Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2004/0176(AVC)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

A7-0007/2009

Arutelud :

PV 16/09/2009 - 13
CRE 16/09/2009 - 13

Hääletused :

PV 17/09/2009 - 4.5
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2009)0018

Arutelud
Kolmapäev, 16. september 2009 - Strasbourg EÜT väljaanne

13. EÜ ja Tadžikistani vahelise partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimine (arutelu)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on ühine arutelu järgmise üle

– nõukogu ja komisjoni avaldused EÜ ja Tadžikistani vahelise partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimise üle ning

– Alojz Peterle soovitus (A7-0007/2009) välisasjade komisjoni nimel ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu ja komisjoni otsus partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimise kohta Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide vahel ühelt poolt ja Tadžikistani Vabariigiga teiselt poolt

(12475/2004 – 11803/2004 – C6-0118/2005 – 2004/0176(AVC)).

 
  
MPphoto
 

  Cecilia Malmström , nõukogu eesistuja. – (SV) Austatud juhataja, lugupeetud liikmed, volinik, härra Peterle, mul on hea meel tänasel pärastlõunal arutleda Euroopa Liidu ja Tadžikistani sidemete üle ning eriti tähtsuse üle, mille omistame uue aluse loomisele oma suhetele selle riigiga, sõlmides partnerlus- ja koostöölepingu.

Ma tean, et parlament on sellest teemast väga huvitatud. Juba 2008. aasta veebruaris kutsusite oma resolutsioonis ELi Kesk-Aasia strateegia kohta liikmesriike üles kiirelt partnerlus- ja koostöölepingut ratifitseerima – kinnitades sellega parlamendi kavatsust leping lähitulevikus heaks kiita.

Nüüd on leping ratifitseeritud ja on suur soov ülejäänud sammudega võimalikult kiiresti edasi liikuda, et partnerlus- ja koostööleping saaks jõustuda võimalikult kiiresti, loodetavasti enne aasta lõppu. Kui see nii oleks, saadaks see välja selge signaali, et avame uue peatüki oma suhetes Euroopa Liidu ja Tadžikistani vahel.

Tadžikistan on tähtis osa meie üldstrateegiast Kesk-Aasia kohta. See raskesti ligipääsetav riik on üks vaeseimaid maailmas. Sellel on Afganistaniga kehvasti hallatud piir, mis teeb selle põhiliseks teeks narkootikumide salakaubaveos ja teeks radikaalsete islamistide piirkonda. Seetõttu on meil suur huvi Tadžikistani toetamise vastu, nii selle enda pärast kui ka selleks, et lahendada meie ühiseid probleeme. Teeme seda juba mitmete kontaktide kaudu. Eesistujariik Rootsi saatis juulis piirkonda kõrgtasemelise grupi ning eile peeti Brüsselis ministrite konverents Kesk-Aasiaga.

Ent Tadžikistan on üks väga väheseid riike Euroopa Liidu idapiiril, millega me ei ole veel pärast külma sõja lõppu üldist lepingut sõlminud. Kui tahame tõsiselt käsile võtta teemasid, mida mainisin, peame oma tulevaste suhete jaoks looma sobiva raamistiku. Tadžikistaniga poliitilise dialoogi ja praktilise koostöö läbiviimise korraldusi tuleb täiustada, et paremini peegeldada regiooni jagatud väljakutseid. Partnerlus- ja koostööleping annaks meile struktureerituma viisi arutamaks teemasid, milles meil on jagatud huvi: inimõigused, õigusriik, uimastiäri ja organiseeritud kuritegevus ning ka terrorism ja religioosne organisatsioon.

Samal ajal peame piirkonnas tegema edusamme demokraatia, hea sotsiaalhalduse ja inimõigustega seotud teemades. Oleme täiesti teadlikud, et see ei ole lihtne ülesanne. Seega tervitan soojalt struktureeritud dialoogi Tadžikistaniga inimõiguste üle, mis annab võimaluse korraliku arutelu korraldamiseks. Selle dialoogi teine voor leiab aset 23. septembril Dušanbes.

Peame jätkama Tadžikistani julgustamist reformide programmi kasutuselevõtuks. Arengud on sageli väga murettekitavad. Tahaksime riigis näha demokraatlikumat lähenemist seoses ühinemisvabaduse, usuvabaduse, ajakirjandusvabaduse ja kodanikuühiskonna arenguga. Peame andma endast kõik, veenmaks Tadžikistani, et võitluses ebaseaduslike tegevuste, uimastiäri ja terrorismiga tuleb kinni pidada õigusnormidest. Peame rõhutama, et inimõigustest ja põhivabadustest tuleb kinni pidada, kuna see on viis vältida etnilisi või kultuurilisi konflikte.

Muretseme väga ka riigis lokkava korruptsiooni pärast. See takistab mitte ainult Tadžikistani arengut, vaid ka kasulikke annetusi rahastajatelt. Peaksime ära kasutama kõiki võimalikke kanaleid, et pöörduda Tadžiki ametivõimude poole, et need tegeleksid selle probleemiga võimalikult kiiresti. Me ei saa eirata fakti, et kõik uimastiäri transiiditeed – või vähemalt väga paljud – läbivad Tadžikistani. Riik on haavatav radikaalsete liikumiste ja rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse suhtes. Peame suurendama oma toetust Tadžikistanile, et pareerida neid tegevusi ning pakkuda samal ajal alternatiivseid sissetulekuallikaid. See strateegia sobib hästi meie kohustusega Afganistanis ning meie tööga selle riigi stabiliseerimisel. Tervitame Tadžikistani huvi koostöö vastu ja toetame nende pingutusi.

Tadžikistan on näidanud avatud ja konstruktiivset suhtumist seoses aruteludega meie jagatud väljakutsete üle. See on positiivne. See dialoog on tähtis element meie toetuses Tadžikistanile selle töös naabritega koostöö edendamisel ja lahenduste leidmisel kiiretele ja keerukatele regionaalprobleemidele, nagu kliimamuutused, vesi ja piirikontrollid. Arvestades fakti, et meil on suur huvi tegeleda paljudega neist probleemidest tõhusamalt ja efektiivsemalt, tervitan võimalust luua uus alus meie suhetele Tadžikistaniga. Partnerlus- ja koostööleping annab meile raamistiku, milles saame arendada oma kahepoolseid suhteid edasi ja sellega aidata kaasa meie kogu Kesk-Aasia strateegia üldistele eesmärkidele. Seega kutsun parlamenti üles lepingu poolt hääletama, et see saaks võimalikult kiiresti jõustuda.

 
  
MPphoto
 

  Benita Ferrero-Waldner, komisjoni liige. − Austatud juhataja, kõigepealt tahaksin tänada härra Peterlet tema suurepärase raporti eest ning ka resolutsiooni eest, mis esitab väga hea analüüsi Tadžikistani olukorrast ning annab soovitusi, mida ma toetan.

Kuna Euroopa Liidu Kesk-Aasia strateegia võeti vastu 2007. aasta juunis, on meie suhted kõigi Kesk-Aasia riikidega meie ühiseks kasuks süvenenud. Meievaheliste kontaktide rütm on hoogu juurde saanud ning nüüd on tekkinud ühine arusaam suurema koostöö eelistest turvalisuse küsimustes, piirihalduses ja kontrollis, hariduses, valitsemises ja energia mitmekesistamises. Strateegia on edukas uue partnerluse loomisel viie Kesk-Aasia vabariigiga.

Ent seda domineerivat strateegiat toetavad individuaalsed ja diferentseeritud kahepoolsed suhted, mis peegeldavad vastavate riikide erinevaid püüdlusi ja suunitlusi. Nagu te kõik teate, valitseb meie koostööd Tadžikistaniga praegu ikka veel Nõukogude Liiduga 1989. aastal sõlmitud kaubandus- ja koostööleping, mille Tadžikistan 1994. aastal heaks kiitis. See leping ei peegelda täielikult meie ambitsioone vastavalt Kesk-Aasia strateegiale ega toeta ka sellist suhet, mida praegu Tadžikistaniga soovime.

Teie nõustumine uue Euroopa Liidu ja Tadžikistani vahelise partnerlus- ja koostöölepinguga, mis on täna teie ees arutlusel, oleks seega suur samm edasi, võimaldades meil laiendada ja sügavdada oma koostööd selle riigiga.

Praegune Tadžikistan seisab, nagu juba öeldud, silmitsi suurte majanduslike ja sotsiaalsete väljakutsetega. On tähtis – ja eurooplaste endi huvides –, et Tadžikistan oma probleemidega tegelemisel edukas oleks. See on riik, mis jagab Afganistaniga peaaegu 1 500 km piiri ning mis on Pakistani Swat Valley’le lähedal. See on territoorium, mis on tundlik nende konfliktivaldkondade kõrvalmõjude ja islami sõdijate sisseimbumise suhtes.

Tadžikistan on ka võti ebaseaduslike narkootikumide voolu suunamisel Euroopast Afganistani. Seega võib tihedam koostöö Euroopa Liiduga aidata kaasa ebastabiilsuse leviku vältimisele.

Põhielement Tadžikistani nõrkuste juures on selle nõrk majandus. Vaeseimaid Kesk-Aasia vabariike on raskelt tabanud ülemaailmsest langusest tingitud alumiiniumi ja puuvilla oluline hinnalangus. See koos 34-protsendise langusega rahaülekannetes 2009. aasta esimesel poolel annab põhjust muretsemiseks, et vaesuse määrad võivad tõusta ning et ebakindel sotsiaalmajanduslik olukord võib kaasa tuua sotsiaalseid rahutusi.

Usun, et oleme nüüd Tadžikistaniga õigel teel, toetades ja julgustades hädavajalikke reforme. See on olnud ka Euroopa Liidu eriesindaja Moreli sagedaste külastuste ja ka minu enda 2008. aasta kevade külastuse keskmeks. Areng on olemas, ent kindlasti on vaja rohkem ära teha. Valitsus on teinud selgeks, et lisaks tihedamale kaubandusele ja koostööle tahab see rakendada meetmeid sotsiaalhoolekande, tervishoiu ja hariduse parandamiseks ning korruptsioonivastaseks võitluseks ja inimõiguste suurendamiseks.

On tervitatav, et president Rahmon on loonud ombudsmani ametikoha. Ombudsman on meie jaoks tähtis osavõtja järgmisest Euroopa Liidu ja Tadžikistani vahelise inimõiguste alasest dialoogist, mida mainisite, 23. septembril. Kohtureform edeneb ikka veel aeglaselt, ent loodame, et valitsus võtab hiljuti Dušanbes peetud inimõiguste ja kodanikuühiskonna alase seminari soovitusi arvesse, eriti Tadžikistani advokatuuri ja uue kriminaalmenetluse koodeksi reformimisel.

Ma olen loomulikult täiesti teadlik teie muredest seoses demokraatia ja inimõigustega Tadžikistanis ning võin seega teile kinnitada, et komisjon võtab neid muresid dialoogi puhul selle riigiga kindlasti arvesse.

Seoses majandusreformidega näeme edusamme näiteks puuvillavõla lahendamise mehhanismi koostamise osas, mis loodetavasti sillutab teed laiematele põllumajanduslikele reformidele ja põllumajandustootjatele põllumajandusega tegelemisel vabade käte andmisele, mis on oluline riigis vaesusega tegelemiseks.

Tänane Euroopa Parlamendi nõustumine partnerlus- ja koostöölepinguga aitab meil jätkata koos Tadžikistaniga tööd terve rea poliitiliste ja majandusalaste reformide kallal, pöörates erilist tähelepanu demokraatiale ja inimõigustele ning tagada ka nende põhjalik elluviimine. Jõupingutusi reformide elluviimisel toetab suhteliselt suur kahepoolne abi komisjonilt. Tõepoolest, perioodil 2007–2010 on see 66 miljonit eurot, mis tõuseb aastatel 2011–2013 isegi 70 miljonit euroni.

Meie abi keskendub sotsiaalkaitse ja tervishoiu toetamisele, riikliku rahanduse haldamise reformile ja tehnilisele abile erasektori arendamiseks. Seda protsessi toetab meie delegatsioon Dušanbes. Minu tahtmine on selline, et enne käesoleva aasta lõppu peaks meie sealne piirkondlik kontor saama täieõiguslikuks delegatsiooniks, et soodustada reformiprotsessi ja kiirendada partnerlus- ja koostöölepingu täielikku elluviimist. Eriti loodan, et see aitab meil korraldada põhjalikku edusammude hindamist põhivaldkondades, mida mainisin, mida me siis mõõdame konkreetsete orientiiride suhtes.

 
  
MPphoto
 

  Alojz Peterle, raportöör. (SL) Otsus sõlmida Euroopa ühenduste, nende liikmesriikide ja Tadžikistani vahel partnerlus- ja koostööleping on kooskõlas Euroopa Nõukogu strateegiaga uueks partnerluseks Kesk-Aasiaga ning Tadžikistani selge sooviga arendada Euroopa Liiduga laiemat koostööd nii kaubanduses kui ka paljudel muudel aladel.

Mul on hea meel näha, et kõik liikmesriigid on selle lepingu ratifitseerinud, ning loodan, et saame anda oma nõusoleku lepingule Tadžikistaniga, täpselt nagu oleme eelnevalt nõustunud lepingutega Kasahstani, Kirgiisia ja Usbekistaniga. See märgin kaubandus- ja koostöölepingu lõppu Euroopa Liidu ja endise Nõukogude Liidu vahel.

Tegutsedes oma põhiväärtuste ja põhimõtete põhjal, väljendab Euroopa Liit selle lepinguga oma strateegilist huvi koostöö vastu Tadžikistaniga, mida see peab selles maailmajaos väga tähtsaks partneriks. Euroopa Liit soovib Tadžikistaniga ka suhteid süvendada, aidates sellega kaasa riigi turvalisuse, stabiilsuse ja majandusliku arengu edenemisele ning selle demokraatlike asutuste arendamisele ja ühtlustamisele ja ka inimõiguste kaitsele ja õigusriigile.

Euroopa Tadžikistani poliitika konkreetsemad eesmärgid on peamiselt seotud vaesusega võitlemise, hea valitsemistava ja reformide toetamisega ning ka narkokaubanduse ja organiseeritud kuritegevusega tõhusa võitlemisega. See raport võtab kriitilise hoiaku demokraatia olukorra suhtes selles riigis, väljendades muret korruptsiooni ja kodanikuühiskonna olukorra üle, ent samal ajal kutsub see Tadžiki valitsust üles võimalikult kiirelt tegelema probleemse olukorraga hariduse ja koolituse vallas.

Raportis väljendatakse ka õigustatud muret inimõiguste rikkumise üle, eriti naiste õiguste, usuvabaduste, kohtusüsteemi sõltumatuse ja tingimuste üle, mis valitsevad kodanikuühiskonna organisatsioonide tööd. Selle juures tervitatakse raportis ka inimõiguste üle dialoogi alustamist, mille edenemine on vajalik kahepoolsete suhete arendamiseks.

See leping peegeldab meie veendumust, et Tadžikistanil on potentsiaali luua tänapäevane ja funktsioneeriv riik, mis suudab edukalt teostada oma regionaalset rolli, eriti Afganistanist ja mujalt piirkonnast tuleva ekstremismi vastu võitlemisel. Muuhulgas tuletatakse raportis meile meelde ka energia ja vee tähtsust, kuna need teemad puudutavad riikidevahelisi suhteid Kesk-Aasias ja vajavad ühist tegutsemist.

Kokkuvõttes lubage mul kiita oma kolleege nende konstruktiivse kaastöö eest ja komisjoni väärtusliku abi eest. Eelkõige tahaksin tänada Tadžikistani Vabariigi saatkonda nende koostöö eest.

Usun täielikult, et selle lepinguga suudab Euroopa Liit arendada ja süvendada koostööd, mida Tadžikistaniga on siiamaani tehtud, ning loodan, et selles vaimus leping lähitulevikus ka ellu viiakse. Soovitan teil soojalt Tadžikistaniga leping vastu võtta.

 
  
MPphoto
 

  Filip Kaczmarek, fraktsiooni PPE nimel.(PL) Tahaksin õnnitleda raportööri Alojz Peterlet tema väga reaalse ja – tahaksin rõhutada – väga tasakaalustatud raporti eest Euroopa ühenduste ja Tadžikistani vahelise partnerlus- ja koostöölepingu kohta.

Tadžikistan on saanud demokraatia puudumise tõttu suure kriitika osaliseks. Kõige rohkem taunime ajakirjandusvabaduse ja usuvabaduse puudumist ning korruptsiooni. Ma ei taha siin nende süüdistuste üle arutleda. Ent peame arvesse võtma fakti, et Tadžikistan on hiljuti teinud edusamme nii korruptsioonivastases võitluses kui ka inimõiguste olukorra parandamisel ja ka mitmetes teistes tundlikes valdkondades. Lisaks sellele on see suhteliselt stabiilne riik, mis on tähtis, arvestades selle strateegilist asukohta. Ent seda teemat on siin täna juba käsitletud.

Afganistani naabrina ning seonduvate probleemidega suuremahulise narkootikumide tootmise ja müügi, terrorismi ja kasvava ekstremismiga seoses ning ka teise järjest ebastabiilsema naabri Pakistaniga võiks Tadžikistan olla Euroopa Liidu loomulik liitlane. Seega on Euroopa Liidu huvides jätkata riigis demokraatlike protsesside toetamist ja tugevdada selle poliitilist, majanduslikku ja sotsiaalset potentsiaali.

Pidagem meeles, et Tadžikistan on endistest Nõukogude vabariikidest vaeseim. See üks ainult 12 riigist, mis oli eelmisel aastal ÜRO nimekirjas riikidest, mida kõige enam mõjutas ülemaailmne toidukriis. Mul on selles suhtes hea meel, et raportis mainitakse ka aastatuhande arengueesmärke. Tuletagem need ka Tadžikistanile meelde.

Euroopa Liit on Tadžikistani peamine kaubanduspartner. Mõlemad pooled peaksid tegema pingutusi lepingu võimalikult kiireks elluviimiseks, toetades sellega riigi arengut ja stabiliseerides selle majandusolukorda. Kritiseerides vaid seda, mis on Tadžikistanis valesti, ei ole võimalik seda saavutada. Peame saatma välja positiivse signaali, et hoolime selle riigiga kontaktide arendamisest, ja minu arvates härra Peterle raport koos kogu parlamendiga sellise signaali just saatiski.

 
  
MPphoto
 

  Niccolò Rinaldi, fraktsiooni ALDE nimel.(IT) Austatud juhataja, volinik, head kolleegid, Tadžikistan on sõna, mida siin parlamendis harva kasutatakse, nii et me – räägin Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni nimel ja ka rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ja Kesk-Aasia suhete delegatsiooni liikmena – tervitame seda lepingut. Tervitan ka otsust rakendada kiireid meetmeid meie esinduskontorite edendamiseks piirkonnas, nagu volinik just mainis.

Lisaks sellele ei ole Tadžikistan üllatusrohke riigina, ent sageli Euroopa äärealana kirjeldatud riigina maailma äärealal – nagu ka teised Kesk-Aasia riigid ja põhiliselt Afganistan. Selles riigis võideldakse väga tähtsaid lahinguid seoses narkokaubandusega, võitlusega autoritaarsuse ja fundamentaalsuse vastu ning õigusriigi ja demokraatia loomisega, mis on kahjuks veel väga haprad.

Selle õigusaktiga suudame teha edusamme mitte ainult kaubanduslikust vaatenurgast, vaid loodetavasti ka poliitilisest ja kultuurilisest.

 
  
MPphoto
 

  Heidi Hautala, fraktsiooni Verts/ALE nimel. (FI) Austatud juhataja, tingimused on hulga paremad, et alustada partnerlus- ja koostöölepingut Tadžikistaniga kui näiteks Usbekistani või Türkmenistaniga, kuna neis riikides on täielik diktatuur. Tadžikistan aga on paremal teel ning see leping võimaldab Euroopa Liidul mõningal määral mõjutada sealset olukorda. Oli meeldiv kuulda, et nõukogu ja komisjoni nimel keskenduks koostööpakt inimõigustele ja demokraatiale ning üritaks edendada õigusriigi arengut. Samuti oli suurepärane kuulda, et Tadžikistanis on loodud ombudsmani asutus. Paljudes riikides on see väga tähtis vahend ning Euroopa Liit peaks seda uut asutust täielikult toetama.

Tahaksin tõstatada veel ühe teema seoses veeallikate küsimusega. Piirkond on rikas veeallikate poolest ning Euroopa Liit võiks Tadžikistanil aidata neid ressursse ratsionaalselt ja demokraatlikult ära kasutada, võttes arvesse ka nende riikide huvisid, kelle territooriumid asuvad allavoolu ja kes võivad suurte hüdroelektrijaamade võimaliku mõju käes kannatada. Igal juhul tahab Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsioon rõhutada regionaalse koostöö tähtsust, nii et Kesk-Aasia kohalik majandus saaks taastuda.

 
  
MPphoto
 

  Charles Tannock, fraktsiooni ECR nimel. – Austatud juhataja, Tadžikistani ei ole õnnistatud energia- ja mineraalide allikatega nagu teisi Kesk-Aasia riike. Ent see ei ole vabandus Tadžikistani äärealaks muutmisel rikkamate ja suuremate naabrite arvelt.

Kesk-Aasia on ka Euroopa Liidu poliitilise ja energiajulgeoleku jaoks oluline piirkond. Seoses Euroopa Liiduga suhete tugevdamisega arenevad mõned piirkonna riigid kiiremini kui teised. See on vältimatu. Ent peame säilitama kollektiivse tegevuse idee, kui jätkame sidemete parandamist sellega, mis alles hiljuti oli diplomaatiliselt isoleeritud ja üsnagi kahe silma vahele jäetud piirkond, eriti Euroopa Liidu poolt. Mõnede Kesk-Aasia riikide eelistamine teistele võib piirkonnas kaasa tuua lahkhelid ja jagunemise. Eriti on just piirkonna islami terroristid üles näidanud otsusekindlust kasutada ära vaesust ja puudulikku valitsemistava, et inimesi radikaalseks muuta ja nende vihasõnumit levitada.

Tadžikistani valitsus on äärmuslikkuse tagasi lükanud ning üritab nüüd rahvusvahelise kogukonna abil oma riigi demokraatiat ühtlustada. Tadžikistan kannab ikka veel arme ilmalike ja Jihadi jõudude vahelisest julmast kodusõjast, mis toimus pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1990ndate alguses. Tadžikistani inimesed ei taha näha uut verevalamist, mistõttu nad on andnud julge toe NATO tegevusele Talibani vastu Afganistanis. ISAFi missioon Afganistanis on väga tähtis Tadžikistani pikaajalisele tulevikule ja selle soovile leida lääne pool turvaankur.

On õiglane öelda, et Tadžikistani minevik demokratiseerimises ja inimõigustes ei ole täiuslik, ent olen veendunud, et Euroopa Liidu poolne dialoog ja tegevus julgustab Tadžikistani positiivselt muutuma. See paistab kindlasti olevat Euroopa Liidu nägemus Valgevenest ja Usbekistanist, nii et Tadžikistan väärib samasugust kohtlemist. Fraktsioon ECR toetab seega sügavamat strateegilist, poliitilist ja majandusalast partnerlust Tadžikistaniga, mis põhineb edusammude tegemisel avatuse, demokraatia ja kõrgemate inimõiguste standardite suunas.

 
  
MPphoto
 

  Sabine Lösing, fraktsiooni GUE/NGL nimel. (DE) Austatud juhataja, tänan teid raporti eest. Välisasjade komisjoni liikmena küsitlesin komisjoni pädevat esindajat arutelus selle lepingu rolli üle Euroopa Liidu sisserände juhtimise raames. Ta väitis selgelt, et kui see jõustuks, sillutaks see teed koostööle teise piirivalveagentuuriga (Frontex) ja mitmetele sisserännet käsitlevale määrusele, nagu tagasivõtulepingute ja Afganistaniga piirjulgeoleku raames. 1 200 km pikkust piiri Tadžikistani ja Afganistani vahel on siin juba mainitud. See saab siis järgmiseks Euroopa Liidu põgenikke eemal hoidva rõhuva poliitika eesmärgiks.

Seega tahab Euroopa Liit end põgenikest isoleerida kaugel väljaspool oma välispiire. Ent siiski näeme taas, et see on Euroopa Liidu välispoliitika põhikomponent. Selliste partnerluslepingute tulemusel hoitakse põgenikke laagrites, kus, nagu me kõik teame, valitsevad ebainimlikud tingimused, näiteks praegu Ukrainas. Probleemiga on siin üldsõnaliselt juba tegeletud. See n-ö rahvusvahelise sisserände juhtimise vorm hõlmab Genfi põgenikekonventsiooni ja rahvusvaheliste inimõiguste tõsist rikkumist.

Seega kutsun Euroopa Liitu üles alustama võitlust põgenemise põhjusega, mitte põgenikega. Euroopa naabruspoliitika on üks vahend Euroopa kui kindluse veelgi läbitungimatuks muutmiseks, mistõttu seda meie, GUE/NGLi vaatenurgast väga skeptiliselt vaadatakse.

 
  
MPphoto
 

  Bastiaan Belder, fraktsiooni EFD nimel. (NL) Austatud juhataja, ütlen ausalt, et see arutelu tekitab minus segaseid tundeid. Ühest küljest tervitan fakti, et härra Peterle resolutsioonis tuuakse selgelt välja paljud problemaatilised valdkonnad Tadžiki majanduses ja ühiskonnas. Teisest küljest tundub mulle arusaamatu, et olulistes punktides kirjeldatakse Tadžikistani kui suhteliselt stabiilset riiki. Kuulsin seda just taas arutelul ning ma ei mõista absoluutselt, kust see idee tuleb. Nojah, Euroopa Liit jätab mulje, et see leping peab jõustuma, tulgu mis tuleb. Sellel on vaieldamatud tagajärjed suure kriitika usutavuse jaoks, mida hiljem veel teha tuleb.

See, mida lugesin lõikest 2 Tadžiki valitsusele pettumuse valmistamise kohta, on minu arvates täiesti hämmastav. Daamid ja härrad, peame arutlema näiteks protestantide vähemusele või moslemitele pettumuse valmistamise üle, kui nad on silmitsi religioosse seadusega, mis sekkub tõsiselt nende usuellu. Selle täiesti valesti asetatud pettumuse asemel peaks Tadžiki valitsus hoopis tegelema suure tööga, mis see peab kodus ära tegema. Volinik, loodan, et seda ka kohusetundlikult jälgitakse.

 
  
MPphoto
 

  Pino Arlacchi (ALDE). – Austatud juhataja, toetan seda lepingut väga. Usun, et see on suur samm koostöös Euroopa Liidu ja Tadžikistani vahel, mis on mitmetel põhjustel väga tähtis riik.

Tahan lihtsalt mainida ühte panust meie Euroopa Liidu mandri stabiilsusse ja turvalisusesse. Tadžikistan on Afganistanist Euroopasse ja Venemaale narkokaubanduse ristteel. Vähemalt 30% Afganistanis toodetud heroiinist tuleb Euroopasse ja Venemaale Tadžikistani kaudu. Kümme aastat tagasi alustas rahvusvaheline kogukond Tadžikistanis suurt missiooni, tugevdades kõiki narkokontrolli seadmeid, ning mul on väga hea meel kümme aastat hiljem näha, et see toimib ja edeneb väga hästi. See leping on otsene panus Euroopa stabiilsusesse ja turvalisusesse.

Näen, et on veel palju piiranguid ja kolleegid rõhutasid Tadžikistani probleeme inimõiguste, vaesuse jms osas, ent usun, et see leping on Euroopa oma parimas vormis ning pooldan seda väga.

 
  
MPphoto
 

  Pier Antonio Panzeri (S&D). (IT) Austatud juhataja, daamid ja härrad, ka mina usun, et see koostööleping Tadžikistaniga on väga positiivne ja võib aidata saavutada seda, mis minu arvates on mõned tähtsad ja täpsed eesmärgid.

Esimene eesmärk puudutab selle riigi strateegilist positsiooni, mis võib tõesti kasuks tulla rahu, turvalisuse ja stabiilsuse valdkonna edendamisel. Teine eesmärk on ja peab olema minu arust julgustada selle riigi kasvu nii majanduslikust kui ka sotsiaalsest perspektiivist, sest teame, et see on piirkonna üks vaesemaid riike.

Kokkuvõttes peame tagama, et selle lepingu rakendamist valitsevad sellised põhielemendid nagu vabadus, demokraatia ja õigused. Jättes kõrvale piirangud, mida leida võib, usun, et peaksime tervitama raportit, mille üle siin parlamendis hääletame.

 
  
MPphoto
 

  Jelko Kacin (ALDE). (SL) Tahaksin härra Peterlet suurepärase raporti eest õnnitleda. Järelliide „-stan” tähendab „riiki” ja Tadžikistan on viimane meie poolt riigina tunnustatavatest riikidest, mille nimi lõpeb liitega „-stan”. Praeguseni oleme sellest alati üle vaadanud, mis oli suur ebaõiglus.

Ent Kesk-Aasia stabiilsus on piirkonna enda, meie ja kogu maailma strateegilistes huvides. Kõik maailma riigid on omavahel seotud nagu üks suur anum, mistõttu peame ka üles näitama oma küpsust, tagades, et kõigile selle piirkonna riikidele pööratakse ühesugust tähelepanu, hoolimata nende suurusest, arengutasemest või sellest, kui palju energiaga seotud jõukust neil on.

Mulle näib, et oleme nüüd selle halva heaks muutnud ja kaotatud aja tasa teinud. Sellel põhjusel tahaksingi õnnitleda nii raportööri kui ka komisjoni ja samuti volinikku Ferrero-Waldnerit ning eesistujariiki Rootsit lõpuks selle viivituse minevikku jätmise eest. Nüüdsest muutuvad asjad paremaks.

 
  
MPphoto
 

  Janusz Wladyslaw Zemke (S&D). (PL) Tahaksin teid väga tänada, et lubasite mul küsimuse esitada. Usun, et selle lepingu sõlmimine on hea idee, sest see on samm õiges suunas.

Ent küsin endalt ning tahaksin ka minister Malmströmilt küsida järgmise küsimuse: nende paljude tegevuste hulgas, mida Euroopa Liit on planeerinud, kas ei oleks soovitatav asetada suuremat rõhku Tadžikistani aitamisele, et koolitada neid, kes vastutavad Afganistani piiri valvamise eest? Oleme kõik täiesti teadlikud, et see on väga kriitiline teema. Piir on 1 500 km pikk. Tadžikistanil on piiri kaitsmisega suuri probleeme, eriti kuna Afganistani poolel on suur Tadžiki vähemus. Seega arvan, et Euroopa Liidu erinevate algatuste hulgas peaksime kaaluma ka kaasaaitamist Tadžiki jõudude ja piiri turvamise eest vastutavate inimeste koolitamisele.

 
  
MPphoto
 

  Bernd Posselt (PPE). (DE) Austatud juhataja, tahaksin samuti öelda, et härra Peterle on koostanud suurepärase raporti. Peaksime ühe asja selgeks tegema: Kesk-Aasia rahumeelsed inimesed on meie kõige tähtsamate partnerite hulgas. Seda piirkonda on sageli valitsenud välisjõud. Esimest korda pika aja – sajandite – jooksul on see taas vaba. Peaksime ära kasutama seda võimalust ja looma tõelise vabade partnerluse.

Kuulsin enne juttu kuritegevusest. Loomulikult peame tegema koostööd kuritegevusega võitlemisel, ent kõigepealt peaksime vaatama nende riikide kultuuri ja mõistma, et need on põlised kaubandusriigid. Nad ei kauple ainult narkootikumidega; nad kauplevad kaupadega, mis olid alati Euroopa ja kogu maailma jaoks olulised. Seega peaksime ütlema, et see tähendab partnerlust, mitte isalikkust.

 
  
MPphoto
 

  Athanasios Plevris (EFD). (EL) Austatud juhataja, ka mina tahaksin korra üles võtta kuritegevuse küsimuse, mis on juba tõstatatud, ning ka ebaseadusliku sisserände küsimuse. On fakt, et Tadžikistan asub pulsikohal, geopoliitilises asukohas, ning Euroopa peaks uurima, kuidas saame vähendada nii kuritegevust, seoses Afganistanist tulevate narkootikumidega, kui ka – eelkõige – rändeid.

On fakt, et Euroopa ei saa enam toetada neid rändeid Tadžikistani kaudu ja Afganistanist ning teistest riikidest; fakt, mille eest peamiselt Vahemere riigid, nagu Malta, Küpros, Kreeka ja Itaalia praegu maksavad, ent mille eest kindlalt, matemaatilise täpsusega, maksavad hiljem kõik Põhja-Euroopa riigid.

Loomulikult peame austama kõigi neist riikidest tulevate inimeste õigusi, ent mingil hetkel peab ka Euroopa end kaitsma ja aru saama, et me ei saa toetada neid rändeid Aasiast.

 
  
MPphoto
 

  Cecilia Malmström , nõukogu eesistuja. – (SV) Austatud juhataja, nagu härra Peterle oma suurepärases raportis ütleb, on partnerlus- ja koostööleping osa suuremast strateegiast Kesk-Aasia suurema piirkondliku stabiilsuse jaoks. On ainult õige, et teeme selle tähtsa sammu, kuna probleeme on nii palju ja need on nii laialdased ning mõjutavad nõnda paljusid riike, nende hulgas ka Afganistani ja Pakistani, kuid igal riigil on ka oma konkreetsed probleemid. Härra Peterle tegeleb kõige sellega oma raportis väga süstemaatiliselt.

Mul on hea meel, et Euroopa Parlament hoiab inimõiguste osas ikka lippu kõrgel. Inimõigused on Tadžikistanis probleemiks. Riigis on demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi osas veel palju teha. Seetõttu ongi nii vajalik, nagu komisjon ütles, et peaksime dialoogi inimõiguste üle. Olen kindel, et komisjon on järgmise nädala kohtumisel väga selgesõnaline Euroopa väärtuste ja ootuste osas, mis meil Tadžikistani suhtes on.

Sel suvel toetas Euroopa Liit konverentsi, mis tegeles täpselt õigusriigi tugevdamise teemaga Tadžikistanis ja kus osalesid esindajad uurimistöö maailmas, kodanikuühiskonnast, valitsusvälistest organisatsioonidest, väliseksperdid ja ka paljud Tadžikistani enda ametivõimude esindajad. See on õigusasutuste iseseisvuse tõstmise ja õigusriigi tugevdamise küsimus.

Proua Hautala tõstatas vee teema. See on piirkonnas väga oluline. Euroopa Liit toetab mitmeid jätkusuutlikke hüdroelektri arenguprojekte. Need projektid peavad põhinema teadusuuringutel, omama piirkondlikku perspektiivi ning võtma arvesse olemasolevaid konkreetseid vajadusi.

Härra Zemke mainis piirihalduse küsimust. See on väga tähtis teema. Euroopa Liit toetab piirkonda 2010. aastani 66 miljoni euro ulatuses ning 70 miljoni euro ulatuses kolme aasta jooksul pärast seda. See peab kindlasti andma ruumi mitte ainult piirihalduse ja -kontrolli tugevdamiseks, vaid ka tolli- ja politseitöötajate koolitamiseks. Olen kindel, et komisjon naaseb selle teema juurde hiljem uuesti.

Kokkuvõtteks on Tadžikistanis ja kogu piirkonnas palju raskeid ja keerulisi probleeme. Tunneli lõpus paistab natuke valgust, ent me ei tohi probleeme alahinnata. Mul on väga hea meel, et parlament on üksmeelne selle partnerlus- ja koostöölepingu vastuvõtmise tähtsuse osas. See annab meile parema vahendi meie tööks stabiilsuse suurendamisel ja nende probleemide lahendamisel ning aitab ka pidada aktiivset dialoogi riigiga seoses inimõiguste ja demokraatiaga. See on samm edasi ja täidab lünga, mis meie piirkondlikus strateegias siiamaani eksisteeris.

 
  
MPphoto
 

  Benita Ferrero-Waldner, komisjoni liige. − Austatud juhataja, oleme juba pikka aega veendunult uskunud, et Euroopa Liidu Kesk-Aasia strateegia on väga tähtis ja mõjutab positiivselt Kesk-Aasia riikide turvalisust, stabiilsust ja jõukust. Nagu härra Tannock õigustatult ütles, ei tohi me Tadžikistani äärealaks lükata. Vastupidi – arvan, et peaksime selle Kesk-Aasia vaeseima riigiga läbi käima.

Seda öeldes oleme loomulikult täiesti teadlikud, et sellel riigil on suuri väljakutseid. See oli vist härra Arlacchi, kes mainis, et Afganistan jääb esimeseks opiaate ja heroiini tootvaks riigiks maailmas, ja loomulikult leiab kogu transiit aset Tadžikistani ja teiste Kesk-Aasia riikide kaudu. Afganistani oopiumi ja heroiini veetakse riigist välja peamiselt Iraani ja Pakistani kaudu lõunateedel ja Türkmenistani, Usbekistani, Tadžikistani ja Kasahstani kaudu põhjateedel. Nii et me teame, et see on väga tähtis teema. Ent näeme ka seda, et narkootikumide tootmine on Afganistanis vähenenud ja nüüd on see tõesti koostöö küsimus, et vähendada seda veelgi.

Selle jaoks oleme kasutusele võtnud piirhaldusprogrammi BOMKA. See on suurepärane, kuna töötab salakaubaveo vastu. See aitab nendel riikidel seaduslikult kaubelda, ent eriti töötab just narkootikumide tootmise vastu. Olen neid asutusi ise külastanud ja võin teile öelda, et need toimivad väga hästi. Korraldame ka koolitusi. Koolitused on Euroopa Liidu programmide raames.

Lubage mul inimküsimuste teema kohta veel üks sõna öelda. Uus partnerlus- ja koostööleping annab meile vahendi Tadžikistaniga selles valdkonnas dialoogi süvendamiseks, ja seal on ka inimõiguste klausel. See annab meile võimaluse ja vahendid Tadžiki võimudega arutleda kõigi seonduvate küsimuste üle, nagu lapstööjõud, naiste õigused, kogunemisvabadus ja usuvabadus – loomulikult, härra Belder, sest ikka veel on probleeme.

On mainitud ka vett. Ma olen nendest probleemidest juba aastaid teadlik olnud. Oleme üritanud tadžikke aidata ja mängime nüüd Kesk-Aasia riikide hulgas vahendaja rolli. Oleme veendunud, et sellega tuleb tegeleda piirkondlikul tasandil, võttes arvesse riikide huvisid ja vajadusi – nii vastuvoolu, mis tähendab Tadžikistani ja Kurdistani, kui ka allavoolu, mis tähendab Usbekistani, Türkmenistani ja Kasahstani. Ma arvan, et ainult sellises kontekstis saab leida püsiva lahenduse. Seega teeme koostööd kõigi riikidega ja selles kontekstis on 2010. aastaks – järgmiseks aastaks – kavandatud riiklik poliitiline dialoog vee üle – mille raames tegeletakse kõigi nende küsimustega, ning siis üritame loomulikult kokkuleppele jõuda.

Minu viimased märkused on järgmised: on õige aeg toetada partnerlus- ja koostöölepingu ratifitseerimisprotsessi viimast etappi. Tihedam koostöö Tadžikistaniga, mida toetate teie ja toetab parlament, on meie kodanike huvides. Positiivne hääletus saadab Tadžikistanile tugeva signaali, et Euroopa Liit austab oma Kesk-Aasia strateegiaga võetud kohustusi. See sillutab teed partnerlusele, mis on vajalik meie enda turvalisuseks ja aitab meil soodustada suuremat piirkondlikku koostööd, mis on Kesk-Aasia stabiilsuse jaoks nii oluline.

 
  
MPphoto
 

  Alojz Peterle, raportöör. (SL) Tahaksin teid kõiki tänada teie tähelepanelike sõnade, uute ideede ja rõhuasetuste eest. Mul on hea meel näha, et parlament on selles arutelus taaskord ühel meelel ja et sellel on soov Tadžikistaniga tugevam ja tihedam partnerlussuhe luua. Mul on hea meel, et oleme teadlikud Tadžikistani identiteedist ja selle erilisest rollist piirkonnas.

Minul näiteks oleks hea meel, kui pühendaksime võrdse hulga tähelepanu selle lepingu rakendamise jälgimisele, ning varsti ongi meil võimalus seda teha. Ent lubage mul meelde tuletada sellises koostöös parlamendi rolli tähtsust, mille üks vahend on meie delegatsioon Kesk-Aasia riikidesse.

Usun täielikult, et suudame selle lepingu üle homme suure häälteenamusega lõplikult otsustada. Kui see jõustub, on Euroopa Liidul ja Tadžikistanil võimalus piirkondlikul, kahepoolsel ja ülemaailmsel tasandil koostööd teha. Tänan teid väga abi ja koostöö eest.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. − Sain välisasjade komisjonilt ettepaneku viia arutelu lõpule vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2.(1)

Ühine arutelu lõpetati.

Hääletus toimub neljapäeval, 17. septembril 2009.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

 
  
MPphoto
 
 

  Jiří Maštálka (GUE/NGL), kirjalikult. (CS) Tervitan kõiki lepinguid Euroopa ühenduste ja endise Nõukogude Liidu riikide vahel, tingimusel, et sellised lepingud põhinevad võrdsetel õigustel ja vastastikusel kasul. Kui tänasele Euroopa Parlamendi täiskogu istungile esitatud raportis on sätestatud, et esitatud leping aitab liitu Tadžikistanis ja Kesk-Aasias poliitilisest, majanduslikust ja kaubanduslikust perspektiivist tugevdada ja ühtlustada, tahaksin kiirelt juhtida teie tähelepanu järgmistele kaalutlustele, mida paljude teiste inimestega jagan. Lepingut ei tohi mingil juhul vaadata kui võimalikku vahendit Euroopa Liidu sõjalise kohalolu saavutamiseks kõne all olevas piirkonnas. On väga vajalik arendada Euroopa Liitu kui rahuprojekti, mis on vaba ülimast võimust või sõjalistest ambitsioonidest. Välja kuulutatud sõda terrorismi vastu ei saa küsimuse all olevas piirkonnas läbi viia ilma koostööta Venemaa ja teiste naaberriikidega. Kokkuvõttes tahaksin rõhutada, et peame lähenema toorainete kaevandamisele ja kasutamisele täieliku võrdsuse ja vastastikuse huvi vaimus.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: Roberta ANGELILLI
Asepresident

 
  

(1)Vt protokoll.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika