimel vastupidist. Kas võiksite seda küsimust meile pisut valgustada?

  Satu Hassi, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FI) Härra juhataja, daamid ja härrad, asbesti kasutamise ajalugu on üks kurb ja hoiatav lugu, mis võib juhtuda, kui rikutakse ettevaatuse põhimõtteid. Asbest võeti algselt kasutusele materjalina, millel olid suurepärased tehnilised omadused, ning alles hiljem pandi tähele, et see tapab inimesi. Näiteks minu kodumaal ei ole igal aastal asbesti põhjustatud surmade arv ikka veel vähenema hakanud. Peale selle võib mööduda kuni 40 aastat, enne kui haigus ennast näitama hakkab.

Meie ees oleva resolutsiooni eesmärk ei ole tühistada komitoloogia otsust, millele see viitab. Ma arvan, et kõige tähtsamad punktid selles on lõiked 8 ja 9, mis seonduvad mõttega, et komisjon peaks millalgi käesoleval aastal esitama õigusakti ettepaneku, mis tegeleb küsimusega, kuidas saaks asbesti, asbestikiud ning neid sisaldavad seadmed ja ehitised täielikult hävitada.

Muidugi on meil ikka veel suur hulk hooneid, sealhulgas ühiskondlikke hooneid, laevu, tehaseid ja elektrijaamu, mille struktuurid sisaldavad asbesti, ning inimesed puutuvad sellega kokku näiteks remondi ajal, kui ei ole rakendatud rangeid kaitsemeetmeid. Need asbesti sisaldavad struktuurid on tarvis kindlaks teha ja hävitada ning asbest tuleb purustada ohutult ja sellisel viisil, et inimesed sellega jälle kokku ei puutuks.

Me peame sellest kurvast asbestiloost ja saadud kogemustest õppust võtma, kui tegeleme uute ja olemasolevate terviseriskidega. Näiteks on nanosüsinikust torusid kasutavad uurijad öelnud, et nende kahjulik mõju tervisele on väga sarnane asbesti omale. Sellepärast peamegi oma kogemustest õppust võtma ja tegutsema kooskõlas ettevaatuspõhimõttega, näiteks võttes nanomaterjalide kohta vastu põhilisi õigusloome vahendeid.

  Vittorio Agnoletto, fraktsiooni GUE/NGL nimel. –(IT) Härra juhataja, härra Tajani, daamid ja härrad, paistab tõepoolest, nagu ei tähendakski midagi, et asbest on põhjustanud juba tuhandeid surmasid ning kümned tuhanded inimesed on kestva kokkupuute tõttu asbestiga lähematel aastatel suremise ohus, sest me teame, et latentsusperiood võib kesta kuni 15 või isegi kuni 20 aastat.

Paistab nagu ei tähendakski midagi, et toimus eterniidiga seotud kohtuasi, mis algas Torinos seoses Casale Monferrato sündmustega, kus ei leidunud ainsatki perekonda, kes poleks kahjustada saanud. 1999. aasta direktiivi kohaldades tuleks keelata liikmesriikidel asbesti kasutamine. Liikmesriigid peaksid võtma kõik võimalikud ettevaatusabinõud, et kaitsta asbestiga kokkupuutuvaid töölisi, kohaldades 2003. aasta direktiivi, sulgedes tehaseid, neutraliseerides saastunud kohti ning hüvitades kannatanuid ja kohalikke elanikke. Seda pole tehtud igal pool. On tehtud vähe või üldse mitte midagi.

Nimetasin juba Torino kohtuprotsessi, milles süüdistati Šveitsi ja Belgia ettevõtete omanikke. Kõik teadsid sellest, kuid ära tehti vähe ning eelkõige tööstusharu oli see, mis hiilis mööda oma kohustustest, kasutades riigiasutuste loiduse tõttu tekkinud lünki. Seda loidust võib näha Itaalias Brionis, kus asbesti ei ole kõrvaldatud, ning Porto Margheras ja Cengias, kus ikka veel esineb surmajuhtusid. Nüüd palub tööstusharu komisjonil aktsepteerida järjekordset 2006. aasta REACH määruse erandit, mis krüsotiilasbesti kiududele on piiratud ajavahemikuks juba tehtud.

Tõsi küll, madalpinge elektrolüüsiga ettevõtetes kasutatakse seda piiratud koguses ning selliseid ettevõtteid on vähe, aga kui töösturid kinnitavad, et pole võimalik mingeid alternatiive kasutada, siis tuleks need ettevõtted sulgeda. Võib olla on see väljapressimine, ent selliseks protsessiks on alternatiive leitud Rootsis, kus madalpingega kasutatakse asendajana asbestivabade membraanide tehnoloogiat, ning samasugune lahendus on vastu võetud ka vesiniku tootmiseks. Miks mõnes liikmesriigis öeldakse „jah”, aga mõnes „ei”? Sellepärast, et pikas PCBde ärakeelamise võitluses on ette tulnud loendamatuid tegematajätmisi ja puiklemistehnikaid, mida toetas isegi Euroopa Komisjoni ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat. Ka praegune juhtum pole hea eeskuju.

Asbesti keelustavas 1999. aasta direktiivis on sätestatud, et selle lubamise läbivaatamisele peaks eelnema toksikoloogia teaduskomitee arvamus, mida pole kunagi esitatud. Kas sel viisil täidabki komisjon direktiive? Rääkimata ametiühingutest, kes ütlevad, et nende käest pole üldse midagi küsitud.

Euroopa Parlament teeb oma väikese osa, et teiste möödalaskmisi kompenseerida. Käesoleva resolutsiooniga kutsutakse komisjoni üles täitma õigusloome lünka asbesti sisaldavate kasutatud toodete keelamisel. Katuseplaadid, lennukiosad ja kõik muu tuleks kohe ja lõplikult kõrvaldada. Lisaks tuleb veel sätestada strateegiale täpsed tähtajad, et kõik asbestiliigid 2015. aastaks keelata, kuid need eesmärgid seati juba 1999. aastal paika. Kümme aastat on möödunud ja surmajuhtumid aina jätkuvad.

Käesoleva ametiaja ühe esimese algatusena esitas Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon üleskutse luua ühenduse fond kannatanute hüvitamiseks ning ajutised fondid reostuse likvideerimiseks. See oli konkreetne nõudmine komisjonile, kes praegu hoopis rahvusvahelise tahte ees kummardab. Peame siiski tegelike meetmete ja kohustuste juurde edasi minema. Ainult siis, kui need on paika pandud, alustades käesoleva resolutsiooni nõudmistest, saame suuremat mõistmist ilmutada. Praegu pole küll valmidust selleks märgata ning sellepärast me hääletame erandi tegemise vastu.

  Juhataja. − Sõna on härra Bowisel. Meil on tema suhtes suur kiindumus ja austus ning hea meel näha, et ta on paranenud.

  John Bowis, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Olete väga lahke, härra juhataja. Tänan teid nende sõnade eest! On nii meeldiv tagasi tulla mu viimaseks nädalaks selles parlamendis – või üldse parlamendis. Pärast 25 aastat kestnud tegutsemist valitud poliitikuna arvan ma, et aitab küll.

Tahan lihtsalt seda viimast võimalust kasutades öelda, et paljud meist siin täiskogul on investeerinud suure osa endast REACHi protsessi: Guido Sacconi ja paljud kolleegid on ladunud vundamendi ohutumale ja paremale kemikaalide raamistikule. Minu sõnum järgmisele parlamendikoosseisule on: „Olge valvsad, hoidke asjade arengul silm peal!”

Nagu ütles Satu Hassi, on meil asbestiga seoses selja taga pikk ajalugu ning meil on väga tugev tunne, et peame sellel silma peal hoidma. Kui lamasin oma haige südamega haiglavoodis ja tundsin, kui kahju mul endast on, siis vaatasin televiisorist maavärinat Itaalias ja see pani mu isiklikud probleemid uuesti paika. Kuid praeguses kontekstis tuletas see mulle muidugi meelde, et kui juhtuvad niisugused katastroofid, võib asbest atmosfääri pääseda. Asbest on väga tihti ohutu, kui see on pealt kinni kaetud. Kohe, kui see välja pääseb, muutub asi ohtlikuks ning seega peab üks sõnumitest olema see, et meil on tarvis vaadata Euroopa Liidus riskipiirkondi, et näha, kus nimelt peaksime ohtudele rohkem rõhku panema ja tulevikus seal järelevalve korraldama.

Olles kõike seda öelnud, tahaksin lihtsalt veel tänada oma kolleege nende sõpruse, toetuse ja viimastel nädalatel saadetud sõnumite eest. Pean oma 10 aastat siin parlamendis väga väärtuslikuks ning hakkan huviga jälgima, kuidas uus koosseis võtab üle projektid, mida meie oleme ehk alustada suutnud.

(Aplaus)

  Juhataja. − Tänan teid väga, härra Bowis. Võite puhates kindel olla, et paljud meie hulgast mäletavad teid alati ning on tänulikud teie jõupingutuste ja pühendumise eest siin parlamendis!

  Guido Sacconi, autor. – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, need on täpselt ka minu tunded. Minagi tahaksin teha ühe isikliku märkuse.

Kõigepealt pean siiski tunnistama, et komisjoni vastus konkreetsele küsimusele, mille esitasime oma resolutsioonis, on olnud suuremalt jaolt positiivne. Muidugi jääb nüüd uue parlamendikoosseisu hooleks kontrollida ja tagada, et võetud kohustused saaksid täidetud, ning seda ettenähtud ajavahemiku jooksul.

Isikliku märkusena tahaksin öelda kahte asja. Esiteks, mu parimad soovid härra Bowisele, kellega koos me oleme palju tööd teinud. Arvan, et ehk peaksime kahekesi moodustama Euroopa Parlamendi vaatlejate klubi, eelkõige nende probleemide jälgimiseks, mille kallal me oleme koos nii palju töötanud ja oma töö suurepäraseid vilju näinud.

Teiseks pean ütlema, et on mõnevõrra sümboolne, et mu viimane sõnavõtt siin täiskogul peab olema REACH ja selle kohaldamine, mis on võtnud kogu mu aja selle ametiaja töö algusest peale, mil tundus, et me ei jõua iial lõpule selle õigusloome rännakuga, noh, see näitab, et olen õnnelik mees, kes on õnneks tuttav ka selliste inimestega, nagu te kõik olete, ja nagu olete teie, härra juhataja. Koos töötades oleme jõudnud tõelisele üksteisemõistmisele ning saavutanud Euroopa kodanike jaoks minu arvates tõepoolest märkimisväärseid tulemusi.

  Juhataja. – Tänan, härra Sacconi! Võite kindel olla, et hakkame ka teist teie töö ja pühendumise tõttu puudust tundma. Soovin teile edu ja õnne teie tulevikupüüdlustes ning olen kindel, et jätkate samas vaimus, millega oleme siin teie puhul harjunud!

  Antonio Tajani, komisjoni asepresident. – (IT) Härra juhataja, auväärsed parlamendiliikmed, ka mina tahaksin enne arutelu lõppu tänada härra Sacconit ja härra Bowist ning ma teen seda justkui nende vana klassikaaslane, olles ka ise siin parlamendis nii palju aastaid töötanud.

Tahaksin neid tänada tehtud töö ning osalemise eest mitmesugustes liitudes, mis on meie parlamendile au teinud! Niisiis, Euroopa Parlamendi liikmena ning praegusel ajal komisjoni voliniku ja asepresidendina tänan ma neid äärmiselt väärtusliku panuse eest, mille nad on andnud parlamendi töösse, näidates, et sellel võib olla – vaatamata teatavate ajakirjanike ajutistele ütlustele – häid esindajaid, kes osalevad ja teevad tõepoolest tööd institutsioonides, mis esindavad poolt miljardit eurooplast. Sel põhjusel tahtsin neid oma viimases sõnavõtus parlamendi käesoleval ametiajal tänada kui volinik.

Nagu juba ütlesin, tahtsin ma härra Sacconit keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni liikmena niikuinii tänada selle eest, et ta on nii tähtsa probleemi tõstatanud, ning ka härra Bowist, kelle sõnavõtt ja kommentaarid on näidanud, kui tähtis see teema kõikidele kodanikele on. Ma arvan ja loodan, et sel arutelul õnnestus kõik kahtlused ja mured hajutada – komisjon hakkab määruse kohaldamisest parlamendile korrapäraselt aru andma ning, lubage mul selgelt öelda, ei tee töötajate, tervise ja keskkonna kaitsel mingeid kompromisse.

Mis puutub proua Ferreira ja härra Agnoletto tehtud märkustesse, siis tahaksin komisjoni nimel rõhutada, et Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooniga on konsulteeritud ning eelkõige keemiatööstuse töölised ise on kinnitanud, et pooldavad erandi säilitamist.

Tahaksin ka rõhutada, et pole õige, et ajalised piirangud puuduvad, kuna erand tühistatakse siis, kui alternatiivne toode kättesaadavaks saab. Peale selle lubage mul teile meelde tuletada, et komisjon teeb 2011. aastal üldise läbivaatuse. Tänan teid veel kord teie kommentaaride eest ning kogu selle raske töö eest, mille te olete pannud nii tundlikku küsimusse seoses töötajate tervisega ning, võiksin ka öelda, et seoses kõigi ELi kodanike tervisega!

  Juhataja. − Arutelu lõpetuseks olen ma saanud ühe resolutsiooni ettepaneku,⁽¹⁾ mis on esitatud kodukorra artikli 108 lõike 5 alusel.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub täna kell 12 päeval.

Kirjalikud avaldused (artikkel 142)

  Richard Seeber (PPE-DE), kirjalikult. – (DE) Euroopas oleva asbesti jätkuvat vähendamist tuleb tingimusteta tervitada.

Kuna asbestikiudude kantserogeenne mõju on tuntud juba kümneid aastaid ning ka EL on 2003. aastal keelanud selle ohtliku aine kasutamise uutes toodetes, peaksid asbesti kasutamise viimased jäänused nüüd Euroopast tasapisi kaduma.

Enamik liikmesriike on juba valimas alternatiivseid meetodeid. Eelkõige elektrolüüsitehaste valdkonnas saab sageli asbesti alternatiivina kasutada muid materjale.

Pidades silmas Euroopa inimeste kasvanud teadlikkust terviseküsimustes ning keskkonna- ja tervisekaitse väga kõrgeid standardeid Euroopas, on vastuvõetamatu, et kantserogeensed ained siiani Euroopas ringlevad.

(1) See Minutes.

8. Ühenduse lennujaamades teenindusaegade jaotamise ühised eeskirjad (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on Paolo Costa raport (A6-0274/2009) transpordi- ja turismikomisjoni nimel, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku kohta, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 95/93 ühenduse lennujaamades teenindusaegade jaotamise ühiste eeskirjade kohta (KOM(2009)0121 – C6-0097/2009 – 2009/0042(COD)).

  Paolo Costa, raportöör. – (IT) Härra juhataja, härra Tajani, daamid ja härrad, mul on hea meel avada see arutelu nii-öelda järeldusega, soovitades seekord, et täiskogu võtaks vastu muudatusettepaneku, mille esitasin mina koos terve rühma komisjoni esindajatega, et viia see raport esimesel lugemisel lõpule ning saavutada seega määruse heakskiitmine.

Me teeme seda suure vastutustundega. Arvan, et asepresident Tajani nõustub, et viis, kuidas oleme püüdnud vastata lennundusettevõtjate praeguse hetke vajadustele ja raskustele – lubades neil säilitada nende teenindusajad, isegi kui nad neid käesoleva aasta suvehooaja jooksul ei kasuta – on vajalik, kuid väga karm meede, selline meede, mis vajab paremaks muutmist.

Meedet on tarvis parendada, sest oleme juba näinud selle lühikese aja jooksul, mil arutelu kestnud on, et lennundusettevõtjatel on erinevad huvid, mis kõik on täiesti õiguspärased, et ühed lennundusettevõtjad ootavad aega, mil saaks teiste asemele tulla, kuna nood ei suuda endale võetud kohustusi täita, et praegu on lennundusettevõtjatel ja lennujaamadel erinevad huvid, mis alles natuke aega tagasi teisiti oli, ning et eelkõige on olemas reisijate huvid, kõige tähtsamad neist selliste reisijate omad, keda teenindavad lennujaamad ja lennundusettevõtjad kõige kaugemates piirkondades, ning just nende huvid võivadki olla suurimas ohus, kui teenindusaegade säilitamise või kaotamise üle peaks otsustamist alustada üksnes asjaomaste ettevõtjate saadava kasumi põhjal.

Need kõik on probleemid, mida oleme suutnud vaid põgusalt puudutada, kuid mille me oleme esile toonud. Eelkõige tundsime ka, et peame tegelema põhiprobleemiga, see tähendab teenindusaegadega kui ühiskondliku varaga, mida saab määrata või anda eraettevõtjatele, näiteks lennundusettevõtjatele ja lennujaamadele, kuid ei saa omandina üle kanda.

See on väga tundlik teema ja niisugune, mille juurde minu arvates tuleks taas tagasi pöörduda. Pean ütlema, et põhjus, või kui soovite, siis väärtuslik kompromiss, mis peitub ettepaneku kiire vastuvõtmise taga sellisel kujul nagu siin esitati, on tegelikult see, et oldi kindel, et komisjon peab kinni oma kohustusest pöörduda selle teema juurde tagasi läbimõeldumal, süvitsi mineval viisil, et see oluline küsimus ükskord ja lõplikult lahendada mitte ainult käesolevast kriisist ülesaamiseks, vaid ka ülemaailmse lennundusturu restruktureerimis- ja liberaliseerimisprotsessi lõpuleviimiseks ning Euroopas parema lennundusturu ülesehitamiseks.

Sellepärast tunnengi, et kui hetkevajadusi kombineeritakse pikaajaliste vajadustega, võin ma soovitada see raport vastu võtta.

Järelejäänud 20 sekundi jooksul kasutan ka mina tänast viimase koolipäeva õhkkonda, et tänada oma klassikaaslasi ja neid, kellega koos mul on olnud võimalus viimase kümne aasta jooksul koos töötada, sest praegu on mul väga hea meel lõpetada oma viimane päev Strasbourgis oma viimase, kuid mitte mingil juhul vähem tähtsa panusega.

  Juhataja. – Tänan teid, härra Costa, ja soovin õnne tubli töö puhul! Teie nimi on seotud terve hulga oluliste raportitega ning seega on teie jõupingutused parlamendi hiljutises ajaloos mänginud tähtsat rolli.

  Antonio Tajani, komisjoni asepresident. – (IT) Härra juhataja, austatud parlamendiliikmed, tahaksin selle täiskogu endise liikmena taas tänada transpordi- ja turismikomisjoni ning selle esimeest nende produktiivse töö eest ajal, kui olin Euroopa Parlamendi liige, ning koostöö eest, mida oleme teinud alates sellest, kui mul oli au saada Euroopa transpordivolinikuna ametisse nimetatud ja parlamendi poolt kinnitatud! Seda viljakat partnerlust, daamid ja härrad, võib täna taas näha ja nõnda pean ma veel kord tänama parlamenti ja eriti transpordikomisjoni, mille esimees on härra Costa, kiiruse eest, millega nad käsitlesid Euroopa Komisjoni ettepanekut teenindusaegade kohta.

Rida sündmusi – majanduskriis, finantskriis, uus A-tüüpi gripiviirus – on õhutranspordi olukorda veelgi raskendanud ning see olukord demonstreerib lihtsalt, kui pakilised ja hädavajalikud on toetusmeetmed mitte ainult lennundusettevõtjate, vaid ka nende töötajate jaoks.

Seda arvesse võttes jagan ma härra Costa muret. Komisjoni ettepanek ei ole lõplik lahendus. Arvatavasti on see ettepanek kavandatud hädaabinõuks, mis seejärel vajab üksikasjalikku läbivaatamist, et kogu süsteem ümber teha. Tegelikult, vastusena härra Costa muredele ja kommentaaridele, teavitasin oma 15. aprilli vastuses teda kui komisjoni esimeest, et transpordi ja energia peadirektoraat valmistub juba esitama ettepanekut see määrus niipea kui võimalik läbi vaadata.

Kriisiga toimetulekuks on teenindusaegade kasutamise eeskirju on juba kaks korda peatatud. See on ülemaailmne vastus ülemaailmsele kriisile, millest on selge, et see vastus ei mõjuta ühte või kahte liikmesriiki, vaid terve Euroopa Liidu õhutranspordi süsteemi, ning samasugused meetmed võeti ka ülimalt raskes olukorras, 11. septembri rünnakute ja SARS-koroonaviiruspneumoonia kriisi puhul. Praegu õhutransporti tabanud kriis on arvatavasti veel tõsisem kui tookord ning praegu pole veel mingit märki, millal võiks paranemist nägema hakata.

Tegelikkus näitab, et lennuliiklus jätkab allakäiku. Kui peatame suvehooajal teenindusaegadega seotud „kasuta, muidu jääd ilma” reegli rakendamise, saavad sellest igasuguse diskrimineerimiseta kasu kõik nii Euroopa kui ka muud ettevõtjad, nagu IATA ja paljud väljastpoolt Euroopat pärit ettevõtjad on juba osutanud. Olen kindel, et see meede, mis kehtestatakse piiratud ajaks ja kujutab endast erandit – tegelikult jõustub peatamine käesoleva aasta ajavahemikuks 29. märtsist 26. oktoobrini, et lubada seejärel teenindusajad järgmise aasta suvehooajaks säilitada – annab hingamisruumi kõigile ettevõtetele, võimaldades neil langenud nõudlusega võidelda.

See hoiab ära ka paradoksaalsed olukorrad, nagu näiteks praegu, mil ettevõtted on sunnitud laskma lennata tühjadel lennukitel, et oma teenindusaegu mitte kaotada. Ma pean seda täiesti vastuvõetamatuks – mitte ainult keskkondlikust seisukohast, vaid ka kahjulikkuse tõttu lennundusettevõtjate finantsidele – ning me teame, et kui ettevõtja on raskustes, siis on raskustes ka selle töötajad.

Olen veendunud, et see meede on vajalik ja pakiline, ning seetõttu ei saa ma jätta toetamata kompromissi, mille parlament ja nõukogu saavutasid, mis võimaldab ettepaneku viivitamata vastu võtta. Sel põhjusel tahaksin veel kord tänada transpordikomisjoni esimeest ja parlamenti tervikuna.

  Georg Jarzembowski, fraktsiooni PPE-DE nimel. –(DE) Härra juhataja, härra Tajani, daamid ja härrad, Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon toetab lennujaamades maandumise ja õhkutõusmise õiguste 80% miinimumkasutuse eeskirja ühekordset peatamist, mis lennukompaniidele 2010. aasta suve lennuplaaniks võimaldatakse, ning tänab raportööri härra Costat tema kiire ja tõhusa töö eest selle toimikuga.

See peatamine teeb lennundusettevõtjatel võimalikuks vastavalt nõudluse langemisele vähendada lende allapoole kavatsetud miinimumkasutust, kaotamata järgmisel hooajal oma õhkutõusmis- ja maandumisõigusi. Minu arvates on see õigustatud kui ühekordne abinõu üheks perioodiks, nagu asepresident ütles, kuna on toimunud reisijate arvu ettenägematu langus, mille põhjuseks on rahvusvaheline finants- ja majanduskriis, ning seepärast ei oska lennundusettevõtjad veel ennustada, mismoodi reisijate arv tulevikuks võiks muutuda. Peatamine aitab ka keskkonda kaitsta, sest muidu võiksid lennundusettevõtjad tunda, et on kohustatud lendama pooltühjade lennukitega ainult selleks, et oma teenindusaegu säilitada.

Härra juhataja, härra asepresident, alguses lükkas fraktsioon PPE-DE tagasi samuti teie tehtud määruse ettepaneku anda komisjonile, ilma tegeliku parlamendi kaasotsustuseta parlamendi, volitused nõuda eeskirjade peatamist lihtsalt komiteemenetlusega. Me arvame, et kui kavatsete teha talviseks lennuplaaniks sellise ettepaneku, peab parlament seda põhjalikult uurima, kuna peame hoolikamalt arvesse võtma paljude eri tüüpi lennundusettevõtjate huve, samuti lennujaamade ja reisijate huve. Ütleme küll „jah” ühekordsele peatamisele, kuid „ei” võimalusele, et seda pikendatakse parlamenti kaasamata.

Usun täiesti siiralt, et kuna seagripp osutus vähem nakkavaks, kui algul kardeti, on lennundusettevõtjad viimaks suutelised ennustama võimalikku reisijate hulka ning vahekordi, mida järgmistel aastatel oodata. Me peame eeldama, et lennundusettevõtjad esitavad realistlikud plaanid, nii et lennujaamadel oleks võimalus kasutamata teenindusaegu teistele lennundusettevõtjatele pakkuda. See on meie enda huvides, et lennujaamad suudaksid oma võimsusi kasutada klientide, see tähendab reisijate parimates huvides. Mul on veel üks kommentaar teenindusaegade direktiivi uue põhjaliku läbivaatamise kohta. Ma usun, et teenindusajad kuuluvad avalikkusele, mitte lennuväljadele või lennundusettevõtjatele, ning sellepärast peame me neile tulevikus erilist tähelepanu pöörama.

Härra juhataja, daamid ja härrad, kuna see arutelu, see täiskogu istungjärk ning mu parlamentaarne tegevus hakkavad lõpule jõudma, siis lubage mul edastada siiraim tänu mu kolleegidele transpordi- ja turismikomisjonis ning transpordi- ja turismikomisjoni sekretariaadis, samuti transpordi- ja turismikomisjoni esimehele ning Euroopa Komisjoni asepresidendile ja tervele tema TREN peadirektoraadi meeskonnale. Oleme veetnud viimased viis aastat, töötades ühiselt Euroopa Liidu kodanike huvides. Hoian teile pöialt, et järgmised viis aastat tooksid rohkem samasuguseid tulemusi. Transpordi- ja turismikomisjon on tähtis komisjon ning ma tänan teid teie suurepärase koostöö eest!

  Juhataja. − Tänan teid, härra Jarzembowski, ning soovin teile saabuvateks aastateks ja teie edasistes püüdlustes häid kordaminekuid ja palju õnne!

  Brian Simpson, fraktsiooni PSE nimel. – Härra juhataja, tahaksin tänada meie esimeest Paolo Costat mitte ainult selle raporti koostamise, vaid ka tema töö eest komisjoni eesistujana viimase ametiaja jooksul. Oleme tema raske töö eest suure tänu võlgu.

See raport on väike mudel tervest Paolo Costa tööst, sest see on raport, mis näitab selgelt, et tihti läheb tarvis Saalomoni tarkust koos ÜRO diplomaatilise vilumusega, juhul kui on tegemist niisuguste tehniliste üksikasjadega nagu „kasuta teenindusaegu, muidu jääd ilma”. Meie eesistuja on kogu oma aja olnud väga hea Saalomon ja väga hea ÜRO diplomaat.

Ent taas kord on tsiviillennundus demonstreerinud oma suutmatust selles tähtsas küsimuses ühtset seisukohta võtta, kuna suured lennundusettevõtjad nõuavad valjult peatamist, odavlennufirmad ja lennuväljad selle vastu aga protesteerivad. Mis mulle muret teeb, on see, et suured lennundusettevõtjad, keda toetavad nende mitmesugused liitlased, ei jää rahule ühe peatamisega, vaid hakkavad järgmisi nõudma, ning teades seda ebatervislikku, ebademokraatlikku mõju, mis mõnedel neist on nii Euroopa Parlamendis kui ka riiklikes parlamentides, usun ma, et täna on lihtsalt protsessi algus, kahjuks mitte selle lõpp.

Mu fraktsioon toetab kompromissi, milleks meie raportöör ettepaneku tegi ja mille kiitis heaks transpordi- ja turismikomisjon, kuid ma rõhutan, et see peatamine või, nagu mu kolleeg Georg Jarzembowski tihti ütleb, „kasuta, muidu jääd ilma” klausel, on ühekordne peatamine ainult üheks perioodiks ega kujuta endast rohelist tuld järgmistele peatamistele. Kui komisjon tunneb, et järgmised peatamised on vajalikud, siis tuleb need läbivaadatud määruse osaks muuta, kaasates täielikult see parlament ning austades täielikult selle parlamendi õigusi. Oleme arutelu ja koostöö poolt, kuid komiteemenetluse vastu.

Ma tunnistan katastroofilist olukorda, millesse lennundus ja eelkõige lennundusettevõtjad sattunud on. Ma saan aru ka sellest, et teenindusajad ei ole ainult õhkutõusmised ja maandumised. Nendest on saanud lisaread lennundusettevõtjate arveraamatutes ning meie raportööril on õigus, kui ta ütles, et see aspekt on tarvis tulevikus läbi vaadata.

„Kasuta, muidu jääd ilma” klausli peatamine ei mõjuta Londoni Heathrow’, Frankfurdi, Pariisi Charles de Gaulle’i või Amsterdami Schipholi lennuvälju, kuid see mõjub kahjulikult piirkondlikele lennuväljadele, mis teenindavad oma keskusi, sest lennundusettevõtjad peatavad just need liinid. Lennundusettevõtjad peavad meeles pidama, et peale nende on veel teisigi huvirühmi, kellele selline peatamine kahju teeb.

Kuna majanduslik olukord pole hea ja me tühjade lennukite lendamise mõttetust tunnistame, siis toetame siiski nendes küsimustes raportööri, kuid ma loodan, et meie vastuväited tulevikus tehtavate viidete jaoks märgitakse korralikult üles mitte ainult siin nõupidamisruumis, vaid neid märkab ka laiem lennundusvaldkond tervikuna.

Lõpetuseks tahan sotsialistide koordinaatorina tänada kogu oma meeskonda, aga ka mu kaaskoordinaatoreid teistest fraktsioonidest tubli töö ja koostöö eest, mida oleme viimase viie aasta jooksul kõigiga jaganud. Laiendan need tänusõnad ka volinik Tajanile ja tema meeskonnale selle aja eest, mis ta on olnud transpordikomisjoni eesistujaks!

  Erminio Enzo Boso, fraktsiooni UEN nimel. – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, see on esimene kord, kui ma siin täiskogul sõna võtan. See on siiski esimene kord sellepärast, et olen uus parlamendiliige, kuid ma olen juba näinud asju, mis mulle ei meeldi. Nimelt see, kuidas härra Costa langetas otsuse koos oma komiteega ja meie saime alles hiljem teada, et midagi toimus. Nad võisid isegi ausalt toimida, kuid teha selliseid asju väljaspool komisjoni…

Räägitakse, et Euroopas olevat demokraatia. Mina nii ei arva, härra juhataja. Demokraatia tähendaks läbipaistvust, aga siin on olnud liiga vähe läbipaistvust, mis puutub härra Costasse, mis puutub kodanikesse lennundussektoris, mis puutub inimestesse, mis puutub lennuväljadesse ja mis puutub töötajatesse.

Oletatavasti räägime me liberaliseerimisest, kuid tegelikult on see, mida käsitleme, monopol. Ma ütlen seda Linate lennujaamast ja Malpensa lennujaamast väljuvate lendude pärast, mille Alitalia ja Air France on monopoliseerinud. Võtame Linate, mis on sattunud suurde kitsikusse oma 160 000 raskustes lennuga. Kas peaksime jätma Linate ülekoormatuks, et lasta Enrico Lettal Frosinone lennujaama toetada? Ma imestan, kas kõik need tegematajätmised on siis sellepärast, et Alitalial ei ole nendel kellaaegadel nende teenuste pakkumiseks piisavalt lennukeid? Miks me siis ei anna neid teistele lennundusettevõtjatele, kes saavad teenust pakkuda?

Härra Costa ütles õigusega, et me püüame teha oma parima. Ma tean küll, et võib olla inimesi, kellele härra Costa ei meeldi – mulle meeldib, aga mõnele ilmselt mitte – sest muidu ei kohtleks nad teda nii lugupidamatult.

Vaadake, härra juhataja, praegu on meil probleem…. Käes: 126 000 lendu on Linates ootel, aga Alitalia ja Air France ei taha neid ette võtta. Siiski peavad ka lennujaamad ellu jääma. Nad peavad lendude maksumust alandama. Noh, miks me samal ajal, kui räägime ühiskondlikust õigusest lendude teenindusaegadele, ei hakka juba Alitaliale, AirFrance’ile ja paljudele teistele lennundusettevõtjatele õpetama, kuidas tuleks tööd teha?

Niisiis, selles suhtes ei taha ma, et hääletamisel oleks mingit oportunismi. Vaadake, härra juhataja, sellised skeemid on Euroopas tuntud kui lobitöö, aga Itaalias me nimetame neid kui majandusüksus, maffia, camorra ja ndrangheta.

  Johannes Blokland, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (NL) Härra juhataja, härra Tajani, härra Costa, viieteistkümne aasta pikkuse tööülesannete täitmise järel annan nüüd oma viimase panuse Euroopa Parlamendi arutelusse. Sellepärast on see minu jaoks väga eriline panus ning ma annan selle väga erilisse arutelusse; arutelusse, kus käsitletakse nn teenindusaegade määruse kuuekuulist peatamist.

Olen mõne viimase aasta jooksul püüdnud edendada rohelise transpordi poliitikat, et transpordisektori tulevikku kindlustada. Ma arvan, et käesoleva raportiga on meil õnnestunud seda teha. Meie probleeme ei lahendaks see kui alandaksime 80% künnist 75%le. Isegi kui alandaksime, ei lõpetaks lennundusettevõtjad kommet lennata tühjade lennukitega.

Õnneks pakub kompromiss, mille oleme saavutanud, siiski lahendusi, mis on head eelkõige keskkonnale, kuid mis pakuvad mõningast toetust ka lennundussektorile, mida majanduskriis on raskelt tabanud. Arvan, et selle toimiku põhjal peame tegema järelduse, et lennujaamade teenindusaegu käsitlevate kehtivate õigusaktidega on midagi valesti. Niikaua, kui need teenindusajad jäävad nii kasulikeks, et lasta tühjadel lennukitel nende pärast lennata, ei ole praegustel õigusaktidel suurt vahet.

Sellepärast on mul hea meel selle teksti põhjal näha, et tulevikus ei saa mingeid teenindusaegade süsteemi peatamisi enam teha, ilma et seadusakte põhjalikult muudetaks. Muidugi oleks meil siis tarvis kaht eri toimikut, et saaks kiiresti võtta mistahes erakorralisi meetmeid ning võiksime olla kindlad, et põhjalikuks läbivaatamiseks jääb piisavalt aega. Oleks huvitav kuulda volinik Tajani kinnitust, kas seda viimast oletust võidaks arvesse võtta.

Härra juhataja, tahaksin nüüd lõpetada nii selle sõnavõtu kui ka oma töö siin parlamendis. Mul on alati olnud meeldiv töötada koos oma kolleegidega transpordi- ja turismikomisjonist ning ma tahaksin tänada kõiki mu kaasparlamendiliikmeid selle eest ning eelkõige esimees Costat raporti eest, mida parajasti arutame, samuti ka tema valmiduse eest töötada välja tundlik kompromiss lennujaamade teenindusaegade osas!

  Juhataja. – Tänan, härra Blokland! Ka mina soovin teile häid kordaminekuid ja palju õnne teie edasistes püüdlustes väljaspool parlamenti!

  Luca Romagnoli (NI). – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, mulle tundub see täiesti asjakohane, et kehtivast ühenduse seadusest tehtud erandiga võiks lubada lennundusettevõtjatel nende teenindusajad alles jätta.

Erandi ettepanek on tehtud selleks, et võidelda kriisiga, mis on kõigile selgelt näha ja mida oleme siin palju kordi arutanud. Tuleks ka meelde tuletada, et see on erand, mis võib teataval viisil – ja ma arvan, et see on positiivne nähtus – takistada liinide ülevõtmist kolmandate riikide kompaniide poolt, mis erinevalt ühenduse lennundusettevõtjatest saavad sageli riigiabi ja muud toetust, ning minu arvates tuleks ka seda arvesse võtta.

Ülejäänu suhtes on mu sümpaatiad tervenisti sotsiaalsed ja minu toetust sellele algatusele tulekski näha selles valguses. Mul on hea meel öelda, et need, kes teisest küljest on veendunud vabameelsed, peavad seekord võtma täiesti vastupidise lähenemisviisi. Kes teab, ehk nad veel parandavadki ennast, mida mul oleks väga hea meel näha.

Niisiis ma kasutan võimalust – see on mu viimane sõnavõtt käesoleval istungjärgul ning on ebatõenäoline, et ma järgmiseks ametiajaks veel tagasi tulen – tänada kõiki neid parlamendiliikmeid, kes lubasid eelarvamusteta mul endaga koos töötada ning andsid mulle sellega kahtlemata võrratuid kogemusi, nii isiklikke kui ka poliitilisi.

Soovin teile kõike head ning eriti tahaksin tänada oma kolleege transpordi- ja turismikomisjonis, esimees Costat, volinik Tajanit ja kõiki selle täiskogu liikmeid ning ma tahaksin lõpetada, kutsudes üles suuremale läbipaistvusele, mida järgmine parlamendikoosseis loodetavasti tõesti pakub, sest me hääletasime läbipaistvuse poolt seoses stažööride, assistentide ja paljude meie kaastöötajate olukorraga, kuid kahjuks peab see veel teoks saama! Kõige rohkem tahaksingi rõhutada seda, mida peaksime pakkuma – ma kohe lõpetan, härra juhataja – seoses meie siin tehtava töö läbipaistvusega, kuna ajakirjanduse stiil, eriti suurema osa Itaalia ajakirjanduse stiil on demagoogiline ja täiesti absurdne.

Tuleks avalikustada osavõtunimekirjad ning Euroopa Parlament peaks ametlikult avaldama teavet iga parlamendiliikme tehtava töö kohta.

  Juhataja. − Tänan teid, härra Romagnoli, ja soovin teile igakülgset edu teie tulevases töös!

  Reinhard Rack (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, kõik oluline, mida on tarvis öelda seoses selle tähtsa tekstiga lennutranspordi ning kas teenindajate või reisijatena lennutranspordist sõltuvate inimeste kohta, on juba ära öeldud. Lihtsalt ütlejaks polnud mina. Niisiis olen ma vabatahtlikult otsustanud, et ei korda seda, mis juba öeldud on, vaid tahaksin hoopis kasutada võimalust öelda midagi kriisi kohta.

Härra Tajani, te märkisite, et see pole esimene ja kahjuks vist ka mitte viimane kriis lennundusvaldkonnas, millega nii meil kui ka lennundusvaldkonnal tegeleda tuleb. On õige, et me sellistes kriitilistes olukordades kiiresti reageerime ja püüame mõistlikke lahendusi leida. Oleme sellega toime tulnud. Kuid me ei tohi varjata tõsiasja, et kriisi on mõnikord kasutatud, seda kasutatakse praegu ja hakatakse ka tulevikus kasutama, ettekäändena, et suruda läbi õigusnorme, mis ei teeni tegelikult lennundusvaldkonna ega reisijate, vaid hoopis erihuve.

Sõnastanud reisist mahajätmise direktiivis suhteliselt ebatäpselt „erakorralise olukorra”, anname lennundusettevõtjatele võimaluse selle märkuse väga laiaulatuslikuks tõlgendamiseks. Ja täpselt seda nad teevadki – reisijate arvel. Selles direktiivis ei ole me kehtestanud ka trahve lennu hilinemise eest. Eriti viimastel nädalatel ja kuudel on lennundusettevõtjad kasutanud tõsiasja, et nad ei pea hilinemiste eest maksma, vaid üksnes reisijate miinimumõigused tagama – aga jälle reisijate endi kulul. Me ei tohiks sama viga uuesti teha!

Sellepärast ma palun, et järgmise ametiaja jooksul teie või need, kes toimikud üle võtavad, esitaksid ettepaneku selle juriidilise teksti muutmise kohta.

Teine punkt, ka minul on siin täiskogul viimane koolipäev, nagu paljudel mu kaasparlamendiliikmetel. Esimesel koolipäeval antakse tavaliselt koolikott. Viimasel koolipäeval antakse arvatavasti kommikott. Härra Tajani, ma tahaksin kommi küsida. Palun tühistage võimalikult kiiresti see mõttetus, mille oleme omal ajal tekitanud määrusega vedelike ja turvakontrollide kohta lennujaamades. Sellest määrusest pole kasu olnud mitte kellelegi ja see ei ole kaitsnud mitte kedagi. See on ainult viha tekitanud. Kõigest sellepärast, et kellelgi pole jätkunud piisavalt julgust ja otsustavust seda inimestele öelda ning selle tühistamist läbi viia, kannatame me kõik ikka veel selle kohutava määruse all. Palun andke meile nüüd kommikott ja tühistage see mõttetus!

Tänan siiralt kõiki neid, kellega mul on olnud privileeg viimase viie aasta jooksul koos töötada!

  Juhataja. – Tänan, härra Rack. Võite puhates kindel olla, et täiskogu hakkab teist puudust tundma, ning me soovime teile tulevikuks kõike kõige paremat!

  Gilles Savary (PSE). – (FR) Härra juhataja, kuulasin just praegu härra Bosot ega alahinda tõsiasja, et on erijuhtumid, eriti Itaalias, mille puhul praegu oleks eelistatavam avada teenindusajad. Arvan siiski, et peame säilitama külma verd ning tunnistama, et kriis mõjub lennundussektorile kiiremini ja põhjalikumalt kui iial varem. Kahtlemata on lennundus üks esimestest sektoritest, mida eelarvekärped kahjustavad – ettevõtete eelarvekärped seoses äriklassi reisijatega, ja kodumajapidamiste eelarvekärped seoses suviste puhkusereisijatega. Teine võimalus oleks olnud teenindusaegade täielik avamine ja selle tulemusena tekiks suure tõenäosusega olukord, mil kõige võimsamad lennuettevõtjad sõidutaksid oma tühje lennukeid kõige parematel teenindusaegadel, olles loobunud vähem kasumliku ruumilise planeerimisega teenindusaegadest, ning teistsuguse majandusmudeliga odavlennufirmad saaksid sellest kasu, müües mõned teenindusajad maha.

Lühidalt, see oleks arvatavasti rollide ümberjaotamine kõige halvematel tingimustel. Sel poleks olnud midagi tegemist tegeliku majandusega, millel on toimiv turg. Pigem oleks see ehk rolli mänginud sotsiaalses dumpingus või, kõige võimsamate lennuliinide puhul, juba omandatud positsioonide kaitsmisel. Sellepärast arvangi, et see moratoorium on kõige vähem halb lahendus, tingimusel, et see on ainult ajutine, et asjade kulgu ja praeguse kriisi mõju hoolikalt jälgitakse, et arengutest parlamendile teatatakse ning et me avame teenindusaegade turu, andes samas poliitikamuutusele aega mõjuda ning konsolideerides uue Euroopa Liidu poliitika.

See on mu viimane sõnavõtt siin täiskogu ees. Pärast kümmet aastat samas komisjonis töötamist on suur privileeg saada sõna praktiliselt ametiaja lõpus, ühel päris viimastest aruteludest, ning kõnelda sõprade keskel. Tahaksin öelda, kui meeldiv on mul olnud töötada koos nii tugevate ja nii säravate isiksustega. Ma ei unusta seda kogemust. See komisjon on üks parimatest komisjonidest, arvan, et pean seda ütlema. See on teinud tähelepanuväärset tööd, mis on auks parlamendi tööle, see on auks Euroopa Parlamendile. Tahaksin tänada kõiki oma kolleege kõigist fraktsioonidest! Ma ei usu, et saaksin kunagi veel nautida sama rikkalikku, ausat, siirast ja põhjalikku poliitilist kogemust, nagu oli see.

Tahaksin öelda ka härra Tajanile, et õnnitlen teda käesolevaks ametiajaks nii raskete poliitiliste volituste ja portfelli vastuvõtmise puhul, nagu seda on transport, ning et oma kannatlikkuse ja pika töötamise ajaga, millega ta on siin kompetentseks muutnud, väärib ta seda portfelli, mis talle komisjoni järgmiseks ametiajaks määrati. Daamid ja härrad, tänan teid kõige eest!

  Juhataja. – Tänan, härra Savary! Üks neist asjadest, mida ütlesite komisjoni kohta, demonstreerib suurepäraselt teie väärtusi ning parlamenditöös tehtud jõupingutusi. Olen kindel, et ka tulevikus saab teil olema samavõrd rikastavaid kogemusi.

  Ryszard Czarnecki (UEN). – (PL) Härra juhataja, ma kõnelen kohe pärast härra Racki ja härra Savaryt ning tahaksin tänada neid mõlemaid nende töö eest Euroopa Parlamendis! Ma ei tea, kas see jääb siin mu viimaseks kõneks. See sõltub eelseisvatest valimistest.

Daamid ja härrad, täna me arutame küsimust, mis on huvitav, sest see näitab vastasseisu lennundusettevõtjate absoluutselt fundamentaalsete huvide ning tarbijate ja reisijate huvide vahel. Kriisiajal päästavad lennundusettevõtjad ennast, paludes, et neid määrasid, nagu oleme siin juba öelnud, laiendataks järgmisesse aastasse. Kui me lennundusettevõtjatele selles osas vastu tuleksime, ja minu arvates oleks see mõistlik, ei pea nad seda tegema reisijate arvelt. Olukord, milles lennundusettevõtjad seda küsimust tegelikult ettekäändena kasutavad ja karistamatult lende ära jätavad, on väga ohtlik olukord.

Nagu ka härra Rack, arvan ma, et peaksime tühistama reisijate käsipagasi piirangud, sest olukord on järjest sürrealistlikumaks muutumas ja see on väga ärritav. Tahaksin kasutada võimalust, et volinik Tajanit väga hea töö puhul õnnitleda!

  Timothy Kirkhope (PPE-DE). – Härra juhataja, olles kuulanud mitut kõnelejat, keda pärast neid valimisi meie keskel enam ei ole, loodan ma, et Briti valijad lasevad mul teiseks ametiajaks siia tagasi tulla. Praegu on viimane kord, kus ma siin nõupidamissaalis just sellelt istmelt sõna võtan – muudatuste käigus tõstetakse mind ümber. Tahaksin vaid härra Jarzembowskit õnnitleda eelkõige selle töö eest, mida ta komisjonis meie kõigi heaks teinud on, ning tänada härra Tajanit, aga samuti ka härra Costat, et ta on kõnealuse probleemi meie ette toonud.

Arutelu 80/20 reegli peatamise üle on väga oluline, kuid see saab olla vaid ajutine meede ning me ei tohi lubada, et see pikaajaliseks lennunduspoliitikaks muutuks. Head küljed on ilmselged: aitame sellega lennundusettevõtjatel, eelkõige suurtel riiklikel ettevõtjatel praeguse majanduslikult raske aja üle elada; samuti on keskkonnale väga hea, kui teenindusaegade kohustuse täitmiseks ei pea tühje lennukeid lennutama. Kuid see ei ole lahendus ega tohi püsivaks muutuda.

Praegused probleemid on seotud käesoleva majanduskrahhiga, kuid kinnitada, et lennunduse kriis on ainult sellest tingitud, on vale. Mõnede riiklike lennundusettevõtjate olukord on juba aastaid vilets olnud ning tulevikus on neil vaja oma ärimudel väga põhjalikult üle vaadata. Nad peavad olema elujõulised ettevõtjad, mitte erilised privilegeeritud organisatsioonid, ning protektsionistlike meetmete kasutamine ei ole mulle ja mu kolleegidele üldiselt vastuvõetav.

Muidugi võime me komisjoni selles küsimuses toetada. Kuid ma ei toeta tulevikus lihtsustatud menetluse kasutamist ning arvan, et võiks olla hea mõte ehk sügisel või talvel, kui me tagasi tuleme, ära kuulata teenindusaegade jaotamise direktiiv. Me peame leidma meetmed, millega panna lennundusettevõtjatele ja lennujaamadele paika turupõhised stiimulid. Rasketel aegadel tuleb tõhusust ja uuenduslikkust hüvitada – ma olen eriti piirkondlike lennujaamade toetaja.

Lubage lõpetuseks meenutada veel pilootide palvet: „kasuta, muidu jääd ilma” klausli peatamine võib mõned piloodid tööta jätta. Küsin nüüd ise kui piloot: kas komisjon võiks seletada, palun, miks ei ole selles osas peetud nõu pilootide assotsiatsioonidega, ning kas komisjon võiks ka kinnitada, et pilootide ja muude selles valdkonnas töötavate inimeste muredega täielikult arvestatakse?

  Emanuel Jardim Fernandes (PSE). – (PT) Härra juhataja, härra Tajani, daamid ja härrad, Euroopa Komisjon on kiiruga vastu võtnud ettepaneku muuta määrust (EMÜ) nr 95/93 lennujaamades teenindusaegade jaotamise kohta. Selle ettepaneku põhiline eesmärk on peatada 80/20 reegel või teisisõnu, ära hoida varem omandatud teenindusaegade enampakkumisele panek, kui neid ei kasutata. See pole kavatsetud igavesti kehtiva põhimõttena ega ka omandiõigusena, vaid ajutise meetmena – nagu komisjoni esimees härra Costa just ütles.

See peatamine põhineb teadmisel, et majanduskriis on viinud ulatusliku allakäiguni reisijate- ja kaubaveo lennuliikluses koos märkimisväärse kahjuliku mõjuga riiklikele lennundusettevõtjatele ja muudele majandussektoritele, mistõttu teeb muret ka töökohtade säilimine. Selle tagajärjel on meie kohus mitte sundida lennundusettevõtjaid korraldama kõrge majandusliku ja keskkondliku hinnaga lende ainult selleks, et säilitada teenindusaegasid. Sellepärast toetan ma 80/20 reegli peatamist.

Olles seda öelnud, pean kasutama võimalust küsida, kas selline lähenemisviis on piisav, et vastata seda sektorit kahjustavale ülemaailmsele kriisile tõhusalt, või peaks komisjon, nagu mina arvan, läbi kaaluma ja esitama selle sektori jaoks toetuskava, et see püsiks stabiilsena ja oleks võimeline pärast kriisi lõppu kasvama hakkama.

Peaksime meeles pidama, et paljud lennundusettevõtjad, nagu näiteks minu kodumaa riiklikud ettevõtjad, kes on eelmistest majanduskriisidest üle saanud ja finantsiliselt kindlustunud, leiavad end nüüd kriisiolukorras, millest on raske välja pääseda, mida nad ise pole tekitanud, kuid mille all kannatavad.

Härra juhataja, daamid ja härrad, see on mu viimane kõne selle ametiaja jooksul ning võib jääda üldse mu viimaseks kõneks, olenevalt sellest, mida valijad otsustavad. Seepärast ei saa ma käest lasta võimalust väljendada oma tänulikkust toetuse ja koostöö eest, mida olen kaasparlamendiliikmetelt alati saanud oma tagasihoidlikeks panusteks Euroopa projekti ülesehitamisel ja kodanikele vastamisel!

Sellepärast tahan ma väljendada oma tänu ja tänulikkust siin täiskogul teile, härra juhataja, asepresident Tajanile ja kõigile mu fraktsiooni kolleegidele! Pean eelkõige nimetama neid, kes siin täna kõnelesid – härra Simpsonit ja härra Savaryt – ning samuti teiste fraktsioonide neid liikmeid, kellega koos mul on olnud rõõm töötada seoses mitme raportiga – nagu näiteks meie komisjoni esimees härra Costa, aga samuti härra Jarzembowski, keda ei saa kuidagi nimetamata jätta. Ta oli selles transpordivaldkonnas oma fraktsiooni liider ning alati väga koostöövalmis, lükates tihtipeale mu ideid küll tagasi, kuid kinnitades, et on neist aru saanud, ning tehes seda alati väga elegantselt ja suure demokraatiatundega.

See on vähim, mille võin endaga koju kaasa viia, et töötada nähtuse kallal, mis peab olema hea demokraatia: pluralismi austav ja ühiste eesmärkide poole püüdlev demokraatia.

  Juhataja. – Tänan, härra Fernandes! Loodame, et Portugali valijad hindavad teie juhiomadusi sama kõrgelt kui meiegi, ning muidugi seda, et teid võib-olla tagasi valitakse.

  Marian-Jean Marinescu (PPE-DE). – (RO) Teenindusaegade jaotamine on lennujaamade, eelkõige suurte lennujaamade ebapiisava võimsusega otseselt seotud teema. Majanduskriis ja sellest põhjustatud lennuliikluse allakäik aitavad, lühidalt öeldes, üksnes edasi lükata tegelemist tegeliku probleemiga, nimelt raskustega, mille on tekitanud suurte lennuväljade ülekoormus ja väikeste lennuväljade potentsiaalne koormus.

Meie ülesanne on leida lahendus praegusel hetkel üleskerkinud probleemidele, kuid me ei tohi silmist lasta ka tuleviku probleeme. Parlament on Euroopa Komisjoni üles kutsunud koostama terviklikku raamkava, et suurendada lennuväljade võimsust. Paljudel Euroopa lennuväljadel on sarnased kavad, kuid on täiesti hädavajalik need Euroopa tasandil koordineerida kui osa hiljuti heakskiidetud Euroopa taeva algatusest. Usun kindlalt, et kuna eelmise aasta novembris loodi Euroopa vaatluskeskus, siis selle tulemusel saab see koordineerimine lähimas tulevikus teoks. Selline kava on oluline õhutranspordi valdkonna jätkusuutliku arengu jaoks, mis on Euroopa majandusele eluliselt tähtis.

Teenindusaegade küsimus pole üksnes Euroopa probleem. Liiklus Euroopa lennujaamadesse ei saabu üksnes Euroopast. Sel põhjusel tuleb teenindusaegade probleemile leida IATA, Eurocontroli ja kõigi muude selle valdkonna asjakohaste agentuuride toetusel ülemaailmne lahendus. Sellepärast ma usungi, et täna parlamendi tehtud soovitus komisjonile vaadata lähemal ajal läbi kriisi mõju õhuliiklusele ning sellest seisukohast ka direktiiv 95/93, on kõige sobivam meetod, milleks saame praegusel ebakindlal ajal ettepaneku teha.

Põhjalikku analüüsi tegemata riskime me vastuvõetamatul moel kahjustada nii konkurentsipõhimõtet, mis on põhjapanev majandusele, kui ka uusi tekkivaid lennundusettevõtjaid, mille areng kahjuks sõltub ikka veel „kasuta, muidu jääd ilma” reeglist. Sellises olukorras on kaotajaks eelkõige reisijad ja seda ei tohi lubada.

  Nina Škottová (PPE-DE). – (CS) Härra juhataja, daamid ja härrad, nagu me siin juba kuulsime, kahjustavad lennutransporti mitmesugused kriitilised olukorrad, sealhulgas SARS ja Mehhiko gripp. Samal ajal on reisijate arv langenud. Tahaksin nimetada ühte teguritest, mis võib rolli mängida reisijate arvu vähenemises, ning see on lennujaamateenuste, eriti turvakontrollide kvaliteet ja läbilaskevõime. Pean ütlema, et need pole mitte ainult alandavad – näiteks kingade jalast võtmine ja paljajalu turvakontrollist läbiminek – vaid hügieeni mõttes ka tervisele ohtlikud. Ma ei imestaks, kui reisijate arv on vähenenud nakkuse kartuse tõttu – see on hirm, mida meedia praegu suuremaks puhub. Seega ma tahaksin, et Euroopa Liidul oleks lennujaamades parem kontroll turvakontrollide hügieeni üle, et parandada reisijate heaolu, ohutust ja mugavust. Kuna see on viimane kord, mil ma siin täiskogu ees sõna võtan, tänan ma teid kõiki koostöö eest ja soovin teile tulevikuks igakülgset edu!

  Juhataja. − Ka mina soovin teile tulevikuks õnne, proua Škottová!

  Miloslav Ransdorf (GUE/NGL). – (CS) Tahaksin öelda, et praegust olukorda iseloomustab eelkõige lõhe pidevalt paranevate tehniliste võimaluste ning turvameetmete vahel, mis teevad lennujaamades elu ühtviisi raskeks nii reisijatel kui ka personalil. Arvan, et on meie endi huvides, eriti praegu terves maailmas tunda andva majanduskriisi tingimustes – ja arvatavasti toob sügis kaasa järgmise kriisilaine, veel ühe finantsilise ebakindluse laine – et teeksime kõik, mida suudame, tagamaks, et see sektor kriisist üle saab ja laienema hakkab. Mina arvan, et see, kellel on ressursid, aga kes neid ei kasuta, on määratud allakäigule. Tahaksin, et Euroopa Liit sellist olukorda väldiks, ning tahaksin, et seoses transpordisektoriga oleksime progressi esirinnas.

  Antonio Tajani, komisjoni asepresident. – (IT) Härra juhataja, tahaksin tänada teid ja kõiki neid parlamendiliikmeid, kes on osalenud arutelus ajutise meetme üle – ja ma rõhutaksin selle ajutist iseloomu – mis võetakse õhutranspordi valdkonnas! Mis kõige tähtsam, ka mina tahaksin tänada kõiki neid, kes parlamendist lahkuvad, nende tehtud töö eest!

komisjoni asepresident. − (FR) Tahaksin tänada ka härra Savaryt, kes siin saalis enam ei viibi. Ma jagan tema tundeid, seetõttu loodan temaga tulevatel aastatel jälle koos töötada, isegi kui ta enam Euroopa Parlamendi liige ei ole.

komisjoni asepresident. − (IT) Ma tänan siiralt kõiki täiskogult lahkuvaid parlamendiliikmeid nende komisjonile osutatud abi, intelligentsete kommentaaride ning ka nende tehtud kriitika eest! Parlament peabki sellist rolli täitma ja mitte keegi pole selles rohkem veendunud kui mina, sest ma usun, et ilma parlamendi tugeva panuseta oleksid Euroopa institutsioonid ebakompetentsed ega suudaks pakkuda kodanike huvidele parimat kaitset.

Nimelt sel põhjusel tahaksin ma kinnitada härra Jarzembowskile, kes esitas küsimuse komiteemenetluse kohta: kompromiss, millel on komisjoni täielik toetus, sätestab kaasotsustusmenetluse kasutamise seoses võimaliku uuendamisega talvehooajaks. See on läbinisti hüpoteetiline, sest, tahaksin rõhutada, meede on ajutine ja seda kohaldatakse ainult kuus kuud. Sellest hoolimata peab mistahes edasisele uuendamise ettepanekule eelnema mõjuhindamine, milles võetakse arvesse mõjusid tarbijatele ja konkurentsile. See moodustab osa ka teenindusaegade määruse üldisest läbivaatamisest, milleks ma Ühendkuningriigi transpordiministri nõudmisel nõukogu ees kohustusin, nagu olen siin täiskogul mitu korda kinnitanud.

Niisugune pakiline sekkumine on siiski tingitud kriisist. Tõepoolest, Euroopa Lennujaamade Assotsiatsioon teatab meile, et jaanuaris on 80% Euroopa lennujaamades liiklus vähenenud 8–10% reisijate ja 25–30% kaubaveo osas. Seetõttu on olukord keeruline. Ka mina jagan teatavate parlamendiliikmete väljendatud lootust ja soovi, et praegune gripp osutuks vähem ohtlikuks, kui esialgu arvati. Me ei saa siiski varjata tõsiasja, et ettepanek peatada lennud tervest Euroopa Liidust riiki või piirkondadesse, kus epideemia puhkes, oli päevakorral transpordiministrite nõukogu, samuti ka tervishoiuministrite nõukogu eelmise nädala kohtumistel. Selle kohta on küll olnud vastukajasid, kuid ühtegi otsust vastu ei võetud, sest leiti, et olukord pole piisavalt tõsine. Siiski on selge, et selles sektoris toimub arutelu; mõned lennukimeeskonnad on otsustanud teadaolevate gripijuhtudega piirkondadesse mitte lennata, mis on põhjustanud reisijate arvu jätkuvat vähenemist.

Ma usun, et mis puutub reisijate õigustesse – sest sellele teemale on paljud mõjukad parlamendiliikmed tähelepanu juhtinud – on põhiline säilitada lennuliinid ja lennusagedus just kodanike heaks, seejärel aga kriisist üle saada. Meie lennundusettevõtjate majanduslik usaldatavus ja jätkusuutlikkus on põhilised parameetrid, et kaitsta siseturu eeliseid ning tänu siseturule on reisijatele kättesaadavad mitmesugused Euroopas ennenägematud ühendusteed, lennuliinid ja hinnad. Ma tahan, et reisijad saaksid ka edaspidi selliseid valikuvõimalusi kasutada. Mis puutub järelevalve õigusnormidesse, siis peame tugevdama kontrolli ja määruse 261 kohaldamist. Sel otstarbel avaldab komisjon 2009. aasta teisel poolel – lubage mul seda öelda nimelt härra Rackile – teatise määruse kohaldamise kohta. Selle hindamise põhjal kavandame järeldused edaspidiseks.

Mis puutub vedelikesse, siis, nagu te teate, oleme selle kohta ühe varem salastatud lisa juba avaldanud ning loodame, et tänu uue ja turvalisuse seisukohast tõhusama tehnoloogia kasutuselevõtule oleme suutelised olukorra läbi vaatama enne 2010. aastat. Kui olin Euroopa Parlamendi liige, siis olin vedelike afääri suhtes ülimalt skeptiline ja olen jäänud skeptiliseks ka praegu, ning töötan praegu just selle eesmärgi saavutamiseks. Mis puutub teiste parlamendiliikmete väljendatud muresse teatavate lennujaamade pärast, mis seda meedet järgides võiksid raskustesse sattuda – ma viitan eelkõige ühele Euroopa lennujaamale, mis moodustab osa ühest ELi prioriteetprojektist, nimelt Malpensa lennujaamale – siis võin pakkuda pisut teavet muude lennundusettevõtjate kohta peale Alitalia ja Air France’i. Lubage mu ette lugeda natuke statistikat: Malpensa lennujaamas oli saksa lennundusettevõtjal Lufthansal 2008. aastal 8741 teenindusaega, aga 24. märtsil 2009. aastal 19 520, mis tähendab mahu suurendamist rohkem kui 100%. Samamoodi oli Malpensas odavlennufirmal easyJet 2008. aastal 15 534 teenindusaega, aga 24. märtsil 2009. aastal 22 936, märkimisväärne tõus, mis esindab mahu suurenemist 47%. Samuti on hästi teada, et uuel lennundusettevõtjal Lufthansa Italial on plaanis, nagu võime lugeda lennundusettevõtja enda veebilehelt, niisiis avalikust domeenist, laiendada oma tegevuspiirkonda uute lendudega Milanost Rooma ning Napolisse ja Barisse, samuti ka teistesse Euroopa linnadesse: Barcelonasse, Brüsselisse, Bukaresti, Budapesti, Lissaboni, Madridi ja Pariisi. Võin siis absoluutse kindlusega öelda, et see meede ei tee mingit kahju – ja ma ütlen seda kui Euroopa transpordivolinik – sellisele Euroopa keskpunktis asuvale lennujaamale nagu Malpensa, mis on võetud Euroopa Liidu prioriteetprojektide hulka.

Tahaksin lõpetada, tänades parlamenti veel kord selle arutelu eest, kinnitades oma eelmises sõnavõtus härradele Jarzembowskile, Simpsonile ja Bloklandile vastuseks öeldut ja kohustust, mille ma täna transpordivolinikuna võtan – ja ma loodan, et saan ka edaspidi seda teha kui transpordivolinik – seoses koosotsustusmenetlusega kõigi probleemide osas, mis puudutavad teenindusaegade küsimust. Mõned esitatud ideedest, näiteks raportööri mõtted, mis olid võetud tema algsetesse muudatusettepanekutesse, väärivad korralikku uurimist teenindusaegade jaotamise määruse edasise läbivaatamise kontekstis ning – ma kordan – komisjoni töötajad, keda ma taas tänan väärtusliku panuse eest, mille nad on andnud tehes neil nädalatel rasket tööd, on valmis seda tegema ning koostavadki tegelikult juba uut teksti. Samal ajal, nagu on kirjas täna arutatud muudatusettepanekus, hakkab komisjon tähelepanelikult jälgima, kuidas lennundusvaldkonna kriis areneb, ning teeb ettepaneku meetmeteks, kui sellega tarvis tegeleda on, pöörates suurt tähelepanu reisijate õiguste kaitsele. Ma hakkan seda tegema mitte ainult lennutranspordi, vaid ka mere-, raudtee- ja bussitranspordi valdkonnas. See on kohustus, mille oleme võtnud: on vaja õiguslikke meetmeid läbi arutada. Ma loodan, et järgmisel ametiajal saab selle lõpule viia, sest meie esmaseks eesmärgiks jääb kahtlemata nende inimeste vajaduste rahuldamine, kes parlamendiliikmeid valivad ja kes selle parlamendi konsensuse kaudu rajavad oma lootuse ühenduse täideviivale organile Euroopa Komisjonile.

Härra juhataja, kas võiksin tänada ka teid, härra Costat ja kõiki neid parlamendiliikmeid, kes arutelust osa võtsid, nende viljaka koostöö eest. Võtan endale kohustuse jätkata koostööd selle täiskogu liikmetega ning parlamendi transpordi- ja turismikomisjoniga, tagamaks, et Euroopa kodanikke esindav demokraatlik institutsioon võiks mängida aina mõjukamaks muutuvat rolli. Loodan, et koos Lissaboni lepinguga suudab järgmine parlamendikoosseis teha Euroopa rahva hääle märksa kuuldavamaks.

  Paolo Costa, raportöör. – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, arvan, et peame lihtsalt rõhutama kolme kontseptsiooni. Esiteks, oleme kõnealuses küsimuses jõudnud kompromissile – ja kompromisse tuleb austada. Me teame, et see on kompromiss institutsioonide vahel, kes peavad oma lubadusi. See on ajutine meede ja rohkem seda ei korrata. Juhul kui seda tahetakse korrata, siis tuleb seda teha analüüsi ja teenindusaegu käsitleva põhjalikuma ettepaneku raames.

Kõigest kaks soovitust, millest loodetavasti võib mõningat kasu olla: esiteks, jälgida hoolikalt klausli peatamise mõjusid, sest on selge, et see viib teenindusaegade vähendamiseni ja tähendab, et mõned teenindusajad ja seetõttu jäävad ka mõned lennuliinid kasutamata. Mida teha või mitte teha, jääb iga lennundusettevõtja enda otsustada. Arvan, et tulevikus oleks parem arvesse võtta, et kui oleme sunnitud tegevust taas vähendama, siis tuleks valiku tegemine võtta avaliku kontrolli alla, selle asemel et jätta see iga ettevõtja kasumlikkuse kriteeriumist täielikku sõltuvusse.

Viimane soovitus on see, et kriisist hoolimata tuleb teenindusaegade probleemiga korralikult tegeleda selle probleemi enda pärast. Põhiküsimuseks on taastada teenindusaegade kontseptsioon ühiskondliku varana, mille kasutamist saab lubada, kuid mis ei muutu ettevõtte omandiks; siiski tuleb seda küsimust käsitleda väga ettevaatlikult, et see ei muutuks hoopiski instrumendiks, mis ähvardab paljude lennundusettevõtjate elujõulisust, kellest me kõik sõltume. Tänan teid kõiki veel kord teie koostöö eest!

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub täna päeval kell 12.

Ka minu jaoks on see viimane arutelu käesoleva ametiaja jooksul juhatajana ja ma tahaksin teid kõiki tänada! See arutelu tundus kuidagi veider, kuna tuli jätta hüvasti nii paljude kolleegidega ja neile kõike head soovida. Mis ka ei juhtuks, arvan ma siiski, et uutel tulijatel tuleb teha palju tööd ja see võtab palju aega, enne kui nad saavutavad samasuguse standardi, nagu on neil, kes praegu lahkuvad.

Kirjalikud avaldused (artikkel 142)

  Christine De Veyrac (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Mul on hea meel, et saavutati kokkulepe selle teksti osas, mis võimaldab lendude teenindusajad suvehooajaks külmutada.

Pidime õhutranspordisektorit tabanud suure kriisiga silmitsi seistes tegutsema kiiresti ja tõhusalt.

See on juba kolmas kord, kui liit on pidanud pärast lennuliikluse märkimisväärset vähenemist sellist automaatset teenindusaegade uuendamise mehhanismi kasutama.

Nagu me hiljuti avastasime, on aegu, mil sektori tasakaalustamiseks vajalik reegel 80% teenindusaegade kasutamise kohta jääb turu tegelikkusest kaugeks.

Kohustus lasta tühjadel lennukitel lennata on mõttetu nii majanduslikust kui ka keskkondlikust vaatevinklist.

Tulevikus suudame mõelda selle reegli leevendamise peale, võttes seejuures arvesse ka lennujaamade olukorda.

Peale selle on mul hea meel, et parlamendi ja nõukogu vahel saavutatud kompromiss nõuab täieliku mõjuhindamise läbiviimist juhul, kui teenindusaegade külmutamist tahetakse uuendada.

Dokument, mille üle hääletame, on erakorraline abinõu, aga kui asi ei parane, peaksime arvestama mitte ainult lennundusettevõtjate, vaid ka tarbijate ja lennujaamade olukorraga.

(Istung katkestati kell 11.23 hääletuseni ja jätkus kell 12.00)

ISTUNGI JUHATAJA: Gérard ONESTA
asepresident

  Juhataja. – Alustame kohe üsna erilist hääletust, sest samamoodi nagu kõik need, kes nagu minagi peavad parlamendist lahkuma, arvan ka mina, et viimased koos veedetud hetked saavad olema mõnevõrra emotsionaalsed. Kasutan ära aja, mille on andnud meile mõned kaasparlamendiliikmed, kes on saabunud hilinemisega ja praegu oma kohtadele asuvad, et avaldada tunnustust talitustele, kes on taganud, et meie Paabeli torn ei ole veel kokku varisenud.

(Vali aplaus)

Suur tänu Birgitte Stensballele ja kogu tema meeskonnale; asjaajajatele, kes vaatavad, et vajalikud dokumendid alati õigeks ajaks õigesse kohta jõuaksid; tehnilistele töötajatele; sekretäridele; tõlkijatele ja tõlkidele! Endastmõistetavalt tänan tõlke, kellele esitan ka oma kõige alandlikumad vabandused. Ma tean, et olen päevakorrapunkte juhatajana väga kiiresti läbi võttes teile tohutu koormuse peale pannud.

(Aplaus)

Ma tean teie salajast lootust, et minu rekordit – 900 läbihääletatud muudatusettepanekut tunnis – kunagi ei ületataks!

Lõpetuseks avaldan teile ühe väikese saladuse, sel ajal, kui mõned viimased parlamendiliikmed istet võtavad. Arvatavasti te imestate, mille alusel me oma muudatusettepanekuid liigitame: kas läti keeles kirja pandud muudatusettepanek X on tekstilt lähedasem portugalikeelsele originaalile, kui muudatusettepanek Y, mis on kirjutatud sloveeni keeles? Kes selle liigituse eest vastutab? Noh, vastus istub siin minu kõrval. See on härrasmees, kelle tohutuks ülesandeks on sellist semantilist liigitust teha. Mispärast see tema hooleks usaldada? Väga lihtsal põhjusel – sest Paul Dunstan oskab 27 keelt.

(Aplaus)

Usun, et me kõik võime oma personali kvalifikatsiooni ja pühendumise üle väga uhked olla.

  Gary Titley (PSE). – Härra juhataja, tahan artikli 145 alusel teha isikliku avalduse.

Eile, president Pötteringi juhatatud arutelu ajal, süüdistas härra Farage mind – parlamendile esitatud sõnavalingus – et olen teda tagurlaseks nimetanud. Pean parlamendile ütlema, et see on täiesti tõsi, ta ongi tagurlane!

(Naer)

See pole midagi, võrreldes kommentaaridega, mida ma sain e-posti teel ta parteikaaslastelt. UKIPi liikmed kirjeldavad mind kui pedofiili ja suurt paksu lolli. Tõepoolest, kui mu kabinetis oli pomm, kirjutasid UKIPi liikmed mulle, samuti avaldas härra Farage pressiteate, milles põhimõtteliselt oli öeldud, et see on mulle paras. Hiljuti sain UKIPi liikmetelt e-kirju, milles mulle teatati, et Suurbritannia troonipärijat tuntakse rohkem Suurkõrva nime all. See ütleb ära kõik, mida teil on tarvis Ühendkuningriigi Sõltumatuse Partei kohta teada.

(Aplaus)

  Juhataja. – Teie isiklik avaldus muidugi protokollitakse vastavalt meie töökorrale.

Kui teil pole midagi selle vastu, daamid ja härrad, ei hakka me arutelu uuesti alustama.

Annan teile hea tahte avaldusena 30 sekundit, aga ma hoiatan teid, et see saabki olema ainult 30 sekundit, sest need on tõepoolest meie ametiaja viimased hetked siin parlamendis.

  Michael Henry Nattrass (IND/DEM). – Härra juhataja, see ei olnud päevakorrapunkt, ja suurem osa sellest jutust oli jama. UKIPi liikmed ei kirjuta sedasorti asju ja nad ei raiska oma aega sedasorti isikule, kes sedasorti asju ütleb. See on täiesti häbiväärne!

  Juhataja. – Teataksin teile, et kahtlemata oli see päevakorrapunkt vastavalt artiklile 145 isiklike avalduste kohta. Härra Titley soov meie täiskogu ees sõna saada oli täiesti õiguspärane.

9. Hääletused

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on hääletused.

(Hääletuse üksikasjalikud tulemused: vt protokoll)

9.1. Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine ELi välissuhetes ning rahu tagamisel ja riigi ülesehitamisel (A6-0225/2009, Libor Rouèek)

Enne hääletust

  Libor Rouček, raportöör. − Härra juhataja, EL ja tema liikmesriigid on võtnud endale kohustuse püüelda soolist võrdõiguslikkust ja naistele õiguste andmist kui üht rahvusvahelise agenda peamist prioriteeti.

Siiski saab lähemal uurimisel ilmseks, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise praktiline rakendamine ELi välispoliitikas on ikka alles nõrk. Nii näiteks on ainult kaheksa liikmesriiki 27st võtnud vastu riikliku tegevuskava, et rakendada ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325.

Peale selle on komisjoni ja nõukogu kõrgetel ametikohtadel ikka veel liiga vähe naisi. Tegelikult ei ole praegusel hetkel mitte ühtegi ELi naissoost eriesindajat. Sellepärast rõhutab raport, et EL peab oma kohustused selles valdkonnas täielikult täitma. Näiteks komisjon peaks jutustama oma tööst soolist võrdõiguslikkust käsitleva ELi tegevuskavaga. Olen veendunud, et soolise mõõte tugevdamine ELi välispoliitikas on äärmiselt oluline.

Lubage mul lõpetada, öeldes, et naiste õigused on osa inim- ja kodanikuõiguste laiemast kontseptsioonist. Kui soolise võrdõiguslikkusega ja naiste õiguste edendamisega ELi välispoliitikas tegelema ei hakata, ei saa see poliitika olla tõhus.

(Aplaus)

9.2. Parlamendi uus roll ja uued kohustused Lissaboni lepingu rakendamisel (A6-0145/2009, Jo Leinen)

Enne hääletust

  Jo Leinen, raportöör. − (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, tahaksin saksa keeles kõigest paar sõna öelda. See tõsiasi, et oma töö lõpetuseks selles parlamendis on täiskogu vastu võtnud viis raportit, mis kõik on seotud Lissaboni lepinguga, on tähtis märguanne Euroopa valimistele ja neile järgnevale ajale.

Meie täiskogu on reformilepingu heaks alati pidevalt ja järjekindlalt töötanud, ka rasketel aegadel, kui paljud kahtlesid ja tahtsid projektist isegi loobuda. Eile Tšehhi Vabariigi senatilt saadud jah-sõnaga oleme tohutu sammu edasi astunud. Õnnitlused praegusele eesistujariigile!

(Aplaus)

Võime nüüd õigusega optimistlikud olla, et see reformiprojekt pärast Iirimaa positiivset hääletust 2009. aasta lõpul jõustub.

Uus valitud Euroopa Parlament saab uut võimu ja suutlikkust. See Euroopa Liidu uuesti valitud kodanikekoda saab täita meie antud lubaduse saavutada parem Euroopa Liit koos demokraatlikuma kontrolli ja suurema läbipaistvusega. Ma tänan oma kolleege põhiseaduskomisjonis, eriti tänaseid raportööre, ning parlamendiliikmete ülekaalukat enamust siin täiskogul, kes kõiki raporteid toetasid ja need edusammud võimalikuks muutsid! Tänan teid väga!

(Aplaus)

  Juhataja. – Meie kolleeg Hans-Peter Martin on sõna palunud; see peab nüüd tõepoolest päevakorrapunkti kohta käima.

  Hans-Peter Martin (NI). – (DE) Härra juhataja, mul on kõigest üks küsimus. Kui iirlased jälle „ei” ütlevad, siis kui tihti nad hakkavad hääletamas käima? Kolmandat, neljandat, viiendat korda? See ei ole demokraatia, vaid mingisugune karaoke-parlament.

  Juhataja. – See ei käinud päevakorrapunkti kohta, aga ma olen armuline ja ei hakka teist märtrit tegema.

  Proinsias De Rossa (PSE). – Härra juhataja, tahan teha isikliku avalduse seoses sellega, mida härra Martin just ütles. Iirimaa Parlament ei ole karaoke-parlament ja ma protesteerin, et see mees seda niimoodi nimetab.

(Aplaus)

9.3. Lissaboni lepingu finantsaspektid (A6-0183/2009, Catherine Guy-Quint)

Enne hääletust

  Catherine Guy-Quint, raportöör. − (FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, ma valmistan teile nüüd pettumuse. Valmistan teile pettumuse oma kõne lühidusega. Kõigepealt tahaksin teha tehnilise paranduse lõike 16 joonealusesse märkusesse number 2; viimane arv on 2021, mitte 2022. See on aritmeetika küsimus.

Tahaksin öelda ka paar poliitilist sõna, esiteks, et tänada kõiki neid, kes on mind selle raporti koostamisel toetanud – see võib teile tunduda äärmiselt tehniline, aga tegelikult on see ülimalt poliitiline! On väga oluline, et meie parlament selle raporti poolt hääletab, sest see selgitab parlamendi edaspidist eelarvelist võimu eelarvepädeva institutsioonina.

Te hääletate tihti eelarve kui juhtimisvahendi poolt, kui see tegelikult on poliitikate põhiolemus, ning parlamendi roll sõltub selle rakendamisest. Nimelt seda aspekti tahtsimegi raportiga hõlmata. Loodan, et te seda ühel ilusal päeval loete. Võin siiski öelda, et uued Euroopa Parlamendi liikmed peavad sellest kinni haarama ja mõistma, et Euroopa poliitika kujundamine nõuab eelarvelist vaprust ning et just nimelt sellest vaprusest – mida loodetavasti saab neil kõigil olema ja mida saab meil kõigil olema – sõltub Euroopa Liidu tulevik.

(Aplaus)

9.4. Euroopa Pagulasfond aastateks 2008–2013 (otsuse nr 573/2007/EÜ muutmine) (A6-0280/2009, Bárbara Dührkop Dührkop)

9.5. Varjapaigataotlejate vastuvõtu miinimumnõuded (uuesti sõnastamine) (A6-0285/2009, Antonio Masip Hidalgo)

9.6. Kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku poolt mõnes liikmesriigis esitatud rahvusvahelise kaitse taotlus (uuesti sõnastamine) (A6-0284/2009, Jeanine Hennis-Plasschaert)

9.7. Sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamine (uuesti sõnastamine) (A6-0283/2009, Nicolae Vlad Popa)

Enne hääletust

  Nicolae Vlad Popa, raportöör. − Härra juhataja, Eurodac-süsteemi raport on uuesti sõnastatud ja muudab süsteemi töö palju tõhusamaks. Andmete kiire kogumine ja edastamine võib lühendada otsustamisaega, kas anda inimõiguseid või mitte, ja see on väga oluline.

See on viimane täiskogu istungjärk, millest ma Euroopa Parlamendi liikmena osa võtan. Tahan teid kõiki tänada ja optimistlikult öelda: goodbye, auf Wiedersehen, au revoir, arrivederci, hasta luego, la revedere!

(Aplaus)

9.8. Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti loomine (A6-0279/2009, Jean Lambert)

9.9. Liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelised kahepoolsed valdkondlikud lepingud, mis käsitlevad lepinguliste ja lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatavat õigust (A6-0270/2009, Tadeusz Zwiefka)

9.10. MEDIA Mundus: kolmandate riikide valdkondlike asjatundjatega tehtav audiovisuaalvaldkonna koostööprogramm (A6-0260/2009, Ruth Hieronymi)

9.11. Ühenduse lennujaamades teenindusaegade jaotamise ühised eeskirjad (A6-0274/2009, Paolo Costa)

9.12. Liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelised kahepoolsed lepingud, mis käsitlevad kohtu- ja muid otsuseid seoses abieluasjade, vanemliku vastutuse ja ülalpidamiskohustustega (A6-0265/2009, Gérard Deprez)

9.13. Olukord Moldova Vabariigis

Enne hääletust

  Hannes Swoboda (PSE). – (DE) Härra juhataja, tehnilistel põhjustel ei olnud meie, sotsiaaldemokraadid, suutelised ühisresolutsioonile määratud aja jooksul alla kirjutama, kuid me kirjutasime alla hiljem. Seda toetab terve fraktsioon. Ütlen seda eriti meie Rumeenia kolleegidele, eesotsas härra Severiniga.

Enne hääletust lõike 10 kohta

  Marian-Jean Marinescu (PPE-DE). – Härra juhataja, tahan teha järgmise suulise muudatusettepaneku lõikesse 10: soovin lisada Sergiu Mocanu nime. Teksti tuleks lugeda: „... poliitilistel põhjustel toimunud vahistamistega, nt Anatol Matasaru, Sergiu Mocanu ja Gabriel Stati vahistamisega;”.

(Parlament ei nõustunud suulise muudatusettepanekuga.)

9.14. Aastaaruanne inimõiguste kohta maailmas 2008. aastal ja Euroopa Liidu poliitika selles valdkonnas (A6-0264/2009, Raimon Obiols i Germà)

Enne hääletust

  Hartmut Nassauer (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, tahaksin vastavalt artikli 151 lõigetele 1 ja 3 Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni nimel paluda teil Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni esitatud muudatusettepanek 45a selles osas, mis käsitleb paavst Benedicti avaldust, tagasi lükata kui vastuvõetamatu järgmistel põhjustel. Esiteks, see avaldus on tehtud 2009. aastal, kuna raportis kõneldakse inimõiguste rikkumistest, mis toimusid 2008. aastal. Sellepärast ei muuda see muudatusettepanek teksti, mida ta on mõeldud muutma. Teiseks, see muudatusettepanek võrdleb paavsti tehtud avaldust inimõiguste kõige rängemat liiki rikkumistega, surmanuhtluse kasutamisega, inimõiguste rikkumistega Hiinas ja kõikjal toimuvate piinamistega. Selline võrdlus näitab küünilist lugupidamatust kogu maailmas toimuvate inimõiguste rikkumiste ohvrite vastu.

(Aplaus)

Kolmandaks, see on paavsti nii uskumatu laimamine, nii uskumatu diskrimineerimine, et sellega võiks küll väga hästi samastada fraktsiooni ALDE, kuid mitte mingil juhul Euroopa Parlamenti.

(Vali aplaus)

  Juhataja. – Daamid ja härrad, edastan teile õigusteenistuse ja Euroopa Parlamendi presidendi arvamuse, sest vastavalt meie töökorrale on temaga muidugi nõu peetud.

  Daniel Cohn-Bendit (Verts/ALE). – (FR) Härra juhataja, tahtsin härra Nassauerile lihtsalt õiguspärase märkusena öelda, et paavst ei arvesta aastaid, kuna ta arvestab igavikku.

  Juhataja. – Palun, palun… Õigusteenistus on seda asja hoolikalt kontrollinud tehnilisest seisukohast, nimetatud tegurite seisukohast, sisu seisukohast ning uurimisaluse ajavahemiku seisukohast.

Õigusteenistuse arvamuse kohaselt on muudatusettepanek vastuvõetav ning see on ka Euroopa Parlamendi presidendi arvamus. Seetõttu saab otsustavaks ainult härra Pötteringi arvamus. Seega on mul kahju, härra Nassauer, kuid muudatusettepanek on vastuvõetav.

Enne hääletust lõike 25 kohta

  Raimon Obiols i Germà, raportöör. − (ES) Härra juhataja, soovin viidata ainult informatsiooni ajakohastamisele, kuna tekst kinnitab Sudaani liidri vangistust, kes on tegelikult vabastatud.

(Parlament nõustus suulise muudatusettepanekuga.)

Enne hääletust muudatusettepaneku 2 kohta

  Alexander Graf Lambsdorff (ALDE). – (DE) Härra juhataja, härra Nassauer, enesemääramisõigus on inimõigus ning see hõlmab ka soolist enesemääramist. Sellisel määral oli see päevakajaline juba 2008. aastal ja see, mis öeldi, on eriti sobimatu.

Loen muudatusettepaneku 2 valjusti ette. Ühest küljest on see tõsiasja parandamiseks ja teisest küljest mõnevõrra tasakaalustatuma sõnastuse leidmiseks:

– „Rõhutab seksuaal- ja reproduktiivtervise õiguste edendamise tähtsust kui eeltingimust edukaks võitluseks HIV/AIDSi vastu, mis põhjustab tohutuid kadusid inimeludes ja majandusarengus, kahjustades eelkõige maailma kõige vaesemaid piirkondi; on mures paavst Benedictus XVI avalduste pärast, mis tekitavad mulje, et kondoomi kasutamine võiks põhjustada isegi suuremat nakatumisohtu; on arvamusel, et need avaldused HIV/AIDSi vastast võitlust rängalt takistavad;”. Ülejäänud osa muudatusettepanekust jääb samaks.

(Aplaus vasakult)

  Hartmut Nassauer (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, see muudatusettepanek ei ole enam nii jõhkras sõnastuses kui oli algvariant, kuid tõsiasjad on jäänud muutumatuks. Sellepärast lükkame me suulise muudatusettepaneku tagasi.

(Parlament ei nõustunud suulise muudatusettepanekuga.)

Pärast hääletust muudatusettepaneku 16 kohta

  Christopher Beazley (PPE-DE). – Härra juhataja, andke andeks, et ma teid katkestan, kuid mulle jäi mulje, et muudatusettepanek 16 lükati tegelikult tagasi, kuid teie teatasite siiski, et see on vastu võetud. Kas võiksite lihtsalt olukorda selgitada?

  Juhataja. – Jah, palun andke andeks, see oli keelevääratus. Enamus oli tõepoolest vastu. Seda võiks küll üle kontrollida, aga talitused on mu vea juba parandanud.

Tänan teid tähelepaneku eest!

9.15. ELi kriminaalõiguse ala loomine (A6-0262/2009, Maria Grazia Pagano)

9.16. Lissaboni lepingu mõju Euroopa Liidu institutsioonaalse tasakaalu kujunemisele (A6-0142/2009, Jean-Luc Dehaene)

Enne hääletust

  Jean-Luc Dehaene, raportöör. − (NL) Härra juhataja, tahaksin kõigepealt teha ühe tehnilise märkuse. Nagu ma aru sain, polnud muudatusettepanek 1 mõeldud teksti asendama, vaid pigem seda täiendama. Selles mõttes kiitsin selle muudatusettepaneku heaks.

Tahan võimalust kasutada ja tervet komisjoni tänada nende väga tiheda koostöö eest ning rõhutada, kui oluline see on, et Lissaboni lepingu kohaselt on meil tihe institutsioonidevaheline koostöö päris algusest peale. Sellepärast rõhutaksin ka seda, et peame üleminekuperioodil Nizzalt Lissabonile jätkuvalt konsulteerima ka Euroopa Ülemkoguga, kui soovime ära hoida järgmise ametiaja alustamist täielikus segadusseisundis.

  Juhataja. – Võin tõepoolest kinnitada, et muudatusettepanek 1 on esitatud täiendusena.

9.17. Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide vaheliste suhete arendamine vastavalt Lissaboni lepingule (A6-0133/2009, Elmar Brok)

9.18. Kodanikualgatuse rakendamine (A6-0043/2009, Sylvia-Yvonne Kaufmann)

Enne hääletust

  Daniel Cohn-Bendit (Verts/ALE). – (FR) Härra juhataja, vastavalt Euroopa Parlamendi aukoodeksi artiklile 1 tahaksin teid oma fraktsiooni nimel tänada istungite eest, mida olete juhatanud. Te olite üks parimatest, aitäh teile!

(Vali aplaus)

  Juhataja. – Tõsi ta on, et hakkame viimase hääletuseni jõudma – lubage mul öelda mõned isiklikud tänusõnad teie usalduse ja sõbralikkuse eest, mida olete mulle üles näidanud nii pikka aega! Viimast korda sellel ametiajal ja viimast korda oma elus palun teil nüüd hääletada. Pärast seda läheb igaüks oma teed.

Jättes kõrvale meie poliitilised erimeelsused ja valitud teed, olen veendunud, et jääme kõik truuks Euroopa ideaalidele, kuid peaksite teadma, et minu seisukohast võttes on väga suur vedamine, et sain 10 aastat nii kollegiaalses õhkkonnas neid arutelusid juhatada, ja see jääb igavesti väga suureks auks minu elus.

(Vali aplaus)

9.19. Komisjoni määruse eelnõu, millega muudetakse XVII lisa REACH määruses

Pärast hääletust

  Joseph Daul (PPE-DE). – (FR) Ka mina tahaksin teid tänada ning juhtida tähelepanu sellele, et artiklis 2 on tehtud viga, jättes teid sellest nimekirjast välja. See on tõesti häbiasi!

(Aplaus )

  President. – Tänan teid!

10. Selgitused hääletuse kohta

Suulised selgitused hääletuse kohta

Raport: Jo Leinen (A6-0145/2009)

  Michl Ebner (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, parlamendi uus roll pärast Lissaboni lepingut saab olema väga oluline ja ma loodan, et parlament haarab talle antavatest võimalustest kinni nii hästi kui suudab. Traditsiooniliselt Euroopa Liidus elanud rahvusvähemuse liikmena on mul eriti hea meel, et artiklis 2 nimetatakse rahvusvähemuste õigusi esimest korda individuaalseteks õigusteks. Ma loodan, et võimalikult varsti järgnevad ka rühmitise õigused.

Ma lahkun ametist vabatahtlikult, omal soovil, kuid mitte ilma nostalgiata pärast viit aastat selle parlamendi liikmena ja viitteist aastat parlamendiliikmena Roomas. Rahvuselt itaallane, emakeeleks saksa keel, Austria sloveeni päritolu ja tirooli hingega – tõeline eurooplane – sellisena olen ma eriti rõõmus, et me kõik koondusime siin kojas kui vähemused ja et vähemustele on antud võimalus. Paljud ei ole veel tegelikult tunnetanud, et nad kuuluvad vähemuse hulka, kuid ma loodan, et nad hakkavad seda aina rohkem ja rohkem tajuma, ja riigid samamoodi. Ma olen sellele täiskogule tänulik vähemuste mõistmise eest, mis nüüd on hakanud ilmnema.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE-DE). – (LT) Hääletasin härra Leineni raporti ja resolutsiooni poolt järgmistel põhjustel. Oleme harjunud kordama, et Euroopa Parlament on ainus Euroopa Liidu otseselt rahva valitud institutsioon. Võttes siiski arvesse, et see on rahva valitud, on Euroopa Parlamendi võim minu meelest siiani olnud ebapiisav.

Sellepärast ma arvan, et kõik see, mille üle me täna hääletasime, see tähendab parlamendi uued volitused kaasotsustusmenetluse rakendamisel, uued eelarve juhtimise volitused, uus heakskiitmise kord ning uued järelevalvevolitused – on väga oluline. Arvan ka, et Lissaboni leping tugevdab Euroopa Liidu demokraatlikku õigusjärgsust, eriti kui parlamendi võimu suurendatakse, et kohaldada kaasotsustusmenetlust.

  Daniel Hannan (NI). – Härra juhataja, nüüd saan ma aru, milline on taktika: hääletustulemused lihtsalt tähelepanuta jätta ja rakendada Lissaboni lepingut nii, nagu oleksid Prantsusmaa, Madalmaade ja Iirimaa valijad tegelikult poolt hääletanud.

Selle kõige vaidlustäratavamad artiklid ja sätted lastakse ühekaupa käiku: välisminister ja välispoliitika, põhiõiguste harta ning justiits- ja siseküsimuste ühtlustamine. Seejärel kavatsevad kolleegid pöörduda Iirimaa valijaskonna poole ja öelda: „Nüüd on liiga hilja „ei” öelda, sest oleme kogu kupatuse juba rakendanud, nii et kõik, mis te saavutate, on kõigile tüütuks muutumine ja iseenda isoleerimine, kui tegelikult suurem osa Lissaboni lepingust on juba jõustunud de facto, kui mitte de jure.”

Ma ei tea, kas see õnnestuks või mitte. See sõltub Iirimaa valijaskonnast, aga ma oleksin üpris pettunud, kui nad survele järele annaksid. Muidugi on see nende enda asi, kuidas oma otsuseid teha, kuid lõppude lõpuks on nad inimesed, kelle isad võimsast Briti impeeriumist lahku lõid. Kui nad nüüd Euroopa Parlamendile järele annavad, siis on nad rahvana oma suuruse kaotanud.

  Syed Kamall (PPE-DE). – Härra juhataja, tahan samuti lisada oma panuse kasvavasse auavalduste hulka, mida olete juba saanud. Suur tänu teile juhatajaks olemise ja teie kannatlikkuse eest, ükskõik millal me sõnavõtuks ka püsti tõusime.

Arvan, et on väga oluline, kui me Lissaboni lepinguga seoses tunnistame, et seda pole veel ratifitseeritud, ja me ei peaks käituma nii, nagu oleks. Me ei tohiks tähelepanuta jätta hääletajate tahet, kes ei ole seda veel ratifitseerinud ja kelle liikmesriigid ei ole seda veel ratifitseerinud.

Tuletagem meelde ka reegleid, mis kehtisid mängu alguses, ja ärgem püüdkem neid poole pealt muuta. Konstitutsioonilise protsessi alguses olid reeglid sellised, et kõik riigid peavad ratifitseerima või muidu kukub see läbi. Prantsusmaa ja Madalmaad ei ratifitseerinud, niisiis kukkus konstitutsioon läbi. Ka Lissaboni lepingu puhul kehtis alguses reegel, et kõik riigid peavad ratifitseerima, muidu kukub see läbi. Kui aga iiri rahvas vastu hääletas, otsustasime me jätkata ja nad uuesti hääletama panna.

Kui tahate tõepoolest selles küsimuses teada saada rahva tahet, siis soovitaksin Briti valitsusel oma manifestikohustust täita ja Lissaboni lepingu asjus referendum korraldada.

  Gay Mitchell (PPE-DE). – Härra juhataja, Iirimaa rahvas teeb kindlasti väga rumalasti, kui järgib Suurbritannia Konservatiivse Partei skeptilise tiiva nõuandeid. Võin härra Hannanile kinnitada, et Iirimaa rahvas ei hakka Suurbritannia Konservatiivse Partei skeptilise tiiva nõuandeid edaspidi järgima ja pole seda kunagi teinudki.

Nad ei tegutse isegi mitte Suurbritannia parimates huvides – nad tegutsevad Konservatiivide Partei parimates huvides. See on häbiasi, et riik, mis andis meile Winston Churchilli, on saatnud need inimesed Euroopa Parlamenti, et nad saaksid iseenda kitsarinnalised huvid Briti rahva huvidest ja Euroopa huvidest ettepoole seada.

On imelik näha neid Briti konservatiive hääletusel erapooletuks jääva Sinn Feini partei paarilisena, kusjuures kumbki neist ei ole täna ega eile siin parlamendis käinud. Siin täiskogul nad oma nägu ei näita. Parlamendi komisjonide tööst nad osa ei võta. Mismoodi nad oma palga ja kuluhüvitised on ära teeninud, seda ma ei tea, kuid nad on täiskogule teatanud, et selle raporti ja teiste raportite vastuvõtmine oli kõige hullem, mis käesoleva ametiaja jooksul juhtuks, ja siis ei tule nad isegi hääletama. See on täielik häbiasi!

Raport: Antonio Masip Hidalgo (A6-0285/2009)

  Robert Evans (PSE). – Härra juhataja, pärast viitteistkümmet aastat on see mu viimane sõnavõtt Euroopa Parlamendis ning ma arvan, et on mõni veel tähtsam küsimus kui terve varjupaiga probleem ja kuidas Euroopa riigid selle väljakutsega toime tulevad.

Neile küsimustele ei ole lihtsat vastust. Kui oleks, siis oleks mõni riik selle juba leidnud. Tegelikult võiksin öelda, et ainus võimalus vähendada meeleheitlike inimeste hulka, kes otsivad varjupaika mõnes muus riigis kui nende enda kodumaa, on tegeleda nende põhjuste juurtega, mis sunnivad inimesi oma kodusid ja päritoluriike maha jätma. Sellepärast ongi nii tähtis, et me siin Euroopa Liidus ja kõigis arenenud demokraatlikes riikides pakuksime nõuandeid, abi ja toetust – sealhulgas finantstoetust – nendele riikidele, mis kannatavad sõja, sisevägivalla, inimõiguste puudumise või diskrimineerimise all.

Samamoodi peame tegelema terves maailmas esineva vaesusega, mis annab väljarände survesse oma osa. Me ei tohiks iialgi hukka mõistma inimesi, kes on sunnitud püüdlema varjupaika või põgeniku staatust. Peaksime selle asemel pakkuma oma kaastunnet ja toetust. See on meie tänane väljakutse.

Raport: Jean Lambert (A6-0279/2009)

  Daniel Hannan (NI). – Härra juhataja, õigus kontrollida oma piire on riiklust määratlev atribuut ning residendi- või kodanikuõiguste andmine on rahvuse tunnusjoon. Kui kanname selle üle riiklikult tasandilt Euroopa tasandile, siis käsitleme Euroopa Liitu koos tema välispiiride ja muude rahvuse määrajatega kui ühtset õiguslikku piirkonda. Selleks ei ole volitusi: keegi pole Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti loomise poolt hääletanud, kuid muidugi, see, mida meie teeme, on uue bürokraatia loomine, millel nüüd hakkab olema seaduslik õigus Euroopa tasandil aastate kaupa pidevalt poliitikat ühtlustada, kas siis rahva toetusel või ilma selleta.

Pean veel vastama – rääkides teisel teemal – sõnadele, mida hetk tagasi ütles mulle sihituna Gay Mitchell, Euroopa Parlamendi saadik Dublinist. Ta heitis minu pihta Winston Churchilli ning ütles, et Churchilli parteile on häbiks saata Strasbourgi selliseid inimesi nagu mina.

Lubage mul lõpetada oma sõnavõtt, tsiteerides sel teemal Churchilli enda sõnu. Ta ütles: „Meil on meie oma unistus ja meie oma ülesanne. Me oleme koos Euroopaga, kuid mitte osa sellest. Me oleme ühinenud, kuid mitte segunenud. Me oleme huvitatud ja liitunud, kuid mitte alla neelatud. Ja kui Euroopa riigimehed küsiksid meie käest sõnadega, mida kasutati vanal ajal: „Kas peaksin sinu eest kostma kuningale või väejuhile?”, siis võiksime vastata koos Suunemi naisega: „Ei, isand, sest me elame ju oma rahva keskel”.

Raport: Ruth Hieronymi (A6-0260/2009)

  Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Härra juhataja, tahaksin väga lühidalt öelda, et ma hääletasin proua Hieronymi raporti poolt. Soovin proua Hieronymit ka tänada, et ta on teinud nii suurepärast tööd kultuuri- ja hariduskomisjonis audiovisuaalküsimuste valdkonnas. Ma tean, et ta on parlamendist lahkumas ning et see oli ta viimane raport meile siin Euroopa Parlamendis vähemalt mõneks ajaks.

On väga oluline, et programmi MEDIA Mundus audiovisuaalset komponenti laiendataks, et teha see kättesaadavaks ka kolmandates riikides, sealhulgas Aafrika riikides. See on tee koostöö laiendamiseks. See on ka suurepärane vorm koostöö arendamiseks ning moodus, kuidas julgustada neid riike edasi liikuma parema elu ja parema koostöö poole. Samuti tähendab see, et võime Aafrika rahvaste jaoks eeldada eetilist vastutust, mis on üksnes õige. Eelkõige on mu sõnavõtt aga siiski proua Hieronymi tänamine tema imetlusväärse töö eest!

Raport: Paolo Costa (A6-0274/2009)

  Neena Gill (PSE). – Härra juhataja, võtan sõna Costa raporti toetuseks. Olen siiski mures ja tahan juhtida selle täiskogu tähelepanu asjaolule, kuidas selletaolisi sätteid kasutatakse pigem konkurentsi lämmatamiseks, mitte lennundusettevõtjate kaitsmiseks, mis on selle õigusakti eesmärk.

Selles pole midagi ebatavalist, et lennundusettevõtjad lennujaama teenindusaegu varuks koguvad. Lubage mu tuua teile üks näide: Birminghami lennujaam minu valimisringkonnas. Võisime näha, kuidas peatati Air India otselennud Amtitsari. See ülimalt populaarne ja kasumlik teenus lõpetati eelmise aasta oktoobris, sundides klientidele peale tarbetut reisi ja ebakindlust teistesse lennujaamadesse minekul, põhjuseks oli see, et Air India ei tahtnud ilma jääda oma ülimalt väärtuslikest Heathrow’ teenindusaegadest. See on tõesti jahmatav, sest on ju hulk teisi lennundusettevõtjaid, kes oleksid tahtnud need teenindusajad täita, kuid nad ei saanud seda teha, kuna Air India hoidis aegu kinni.

Ma loodan, et meie dokumendi tulemuseks on see, et lennundusettevõtjad ei hakka teenindusaegu tarbetult kinni hoidma. Komisjon peab valvas olema, et seda õigusakti ei kuritarvitataks. Asi pole selles, nagu oleks mul kahtlustav loomus, vaid võib juhtuda, et tarbijale jäetakse ainult vähesed väärtuslikud valikud.

Resolutsiooni ettepanek B6-0261/2009 (Moldova)

  Daniel Petru Funeriu (PPE-DE) . – (RO) Olukord Moldova Vabariigis on nüüd selge. Meil on kommunistlik partei, mis käitub täpselt samamoodi, nagu nõukogude stiilis kommunistlikud parteid, mis 20. sajandil orjastasid pool Euroopat. Meil on demokraatiast innustunud opositsioon, mis võitleb Moldova Vabariigi liitmise eest Euroopa väärtustega.

Resolutsioon, mille üle me täna hääletasime, saadab Chisinãusse võimsa poliitilise signaali, kuid seda signaali tuleb komisjoni ja nõukogu erimeetmega selgelt toetada. Sellepärast kutsun ma Euroopa Komisjoni üles tegema aktiivset koostööd Chisinãu demokraatliku opositsiooniga, et leida tõhusaid moodusi demokraatliku teadlikkuse tugevdamiseks Moldova Vabariigis. Kõige tõhusam moodus seda teha on minu arvates ühenduses viisanõude kaotamine Moldova Vabariigi kodanikele.

Tahaksin nõukogule selgelt öelda, et me ei peaks looma mingeid illusioone. Moldova Vabariigi demokraatlikuks muutmise võti asub ikka alles Moskvas. Euroopa Liit peab võtma meetmeid sellise mõju vähendamiseks. Tegelikult näitab ajalugu meile, et need meetmed peavad olema jõulised. Moldova kodanikud ootavad Euroopa Liidult täpselt sama, mida Ida-Euroopa kodanikud ootasid enne 1989. aastat Läänelt.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE-DE). – Hääletasin Moldova olukorda käsitleva resolutsiooni poolt, sest 5. aprillil olin ma üks rahvusvahelistest vaatlejatest, kes jälgisid selles riigis parlamendivalimisi. Me kõik olime tunnistajaiks rahutustele, mis toimusid Moldovas pärast valimisi, kõigest üks kuu hiljem. Ma arvan, et on oluliselt tähtis veel kord rõhutada, et suhteid Euroopa Liidu ja Moldova Vabariigi vahel tuleb arendada, ning et me tahame seda, püüeldes stabiilsema Euroopa, turvalisuse ja heaolu poole ning püüeldes uute piiride poole.

Euroopa Liidu koostöö Moldovaga peab siiski käima käsikäes Moldova valitsusasutuste tõelise ja selge kohustusega püüelda demokraatiat ja austada inimõigusi.

Raport: Raimon Obiols i Germà (A6-0264/2009)

  Laima Liucija Andrikienė (PPE-DE). – Olen tõesti rahul hääletustulemustega resolutsiooni üle inimõiguste ülemaailmset olukorda 2008. aastal käsitleva raporti kohta. Eriti hea meel on mul seisukoha üle, mida parlament demonstreeris teise muudatusettepaneku arutelu ajal, mil kõneldi paavst Benedictus XVI-st.

Ma tunnen, et selles muudatusettepanekus kasutatud keel, ettepanekud ja sõnavara on täiesti vastuvõetamatud ning mul oleks raske ette kujutada olukorda, kus käesolev parlamendikoosseis lõpetaks oma ametiaja sellise avalduse vastuvõtmisega, milles mõistetakse hukka paavst Benedictus XVI tema avalduste ja kiriku õpetuste pärast.

Sellepärast õnnitlen ma parlamenti selle dokumendi vastuvõtmise puhul! Selles tähtsas dokumendis inimõiguste ülemaailmse olukorra kohta eelmisel aastal rõhutatakse kõige tähtsamaid probleeme: surmanuhtlust, piinamisi, ebainimlikku julma käitumist, inimõiguste eest võitlejate olukorda, naiste ja laste olukorda ning paljusid muid küsimusi.

  Bernd Posselt (PPE-DE). – Härra juhataja, olen väga tänulik sellele täiskogule, et nad lükkasid tagasi liberaalide skandaalse rünnaku paavstile. Isegi Graf Lambsdorffi mõnevõrra hoolikamalt valitud sõnastuses oleks see olnud skandaalne avaldus. Pean selgelt välja ütlema, et siin täiskogul tehti katset seada ühele pulgale piinajate, inimõiguste rikkujate ja diktaatoritega 21. sajandi kõrgeim moraalne autoriteet, kelle mõju ulatub rohkem kui miljardi katoliiklaseni ning kes pakub toetust nii Euroopale kui ka tervele maailmale. See on ennekuulmatu tegu ning jääb tulevikus kummitama nii liberaalide fraktsiooni kui ka Saksamaa FDP parteid.

  Daniel Hannan (NI). – Härra juhataja, ükskõik millal me inimõigustest ka ei räägiks, ikka tundub, et kõneleme kujuteldavast Euroopa Liidust: liidust, mis eksisteerib üksnes parlamendi resolutsioonides, komisjoni pressiteadetes ja nõukogu teatistes. See on imeline, rahulik, inimõigustest tulvil EL, mis levitab oma väärtusi mitte pomme pildudes, vaid pigem kaubanduskokkulepete ja partnerluslepingute kaudu.

Arvan siiski, et kellegi kohus on püsti tõusta ja küsida, milline on Euroopa Liidu positsioon tegelikus maailmas. Tegelikus maailmas üritab Brüssel Pekingi kommunistlikule režiimile relvi müüa ja Taiwani isoleerida, teeb ajatollade olemise Teheranis mõnusaks, keeldub suhtlemast Castro vastaste dissidentidega Kuubal ning püüab saata sularaha Hamasile. Ta juhib protektoraate – või satraapiaid, nagu need olid ottomanide päevil – Bosnias ja Kosovos, aga seespool oma piire jätab referendumitel tähelepanuta rahva tahte.

Võib-olla siis, kui hakkame ise Euroopa Liidus austama seda põhiõigust muuta oma valitsust valimiskasti kaudu ja muuta riiklikku poliitikat hääletamise kaudu, oleme ära teeninud ka moraalse autoriteedi teisi õpetada.

Raport: Maria Grazia Pagano (A6-0262/2009)

  Syed Kamall (PPE-DE). – Härra juhataja, üks küsimustest, mis puudutab paljusid mu valimisringkonna inimesi Londonis, on kodanikuvabaduste massiline erosioon, mida oleme näinud Suurbritannias leiboristide valitsuse all alates 1997. aastast. Mis neile isegi veel rohkem muret teeb, on see, kui räägin neile kodanikuvabaduste massilisest erosioonist, mis hakkab tekkima ELi tasandil. Oleme näinud paljusid lepinguid, nagu näiteks Prümi leping, mis on suurt muret tekitanud. Õnneks sundis hiljutine Euroopa Kohtu otsus Briti valitsust tagasi andma süütuks tunnistatud inimeste andmed ja toimikud, kuigi valitsus tahtis need enda kätte jätta.

Siiski näitab Briti valitsuse otsus kõrvaldada süütute inimeste toimikud alles siis, kui on möödunud vähemalt kuus aastat, et vabadusi antakse meile kasinalt. See otsus toob esile tõsiasja, et Suurbritannias suhtutakse eeldusesse „süütu, kuni pole tõestatud vastupidist” pigem kui tühja sõnakõlksu, mitte meie ühiskonna põhilisse eeldusesse. On juba niigi halb, et Briti politseil on juurdepääs sellisele suurele hulgale andmetele ja isiklikule informatsioonile, kuid niisuguse juurdepääsu võivad saada ka teised Euroopa valitsused.

Prümi leping suruti jõuga Euroopa seaduste hulka, ilma korraliku demokraatliku kontrollita. Arvatakse, et rohkem kui 3,5 miljoni inimese isiklikud andmed võiksid praegu kogu ELis kättesaadavad olla. Väga väheseid inimesi täidab selline asi kindlustundega.

Raportid: Jean-Luc Dehaene (A6-0142/2009) ja Elmar Brok (A6-0133/2009)

  Christopher Heaton-Harris (PPE-DE). – Härra juhataja, ma tean, et parlamendil on väga vähe aimu, mida Euroopa inimesed tegelikult tahavad. Selle asemel eelistab ta neile hoopis rääkida, mida nad meie arvates tahtma peaksid. Kõnelen nüüd karmilt. Ma arvan, et parlamendiliikmed saavad aru küll, mida meie valijad tahavad ja mida nad Euroopa suhtes tunnevad. Kuid paljud parlamendiliikmed lihtsalt ei hooli sellest.

Nad ei taha siin kuulda võtta vähemust, kes usub, et EL liigub vales suunas, ning päris kindlasti ei hooli nad kogu ELis toimuvast hääletamisest, mis läheb referendumitel nendega vastuollu. Nad ei hooli ka sellest, mismoodi saavad oma tahtmise valitsused – niisugused nagu Ühendkuningriigi valitsus – valetades oma valijaskonnale, hankides võltsmandaate, lubades nendes küsimustes referendumi korraldada ja siis oma lubadusest taganedes. See, millest inimesed siin väga hoolivad, on aeg. Mispärast? Milleks selline tormamine, et saada Lissaboni leping kõigis 27 liikmesriigis ratifitseeritud? Vastus on väga lihtne: et mitte lasta Briti rahval selles küsimuses oma sõna öelda.

Ma jätan täna maha selle paiga siin, et loodetavasti minna tagasi oma liikmesriigi parlamendi alamkotta, esindama inimesi, kes elavad Woodford Halse’is, Daventrys, Long Buckbys, Guilsborough’s, Brixworthis, Earls Bartonis ja igal pool mujal selles valimisringkonnas, mida tuntakse Daventry nime all. Need on inimesed, kellel on isu täis saanud sellest, et neist ei tee väljagi Ühendkuningriigi praegune valitsus, siinviibijad ja Euroopa Komisjon. Kui peaksin alamkotta saama, ei puhka ma seni, kuni mu valijad saavad selle lepingu kohta oma sõna öelda. Kaldun õnneks uskuma, et see hääletus Ühendkuningriigis tuleb üsna pea. Nii et tormake siin, kuidas tahate! Suurbritannia kodanikud saavad öelda oma sõna.

Raport: Elmar Brok (A6-0133/2009)

  Glyn Ford (PSE). – Härra juhataja, tahaksin seletada hääletamist Broki raporti kohta: esiteks, et au anda tööle, mida härra Brok selles institutsioonis on teinud. Teiseks, et näidata mu toetust Lissaboni lepingu ratifitseerimisele, aga mis veel tähtsam, et innustada mu riigi valitsust – kui Lissaboni leping on ratifitseeritud ja me saame Ühendkuningriigile veel ühe parlamendisaadiku koha juurde – andma seda saadikukohta Gibraltari rahvale.

Olen uhke, et esindasin siin parlamendis viimase viie aasta jooksul Gibraltarit, ning õnnelik, et jätkan. Kuid pean ausalt ütlema, et seitsmel parlamendiliikmel, kes on valitud Gibraltarit esindama, on raske täiesti õigesti hinnata kõiki küsimusi, mis meie ette jõudsid: inimõigusi, vilepuhumist, pensione, piiriülest saastet ning muidugi kahepoolseid suhteid Hispaaniaga.

Mõned inimesed väidavad, et arv ei loe midagi. Liiga palju tuleks loovutada, et Gibraltarile üks koht juurde anda. Noh, palju aastataid tagasi andis Taani siin institutsioonis ühe koha Gröönimaale. Gröönimaal on ligikaudu kaks korda rohkem elanikke kui Gibraltaril. Taani andis 8% oma kohtadest 50 000 inimesele. Mina palun Briti valitsusel anda vähem kui 1,5% oma kohtadest 26 000 Gibraltari inimesele.

  Daniel Hannan (NI). – Härra juhataja, 10 aasta jooksul siin nõupidamissaalis olen kuulanud kohutaval hulgal igasuguseid lollusi, kuid ma ei usu, et oleksin kunagi varem kuulnud nii täielikku mõttetust, nagu kuulsin eile selle raporti arutelul sellistelt iidsetelt föderalistidelt nagu härrad Brok ja Corbett, kes heietasid riikide parlamentide suveräänsusest, justkui hooliksid nad sellest.

Parlamendi suveräänsus on otseselt seotud rahva suveräänsusega. See pole mõeldud selleks, et tagada riigi parlamendiliikmete privileege. Kui valime parlamendi, siis usaldame sellele oma vabaduste kaitsmise ajutiseks määratud perioodiks. Riigi parlamendiliikmetel ei ole õigust teha püsivaid erandeid neist vabadustest, minemata koju tagasi ja küsimata oma rahvalt volitusi.

Ühendkuningriigis on meil 646 parlamendiliiget. Neist 638 valiti selgesõnalise lubaduse alusel, et nad panevad Euroopa konstitutsiooni referendumile, enne kui selle ratifitseerivad. Kuulates praegu kogu seda juttu, kuidas Euroopa konstitutsioon on nüüd seaduspärane, sest kõik need parlamendiliikmed on selle läbi töötanud, ei võta võimalust referendumiks. See võtab võimaluse representatiivseks demokraatiaks, sellisena nagu see on.

Kui tahta taastada meie representatiivse valitsuse olemasolevate süsteemide au, tähendust ja otstarvet, peaksime usaldama rahvast ja andma talle tema referendumi – nagu lubasime. Pactio Olisipiensis censenda est!

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

Raport: Libor Rouček (A6-0225/2009)

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist ELi välissuhetes käsitleva raporti poolt. Naiste suurem kaasamine poliitikasse, eriti välissuhetesse ja diplomaatiasse, on oluliselt tähtis ELi välispoliitikate, sealhulgas abi-, arengu-, laienemis- ja naabruspoliitika edukaks rakendamiseks, konfliktide lahendamiseks, julgeoleku ja rahu ülesehitamiseks ning rahvusvaheliseks kaubanduseks.

Hoolimata soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste kohta ELi tasandil vastu võetud poliitikadokumentidest, on tegelik pühendumine sellele teemale endiselt nõrk ning konkreetselt soolise võrdõiguslikkuse küsimusteks ettenähtud eelarvelised ressursid ebapiisavad. On oluline rõhutada, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine nõuab mitte ainult kõrgemal tasemel poliitilisi avaldusi, vaid ka ELi ja liikmesriikide liidrite poliitilist tahet.

  Charles Tannock (PPE-DE), kirjalikult. − Briti konservatiividest Euroopa Parlamendi liikmed toetavad täielikult võrdsete võimaluste poliitikat ja naiste mitte diskrimineerimist ühiskondliku ja äritegevuse kõigis valdkondades. See dokument on oma lähenemisviisilt siiski liigselt ettekirjutav ning püüab juhtida ka kõiki välissuhete pisivaldkondi, luues sealhulgas ELi Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi, kuid tunnustamata kõigi ELi institutsioonide tehtud edusamme kõigi võimaluste kättesaadavaks tegemisel naispersonalile. Raport kõneleb kriteeriumidest, seab äärmiselt sisenduslikult eesmärgiks kvoote ning propageerib naiste kaasamist ESDP missioonidesse, selgitamata lähemalt nende võitlejastaatust. Sellepärast jätsid Briti konservatiivid selle raporti puhul hääletamata.

Raport: Jo Leinen (A6-0145/2009)

  Jan Andersson, Göran Färm, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. − (SV) Parlament hääletas täna raporti üle oma uue rolli ja kohustuste kohta Lissaboni lepingu rakendamisel. Raport kogub eri komisjonide arvamusi seoses muutustega, mida Lissaboni leping kaasa toob. Raport tervitab tõsiasja, et parlamendil hakkab ELi õigusloomega seotud tööle rohkem mõju olema.

Oleme otsustanud hääletada selle raporti poolt, sest Euroopa Parlament peab end ette valmistama, et suuta rakendada muudatusi, mis võivad ilmneda seoses tema tööga, kui Lissaboni leping jõustub. Meie hääletamises ei tohiks siiski näha üksikute liikmesriikide ratifitseerimisprotsessi välistamist. Me austame täielikult iga liikmesriigi õigust ise enda eest otsustada, kas ratifitseerida Lissaboni leping või mitte.

  Martin Callanan (PPE-DE), kirjalikult. − Lissaboni lepingu ratifitseerimine ei ole Euroopa Parlamendi roll ega vastutus. Miks mitte? Sellepärast, et leping ei ole jõustunud: tõepoolest, Iirimaa hääletajad lükkasid selle eelmisel aastal täielikult tagasi. Seetõttu on hingematvalt ülbe kõneleda Euroopa Parlamendi uuest rollist ja vastutusest Lissaboni lepingu rakendamisel. See on ka sümptomaatiline ELi iseloomustavale institutsioonilisele kurtusele demokraatlike arvamuste suhtes.

Ma loodan, et kui Iirimaa valijad sel aastal uuesti hääletama lähevad, lükkavad nad Lissaboni lepingu uuesti tagasi. Minu partei, Konservatiivide Partei esimees David Cameron on kohustunud korraldama riikliku referendumi Lissaboni lepingu üle, kui see ei ole veel jõustunud. Sellepärast ma loodan, et Suurbritannia rahval avaneb võimalus lüüa viimane nael selle armetu lepingu kirstu sisse. Briti konservatiivid usuvad täiesti teistsugust visiooni Euroopa Liidust, kui on see, mida esindab Lissaboni leping, ning me moodustame praegu õigusega Euroopa Parlamendis uut poliitilist fraktsiooni, et oma visiooni eest võidelda.

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. – (PT) Mina hääletasin härra Leineni raporti poolt. See raport esitab üksikasjaliku analüüsi Euroopa Parlamendi uutest volitustest Lissaboni lepingu valguses, eelkõige uuest kaasotsustamisvolitusest, eelarvepädevusest, uuest nõusolekumenetlusest, uuest kontrollivolitusest, uuest õigusest saada teavitatud ja uutest kodanikuõigustest.

Lõpptulemusena tugevdab Euroopa Parlament oma võimu, eriti kaasotsustamisel, ning tõstab oma suutlikkust mõjutada otsuste langetamist, tugevdades sellega Euroopa Liidu demokraatlikku legitiimsust.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – See resolutsioon moodustab ühe osa parlamendi poolt vastu võetud viie resolutsiooni paketist, mis näitab kõige selgemat võimalikku põlgust demokraatlikult ja sõltumatult väljendatud prantsuse, hollandi ja iiri rahva tahte vastu, kes lükkasid tagasi Euroopa konstitutsiooni ja niinimetatud Lissaboni lepingu. See moodustab osa ka demokraatiavastasest protsessist ja võitlusest, mille eesmärk on seda vastuvõetamatut lepingu eelnõud peale sundida.

Jättes täielikult tähele panemata nende inimeste väljendatud tahet ja lepingutes endis kirjapandud sätteid, mille on parempoolsete ja sotsiaaldemokraatide ühendatud jõud vastu võtnud, sunnivad nad iiri rahvast hääletama uuel referendumil (takistades samas teiselt rahvalt sel teemal arvamust küsimast). Nad suurendavad ka survet ja sekkumist, et suruda peale selle lepingu aktsepteerimine, mis suurendab ELi föderalismi, neoliberalismi ja militarismi.

Selline on meie silmakirjalik ja küüniline Euroopa demokraatia. Samad inimesed, kes ignoreerides varem öeldut (näiteks Portugali Sotsialistlik Partei ja Portugali Sotsiaaldemokraatlik Partei), on kavandatava Lissaboni lepingu osas keelanud oma rahvale arutelu ja üldsusega konsulteerimise referendumi vahendite kaudu ning austavad üldsuse tahet üksnes siis, kui see on nende enda omaga kooskõlas, tahavad nüüd, et inimesed kõigis ELi liikmesriikides nende peale oma lootuse paneksid ja lähenevatel Euroopa Parlamendi valimistel nende poolt hääletaksid…

See on lihtsalt häbematu jultumus…

  Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. – (SV) Lissaboni leping, mis on 96% ulatuses samane konstitutsioonilise lepingu eelnõuga, lükati Iirimaa referendumil tagasi. Enne seda oli konstitutsioonilise lepingu eelnõu tagasi lükatud Prantsusmaal ja Madalmaades.

Selle parlamendi enamus keeldub oma poliitilisi kaotusi tunnistamast. See on pöörane kuritöö demokraatlike põhimõtete vastu ning sama pöörane näide võimu ülbusest, mis iseloomustab koostööd Euroopa Liidus.

Härra Leineni raport Euroopa Parlamendi uute rollide kohta sisaldab samme Euroopa Ühendriikide suunas – nagu on mõista antud Lissaboni lepingus – ning teeb ettepaneku, et EL liiguks nüüd samamoodi ka hariduse valdkonda, sealhulgas sport ja nõnda edasi.

Oleks olnud soovitavam, kui see raport oleks selle asemel tegelenud parlamendi demokraatliku legitiimsuse puudujäägi probleemiga. Taas kord on lähenemas valimised, millest osavõtt tuleb eeldatavasti väga madal. Liikmesriikide valijaskond tunneb ikka veel, et tal on supertsentraliseeritud Euroopa Parlamendiga liiga vähe pistmist. Sest senikaua, kui esindusdemokraatia poliitilised arutelud on keskendunud riikide parlamentide valimistele, peaksid Euroopa Liidu kõrgeimad otsuseid tegevad organid olema riikide parlamendid, mitte Euroopa Parlament.

Ma hääletasin selle raporti vastu.

Raport: Catherine Guy-Quint (A6-0183/2009)

  Martin Callanan (PPE-DE), kirjalikult. − Miks me üldse räägime sellest, millal peab Lissaboni leping jõustuma? Miks me ignoreerime täielikult iiri rahva demokraatlikku tahet, kes aasta tagasi lepingu tagasilükkamise poolt hääletas? Põhjus on muidugi see, et EL hoolib väga vähe demokraatlikust arvamusest ning on otsustanud kiiresti liikuda suletud liidu seisundi poole, hoolimata üldise legitiimsuse puudumisest. Iirimaa valijad peavad siiski selle lepingu üle veel kord hääletama, sest EL võtab asja nii, et „ei” pole mingi vastus.

Põhjatu kuristik ELi ja selle kodanike vahel aina kasvab. Viitamine Lissaboni lepingule, nagu oleks see juba sündinud tõsiasi, lihtsalt suurendab demokraatia defitsiiti. Sel põhjusel ja paljudel muudel põhjustel on mul hea meel, et Briti konservatiivid hakkavad osalema järgmise parlamendikoosseisu uues poliitilises fraktsioonis, mis on pühendunud ELi reformimisele ning esitab väljakutse suletud liitu pooldavale ülekaalukale ortodoksiale, mis mu valimisringkonnas Kirde-Inglismaal on nii ebapopulaarseks muutunud ja nii palju kahju teinud.

  Charlotte Cederschiöld, Christofer Fjellner, Gunnar Hökmark ja Anna Ibrisagic (PPE-DE), kirjalikult. – (SV) Andsime oma poolthääled raportile Lissaboni lepingu finantsaspektide kohta, mis käsitleb küsimust, millise vormi omandab eelarvemenetlus pärast seda, kui Lissaboni leping on jõustunud.

Me ei toeta raporti neid osi, mis tegelevad ELiga, mis saab oma rahalised vahendid maksustamisvolitustest. Me oleme ka paindlikkuse mehhanismide kehtestamise vastu.

  Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. – Lissaboni leping, mis on 96% ulatuses samane konstitutsioonilise lepingu eelnõuga, lükati Iirimaa referendumil tagasi. Enne seda oli konstitutsioonilise lepingu eelnõu tagasi lükatud Prantsusmaal ja Madalmaades.

Selle parlamendi enamus keeldub oma poliitilisi kaotusi tunnistamast. See on pöörane kuritöö demokraatlike põhimõtete vastu ning sama pöörane näide võimu ülbusest, mis iseloomustab koostööd Euroopa Liidus.

Ma ei arva, et Euroopa Parlamendil peaks ELi eelarvele suurem mõju olema. Oma ametiaja jooksul parlamendis olen aeg-ajalt märganud, kuidas föderalistlik enamus soovib liberaalselt välja jagada kõike, alates kultuuriprojektidest kuni struktuurilise toetuseni, ja ELi bürokraatiat suurendada. Vastavalt Euroopa Parlamendi enamusele peavad kõik erinevad huvigrupid regionaalpoliitika, kalastussektorite ja põllumajanduse raames saama oma tüki ELi pirukast. Mõnel juhul pole kulud midagi enamat kui suhtekorralduse kunsttükid. Sellist liberaalset kulupoliitikat ajab EL finantskriisi ajal, kui liikmesriigid on sunnitud kärpima oma kulutusi tervishoiule, koolidele ja heaolule.

Kõige tähtsam on see, et õnneks ei ole Euroopa Parlamendil siiani liiga suurt mõju ELi põllumajanduspoliitikale. Kui oleks, võiks EL lõpetada protektsionismi rappa minekuga, makstes põllumajandussektori mitmesugustele rühmitustele suuri subsiidiume.

Ma hääletasin selle raporti vastu.

Raport: Bárbara Dührkop Dührkop (A6-0280/2009)

  Philip Bradbourn (PPE-DE), kirjalikult. − Ühendkuningriigi konservatiivid on hääletanud varjupaigaküsimuste paketi vastu, ja kuigi meie usume koostöösse selles valdkonnas, ei usu me ühistatud lähenemisviisi varjupaigaõiguse- ja immigratsioonipoliitika osas. Me usume, et riikide piiride kaitsmine jääb meie jaoks riigitasandi ühiskondliku poliitika oluliseks teguriks.

Raport: Antonio Masip Hidalgo (A6-0285/2009)

  Carl Lang ja Fernand Le Rachinel (NI), kirjalikult. – (FR) Kahe nädala eest võttis Euroopa Parlament vastu raporti Euroopa ühtse sisserändepoliitika kohta, sillutades teed sellele, mida Euroopa Komisjon oli juba kavandanud: massilisele sisserändele. Täna toimub varjupaigataotlejate jaoks pööre. Plaanis on luua nn varjupaiga Euroopa.

Tõepoolest, selgelt püstitatud eesmärk on tagada kõrgemad standardid varjupaigataotlejate kohtlemisel seoses nende vastuvõtu tingimustega. See ei tähenda mitte ainult seda, et kõigi liikmesriikide jaoks standardiseeritakse vastuvõtu tingimuste miinimumnõuded, vaid varjupaigataotlejatele pakutakse ka toetust, et nad saaksid suurte hulkadena püsivalt paigale asuda.

Sel eesmärgil laiendatakse käesoleva tulevase direktiivi kohaldamisala kõigile isikutele, kes seaduslikult või ebaseaduslikult Euroopa Liidu territooriumile sisenevad. Täielikult tuleb kaotada administratiivsed piirangud, mis kehtivad liikmesriikides seoses juurdepääsuga tööturule. Sotsiaalset, meditsiinilist, psühholoogilist ja majutusabi, samuti juriidilist abi peab hakkama pakkuma vastuvõttev liikmesriik. Sellise abi andmisest keeldumisel tehakse juriidilisi kaebusi ja uurimisi … mida kodanike endi puhul tihtipeale ei tehtagi …

Varjupaigaõiguse paketi vastuvõtmisega lihtsustab ja julgustab Brüssel ülemaailmset sisserännet Euroopasse.

Me oleme alati vastu sellisele internatsionaalsele visioonile, mille ainus eesmärk on täielikult ja lihtsalt hävitada Euroopa rahvad ja rahvused.

  Martine Roure (PSE), kirjalikult. – (FR) Parlamendi käesoleva ametiaja viimasel hääletusel palutakse meil teha oma otsus varjupaigaküsimuste paketi kohta. See märgib protsessi lõppu, mida on teostatud terve selle ametiaja jooksul. Kuigi mõningaid edusamme on tehtud, eksisteerivad liikmesriikide vahel seoses põgenike staatuse määratlemisega kahjuks ikka veel erinevused. Sellest annavad tunnistust piirangud, mida võib näha direktiivis varjupaigataotlejate vastuvõtu tingimuste kohta. Kordan taas, et need on eesliinil asuvad liikmesriigid, kes kahjustavad Euroopa ühtsust, mida me selles valdkonnas vajame. Ma loodan, et parlamendi järgmisel ametiajal oleme me teisel lugemisel suutelised seda olukorda vastupidiseks pöörama ning looma tõelise Euroopa varjupaigaõiguse seaduse, mis tagab tõelise kaitse neile eriti haavatavatele meestele ja naistele.

Raport: Jeanine Hennis-Plasschaert (A6-0284/2009)

  Charlotte Cederschiöld, Christofer Fjellner, Gunnar Hökmark ja Anna Ibrisagic (PPE-DE), kirjalikult. – (SV) Meie, konservatiivid, oleme täna hääletanud proua Hennis-Plasschaerti raporti A6-0284/2009 poolt kriteeriumide ja mehhanismide kohta selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse eest.

Me oleme teadlikud ja saame aru, et laialdane inimeste sissevool paatidega üle Vahemere asetab mõned väiksemad riigid ELi lõunapoolsel merepiiril raskesse olukorda, ning nõustume, et selle olukorra lahendamiseks tuleb midagi ette võtta.

On oluline, et niinimetatud peatamismehhanismi sellisena ei formuleeritaks, sest sellega on oht kaotada liikmeriikide motiiv varjupaiga ja vastuvõtmisprotsessi standardite parandamiseks, mis oleks just vastupidine selle ühismääruse põhilisele ideele.

Raportid: Antonio Masip Hidalgo (A6-0285/2009) ja Jeanine Hennis-Plasschaert (A6-0284/2009)

  Jan Andersson, Göran Färm, Anna Hedh, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. – (SV) Meie, sotsiaaldemokraadid, tervitame mistahes algatusi varjupaiga taotlejate ja dokumentideta inimeste olukorra parandamiseks. Me toetame suuremeelset üldist varjupaiga andmist ja sisserändepoliitikat, mis keskendub inimeste vajadustele kooskõlas Genfi konventsioonis liikmesriikide võetud kohustustega. Kuigi nn varjupaigaküsimuste pakett sisaldab ka mõningaid häid samme, mida astuda tuleb, oleme otsustanud hääletada proua Hennis-Plasschaerti ja härra Masop Hidalgo raportite vastu.

Meie, sotsiaaldemokraadid, oleme sellise varjupaiga- ja sisserändepoliitika vastu, mida juhib Euroopa Parlamendis parempoolne enamus. Eelkõige distantseerume probleemidest, et suulist teavet ei anta keeles, millest inimesed aru saavad, et Genfi konventsiooni raames ei toimu vahi alla võtmist, et tehakse arstlikke läbivaatusi isikute vanuse kindlaksmääramiseks ning tasuta juriidilise abi küsimusest. Samuti peame kahetsusväärseks, et parempoolsed ei taha anda varjupaigataotlejatele õigust kuue kuu jooksul tööturule siseneda.

Raport: Jean Lambert (A6-0279/2009)

  Martin Callanan (PPE-DE), kirjalikult. − Selle ameti loomine on veel üks samm ELi ühise varjupaiga- ja sisserändepoliitika suunas, mis on poliitika, millele ma täielikult vastu olen. Arvan, et tegeleda küsimusega, kellel lubada Ühendkuningriiki tulla, peaks olema Ühendkuningriigi valitud parlamendiliikmete ja vastutavate ministrite, mitte ELi kohustus.

Varjupaiga- ja sisserändepoliitika kontrolli üleandmine ELile oleks sügavalt kahjulik meie rahvuslikele huvidele ning võiks meid potentsiaalselt seada suurematesse ohtudesse terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse poolt.

Ühise varjupaiga- ja sisserändepoliitika osas toimunud areng on veel üks märk ELi sihikindlusest luua ühtne poliitiline üksus, mille ühtsed eeskirjad kehtiksid kõigile. See ei ole visioon, mis Briti konservatiividel on EList ning me hakkame edendama hoopis teistsugust ELi visiooni, kui järgmises parlamendikoosseisus uue poliitilise fraktsiooni moodustame.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Kõik täna hääletusel olnud varjupaigateemalised raportid pakuvad varjupaigaõiguse lõtva ja laialdast tõlgendamist, mis on äärmiselt kahjulik neile, kes rahvusvahelist kaitset tõeliselt vajavad, et päästa oma elu, oma füüsiline puutumatus ja oma vabadus.

Uued sotsiaalsed, finants-, perekonna- ja muud õigused, mida te soovite liikmesriike varjupaigataotlejatele anda, hakkavad magnetina mõjuma kõikvõimalikele majanduslikele sisserändajatele, nende probleemidega tegelevaid talitusi veel rohkem üle koormates, ning aeglustavad veelgi üksikjuhtumite läbivaatamist. Kõik see juhtub sellepärast, et te pidevalt keeldute arvesse võtmast menetluste kuritarvitusi ja vägivalda, ning sellepärast, et te väga tahate segaseks ajada õigusi ja staatust, mis võiksid olla tunnustatud põgenikel ja mida teie tahate anda tavalistele varjupaigataotlejatele.

Kõige vastuvõetamatum on siiski Lamberti raport, millega luuakse nn tugiamet, mis võib hakata varjupaigataotlejaid liikmesriikide vahel jaotama, nagu talle meeldib.

Me ei ole valitsustevahelisele koostööle selles valdkonnas vastu, kui peetakse lugu liikmesriikide iseseisvast õigusest otsustada, kes tohib nende territooriumile siseneda ja millistel tingimustel, kuid me oleme vastu teie poliitikatele.

Raport: Tadeusz Zwiefka (A6-0270/2009)

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin Zwiefka raporti poolt, sest usun, et on väga oluline kehtestada kord, mis võimaldab liikmesriikidel läbirääkimisi pidada ühenduse ainupädevusse jäävaid küsimusi käsitlevate rahvusvaheliste lepingute üle juhtudel, mil ühendus on otsustanud oma pädevust mitte rakendada.

Teisisõnu, praegusel hetkel on Portugal hoidunud rahvusvaheliste lepingute sõlmimisest, millega kiirendada juriidilist koostööd, sealhulgas küsimustes, mis on seotud lahutuste ja abielude kehtetuks tunnistamisega, kuna arvatakse, et ühendus on nendes valdkondades osaliselt ainupädevuse omandanud. Käesolev ettepanek võimaldab komisjonil lubada selliste lepingute sõlmimist tingimusel, et ühendus ise ei kavatse sõlmida ega ole sõlminud kolmanda riigiga samateemalist lepingut. Ma tunnen, et on äärmiselt vajalik, et see määrus võimalikult kiiresti läbi arutataks, sest see pole mitte ainult Portugali kodanike, vaid ka kõigi ülejäänud Euroopa kodanike huvides.

Raport: Ruth Hieronymi (A6-0260/2009)

  Marie-Hélène Descamps (PPE-DE), kirjalikult. –Suhted, mis on välja kujunenud ELi liikmesriikide ja kolmandate riikide audiovisuaalvaldkonna tööstuste vahel, peavad jätkuma ja neid tuleb tugevdada mitte ainult asjatundjate, vaid ka tarbijate huvides. Audiovisuaalvaldkonna koostööprogramm MEDIA Mundus, mille Euroopa Parlament täna vastu võttis ja mida ma toetan, täidab seda eesmärki.

Tõepoolest, see pakub asjakohase raamistiku konkurentsivõime parandamiseks ja audiovisuaalteoste levitamiseks kogu maailmas. See programm on Euroopa Parlamendi algatatud ning peaks aitama edendada ka kultuurilist mitmekesisust, andes samas tõelise lisandväärtuse liidu ja liikmesriikide selles valdkonnas juba võetud meetmetele.

Tänu meie raportööri tehtud jõupingutustele jõuda kokkuleppele esimesel lugemisel, peaksid varsti avanema uued ärivõimalused ning pakkuma audiovisuaalvaldkonna asjatundjatele väljavaateid pikaajaliste töösuhete loomiseks oma kolmandatest riikidest pärit partneritega.

Raport: Paolo Costa (A6-0274/2009)

  Jim Higgins (PPE-DE), kirjalikult. − Hääletasin lennujaamade teenindusaegu käsitleva Costa raporti vastu, et rõhutada lennujaamade juhtkondadega peetud konsultatsioonide täielikku puudumist, Euroopa Parlamendi liikmete arutelu vähesust ning õigusakti kiirustavat iseloomu. See meede hakkab lennundussektori probleeme üksnes teravdama.

Raport: Gérard Deprez (A6-0265/2009)

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin Deprezi raporti poolt. Selle määrusega kehtestatakse kahepoolsete lepingute läbirääkimiste ja sõlmimise kord liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel. Ma usun, et on väga oluline kehtestada kord, mis võimaldab liikmesriikidel pidada läbirääkimisi rahvusvaheliste lepingute üle juhtudel, mil ühendus on otsustanud oma pädevust mitte rakendada.

Näiteks, praegusel hetkel on Portugal hoidunud rahvusvaheliste lepingute sõlmimisest, millega kiirendada juriidilist koostööd, sealhulgas küsimustes, mis on seotud vanemliku vastutuse, kohustuste täitmise ja lahutustega, kuna arvatakse, et ühendus on nendes valdkondades osaliselt ainupädevuse omandanud. Käesolev ettepanek võimaldab komisjonil lubada erandeid sellistest lepingutest.

Võttes arvesse tihedaid sidemeid, mis Portugalil on teatavate riikidega, eelkõige portugalikeelsete riikide ühendusega, ning Portugali migrantide suurt arvu mitmesugustes riikides, on väga oluline, et Portugal suudaks perekonnaseaduse osas kiirendada Portugali kodanike õiguste tunnustamist nendes riikides, kahepoolseid lepinguid sõlmides või neid läbi vaadates. Kuigi tõin näiteks Portugali, arvan, et selle määruse võimalikult kiire läbiarutamine on sama tähtis kõigile ELi kodanikele.

Raportid: Tadeusz Zwiefka (A6-0270/2009) ja Gérard Deprez (A6-0265/2009)

  Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. – (SV) Euroopa Kohus on otsustanud, et ühendusel on teatavates valdkondades ainuvolitused astuda rahvusvahelistesse lepingutesse kolmandate riikidega. Samade sätete kohaselt peavad üksikud liikmesriigid, kes on juba astunud kahepoolsetesse lepingutesse kolmandate riikidega või kes kavatsevad astuda tulevikus, hoiduma seda tegemast, kuna see leitakse EÜ asutamislepinguga vastuolus olevat. Erandjuhtudel võib EL siiski lubada liikmesriigil astuda kahepoolsetesse lepingutesse järgmistel juhtudel: kui ühendus ei ole huvitatud lepingust kolmanda riigiga, kui teataval liikmesriigil on eriline huvi sellise lepingu vastu ning leping ei avalda ühenduse õigusele kahjulikku mõju.

Partei Junilistan on siseturu kehtestamise poolt ning toetab ELi tasandil lahenduste otsimist Euroopa ees seisvatele keskkonnaprobleemidele. Nendes valdkondades aktsepteerime me riigiülesuse teatavat määra. Kuid oleme siiski riigiüleste õiguslike meetmete vastu. Muidugi peavad üksikud liikmesriigid saama sõlmida kolmandate riikidega kahepoolseid lepinguid, kui nad otsustavad, et sellistest lepingutest on neile rohkem kasu kui ELi tasandil kehtivatest. Kuigi kahtlemata on väga hea, et läbirääkimiste korra kehtestamise kaudu on nüüd antud väike enesemääramise võimalus, on see siiski väike lohutus ega muuda selget eesmärki – isegi kui seda pole selgesõnaliselt väljendatud – luua ELi riik.

Sellepärast hääletasin selle raporti vastu.

Resolutsiooni ettepanek B6-0261/2009 (Moldova)

  Erik Meijer (GUE/NGL), kirjalikult. − (NL) Seoses hiljutiste protestidega Moldova valimistulemuste üle on mu fraktsioon esitanud eraldi resolutsiooni, mis nelja fraktsiooni saavutatud kompromissist erineb. Kahe resolutsiooni vahel ei ole erinevusi meie üleskutse osas vabadeks ja ausateks valimisteks, kuid need erinevad oma hinnangutelt Moldova valitsusele ja enamusparteile.

Mu fraktsioon on järginud põhjendust, et proteste on korraldanud ebademokraatlikud jõud, kes püüavad vaidlustada kommunistliku partei heaks korraldatud kordushääletust, millel osales pool valijaskonnast. Peale selle arvatakse, et protestid on korraldanud Moldova naaber Rumeenia, kes tahab Moldovat annekteerida. Seda silmas pidades hääletab mu fraktsiooni enamus ühisresolutsiooni vastu. Mina isiklikult hääletan siiski selle poolt.

Paljud moldaavlased on taotlenud rumeenia kodakondsust. Meie poliitilised kontaktid praegu Moldovas valitseva parteiga ei tohi meid takistada respekteerimast Moldova elanikkonna suure osa soovi Rumeeniaga liitumiseks. Seda soovi soodustab asjaolu, et paljude liikmesriikide avalik arvamus ei toeta edasist laienemist. Rumeeniaga liitumine võiks siis moldaavlaste jaoks olla ainus võimalus ELiga ühinemiseks.

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE), kirjalikult. – (PL) Moldova kannatab praegu suurte poliitiliste ja majanduslike raskuste all. 5., 7. ja 8. aprilli dramaatilised sündmused Chişinău tänavatel pärast valimisi näitavad, et ühiskond, eelkõige noored inimesed, tahavad muutusi ning kiirendatud ühinemist Euroopa Liiduga. Kommunistid takistavad põhilisi reforme ja peavad läbirääkimisi Venemaaga, kuigi nad ametlikult toetavad vastastikust lähenemist Euroopa struktuuridega.

Peaksime Moldovat sellel teel aitama. Suurem seotus ELiga annab Moldova valitsusele ja rahvale suurema kindluse, et ELi liikmeks saamise võimalus on tegelikult olema.

Valitsus peab kehtestama põhjapanevad reformid, et võimaldada normaalset poliitilist ja majanduslikku arengut; reformid, mis viivad turumajandusele, kodanikuühiskonna demokratiseerimisele ning kodanikuõiguste järgimisele.

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin Moldova Vabariigi olukorda käsitleva Euroopa Parlamendi resolutsiooni poolt. Arvan, et on äärmiselt oluline, et kõik poliitilised fraktsioonid sellele teemale tähelepanu pöörasid ja seda asjakohaselt toetasid.

Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liikmena toetan ma tõsiasja, et Euroopa Liit annab Moldova Vabariigile igakülgset toetust, mida ta vajab, et asuda Euroopas oma kohale vastavalt oma rahva pürgimustele. Moldova Vabariigi jaoks on oluline majanduslikult areneda ning pakkuda oma kodanikele parimaid võimalikke elutingimusi ja võimalusi oma potentsiaali kasutada. Ma usun, et Rumeenia kui Moldova Vabariigi naabruses asuv Euroopa Liidu liikmesriik peab andma selle riigi majandus- ja sotsiaalarengusse oma panuse niisuguse lepingu alusel ja tingimustel, mis edendab koostööd, heanaaberlust ja vastastikust austust.

Raport: Raimon Obiols i Germà (A6-0264/2009)

  Martin Callanan (PPE-DE), kirjalikult. − Üks ELi positiivsetest aspektidest on viis, mismoodi ta püüab levitada demokraatlikke väärtusi, inimõigusi ja häid valitsemistavasid terves maailmas oma suhete kaudu kolmandate riikidega. On siiski sügavalt irooniline, et EL paneb nii palju rõhku demokraatiale igal pool mujal, ignoreerides samas demokraatiat ELi enda sees, nagu võis näha reageeringust Lissaboni lepingu tagasilükkamisele Iirimaal.

Tahan juhtida tähelepanu kahele maailma osale: esiteks Kesk-Aasiale. Kuigi ma tunnistan selle piirkonna strateegilist tähtsust Euroopa Liidule, usun ma, et ELi edasised kohustused peaksid olema vastavuses inimõiguste ja demokratiseerimise arenguga Kesk-Aasias.

Teiseks tahaksin seada kontrasti inimõiguste olukorra Hiina autoritaarse kommunistliku diktatuuri tingimustes ning Taiwani jõulise ja vaba demokraatia. Taiwan tunneb rõõmu erakordselt kõrgest inimõiguste standardist Ida-Aasias ning võib olla Hiinale eeskujuks, näidates, mida ühiskonnad suudavad saavutada, kui nad teevad julge otsuse tõeliselt vabaks saada.

  Avril Doyle (PPE-DE), kirjalikult. − See raport inimõiguste 2008. aastaaruande kohta hindab inimõiguste meetmete olukorda kogu maailmas ja kutsub üles parandama mõningaid olulisi valdkondi.

Seoses muudatusettepanekuga 2 ütlen, et kuigi ma pole absoluutselt nõus äratoodud tsitaadiga paavst Benedictuse avaldusest kondoomide profülaktilise kasutamise kohta HIV/AIDSi ärahoidmisel, ei saa ma muudatusettepanekut selle tarbetuse ja lohaka sõnastuse tõttu toetada.

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin aastaaruande inimõiguste kohta maailmas 2008. aastal poolt. Sellel raportil oli algselt kaks eesmärki. Esiteks on see mõeldud täiendama dokumentaalset viitebaasi, mis teavitab aasta jooksul võetud meetmetest ning teeb võimalikuks nende läbiarutamise ja hindamise eesmärgiga parandada, muuta ja laiendada tulevikus tehtavat. Teiseks on see mõeldud teavitama suurimat võimalikku kuulajaskonda ELi meetmetest inimõiguste edendamiseks maailmas.

Ma usun, et on väga oluline, et meil on arutelu, mille eesmärk on prioriteetide kehtestamine, ELi tasemel meetmeid nõudvate küsimuste kindlakstegemine ning erilist valvsust nõudvate olukordade nimekirja pidamine koos selle perioodilise hindamisega.

Selles raportis käsitletakse ka naiste õiguste küsimust ja näidatakse, et naiste õigusi edendavate ELi erimeetmete ja -poliitikate väljatöötamises on lünk, mis tuleb täita.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Teil pruugib vaid heita pilk Palestiina olukorda käsitleva resolutsiooni sisule, et näha, millise ulatuse on saanud parlamendi enamuse harrastatav vastuvõetamatu silmakirjalikkus ja küünilisus seoses inimõigustega (maailmas).

Resolutsioonis pole ainsatki hukkamõistvat sõna Iisraeli julma agressiooni kohta Palestiina rahva vastu, mida miski ei saa õigustada. Resolutsioon vaikib maha Gaza sektoris Palestiina elanikkonna suhtes toimepandud metsikused – mida ÜRO inimõiguste nõukogu resolutsioon hukka mõistis – ja selles pole ainsatki sõna solidaarsusest Palestiina rahvaga, kes on kõige julmema inimõiguste rikkumise ohver, mille saatis korda Iisraeli sõjavägi ja Iisraeli riigi terrorism.

Resolutsiooni aspektid, millega võime nõustuda, ei saa tähelepanuta jätta tõsiasja, et see Euroopa Parlamendi iga-aastane algatus pole olemuselt midagi enamat kui inimõigustega manipuleerimine ja nende vastuvõetamatu relvana kasutamine ELi peamiste jõudude (ja nende suurte majandus- ja finantsrühmituste) poolt inimeste vastu, kes panevad maksma oma suveräänsust ja õigusi.

Ütleme veel kord: võite meiega arvestada inimõiguste kaitsmisel, kuid mitte silmakirjalikkuse harrastamisel.

  Filip Kaczmarek (PPE-DE), kirjalikult. – (PL) Hääletasin Obiols i Germà raporti vastuvõtmise poolt, mis käsitleb inimõigusi maailmas 2008. aastal ning selle teemaga seotud Euroopa Liidu poliitikat. Hääletasin poolt, sest paavst Benedictus XVI ründavat skandaalset muudatusettepanekut ei võetud vastu. Kui paavsti loetakse ohuks inimõigustele, siis võiks see tähendada, et maailm seisab pea peal. Ma ei mõista selle muudatusettepaneku autoreid.

Kahjuks on inimõiguste rikkumise juhtumeid maailmas väga palju. Need nõuavad meie tähelepanu, hukkamõistu ja tegutsemist. Katoliku kirik ja paljud teised usutunnistused on võitluses inimväärikuse austamise eest meie liitlased. Paavsti ründamine annab tunnistust vaid valimiseelsest künismist ja kahjulikust äärmuslusest. On kahju, et mõned Euroopa Parlamendi liikmed on käesoleva ametiaja lõpul end sellisesse häbiväärsesse afääri mässinud.

  Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. – (SV) Sõltumatu välispoliitika on riikliku suveräänsuse säilitamiseks eluliselt vajalik. Kõigi liikmesriikide välissuhted peavad olema demokraatliku kontrolli all. EL ei tohi ajada ühtset välispoliitikat, sest selline areng ähvardab võtta inimestelt nende võimaluse hoida oma valitud poliitikuid vastutavaina nende tegude eest seoses välisriikidega.

Käesolev raport sisaldab mitmeid olulisi seisukohavõtte, mis toetavad inimõiguste konkreetseid aspekte. Loomulikult hääletasin ma nende poolt. Raport tervikuna on siiski välispoliitikat käsitlevate ELi seisukohtade propageerimise vahendiks.

Seetõttu hääletasin ma lõplikul hääletusel selle vastu.

  Søren Bo Søndergaard (GUE/NGL), kirjalikult. − (DA) Ma tunnistan, kui tähtis on resolutsiooni eesmärk parandada inimõiguste olukorda paljudes haavatavates riikides. Ma jagan selle püüdlust kaotada surmanuhtluse kasutamine ning parandada inimõiguste eest võitlejate ja valitsusväliste organisatsioonide töötingimusi. Samas olen ma nõus, et riikides, millega EL koostööd teeb, tuleb kehtestada nõuded inimõigustele.

Sellest hoolimata ei saa ma resolutsiooni poolt hääletada, sest olen väga vastu edasilükatud Lissaboni lepingu mainimisele, mis on solvang lepingu tagasi lükanud Iiri rahvale. Peale selle olen ma vastu eesmärgile omada ühiseid struktuure ja personali tegelike ELi saatkondade loomiseks. Ma usun, et ELil ei ole selles valdkonnas pädevust ja polegi tarvis.

  Charles Tannock (PPE-DE), kirjalikult. − Mul oli probleeme seoses muudatusettepanekuga 2, mis kritiseerib roomakatoliku kirikut ja selle pead paavst Benedictust tema vaadete eest kondoomide kasutamisele, kuid täiskogu lükkas selle muudatuse targasti tagasi. On vähe tõendeid selle kohta, et kondoomide kasutamise propageerimine AIDSi edasikandumist tegelikult ära hoiab.

Paavst Benedictusel on õigus isiklikke vaateid omada. See on tema inimõigus olenemata sellest, kas teised temaga nõustuvad või mitte. Ma imestan, kas see raport oleks julgenud sama vaenulikult kritiseerida mõne teise peamise maailmareligiooni liidrit. Roomakatoliku kiriku roll on usklikke juhtida, mitte lasta ennast juhtida. Peaksime üles näitama rohkem austust kiriku ja religiooni vastu, mis on väärtused, millele meie liit on rajatud.

Briti konservatiividest Euroopa Parlamendi liikmed toetavad maailmas inimõiguste kõrgeid standardeid, kuid nad hoidusid lõplikul hääletusel raporti kui terviku üle hääletamisest, kuna see sisaldab teemasid nagu reproduktiivõigused – mis tegelikult tähendab aborti – ja surmanuhtlus, mis on üksikisikute südametunnistuse asi, samuti võitleb see niisuguste poliitikavaldkondade eest nagu ICC ja Lissaboni leping, mis on vastuolus meie partei seisukohtadega.

  Geoffrey Van Orden (PPE-DE), kirjalikult. − Olen tõeliste inimõiguste tugevaim toetaja ning sellepärast pole mul selle raporti paljude aspektidega raskusi. Olin isiklikult vastutav lõigu lisamise eest, milles palutakse nõukogul ja liikmesriikidel võtta tõhusamaid meetmeid seoses Mugabe režiimi põhjustatud inimõiguste katastroofiga Zimbabwes.

Raport viitab siiski järjekindlalt ja arusaamatult ELile, nagu oleks see suveräänne riik – neid viiteid püüdsime mina ja teised parlamendiliikmed komiteestaadiumis tagajärjetult kõrvaldada. Idee, et üksikud liikmesriigid peaksid inimõiguste küsimuses oma riikliku eelisõiguse Euroopa Liidule loovutama, kas siis ÜRO foorumil või kusagil mujal, on vastuvõetamatu. Ma ei nõustu ka tarbetute ja ebavajalike viidetega Lissaboni lepingu kohta, mille vastu konservatiivid ja paljud teised on pidevalt vaielnud. Seetõttu hoidusin ma selle raporti lõplikust hääletamisest.

  Anna Záborská (PPE-DE), kirjalikult. – (SK) Raporti artiklid 84 ja 96 tegelevad inimõiguste olukorraga Kuubal. Peab ütlema, et rahvusvahelisest survest hoolimata on ka 2008. aastal jätkunud liikumisse Women in White kuuluvate naiste süstemaatiline hirmutamine, ülekuulamine ja nende vastu keerukate vägivallavormide kasutamine. Mõne nädala eest püüdis režiim neid kõikvõimalikel viisidel takistada oma abikaasade vangistamise kuuenda aastapäeva puhul vaikset protesti organiseerimast. Kuuba naiste ja nende abikaasade toetuse märgiks korraldati 28. aprillil 2009 Bratislavas protestimarss. Kuus aastat tagasi vangistatud 75 aktivistist, kelle toetuseks on tegutsenud mitmesugused organisatsioonid, kaasa arvatud EL, on 54 endiselt trellide taga. Ainult siis, kui jälgime pidevalt nende olukorda, saab meil edu olla nende vanglast vabastamisel, enne kui nad inimvaredeks muutuvad. Ärgem unustagem, et tähistame varsti kommunismi Kesk- ja Ida-Euroopa riikides kokkuvarisemise 20ndat aastapäeva. Asi, mida me Kuuba vangide ja nende naiste heaks praegu teha saame, on jätta alles raporti teksti lõigud inimõiguste rikkumisest Kuubal.

Tunnen, et pean mainima muudatusettepanekut 2, mis kritiseerib teravalt paavst Benedictus XVI. See muudatusettepanek mõnitab katoliku kiriku pead. Peale selle asetab see tema mõtteavaldused samale tasemele kuritegudega, mida sooritatakse riikides, kus kuritarvitatakse surmanuhtlust, kus inimesi nende arvamuse avaldamise eest piinatakse ja tapetakse ning kus ei austata kõige põhilisemaid inimõigusi. Lükakem see muudatusettepanek tagasi!

Raport: Maria Grazia Pagano (A6-0262/2009)

  Philip Bradbourn (PPE-DE), kirjalikult. − Ühendkuningriigi konservatiivid arvavad, et kuna kriminaalõiguse alane piirideülene koostöö on oluline, püüab raport luua ELi tasemel ühist õiguspiirkonda, mis oleks märkimisväärne kompromiss nende riikide tavadele, kelle õigussüsteem põhineb tavaõigusele. Seetõttu ei saa me seda ettepanekut toetada.

  Martin Callanan (PPE-DE), kirjalikult. − Kriminaalõigus kuulub õigustatult ELi liikmesriikide vastutusalasse. Ma võin nõustuda, et liikmesriikidel on vaja koostööd kriminaalõigusega seotud riikideülestes küsimustes, kuid ma ei nõustu ELi kriminaalõiguse valdkonna väljatöötamisega. ELi niinimetatud pädevuse laiendamine kriminaalõigusesse oleks õigustamatu ja vastuvõetamatu sekkumine Briti suveräänsusesse. Inimesed mu valimisringkonnas Kirde-Inglismaal tahavad, et kriminaalõiguse oleks teinud vastutavad Briti parlamendiliikmed ja seda kohaldaksid Briti kohtunikud.

Tõsiasi, et EL üritab oma võimu laiendada valdkondadesse, mis siiani olid eranditult liikmesriikidele reserveeritud, näitab ELi tegelikku eesmärki: luua föderaalne superriik. Inimesed mu valimisringkonnast ei taha näha, kuidas see juhtub. Nad tõrjuvad tagasi suletud liidu tavatarkuse ning tahavad näha valitsustevahelise koostöö vabamat, paindlikumat süsteemi. Ma loodan, et uus fraktsioon, milles Briti konservatiivid võivad uues parlamendikoosseisus istuda, on suuteline saavutama seda, mida enamik britte Euroopalt tahab.

  Carl Lang (NI), kirjalikult. – (FR) Maffiaorganisatsioonide ja üldse organiseeritud kuritegevusega võitlemise maski all tahavad Brüsseli eurokraadid jätkuvalt kehtestada oma föderalistlikke vaateid, mis hävitavad rahvused, rahvad ja identiteedid.

Tõepoolest, kuigi kõik teavad, et igal ELi liikmesriigil on oma seadused, õigustavad ja koodeksid, toimub ikka samade fanaatiliste euroföderalistide järjekordne rünnak, milles nende iha on võtnud nn Euroopa kohtukultuuri loomise kuju.

Et sellist kultuuri kehtestada, tuleks vastavalt luua järgmised elemendid: Euroopa Kohtu koolkond, Euroopa õigusakadeemia kohtunikele, prokuröridele, kaitseadvokaatidele ja kõigile teistele, kes on hõlmatud kohtulikku administreerimisse.

Mis saab riikide kohtukoolkondadest? Mis saab lahendamatutest erinevustest õigusaktide vahel, mis pärinevad tavaõigusest või kirjutatud õigusest?

Sellele ei vasta nähtavasti keegi.

Praktikas saab see olema liikmesriikide kohtu- ja karistusasutuste terviksüsteem, mis tulevikus sellise pealesunnitud ühtlustamise palge ees olematusse hajub – see tähendab, juttu on ülalt alla toimuvast ühtlustamisest.

Need Euroopa kurjad võluriõpilased pole mõistnud ühte asja: üksnes rahvusriigid, Euroopa peamised koostisosad, suudavad teda rikastada ning taastada tema õiguspärase koha maailmas.

Euroopat ei tohi rajada tema rahvuste ja rahvaste arvelt!

Raport: Jean-Luc Dehaene (A6-0142/2009)

  Jan Andersson, Göran Färm, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. − (SV) Parlament hääletas täna raporti Lissaboni lepingu mõju kohta Euroopa Liidu institutsioonilise tasakaalu kujunemisele üle. Raport teeb ettepaneku, et täiendavatele parlamendikohtadele, mis Rootsile ja teistele liikmesriikidele Lissaboni lepingu jõustudes antakse, tuleks saadikud hääletada juba eelolevatel Euroopa Parlamendi valimistel ja anda neile siis parlamendis vaatleja staatus. Raport teeb ka ettepaneku, et komisjoni uue presidendi nimetamine tuleb läbi viia Lissaboni lepingu kohaselt. See tähendab, et presidendi valik peaks peegeldama poliitilist enamust Euroopa Parlamendis ning et kandidaadi valikule peaksid eelnema arutelud parlamendi poliitiliste fraktsioonide ja nõukogu vahel.

Oleme otsustanud hääletada selle raporti poolt, sest Euroopa Parlament peab end ette valmistama, et suuta rakendada muudatusi, mis võivad ilmneda seoses tema tööga, kui Lissaboni leping jõustub. Meie hääletamises ei tohiks siiski näha üksikute liikmesriikide ratifitseerimisprotsessi välistamist. Me austame täielikult iga liikmesriigi õigust ise enda eest otsustada, kas ratifitseerida Lissaboni leping või mitte.

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin raporti poolt, mis käsitleb Lissaboni lepingu mõju Euroopa Liidu institutsioonilise tasakaalu kujunemisele. See raport vaatleb Lissaboni lepingu mõju ELi institutsioonilise tasakaalu kujunemisele. See rõhutab uute sätete rakendamise tähtsust ja teeb esimesi ametissemääramisi.

Lissaboni lepingu võimalik jõustumine 2009. aasta lõpul nõuab poliitilise lepingu sõlmimist nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel tagamaks, et komisjoni uue presidendi valimise kord ja komisjoni järgmise koosseisu ametisse nimetamine austaks igal juhul uute volituste sisu, mille Lissaboni leping selles küsimuses Euroopa Parlamendile annab.

Lõppkokkuvõttes sätestab leping institutsioonilise tasakaalu kujundamise eesmärgil rea soovitusi ning rõhutab, et Lissaboni leping tugevdab Euroopa iga institutsiooni tema pädevuse valdkonnas.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) See resolutsioon moodustab ühe osa parlamendi enamuse poolt vastu võetud viie resolutsiooni paketist, mis näitab kõige selgemat võimalikku põlgust demokraatlikult ja sõltumatult väljendatud prantsuse, hollandi ja iiri rahva tahte vastu, kes lükkasid referendumitel tagasi Euroopa konstitutsiooni ja tema kaksikvenna, niinimetatud Lissaboni lepingu. Käesolev resolutsioon on ka üks paljudest algatustest, mille eesmärk on selle vastuvõetamatu lepingu eelnõu peale sundimine.

Selle asemel, et Lissaboni leping ükskord lõplikult maha matta, võtab Euroopa Parlament jälle vastu resolutsiooni, mis ülistab selles resolutsioonis kavandatud demokraatiavastast institutsioonilist tasakaalu Euroopa Liidus, varjates tõsiasja, et see paljude muude näidete seas:

– kannab Portugali rahva suveräänse võimu üle ELi riigiülestele institutsioonidele, milles domineerivad suurimad jõud, mille kohta on heaks näiteks mere bioloogiliste ressursside haldamine meie majandusvööndis;

– laiendab enamuse reegli kohaldamist otsuste tegemisel, mis tugevdab suurimate jõudude domineerimist ning takistab Portugalil veto panemist otsustele, mis on vastuolus tema riiklike huvidega;

– suurendab võimu äravõtmist riikide demokraatlikelt institutsioonidelt (need on ainsad asutused, mis otseselt tulenevad rahva demokraatlikust tahtest), mille kohta näide on võimu ülekandmine riikide parlamentidelt, mis kaotavad võimu otsuste tegemiseks põhjapanevates valdkondades ning hakkavad muutuma teatavateks nõuandvateks organiteks, ilma vetoõiguseta ühenduse otsustele, mis on vastuolus riiklike huvidega.

  Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. – (SV) Lissaboni leping, mis on 96% ulatuses samane konstitutsioonilise lepingu eelnõuga, lükati Iirimaa referendumil tagasi. Enne seda oli konstitutsioonilise lepingu eelnõu tagasi lükatud Prantsusmaal ja Madalmaades.

Selle parlamendi enamus keeldub oma poliitilisi kaotusi tunnistamast. See on pöörane kuritöö demokraatlike põhimõtete vastu ning sama pöörane näide võimu ülbusest, mis iseloomustab koostööd Euroopa Liidus.

See ei loe midagi, et härra Dehaene’i raporti lõikes 4 on kirja pandud (tsiteerin): „tervitab tõsiasja, et Lissaboni lepingus sätestatakse, et Euroopa Ülemkogu võib ühehäälselt ja Euroopa Parlamendi nõusolekul laiendada kvalifitseeritud häälteenamusega otsustamist ja seadusandlikku tavamenetlust valdkondadele, mille puhul neid veel ei kohaldata, kui sellele ei ole vastu ühegi liikmesriigi parlament”.

Hoolimata asjaolust, et paljude liikmesriikide valijad on kasvavalt riigiülese liidu suhtes selgelt skeptilised, märgib Euroopa Parlamendi föderalistlik enamus võimalust muuta liit Lissaboni lepingu kohaselt veelgi rohkem riigiüleseks ja kanda veel rohkem võimu üle ELile, kuigi ta pole uue lepingu osas kokkulepet saavutanud.

Ma hääletasin selle raporti vastu.

Raport: Elmar Brok (A6-0133/2009)

  Jan Andersson, Göran Färm, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. − (SV) Parlament hääletas täna raportit Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide vaheliste suhete arendamise kohta vastavalt Lissaboni lepingule. See raport tervitab uusi volitusi, mida Lissaboni leping riikide parlamentidele annab. See uurib ka võimalusi Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide vaheliste suhete edasiarendamiseks.

Oleme otsustanud hääletada selle raporti poolt, sest Euroopa Parlament peab end ette valmistama, et suuta rakendada muudatusi, mis võivad ilmneda seoses tema tööga, kui Lissaboni leping jõustub. Meie hääletamises ei tohiks siiski näha üksikute liikmesriikide ratifitseerimisprotsessi välistamist. Me austame täielikult iga liikmesriigi õigust ise enda eest otsustada, kas ratifitseerida Lissaboni leping või mitte.

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin härra Broki raporti poolt. See raport tervitab uusi volitusi, mida Lissaboni leping on riikide parlamentidele andnud, ning uurib võimalusi riikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi koostööks tulevikus.

Lissaboni lepingu vastuvõtmine Tšehhi Vabariigis tähendab tähtsat sammu selle kiire jõustumise suunas. See raport näitab, kui oluline on uus leping Euroopa Liidule.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Me hääletasime selle raporti vastu kõigepealt sellepärast, et sel puudub otstarve: Lissaboni lepingut pole olemas. See lükati tagasi kolmel referendumil.

Teiseks hääletasime selle raporti vastu, sest see soovitab riikide parlamendid allutada Euroopa Parlamendile: viimane, tundes end turvaliselt oma üleoleku jõus ning kahtlemata ka oma väljakannatamatus ülbuses, hakkaks pakkuma oma abi riikide parlamentidele – mis EP silmis koosnevad kahtlemata vilistitest ja idiootidest – Euroopa tekstide uurimisel. Kas see on abi või pealepressimine? EP kutsuks ennast ise riikide parlamentide täiskogu istungitele; mängiks nõuandja rolli; mõjutaks viisi, kuidas parlamendid tekste üle võtavad, et soodustada ühtlustamist; ta määraks endale ülesande teha kindlaks, et kaitsekulutuste eelarve on läbi arutatud… kas ta võiks neile dikteerida ka viisi, kuidas nad peavad kontrollima oma valitsust ja selle käitumist nõukogus?

Lõpetuseks, me hääletasime raporti vastu, sest see põhineb kahekordsel silmakirjalikkusel: riikide parlamendid ei võida midagi peale rakendamiseks väga keerulise ja seega ebatõhusa õiguse kontrollida subsidiaarsuse põhimõtte austamist; see põhimõte on illusioon, sest paljud oletatavasti üksnes ELile kuuluvad pädevused on pühadeks kuulutatud ning lepingutes sätestatud subsidiaarsuse määratlus kasvatab tegelikult Brüsseli võimu.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) See resolutsioon moodustab ühe osa parlamendi enamuse vastu võetud viie resolutsiooni paketist, mis näitab kõige selgemat võimalikku põlgust demokraatlikult ja sõltumatult väljendatud prantsuse, hollandi ja iiri rahva tahte vastu, kes lükkasid referendumitel tagasi Euroopa konstitutsiooni ja tema kaksikvenna, niinimetatud Lissaboni lepingu. See resolutsioon on ka üks paljudest algatustest, mille eesmärk on selle vastuvõetamatu lepingu eelnõu kehtestamine.

See resolutsioon „Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide vaheliste suhete arendamise kohta vastavalt Lissaboni lepingule” on valelikkuse otsene näide.

Euroopa Parlament tervitab „riikide parlamentidele Lissaboni lepinguga… antud uusi ülesandeid ja õigusi, millega suurendatakse nende rolli Euroopa Liidu poliitilistes protsessides”. Selle üle võiks naerda, kui asi poleks nii tõsine. EP varjab tõsiasja, et seoses riikide parlamentide rolli oletatava suurendamisega otsuste langetamise protsessides toimub Lissaboni lepingu puhul tegelikult see, et need parlamendid kaotavad palju rohkem kui nad (petlikult) saavad, pidades meeles ulatuslikku võimu ülekandmist Euroopa Liidu institutsioonidele. Isegi (pseudo-)kontroll subsidiaarsuse põhimõtte austamise üle (riikide parlamentidelt vahepeal ELile üle kantud võimu rakendamise üle ühenduse institutsioonide poolt) ei anna ühegi riigi parlamendile vetoõigust.

  Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. – (SV) Lissaboni leping, mis on 96% ulatuses samane konstitutsioonilise lepingu eelnõuga, lükati Iirimaa referendumil tagasi. Enne seda oli konstitutsioonilise lepingu eelnõu tagasi lükatud Prantsusmaal ja Madalmaades.

Selle parlamendi enamus keeldub oma poliitilisi kaotusi tunnistamast. See on pöörane kuritöö demokraatlike põhimõtete vastu ning sama pöörane näide võimu ülbusest, mis iseloomustab koostööd Euroopa Liidus.

Härra Broki raport ülistab konventsiooni, mis sünnitas konstitutsioonilise lepingu eelnõu. Seda konventsiooni kritiseeriti kõvasti selle eest, et see oli täiesti ebademokraatlik ja et ülaltpoolt hoidis seda kontrolli all selle esimees Giscard d’Estaing.

Minu arvates oleks härra Broki raport pidanud jõudma järeldusele, et senikaua, kui esindava demokraatia poliitilised arutelud keskenduvad riikide parlamentide valimistele, peaksid riikide parlamendid olema need, kes on kõrgeimad otsuseid langetavad organid Euroopa Liidus – ja mitte Euroopa Parlament.

Ma hääletasin selle raporti vastu.

Raport: Sylvia-Yvonne Kaufmann (A6-0043/2009)

  Jan Andersson, Göran Färm, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. − (SV) Parlament hääletas täna raporti üle, milles palutakse, et komisjon esitaks määruse ettepaneku kodanikualgatuse kohta niipea, kui Lissaboni leping on ratifitseeritud. Kodanikualgatus hakkab tähendama, et üks miljon kodanikku märkimisväärsest hulgast liikmesriikidest on suutelised tegema algatusi, nõudes komisjonilt õigusakti ettepanekut. See annab kodanikele nõukoguga samaväärsed õigused nõuda komisjonilt õigusaktide ettepanekute algatamist.

Oleme otsustanud selle raporti poolt hääletada, sest Euroopa Parlament peab end ette valmistama, et suuta rakendada muudatusi, mis võivad ilmneda seoses selle tööga, kui Lissaboni leping jõustub. Meie hääletamises ei tohiks siiski näha üksikute liikmesriikide ratifitseerimisprotsessi välistamist. Me austame täielikult iga liikmesriigi õigust ise enda eest otsustada, kas ratifitseerida Lissaboni leping või mitte.

  Richard Corbett (PSE), kirjalikult. − Mina ja mu kolleegid leiboristide delegatsioonist toetame kodanikualgatuse rakendamist Lissaboni lepingu eduka ratifitseerimise puhul. See võiks tugevdada kodanike õigust osaleda Euroopa poliitilises protsessis ning oleks täienduseks väärtuslikule kehtivale õigusele petitsiooniga parlamendi poole pöörduda.

Tunnen siiski muret, et proua Kaufmanni ettepanekud võiksid viia kodanikualgatuse protsessi rappaminekuni või selle takistamisele ränkadest bürokraatianõuetest (näiteks kui liikmesriigid peavad iga allkirja kontrollima ja komisjon eelnevalt tõendama, et kõik on seaduspärane). Suurema osavõtu soodustamiseks peaksime järgima kodanikualgatuse vaimu: see peaks olema nii kättesaadav ja lihtne, kui vähegi võimalik. Seetõttu ei olnud meil muud võimalust kui hoiduda selle raporti üle hääletamast.

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin kodanikualgatuse rakendamist käsitleva raporti poolt. Lissaboni leping kehtestab Euroopa kodanikualgatuse, või teisisõnu, kodanike õiguse Euroopa õigusloome protsessist osa võtta. See on täiesti uus instrument, mis tugevdab demokraatiat ja kodanike õigusi.

Kahtlemata on see moodus, kuidas Euroopa kodanikud Euroopa institutsioonidele lähemale tuua ning tõsta nende teadlikkust ja suurendada osavõttu otsuste langetamise protsessist.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Kaufmanni raporti eesmärk on dikteerida meile viisi, et rakendada nn kodanikualgatus, nagu on määratletud Euroopa Liidu äpardunud lepingu artiklis 11: „kodanikualgatus, mille puhul võivad vähemalt miljon kodanikku märkimisväärsest arvust liikmesriikidest kutsuda komisjoni üles esitama talle antud volituste piires asjakohase ettepaneku küsimustes, mille suhtes kodanike arvates on vaja aluslepingute rakendamiseks vastu võtta liidu õigusakt”.

Seega sätestab raport lubatavuse ja konkreetsete menetluste täpsed tingimused, mis teevad sellise algatuse teostamise protsessi äärmiselt keeruliseks.

Tahaksin siinkohal kodanikke valvsusele kutsuda. See uus nn õigus on illusioon. See sätestab ainult ühe asja: võimaluse paluda komisjonil vastu võtta uusi Euroopa õigusakte, kuid mitte kehtetuks tunnistada või muuta neid, mis juba kehtivad; mitte muuta poliitikaid. Ning igatahes ei ole komisjonil mitte mingisugust kohustust kodanikke kuulda võtta.

Kui eurokraadid on nii innukad Euroopa kodanikele õigusi andma, võiksid nad alustada nende hääletuse respekteerimisest ning mõistmisest, et „ei” tähendab „ei” prantsuse, hollandi, inglise, gaeli ja igas muus keeles.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) See resolutsioon moodustab ühe osa parlamendi vastu võetud viie resolutsiooni paketist, mis näitab kõige selgemat võimalikku põlgust demokraatlikult ja sõltumatult väljendatud prantsuse, hollandi ja iiri rahva tahte vastu. See resolutsioon on ka üks paljudest algatustest, mille eesmärk on selle vastuvõetamatu Lissaboni lepingu eelnõu kehtestamine.

Seda resolutsiooni iseloomustab selle absurdsus ja silmakirjalikkus.

EP võib ju retooriliselt ülistada „kodanike osalemisõiguse sujuvat, läbipaistvat ja tõhusat teostamist” ja niinimetatud kodanikualgatust, mis on kehtestatud lepingu eelnõus, mida praegu tuntakse Lissaboni lepingu nime all. Tõde on aga niisugune, et seda Euroopa integreerumist ja seda Lissaboni lepingut juhtivad ja propageerivad jõud on teinud ja teevad praegugi kõik, mida suudavad, et hoida ära see, et inimesed selle lepingu eelnõu üle sisulisi arutelusid peaksid ja lepingu eelnõu sisu mõistaksid ning referendumil nende arvamust küsitaks.

Veel enam, pärast selle föderalistliku, neoliberaalse ja militaristliku lepingu eelnõu tagasilükkamist Iirimaal teevad need jõud kõik, mida suudavad, et peale sundida järgmise referendumi korraldamist selles riigis (nii mitu korda, kui tarvis, kuni iirlased „jah” ütlevad).

Teisisõnu, nad takistavad inimestel referendumi kaudu oma demokraatlikku ja suveräänset tahet väljendada, siis aga paiskavad mesimagusate sõnade saatel õhku suitsukatte, ülistades niinimetatud kodanikualgatust, mille lähemal uurimisel selgub, et see sõltub päris algusest peale väga paljudest tingimustest.

  Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. – (SV) Lissaboni leping, mis on 96% ulatuses samane konstitutsioonilise lepingu eelnõuga, lükati Iirimaa referendumil tagasi. Enne seda oli konstitutsioonilise lepingu eelnõu tagasi lükatud Prantsusmaal ja Madalmaades.

Selle parlamendi enamus keeldub oma poliitilisi kaotusi tunnistamast. See on pöörane kuritöö demokraatlike põhimõtete vastu ning sama pöörane näide võimu ülbusest, mis iseloomustab koostööd Euroopa Liidus.

Proua Kaufmani raportis loetakse tibusid veel enne nende koorumist. See näitab erakordset ülbust demokraatia suhtes ja eelkõige Iirimaa rahva suhtes, keda jälle sunnitakse referendumile minema, sest poliitikute arvates andsid nad eelmine kord n-ö vale vastuse. Sellises olukorras pole mingit mõtet käesolevat raportit Euroopa Parlamendis arutada. Kavandatav kodanikualgatus on iseenesest äärmiselt ebaselge ettepanek seoses kodanike mõjuga valitud poliitikutele. Viimased võivad need algatused täielikult tähelepanuta jätta, kui nii neile paremini sobib.

Ma hääletasin selle raporti vastu.

Resolutsiooni ettepanek B6-0258/2009 (Keemilised ained)

  Kartika Tamara Liotard (GUE/NGL), kirjalikult. − (NL) Kuigi see on hea resolutsioon, hääletasin ma selle vastu, sest Euroopa Parlament nõustus resolutsioonis komisjoni otsusega teha teatavate elektrolüüsiseadmete puhul erand asbesti kasutamise keelust. Ma arvan, et kui öeldakse, et asbesti kasutamine Euroopas on absoluutselt keelatud, siis tuleb olla järjekindel ega tohi lubada mingeid erandeid. Ikka veel leidub inimesi, kes asbestiga kokkupuutumise tõttu on surmavalt haiged, ning minu arvates on arusaamatu, et komisjon ei ole seda arvesse võtnud. Sellepärast hääletasin ma solidaarsusest asbesti ohvritega selle resolutsiooni vastu.

11. Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused (vt protokoll)

(Istung katkestati kell 13.20 ja jätkus kell 15.00)

ISTUNGI JUHATAJA: Rodi KRATSA-TSAGAROPOULOU
asepresident

12. Eelmise istungi protokolli kinnitamine (vt protokoll)

13. Inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete rikkumiste juhtumite arutamine

13.1. Iraan: Roxana Saberi juhtum

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on kuue Iraani käsitleva resolutsiooni ettepaneku arutelu: Roxana Saberi juhtum.⁽¹⁾

  Tunne Kelam, autor. − Proua juhataja, Iraan on kurikuulus oma inimõiguste rikkumiste poolest, nagu just eile inimõiguste olukorda maailmas käsitleva arutelu käigus märgiti.

Täna me tegeleme Roxana Saberi juhtumiga. Ta on ajakirjanik, kes alles kolm nädalat tagasi kohtu ees seisis ja niinimetatud spionaaži eest kaheksaks aastaks vangi mõisteti. Tõsiasi on see, et rohkem kui kuu aega ei saanud proua Saberil kohtuda oma advokaadiga. Pole mingit võimalust, et kohtuprotsess oleks olnud õiglane või läbipaistev, kuna see toimus kinniselt. Kaks nädalat pidas ta näljastreiki. On tõsi, et ta lõpetas selle, kuid ta tervis on väga ohtlikus seisundis.

Sellepärast oleme täna siin, et saata Iraani ametivõimudele sõnum, et mõistame selgelt hukka Iraani revolutsioonikohtu 18. aprillil 2009 langetatud otsuse ning nõuame proua Saberi viivitamatut ja tingimusteta vabastamist sel alusel, et istung peeti kinniselt, ilma kohtuprotsessita.

Tahaksin lisada, et Iraan on kurikuulus oma massiliste süstemaatiliste avalike hukkamiste poolest kas kividega surnuksloopimise või poomise teel, sealhulgas hukatakse ka alaealisi seaduserikkujaid. Ka see on osa meie sõnumist.

  Erik Meijer, autor. − (NL) Kaks ja pool minutit, proua juhataja. Viimase viie aasta jooksul oleme pidanud palju arutelusid Iraani üle. Mu fraktsioon tundis poolehoidu 1970ndate lõpu revolutsiooni vastu, mitte sellepärast, et tolleaegsed religioossed ekstremistid oleksid meile hirmsasti meeldinud, vaid sellepärast, et eelmine, Pahlevi suguvõsa juhitud valitsus ei olnud rahva esindaja. See valitsus suutis püsima jääda üksnes oma tihedate sidemete tõttu Ühendriikide ja Euroopaga.

Kuna sellest eelmine valitsus, mida juhtis peaminister Mossadeq ja millel oli rohkem rahva toetust, välise surve tagajärjel kõrvaldati, võttis tohutu enamus elanikkonnast, kes varem olid olnud valitsuse vastu, äärmiselt Lääne-vastase hoiaku. Läänes nähti mitte liitlast võitluses demokraatia ja progressi eest, vaid koloniaalset kasulõikajat ja rõhujat.

Tänapäeval pole enam mingit kahtlust, et võim on langenud rühmituste kätesse, mis peale selle, et nad otsivad konflikte Ühendriikide ja Iisraeliga, on ka äärmiselt konservatiivsed, sallimatud ja ebademokraatlikud. Nad rõhuvad nende enda kodanikke, nad on koondanud kohtumõistmise ja sõjaväe usufanaatikute kindlasse haardesse ning takistavad valijatel hääletamist inimeste poolt, kellel on mõõdukamad vaated. Naiste ning etniliste ja religioossete vähemuste õigused on kõrvale heidetud ning surmanuhtlusi viiakse sageli täide avalikult ja kõige julmemal moel, kasutades neid vastalise käitumise mahasurumisvahendina.

Veel enam, opositsiooniline käitumine võib Iraanis lõppeda vangistusega. Riikides, kus välismaale põgenenud opositsiooniliikmed praegu elavad, kiusavad neid taga ja panevad halba kuulsusesse valitsused, meedia ja avalik arvamus. Seda võib näha nende katsetest panna eksiilis viibiv opositsioon terroriorganisatsioonide nimekirja, samuti katsetest sulgeda Ashrafi põgenikelaager Iraagis. Siin parlamendis võeti hiljuti täiesti õigustatult sõna nende kahe püüde vastu.

(Juhataja katkestab kõneleja)

  Paulo Casaca, autor. – (PT) Proua juhataja, esimene mai, mis meil Läänes on pidustuste päev, jääb Iraanis kahjuks endiselt võitluse päevaks. Tänavu ei märkinud seda mitte ainult tavapärased Iraani töörahva demonstratsioonide julmad mahasurumised, vaid ka 17-aastase noore naise Delara Darabi hukkamine, kes kuriteo eest süüdi mõisteti, kuigi kõik viitas sellele, et tema seda kuritegu ei sooritanud.

Amnesty Internationali sõnul oli see noor naine päev enne hukkamist kõnelnud emale oma tulevikuplaanidest, lootuses, et laiaulatuslik kampaania tema vabastamiseks võiks olla edukas.

Siiski sai Delara Darabist usufanatismi järjekordne märter nagu nii paljudest teistestki, kelle hukkamistest me oleme siin täiskogul teatanud.

Inimõiguste organisatsioonid on sel nädalal kinnitanud ka teavet, mille Iraani Rahvuslik Vastupanuliikumise Nõukogu 1. mail avaldas, abielurikkumises süüdistatud mehe kividega surnuksloopimise kohta 1. mail Lakani vanglas, ning on teatanud ka ühe teise mehe peatsest kividega surnuksloopimisest Gilani provintsis, mis taas kord tunnistab valeks Iraani väidetava moratooriumi sellele barbaarsele tavale.

Nagu teatas surmanuhtluse kaotamise eest võitlev liikumine Tire as Mãos de Caim, on Iraan riik, milles surmanuhtluste arv ühe elaniku kohta on kõige kõrgem maailmas. Just täna hommikul hukati Evini vanglas neli inimest ning veel kaheksa hukati Taibadi vanglas 2. mail.

Kolmandate riikide kodakondsusega isikute vangistamine, nagu ameeriklanna Roxana Saberi juhtum, on samuti harjumuspärane käitumisviis muude riikide šantažeerimiseks, et saavutada diplomaatilisi järeleandmisi.

Selles osas on äärmiselt kohane Tire as Mãos de Caimi sekretäri Sergio D’Elia tehtud kommentaar, mis rõhutab kõige tähtsamat punkti: mullade režiimi julmuse eest pole vastutav üksnes Iraani fundamentalistide režiim. Euroopa valitsused näitavad oma nõusolekut sellega vaikimise, sallivuse ja pideva lepitamissoovi kaudu ning annavad järele Iraani poliitilisele ja ärilisele šantaažile. Aastakümnete vältel toimepandud tegude kaudu ähvardab Teherani režiim kogu maailma rahu ja julgeolekut, ning isegi veel selgemalt omaenda kodanike rahu ja julgeolekut. Selle asemel, et seda arvesse võtta, teeb Euroopa Iraanist Lähis-Ida probleemide lahenduse, samas kui Iraan ise ongi seal peamiseks probleemiks.

Kasutades viimast juhust, et Euroopa Parlamendi ees kõneleda, kutsun üles neid, kes järgmisel istungjärgul siin viibivad, mitte loovutama iraanlasi nende vangivalvuritele ja mitte heitma Lähis-Ida rahvast usufanatismi põhjatusse kuristikku.

  Marios Matsakis, autor. − Proua juhataja, ma ei hakka kordama seda, mida Iraani armutu teokraatliku režiimi kohta juba öeldud on. Olen nende seisukohtadega nõus, kuid tahan teemale läheneda nurga alt, mis sarnaneb mu kolleegi härra Mayeri vaatevinklile, kes just lahkus.

Iraan, tuhandeaastase tsivilisatsiooni ja kultuuriga riik, on praegu demokraatia, kodanikuõiguste ja õigluse osas väga kurvas seisukorras. Mõned Lääne riigid pole selles olukorras süüst puhtad. Ärgem unustagem, et näiteks USA ja Suurbritannia valitsused toetasid, relvastasid ja hoidsid aastaid võimul Iraani šahhi hästi tuntud koletislikku diktatuuri. Oli vältimatu, et kui šahh viimaks rahvaülestõusuga troonilt tõugati, võisid Islami äärmuslased leida viljaka pinnase, millesse võimule saades juurduda ning Lääne vastu vihkamist külvata.

Seejärel tuli järjestikuste USA administratsioonide ülemääraselt agressiivne käitumine ja drastilised sanktsioonid, mis põhjustasid Iraani lihtsatele inimestele vaid jätkuvaid kannatusi ning süvendasid veelgi nende vaenulikke tundeid Lääne vastu. Loodetavasti annab USA uus president Obama (kes on näidanud märke, et eelistab võidelda pigem oma aju kui rusikatega, mida nii ebaõnnestunult tegi eelmine president härra Bush) meile uut lootust, et Iraani rahva sümpaatiad võivad muutuda ja suhted Läänega paraneda.

Selline lähenemisviis aitab Iraani tavakodanikel mõista, et Lääs tahab olla nende sõber, mitte vaenlane, ning viimaks tõukab Iraani rahvas ise võimult Islami fundamentalistide režiimi, mis nii ebademokraatlikult kontrollib nende elu ja põhjustab neile nii palju kannatusi, nagu juhtumil, mida me täna arutame.

  Ewa Tomaszewska, autor. – (PL) Proua juhataja, Roxana Saberi on 32-aastane Ameerika ja Iraani topeltkodakondsusega ajakirjanik ning lõpetanud Ühendriikides, Ühendkuningriigis ja Iraanis mitu ülikooli. Ta töötas Iraanis ajakirjanikuna ja kui ta pärast oma volituste lõppemist seda tööd jätkas, siis ta arreteeriti ning talle mõisteti valesüüdistuse alusel kaheksa aastat vanglakaristust, nagu tegeleks ta Ühendriikide heaks spionaažiga. Protestiks õiglase kohtumõistmise puudumise ja valesüüdistuste vastu alustas ta näljastreiki. Ta on väga kurnatud. Ta hakkas arstliku järelevalve all jooma magustatud vett ja on näljastreigi nüüd lõpetanud ning ootab, et tema edasikaebust kuulda võetaks. Tema tervis ja elu on ikka veel ohus.

Iraan on hästi tuntud oma drakooniliste karistuste ning avalike hukkamiste korraldamise poolest; ohvriteks võivad olla ka alaealised. Me nõuame proua Saberi vabastamist. Me taotleme talle õiglast kohtumõistmist. Ma arvan, et rahvusvaheline üldsus peaks nende drakooniliste tavade lõpetamiseks Iraanile survet avaldama.

  Laima Liucija Andrikienė, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (LT) Me räägime USA-Iraani ajakirjanikust Roxana Saberist, kes töötas ABC Radio, BBC ja Lõuna-Aafrika televisiooni heaks. Süüdistatuna spionaažis, kaheksaks aastaks vangi mõistetud ja arreteeritud, alustas ta näljastreiki. 1. mail viidi ta väga nõrgana üle vangla haiglasse. Me teame, et viis nädalat keelati tal kohtumine advokaadiga. Kohtumõistmine tema üle polnud ei õiglane ega läbipaistev.

BBC teatas eile, et järgmisel nädalal, 12. mail, kuulab apellatsioonikohus ära Roxana Saberi edasikaebuse, aga see toimub jälle kinnisel istungil. Me mõistame hukka Iraani revolutsioonikohtu põhjendamatu otsuse Roxana Saberi kohta. Peale selle arvan ma, et on väga oluline veel kord tungivalt nõuda, et Iraani valitsusasutused täidaksid kõiki Iraani poolt ratifitseeritud inimõiguste alaste rahvusvaheliste dokumentide sätteid, eelkõige kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ning inimõiguste ülddeklaratsiooni, mis mõlemad tagavad õiguse õiglasele kohtumõistmisele.

  Justas Vincas Paleckis, fraktsiooni PSE nimel. – (LT) Käesoleva ametiaja viimasel päeval, nii ilusal kevadpäeval oleks tore loota, et ükskord ei ole enam inimõiguste rikkumised parlamendi päevakorras, et meil polegi neid tarvis enam siin kenas kambris arutada. Kahjuks on see siiski petlik lootus ja täna, nagu alati, on meie päevakord üle koormatud, kuigi sellesse pole mahtunud isegi kõik valulised juhtumid eri riikidest kogu maailmas.

Me ei aruta Iraani teemat esimest korda selle täiskogu istungjärgul. Seekord muretseme Roxana Saberi seadusevastase vangistuse pärast. Algul arreteeriti ta silmnähtavalt väikese süüteo pärast – veini ostmine – kuigi Iraanis on see süütegu. Siis aga esitati süüdistus selle eest, et ta töötab ajakirjanikuna ilma ametlike volitusteta, mis hiljem muutus süüdistuseks selle eest, et ta on USA spioon. Iraani valitsus korraldas ühepäevase kinnise istungi tunnistajateta ning konkreetsete, avalikult esitatud süüdistusteta.

See pole esimene kord, mil Iraani valitsus on trampinud inimõigused jalgade alla, hoidnud inimesi seadusevastaselt vangis ning langetanud otsuseid, mis on vastuolus rahvusvaheliste normidega. Delara Darabi hukkamine, ajakirjanik Maryam Maleki ja töötajate õiguste kaitsjate vangistamine – need on kõigest mõned näited. Me peame tunnistama, et Iraani fundamentalistid jätkavad poliitiliste kohtuprotsesside korraldamist, püüdes vabamõtlejaid jätkuvalt hirmutada. On kahetsusväärne, et Iraan jätkab sel moel oma isolatsioonipoliitikat ning ei taha suhete normaliseerimiseks kasutada rahvusvahelise üldsuse ja uue USA administratsiooni algatusi.

Olen alati öelnud, et dialoog ja vastastikune mõistmine on parem kui vastasseis, kuid seekord teen ma ettepaneku, et reageeriksime sellele juhtumile väga otsesel karmil moel ning nõuaksime, et Iraani režiimi kohtus austataks kõiki rahvusvahelisi norme.

  Struan Stevenson (PPE-DE). – Proua juhataja, ajakirjanik Roxana Saberi vangistamine spioneerimise valesüüdistuse alusel on häbiväärne ning järjekordne kohutav kuritegu Teherani fašistliku režiimi kuritegelike tagakiusamiste pikas nimekirjas.

Paulo Casaca jutustas meile, et eelmisel reedel võtsid timukad kongist 23-aastase tütarlapse ja viisid võlla juurde, laskmata tal enne isegi oma vanematega kokku saada. Nad poosid Dilara Darabi 17-aastasena väidetavalt sooritatud kuriteo eest, mille toimepanemist ta eitas.

See toimub Iraanis õigluse asemel. Keskaegne piinamine ning naiste – isegi rasedate naiste – ja laste hukkamine on täiesti tavaline. Inimõiguste rikkumine on igapäevane nähtus, kuid ikkagi leidub siin parlamendis inimesi, kes seda korrumpeerunud ja õelat režiimi toetavad: täpselt nagu need Euroopa äriühingud, kes jätkavad tehinguid Iraaniga, silmad ja kõrvad rõhutute karjetele kinni topitud. Häbi neile ja häbi julmadele mulladele! Nad peaksid meelde tuletama ajaloo õppetunde: kõik fašistlikud režiimid on määratud hukkuma. Vabadus ja õiglus saavad alati kurjusest võitu.

  Erik Meijer (GUE/NGL). – (NL) Proua juhataja, mu esialgne sõnavõtt lõigati ebaõiglaselt läbi, kui see kahe ja poole minuti piirini jõudis, kuid mu väidete kokkuvõte on see, et muutusi ei saa teha välisinterventsiooni või sõjaväelise vägivalla muude vormide kaudu. Täpselt niisugune lähenemisviis minevikus viiski praeguse režiimi sünnini. Kui ähvardada Iraani välise sekkumisega, tormavad paljud Iraani inimesed, kes praegust valitsust vihkavad, seda valitsust tegelikult toetama, püüdes kaitsta oma isamaad.

Me ei tohi siiski selliste äärmusteni minna. On vale selle režiimiga koostööd otsida, arvates, et praegune rühmitus jääb igavesti võimule või stabiilsuse toetamisest selles riigis on kasu Euroopa energiavarustusele. Pidevalt inimõiguste eest seismine ja demokraatliku opositsiooni toetamine on ainsad moodused, et olukorda parandada. See hõlmab ka niisugust parandamist, mis toob kasu ohvrile, kes on tänase arutelu objektiks.

  Christopher Beazley (PPE-DE). – Proua juhataja, soovin toetada oma kolleegi – hoolimata sellest, et ta on šotlane – Struan Stevensoni.

Nagu me kõik teame, oli Pärsia üks meie kontinendi ja selle maailma suurtest tsivilisatsioonidest. Leidub palju iraanlasi, kes on väärikad ja head inimesed. Struan rääkis südamest ja tal on õigus. Ükski mees ei tapa naisi ja lapsi, et sellega kiidelda. Mida peame tegema meie? Me oleme kõigest Euroopa Parlamendi liikmed. Me saame kõigest viha pärast karjuda sellise kuju võtnud julmuse ja ebainimlikkuse peale.

Mu ainus järeldus on see, et peaksime toetama demokraatlikke, tsiviliseeritud iraanlasi ja tegema nendega koostööd, et tagada Iraani headele inimestele väärikas, inimlik, tsiviliseeritud valitsus ning mõista mõrvarid hukka.

  Leonard Orban, komisjoni liige. − Proua juhataja, komisjon on hoolega jälginud Roxana Saberi juhtumit, sealhulgas ka ettevalmistusi apellatsiooniprotsessiks, mis algab järgmise nädala alguses. Komisjon tunneb muret proua Saberi tervise pärast, mis on nõrgestatud näljastreigist, mida ta tema isa sõnul alustas siis, kui Teherani revolutsioonikohus oli talle eelmisel kuul mõistnud väidetava spionaaži eest kaheksa aastat vanglakaristust.

Komisjon on arvamusel, et proua Saberi üle kinniste uste taga peetud kohus ei vasta õiglase ja läbipaistva kohtu miinimumnõuetele. Komisjon toetas täielikult nõukogu eesistujariigi Tšehhi Vabariigi 22. aprillil 2009 välja antud deklaratsiooni proua Saberi juhtumi kohta. Me loodame, et Iraani kohtusüsteem tagab viivitamata õiglase ja läbipaistva apellatsioonikohtu istungi koos Iraani õigusaktides sätestatud tagatistega.

Komisjon tunneb sügavat muret inimõiguste ja põhiõiguste olukorra pideva halvenemise pärast Iraanis. Delara Darabi hiljutine hukkamine, kes poodi 1. mail kuriteo eest, mille ta väidetavalt pani toime alaealisena, on veel üks kinnitus selle masendava olukorra kohta. Ka selle juhtumi puhul avaldas EL hukkamist sügavalt hukkamõistva seisukohavõtu.

Komisjon on korduvalt nõudnud, ja jätkab nõudmist, et Iraani võimud austaksid inimõiguste osas oma rahvusvahelisi kohustusi, sealhulgas seoses kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise paktiga ning inimõiguste ülddeklaratsiooniga. Inimõiguste olukorra parandamine Iraanis on komisjonile oluline, et oma poliitilist dialoogi ja koostööd Iraaniga lähitulevikus tugevdada.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub arutelude lõppedes.

Kirjalikud avaldused (artikkel 142)

  Glyn Ford (PSE), kirjalikult. – Roxana Saberi n-ö spioneerimise eest süüdimõistmine 18. aprillil 2009 toimus ilma, et ta oleks saanud advokaadiga suhelda, ning kohtuprotsessi põhjal, mis polnud ei õiglane ega läbipaistev.

Ma ei ole naiivne. Muidugi tegeleb USA spioneerimisega, aga kui Roxana Saberi oli spioon, siis ei teinud Iraani võimud küll midagi, et kõiki selles veenda. Kohtu eelarvamused ja kallutatus ning süüdistused olid igas mõttes õigluse paroodia.

Ma võin ainult tervitada resolutsiooni nõudmist, et Roxana Saberi tuleks viivitamata vabastada sel alusel, et peeti kinnine kohus ilma nõuetekohase juriidilise protsessita ning see ei vastanud absoluutselt rahvusvahelistele normidele.

(1) Vt protokoll.

13.2. Madagaskar

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on kuue Madagaskarit käsitleva resolutsiooni ettepaneku arutelu.⁽¹⁾

  Mikel Irujo Amezaga, autor. − (ES) Proua juhataja, nagu resolutsioonist endast näha võib, korraldas Madagaskari pealinna endine linnapea Andry Rajoelina pärast kaht kuud ägedaid kokkupõrkeid käesoleva aasta 17. märtsil riigipöörde. Teda toetasid sõjavägi ja isehakanud üleminekuvõim, mida ta juhib, ning ta peatas rahvusassamblee ja senati töö. Peale selle oli demokraatlikult valitud president sunnitud mässajate surve tõttu Madagaskarilt lahkuma.

Eelmine valitsus oli härra Rajoelina, kes 2007. aasta detsembris valiti pealinna Antananarivo linnapeaks, siiski tänavu veebruaris omakorda jõuga ametikohalt eemaldanud. Tahaksin lisada, et rahva viha võimendas endise valitsuse kava anda Korea ettevõttele riigi lõunaosas rendile üks miljon aakrit maad.

Muidugi mõistame me hukka riigipöörde ja mistahes muud katsed ebademokraatlike vahenditega võimu haarata. Me usume samuti, et ÜRO Julgeolekunõukogu ja rahvusvahelised organisatsioonid, kuhu Madagaskar kuulub, ei tunnista kõnealust de facto riigikorda, ja tahame põhiseadusliku korra taastamist. Me nõuame ka riigis seadusliku ja põhiseadusliku võimu viivitamatut taastamist ning kutsume kõiki Madagaskari parteisid üles järgima kriisi lahendamisel täiel määral Madagaskari põhiseaduse sätteid.

Arvame siiski ka seda, et demokraatia ei koosne üksnes valimiste korraldamisest ning et me peaksime suurtest rahutustest teatama eelkõige Madagaskari seaduspärasele valitsusele.

Sellest hoolimata oleme veendunud, et kui põhiseaduslik kord on taastatud, peaks see põhinema eesmärkidele ja põhimõtetele, mis on käesoleva resolutsiooni põhjenduses K juba esitatud, ja nimelt: selge ajakava vabade, õiglaste ja läbipaistvate valimiste korraldamiseks; riigi kõikide poliitiliste rühmituste ja sotsiaalsete sidusrühmade, kaasa arvatud seaduspärase presidendi Marc Ravalomanana ning teiste väljapaistvate isikute kaasamine; kolmandaks, üksmeele toetamine Madagaskari parteide vahel; neljandaks, Madagaskari põhiseaduse austamine; ning viimaks, asjakohaste Aafrika Liidu dokumentide ja Madagaskari rahvusvaheliste kohustuste järgimine.

Selge on see, et seisame taas olukorra ees, kus inimõigusi süstemaatiliselt rikutakse. Samal ajal, kui Madagaskari ülemkiht on riigipöörete kaudu hõivatud võimuvõitlusega ja kakleb tähtsate tulutoovate ärilepingute pärast, peab 70% elanikkonnast saama hakkama vähem kui ühe dollariga päevas. See ja üksnes see on olukord, mille peame lahendama. Lootkem siis, et Euroopa Liit mõistab, milline on tema õige roll selles küsimuses.

Proua juhataja, lubage mul täielikult teemat muuta ja kasutada juhust, et volinik Orban käesoleva ametiaja viimasel istungil viibib. Ma tahaksin teda tema peadirektoraadi juhtimise eest isiklikult tänada.

  Bernd Posselt, autor. − (DE) Proua juhataja, Baierimaal ja tema kohalikel omavalitsustel on palju kontakte kogu maailmas, samuti ka Eichtätti Katoliiklikul Ülikoolil. Tahaksin seepärast tervitada selle piirkonna linnapeade delegatsiooni.

Madagaskar on riik, millega me tihedat ja intensiivset koostööd teeme. Meil on palju kultuuri-, majandus- ja teadusalaseid kontakte ning tugev ja toetav kiriklik misjonitöö. Sellepärast on veelgi kahetsusväärsem, et niisuguses maaliliselt kaunis ja rikka kultuuriga riigis toimuvad nii kohutavad väärteod. On olemas tõsine oht, et Madagaskar oma strateegiliselt tähtsas asukohas võib muutuda läbikukkunud riigiks, nagu me teame neid Aafrikas teisigi, kellest esmajärjekorras tuleb nimetada Somaaliat.

Sellepärast on oluline, et seal kord ja demokraatlikud suhted võimalikult kiiresti taastataks. Sel põhjusel on mul hea meel, et kohtusime mõned päevad tagasi kontaktrühmas, et arutada läbi esimesed konkreetsed sammud. Me peame looma asjakohase struktuuri uute valimiste ettevalmistamiseks väljaaetud demokraatlikult valitud presidendi juhtimisel, keda me jätkuvalt tunnustame ainsa legitiimse riigipeana.

Tuleb alustada dialoogi, millesse on hõlmatud ka peaminister, kes praegu vanglas viibib ja viivitamata vabastada tuleb. Mitte ainult humanitaarabi, vaid ka eluliselt tähtsa arenguabi, sealhulgas arstiabi andmist tuleb jätkata täies ulatuses.

Kõigil neil põhjustel on meid Euroopa Liidust kutsutud läbirääkimistest osa võtma mitte ainult humanitaartegurina ja mitte ainult majandustegurina, vaid eelkõige poliitilise tegurina, mis piirkonda rahu toob. Selle saavutamiseks arvestame Aafrika Liidu abiga, kellel avaneb taas kord võimalus ennast tasapisi maksma panna demokraatliku tasakaalustamistegurina – sest tegelikult võib tasakaalustamine olla ju ka ebademokraatlik – ja keda me hakkame oma käsutuses olevate vahenditega intensiivselt toetama.

(Aplaus)

  Erik Meijer, autor. − (NL) Proua juhataja, Madagaskaril sunniti ametis olnud president rahva protesti tõttu tagasi astuma. Ta sõlmis välismaiste äriühingutega kokkuleppeid, mis tõid lühiajalist tulu tema valitsusele, kuid olid rahvale kahjulikud. See muutis ta positsiooni ebakindlaks.

Pärast seda määrati sõjaväe abiga ajutiseks presidendiks opositsiooni liider, kes oli varem olnud pealinna linnapea, vaatamata asjaolule, et seaduse kohaselt oli ta sellele ametikohale määramiseks liiga noor. Kõik see, eriti sõjaväe sekkumine, on tekitanud kriitikat. Aafrika Liit on seda nimetanud ebaseaduslikuks võimuhaaramiseks ja keeldub uut valitsust tunnustamast.

Arvan siiski, et võiksime tõmmata võrdlusjooni nende sündmuste ja ühes kindlas Euroopa riigis, Islandil, hiljuti toimunu vahele. Ka selles riigis pidi valitsus üldsuse protesti tõttu tagasi astuma. Siis võttis võimu täiesti erineva poliitilise meelestatusega vähemusvalitsus, kuid keegi ei pidanud seda riigipöördeks. Pärast seda on korraldatud uued valimised ja uus valitsus on kindlustanud endale suure enamuse. Selline lahendus on võimalik ka Madagaskaril, tingimusel et valimised peetakse lähimas tulevikus.

  Glyn Ford, autor. − Proua juhataja, ma kõnelen Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni nimel ning Euroopa Sotsialistide Partei variraportöörina majanduskoostöö lepingu (EPA) kohta Lõuna-Aafrika riikide rühmaga, millesse kuulub ka Madagaskar. Aprillis me kiitsime selle majanduskoostöö lepingu ülekaalukalt heaks, tehes reservatsioonid Zimbabwe olukorra suhtes. Kui me täna seda EPAt arutaksime, siis peaksime lisama reservatsioonid ka Madagaskari suhtes.

Aga kõigest 15 aastat tagasi tundus, et Madagaskaril on potentsiaali olla hoopis teistsugune. Mäletan 1993. aastal tookord värskelt valitud presidendi Albert Zafy visiiti. Kuid muidugi võeti ta korruptsiooni ja võimu kuritarvitamise eest 1996. aastal vastutusele. Pärast seda on Madagaskar pidevalt hädas olnud ebastabiilsete valitsustega, millega kaasneb lahkulöömise oht ja jõhkrate poliitikute aeg-ajalt vastutusele võtmine.

Nüüd on meil olukord – sõjaväeline riigipööre – mille osaliselt vallandas endise valitsuse kava anda Korea ettevõttele riigi lõunaosas rendile üks miljon aakrit maad intensiivpõllumajanduseks, kui elanikkonna rõhuv elamus elab vähem kui ühe euroga päevas. See põhiseadusevastane valitsusevahetus on tõsine tagasilöök demokratiseerimises.

Me tervitame tõsiasja, et ÜRO on esitanud taotluse anda ligi 36 miljoni USA dollari eest humanitaarabi, eeldades, et Madagaskarit ootab hiljutiste poliitilise sündmuste tagajärjel aasta lõpus ees toidupuudus, kuid me mõistame sügavalt hukka riigipöörde ja kõik katsed haarata võimu ebademokraatlike vahenditega. Me kutsume üles seadusliku ja põhiseadusliku võimu viivitamatule taastamisele riigis ning nõuame, et kõik malagassi parteid järgiksid täiel määral põhiseaduse sätteid. Me tahame näha rahvusassamblee ja senati töö peatamise lõpetamist ning nõuame tungivalt, et parlamendiliikmete volitusi ja puutumatust austataks.

Ent see saab juhtuda üksnes siis, kui rahvusvaheline üldsus suudab teha koostööd, et suurendada pingutusi ja avaldada survet selles riigis poliitilise vägivalla lõpetamiseks.

  Thierry Cornillet, autor. − (FR) Proua juhataja, me ei saa vaikida olukorrast Madagaskaril ja me ei ole ainsad, kes seda hukka mõistavad. Aafrika Liit, Lõuna-Aafrika Arenguühendus, prantsuse keelt kõnelevate riikide rahvusvaheline organisatsioon, Parlamentidevaheline Liit, komisjoni kaudu kõnelev Euroopa Liit, Ühendriigid ja suur hulk muid riike, nende hulgas ka minu kodumaa ja Norra – kui rääkida Euroopa riikidest – on hukka mõistnud Madagaskaril toimunud riigipöörde.

Me ei saa vaikida ja me nõuame tagasipöördumist põhiseadusliku korra juurde. Me nõuame lihtsalt tagasipöördumist endise olukorra juurde, kusjuures vajaduse korral toimib malagassi rahvas nõupidamistel vahekohtunikuna presidendivalimiste või referendumi vormis. Madagaskari assambleede ja poliitikute ülesandeks on otsustada nõupidamiste kõige tõhusama vormi üle.

Niisiis, me tahame selle resolutsiooni ühisettepanekuga lisada rahvusvahelise üldsuse häältele ka oma hääle, et teha selgeks neile, kes on võimu haaranud täiesti ebademokraatlikul viisil, riigipöörde abil – olgugi et maskeeritud kujul – et Madagaskari põhiseaduslik kord tuleb taastada kui üks tagatistest selle India ookeani suure saare edasiseks arenguks.

  Ewa Tomaszewska, autor. – (PL) Proua juhataja, Madagaskari poliitiline kriis on viinud põhiseadusevastase valitsusevahetuseni. Sellega kaasnesid rahutused, milles kaotas oma elu rohkem kui 130 inimest.

Madagaskar oli kuni 1960. aastani Prantsusmaa võimu all. See riik on raskes olukorras. See vajab humanitaarabi, eriti toiduabi, ja seda abi on Madagaskarile ka antud. Sõjavägi toetas ametivõime ja nende korraldatud valimisi. President Ravalomanana kaotas toetuse ning astus 17. märtsil 2009. aastal tagasi. Võimu haaras Rajoelina, kelle määras ametisse sõjavägi.

Euroopa Liit ei tunnusta uut valitsust ebademokraatliku mooduse tõttu, mille abil see vahetus tehti. Aafrika Liit on peatanud Madagaskari liikmeksoleku ning suhtub kriitiliselt Ravalomanana jõuga kõrvaldamisse. Liit on ähvardanud kehtestada sanktsioonid, juhul kui põhiseaduslikku korda kuue kuu jooksul ei taastata.

Me nõuame Madagaskaril põhiseadusliku korra taastamist. Me pöördume rahvusvahelise üldsuse poole toetuse saamiseks oma jõupingutustele, et taastada selle riigi toimimine õiguslikel alustel. Arvan, et valimisprotsessi peaksid hoolikalt valvama ja jälgima rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad, nende hulgas eelkõige Euroopa Parlamendi liikmed.

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, fraktsiooni PSE nimel. – (PL) Proua juhataja, olime märtsi esimestel nädalatel tunnistajaiks dramaatilisele riigipöördele Madagaskaril. Aastaid kestnud rivaalitsemine võimult kõrvaldatud presidendi ja opositsioonijuhi vahel viis saareriigi kodusõja äärele. 17. märtsil 2009, päeval pärast seda, kui sõjavägi vallutas presidendipalee, kuulutas Andry Rajoelina ennast riigipeaks. Malagassi Ülemkohus teatas, et endine Antananarivo linnapea on ametisse määratud kooskõlas põhiseadusega. Selle kohta on kerkinud kahtlused juba ainult sellepärast, et põhiseaduses on klausel, mis ütleb, et presidendiks saamiseks peab isik olema vähemalt 40 aastat vana, aga uus president on kõigest 34.

Võimuhaaramine ja Ülemkohtu otsus on tekitanud üldise vastuseisu. Ametisse vannutamise tseremooniat boikoteeris enamik välisriikide diplomaate ja Aafrika Liit peatas Madagaskari liikmeksoleku. Poliitiline kriis on viinud üldise kaoseni ja ebastabiilsuseni riigis, kus enamik inimesi peab elama kohutavas vaesuses, kulutades ühe dollari päevas, ning neil on piiratud võimalused saada toitu ja vett, põhilisi tervishoiuteenuseid ja haridust. Elasin Madagaskaril kuus aastat ja tutvusin põhjalikult nende probleemidega ning sellepärast toetan ma väga tungivalt ÜRO taotlust anda Madagaskarile kiiret humanitaarabi.

Euroopa Parlament peaks sügavalt hukka mõistma riigipöörde ja kõik võimuhaaramise katsed, mis rikuvad demokraatlikke põhimõtteid. Euroopa Liit peaks taotlema parlamendi mõlema koja töö taastamist, mille uus valitsus peatas. Peaksime toetama ka Aafrika Liidu erisaadiku ja ÜRO esindajate pingutusi nende läbirääkimistel kohalike poliitiliste parteide ja kõigi huvirühmade esindajatega põhiseadusliku korra viivitamatuks taastamiseks riigis ning rahvusvaheline üldsus peaks otsustavalt suurendama oma pingutusi humanitaarabi toomisel saareelanikele, kes elavad vaesuse äärel.

  Marios Matsakis, fraktsiooni ALDE nimel. – Proua juhataja, Madagaskar, mis on endine Prantsuse koloonia, paistab läbi elavat kurba – aga mitte ebaharilikku – koloniaalajastu järgset segadust oma poliitilises elus koos sellest tulenevate rahva kannatustega.

Paljud teised Euroopa riikide kolooniad on kannatanud – või kannatavad praegugi – samal põhjusel. Selle kohta on palju näiteid. Üks neist on mu enda kodumaa Küpros. Saavutasime 1960. aastal küll koloniaalisandast Suurbritanniast sõltumatuse, kuid Briti välispoliitika jahikullid oskasid 1963. aastal manipuleerida kogukondade vaheliste rahutustega, mille tagajärjeks sai viimaks saare kaheks jaotamine 1974. aastal.

See on jagunemine, mis püsib tänapäevani, ja asjade seis, mis sobib Suurbritanniale. Jagunenud Küprosel ei õnnestu teha edukalt katseid saada lahti kahest allesjäänud Briti koloniaalpiirkonnast Akrotirist ja Dhekeliast, mida Suurbritannia kasutab sõjalistel eesmärkidel ja mida Briti valitsus on suutnud tegelikult häbiväärselt säilitada väljaspool Euroopa Liitu, nii et acquis’d ei saa kohaldada tuhandetele Küprose eraisikutele – nüüd juba ELi kodanikele – kes seal elavad.

  Leonard Orban, komisjoni liige. − Proua juhataja, tahaksin kõigepealt rõhutada komisjoni suurt muret praeguse ebakindla olukorra pärast Madagaskaril. Tahaksin samuti rõhutada komisjoni jätkuvat pühendumist malagassi rahvale.

Olukord selles riigis pärast president Ravalomanana sunnitud lahkumist 17. märtsil väärib ja nõuab meie täit tähelepanu ning, nagu ka Euroopa Parlament, jälgib komisjon edaspidiseid sündmusi väga tähelepanelikult.

Komisjon on täielikult heaks kiitnud 20. septembril eesistujariigi Tšehhi Vabariigi Euroopa Liidu nimel esitatud avalduse, milles võimu ülevõtmine mõistetakse hukka ning kutsutakse malagassi parteisid üles täiel määral järgima Madagaskari põhiseaduse sätteid.

Komisjon leiab, et on toimunud Cotonou lepingu tähtsate osade ilmselge rikkumine ning tegemist on eriliselt pakilise juhtumiga selle lepingu artiklis 96 sätestatud tähenduses. Seetõttu on komisjon algatanud menetluse, tegemaks nõukogule ettepanek alustada võimul olevate jõududega läbirääkimisi, et uurida kriisi võimalikke lahendusi, mis oleksid suunatud põhiseadusliku korra taastamisele.

Komisjon jätkab kõigi oma käsutuses olevate dialoogivahendite kasutamist, et praegusele kriisile üldist lahendust leida. Sel eesmärgil tugevdab see Cotonou lepingu artiklil 8 põhinevat poliitilist dialoogi Madagaskari kõigi asjaomaste huvigruppidega.

See võtab osa ka peamistest jagatud rahvusvahelistest jõupingutustest, eelkõige Aafrika Liidu hiljuti loodud rahvusvahelise kontaktrühma raames. Praegusel etapil valitseb arvamus, et malagassi asjaomased poliitilised huvigrupid nõustuvad põhiseadusliku korra taastamise tegevuskavaga ja valimiste korraldamisega.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub pärast arutelu lõppemist.

(1) Vt protokoll.

13.3. Venezuela: Manuel Rosales’i juhtum

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on kolme Venezuelat käsitleva resolutsiooni ettepaneku arutelu.⁽¹⁾

  Pilar Ayuso, autor. − (ES) Proua juhataja, volinik, kirjutasin sellele resolutsioonile alla ja palusin täiskogul sõna sellepärast, et olin tunnistajaks meie kolleegi Luis Herrero nn väljasaatmisele, mis oli tegelikult inimrööv. Veel enam, mul oli võimalus näha, kuidas poliitiline tagakiusamine, Chávezi režiimi võimu kuritarvitused, opositsiooni hirmutamine, ähvardused, inimväärikuse alandamine ja kohtuvõimu väärkasutus on kõik tavaliseks osaks Venezuela elust.

Manuel Rosalese juhtum oli viimane piisk karikasse ja selle resolutsiooni katalüsaator, kuid sama veriseid juhtumeid on veel tuhandeid. Mõned neist on resolutsioonis ära toodud, mõned mitte, nagu näiteks Eligio Cedeño juhtum, kes on sündinud Caracase vaeses eeslinnas Petares, äärmiselt ohtlikus piirkonnas, mis on hästi tuntud sellepärast, et valis linnapea, kes ei pooldanud Chávezi valitsust. Eligio sai teiste abiga hariduse, peamiselt toetas teda Citibank. Ta suutis rajada oma äriettevõtte, Caracase panga, ning elas siis tavalist elu, andes ka ise abi hädasolijaile. Täna viibib ta siiski ebaseaduslikult vangistatuna Caracase vanglas pärast kahe aasta pikkust kinnipidamist, mille jooksul ei esitatud talle ühtki järjekindlat süüdistust. Tema ainus kuritegu oli kuulumine majandusoligarhiasse.

On veel ka Andide Ülikooli üliõpilasliidri Nixon Moreno juhtum, kes valiti mitu korda ülikooli nõukogusse ning Ülikoolikeskuste Föderatsiooni presidendiks. 2003. aastal võitis ta uuesti Föderatsiooni valimised praeguse sise- ja justiitsministri ees ning see ongi tema kuritegu. Täna süüdistatakse teda mõrvakatses ja nilbetes vägivallategudes, hoolimata sellest, et ta on nendes süütuks tunnistatud.

Selletaolised juhtumid on igapäevast elu iseloomustavad nähtused Venezuelas, kus opositsiooni tagakiusamine, eesmärgiga nad poliitikast välja tõrjuda, ning teisitimõtlejate vaikima sundimine on saanud osaks tavalisest elust. Sellest hoolimata peame saatma Venezuela demokraatiale sõnumi: olen kindel, et probleemidele vaatamata kehtestatakse demokraatia ja president Chávez hääletatakse maha.

  Marios Matsakis, autor. − Proua juhataja, Manuel Rosalese juhtum on järjekordne näide ülbest ja paranoilisest käitumisest, mida üha autoritaarsemaks muutuv Venezuela valitsus mõnikord üles näitab. Härra Rosalese ja paljude teiste poliitiline tagakiusamine on kahetsusväärne ning seda tuleks kõige karmimate sõnadega hukka mõista. Pöördume selle riigi valitsuse poole siira palvega, et see hakkaks mõistlikult ja demokraatlikult käituma ning lõpetaks oma kodanike inimõiguste rikkumise.

Proua juhataja, kuna see on viimane kord, mil ma siin täiskogu istungil sõna võtan, siis lubage mul kasutada võimalust tänada teid ja kõiki kolleege, kes on ustavalt osalenud neljapäeva pärastlõunastel inimõiguste aruteludel ning andnud oma panuse, et muuta meie maailm paremaks kohaks, kus elada.

Lubage mul kasutada ka võimalust, nagu ma nii tihti varem olen teinud, tuletada kolleegidele meelde minu kodumaa Küprose olukorda, mille põhjaosa on viimased 35 aastat kannatanud Türgi sõjaväelise okupatsiooni all. Kodanikud – Euroopa Liidu kodanikud – sellistest piirkondadest nagu Kyrenia, Famagusta, Karpasia ja Morfou on elanud eksiilis alates Türgi laastavast invasioonist 1974. aastal. Me ootame, et EL täidaks nende tagasihoidliku soovi pöörduda oma kodudesse tagasi ning elada seal rahus ja turvalisuses. Ma loodan, et EL ei vea neid alt.

  Ewa Tomaszewska, autor. – (PL) Proua juhataja, kui poliitilised muutused rõhutavad piiranguid opositsiooni õigustele ennast vabalt avalikult väljendada, peaksime valvel olema. See on selge märk, et demokraatia on ohus. Veel selgem märk on opositsiooniliikmete arreteerimine.

Just see praegu Venezuelas toimubki. Manuel Rosales, Maracaibo linnapea ja president Chávezi vastaskandidaat 2006. aasta valimistel, pidi riigist põgenema. Varsti pärast seda, kui president Chávez võitis referendumi, mis võimaldas tal järgmiseks ametiajaks võimule jääda, anti välja härra Rosalese vahistamismäärus. Tal õnnestus põgeneda Peruusse, kus ta end praegu varjab.

See peaks olema järgmise EuroLati istungil arutatav küsimus. Venezuela on kohustatud kinni pidama konventsioonidest, millele see on alla kirjutanud, lubades sellega austada inimõigusi.

  Bernd Posselt, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (DE) Proua juhataja, 20 aastat tagasi varises sotsialism üleeuroopalisel piknikul Austria-Ungari piiril kokku. Mul oli au asjakohastest ettevalmistustest osa võtta ning ma ei unusta iialgi, kuidas natuke aega hiljem kaks selle arengu eestvedajat kantsler Helmut Kohl ja paavst Johannes Paulus II pikkade sammudega läbi Brandenburgi värava astusid ja ütlesid, et sotsialismi ei tohiks asendada kiskjaliku kapitalismiga, vaid vabadusega ja sotsiaalse turumajandusega.

Täna oleme tunnistajaks Ladina-Ameerikas toimuvale ohtlikule taandarengule sotsialistliku diktatuuri ja rõhumise suunas. Kardan, et nakkuskolle, kust see alguse saab, on Venezuela. President Chávez üritab naftarahadega lämmatada vabadust terves Ladina-Ameerikas. Sellepärast ongi Manuel Rosalese juhtum nii oluline. Härra Rosales on mitte ainult väljapaistev demokraat, keda me peame kaitsma, vaid ta on ka Ladina-Ameerika demokraatia sümboolne kuju. Me toetame teda ja astume jätkuvalt välja Ladina-Ameerika rahva vabaduse eest.

  Pedro Guerreiro, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (PT) Järjekordse groteskse teoga reaalsuse moonutamisel on meie ees taas Euroopa Parlamendi labane katse Venezuelas sekkuda. Põhimõtteliselt moodustab see katse osa manöövritest, mida juhivad need, kes sepitsevad salanõu demokraatliku ja suveräänse emantsipatsiooniprotsessi ning sotsiaalse protsessi vastu, mille Venezuela rahvas kümme aastat tagasi algatas ja neljateistkümnel valimisel kinnitas.

Jällegi on see käesoleva algatuse autoritele tõesti tüütuks muutunud, sest kõigile probleemidele, ähvardustele, ohtudele ja sekkumistele vaatamata on Venezuela rahvas näide selle kohta, et asi on võitlemist väärt ning on võimalik üles ehitada õiglasem, demokraatlikum ja rahumeelsem riik ning maailm.

Seda demonstreerivad paljude muude näidete seas rahva laialdane ühiskondlik areng; vaesuse, sotsiaalse ebavõrdsuse ja töötuse tasemete vähenemine; võitlus kirjaoskamatusega ja hariduse andmise laiendamine kõigil tasemetel; tervishoiuteenuste kättesaadavaks tegemine miljonitele venetsueellastele; subsideeritud hindadega toiduainete turgude riiklik võrgustik; riigi naftatööstuse ja majanduse strateegilise tähtsusega valdkondade de facto natsionaliseerimine; viljakandva maa talunike kasutusse andmine ning solidaarsus teiste rahvastega.

Me peame endalt küsima: mis õigus on lõppude lõpuks parlamendil õpetada demokraatiat ja inimõiguste austamist, kui see ise tahab peale suruda lepingu eelnõu, mille lükkas tagasi Prantsusmaa, Hollandi ja Iirimaa rahvas, kui ta võtab vastu ebainimliku tagasisaatmise direktiivi, mis rikub sisserännanute õigusi, kellest paljud on pärit Ladina-Ameerikast, ning kui ta ei ütle ainsatki hukkamõistvat sõna seoses Iisraeli barbaarse agressiooniga Palestiina rahva vastu Gaza sektoris?

Ütleme juba mitmeteistkümnendat korda: lõpetage teesklemine nagu võiksite tervet maailma õpetada!

  Erik Meijer (GUE/NGL). – (NL) Proua juhataja, olen ka ise Venezuelas elanud ning tuttav selle riigi minevikuga, eelkõige Marcos Pérez Jiméneze diktatuuriga 1950ndatel. Vaesus ja ebaõiglus olid tolleaegse elu pitseriks ning ma pean Hugo Chávezi valitsust olukorra märkimisväärseks ja väga vajalikuks paranemiseks.

Sellest hoolimata olen ma seisukohal, et isegi osavõtlik valitsus peaks väärikalt käituma oma oponentide suhtes ning vältima selliste võtete kasutamist, mis nende oponentide elu iseäranis raskeks muudavad.

Ma hääletan ühisresolutsiooni poolt just sellepärast, et see on üldise demokraatia kaitsmise osas kriitiline, ning sellepärast, et see ei ole sõnastatud eesmärgiga maha teha kõik, mis minu arvates on Hugo Chávezi kasutoov režiim.

  José Ribeiro e Castro (PPE-DE). – (PT) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, tahan parandada härra Guerreirot, kes on valesti informeeritud, sest ÜRO arengukava näitajate kohaselt ei ole vaesus Venezuelas viimase kümne aasta jooksul mitte kriipsugi vähenenud.

President Chávez on loonud demagoogia ja diktatuuri, toetudes kahjuks küll valimiskastidele, aga ka sagedasele inimeste hirmutamisele, nagu taas kord on näidanud Manuel Rosalese juhtum.

Ma olen Manuel Rosalesega kohtunud. Mul oli au temaga kohtuda külaskäigul Venezuelasse. Talle osaks langenud saatus on suur häbi, sest ta tahab olla vaba mees oma kodumaal, aga ta ei saa seda olla. See on Venezuela probleem.

Kohtusin temaga, kui ta oli valitud Zulia osariigi kuberneriks. Tema rahvas valis ta Maracaibo linnapeaks, kuid ta ei saa oma kodumaal elada sellepärast, et inimesi Venezuelas taga kiusatakse ja laimatakse. Neid laimatakse, nagu kahjuks juhtus ka Manuel Rosalesega. See on kõige hullem tegu, mida võib ühele poliitikule teha, ja meie, selle täiskogu poliitikud, peame sellest teadlikud olema.

Me saame võidelda oma ideede eest, kuid meil pole õigust kedagi laimata, taga kiusata või vanglasse heita. Aga just see toimubki Venezuelas.

On aeg, daamid ja härrad, et määratleksime oma strateegia Ladina-Ameerika suhtes. See peab olema aktiivse diplomaatia strateegia Ladina-Ameerika jaoks. See peab kindlasti pooldama sotsiaalset arengut, vastavalt paljudele miljonitele, mida me igal aastal arengusse ja koostöösse investeerime, kuid see peab sajaprotsendiliselt pooldama ka demokraatiat, sajaprotsendiliselt pooldama pluralismi ja sajaprotsendiliselt pooldama põhiõigusi. Elagu vaba Venezuela!

  Zita Pleštinská (PPE-DE). – (SK) Vaesus pakub alati viljakat pinnast totalitaarsetele juhtidele, kes ihkavad esineda oma rahva päästjate ja kaitsjatena. Tegelikult teevad nad seda üksnes iseenda pärast. Alguses ei rääkinud Hugo Chávez sotsialismist, vaid ainult õigusest elada paremas maailmas. Aja möödudes hakkas ta siiski sotsialismist rääkima. Oma vastaseid ta koostööd tegema ei kutsunud, neist said ta surmavaenlased ja hiljem poliitvangid. Seejärel sekkus ta ajakirjandusvabadusse ja need väljaanded, mis teda ei pooldanud, suleti. Ühekülgne informatsioon, juht kui kaitsja, inimõiguste rikkumised, vabaduse puudumine: kõik see suurendab totalitaarsust. Manuel Rosalese juhtum üksnes kinnitab seda, mida ütlesin.

Teised juhid mängivad Hugo Cháveziga sama mängu; sealhulgas Castro pärijad, Lukašenka ja teised nendetaolised. Tahaksin tänada kõiki oma kaasliikmeid Euroopa Parlamendis, et saadame nendel täiskogu istungite neljapäevastel pärastlõunatel kogu maailmale selge sõnumi, et Euroopa Parlament ei hakka iialgi sallima inimõiguste rikkumisi mitte kusagil maailmas!

Proua juhataja, tahaksin teid tänada meie istungite juhatamise eest Euroopa Parlamendis, teie töö eest ja teie isikliku sõpruse eest!

  Zdzisław Zbigniew Podkański (UEN). – (PL) Proua juhataja, Euroopa Parlamendi käesolev ametiaeg on lõppemas ja seega on aeg teha teatavaid kokkuvõtteid. Võime objektiivselt öelda, et oleme ära teinud tohutu töö ja et meie töötulemuste hulgas võib selgesti näha pühendumist inimõiguste kaitsmisele ja selle mõju. Eriti nähtav on see kolmandates riikides. Suudame teha väga põhjaliku analüüsi, nagu me täna teemegi, olukorra kohta Iraanis, Madagaskaril ja Venezuelas. Võime vastu võtta sobivaid resolutsioone ja neile isegi avalikku mõju anda. Need resolutsioonid ei too alati kaasa soovitud tulemusi, kuid me töötame tükk maad eemal riikidest ja ühiskondadest, kus need probleemid esinevad, ning meie suhtlusoskus ja suutlikkus oma ideid rakendada ja edasi anda ei ole alati kõige paremad.

Veel halvem lugu, daamid ja härrad, on demokraatia ja inimõiguste kaitsmisega Euroopa Liidu sees. See on ebameeldiv ja piinlik teema. Praegu teevad miljonid inimesed ebaseaduslikult tööd. Mis on siis juhtunud inimõigustega? Laste ja naistega kaubitsemine õitseb. Kus on siis inimõigused Euroopa Liidus? Kuidas me neid kaitseme? Miks me midagi teha ei suuda?

Pean ütlema ka seda, et juhtus üks ebameeldiv vahejuhtum, siis kui me siin nõupidamissaalis avaldasime meelt referendumi poolt ja härra Pöttering kutsus turvamehed, mis oli inimõiguste rikkumine ning meie õiguse rikkumine meelt avaldada ja oma arvamust väljendada. Igatahes on üldine tulemus positiivne ja ma arvan, et peaksime sedalaadi arutelusid ja sedalaadi tegevust järgmisel ametiajal kindlasti jätkama.

  Christopher Beazley (PPE-DE). – Proua juhataja, võtan meie kodukorra eeskirjade kohaselt sõna, et teha üks isiklik avaldus. See on mu hüvastijätukõne Euroopa Parlamendile, sest esimest korda valiti mind siia veerand sajandit tagasi. Ja 30 aastat tagasi valiti siia mu isa Peter Beazley, Euroopa Parlamendi liige Bedfordshire’ist ja North Hertfordshire’ist.

Soovin tänada kõiki oma kolleege siin parlamendis, eelkõige meie presidenti Hans-Gert Pötteringi, kellega koos mul on olnud au tugevdada Briti konservatiivide ridu Euroopa Rahvapartei fraktsioonis!

Tahan meelde tuletada lord Plumbi – Henry Plumbi – tööd selle parlamendi presidendina ning kõikidest parteidest pärit Briti volinikke: Roy Jenkins (president), Arthur Cockfield, Chris Patton, peaminister Ted Heath ja Winston Churchill, kes on kõik tõelised eurooplased.

Minu partei liider David Cameron on teinud tõsise vea. Ta on eksiarvamusel: ta arvab, et kui ta alamkojas Euroopa-vastaseks muutub, siis teenib endale sellega riigijuhi koha. Mina kui Briti konservatiiv jätan endale õiguse selle vastu olla – ja see on mu viimane sõna. On olemas Briti toorid, sotsialistid, liberaalid. Me oleme eurooplased. Me seisame oma partnerite ja oma liitlaste kõrval ning kui mu partei juht kavatseb maha visata 30 aastat Briti tooridest Euroopa pooldajate tehtud tööd, siis pole tal õigus!

(Täiskogu tõuseb püsti ning aplodeerib kõnelejale seistes)

  Leonard Orban, komisjoni liige. − Komisjon on muret tundes jälginud tähelepanelikult olukorda Venezuelas. Komisjon on teadlik Manuel Rosalese juhtumist. Pärast korruptsioonisüüdistusi Venezuelas anti talle Peruus poliitilist varjupaika. Komisjon on arvesse võtnud Rosalese partei esimehe selgitusi, mille kohaselt ta varjab ennast enesekaitseks.

Komisjon usub, et Manuel Rosalese esitatud asüülitaotlus ja selle rahuldamine Peruu valitsuse poolt on kahepoolne juhtum ning komisjoni ülesanne ei ole selle taotluse kohta ise mingeid hinnanguid andma hakata.

Me oleme teadlikud, et Venezuelas alustasid kohtuasutused hiljuti mõningaid kohtuprotsesse opositsioonijuhtide vastu. Me oleme teadlikud, et Venezuela ühiskonna mõningad osad on kritiseerinud selliste meetmete ülemäärast kasutamist, mis nende meelest kahjustavad sõnavabadust ja poliitiliste õiguste kasutamise vabadust. Samad ühiskonna osad arvavad, et valitsus suhtub kriitikasse sallimatult. Oleme nendest tõsiasjadest teadlikud ning jälgime tähelepanelikult Venezuela poliitilist olukorda.

Tahaksin rõhutada, kui oluline on see, et Euroopa Liit peaks kinni sõna- ja mõttevabadusest, põhilistest inimõigustest ning demokraatia ja õigusriigi nurgakivist. Me loodame, et Venezuela demokraatlikud institutsioonid hakkavad austama õigusriiki ja säilitavad riigis demokraatia, täites kohustusi, mis tulenevad Venezuela poolt allakirjutatud ja ratifitseeritud rahvusvahelistest kokkulepetest, sealhulgas Ameerika riikide inimõiguste konventsioonist ja eelkõige artiklis 23 sätestatud poliitiliste õiguste sätetest.

Tahan parlamendile kinnitada, et komisjon jätkab Venezuela sündmuste arengu tähelepanelikku jälgimist. Komisjoni pühendumine demokraatia toetamisele ja tugevdamisele ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitsele ja edendamisele peegeldub ka edaspidi meie koostööpoliitikates ja suhetes Venezuelaga.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub kohe.

(1) Vt protokoll.

14. Hääletused

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on hääletused.

(Hääletuse üksikasjalikud tulemused: vt protokoll)

14.1. Iraan: Roxana Saberi juhtum

Enne hääletust

  Laima Liucija Andrikienė (PPE-DE). – Proua juhataja, mul on ettepanek, et sõnad „Iraani võimud” lõike 3 alguses asendataks sõnadega „apellatsioonikohus oma 12. mai istungil”. Lõiget 3 tuleks siis lugeda: „Nõuab tungivalt, et apellatsioonikohus vabastaks oma 12. mai 2009. aasta istungil Roxana Saberi…”.

(Parlament nõustus suulise muudatusettepanekuga)

Enne hääletust

  Marios Matsakis, autor. − Proua juhataja, pärast seda, kui resolutsiooni ühisettepanek oli heaks kiidetud ja esitatud, saabus teade veel ühest häbiväärselt julmast juhtumist, mil Iraani kodanik kividega surnuks loobiti.

Sellepärast mõtlesime, et oleks asjakohane lisada lõikesse 7 järgmine tekst: „nõuab selles kontekstis, et Iraani Islamivabariigi ametivõimud keelustaksid viivitamatult kividega surnuksloopimise läbiviimise; mõistab sügavalt hukka hiljutise Vali Azadi hukkamise kividega surnuksloopimise teel ning väljendab suurt muret Mohammad Ali Navid Khamami ja Ashraf Kalhori eesseisva hukkamise pärast;”. Ma saan aru, et see leiab teiste fraktsioonide esindajatelt heakskiitu.

(Parlament nõustus suulise muudatusettepanekuga)

14.2. Madagaskar

Enne hääletust

  Glyn Ford, autor. − Proua juhataja, seoses järgmise hääletusega teemal „Venezuela: Manuel Rosalesi juhtum” on Sotsiaaldemokraatide fraktsioon oma allkirja kompromissresolutsioonilt muidugi tagasi võtnud. Me ei võtnud osa arutelust ja me ei võta osa hääletusest.

14.3. Venezuela: Manuel Rosales’i juhtum

Pärast hääletust

  Juhataja. – Tänan teid väga! See oli suure emotsionaalse laenguga istung, mitte ainult inimõiguste teema tõttu, vaid ka sellepärast, et see oli meie viimane istung. Tänan teid osavõtu eest!

  Zdzisław Zbigniew Podkański (UEN). – (PL) Kas tohin kõigi Euroopa Parlamendi liikmete nimel ja ka meie parlamendi talituste ja assistentide nimel öelda teile, proua president, meie siirad tänusõnad – teile isiklikult, Euroopa Parlamendi büroole ja tervele administratsioonile – selle eest, et te meie arutelusid nii hästi juhatasite, hea koostöö ja vastastikuse mõistmise eest. Soovime teile edu edaspidiseks, tagasivalimist parlamenti, palju rahuldust teie ühiskondlikust tegevusest ning õnne isiklikus elus!

  Juhataja. – Tänan teid väga! Tahaksin samuti võimalust kasutada ja tänada kõiki parlamendi teenistuses olijaid nende väärtusliku töö eest!

15. Hääletuse parandused ja hääletuskavatsused (vt protokoll)

16. Parlamendiliikme puutumatuse äravõtmise taotlus (vt protokoll)

17. Kaasotsustamismenetlusel vastu võetud aktide allkirjastamine (vt protokoll)

18. Eelmise istungi protokolli kinnitamine (vt protokoll)

19. Majanduslike huvide deklaratsioon (vt protokoll)

20. Istungil vastuvõetud tekstide edastamine (vt protokoll)

21. Registrisse kantud kirjalikud deklaratsioonid (kodukorra artikkel 116) (vt protokoll)

22. Järgmiste istungite ajakava (vt protokoll)

23. Istungjärgu vaheaeg

  Juhataja. – Kuulutan välja Euroopa Parlamendi istungjärgu vaheaja.

(Istung lõppes kell 16.15)

Kas nõukogu on teadlik ELi piimandussektori tõsistest majandusprobleemidest ja kui jah, siis miks ei ole võetud rohkem meetmeid, et probleemi kiiremas korras käsitleda?

Nõukogu eesistujariigi vastus ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv ning seda ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2009. aasta mai osaistungjärgul Strasbourgis.

Nõukogu jagab austatud parlamendiliikme muret piimaturu raske olukorra pärast. Pärast 2007. aastast kuni 2008. aastani ulatuvat enneolematut aega, mil piima ja piimatoodete hinnad olid rekordiliselt kõrged, on Euroopa tootjad nüüd silmitsi nõrga ja ebakindla turuga, mida iseloomustab piimatoodete järsk hinnalangus maailmas.

23. märtsil korraldas nõukogu põhjaliku mõttevahetuse piimaturu raske olukorra teemal ning võttis teadmiseks paljude delegatsioonide esitatud ja heakskiidetud memorandumi.

Piimandusturgu reguleeriv õiguslik raamistik on viimase kahe aasta jooksul palju muutunud, kui arvestada nn väikese piimapaketi vastuvõtmist nõukogus 2007. aasta septembris, riiklike piimakvootide suurendamist 2% võrra alates 1. aprillist 2008 ja nn tervisekontrolli paketi vastuvõtmist 2009. aasta jaanuaris.

Uus õiguslik raamistik kehtestati Euroopa tootjate pikaajalist konkurentsivõimet silmas pidades. Lühiajalist turumõju tuleb vaadelda turutoetusmeetmete praeguste vahendite alusel.

Austatud parlamendiliiget teavitatakse paljudest komisjoni võetud turutoetusmeetmetest. Nende meetmete hulka kuuluvad kõigi piimatoodete eksporditoetuste uuesti kasutuselevõtt, eraladustusabi kehtestamine seoses võiga ning või ja lõssipulbri sekkumisost. Komisjon teavitab nõukogu korrapäraselt piimaturu olukorrast.

Nõukogule esitab edasised ettepanekud kõnealuse küsimuse kohta komisjon. Komisjon on väljendanud valmisolekut uurida võimalusi, kuidas laiendada koolipiima programmi kuuluvate piimatoodete valikut. Samas on komisjon tõdenud, et ei ole valmis taasalustama arutelu nn tervisekontrolli paketi teemal.

Pärast 20 aastat kestnud läbirääkimisi ei ole EL ja GCC vabakaubanduslepingut ikka veel sõlminud ning eelmise aasta detsembris katkestasid GCC riigid ühepoolselt läbirääkimised.

Kuidas on nõukogul kavas äratada taas Pärsia lahe riikide huvi läbirääkimiste vastu, et sõlmida leping võimalikult kiiresti? Missugused konkreetsed küsimused on veel lahendamata ja takistavad kokkuleppele jõudmist? Kuidas on nõukogul kavas kaasata Pärsia lahe riike aktiivsemalt aruteludesse rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide, eelkõige Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga reformimise üle, arvestades, et Saudi Araabia osaleb G20 tippkohtumisel ja on väljendanud huvi nende institutsioonide reformimise vastu? Missuguseid teemasid käsitletakse eeskätt tulevases ELi ja Pärsia lahe riikide 19. ühisnõukogus ja ministrite kohtumisel?

Nõukogu eesistujariigi vastus ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv ning seda ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2009. aasta mai osaistungjärgul Strasbourgis.

Pärsia lahe koostöönõukoguga vabakaubanduslepingu läbirääkimiste lõpuleviimine on jätkuvalt nõukogu päevakorras olulisel kohal ning see on olnud nii eelmiste eesistujariikide kui ka praeguse eesistujariigi Tšehhi prioriteet. Eesistujariigid ja Euroopa Komisjon, kes peab ELi nimel lepinguläbirääkimisi, on olnud tihedates sidemetes GCCga, et läbirääkimisi edendada. 29. aprillil 2009. aastal Masqaţis toimunud GCC ja EL-i 19. ühisnõukogus ja ministrite kohtumisel käsitlesid mõlemad pooled viimaseid konsultatsioone vabakaubanduslepingu teemal ja leppisid kokku, et jätkavad neid konsultatsioone kõikides lahendamata küsimustes, et läbirääkimistega edasi minna.

Ministrite kohtumisel arutati mõlemale poolele huvi pakkuvaid teemasid, näiteks Lähis-Ida rahuprotsessi, Iraani ja Iraagi küsimust, aga ka mitut üleilmset probleemi, sealhulgas terrorismivastast võitlust ja massihävitusrelvade leviku tõkestamist. Lähtudes üleilmse finantskriisi tähtsusest, väljendasid EL ja GCC sügavat muret kriisi mõju pärast maailmamajandusele. Samuti avaldasid nad heameelt G20 tippkohtumise kuue põhisõnumi ja soovituste üle ning nõudsid kiireloomuliste ja otsustavate meetmete võtmist, et viia need otsused ja soovitused ellu ning taastada maailmaturgude usaldusväärsus ja finantsturgude stabiilsus.

Missugused on nõukogu arvates ELi ja USA tippkohtumise tulemused majandusliku protektsionismi vastu võitlemise vallas?

Nõukogu eesistujariigi vastus ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv ning seda ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2009. aasta mai osaistungjärgul Strasbourgis.

Prahas 5. aprillil 2009. aastal toimunud ELi riigipeade ja valitsusjuhtide mitteametlikul kohtumisel president Obamaga oli arutusel kolm teemat: majandus- ja finantsolukord, kliimamuutused ja energiajulgeolek ning välissuhted (rahu saavutamine Lähis-Idas, Afganistani, Pakistani ja Iraani küsimus). Mis puudutab majandus- ja finantsolukorda, siis riigipead ja valitsusjuhid avaldasid rahulolu Londonis 2. aprillil G20 kohtumisel saavutatud tulemuste üle, rõhutades, kui oluline on viia seal kokkulepitud meetmed ellu võimalikult kiiresti. Riigipead ja valitsusjuhid nõustusid vajadusega võidelda kõikide protektsionismivormide vastu ja väljendasid oma toetust Doha vooru kiirele lõpetamisele. Katkematute kaubandus- ja investeeringuvoogude säilitamise eesmärgil toonitati ka Atlandi-ülese majandusnõukoguga tehtava koostöö tähtsust.

Nõukogu on rahul, et mitteametlikud arutelud president Obamaga olid täielikus kooskõlas Euroopa Ülemkogus 19. ja 20. märtsil kokku lepitud rahvusvahelise tegevuse juhtimise põhimõtetega, mille abil saab aidata kiiresti taastada jätkusuutliku majanduskasvu.

Mis puudutab konkreetselt vajadust võidelda majandusliku protektsionismi vastu, siis nõustus Euroopa Ülemkogu hoidma turud avatuna, vältima mis tahes protektsionistlike meetmete võtmist (ei mingeid uusi tõkkeid investeeringutele või kaubandusele ega mingisuguseid uusi ekspordipiiranguid) ja püüdlema Doha arengukava menetluse teemalise kiire kokkulepe saavutamise poole, et jõuda kaugeleulatuva ja tasakaalustatud tulemuseni.

Ehkki Euroopa Liidu asutamislepingu artiklis 103 on öeldud, et ei ühendus ega liikmesriigid ei kanna vastutust ega võta enda peale keskvalitsuste kohustusi ja eelöeldu ei piira vastastikuste finantstagatiste andmist konkreetse projekti ühiseks teostamiseks, sätestatakse artiklis 100, et kui liikmesriigil on tõsine oht sattuda suurtesse raskustesse, mida põhjustavad temast olenematud erandlikud juhtumid, võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamuse alusel teatud tingimustel anda asjaomasele liikmesriigile ühenduse finantsabi.

Kas nõukogu on arutanud, missugused on need erandlikud juhtumid ja kas tal on nende kohta olemas määratlus? Kas nõukogu prognoosib praeguses majanduslikus olukorras selliste olude tekkimist mõnes liikmesriigis?

Nõukogu eesistujariigi vastus ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv ning seda ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2009. aasta mai osaistungjärgul Strasbourgis.

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 100 teine lõige, mis näib olevat see, millele austatud parlamendiliige oma küsimuses osutas, ei ole olnud mitte kunagi ühegi nõukogu kaalutud ettepaneku õiguslikuks aluseks. Samamoodi ei ole nõukogu kunagi kaalunud ühtegi ettepanekut EÜ asutamislepingu artikli 103a teise lõike alusel, nagu see on sätestatud Maastrichti lepingus ja mis oli varem kõnealuse lõike vastav säte.

Liikmesriigist olenematute erandlike juhtumite määratlust ei ole olemas ja nõukogu ei ole seda kunagi arutanud. Samamoodi ei ole nõukogu kunagi kaalunud võimalust võtta erandlike juhtumite mõiste kasutusele praeguses majanduslikus olukorras.

Nõukogu on valmis käsitlema ükskõik millist komisjoni ettepanekut EÜ asutamislepingu artikli 100 lõike 2 alusel, kui komisjon peaks sedalaadi ettepaneku esitama. EÜ asutamislepingu artikli 114 lõike 2 kohaselt aitab majandus- ja rahanduskomitee valmistada ette nõukogu tööd, mis on seotud artikli 100 lõikel 2 põhinevate Euroopa Komisjoni ettepanekutega.

Nõukogu tuletab meelde Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklit 100 käsitleva ja Nice’i lepingule lisatud deklaratsiooni tingimusi. Deklaratsioonis on öeldud, et „finantsabi käsitlevad otsused, mis on ette nähtud artiklis 100 ja vastavad artiklis 103 sätestatud käendamiskeelule, peavad olema kooskõlas” eelarvedistsipliini puudutava institutsioonidevahelise kokkuleppe ja finantsperspektiivi sätetega.

2007. aasta novembris võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni (P6_TA(2007)0507), mis käsitleb ELi integreeritud lähenemist maavärinatele (ennetamine, reageerimine ja kahjustuste kõrvaldamine) ja milles kutsuti üles võtma erimeetmeid kaitsepoliitika, hoonete tugevdamise (pöörates erilist tähelepanu ajalooliselt ja kultuuriliselt olulistele hoonetele), rahastamise, teadustegevuse, avalikkuse teavitamise jms valdkonnas.

Kuidas reageeris nõukogu sellele resolutsioonile? Missuguseid meetmeid on ta seni võtnud ja missuguseid algatusi on nõukogul kavas teha, et rakendada resolutsiooni ettepanekuid? Kas nõukogu reageeris viivitamatult hiljutisele ohvriterohkele maavärinale Itaalias ja kui, siis kuidas? Kas ELi looduskatastroofidele reageerimise mehhanism võeti kasutusele? Kas EL on hüvitise tagamiseks võtnud poliitilisi ja majanduslikke meetmeid?

Nõukogu eesistujariigi vastus ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv ning seda ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2009. aasta mai osaistungjärgul Strasbourgis.

Nõukogu on teadlik Euroopa Parlamendi resolutsioonist ELi integreeritud lähenemise kohta maavärinatele. Nõukogu võttis juba 5. märtsil 2007. aastal vastu otsuse, millega kehtestati finantsabi andmiseks kodanikukaitse rahastamisvahend, et parandada nii suurõnnetustele reageerimise tõhusust kui ka ennetavaid ja valmisolekumeetmeid igasuguste hädaolukordade jaoks. Pärast seda resolutsiooni, mille nõukogu võttis vastu 8. novembril 2007. aastal, võttis ta vastu ka uue otsuse, millega kehtestati ühenduse kodanikukaitse mehhanism, et olla suurõnnetuste korral toeks ning hõlbustada liikmesriikide ja ühenduse korraldatud abimissioonide tõhusamat koordineerimist. Lisaks võttis nõukogu 2008. aasta novembris vastu järeldused, milles nõuti kodanikukaitsealase vastastikuse abi andmise tõhustamist liikmesriikide vahel ja Euroopa katastroofi ohjamise alase koolituse korra loomist. Eesistujariik on seisukohal, et need meetmed ja algatused parandavad märkimisväärselt tehnilisi ja finantsvahendeid, mille abil vajadusi paremini hinnata, toetada liikmesriikide kodanikukaitsemeeskondade ühismissioone ning nendega seotud transporti ja koordineerimist.

6. aprillil 2009. aastal Itaalia Abruzzo piirkonda tabanud maavärina järel soovib nõukogu avaldada kaastunnet hukkunute sugulastele ning kiitust kõigile neile, kes reageerisid esimesena, teistele päästetöötajatele ja vabatahtlikele, kes töötasid puhkamata ja riskisid kogu päästetegevuse ajal oma eluga teiste elude päästmise ning vara- ja keskkonnakahju vähendamise nimel.

10. aprillil 2009. aastal palus Itaalia kodanikukaitse osakond ühenduse kodanikukaitse mehhanismi raames loodud seire- ja teabekeskuse kaudu tehniliste ekspertide abi, et need aitaksid Itaalial hinnata hoonete stabiilsust. Selle abipalve järel alustas kuus tehnilist eksperti 18. aprillil olukorra hindamist. Kuna seire- ja teabekeskuse asutas ja seda juhib Euroopa Komisjon, siis palutakse austatud parlamendiliikmel esitada lisaküsimused komisjonile.

Lõpetuseks soovin juhtida teie tähelepanu asjaolule, et Euroopa Komisjoni otsustada on abi andmine Euroopa Liidu solidaarsusfondi kaudu, mida saab kasutada looduskatastroofide, sealhulgas maavärinate korral.

3. ja 4. aprillil kasutasid Prantsuse ametivõimud NATO tippkohtumisel Strasbourgis kõiki nende kasutuses olevaid vahendeid, et takistada meeleavaldusi, mida olid kavandanud patsifistlikud organisatsioonid üle kogu Euroopa, ning terroriseerisid linnaelanikke, laskmata neil nendest meeleavaldustest osa võtta. Samal ajal tõkestasid nad koostöös Saksamaa ametivõimudega tuhandete patsifistidest meeleavaldajate pääsu linna. Nad olid muutnud Strasbourgi kesklinna keelualaks – selleks olid nad rajanud suure hulga politsei kontrollpunkte. Endale tüüpiliselt peatasid nad ühes kontrollpunktis, mis asus meeleavalduse kohast kaugel, Euroopa Parlamendi liikme – käesoleva küsimuse esitaja, pidades teda kinni rohkem kui pool tundi, ehkki ta avaldas neile oma isikuandmed ning näitas neile Euroopa Parlamendi läbipääsuluba ja diplomaatilist passi.

Missugune on nõukogu seisukoht Prantsuse ja Saksa ametivõimude tegutsemisviisi suhtes, millega rikuti raskelt rahuliikumise õigust avaldada vastasseisu NATO agressiivsetele strateegiatele maailma rahvaste suhtes? Kas nõukogu täitis mingisugust osa nende repressiivsete meetmete kavandamisel ja rakendamisel? Kui jah, siis missugust osa ta täitis?

Nõukogu eesistujariigi vastus ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv ning seda ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2009. aasta mai osaistungjärgul Strasbourgis.

Nõukogu võib kinnitada, et Prantsuse ja Saksa ametivõimud teatasid oma Euroopa Liidu partneritele ja Euroopa Komisjonile kavatsusest taaskehtestada vastavalt Schengeni piirieeskirjade⁽¹⁾ III jaotise II peatüki sätetele ühisel maismaapiiril turvalisuse tagamiseks paariks päevaks piirikontroll seoses NATO tippkohtumise korraldamisega.

Muid austatud parlamendiliikme tõstatatud teemasid nõukogu ei arutanud.

Hiljuti leiti Leedus Svirpliai külas ajaloolise Oktoobrirevolutsiooni juhi Vladimir Iljitš Lenini portree joonistus. Politsei algatas viivitamatult uurimise, et esitada süüdistus „kuriteo toimepanijatele” „kommunismi sümbolite avaliku eksponeerimise” eest. Seda tehti kurikuulsate kommunismivastaste õigusaktide alusel, mida kasutati juba 1991. aastal selleks, et muuta riigi kommunistlik partei ebaseaduslikuks, ning 2008. aastal selleks, et keelata Nõukogude Liidu ja kommunismi sümbolite kasutamine.

Selline tegevus moodustab osa kommunismivastasest hüsteeriast ja õhutab seda; selles hüsteerias mängivad juhtivat osa ELi institutsioonid ja seda iseloomustavad ajalooliselt eksitavad püüdlused võrdsustada fašismi ja kommunismi, muuta kommunismi ideoloogia kuritegelikuks ning keelustada kommunismi sümbolite kasutamine ning kommunistlike parteide tegevus ja ettevõtmised. Ajalugu on näidanud, et kommunismivastasus ja kommunistide tagakiusamine levib alati enne üldist rünnakut töörahva, demokraatlike õiguste ja levinud vabaduste vastu.

Kas nõukogu saab öelda, et ta mõistab hukka selle järjest süveneva kommunismivastase kihutustöö ja ka need vastuvõetamatud kommunismivastased õigusaktid, millega püütakse takistada ideede vaba liikumist, ning takistamatu poliitilise tegevuse Leedus ja ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides?

Nõukogu eesistujariigi vastus ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv ning seda ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2009. aasta mai osaistungjärgul Strasbourgis.

Nõukogu ei ole seda küsimust arutanud, sest see on konkreetse liikmesriigi siseasi.

Viimaste kuude jooksul oleme näinud piraate intensiivselt tegutsemas ja paljudel juhtudel on nad laevad oma valdusse võtnud. Praegu hoitakse pantvangis 16 Bulgaaria kodanikku ja nende asukoht on teadmata.

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2008. aasta resolutsiooni merepiraatluse kohta (P6_TA(2008)0519 - B6-0537/2008) ja hiljutisi arutelusid meresõiduohutuse kolmanda paketi üle, siis missuguseid meetmeid nõukogu võtab, et parandada meresõiduohutuse alast koostööd ja tagada Euroopa röövitud kodanike vabastamine? Kuna ELi liikmesriikidest 22 on rannikuriigid, siis kas nõukogu kaalub võimalust tugevdada ühismeetmeid, et niisugusele mereterrorismile vastu astuda?

Nõukogu eesistujariigi vastus ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv ning seda ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2009. aasta mai osaistungjärgul Strasbourgis.

Piraatlus Somaalia ranniku lähedal ja Adeni lahes tekitab suurt muret ning seda teemat on nõukogus tõstatatud mitu korda; viimati tehti seda 30. märtsil, kui nõustuti vajadusega tugevdada kõiki võimalikke meetmeid, et tagada selle olulise merepaketi raames kõikide kaubalaevade ja humanitaarabi vedavate laevade turvalisus.

Piraatluse vastu võitlemist on põhjalikult arutatud ka Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni meresõiduohutuse komitees.

Pärast ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1816 (2008) vastuvõtmist otsustas nõukogu 8. detsembril 2008. aastal alustada Euroopa Liidu mereoperatsiooni (Atalanta), et aidata tõkestada, ennetada ja ohjata Somaalia ranniku lähedal aset leidvaid piraatlusjuhtumeid ja relvastatud röövimisi. Selle operatsiooni eesmärk on muuta laevaliiklus piirkonnas ohutumaks.

Operatsioon on osa rahvusvahelise kogukonna ulatuslikumast algatusest, mis hõlmab paljusid riike, keda piraatlus mõjutab, aga ka merendusüldsust. Operatsiooni peakorteris on loodud vajalikud struktuurid ja kord, et tagada maksimaalne koostöö teiste piirkonna osalejatega ja merendusvaldkonna esindajatega.

Kui rääkida sellest, mil viisil kujundab ja väljendab Euroopa Liit oma hoiakut merreheidetud keemiarelvade küsimuses, siis kuidas hindab ja kasutab nõukogu kehtivaid rahvusvahelisi dokumente ja kokkuleppeid, sealhulgas Londoni 1972. aasta konventsiooni ja selle 1996. aasta protokolli, millega keelustatakse keemiliste ja bioloogiliste ainete kaadamine, samuti keemiarelvade keelustamise konventsiooni, Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsiooni (OSPARi konventsioon), Helsingi komisjoni tööd ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust (otsuse 2850/2000/EÜ⁽¹⁾ artikli 2 punkt b)), millega luuakse ühenduse koostööraamistik juhusliku või tahtliku merereostuse valdkonnas?

Kuidas saaks nõukogu toetada koostöö edendamist valitsuste ja asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ja huvitatud osalejatega, et parandada nii nende võimet reageerida keemiarelvade kaadamise juhtumitele maailma eri paigus kui ka tõhustada riiklikku ja rahvusvahelist reaktsiooni nendele juhtumitele?

Kuidas edendab nõukogu Läänemere riikide vahel koostööd, mille eesmärk on Läänemerre kaadatud keemiarelvadega toimetulemise kogemuste vahetamine ja teadmiste täiendamine?

Nõukogu eesistujariigi vastus ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv ning seda ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2009. aasta mai osaistungjärgul Strasbourgis.

Ühendus ja liikmesriigid on aktiivsed osalised enamikus olulisemates Euroopa piirkondlikke meresid hõlmavates konventsioonides ja lepingutes, näiteks Helsingi 1992. aasta konventsioonis Läänemere kaitse kohta, Bonni 1983. aasta lepingus Põhjamere kaitse kohta, Barcelona 1976. aasta konventsioonis Vahemere kaitse kohta ja Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse 1992. aasta konventsioonis (OSPAR).

Ühenduse tasandil lõid Euroopa Parlament ja nõukogu ajavahemikuks 2000–2006 koostööraamistiku juhusliku või tahtliku merereostuse vallas, et toetada liikmesriike nende püüdlustes kaitsta merekeskkonda. Kõnealune raamistik käsitles eelkõige kahjulike ainete heidet merekeskkonda, sealhulgas selliste ainete heidet, mis on seotud kaadatud materjalidega, näiteks laskemoonaga.

Selle raamistiku toel loodi ühenduse teabesüsteem – mida juhib Euroopa Komisjon –, et liikmesriigid saaksid vahetada merereostuse korral teavet reageerimisvõime ja olemasolevate meetmete kohta.

2001. aasta oktoobris kehtestas nõukogu ühenduse kodanikukaitse mehhanismi, et parandada liikmesriikide ja ühenduse antava abi koordineerimist ja kasutada seda abi muu hulgas merereostusega seotud õnnetuste puhul. Ühenduse kodanikukaitse mehhanismi muudeti nõukogu 8. novembri 2007. aasta otsusega.

Selles konkreetses valdkonnas tuleks osutada eeskätt rollile, mida täidab Euroopa Meresõiduohutuse Amet, mis asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 1406/2002 selleks, et vähendada laevade tekitatud merereostusega, sealhulgas merre kaadatud keemiarelvadega kaasnevat riski; kõnealune amet annab Euroopa Komisjonile ja ELi liikmesriikidele tehnilist abi asjaomaste ELi ja rahvusvaheliste õigusaktide rakendamisel, jälgimisel, väljatöötamisel ja täiendamisel.

Eesistujariik soovib veel meelde tuletada, et oma 2008. aasta detsembri järeldustes integreeritud merenduspoliitika kohta avaldas nõukogu heameelt edasimineku üle seoses ettepanekuga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv⁽²⁾ laevade põhjustatud merereostuse ning karistuste kehtestamise kohta merereostusega seotud rikkumiste eest, mida nõukogu praegu uurib.

Lisaks julgustas nõukogu liikmesriike alustama tööd 2008. aastal vastuvõetud merestrateegia raamdirektiivi ellurakendamise kallal; direktiiviga luuakse raamistik, mille alusel võtavad liikmesriigid hiljemalt 2020. aastaks vajalikke meetmeid, et saavutada või säilitada merekeskkonna hea keskkonnaseisund.

Mis puudutab austatud parlamendiliikme tõstatatud küsimust konkreetselt Läänemere koostöö edendamise kohta, siis 2007. aasta detsembris palus Euroopa Ülemkogu esitada komisjonil hiljemalt 2009. aasta juuniks ELi Läänemere-piirkonna strateegia. Niisugune strateegia peaks muu hulgas aitama käsitleda Läänemerega seotud kiireloomulisi keskkonnaprobleeme. Nõukogu rõhutas oma 8. detsembri 2008. aasta järeldustes, kui oluline on tulevane Läänemere strateegia Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika seisukohast.

See, et Egiptuse satelliidioperaator Nilesat edastab Euroopas ebaseaduslikku terroristlikku meediakanalit Al-Manar TV, on jätkuvalt otseses vastuolus ELi-Egiptuse tegevuskavaga ning kujutab endast ohtu Euroopa julgeolekule.

Kas nõukogu võttis midagi ette, et tõstatada ELi-Egiptuse assotsiatsiooninõukogu kohtumisel 27. aprillil 2009. aastal küsimus Al-Manar TV edastamise kohta Euroopas Nilesati kaudu? Kui ei, siis millal on nõukogul kavas arutada seda ELi-Egiptuse tegevuskava rikkumist Egiptusega?

Nõukogu eesistujariigi vastus ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv ning seda ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2009. aasta mai osaistungjärgul Strasbourgis.

Nõukogu mõistab austatud parlamendiliikme muret selle pärast, et osa materjalist, mida kõnealune Al-Manari telekanal edastab, võib õhutada vihkamisele.

Nõukogu käsitles seda teemat oma avalduses viimasele ELi-Egiptuse assotsiatsiooninõukogule, mille kohtumine toimus 27. aprillil 2009. Selles oli öeldud, et „EL julgustab Egiptust tegema jätkuvalt jõupingutusi selle nimel, et võidelda mis tahes alustel toimuva diskrimineerimise vastu ja edendada sallivust kultuuri, usu ja veendumustega ning vähemustega seotud küsimustes. Sellega seoses on Euroopa Liit mures Egiptuse satelliidioperaatori Nilesat levitatava Al-Manari telekanali mõnede saadete diskrimineeriva sisu pärast. Euroopa Liit taunib igasugust rahvusliku, rassilise või usulise vihkamise õigustamist, millega õhutatakse diskrimineerimisele, vaenulikkusele või vägivallale.”

Lisaks tõstatas Euroopa Liit selle teema ELi-Egiptuse ekspertide kohtumisel, mis toimus 31. märtsil Brüsselis ja kus oli arutusel terrorismivastane võitlus. Egiptus võttis selle küsimuse teadmiseks.

Nõukogu on seisukohal, et dialoog Egiptusega – allkomiteede institutsioonilise struktuuri ja poliitilise dialoogi kaudu – on kõige tõhusam viis, kuidas innustada Egiptuse valitsust saavutama edusamme inimõiguste valdkonnas. Egiptusega seotud poliitiliste küsimustega tegelevas allkomitees, mille teine kohtumine toimub 7. juulil, saab käsitleda ka teemasid, mis on seotud võitlusega rassismi, ksenofoobia ja sallimatuse vastu. Sellised küsimused puudutavad ka ELi-Egiptuse ühises tegevuskavas sisalduvat eesmärki tugevdada ajakirjanduse rolli võitluses ksenofoobia ja usuliste veendumuste või kultuuriga seotud diskrimineerimise vastu ning julgustada ajakirjandust täitma oma sellealaseid ülesandeid.

Nõukogu jälgib ka edaspidi seda teemat hoolikalt ja võib tõstatada selle mõnel muul korral ELi tavapärases poliitilises dialoogis Egiptusega.

Tšehhi Vabariigis kehtestati hiljuti üks enneolematu õigusakt, mis piirab sõna- ja ajakirjandusvabadust, nimelt Tšehhi Vabariigi 5. veebruari 2009. aasta seadus – millega muudetakse seadust nr 141/1961 Coll. –, mis käsitleb kriminaalkohtumenetlust (karistusseadustik) ja milles nähakse ette vanglakaristus kuni viis aastat ja tohutu, kuni 180 000-eurone rahatrahv politsei pealtkuulamismaterjalide avalikustamise eest.

Kas nõukogu teab hiljuti vastuvõetud Tšehhi seadusega sarnastest õigusaktidest ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides?

Kas nõukogu nõustub, et äsja vastuvõetud Tšehhi seadus on selges vastuolus Euroopa Inimõiguste Kohtu 19. märtsi 2007. aasta otsusega kohtuasjas Radio Twist, A.S. vs. Slovakia, milles kinnitati, et politsei pealtkuulamismaterjalide avaldamine avalikes huvides on ülimuslik õiguse ees kaitsta eraelu puutumatust?

Kas nõukogu arvates on nimetatud Tšehhi seadus kooskõlas vabaduste ja õiguste aluspõhimõtetega, nagu need on sätestatud põhiõiguste hartas ja Euroopa Liidu asutamislepingu artiklis 6, millele Euroopa Liit on üles ehitatud?

Nõukogu eesistujariigi vastus ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv ning seda ei esitatud suuliselt nõukogu infotunni ajal Euroopa Parlamendi 2009. aasta mai osaistungjärgul Strasbourgis.

Nõukogu on seisukohal, et sõnavabadus on põhiõigus, nagu see on sätestatud Euroopa Liidu asutamislepingu artikli 6 lõikes 2 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta asjaomases peatükis. Liikmesriigid vastutavad selle vabaduse kasutamise suhtes kehtestatud piirangute eest Strasbourgis asuvas Euroopa Inimõiguste Kohtus.

Nõukogu ei saa võtta seisukohta austatud parlamendiliikme tõstatatud küsimuse suhtes, sest see on konkreetse liikmesriigi siseasi.

Eesistujariik võib üksnes teavitada asjaolust, et 2009. aasta aprillis esitati Tšehhi konstitutsioonikohtule selles küsimuses konstitutsiooniline kaebus.

Praegu on koostamisel Läänemere strateegia. Olulise osa sellest strateegiast moodustab põhjamõõtme poliitika – ELi ning Venemaa, Norra ja Islandi koostöö piirkondlik väljendus. Põhjamõõtme raames on Vene Föderatsioon väga oluline transpordilogistikaga seotud partner. Praegu on aga Venemaa ülimalt tagasihoidlik oma suhtumises transpordikoostöösse ELiga – näiteks alates märtsist on ta nõudnud ELi kodanikelt teekasutusmaksu. See avaldab suurt mõju iseäranis Venemaa naabruses asuvate ELi liikmesriikide veoettevõtetele.

Milline on komisjoni seisukoht selles küsimuses? Kuidas on komisjonil kavas edendada koostööd Venemaaga kõikides transpordivaldkondades, sealhulgas põhjamõõtme transpordilogistika alal? Kuidas püüab komisjon innustada Venemaad loobuma protektsionistlikust poliitikast transpordisektoris?

Nagu Euroopa Ülemkogu palus, koostab komisjon praegu Euroopa Liidu Läänemere-piirkonna strateegiat. Strateegia ja eriti selle tegevuskava mõnes osas kutsutakse üles tegema koostööd meie välispartneritega, teiste seas ka Venemaaga. Põhjamõõtme poliitika ja selle struktuurid, eriti praegused ja tulevased partnerlussuhted, aitavad seda koostööd hästi vormida.

Põhjamõõde on Euroopa Liidu, Venemaa, Norra ja Islandi ühine poliitika. Lisaks on see ELi ja Venemaa vahel kokkulepitud nelja ühisruumi piirkondlik väljendus. On selge, et transport ja logistika moodustavad selles koostöös olulise osa.

2008. aasta oktoobris Peterburis toimunud põhjamõõtme ministrite kohtumisel otsustati luua põhjamõõtme transpordi- ja logistikapartnerlus. Praegu tehakse tööd mõnede pooleliolevate küsimuste lahendamisega, et alates 1. jaanuarist 2010 hakkaks see partnerlussuhe täies ulatuses toimima. Partnerlus on väga tähtis, et käsitleda mitmesuguste transpordi ja logistikaga seotud kitsaskohti ja lihtsustada tööd kõikide partnerite vahel kokku lepitud infrastruktuuri põhiprojektidega.

Suurt muret valmistab jätkuvalt Venemaa uue teekasutusmaksu korra kehtestamine alates 1. veebruarist 2009. Komisjon on palunud Venemaal kaotada need diskrimineerivad maksud, sest need annavad Vene autoveoettevõtjatele ebaausa eelise turul, mis peaks olema tasakaalustatud ja õiglane. Selles kontekstis võib ELi ja Venemaa transpordialase dialoogi taaselustamist ning transpordivoliniku veebruarikuist selleteemalist arutelu Venemaa transpordiministri Levitiniga pidada kaheks õigeks suunas tehtud sammuks. Komisjon on praegu ühenduses Venemaaga, et taaselavdada meievahelist transpordidialoogi ning korraldada töörühma kohtumisi, mille raames arutatakse mõlemale poolele muret valmistavaid küsimusi. Komisjon jätkab pingutamist selle nimel, et lõpetada eelnimetatud korra rakendamine, sest see aitab hoiduda uutest tõketest meie kaubandus- ja transpordisuhetes.

Komisjon püüdleb otsusekindlalt konstruktiivse koostöö poole Venemaaga ka transpordi- ja logistikavaldkonnas. Meie kahepoolne transpordialane dialoog ja põhjamõõtme partnerlus on selle jaoks olulised vahendid.

Hiljuti Iirimaal avaldatud aruandes rõhutati asjaolu, et vaid 5% lennukiga reisivatest Iiri kodanikest teab oma õigusi.

Mida on Euroopa Komisjonil kavas ette võtta selleks, et Euroopa lennureisijad oleksid täielikult kaitstud ja et nad teaksid oma õigusi?

Juba aastaid on komisjon korraldanud palju üritusi ja ettevõtmisi, et muuta reisijad teadlikumaks oma õigustest, mis on neile ühenduse õigusega tagatud, ja et jõustada neid õigusi tegelikkuses.

Kõigepealt korraldas komisjon 2007. aastal uute, kõikides Euroopa Liidu ametlikes keeltes koostatud plakatite ja brošüüride ulatusliku levitamise. Rahvusvaheline Lennuväljade Nõukogu on nüüdseks enamikku ühenduse lennujaamadesse paigaldanud komisjoni plakatid, milles antakse ülevaade reisijate erinevatest õigustest. Plakatid ja brošüürid on tasuta ning neid saab tellida ka elektrooniliselt komisjoni veebilehelt.

Europe Directi kontaktkeskuselt saavad reisijad vajalikku teavet telefoni, e-kirja või veebivestluse teel. See Euroopa Komisjoni rahastatav teabekeskus vastab teabepäringutele kõikides Euroopa Liidu ametlikes keeltes.

2008. aasta novembris asutas transpordivolinik uue kontaktkeskuse, kuhu pääseb tema ning transpordi ja energeetika peadirektoraadi veebilehelt. Seal saavad reisijad esitada oma teabepäringud kõikide ühenduse õigusaktide kohta, mis on seotud nende õigustega. Teabepäringutele vastatakse väga kiiresti Europe Directi teenistuse kaudu.

Järgmiseks, komisjon on kontrollinud, et enamik pädevatest riiklikest asutustest on samuti loonud veebilehed, kus antakse emakeeles vajalikku teavet määruse nr 261/2004 kohta, mis sätestab reisijate õigused lendude tühistamise, pikaajalise hilinemise või lennureisist mahajätmise korral, ning määruse nr 1107/2006 kohta, mis käsitleb puudega ja liikumispuudega isikute õigusi lennureisi puhul.

Pädevad riiklikud asutused kontrollivad ka seda, kas lennuettevõtjad täidavad oma kohustusi ja annavad reisijatele eelnimetatud juhtumite korral määruse nr 261/2004 kohaselt kirjalikku teavet otse registreerimislauas.

Ja viimaseks, 2008. aastal, mil jõustus määrus nr 1107/2006 puudega ja liikumispuudega isikute õiguste kohta lennureisi puhul, ilmus komisjonilt ka video. See on antud teabelevivahendina kõikidele lennujaamadele, kes kuuluvad Rahvusvahelisse Lennuväljade Nõukogusse. Määrust nr 1107/2006 ja selle rakendamist puudutav teave on korrapäraselt kõrgetasemelise töörühma koosolekute päevakorras ning selles töörühmas on esindatud ka Euroopa kodanikuühiskond, keda niisugused õigusaktid enim mõjutavad.

Aastatel 2000–2008 said Kreeka laevaomanikud saartega seotud kahjumlike parvlaevateenuste osutamise eest toetust 226 822 254 eurot ja 98 senti. Toetused tõusid lakke, kui valitsev Ülekreekaline Sotsialistlik Liikumine kehtestas seaduse nr 2932/2001, millega hakati rakendama määrust (EMÜ) nr 3577/92⁽¹⁾. Kui seadus 2003. aastal jõustus, suurenesid toetused 2002. aasta 12 000 000 eurolt 25 180 000 euroni. Skandaali, et kreeka rahvas maksab laevaomanikele toetust, süvendas veelgi praegu võimul olev Uue Demokraatia erakond, kes ainuüksi 2008. ja 2009. aastal eraldas toetust rohkem kui 100 000 000 euro ulatuses, mis annab ühe liini kasumiks 267 315 eurot ja 41 senti. Samal ajal tõusid piletihinnad 376%.

Missugune on Euroopa Komisjoni seisukoht tõestust leidnud väidete suhtes, et laevaomanikud on teeninud nende „avalikult” kahjumit tootvate parvlaevaliinide eest makstavate toetustega terve varanduse? Miks ei avalda komisjon asjakohast aruannet parvlaevateenuse kohta Euroopa Liidu liikmesriikides?

Vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ) nr 3577/92 (merekabotaaži kohta) võib sõlmida avalike teenuste osutamise lepingu juhul, kui turul ei pakuta piisavalt mereveoteenuseid, mille abil saartele sõita. Liikmesriikidel on väga ulatuslikud võimalused teenuste laadi piisavust hinnata.

Liikmesriigid maksavad avalikku teenust osutavale laevaomanikule teenuste eest rahalist hüvitist. Hüvitis ei tohi olla suurem kui teenuse osutamiseks vajalikud kulud, sealjuures tuleb arvesse võtta laeva käitaja käivet ja mõistlikku kasumit.

Liikmesriigid ei ole kohustatud teavitama komisjoni ei sõlmitud avalike teenuste osutamise lepingutest ega sellega seotud hüvitistest. Seetõttu ei ole komisjonil juurdepääsu üksikasjalikule teabele liikmesriikides laevaomanikele makstud summade kohta. Komisjon märgiks siiski, et niisugust hüvitist maksavad kõik liikmesriigid, kelle territooriumil on saared ja kes niisugust avalike teenuste osutamise lepingut kasutavad.

Austatud parlamendiliige juhib tähelepanu sellele, et teatavaid kasumlikke laevaliine kajastatakse hüvitise maksmise õigustamiseks kahjumlikena. Kui see on ka tegelikkuses nii, siis on komisjon seisukohal, et kõnealused liinid on puhtalt ärisüsteemi osa. Komisjon oleks väga tänulik, kui austatud parlamendiliige esitaks kõnealuste liinide kohta üksikasjalikku teavet.

Ja lõpetuseks, mis puutub aruandesse parvlaevateenuste rakendamise kohta, siis peagi toimub riiklike mereametite ja teiste huvitatud osalejatega konsultatsioon, et koguda teavet, mida saab kasutada parvlaevateenuste osutamise ja nende liberaliseerimise mõju hindamiseks. Aruanne, millele austatud parlamendiliige osutas, avaldatakse tõenäoliselt aasta lõpuks.

Nii majanduse taastamise kui ka kliimamuutusega seoses on palju arutatud ja tutvustatud keskkonnahoidlike töökohtade mõtet, mis aitaks osaliselt lahendada mõlemad probleemid.

Kuidas teeb energeetikavolinik koordineeritud koostööd tööhõivevolinikuga, et tagada nende ettepanekute muutmine tegelikkuseks, et need ei jääks sõnade tasemele?

Komisjon mõistab, kui oluline on liikuda ressursse tõhusalt kasutava ja vähem süsinikdioksiidiheiteid tekitava majanduse poole.⁽¹⁾Selle struktuurilise muudatuse suunas tehtavad edusammud sõltuvad üldiselt uute ajakohaste ja kooskõlastatud põhimõtete väljatöötamisest mitmesugustes valdkondades, praeguste põhimõtete – sealhulgas nende, millega tahetakse liikmesriikides vähendada süsinikdioksiidiheidet – rakendamise kiirusest, turgude ja tehnoloogia arengu tempost ning tööturgude reageerimisvõimest, mis võimaldaks kõiki neid muudatusi vastu võtta.

Kliimamuutuse leevendamiseks ja sellega kohanemiseks ning keskkonnaprobleemide lahendamiseks on lisaks energeetikale ja tööhõivele veel mitmes valdkonnas (näiteks keskkond, tootmine, teadus- ja arendustegevus, transport ja haridus) vaja kõikehõlmavat strateegilist lähenemisviisi ja asjaomaste poliitikakujundajate kooskõlastatud tegutsemist. Mis puutub kohanemisse, siis komisjon määras oma valges raamatus „Kliimamuutustega kohanemine: Euroopa tegevusraamistik“⁽²⁾ hiljuti kindlaks kooskõlastatud tegevuse osad eri sektorites ja haldustasanditel. Kui rääkida leevendamisest, siis eelmise aasta detsembris vastuvõetud kliima- ja energiapakett on põhjapanev samm õiges suunas ning selle rakendamine aitab luua töövõimalusi energeetikasektoris. Näiteks loodetakse, et taastuvenergia sektoris on 2020. aastaks 2,3 kuni 2,7 miljonit töökohta ning suur osa neist on väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes.⁽³⁾

Et lihtsustada üleminekut vähem süsinikdioksiidiheiteid tekitavale majandusele, saab teha täiendavaid jõupingutusi Lissaboni strateegia raames, mis aitab kiirendada ümberkujundamise protsessi ja tagada selle tõrgeteta sujumise. Enamiku – kui mitte kõikide – liikmesriikide majanduse taastamise kavades käsitletakse investeeringuid keskkonnasäästlikku tehnoloogiasse ja eesmärki luua keskkonnahoidlikke töökohti. Euroopa Liidu sellealase poliitikaga püütakse luua rohkem ja paremaid töökohti ning teha töötamine tasuvaks ja säästlikuks. Süsinikdioksiidiheite vähendamine töökohal muudaks kõik ametikohad Euroopa Liidu majanduses keskkonnahoidlikumaks.

Keskkonnasäästlikus majanduses kasutatavate oskuste kohta on veel vähe teavet, osaliselt sellepärast, et struktuurilise muudatuse võimaliku mõju kohta pole piisavalt andmeid. Mõistlik on eeldada, et oskuste keskkonnahoidlikumaks muutmine tähendab esiteks seda, et tavapäraseid elukutseid ja oskusi rakendatakse uute keskkonnahoidlike tehnikavõtete kasutamisel ning säästlike materjalide ja toodete tootmisel või tarvitamisel; teiseks hõlmab see konkreetseid keskkonnahoidlikke oskusi, näiteks neid, millega vähendatakse süsinikdioksiidiheidet. Euroopa Komisjon peab seega oluliseks kaht meedet: arendada suutlikkust tuvastada keskkonnahoidlikuma majanduse saavutamiseks vajalikke oskusi ja täita tööturu nõudeid ning korraldada koolitusprogramme, mille abil arendada uute ametikohtade täitmiseks vajalikke oskusi.

Komisjon toonitas oma teatises kevadisele Euroopa Ülemkogule⁽⁴⁾, kui oluline on parandada vajalike oskuste kontrollimist ja prognoosimist ning kohandada ja täiendada neid oskusi tööturu tulevaste vajaduste alusel, näiteks keskkonnahoidlikumas majanduses nõutavate töökohtade jaoks. Seetõttu toetab ta liikmesriike ja sotsiaalpartnereid, kui nad prognoosivad tulevasi muudatusi, mis on seotud majanduse keskkonnasäästlikumaks muutmise ja sellest tulenevate tööturu ülesannetega. Komisjoni algatuses „Uute töökohtade jaoks uued oskused”⁽⁵⁾ on esitatud palju meetmeid, mille abil saab parandada teadmisi tööturu praeguse ja tulevase nõudluse kohta ning koondada oskuste täiendamiseks mitmesuguseid ühenduse vahendeid. 2009. aastal tugevdab komisjon sellega seoses koostööd ILO⁽⁶⁾ ja Cedefopiga⁽⁷⁾, et töötada välja vahendid ja meetodid vajaminevate oskuste – eriti keskkonnahoidlike oskuste – prognoosimiseks.

Komisjon korraldab juunis ümberkorraldusi käsitleva foorumi, kus tuleb arutusele, kuidas vähendada kliimamuutuste leevendamisest ning nendega kohanemisest tingitud kahjulikku mõju töötajatele ja tööandjatele. Foorumil käsitletakse ka oskuste küsimust ja seda, kuidas pakkuda ümberõpet mõjutatud isikutele või neile, kes saavad kasutada vähem süsinikdioksiidiheiteid tekitava tehnoloogiaga seotud võimalusi.

Euroopa sotsiaalfondi eeskirjade lihtsustamine vastavalt Euroopa majanduse elavdamise kavale hõlbustab ka koolituste ja oskuste ajakohastamise, töötute ja koondatute tööturule tagasitoomise, füüsilisest isikust ettevõtjate toetamise ja teiste meetmete rahastamist. Ka turvalise paindlikkuse põhimõte⁽⁸⁾ võib aidata kohaneda kliimamuutusest tulenevate struktuuriprobleemidega.

Ühtekuuluvuspoliitika, mille raames kulutatakse palju keskkonnahoidlikule majandusele ja keskkonnaprojektidele (105 miljardit eurot aastatel 2007–2013), annab märkimisväärse panuse nii püsivasse majanduskasvu ja säästvatesse töökohtadesse Euroopas kui ka ELi eesmärkidesse võitluses kliimamuutuse vastu. Ühtekuuluvuspoliitika raames eraldatakse konkreetselt kolm miljardit eurot keskkonnasäästlike toodete reklaamile, nende tootmisele väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes ning uutele keskkonnahoidlikele töökohtadele. Teadus- ja uuendustegevuse rahastamisel on üks meie selgeid eesmärke suurendada üldisi investeeringuid keskkonnahoidlikku tehnoloogiasse.

Kas Euroopa Komisjon teab, kui suurtes raskustes on jaemüüjad ja ettevõtjad Iiri Vabariigi piiriäärsetel aladel Briti naela väärtuse järsu vähenemise tõttu, mis annab ebaõiglase konkurentsieelise Põhja-Iirimaa jaemüüjatele?

Missuguseid meetmeid saab võtta, kui üldse saab, nende kiratsevate ettevõtete abistamiseks?

Kas komisjon teab samasugustest juhtumitest ka teistes euroala liikmesriikides, mille naabriks on euroalasse mittekuuluv liikmesriik?

Valuutavahetuskursid võivad kõikuda märkimisväärselt ja tavaliselt, ehkki mitte alati, on see seotud muudatustega majanduse alustalades. Briti naela hiljutise odavnemise võisid põhjustada paljud majandustegurid. Nendeks on finantsturu osaliste mure Ühendkuningriigi topeltdefitsiidi pärast (suur kaubavahetusbilansi puudujääk, mida kahekordistab järjest suurenev eelarvepuudujääk, sealhulgas tingimuslikud kohustised), kartus, et Ühendkuningriigi majandussurutis võib olla suurem kui teistes arenenud majandusega riikides, ning Inglise keskpanga poolne intressimäärade järsk alandamine. Lisaks on alates finantsturgude kriisi puhkemisest tulnud eurole kasuks – ehkki vähem kui Ameerika Ühendriikide dollarile – majanduse stabiliseerimise meetmed. Peale selle hakkas nael 2007. ja 2008. aastal odavnema tasemelt, mis oli ilmselgelt üle selle pikaajalise keskmise väärtuse.

Komisjon ei tea sarnastest juhtumitest teistel piiriäärsetel aladel, kuid ei saa seda ka välistada.

Pärast 20 aastat kestnud läbirääkimisi ei ole EL ja GCC vabakaubanduslepingut ikka veel sõlminud ning eelmise aasta detsembris katkestasid GCC riigid ühepoolselt läbirääkimised.

Kuidas on komisjonil kavas äratada taas Pärsia lahe riikide huvi läbirääkimiste vastu, et sõlmida leping võimalikult kiiresti? Missugused konkreetsed küsimused on veel lahendamata ja takistavad kokkuleppele jõudmist? Kuidas on komisjonil kavas kaasata Pärsia lahe riike aktiivsemalt aruteludesse rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide, eelkõige Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga reformimise üle, arvestades, et Saudi Araabia osaleb G20 tippkohtumisel ja on väljendanud huvi nende institutsioonide reformimise vastu? Missuguseid teemasid käsitletakse eeskätt tulevases ELi ja Pärsia lahe riikide 19. ühisnõukogus ja ministrite kohtumisel?

Euroopa Komisjon on avaldanud kahetsust viimasel Pärsia lahe koostöönõukogu tippkohtumisel tehtud otsuse üle (GCC, 29. detsember 2008) peatada vabakaubanduslepingu sõlmimise teemalised läbirääkimised Euroopa Liiduga.

Hoolimata läbirääkimiste peatamisest on komisjon lepingu läbirääkijana seisukohal, et selle saaks peatselt sõlmida, kui lahendamata küsimuste (s.o poliitiliste klauslite ja eksporditollimaksude keelustamise) suhtes näidatakse üles piisavat paindlikkust. Seega peab komisjon endiselt väga oluliseks läbirääkimisi jätkata.

29. aprillil 2009. aastal Omaanis toimunud ELi ja GCC ministrite kohtumisel võis näha häid märke: GCC ja EL käsitlesid viimaseid konsultatsioone vabakaubanduslepingu teemal ja leppisid kokku, et jätkavad neid konsultatsioone kõikides lahendamata küsimustes, et minna pikaajaliste läbirääkimistega edasi, ning kui kõik läheb ootuspäraselt, siis need ka lõpule viia.

Komisjon püüab ka edaspidi saavutada järjekindlalt mõlemale poolele vastuvõetavad lahendused.

Londonis toimunud G20 tippkohtumise tulemused on märkimisväärsed ning need näitavad kindlalt üleilmset ühtsust nii praeguse kriisi määratlemisel kui ka lahendamisel. Saudi Araabia toimis väga konstruktiivselt, eriti seoses õigusreformi ning rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide ümberkujundamisega. Eriti rõõmustab komisjoni Saudi Araabia toetus Rahvusvahelise Valuutafondi vahendite suurendamisel.

Praeguse rahvusvahelise poliitilise olustiku valguses arutasid ELi ja GCC ministrid maailma majandus- ja finantskriisi üksikasju ja seda, kuidas käsitleda neid Omaanis ministrite kohtumisel, mis leidis aset eelmisel nädalal (29. aprillil 2009). Järgmise majandusdialoogi raames, mis toimub Brüsselis 15. juunil 2009. aastal, on komisjoni ja GCC põhjalikuks kõneteemaks praegune üleilmne ebakindlus.

Nagu eelmistel aastatel, nii olid ka seekord ELi ja GCC ühisnõukogu ja ministrite kohtumise (29. aprillil Omaanis) päevakorras koostöö- ja poliitilised küsimused, mis pakuvad huvi nii ELile kui ka GCC-le:

1989. aastal sõlmitud koostöölepingu elluviimine: praegune olukord ning vastastikku huvi pakkuva koostöötegevuse väljavaated, näiteks energia, keskkond/kliimamuutused, teadusuuringud ja kõrgharidus;

piirkondlikud küsimused, nagu Lähis-Ida rahuprotsess, Iraan ja Iraak;

paljud üleilmsed küsimused, nagu terrorismivastane võitlus ja massihävitusrelvade leviku tõkestamine, kliimamuutused, inimõigused ning üleilmne majandus- ja finantskriis.

EL ja GCC vahetasid Omaanis mõtteid kõikidel nendel teemadel ja ka vabakaubanduslepingu küsimuses. Osalejad võtsid vastu ühiskommünikee. Kohtumise peamisteks tulemusteks on otsus taaselustada kahepoolsed suhted osalejate vahel kehtiva koostöölepingu alusel ning otsus jätkata vabakaubanduslepingu alaseid konsultatsioone, et läbirääkimistega edasi minna.

On tehtud ettepanek asutada Krakowi paavstliku teoloogiaakadeemia juurde idakristluse õppekeskus. Keskus on mõeldud selleks, et täita vajadust moslemimaailma ja selles tegutsevate kristlike kogukondade uuringute järele. Selles püütakse keskenduda eelkõige kultuuridevahelisele dialoogile ning vähemuste õiguste austamisele Lähis-Idas. See on iseäranis huvipakkuv teema seoses Euroopa arengu ja lõimumisega. Pärast keskuse asutamist saaks selles korraldada eelnimetatud valdkonna uuringuid. Keskust rahastaks osaliselt akadeemia, tänu millele oleks võimalik teha teadusuuringuid ja anda teaduskraade. Kas komisjon võiks öelda, kas keskust on võimalik rahastada ka muudest vahenditest?

Seoses struktuurifondide olemasoluga ja vastavalt lähimuspõhimõttele ei osale Euroopa Komisjon projektide valimisel; erandiks on nn suurprojektid (keskkonnaprojektid väärtuses üle 25 miljoni euro ja teiste sektorite projektid, mille väärtus on rohkem kui 50 miljonit eurot), mille komisjon kiidab heaks vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklile 41. Projektide väljavalimine on Poola riiklike ja piirkondlike ametiasutuste ülesanne. Kuna kõnealuse projekti väärtus ei ületa suurprojekti künnist, siis on liikmesriigi pädevuses otsustada, kas projektile eraldatakse struktuurifondidest toetust või mitte. Piirkondlike rakenduskavade raames elluviidavate projektide valimise eest vastutab rakenduskava korraldusasutusena marssaliamet.

Komisjon soovitab seega võtta ühendust Väike-Poola vojevoodkonna marssaliametiga.⁽¹⁾

Vastavalt nõukogu 11. juuli 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta, peaks ühtekuuluvuspoliitika Euroopa Ülemkogu Lissaboni kohtumisel 23. ja 24. märtsil 2000 ja Göteborgi kohtumisel 15. ja 16. juunil 2001 määratletud ühenduse säästva arengu prioriteetide kaasamise teel aitama kaasa majanduskasvu, konkurentsivõime ja tööhõive suurendamisele.

Veel üldisemalt öeldes tuleb kultuurivaldkonna ja selle rahastamise puhul riiklikul tasandil meeles pidada, et sedalaadi rahastamise eest vastutab liikmesriik. ELi tasandil võetakse meetmeid täielikus kooskõlas lähimuspõhimõttega ning ELi ülesanne on toetada ja täiendada liikmesriikide meetmeid, mitte neid asendada.

Ajavahemikuks 2007–2013 koostatud ELi programmi „Kultuur” raames edendatakse kultuuritöötajate, kunstiteoste ning kultuuri- ja kunstitoodete riikidevahelist liikumist ning soodustatakse kultuuridevahelist dialoogi. Lisateavet programmi kohta saab Poola Kultuuri Kontaktpunktist⁽²⁾.

Kas komisjonil on võimalik kirjeldada viise, kuidas luua ELi registrit litsentsist ilmajäänud tervishoiutöötajate kohta, kui võtta arvesse asjaolu, et Euroopa Parlament tahtis lisada piiriülest tervishoidu käsitleva ettepaneku lugemisel nende meetmete kohta sätte?

Liikmesriigid on loonud oma registrid, kuhu on kantud riiklikult reguleeritud kutsealal tegutsevad tervishoiuspetsialistid ja kus on olemasolu korral kirjas ka neile määratud distsiplinaar- või kriminaalkaristused.

Lisaks on kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiiviga 2005/36/EÜ⁽¹⁾ tugevdatud pädevate asutuste halduskoostööd, sest päritolu- ja vastuvõtva liikmesriigi teabevahetus on muutunud kohustuslikuks. Täpsemalt puudutab see teabevahetust rakendatud distsiplinaar- või kriminaalkaristuste kohta või iga muu tõsise ja erilise olukorra kohta, mis võib mõjutada käesoleva direktiivi alusel tegutsemist, samuti teabevahetust teenuse osutaja asutamise seaduslikkuse ja tema hea käitumise kohta.

Välja on töötatud elektrooniline vahend, mida nimetatakse siseturu infosüsteemiks (IMI), mis hõlbustab kõikidesse keeltesse tõlgitud standardvormide abil asjaomaste pädevate asutuste teabevahetust ja mis sisaldab direktiivi 2005/36/EÜ tõhusaks kohaldamiseks olulisi küsimusi. IMI süsteem toimib tervishoiutöötajate – arstide, hambaarstide, õdede, ämmaemandate, farmatseutide ja psühhoterapeutide – puhul täies ulatuses.

Liikmesriikide vahel teavet vahetades tuleb pidada kinni isikuandmete kaitset käsitlevatest õigusnormidest, mis on sätestatud direktiivis 95/46/EÜ⁽²⁾ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta ning direktiivis 2002/58/EÜ⁽³⁾ eraelu puutumatuse ja elektroonilise side kohta.

2012. aastal esitab komisjon direktiivi 2005/36/EÜ kohaldamise aruande, milles hinnatakse selle sätteid. Kui siis selgub, et mõnedest teabevahetusega seotud kohustustest või vahenditest ei piisa probleemide lahendamiseks, tuleb teabevahetusega seotud kohustusi (ja nende täitmise viise) tõenäoliselt muuta.

Komisjoni direktiivi ettepanekus patsientide õiguste kohta piiriüleses tervishoius keskendutakse patsiendiõigustele ja patsientide liikuvusele. Selles ettepanekus kehtestatakse tervishoiutöötajatele kohustus esitada kogu vajalik teave, et patsiendid saaks teha teadliku valiku. See teave võib sisaldada ka kinnitust eelnimetatud registrisse kantud seisu kohta.

Eelmise aasta novembris võttis AKV-ELi parlamentaarne ühisassamblee laste töö kohta vastu raporti, mille kaasautor ma olin ning kus paluti Euroopa Komisjonil kohustada kõiki ELis tegutsevaid suurettevõtteid võtma vastutus töötavade eest kõigis tarneahela lülides ning märgiti, et selle toetuseks tuleks tagada tarneahela nõuetekohasus korrapäraste ja põhjalike kontrollidega ning sõltumatute audititega kõigil tasanditel.

Missuguseid meetmeid komisjon võtab, et täita oma sellealaseid kohustusi?

See küsimus on seotud Euroopa Komisjoni järelteatisega parlamentaarse ühisassamblee raporti kohta, mis käsitleb laste tööd⁽¹⁾. Nagu järelteatises nimetatud, hõlmab Euroopa Komisjoni ja ELi liikmesriikide kasutatav ettevõtte sotsiaalse vastutuse määratlus meetmeid, mida võtavad ettevõtted ise vabatahtlikult, mitte kohustuslike eeskirjade põhjal. Seega ei ole ette nähtud kohustuslikke samme, näiteks tarneahela riigiorganite poolset järelevalvet ega teisi sõltumatuid kontrolle.

Komisjon on erasektoriga seotud Euroopa ettevõtete sotsiaalse vastutuse liidu kaudu ning ta on toetanud paljusid seminare, milles käsitletakse sotsiaal- ja keskkonnateemasid. Nende seminaride tulemusel on ettevõtlussektori toetuseks esitatud palju soovitusi ja töötatud välja vahendeid, sealhulgas uus veebiportaal, kus ettevõtteid juhendatakse tarneahelas tekkivatel sotsiaal- ja keskkonnateemadel.

Komisjon korraldab sotsiaalse vastutuse teemalise foorumi, millest võtab osa mitu sidusrühma – tööandjad, vabaühendused, ametiühingud, teadusringkondade esindajad ja investorid. Samuti osaleb komisjon OECD⁽²⁾ algatuses, mille eesmärk on töötada välja ja propageerida rahvusvahelisi suuniseid, ning julgustab ELi tööstust ühinema ÜRO algatusega Global Compact. Hiljuti hakkasid Euroopa Komisjon ja liikmesriigid uurima raamistikku, mille töötas välja ÜRO eriesindaja äri ja inimõiguste alal John Ruggie oma ÜRO 2008. aasta aruandes „Protect, Respect and Remedy”. Lisaks on komisjonil kavas koostöös ÜRO eriesindajaga algatada uuring, mis käsitleb inimõiguste ja keskkonnaküsimuste õiguslikku raamistikku, mida kohaldatakse ELi ettevõtetele, kui nad tegutsevad kolmandates riikides.

Nagu öeldi juba parlamentaarse ühisassamblee sotsiaalkomitee kohtumisel 2009. aasta veebruaris toimunud järelteatise tutvustamisel, osaleks komisjon heameelega parlamentaarse ühisassamblee sotsiaalkomisjoni 2009. aasta septembri kohtumisel, et arutada edasiste järelmeetmete uusi suundi ja tulemusi. Üks niisugustest järelmeetmetest on lapse õiguste Euroopa foorumi⁽³⁾ (laste õigusi riigisiseses ja välistegevuses käsitlev alaline nõuandefoorum) järgmine kohtumine, mis toimub 18. juunil 2009. aastal ja mille raames keskendutakse laste tööle. Foorumi päevakorrapunktide hulka kuulub ettevõtete sotsiaalne vastutus ja selle osakaal võitluses laste töö vastu. Komisjon on seisukohal, et need suundumused annavad tugeva aluse, millelt jätkata laste õiguste ja ettevõtete sotsiaalse vastutuse teemalisi arutelusid.

Öövahetuses töötamist seostatakse vähkkasvaja suurema tekkeriskiga. Uuringud on näidanud, et meestel, kes töötavad öövahetuses, esineb eesnäärmevähki rohkem, sama töö peal olevatel naistel on aga rinnavähki tihedamini.

Maailma Terviseorganisatsioon on nimetanud öötöö tõenäoliseks kantserogeeniks. Seda määratlust on toetanud ka Ameerika Vähiliit.

Kas Euroopa Komisjon on teadlik sellest seosest vähktõve ja öötöö vahel? Kas komisjon suurendab toetust teadusuuringutele, mis vaatlevad öötöö mõju vähktõvele? Kas komisjon kavatseb tutvuda parimate tavade ja uuringutega selle kohta, kuidas muuta öötöö ohutumaks ja kui palju võib öötööd teha, et see oleks ohutu? Mis puutub tööhõivesse, siis kas komisjon avaldab suunised, kus kirjeldab, mil viisil on öötöö vähktõve riskitegur, et tööandjad ja töötajad oleksid sellest riskist teadlikud?

Komisjon on teadlik väidetavast vähktõve ja öötöö vahelisest seosest ning sellest, et Maailma Terviseorganisatsiooni Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus peab seda seost tõenäoliseks.

Komisjon saab aru, et see võimalik seos on teada ka teadusringkonnale, kelle uuringud tuginevad esialgsele eeldusele, et öötöö võib häirida bioloogilise tsükli tavapärast rütmi. See mõjutab melatoniini tootmist, mille tõttu hakkab keha tootma ebanormaalselt palju hormoone ja seega tekib teatavat liiki vähkkasvaja oht.

Komisjon osaleb innukalt püüdlustes vähendada töötingimuste halba mõju seoses vähiga. Ka Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur ning Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond korraldavad aktiivselt uuringuid häiritud uneaja mõju kohta tervisele.

Sellest hoolimata lähtutakse vähist hoidumisel jätkuvalt ennetavatest meetmetest, mis põhinevad peamistel tervisemõjuritel, nagu on kirjas Euroopa vähktõvevastases tegevuskavas. Hinnanguliselt saab ennetada ligikaudu kolmandikku vähijuhtudest peamiste riskitegurite, näiteks suitsetamise ja alkoholi tarbimise vähendamise või nendest hoidumise abil.

Kui rääkida veel üldisemalt, siis selleks, et toetada liikmesriike nende püüdlustes vähendada vähktõve haiguskoormust tõhusamalt, kavatseb Euroopa Komisjon algatada 2009. aasta septembris vähivastaste meetmete võtmiseks Euroopa partnerlussuhte. See partnerlus loob raamistiku informatsiooni ning vähktõve ennetus- ja seirealase suutlikkuse ja oskusteabe väljaselgitamiseks ning jagamiseks, kaasates vähivastaste ühismeetmete rakendamisse ka asjaomaseid sidusrühmi kogu ELi piires.

Abinõud, mis kaitsevad töötajaid töötingimuste põhjustatud riskide eest, on kirjas nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiivis töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (direktiiv 89/391/EMÜ).

Lisaks sisaldab tööaja direktiiv (direktiiv 2003/88/EÜ)⁽¹⁾ mitmeid konkreetseid kaitsemeetmeid öötöötajate jaoks. Liikmesriikidel tuleb võtta tarvitusele vajalikud abinõud, et tagada öötöötajatele õigus tasuta arstlikule läbivaatusele enne tööleasumist ja hiljem korrapäraste vaheaegade järel. Samuti tuleb neil tagada, et öötööst tingitud tervisehäirete all kannatavad töötajad viiakse võimalikult kiiresti üle neile sobivale päevasele tööle. Korrapäraselt öötöötajaid kasutav tööandja peab teavitama sellest pädevaid asutusi, kui need seda nõuavad. Liikmesriikidel tuleb veenduda ka selles, et tööandja, kes kavatseb korraldada töö teatud malli alusel, võtab arvesse üldpõhimõtet töö kohandamisest töötaja järgi ning tööohutus- ja töötervishoiunõudeid.

Komisjon jälgib ka edaspidi hoolikalt seda tähtsat teemat, mis puudutab oletatavat seost vähktõve ja öötöö vahel.

31. märtsi 2004. aasta direktiiviga 2004/23/EÜ⁽¹⁾ on kehtestatud inimkudede ja -rakkude annetamise, hankimise, uurimise, töötlemise, säilitamise, ladustamise ja jaotamise kvaliteedi- ja ohutusstandardid. Direktiivi peetakse rakkude ja kudede hankimise põhiraamistikuks Euroopa Liidus. Mõned liikmesriigid on direktiivi ülevõtmisega oma õigusaktidesse tõsiselt hilinenud. Selle tõttu on teatavad rakkude ja kudedega seotud meetmed teatud liikmesriikides arengust maha jäänud. Peale selle ei ole patsiendid ja meditsiinitöötajad sageli teadlikud tüvirakkudega seonduvatest uuematest meditsiinilistest arenguteedest ega ka nende eelistest.

Kas komisjon sai enne 7. aprilli 2009 kõikidelt liikmesriikidelt ajakohastatud aruande direktiivi erinevate sätete ülevõtmise kohta, nagu on ette nähtud direktiivi artiklis 26?

Võttes arvesse, et 18. aprillil on patsientide õiguste Euroopa päev, siis kas komisjonil on kavas suurendada oma jõupingutusi, et teavitada patsiente ja meditsiinitöötajaid tüvirakkude eelistest?

Komisjon saadab liikmesriikidele igal aastal küsimustiku, et hinnata inimrakkude ja -kudede kvaliteeti ja ohutust käsitleva direktiivi 2004/23/EÜ ülevõtmist ja rakendamist. Küsimustiku tulemusi arutatakse liikmesriikidega pädevate asutuste kohtumisel. Tulemuste kokkuvõtvad tabelid avaldatakse tervishoiu ja tarbijakaitse peadirektoraadi veebilehel.

2009. aasta küsimustiku tulemuste põhjal koostatakse ka direktiivi 2004/23/EÜ nõuete elluviimise aruanne, nagu on sätestatud artikli 26 lõikes 3. Komisjon kogub praegu vastuseid, mis koondatakse kokku järgmise kohtumise jaoks 27. ja 28. mail 2009. aastal.

Direktiivi 2004/23/EÜ ja selle rakendusdirektiivide eesmärk on kehtestada inimkudede ja -rakkude annetamise, hankimise, uurimise, töötlemise, säilitamise, ladustamise ja jaotamise minimaalsed kvaliteedi- ja ohutusstandardid. Siia alla ei kuulu inimkudesid ja -rakke kasutavad teadusuuringud, samuti ei sekkuta selle alusel liikmesriikide otsustesse mis tahes eri liiki rakkude, näiteks tüvirakkude kasutamise või mittekasutamise kohta.

Vähemalt kahe kuu vältel on mürgine vetikas Chattonella, mida on leitud Kreeka maismaaranniku äärsest Maliakose lahest, tapnud enneolematult palju kalu. See keskkonnakatastroof on viinud kohalikud kalurid meeleheitele ja nad protestivad õigustatult asjade niisuguse seisu vastu. Teadlaste sõnul vohab see mürgine vetikas seetõttu, et lahte suubuv Sperchiose jõgi on tööstus- ja muudest jäätmetest kõvasti saastunud. Nagu kohalikud elanikud ütlevad, on laht muudetud mürgiseks keeduseks.

Missugune on komisjoni seisukoht selle suhtes, kuidas käsitleda seda rasket keskkonnaprobleemi, vajadust toetada rahalistes raskustes olevaid kalureid ja kuidas üldse taastada piirkonnas keskkonna tasakaal, mis on reostuse tõttu häiritud?

Austatud parlamendiliige kirjeldab Sperchiose jõe ja Maliakose lahe saastumist ning selle mõju piirkonna kalapopulatsioonile ja kaluritele.

ELi keskkonnaalased õigusaktid tagavad meie veekogude kaitseks selged mehhanismid:

käsitledes saastet selle lähtekohas niisuguste direktiividega nagu asulareovee puhastamise direktiiv⁽¹⁾ ja direktiiv saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta⁽²⁾,

määrates vee raamdirektiivi⁽³⁾ abil kõikide vete jaoks (jõed, järved, põhjavesi ja rannikuvesi) kindlaks keskkonnaeesmärgid.

Asulareovee puhastamise direktiivi kohaselt pidid liikmesriigid hakkama koguma ja puhastama vett kõikides asulapiirkondades, kus on rohkem kui 2000 elanikku (või selle inimekvivalent reovees), kas 1998., 2000. või 2005. aastal (olenevalt asula suurusest ja mõjutatud vee iseloomust). Saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiivi kohaselt peab selle kohaldamisalasse kuuluvatel tööstuskäitistel olema kompleksne luba, sealhulgas peavad nendes valitsema tingimused, mida pakub parim võimalik tehnika. Olemasolevate käitiste kohta tuli direktiiviga vastav luba saada 30. oktoobriks 2007.

Komisjon kontrollis, kuidas Kreeka on kumbagi direktiivi rakendanud, ja jõudis järeldusele, et kohustusi ei ole piisavalt täidetud. Seetõttu on komisjon alustanud mõlema direktiivi rikkumise menetlust Kreeka suhtes.

Vee raamdirektiivi kohaselt tuleb üldiselt kõikide vete puhul saavutada aastaks 2015 vee hea kvaliteet („hea seisund”) või säilitada seda nimetatud aastani. Liikmesriikidel tuli 2004. aasta detsembriks läbi viia koormuse ja mõju keskkonnanalüüs ning 22. detsembriks 2009 tuleb neil koostada hea seisundi saavutamise kavad ja programmid.

Sperchiose jõe koormuse ja mõju keskkonnanalüüsis käsitletakse täpsemalt selle jõe vee kvaliteedi probleeme. Nagu austatud parlamendiliige Maliakose lahe kohta ütles, võib ökosüsteemi häirimine saastuse tõttu põhjustada teatavate, sealhulgas kaladele mürgiste vetikate massilist kasvu. Jõgede ja jõesuudmelähedaste alade („üleminekuvete”) hea seisundi määravad mitmesugused kriteeriumid, sealhulgas kalastiku koosseis ja arvukus. 2009. aasta detsembriks esitatavates kavades ja programmides tuleb käsitleda olemasolevaid probleeme ja määrata kindlaks meetmed, kuidas saavutada nii Sperchiose jõe kui ka Maliakose lahe keskkonnakvaliteediga seotud eesmärgid.

Mis puutub piirkonna kalandussektori võimalikku toetamisse, siis Euroopa kalandusfondi määruse⁽⁴⁾ kohaselt võivad liikmesriigid loodusõnnetuse või muu erakorralise sündmuse puhul võtta sobivaid meetmeid, et toetada kalapüügi ajutise peatamise abimeetmete rahastamist. Ehkki määruses on sätestatud üldised meetmed ja põhimõtted, tuleb siiski liikmesriikidel otsustada, kas asjaomane kalapüük tuleb lõpetada või kas toetust saab anda.

8. märtsil teavitas Prantsuse valitsus Euroopa Komisjoni ja ELi liikmesriike (direktiivi 98/34/EÜ⁽¹⁾ kohaselt) oma eelnõust Interneti-hasartmängude ja -kihlvedude kohta. Esimest korda ELis nähakse ettepanekuga ette sätted õiguse kohta sõlmida spordikihlvedusid, väidetavalt selleks, et säilitada ausus Prantsuse spordivõistlustel. Selle õigusega sunnitaks spordikihlvedude korraldajaid sõlmima kohustuslikud finantseerimislepingud Prantsuse spordiliitudega.

Kas komisjon saaks selgitada, kas niisugused piirangud Prantsuse Interneti-kihlvedude turul on vastuvõetavad ja kooskõlas ELi õigusega?

Missuguse tõendusmaterjali (statistilise või muu) esitasid Prantsuse ametiasutused selle meetme vajaduse toetamiseks? Kuidas tagab niisugune õigus „aususe spordis”?

Komisjon tegeleb praegu kõnealuse eelnõu analüüsimisega ega ole oma seisukohta veel kujundanud, kuid teeb seda enne vaikeaja lõppu 8. juunil 2009.

Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks (KOM(2008) 0721), on muutnud niigi inimeste huve eirava ELi ühise kalanduspoliitika veelgi tagurlikumaks. Ühine kalanduspoliitika sai kalurite esindusorganisatsioonide suure vastuseisu osaliseks, sest see näib toetavat suurettevõtete huve: sellega antakse uus tõuge sektori monopolistlikele ärihuvidele ning õõnestatakse väikeste ja keskmise suurusega kalandusettevõtete õigusi. See põhjustab töötajate jaoks kalatoodete kallinemise ning väikeste ja keskmise suurusega kalandusettevõtete ja füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate kalurite kadumise. Sealjuures ei õnnestu kehtestada sellega mitte ühtegi meedet, mille abil kontrollida, kas merd reostatakse kalakasvatuse, tööstus-, asula-, põllumajandus-, laevade ja sõjaliste jäätmetega.

Missugune on komisjoni seisukoht nendes küsimustes ja kalurite õigustatud reaktsiooni suhtes?

Uue kalandusalase kontrollimääruse ettepanekuga (KOM(2008) 721) tahetakse tagada ühise kalanduspoliitika eeskirjadest kinnipidamine; ühise kalanduspoliitika eesmärk on säilitada kalavarude hea seisukord, mis on kasulik kõikidele kaluritele. Komisjon ei jaga seisukohta, nagu toetaks ettepanek suurettevõtete huve väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete omade arvelt. Loodetavasti hakatakse tänu uuele kontrollimäärusele eeskirju paremini täitma. Aja jooksul aitab see luua paremad kalandusvõimalused kalalaevastiku kõikidele sektoritele, sealhulgas väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, ning tagab turu parema varustatuse.

Kuna ettepanekus käsitletakse kalapüügitegevuse kontrollimist, siis ei ole see sobiv vahend, mille abil käsitleda mere reostamist kalakasvatuse või tööstus-, asula-, põllumajandus-, laevade ja sõjaliste jäätmetega. Neid küsimusi käsitletakse asjaomaste õigusaktide raames.

Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid vastu otsuse 2850/2000/EÜ⁽¹⁾, millega luuakse ühenduse koostööraamistik juhusliku või tahtliku merereostuse valdkonnas ning ühenduse mehhanism, mida kohaldatakse kodanikukaitse abimissioonide puhul.

Mida on Euroopa Komisjon seni ette võtnud, et aidata kaasa „liikmesriikide mere õli- või muude ohtlike ainete reostusele või selle vahetule ohule reageerimise võime parandamisele ning samuti nende ohtude vältimisele”? Mida on Euroopa Komisjonil kavas teha selles valdkonnas lähemal ja kaugemal ajal?

Komisjon võttis 22. detsembril 2006. aastal vastu teatise⁽²⁾, milles esitatakse ülevaade ühenduse tegevusest seoses merereostuseks valmisolekuga ja sellele reageerimisega ning valmisoleku- ja reageerimismeetmete tugevdamisest ja jätkamisest alates 1. jaanuarist 2007 (pärast ühenduse koostööraamistiku⁽³⁾ aegumist).

Kui katastroof on õnnetuse korral nii ulatuslik, et ühe riigi reageerimisvõimest ei piisa, võib kannatada saanud riik pöörduda kodanikukaitse mehhanismi ning seire- ja teabekeskuse poole, mis asutati nõukogu otsusega 2007/779/EÜ, Euratom⁽⁴⁾. Kodanikukaitse mehhanism loodi 2001. aastal, et anda abi suurõnnetuste korral ning aidata liikmesriikide ja ühenduse abi koordineerida ja tõhustada.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1406/2002⁽⁵⁾ on loodud Euroopa Meresõiduohutuse Amet. Amet peab juhusliku või tahtliku laevareostuse korral osutama liikmesriikidele ja komisjonile teaduslikku ja tehnilist abi ning toetama liikmesriikide taotlusel nende reostustõrjemehhanisme. Alates 2006. aasta märtsist võivad õnnetuses kannatanud liikmesriigid taotleda ametilt reostusvastaste laevade prahtimist, et toetada liikmesriikides reostuse vastu võitlemiseks võetud meetmeid täiendavate vahenditega.

Euroopa Liit eraldas ametile 2006. aasta detsembris 154 miljonit eurot, et rahastada laevareostuse vastast tegevust aastatel 2007–2013⁽⁶⁾. Vastavalt reostuseks valmisoleku ja reostusvastase tegevuse kavale lõi amet reostustõrjelaevade võrgu, mis katab kõiki ELi piirkondlikke meresid. Liikmesriigid on seni taotlenud nende laevade kasutuselevõttu kolmel korral.

Ja lõpetuseks tuleb märkida, et Euroopa Liit on laevareostuse vältimiseks töötanud välja ka muid õiguslikke meetmed; viimane näide selle kohta on hiljuti vastuvõetud meresõiduohutuse kolmas pakett⁽⁷⁾.

Kasutuselt kõrvaldatud sõidukite direktiivi 2000/53/EÜ⁽¹⁾ II lisa (otsus 2008/689/EÜ⁽²⁾) läbivaadatud versioonis kehtestatud aegumistähtajad (uute sõidukitüüpide puhul 2010. aasta lõpp), mis puudutavad mõnes allesjäänud rakenduses sisalduva plii kasutamist, ohustavad sõidukite keskkonnahoidlike ja ohutute rakenduste kasutuselevõtmist juhtudel, kui plii tehnilised alternatiivid ei ole kättesaadavad. Aegumistähtaegade pikendamine on vajalik.

Kuidas kindlustab komisjon selle, et praeguse läbivaadatud versiooni tulemuseks on kiire positiivne otsus, mis tagab autotööstusele võimalikult vara kindlustunde õiguslikus mõttes ja planeerimisel?

Kuidas on sellega seoses komisjonil kavas võtta arvesse nõukogu, Euroopa Parlamendi ja komisjoni enda esitatud soovitust – pidades silmas autotööstuse rasket majanduslikku olukorda – vältida eelkõige tarbetut halduskoormust, uue majandusliku koormuse tekitamist, vaagida kulusid ja kasutegureid ning võtta arvesse CARS 21 peamisi põhimõtteid, hinnates määruse kumulatiivseid kulusid ning tagades prognoositavuse ja õiguskindluse?

Komisjon vaatab kasutuselt kõrvaldatud sõidukite direktiivi 2000/53/EÜ⁽³⁾ II lisas sisalduva raskemetallide kasutamise keelu alt välja jäänud erandite nimekirja korrapäraselt läbi. Praegu korraldab komisjon uuringut, millega valmistutakse selle lisa viiendaks kohandamiseks vastavalt tehnilistele ja teaduslikele edusammudele. Uuringus keskendutakse konkreetselt kahele erandile, mida austatud parlamendiliige nimetas. Esimene avalik konsultatsioon kõnealusel teemal peeti 26. jaanuarist 9. märtsini 2009 (vt http://rohs-elv.exemptions.oeko.info). Kui komisjoni konsultant on kontrollinud kõiki esitatud tehnilisi ja teaduslikke andmeid, valmistatakse ette komisjoni otsuse eelnõu II lisa muutmise kohta. Eelnõu teemal korraldatakse konsultatsioon kõikide komisjoni talituste ja liikmesriikidega, kes selle üle hääletavad. Kui hääletusel saavutatakse heakskiitev otsus, kohaldatakse sellele kolme kuu pikkust parlamentaarse kontrolli perioodi. Kui kontrolli tulemused on positiivsed, võetakse meede vastu. Komisjon on seadnud eesmärgiks võtta kõnealune otsus vastu 2009. aasta lõpuks.

II lisa läbivaatamisega ei tekitata uut majanduslikku koormust, sest see on kehtinud alates direktiivi vastuvõtmisest ning asjaomane sektor on teadnud kogu aeg, et iga erand võidakse läbi vaadata. Komisjoni talitused teevad kõik selleks, et tagada sektoris prognoositavus ja õiguskindlus eeskirjade ja menetluste vallas, mida tuleb kohaldada ükskõik missuguse ühenduse õigusakti läbivaatamise ajal. Komisjon peab kõnealusel teemal sektoriga korrapäraselt ühendust ning püüab anda korrektset teavet II lisa läbivaatamise olukorra kohta igas selle etapis.

See, et Egiptuse satelliidioperaator Nilesat edastab Euroopas ebaseaduslikku terroristlikku meediakanalit Al-Manar TV, on jätkuvalt otseses vastuolus ELi-Egiptuse tegevuskavaga ning kujutab endast ohtu Euroopa julgeolekule.

Kas komisjon võttis midagi ette, et tõstatada ELi-Egiptuse assotsiatsiooninõukogu kohtumisel 27. aprillil 2009. aastal küsimus Al-Manar TV edastamise kohta Euroopas Nilesati kaudu? Kui ei, siis kuidas põhjendab komisjon asjaolu, et ELi-Egiptuse tegevuskava Egiptuse-poolse rikkumise küsimuse tõstatamist on korduvalt edasi lükatud?

27. aprillil Luksemburgis toimunud ELi-Egiptuse assotsiatsiooninõukogu kohtumisel esitatud avalduses julgustas Euroopa Liit Egiptust tegema jätkuvalt jõupingutusi selle nimel, et võidelda mis tahes alustel toimuva diskrimineerimise vastu ja edendada sallivust kultuuri, usu ja veendumustega ning vähemustega seotud küsimustes. Sellega seoses väljendas Euroopa Liit muret Egiptuse satelliidioperaatori Nilesat levitatava Al-Manari telekanali mõnede saadete diskrimineeriva sisu pärast. Euroopa Liit taunib igasugust rahvusliku, rassilise või usulise vihkamise õigustamist, millega õhutatakse diskrimineerimisele, vaenulikkusele või vägivallale.

Tšehhi Vabariigis kehtestati hiljuti üks enneolematu õigusakt, mis piirab sõna- ja ajakirjandusvabadust, nimelt Tšehhi Vabariigi 5. veebruari 2009. aasta seadus – millega muudetakse seadust nr 141/1961 Coll. –, mis käsitleb kriminaalkohtumenetlust (karistusseadustik) ja milles nähakse ette vanglakaristus kuni viis aastat ja tohutu, kuni 180 000-eurone rahatrahv politsei pealtkuulamismaterjalide avalikustamise eest.

Kas nõukogu teab hiljuti vastuvõetud Tšehhi seadusega sarnastest õigusaktidest ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides?

Kas komisjon nõustub, et Euroopa Liidu asutamislepingu artikli 6 kohaselt ja põhiõiguste harta õigusjõudu arvestades tekitab selle Tšehhi Vabariigi enneolematu õigusakti mõju sõnavabadusele (mis on tagatud eespool nimetatud harta artikliga 11) tõsist muret, eriti kui võtta arvesse raskete karistuste ohtu kuni viie aasta pikkuse vanglakaristuse ja kuni 180 000 euro suuruse trahvi näol?

Kas komisjon jagab seisukohta, et see seadus võib olla Tšehhi Vabariigi poolne raske rikkumine, mida on nimetatud Euroopa Liidu asutamislepingu artiklis 7?

Ajakirjanduses ilmunud teabe põhjal teeb komisjon järelduse, et austatud parlamendiliikme osutatud seaduse kohta on 2009. aasta aprillis esitatud Tšehhi Vabariigi konstitutsioonikohtule konstitutsiooniline kaebus.

Komisjon toonitab, et sõnavabadus on üks Euroopa Liidu aluspõhimõtteid ja see on liikmesriikide ühiste põhiseaduslike tavade osa. Seda vabadust võib piirata üksnes „seaduses ettenähtud korras”, mida rakendatakse selleks, et saavutada üht või mitut õigusalast eesmärki, millele on viidatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis, ja juhul, kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik nende eesmärkide saavutamiseks.

Komisjon tuletab veel meelde, et Euroopa Ühenduse ja Euroopa Liidu asutamislepingu kohaselt ei saa komisjon uurida väidetavat põhiõiguste rikkumist, millel puudub igasugune seos ühenduse õigusega.

Viimastel kuudel on paljud liikmesriigid kehtestanud ajutised toetuskavad, et eemaldada vanad sõidukid ringlusest kiiremini ning asendada need uute, keskkonnahoidlikumate sõidukitega.

Kas komisjon saaks anda ülevaate vanametalliks lammutamise hüvitise mõjust riikides, kus need on kehtestatud? Missugune on see mõju uute sõidukite müügile? Mis liiki sõidukeid ostetakse selle hüvitise eest kõige sagedamini? Missugused on hüvitise eest ostetavate sõidukite keskkonnaalased omadused?

Kas komisjon saab öelda, mitu vana sõidukit on hinnanguliselt tänu sellele hüvitisele vanametalliks lammutatud? Kui vanad on need sõidukid, mis ümber vahetatakse? Missugused on ümbervahetatavate sõidukite keskkonnaalased omadused?

Kas komisjonil on kavas võtta õiguslikke meetmeid, et kehtestada nendele hüvitistele raamistik? Missuguseid muid algatusi on komisjon juba teinud seoses vanametalliks lammutamise hüvitisega?

Missugune on nende hüvitiste mõju keskkonnale? Kas need üksnes kiirendavad uute sõidukite ostmist või parandavad nad ka ringluses olevate sõidukite kvaliteeti, tõhusust ja keskkonnamõju?

Komisjon on seisukohal, et niisugused nõudlusest lähtuvad meetmed nagu vanametalliks lammutamise kavad võivad olla tähtsal kohal, kui propageeritakse sõidukipargi uuendamist ja vanade, rohkem saastet tekitavate sõidukite asendamist uute, tehniliselt täiustatud sõidukitega. Seetõttu avaldas komisjon heameelt asjaomaste liikmesriikide algatuste üle, veendudes sealjuures nende kavade vastavuses ühenduse õigusaktidele.

Nõudluspõhised meetmed, millega tahetakse suurendada uute sõidukite nõudlust ja aidata lammutada vanemaid, on ette nähtud 2008. aasta novembris vastuvõetud Euroopa majanduse taastamise kavas⁽¹⁾. Kõnealuses kavas on määratud kindlaks autotööstuse riikliku toetuse põhiosad.

16. veebruaril 2009. aastal kutsus komisjon liikmesriikide eksperte üles tutvustama üksteisele parimaid tavasid lammutuskavade vallas. Pärast seda võttis komisjon 25. veebruaril 2009. aastal teatise „Reageerimine kriisile Euroopa autotööstuses”⁽²⁾ raames vastu „Vanametalliks lammutamise kavade koostamise suunised”. Oma teatises näitas komisjon valmisolekut tõhustada riiklike meetmete kooskõlastamist, et tagada nende täielik tulemuslikkus ja hoiduda siseturu moonutamisest. Suunistega antakse liikmesriikidele praktilisi näpunäiteid selle kohta, kuidas koostada sõidukite lammutuskavasid, ning selgitatakse asjaomaseid ühenduse õigusakte. Lisaks palutakse liikmesriikidel teavitada komisjoni läbipaistvuse huvides alati oma lammutuskavadest. Komisjon on võtnud endale ülesandeks hinnata neid kavasid kiiresti ning kontrollida nende vastavust direktiivile 98/34/EÜ⁽³⁾, mille kohaselt tuleb tehnilistest eeskirjadest teavitada nende koostamise etapis. Komisjon ei näe seega praegu mingisugust vajadust õiguslike meetmete järele, et kehtestada vanametalliks lammutamise hüvitistele raamistik.

Praegu on lammutuskavad kehtestanud kümme liikmesriiki ja veel kaks on teatanud nende kehtestamisest kiiremas korras lähiajal. Siinjuures tuleb öelda, et olemasolevate kavade sisu erineb eelkõige lammutatavate sõidukite vanuse miinimumnõude (9–15 aastat) ning ostetavatele sõidukitele esitatavate tingimuste (s.o heite euronormid, süsinikdioksiidi heitkogused, suurim läbisõit) poolest.

Nende kavade üldist tõhusust on veel vara hinnata. Saadud teabe põhjal võib aga öelda, et need kavad on osutunud mõnes liikmesriigis edukaks, avaldades sellega positiivset mõju teistele liikmesriikidele. Sõiduautode registreerimise vähenemise aeglustumist Euroopas 2009. aasta märtsis peetakse lammutuskavade teeneks. Samuti suurendasid need soodustused 2009. aasta märtsis mõnedes liikmesriikides märkimisväärselt müüki võrreldes eelmise aasta sama kuuga (Saksamaal 40%, Slovakkias 18% ja Prantsusmaal 8% võrra). Lisaks on täheldatud, et need kavad kasvatavad nõudlust kompaktsete, keskkonnasäästlike ja kütusesäästlikumate sõidukite järele. Siiski ei ole andmeid ühegi korrapärase hindamise kohta, mille käigus oleks hinnatud kavade mõju süsinikdioksiidi või õhusaaste keskmisele heitkogusele.