Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2009/2668(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : RC-B7-0039/2009

Esitatud tekstid :

RC-B7-0039/2009

Arutelud :

Hääletused :

PV 16/09/2009 - 7.3
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2009)0013

Arutelud
Kolmapäev, 16. september 2009 - Strasbourg EÜT väljaanne

8. Selgitused hääletuse kohta
Sõnavõttude video
PV
  

Suulised selgitused hääletuse kohta

 
  
  

Komisjoni presidendi valimised

 
  
MPphoto
 

  Charles Goerens (ALDE).(FR) Austatud juhataja, eile avaldas president üpris põhjendatult suurt austust ühenduse meetodile. See meetod tagab kõigi liikmesriikide ja ühenduse institutsioonide kaasamise otsustusprotsessi ning seda kohe algusest peale.

G4 meetod pangandus- ja finantskriisiga tegelemiseks aastal 2008 oli täiesti vastupidine eespool nimetatud meetodile, mille kasutamiseks härra Barroso eile pärastlõunal üles kutsus. Aastal 2008 ootasime asjatult, et president Barroso seda teeks.

Euroopa Liit, see on muidugi Prantsusmaa, Ühendkuningriik, Saksa Föderatiivne Vabariik ja Itaalia – kõik G4 liikmed – aga see on ka Austria, Belgia, Eesti, Läti, Rumeenia, Poola, Ungari, Luksemburg ja nõnda edasi, kes 2008. aastal otsusetegemise protsessi olulisest etapist välja jäeti.

President Barroso, oleksite pidanud 2008. aastal tugevdama austust ühenduse meetodi vastu samasuguse avaldusega, nagu tegite eile. Sellepärast ei saagi ma teie kandidatuuri toetada.

Austatud president, kas tohin lisada isikliku märkuse. Neil, kes on sõna saanud, on kogu selle kära sees siin ümberringi väga raske kõnelda.

 
  
MPphoto
 

  Crescenzio Rivellini (PPE).(IT) Austatud juhataja, daamid ja härrad, pärast oma sõnavõttu ütlen mõned sõnad napoli murdes (See osa kõnest jääb transkribeerimata, kuna napoli murre ei ole ametlik keel). Teen seda mitte kohaliku koloriidi lisamiseks, vaid poliitilise ja meedia tähelepanu pööramiseks meie hädaolukorrale: hädaolukorrale Lõuna-Itaalias. Hääletasin president Barroso poolt eeskätt sellepärast, et loodan, et ta saab terve Euroopa presidendiks, Lõuna-Itaalia kaasa arvatud.

Kuna Lõuna-Itaalia asub keset Vahemerd on ta väravaks Euroopasse ja ühendusteeks eri maailmade vahel. Oma ajaloo, geograafilise asendi ja külalislahkuse kultuuri kaudu võib tal vana kontinendi suhtes tervikuna olla tähtis roll. Lõuna-Itaaliat tuleks kohelda samasuguse aupaklikkusega nagu muid kohti Euroopas ning kuna ta praegu kannatab raskuste all, peab Euroopa sekkuma sama energiliselt nagu siis, kui ta seaduspärastas 150 miljonit Ida-Euroopast pärit kodanikku, kellest said ELi kodanikud. See operatsioon läks kalliks maksma ja kui Gdanski tööline teenib täna 28 korda rohkem kui enne, siis võlgneb ta seda ka Itaalia ja Lõuna-Itaalia majanduslikele pingutustele.

(Sõnavõtja jätkas napoli murdes)

 
  
MPphoto
 

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja, aeg on vist harjutanud meid selle võltsi rituaaliga, mille just läbi tegime. Olles tuttavad ELi struktuuridega, oleme lakanud märkamast, kui ebanormaalne ja ülekohtune see on, et meie ülim täidesaatev ja seadusandlik võim on antud vastutusvõimetu ja mittevalitava bürokraatia kätte. Enamik liikmesriikide seadustest tuleb Euroopa Komisjonist, mida keegi ei hääleta ja millest keegi ei suuda lahti saada. Ainus demokraatiale pretendeeriv osake on just praegu siin koosolekusaalis läbiviidud riitus, mis tõi mulle tahtmatult meelde ühe neist juhuslikest koosolekutest Rahvanõukogus vanal heal Comeconi ajal, kui me kõik koos püsti tõusime ja iseennast sel puhul õnnitlesime, et olime mõnele otsusele kummitempli vajutanud.

Mul pole José Manuel Barroso vastu midagi isiklikku. Kui meil peab komisjoni föderalistlik president olema – ja ma näen, et see on täiskogu soov – siis võib see sama hästi olla tema kui keegi teine. Ta näib olevat kena mees – ja nagu kõik Briti poliitikud olen ma läbinisti lusofiil ning teadlik meie suhetest meie vanima liitlasega – ent midagi jantlikku on teeskluses nagu võiks leida vähimatki demokraatiat süsteemis, mis annab seaduste algatamise monopoli selliste inimeste kätte, keda me ei saa hääletada ja kellest pole pärast võimalik lahti saada.

 
  
MPphoto
 
 

  Syed Kamall (ECR). – Austatud juhataja, nagu mu eelmine kolleeg, kes enne kõneles, tahaksin ka mina öelda, et mul on härra Barroso komisjoni presidendiks tagasivalimise suhtes samuti omad reservatsioonid.

Lõppeks on tema rohkem kui keegi teine pühendunud Euroopa integratsioonile, tihtipeale vastu Euroopa rahva tahtmist. Ent ta tuli meie koosolekule, fraktsiooni ECR koosolekule, ning seletas, et pooldab nutikat reguleerimist.

Noh, muidugi on tekkinud palju kahtlusi selles suhtes, mida „nutikas reguleerimine” võiks tähendada. Paljud inimesed arvavad, et nutikas reguleerimine on halb reguleerimine, või et ükski reguleerimine ei saagi eriti nutikas olla.

Kuid tahaksin temalt paluda, kui ta nutikat reguleerimist tõesti pooldab, et ta tagaks igale komisjoni poolt väljastatavale direktiivile nõuetekohase majandusmõju hinnangu. Järgmisel aastal arutame siin täiskogul alternatiivse investeerimisfondi valitsemise direktiivi. Komisjonil pole siiani õnnestunud läbi viia ühtki nõuetekohast majandusmõju hindamist – tegelikult nad väidavad, et seda ei saagi teha.

Kuidas on võimalik sellises olukorras üldse mingit nutikat reguleerimist korraldada? Paluksin härra Barrosol selle üle veel kord järele mõelda.

 
  
  

Resolutsiooni ühisettepanek: Metsatulekahjud 2009. aasta suvel (RC-B7-0039/2009)

 
  
MPphoto
 

  Andrew Henry William Brons (NI). – Austatud juhataja, olin metsatulekahjusid käsitleva resolutsiooni ühisettepaneku vastuvõtmise vastu, vaatamata faktile, et nõustun Euroopa riikide vabatahtliku koostööga metsatulekahjude ennetamisel, nendega võitlemisel ja nende põhjustatud kohutava hävingu heastamisel.

Siiski olen ma vastu selliste Euroopa Liidu organite loomisele, millel oleksid liikmesriikidest suuremad volitused nendes valdkondades, mis on laiemad kui nende probleemidega tegelemiseks tarvis. Tahan juhtida tähelepanu resolutsiooni ühisettepaneku lõigetele 3, 7 ja 8.

See ettepanek kasutab ära imetlusväärseid inimlikke reageeringuid kohutavatele tragöödiatele, mida oleme näinud seoses edasiste sammude astumisega, et luua Euroopa kaitsejõud, mida nimetatakse „Euroopa abiks”, nagu Barnier’ raportis on kavandatud.

 
  
MPphoto
 

  Philip Claeys (NI).(NL) Austatud juhataja, ma hoidusin selle resolutsiooni lõpphääletusest, kuigi teatavate reservatsioonidega ja paljude kahtlustega, kuna need tekstid sisaldavad kahtlemata palju positiivseid elemente, selliseid asju, mille vastu keegi ei saakski tegelikult olla. Pean silmas näiteks liikmesriikide kodanikukaitsemeetmete tugevdamise toetamist ekspertide ja töömeetodite vahetuse kaudu. Eelmisel suvel kogesime taas, et metsatulekahjud võivad paisuda nii suureks, et koostöö on hädavajalik, aga koostöö liikmesriikide vahel toimub niikuinii. Selline koostöö võib muidugi edaspidi süveneda, aga on küsitav, milline väärtus on sel näiteks eri ELi reageerimisjõududele. See nõuab lihtsalt liikmesriikide ressursse, luues siiski jälle uue ELi organi koos tema töötajaskonnaga ning suurendades veelgi bürokraatiat.

 
  
  

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

 
  
  

Komisjoni presidendi valimised

 
  
MPphoto
 
 

  Maria da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) President Barroso on teinud Euroopast maailma maastaabis liidri võitluses kliimamuutuse vastu. Euroopa Liit on ainus rahvusvaheline blokk, millel Kopenhaageni konverentsiks on selge, ühtne läbirääkimiste positsioon. President Barroso poolt komisjoni järgmise koosseisu jaoks visandatud poliitilised suunised kujutavad endast kaasaegset ambitsioonikat nägemust Euroopast, mille puhul keskseks on võitlus kliimamuutuse vastu ning teadmiste kolmnurga valdkond.

Meie ees seisvad väljakutsed on komplitseeritud ning muidugi peab vastus neile olema terviklik. Seepärast ongi president Barroso kavandanud 2010ndate hilisperioodiks koordineeritud ja kokkukuuluva lähenemisviisi, mis hõlmab Lissaboni strateegiat, energia- ja kliimapoliitikat ning sotsiaalpoliitikat. Euroopa uuele tööstusstrateegiale, kaasaegsele teenindussektorile ja dünaamilisele maaelumajandusele toetudes on tehtud ettepanekuid uute kasvu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse allikate kohta.

Seega seab president Barroso prioriteediks tegeliku majanduse ja selle moderniseerimise, kasutades teadusuuringuid, tehnoloogilist arengut, innovatsiooni ja jätkusuutlikkuse põhimõtteid. President Barroso juhtimisel ning koostöös Euroopa Parlamendi ja nõukoguga aitab komisjon edendada edukat, jätkusuutlikku ja sotsiaalselt arenenud Euroopa Liitu.

 
  
MPphoto
 
 

  Françoise Castex (S&D), kirjalikult. (FR) Poliitilise järjekindluse hüvanguks ning austusest meie valijaskonna vastu hääletasin ma härra Barroso tagasivalimise vastu. Viis aastat kestnud volituste ajal polnud härra Barroso, kes rakendas teatavate ELi riikide toetust George Bushi Iraagi sõjas, suuteline virgutama Euroopa Liitu ega tugevdama teda rahvusliku omakasu vastu. Ta ei saanud oma ülesandega hakkama, kui tekkis finants-, majandus- ja sotsiaalkriis.

Kõik, mida ta selle viie aasta jooksul tegi, on finantskapitalismi trotslike radade toetamine selle asemel, et teha ettepanekuid uuteks regulatsioonideks, mida Euroopa vajab 21. sajandil. Euroopa Komisjoni poliitika vajab ümberorienteerimist. Härra Barroso pole selle töö jaoks õige mees. Tema tegevuskava ei vasta praeguse kriisi ulatusele: selles puudub Euroopa taastamiskava, tööhõiveleping, finantsturgude reguleerimine ja tõhus järelevalve ning jõulisemad ja kiiremad instrumendid praeguse tasakaalutuse parandamiseks. Meil on tarvis direktiivi avaliku teenistuse ning komisjoni ümbersuunatud maksupoliitika kohta. Kui tahame oma euroopalikku sotsiaalset mudelit säilitada, siis vajame ambitsioonikamat sotsiaalset tegevuskava.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Mul on hea meel öelda, et portugallasena ja Euroopa Parlamendi liikmena hääletasin ma José Manuel Durão Barroso tagasivalimise poolt Euroopa Komisjoni presidendiks. Usun, et tema tegevus eelmiste volituste ajal, mis oli seotud nii paljude poliitiliste, finantsiliste ja sotsiaalsete raskustega, ning kogemused, mida ta sellel ametikohal sai, õigustavad valitsuste toetust ja meie täiskogu uuendatud usaldust.

Ma mõistan hukka paljud tema kandidatuuri läbiminemist takistavad katsed – mitte kõik neist polnud avalikud või tõsiselt mõeldud – ning märgin, et need nurjusid mitte ainult muu usaldusväärse alternatiivi puudumise pärast, vaid ka argumentide rumaluse tõttu, millele need olid rajatud. Mul on kahju, et mu enda riigi parlamendiliikmed ei suutnud vastu panna kiusatusele valida see rada, mis on niisama lihtne kui ka tähtsusetu.

Loodan, et Barroso teine komisjon oskab ühitada tehnilise pädevuse ja „millegi erilise”. Loodan ka, et see hakkab subsidiaarsuse põhimõtet tõhusalt austama ja kasutama ning valib pigem väikeste sammude astumise ohutuse ja tugevuse, nagu soovitas Jean Monnet, kui kiirete muudatuste lähenemisviisi, mis on Euroopa projektile ja unistusele küll palju tõotanud, ent vähe andnud. Nii väga kui me silmapiiri ihalemegi, suudame selleni jõuda üksnes üht jalga teise ette asetades. Mingem siis õiges suunas.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Ma tervitan hääletustulemust, mis toob José Manuel Durão Barroso tagasi Euroopa Komisjoni presidendiks. Portugal tunneb uhkust, et komisjoni eesotsas on niivõrd tunnustatud võimete ja omadustega portugallane nagu doktor Barroso. Portugal tunneb isegi veel suuremat uhkust, nähes tema töö väärtust esimesel ametiajal 2004–2009. Seda väärtust on Euroopa Parlament tunnustanud käesoleval hääletusel. Tegelikult valiti ta presidendiks väga suure häälteenamusega – suuremaga, kui nõuab Lissaboni leping.

Viimase viie aasta jooksul on doktor Barroso üles näidanud igakülgseid tugevaid juhivõimeid. Energia ja kliimamuutuse toimik, teenuste direktiiv ning määrus keemiliste ainete kohta on kõigest mõned näited õnnestumistest ja juhtimisest. Ta oli esirinnas ka lahenduste otsimisel ja konkreetsete ettepanekute tegemisel ülesaamiseks majanduskriisist, mis meid ikka veel kahjustab. Euroopa Parlament on just praegu saatnud välja märguande, et Euroopa on tugev ja omab tugevat juhti. Sellepärast saame usalduse ja lootusega edasi liikuda edukama ja solidaarsema Euroopa poole.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Poliitilised suunised komisjoni järgmiseks ametiajaks, mis on just esitatud, näitavad selle presidendi kavatsust jätkata peamisi tegevusliine, mis olid hõlmatud praegu lõppeva ametiaja suunistega. Need suunised peituvad sügava majandus- ja sotsiaalse kriisi põhjustes, mida me praegu läbi elame ja mille traagilised tagajärjed – töötus, ebavõrdsus, vaesus ja tõrjutus – on Euroopa töötajaid ja rahvaid armutult kahjustanud.

Portugalis on nendest suunistest tulenevate poliitikate rakendamise tagajärjel hävitatud või täielikult moonutatud eluliselt tähtsaid tootmissektoreid – põllumajandust, kalandust ja rasketööstust; töötajate õiguste ründamist, palkade devalveerimist ning sellega kaasnevat töötuse tõusu ja tööhõive kindlusetust; sissetulekute ebavõrdsust, mis praegu ELi keskmisest selgelt erinevad; ning põhisektorite dereguleerimis-, liberaliseerimis- ja privatiseerimispoliitikate läbikukkumist, mis on koost lammutanud avalikud teenused ning kommertsialiseerinud meie kollektiivse eksistentsi eluliselt tähtsaid aspekte. Samade suuniste jätkamine põlistab rikkuse kontsentratsiooni, säilitab konvergentsi asemel divergentsi ning põhjustab jätkuvalt süsteemi latentsete kriiside kahjustavaid purskeid, mis ilmnevad pigem varem kui hiljem.

 
  
MPphoto
 
 

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (S&D), kirjalikult. (PL) Me kõik tahame näha tugevamat ja inimeste jaoks paremat Euroopat! Seda tahate ka teie, kui otsustada järgmise komisjonikoosseisu poliitiliste suuniste põhjal, mille te parlamendile esitasite. Siiski oodatakse komisjoni tulevase juhi kandidaadilt enamat: oodatakse, et ta ütleks, mismoodi ta kavatseb kõike seda saavuta, selle asemel, et esitada lihtsalt väljakutsete nimekiri.

Tegelikult on eesmärgid nii laiahaardelised, et tekib oht nende vastastikuseks välistamiseks, ning kindlasti jõuab kätte aeg, mil tuleb teha valik, milline prioriteet on n.ö olulisem. Kumma valiksite näiteks teie, kui Euroopa majandusliku konkurentsivõime huvid põrkavad kokku tööhõive kõrge taseme saavutamise huvidega? Tekstist, mille te meile saatsite, seda ei selgu.

Mul on tunne, et see teie dokument on lihtsalt soovinimekiri asjadest, mis jäid eelmise ametiaja jooksul saavutamata. Küsimus on – mispärast?

Tahaksin siiski rääkida Internetist teie programmis. Te mainite Interneti tähtsust Euroopa majandusarengule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele ning isegi lubate, et uus komisjon hakkab välja arendama „Euroopa digitaalset agendat”. Tahaksin teada, mismoodi te kavatsete selle idee praktikasse rakendada ja mida uut annab see agenda eelmiste algatustega võrreldes?

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. (FR) Nagu mu sõbrad, kes esindavad rahvuslikke liikumisi Euroopas, olen ka mina üks 219 parlamendiliikmest, kes hääletasid härra Barroso vastu. Ta on meeldiv ja haritud mees, kuid eelkõige on ta Euroopa Liidu läbikukkumise sümbol. Tal ei õnnestunud päästa meie majandust ega tööhõivet ebaausa ülemaailmse konkurentsi käest; aidata Euroopa riikidel kriisist välja tulla; reformida finantssüsteemi ohjeldamatu spekuleerimise piiramiseks; garanteerida demokraatiat; tagada toiduainetega varustatuse sõltumatust; ning ohjeldada meie riikide tööstuse kiirenenud tagasikäiku.

Maailma maastaabis pole tal õnnestunud demonstreerida, et Brüsseli Euroopa on midagi enamat kui vaid masin, mis jahvatab puruks, vaesestab ja orjastab riike ning rahvaid. Lähemal vaatlusel on härra Barroso valimine ka sümboliks: just niimoodi Euroopa tegutsebki. Milline kära võiks küll tõusta kui komisjoni presidendi asemel, kes hakkab oma poliitikate kaudu mõjutama 500 miljoni eurooplase elu, valitaks siin mõni riigipea, kes vaatamata sellele, et on ainuke kandidaat, saaks natuke üle poole häältest?

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. (FR) Hääletasin täna härra Barroso kandidatuuri vastu kolmel olulisel põhjusel. Esiteks tema enda viimase viie aasta saavutuste loetelu: nõrk, konservatiivne ja liberaalne juhtimine, mis kriisiolukorras on immobiilne, võimetu taastumist stimuleerima ja koordineerima ning äärmiselt vastutulelik riigipeade või valitsuste soovidele. Kindlasti ei ole José Manuel Barroso edendanud tugevat Euroopat. Teiseks, tema ebaadekvaatsus reageerimisel Euroopa Parlamendi Sotsialistide ja Demokraatide Progressiivse Liidu fraktsiooni esitatud tingimustele: ta ei esitanud tõelist taastamiskava või tööhõivepakti ega regulatsiooni, järelevalvet või tõhusaid instrumente tasakaalustamatuse parandamiseks finantsturgudel, ei võtnud ühtki kohustust seoses raamdirektiiviga avalike teenuste kaitseks. Ja viimaks Euroopa valimiste ajal hääletajate poolt edastatud sõnum, mis näitas meile, et nad ei taha enam nõrgestatud, arusaamatut Euroopat, kus poliitilise suundumuse ülimaks väärtuseks peetakse kompromissi.

 
  
MPphoto
 
 

  Jacky Hénin (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Euroopa Komisjoni presidendi valimine on äärmiselt oluline toiming ning ELi kodanikel peaks olema õigus teada oma esindajate valikuid.

Isiklikult öeldes kahetsen ja mõistan hukka salajase hääletusprotseduuri, mis viib vastutuse täieliku puudumiseni.

Peale selle, kuna ma ei leia endal ühist toetuspinda härra Barroso esitatud poliitikaga, siis kinnitan, et ei hakka tema komisjoni presidendiks nimetamist toetama.

 
  
MPphoto
 
 

  Cătălin Sorin Ivan (S&D), kirjalikult. (RO) Viie aasta pikkuse (2004–2009) ametiaja lõppedes ei näita Euroopa Komisjoni tegevusele antud hinnang president Barrosot just heas valguses. Sellele faktile toetudes näib, et oleks vaja hääletusest hoiduda, seda eriti ajal, mil vastu hääletamine on rumal poliitiline otsus, aga poolt hääletamine võrdub tingimusetu ja põhjendamatu usalduse väljendamisega ebarahuldavale programmile.

Arvan, et liikmesriikide poolt president Barrosole antav toetus tõestab vaieldamatult fakti, et ta pole olnud tugev president, vaid pigem selline, kelle jaoks prioriteediks olid riiklikud huvid, mis tähendab seda, et peab leiduma riikide juhte, kes on tema ametisoleku ajaks suuniseid andnud. Euroopa Komisjon vajab presidenti, kes toetaks ühenduse poliitikate väljatöötamist ja püsivat suundumust integreerumisele ning edendaks ühendatud Euroopa kontseptsiooni. Ta ei tohi mingil viisil olla rahvuslike huvide kaitsjaks. Sotsiaaldemokraatlikust vaatekohast on president Barroso jätnud täitmata suure hulga kohustusi, mis võeti tema ametiaja alguses 2004. aastal. Paljude nende vastu on komisjon väga vähe huvi tundnud, sealhulgas ka sotsiaalse Euroopa konsolideerimise vastu. Niisiis otsustasin ma president Barroso tagasivalimise poolt mitte hääletada.

 
  
MPphoto
 
 

  Astrid Lulling (PPE), kirjalikult. (FR) Mina hääletasin härra Barroso Euroopa Komisjoni presidendiks nimetamise poolt.

Sellele otsusele jõudmiseks oli mul neli põhjust.

Euroopa Ülemkogu esitas ühehäälselt härra Barroso kandidatuuri.

Nii nagu mina mõistan demokraatiat, võivad valimiste võitjad nõuda ise õigust kellegi valimiseks.

Peale härra Barroso neil muud valikut ei olnud; ükski alternatiiv ei tulnud tõsiselt kõne alla.

Ühe olulise fakti osas on lahkuvale presidendile suunatud kriitikat valesti mõistetud ja nimelt, et komisjon on suuteline tegema ettepanekuid ja et need on liikmesriigid, kes need kehtestavad.

Mu toetusega kaasnevad ka teatavad ootused.

Oma teise ametiaja jooksul võiks härra Barroso olla pisut iseseisvama mõtlemisega, eeskätt suurte liikmesriikide osas, ning tema tegevuse ainsaks eesmärgiks peaks olema ühenduse üldiste huvide teenimine.

Mul on kahju, et komisjon kaldub arenema volinike konglomeraadiks, kellel on vabadus tegutsed nii, nagu neile meeldib. Tahaksin paluda härra Barrosol kasutada oma mõju selleks, et niisugusele arengule vastu seista.

Tahaksin, et see institutsioon kui „lepingute kaitsja” säilitaks oma esialgse tugevuse, teisisõnu, oma suutlikkuse koondavates projektides teenäitajaks olla.

 
  
MPphoto
 
 

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. (ES) Härra Barroso, Euroopa Komisjoni president, vastutab Euroopas praegu valitseva praeguse rahandus-, majandus-, toidu- ja keskkonnakriisi olukorra eest. Siiamaani ei ole keegi tema viga tunnistanud ning selle asemel on süüdistatud Ameerika Ühendriike. Komisjon on siiamaani üritanud luua Euroopat, mis põhineb erastamise ja sotsiaalriigi likvideerimise poliitikal.

Komisjon võttis vastu Lissaboni strateegia, mis ennustas 2010. aastaks 3-protsendilist majanduskasvu ja 20 miljoni töökoha loomist. On selge, et see strateegia kukkus läbi. Sellegipoolest pakub komisjon välja selle strateegia uuendamise ja nende poliitikatega jätkamise, mis on kriisi põhjuseks. See kriis ei ole pandeemia, see on ühe konkreetse poliitika peale mängimise tulemus – Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud poliitika peale. Selle välispoliitiline programm ei viita üldse Saharale või Palestiinale. Need küsimused ei kuulu mitte ainult selle prioriteetide hulka, vaid Euroopa Liit plaanib Maroko Kuningriigile anda ka kõrgema staatuse ning parandada suhteid Iisraeli Riigiga.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) President Barroso viimasel viiel aastal tehtud tööd iseloomustab suur pragmaatilisus, tõsidus ja kindlus viisis, kuidas ta Euroopa suurimate huvide eest hoolitses.

Tema juhtpositsioon kliimamuutuste vastu võitlemisel, eurooplaste ookeanidega seotuse suurendamise õigeaegsus uue Euroopa merepoliitika rakendamise kaudu ning tema võime luua üksmeel 27 Euroopa Liidu riigi rahandusperspektiivis on vaid mõned näited, mis õigustavad tema hoidmist Euroopa Komisjoni eesotsas.

Majanduskasv, innovatsiooni ja koolitustesse investeerimine ning töötuse vastu võitlemine on põhisambad Euroopa jätkuvas integratsioonis ning need on ka härra Barroso prioriteedid tulevikuks.

Ajal, mil maailma majanduslik ja rahanduslik olukord ei ole kõige parem, vajab Euroopa tugevat juhti, kes oskab Euroopa projektile elu sisse puhuda.

Kõigil ülal toodud põhjustel ja ka paljudel teistel usun, et härra Barroso on ideaalne president juhtima Euroopa Liidu tulevikku tulevasel ametiajal.

 
  
MPphoto
 
 

  Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult. (FR) Nagu minu 381 kaasliiget, toetasin ka mina härra Barroso määramist komisjoni presidendiks. Tegin seda mitmetel põhjustel, millest üks on ka see, et mõned inimesed esitavad kandidaadi vastu eriti ebaõiglaseid süüdistusi. Kuulen mingit ideed uuest Delors’ist, samal ajal kui nad unustavad, et oleme muutnud maailma... ja Euroopat. 12 riigi Euroopat, Kohli ja Mitterand’i Euroopat, ei ole enam, ning see ei tule ka enam kunagi tagasi.

Härra Barroso, 25 ja siis 27 riigiga komisjoni president, sai endale tundliku ülesande tegeleda 2004. aasta laienemisega, korraldusega, mida märgistas ühinemine. Teine ülesanne on ambitsioonikas. Loodan, et see nii on, ja tahan talle selle eest au anda. Tahan keelduda mängimast võluri õpipoissi, keelduda ootamast mitte Godot’d, vaid järgmist oletatavat kandidaati, keda nõukogul ei ole mõtteski esitada. Tahan keelduda ootamast ja edasi nõrgestamast meie asutusi ja mainet, mis Euroopal veel eurooplaste hulgas on. Nii et, jah, me eeldame, et ta peab kinni oma lubadustest, nagu kliimamuutuste ja diskrimineerimise vastu võitlemine ning kiireloomuline ühtlustatud tegevus majandus- ja sotsiaalkriisi ajal. Selle hääletuse järjekordne edasilükkamine oleks vale puu all haukumine. Fantoomkandidaadi ootamine oleks viga.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Tugev ja ambitsioonikas komisjoni eesistuja on vajalik, et Euroopa saaks tagasi oma juhtpositsiooni maailmas, leides ühest küljest tasakaalu majanduslike ja poliitiliste eesmärkide ning teisest küljest sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse vahel. Prioriteedid tuleb määratleda pragmaatiliselt, ent hülgamata väärtusi, mis on Euroopa projekti lähtepunktiks.

Meil seisab ees mitmeid väljakutseid, nagu ühenduse eelarve reformimine, millega Euroopa tegelema peab, näidates, et suudab luua maailma töökorra erinevate teemade osas, kaasa arvatud võitlus kliimamuutuste vastu ning rahaturgude reguleerimine. Ajal, mil mitmes liikmesriigis lokkab tööpuudus, on väga oluline otsida jätkusuutlikku teed praegusest majandus- ja sotsiaalkriisist väljatulekuks. See eesmärk peaks koondama liikmesriigid solidaarsuse ja Euroopa ühisturu tugevdamise põhimõtte ümber.

Kuna ma usun, et José Manuel Durão Barrosol on omadused, mis võimaldavad tal edukalt jätkata meie poolt talle pandud ootuste täitmist, sest arvan, et fakt, et ta sellel ametikohal on, on Portugali jaoks suur au, ning kuna näen seda eelisena sellise väikese isoleeritud ääreala jaoks nagu Madeira, et neil on keegi komisjonis, kes mõistab täielikult selle reaalsust, toetan tema uut kandidatuuri Euroopa Komisjoni presidendi ametikohale.

 
  
MPphoto
 
 

  Frank Vanhecke (NI), kirjalikult. (NL) Hääletasin härra Barroso uuesti Euroopa Komisjoni presidendiks määramise vastu, sest viimase viie aasta jooksul on ta olnud sümboliks komisjonist, mis otsustas eirata Lissaboni lepingu demokraatlikku tagasilükkamist ning tegi seda põlastavalt ja eriti ülbelt. Härra Barroso arutles korduvalt ka uue massirände laine üle ja vähendas pidevalt Türgi võimaliku Euroopa Liiduga liitumisega seotud probleemide tähtsust. See ütleb ka seda, et eile keeldus härra Barroso vastamast Briti liikme õigustatud küsimusele tema kavatsuste kohta seoses Euroopa inimõiguste volinikuga – Euroopa Liidu sisesele siis. Suur Vend marsib edasi, ent arvatavasti ei tohi keegi sellest teada ning sealhulgas ka Euroopa Parlamendi liikmed.

 
  
MPphoto
 
 

  Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. − Kuigi ma üldiselt hääletamisest kõrvale ei hoia, tundsin, et tänasel hääletusel komisjoni presidendi valimise üle oli mittehääletamine õige valik. Ma olen nõus, et härra Barroso on teinud mõningaid mööndusi, näiteks sotsiaalse mõju hindamiste teema osas. Ent härra Barrosol ei õnnestunud näidata üles kindlust tähtsate ettepanekute esitamisel fraktsioonile S&D – näiteks töötajate lähetamist käsitleva direktiivi tugevdamine, mis on Walesi töötajate kaitsmisel väga tähtis direktiiv. Vajame ka suuremaid kohustusi seoses vastselt määratud volinikele antud portfellidega ning härra Barrosolt selgesõnalist selgitust järgmise kolleegiumi korraldamise kohta. Ma ei usu, et härra Barroso tõotus võidelda sotsiaalse dumpingu vastu Euroopas on piisavalt kaugeleulatuv, ning selle ja ka ülal toodud põhjuste tõttu otsustasin selles hääletuses mitte osaleda.

 
  
MPphoto
 
 

  Bernadette Vergnaud (S&D), kirjalikult. (FR) Hääletasin härra Barroso kandidatuuri vastu eelkõige sellepärast, et usun tõeliselt poliitilisse Euroopasse, mis ei saa rahulduda komisjoniga, mida piiravad suurte äride vajadused. Usun ka seda, et ei saa kampaaniat korraldada, nõudes teistsugust Euroopa juhtimise vormi, et siis anda tühi tšekk liberalismi eestvõitlejale, kelle programmis on tõsiselt puudu ambitsioon ja väärtused. Mees, kes on varjunud „parema reguleerimise” idee taha, et „kõrvaldada piirangud” kõigelt, mida mina sotsialistina kaitsen: avalikud teenused, töötajate sotsiaalne kaitse, tervishoiusüsteemide austamine, rahamajanduse reguleerimine ning tarbijate ja keskkonna kaitse tööstusgruppide võimu vastu. Lugupidamisest minu enda ja valijaskonna veendumuste vastu tunnen, et neid väärtusi ei saa küsimuse alla seada varjatud motiivide ja trikkidega, mis on suunatud pilkavate möönduste saamisele konservatiividelt, kes reguleerivad enamikku liikmesriikidest, Euroopa Parlamendist ja komisjonist ning kes ei puhka enne, kui on oma deregulatiivset poliitikat edendanud.

 
  
MPphoto
 
 

  Dominique Vlasto (PPE), kirjalikult. (FR) Kuigi hääletamine Euroopa Komisjoni presidendi üle on salajane, tahaksin avalikult väljendada oma toetust meie poliitilise perekonna kandidaadile José Manuel Barrosole ja õnnitleda teda siiralt taasvalimise puhul. Kuna Euroopa Rahvapartei (Kristlikud Demokraadid) võitis Euroopa valimised, on üsnagi loomulik, et tulevase komisjoni president tuleb meie ridadest. Seega, hoolimata asjatutest rahutustest jagunenud vasakpoolsete ja roheliste vahel, kel polnud aga kandidaati esitada, valiti härra Barroso mugavalt uuesti. Tervitan ka tema uuesti kinnitatud kohustust teha tihedat koostööd meie assambleega, mille raames võib ta loota meie meelekindlusele ja toele iga kord, kui meie Euroopa projekti ettepanekud hääletusele peavad minema. Nüüd saavad parlament ja komisjon viivitamatult tööle asuda, mis oli kõige tähtsam asi praegusel raskel ajal, kui kõigi eurooplaste nimel tuleb kiirelt ette võtta palju väljakutseid. Pealegi, kui Euroopa on hõlmatud G20 gruppi ja kliimaläbirääkimistesse, peab see olema ühendatud ja heas töökorras: tänane selge ühene hääletus tugevdab seda samuti teiste maailmajõudude ees.

 
  
  

Resolutsiooni ühisettepanek: metsatulekahjud 2009. aasta suvel (RC-B7-0039/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin Euroopa Parlamendi 16. septembri 2009. aasta resolutsiooni poolt, mis käsitleb metsatulekahjusid 2009. aasta suvel. See resolutsioon järgneb mitmetele teistele, rõhutades looduslike ja inimtekkeliste katastroofide sagedust, tõsidust, keerukust ja mõju Euroopas, mille arv on viimase paari aasta jooksul kiirelt kasvanud. Metsatulekahjusid raskendavad maapiirkonna asukaist tühjenemine, traditsiooniliste tegevuste järkjärguline hülgamine, kehv metsamajandus, suurte üheainsa sordiga metsaalade olemasolu, mittekohanevate puuliikide istutamine, tõhusa vältimispoliitika puudumine, süütamise korral kehtestatavate trahvide kergus ning ebaseaduslikku ehitamist keelavate ja metsa uuendamist tagavate seaduste ebakorrektne rakendamine. On kahetsusväärne, et komisjon ei ole parlamendi nõuetest hoolimata astunud samme Euroopa kodanikukaitse üksuse loomiseks, ning tervitan oma sõbra härra Barnier’ tegevust, kes on selle võimaluse ammu välja pakkunud. Kokkuvõtteks, ajal, mil erakindlustusfirmad ei paku metsadele kindlustuskatet tulekahju korral, muutub erasektori suutmatuse tõttu tegutseda kohustuslikuks avaliku/privaatse ühisakti kaalumine, et kindlustada metsad tormide ja tulekahju vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) Kahjuks on äärmuslikud põuad ja metsatulekahjud Lõuna-Euroopas muutunud sagedasemaks ja ka intensiivsemaks. Tõsine kahju on tekkinud nii inimelude kaotamise (ainuüksi sel suvel on surnud 11 inimest), väiksema majandustegevuse kui ka keskkonnaseisundi halvenemise osas, eriti kõrbestumise kiiruse suurenemise kaudu, kuna Euroopas on viimase aastakümne jooksul igal aastal kadunud umbes 400 000 hektarit metsa.

Kliimamuutused aitavad kaasa loodusõnnetuste suurenemisele, ent paljud juhud on ikkagi ettenägematud või põhjustatud seoses kriminaalkuritegudega. Seega tuleb arendada teadusuuringuid, et parandada riskihalduse toiminguid, tulekahjude vältimise süsteeme ja tulekustutusvahendeid ning pakkuda tuleb ka vajalikke finantsallikaid.

Me vajame Euroopa strateegiat, mis võitleks loodusõnnetustega, ning ka suuremat koostalitlusvõimet ja koordineeritust erinevate ühenduse vahendite vahel. Liikmesriigid peaksid suurendama oma koostööd ja koordineeritust, et tagada solidaarsus ja täiendavate kiirete mobiliseerimisallikate olemasolu nende õnnetustega võitlemiseks.

Kutsun nõukogu eesistumist üles vastu võtma kiiret otsust uue Solidaarsusfondi reguleerimise osas, et suurendada läbipaistvust ja muuta selle hädaolukorras kasutuselevõtmine paindlikumaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Lõuna-Euroopa on kannatanud õnnetusi (põud ja tulekahjud), mis on ohustanud inimeste elusid, majandusi ja kohalikke ökosüsteeme ning annavad oma panuse suurte maa-alade järkjärgulisse hülgamisse, mis olid kunagi rahvastatud, kus töötati ja mille eest kanti hoolt. Selle asemel, et see oleks ühe või teise riigi jaoks probleem, on see teema ja selle tõsised tagajärjed nüüd oma loomult piiriüleseks muutunud ja väärivad selgelt Euroopa tasandil vastust.

Nagu eelnevalt olen öelnud, saab Euroopa Liit kasu siis, kui see jääb ühtseks isegi ebaõnnes ja kui suudab koondada sellised ressursid nagu Solidaarsusfondi ning ka süsteemid ja meetodid põhjuste ära hoidmiseks ja nende nuhtluste tagajärgede leevendamiseks ning neile paindliku, kiire ja sobiva vastuse andmiseks.

Lisaks Euroopa Komisjonile, mis peaks võtma juhtrolli lahenduste otsimisel ja parimate tavade rakendamisel, tuleks kogu metsandussektorit üles kutsuda teadmisi jagama, lahendusi määratlema ja leidma viise, kuidas aidata metsadega seotud tegevusi mitmekülgsemaks muuta.

Üks Portugali lastevärss ütleb, et puu on sõber. Euroopa Liit peaks sellele sõprusele samaga vastama ja toetama maapiirkondade tulevikku.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Põhjus, miks hääletasin selle poolt, on seotud vajadusega tõhusa solidaarsuse ning finantsallikate kohese koondamise järele, et vajaliku kiirusega tegeleda selle sotsiaalselt ja keskkondlikult traagilise olukorraga, mis on tabanud piirkondi ja kogukondi, mida selle suve tulekahjud on mõjutanud.

Usun aga, et resolutsioon peaks asetama suurema rõhu teatud ühenduse poliitikate mõjudele, eriti ühise põllumajanduspoliitika osas, mille tulemusel inimesed hülgasid maa ja tootmissüsteemid, ning tegevustele, mis aitavad kaasa ennetavale lähenemisele tulekahjude probleemi suhtes.

Ühise põllumajanduspoliitika tagajärjed, eriti sellistes riikides nagu Portugal, on ühed peamised tulekahju põhjused, mis hävitavad praegu igal aastal suuri maa-alasid. Usun aga, et seda võimalikku ja ihaldatavat koostööd liikmesriikide vahel võitluses metsatulekahjudega ei tohiks kasutada tee sillutamiseks liikmesriikide individuaalse iseseisvuse tähtsate aspektide eemaldamiseks, nimelt kodanikukaitse ja oma territooriumil reguleerimise ja sekkumise meetmete osas.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. (FR) Taaskord laastasid sel suvel Lõuna-Prantsusmaad metsatulekahjud. Nagu meie teisedki Euroopa naabrid, on meie kodanikud leidnud end leekidega võitlemas ning need katastroofid on toonud kaasa nii materiaalset kahju kui ka kannatusi inimestele. Seetõttu olengi toetanud iseseisva ja alalise Euroopa reageerimisjõu loomist, kelle ülesanne oleks aidata tulekahjusid ja muid õnnetusi kannatanud liikmesriike ja piirkondi. Samamoodi vajame – ja oleme selle palve ka komisjonile esitanud – strateegiat, mis võimaldab meil säilitada rikkalikke ökosüsteeme meie loodusparkides, olgu need Bauges, Ardèche või Lubéron, kusjuures kogu ettevõtmine sõltub vältivate meetmete ja kahjustatud ökosüsteemi ülesehitamise tegevuste jaoks mõeldud finantsidest. Ühise põllumajanduspoliitika kasutamine oleks õigustatud metsatulekahjude levimise vältimisel, mis on liigagi sageli mõnedes piirkondades rohke järelkasvu tulemuseks. Kokkuvõtteks olen samuti toetanud Euroopa Liidu Solidaarsusfondi korraldamist – fondi, mida nõukogu praegu blokeerib, isegi kui seda on hädasti tarvis.

 
  
MPphoto
 
 

  Eija-Riitta Korhola (PPE), kirjalikult. (FI) Austatud juhataja, esmaspäevases arutelus 2009. aasta suve metsatulekahjude üle ütlesin, et loodustingimused muutuvad koos kliimamuutustega. See on fakt, millele ei saa vastu vaielda. See ei selgita aga keskkonnaõnnetusi, eriti kui samad nähtused korduvad iga paari aasta järel. Me saame ja peame olema paremini valmistunud. Seetõttu pidingi täna seoses muudatusettepanekuga 5 hääletama oma fraktsiooni seisukoha vastu ning ausalt öeldes hämmastab see seisukoht mind väga. On tõepoolest aeg, et liikmesriigid vaataksid peeglisse. On täielik õigus öelda, et metsatulekahjude poolt tekitatud hävingut oleks saanud vältida, kui teatud liikmesriigid oleks arendanud ja rakendanud tõhusamaid vältimismeetmeid ja teinud rohkem tööd, et peatada kriminaalne tegevus rohkema maa ehituseks omandamiseks.

Meie poliitiline keskkond ei saa olla selline, kus inimesed sulgevad faktide ees silmad. See ei too kellelegi kasu, eriti selles osas, mis puudutab metsatulekahjudest tingitud inimtragöödiate ulatust. On pakutud, et kliimamuutused on üks põhjus metsatulekahjude arvu suurenemisele ning on tõsi, et Euroopa peab valmistuma pikemateks metsatulekahjude hooaegadeks kui vaid juunist septembrini, mis on praeguseni tavaks olnud. Suved algavad varem ning on soojemad ja kuivemad, eriti lõunas, ning tulekahjude oht on seega kasvamas. Ent tulekahjude endi probleem ei seisne mitte loodustingimuste progressiivses muutuses, vaid mujal. On üks asi kohaneda muutuva keskkonnaga; on täitsa teine asi aktsepteerida karme halbu tavasid ja olla ette valmistumata.

 
  
MPphoto
 
 

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. (ES) Kreekas hävitasid tulekahjud 130 000 oliivipuud ning ka palju hektareid viinapuid, karja, mesindusettevõtteid, laohooneid, talle ja palju kasvuhooneid ning maju. Hispaanias on metsatulekahjudes hävinenud 95 769 hektarit, põhjustades 11 inimese surma ja hinnanguliselt 395 miljonit eurot kahju.

Tulekahjude poolt kohalikele majandustele, tootmisaktiivsusele ja turismile tekitatud sotsiaalne, majanduslik ja keskkondlik kahju on ülisuur, pakkudes vajalikku tuge mõjutatud kodanikele ja eelnevate keskkonnatingimuste taasloomist kohese riikliku ja ühenduse sekkumise kaudu.

Kutsume komisjoni üles praegust Euroopa Liidu Solidaarsusfondi viivitamatult organiseerima ja tegema kättesaadavaks allikad, mis on vajalikud mõjutatud piirkondade taastamisplaanide toetamiseks, nende tootmispotentsiaali taastamiseks ja põlenud aladel metsa täielikuks uuendamiseks.

Raadamine tuleneb osaliselt teede ja raudteeliinide ehitamisest. Komisjon peab edendama meetmeid, nii et Euroopa Liidu fondide rahastatud avalikud tööd hõlmaks avalikku investeeringut riigimetsa täiustamiseks, hooldamiseks ja kasvatamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Kahjuks märgistasid 2009. aasta suve Lõuna-Euroopas laastavad metsatulekahjud, mis põhjustasid suure materiaalse ja ökoloogilise kahju. Selles kontekstis oli selge, et süütajaid, kes saavad metsade hävitamisest kasumit, julgustavad puudujäägid metsaregistris või registri puudumine või halvasti määratletud maakasutus. Seega oli selles resolutsiooni ettepanekus tähtis kutsuda liikmesriike üles neid registreid üle vaatama või muutma.

Lisaks metsa uuendamisele on vajalik ka koostöö ekspertide, tuletõrjebrigaadide ja teiste gruppide vahel nii hädaolukorras kui ka vältimiseks. See resolutsiooni ettepanek sisaldab loogilisi ettepanekuid, näiteks seda, kuidas liikmesriike õnnetuse korral vastavalt solidaarsuse põhimõttele toetada saab. Seetõttu hääletasin 2009. aasta suve metsatulekahjusid käsitleva resolutsiooni ühisettepaneku poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult. (FR) Peame kohe ära ütlema, et loodusõnnetuste vältimine ja kliimamuutustega kohanemine ei ole lihtne ülesanne. Isegi kui Euroopa Liidul läheb tugevdatud kodanikukaitsemehhanismi ja Solidaarsusfondi poolt esindatava rahalise taevakingi loomisega mõnevõrra paremini kui maailma ülejäänud piirkondadel, hävitatakse igal aastal üle 600 000 hektari.

Ma ei räägi ainult metsatulekahjudest Vahemere piirkonnas, millest kõige hullemad leidsid 2009. aasta suvel aset Ateena ümbruse mägismaadel. Minu jaoks näivad olukorra parandamiseks vajalikud olevat kaks ettepanekut. Esiteks, härra Barnier’ 2006. aasta raport Euroopa kodanikukaitse üksuse kohta tuleb täielikult ellu viia. Ootame ikka veel, et loodaks Euroopa rohekiivrid, et anda ainest Euroopa kodanikekaitse poliitikale, mille poolt kodanikud hääletasid. Teiseks on tähtis, et komisjonil oleks õigus jälgida, mis kohalikul tasandil toimub. Oleks tagasihoidlikult öeldes üllatav, kui makstaks Euroopa toetusi, kui kurjategijad algatasid mõned metsatulekahjud ilmselt ainsa eesmärgiga maad arenduseks ette valmistada.

 
  
MPphoto
 
 

  Joanna Senyszyn (S&D), kirjalikult. (PL) Hääletasin metsatulekahjusid käsitleva resolutsiooni poolt. Siiamaani on sel aastal Euroopa Liidus tulekahjud hävitanud üle 200 000 hektari metsa. Seda on rohkem kui kogu 2008. aastal kokku! Poolas on metsatulekahjude ohu koefitsient üks kõrgemaid Euroopas. 2009. aasta aprillis oli tulekahjude arv viie aasta suurim.

Peame kasutusele võtma kiired ja tõhusad meetmed, et võidelda kliimamuutusega, mis on üks tulekahjude põhjuseid. Vastu võetud resolutsiooni teine tähtis teema on Euroopa Liidu mehhanismide koordineerimine kliimamuutuste vältimiseks ning eriti Solidaarsusfondi tõhus kasutamine tulekahjude tagajärgede piiramiseks.

Peame looma Euroopa reageerimisjõu, mis suudab loodusõnnetuste korral kiirelt tegutseda. See oleks liikmesriikides ette võetud tegevuste rahaline ja organisatsiooniline lõpuleviimine. Loodan, et parlamendi resolutsiooni tulekahjude mõjuga võitlemise kohta kaalutakse Euroopa Komisjonis põhjalikult ning see võetakse kasutusele, et selles valdkonnas oma tegevusi intensiivistada.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. − Tänane arutelu metsatulekahjude kohta on teretulnud. Paljude looduslikult kaunite kohtade laastamine on kaotus meile kõigile. Peame näitama üles solidaarsust oma kolleegidega ning aitama mõjutatud riike.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Regionaalvalitsuse edendatava metsa uuendamise ja keskkonnakaitseorganisatsioonide algatustega näitavad hiljutised uuringud, et Madeira metsad on viimase 36 aasta jooksul peaaegu 5000 hektari võrra kasvanud, mis on seda enam märkimist väärt saavutus, et käib riiklikule trendile vastu. Seda mõõtmatult väärtuslikku pärandit tuleb kaitsta ning kuigi peame kindlasti olema valmistunud metsatulekahjudele reageerimiseks, on minu arvates eelkõige vajalik tasakaalustada ressursside jaotamist tulekahjude vältimise, tuvastamise ja tegelike tulekustutustööde vahel. Hääletasin selle resolutsiooni poolt, kuna usun, et seda poliitikat saab Euroopa tasandil edendada solidaarsuse strateegia abil, mis üritab koordineerida tulekahjudele reageerimist ja ohtlike käitumisviiside tõhusat vältimist.

Pöörates erilist rõhku äärealadele, peaks see lähenemine metsamaade koristamisse, kodumaiste liikide istutamisse ja maapiirkondade taastamisesse hõlmama nii ametivõimud kui ka metsaalade omanikud. Kriminaalset käitumist tuleks sobivalt karistada ka riiklikult. Olemasolevate või uute struktuurifondide, näiteks Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutamisega seotud toimingute rakendamise paindlikkus võimaldab tulekahjude ja muude õnnetuste tõttu maalapi, kodude ja kariloomade kaotusest mõjutatud inimestele anda kiirema vastuse.

 
  
MPphoto
 
 

  Frank Vanhecke (NI), kirjalikult. (NL) Ma ei osalenud lõplikus hääletuses 2009. aasta metsatulekahjude tagajärgi käsitleva kompromissresolutsiooni üle. Seda seetõttu, et panen tähele, et enamik inimesi siin parlamendis usub, et metsatulekahjudega võitlemine Euroopa tasandil ei peaks piirduma toetuse ja koordineerimisega, vaid et tegelikult tuleks luua mingi eraldi Euroopa tuletõrjekorpus ehk veel üks Euroopa organ, mis maksaks tohutuid summasid ja teeks juba teiste poolt tehtud tööd.

See on igal juhul illustratsioon faktist, et euroföderalistid muretsevad vähem meie mandri tõhusa ja pädeva haldamise üle ning rohkem arvamuse avaldamise üle, nimelt selle, et kõike tuleb reguleerida Euroopa tasemel – hoolimata subsidiaarsuse põhimõttest, mida nii tihti valjult kuulutatakse.

 
  
 

(Istung katkestati kell 12.50 ja jätkus kell 15.00)

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika