Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Istungi stenogramm
Kolmapäev, 16. september 2009 - Strasbourg EÜT väljaanne

14. Uued viisaeeskirjad Lääne-Balkani riikidele (endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Montenegro, Serbia) (arutelu)
Sõnavõttude video
Protokoll
MPphoto
 

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on nõukogu ja komisjoni avaldused uute viisaeeskirjade kohta Lääne-Balkani riikidele (endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Montenegro, Serbia).

 
  
MPphoto
 

  Cecilia Malmström , nõukogu eesistuja. – (SV) Austatud juhataja, liigume geograafiliselt kiirelt edasi, et arutada teist teemat, millega mul on taas suur heameel tegeleda: viisavabastuse võimalused teatud riikidele Balkani piirkonnas. On suurepärane, et Euroopa Parlament sellega nii vara oma ametiaja alguses tegeleb. See näitab, kui tähtis see meie kõigi meelest on, et Lääne-Balkani inimesed toodaks Euroopa Liidule lähemale. See on kahtlemata Balkani piirkonna kodanikele kõige tähtsam teema seoses nende praeguste suhetega Euroopa Liiduga.

Viisavabastus võimaldab esiteks inimestel Euroopas vabamalt liikuda ja loob avatumaid ühiskondi. Paljud piirkonna inimesed – eriti noored – ei ole kunagi Lääne-Euroopas käinud ning viisavabastus avaks loomulikult palju võimalusi kontaktideks ja vahetusteks. See ongi selle algatuse tõeline kasu.

2007. aastal alustas Euroopa Liit protsessi, mis oli mõeldud viisanõuete kaotamiseks Lääne-Balkani riikidest. Selles protsessis on kaks aspekti: riigid ise pidid tegema olulisi edusamme seoses dokumenteerimise usaldusväärsuse, parema rändealase seadusandluse, vähemuste suuremate õiguste ja kindlasti ka korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitlusega. Vastutasuks pakuks Euroopa Liit viisavaba reisimist. Viisarežiimi lihtsustamist rakendatakse alates 2008. aasta jaanuarist ning see on seotud kohustustega valdkondades, millega tuleb tegeleda. Ent ainult tõeline viisavabastus võimaldab eemaldada viisakohustustega pandud majanduslikke ja bürokraatlikke tõkkeid.

Lääne-Balkani kodanikele kehtivate viisanõuete kaotamine on tähtis meede, mis tugevdab sidemeid selle piirkonna ja Euroopa Liidu vahel. Võime eeldada, et see stimuleerib Euroopat toetavat suhtumist nii piirkonna valitsustesse kui ka rahvastesse, kuna see näitab, et Euroopa integratsiooniprotsess toob tõelist kasu. Jätkuv isoleerimine aga viiks teisest küljest kõrvalejäetuse tundeni ja väldiks ideede vahetamist ning võiks halvimal juhul soodustada kitsarinnalist natsionalismi.

Loomulikult on meie eesmärk vastupidine: avada Euroopa Liit, pakkuda riikidele juurdepääsu ühenduse programmidele, teha inimestele kontaktis olemine lihtsamaks ning edendada arengut ja vahetusi nii Lääne-Balkani riikide vahel kui ka nende riikide ja Euroopa Liidu vahel. Lisaks sellele tekitab viisavabastus uusi võimalusi kaubanduseks, tööstuseks ja oskusteabe edastamiseks. Need on tähtsad elemendid majanduskriisi tagajärgede leevendamisel.

Seega on komisjoni 15. juulil esitatud ettepanek vägagi tervitatav. Pakuti välja, et esimese sammuna eemaldatakse viisanõue endiselt Jugoslaavia Makedoonia Vabariigilt, Montenegrolt ja Serbialt, kus on biomeetrilised passid. Eesmärgiks on 2010. aasta 1. jaanuariks kaotada nende kodanike jaoks viisanõuded ja hiljem laiendada seda teistele riikidele, kui ka need täidavad nõutud tingimused. Komisjon on andnud hinnangu, et kolm riiki – Serbia, Montenegro ja endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik – vastavad üldiselt viisavabastuse tingimustele. Serbia ja Montenegro hindamine jätkub ja loodame, et sügiseks on meil komisjonilt kinnitus, et kõik tingimused on täidetud, nii et saame järgmise sammu astuda.

Pean rõhutama, et paljud tingimustest, mis oleme vabastamisele määranud, näiteks politseisüsteemi reform ja korruptsiooniga võitlemine, toovad riikidele kasu ka nende ettevalmistamisel Euroopa Liidu liikmesuseks ning tekitavad seega olukorra, kus kõik võidavad, mis puutub eeskirjade ühtlustamisse. See annab hea näite ka sellest, kuidas tingimuslikkuse põhimõte Lääne-Balkanil töötada võib.

Albaaniat ja Bosnia ja Hertsegoviinat ei hõlmata sellesse esimesse otsusesse viisavabastuse üle, ent neid ei jäeta ka kitsikusse. Tean, et see on mureküsimus paljudele siin parlamendis. On ainult aja küsimus, millal ka need riigid täidavad vajalikud tingimused komisjoni tegevuskavas. Et protsessi saaks võimalikult kiiresti lõpule viia, jätkame rõhutatult Albaania ning Bosnia ja Hertsegoviina toetamist ja julgustamist, et need teeksid edasisi samme ülejäänud eesmärkide suunas, ning loodan, et ka nemad saavad lähitulevikus viisavabaduse.

Euroopa Liit teeb kõik võimaliku, et toetada neid kahte riiki nende pingutustes oma eesmärkide saavutamise suunas, eriti seoses õigusriigiga.

Mis puutub Kosovosse, siis ei sisalda komisjoni ettepanek mingeid muudatusi. Siin jääb viisanõue praegu alles. Tulevikus peame vaatama, kuidas meetmeid saaks kõige paremini laiendada, et anda Kosovo kodanikele samad õigused nagu teistele piirkonna inimestelegi. Siin ootame komisjonilt oktoobris teatist, mis sisaldab ideesid tihedama koostöö ja sidemete soodustamiseks Kosovoga.

Nõukogu alustas just arutelusid komisjoni ettepaneku üle, ent eesistujariik teeb rasket tööd tagamaks, et saame võimalikult kiiresti kokkuleppele jõuda. Tervitame suurt huvi, mida Euroopa Parlament selles ettepanekus üles on näidanud, ning fakti, et teie komiteedes leiavad juba aset esialgsed arutelud. Arvestades selle ettepaneku uskumatut tähtsust, olen kindel, et oleme kokku leppinud eesmärgi osas, mis on viia see protsess võimalikult kiirelt ja rahuldavate tulemustega lõpuni, nii et viisavabastus saaks võimalikult kiiresti reaalsuseks.

 
  
MPphoto
 

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. (FR) Austatud juhataja, tahaksin tänada minister Malmströmi kõige eest, mis ta meile rääkinud on ning mida üritan komisjoni nimel kinnitada.

15. juulil esitas komisjon ettepaneku endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Montenegro ja Serbia kodanikele lühiajaliste viisade kaotamise kohta. Nagu te rõhutasite, minister, on see ilmselgelt ajalooline hetk meie suhetes Lääne-Balkaniga.

Ettepanek viisade kaotamise kohta põhineb viimase kuue aasta jooksul justiits- ja siseküsimuste valdkonnas aset leidnud edusammudel, vastavalt 2003. aastal Thessalonikis võetud kohustustele.

Komisjoni ettepanek esitati nõukogule. Liikmesriigid toetavad komisjoni poolt esitatud lähenemist ja kinnitavad oma kavatsust teha Euroopa Parlamendiga tihedat koostööd, et tagada teksti ametlik vastuvõtmine teie eesistumise, ehk Rootsi eesistumise ajal, proua minister.

Tänan Euroopa Parlamenti raportööride nimetamise eest kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjonis ning ligikaudse ajakava koostamise eest, mis planeerib raporti esitamist septembri lõpuks, ning hääled kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjonis ning siis täiskogus, oktoobriks ja novembriks. Eesmärk on tegelikult 1. jaanuaril 2010 saada viisavabadus Makedoonia, Serbia ja Montenegro kodanikele.

Komisjoni ettepanek põhineb 2008. aasta esimesel poolel viie Lääne-Balkani riigiga algatatud dialoogi tulemustel. Koostatud on tegevuskavad, mis sätestavad kriteeriumid, mille rakendamine hõlmab struktuuriliste reformide vastuvõtmist õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonnas. See meetod on piirkonna riikidele osutunud väga tähtsaks stiimuliks arengus reformide suunas, nimelt seoses dokumentide turvalisusega, koos biomeetriliste passide ja isikutunnistuste kasutuselevõtuga piirikontrolliks ning ülemaailmsete poliitikatega rände kohta ning ka seoses avaliku korra ja turvalisuse poliitikatega: võitlus organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja inimkaubanduse vastu ning loomulikult inimõigused, kaasa arvatud kodakondsuse teemad.

Olles need raportid lõpetanud, võime öelda, et endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik vastab kõigile selle tegevuskava kriteeriumitele.

Montenegro ja Serbia on oluliselt edasi arenenud. Ent Serbia peab ikka veel mõned tingimused täitma, eriti seoses Kosovo elanike ja välismaal elavate Kosovost pärit inimeste isikut tõendavate dokumentide kontrolliga, kui nad taotlevad Serbia biomeetrilist passi.

Teine tingimus Serbia jaoks on piirikontroll Kosovoga ning koostöö EULEXiga ja kolmas on riikliku rändestrateegia koostamine.

Montenegro osas tuleb leida püsiv lahendus ümberasustatud isikutele. Ikka tuleb võtta meetmeid välismaalaste seaduse juurutamise osas ning ka meetmeid haldussuutlikkuse suurendamiseks, mis on mõeldud ka tõhusamaks korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega võitlemiseks.

Selline on olukord nendes kolmes riigis.

Hoolimata viimase paari kuu jooksul saavutatud vägagi suurtest edusammudest ei ole Bosnia ja Albaania veel suutnud täita vajalikke reforme, mida nõutakse tegevuskavas nagu viisade kaotamine. Analüüsi põhjal esitas komisjon seega vastusena üldasjade nõukogu 2009. aasta juuni kutsele ettepaneku kohta kaotada viisad Makedoonia, Montenegro ja Serbia kodanikele. Serbia puhul arvatakse Kosovos elavad või välismaal elavad Kosovost pärit inimesed, kellel on Belgradi keskse ametivõimu poolt väljastatud pass, viisavabastusest välja ning nad peavad viisad säilitama. Tõepoolest, Serbia ei ole 1999. aastast saadik suutnud Kosovo inimestele isikut tõendavate dokumentide kontrolli võimaldada. Seega on komisjon kaalunud turvariski, mida sellise kategooria inimesed endast ühendusele kujutavad, ning ka fakti, et siiamaani ei ole Kosovoga aset leidnud dialoogi viisavabastuse üle.

Seega põhineb otsus teatud riigid sellesse viisanõuete vabastamisse hõlmata iga üksiku riigi omadustel.

Mis puutub Serbiasse ja Montenegrosse, siis järgime põhjalikult nende kahe riigi võetud meetmeid kõigi kriteeriumite täielikuks rakendamiseks. Seoses juba Albaania ja Bosnia ja Hertsegoviina poolt juba tehtud edusammudega on komisjon veendunud, et need kaks riiki täidavad lähitulevikus kõik kriteeriumid. Oktoobris esitavad nende ametivõimud komisjonile täiendavat teavet viimastel kuudel tehtud edusammude kohta. Selle teabe põhjal võetakse järgmise aasta alguses kasutusele hindamismissioonid ning siis koostab komisjon uued hindamisraportid, mida liikmesriikidega arutatakse. Selle järel loodab komisjon olla valmis 2010. aastal viisanõudest loobumise ettepaneku tegemiseks.

Vastavalt kehtivatele toimingutele arutatakse ettepanekut nõukogus ning see on Euroopa Parlamendis arvamuste avaldamise teemaks. Teksti ametlik vastuvõtmine enamiku Schengeni riikide poolt peaks seega aset leidma Rootsi eesistumise ajal, mis võimaldab nende kolme riigi viisade kaotamise tõhusat juurutamist alates 2010. aasta jaanuarist. Nagu te ütlesite, minister, tähendab see kõik võimalust eriti just nende Balkani riikide noorele põlvkonnale osaleda Euroopa elus hulga rohkem, sellesse integreeruda, ning arvame, et see kõik on äärmiselt kasulik nii nende riikide kui ka meie, Euroopa jaoks.

See ongi kõik. Need punktid tahtsingi ära mainida pärast eesistujariigi suurepäraseid tähelepanekuid.

 
  
MPphoto
 

  Manfred Weber, fraktsiooni PPE nimel. (DE) Austatud juhataja, nõukogu eesistuja, volinik, Lääne-Balkan vajab Euroopat ja meie, eurooplased, vajame stabiilsust Lääne-Balkanil. Lääne-Balkan on Euroopa keskne osa ning peame andma endast parima, et tuua see tähtis osa tagasi koju, Euroopasse. Sel põhjusel ongi need õiged ettepanekud.

On kirjeldatud reaalset elu selles piirkonnas; masendavalt pikki järjekordi viisakontorites, noori inimesi, kellel pole mingit võimalust teha avaldust riigist lahkumiseks ja Euroopa elu maitsmiseks. Paljud inimesed tunnetavad seda piirkonda vanglana, kus neil ei ole mingit kontakti välismaailmaga. Tahame sellele lõpu teha ning minu fraktsioonis teevad proua Pack, proua Bildt ja härra Posselt selle nimel suurt tööd. Me kõik toetame seda.

Muret valmistab meile see, et selle piirkonna riikide erineva kohtlemise tõttu tekivad Lääne-Balkani piirkonnas separatistlikud liikumised ja erinevad kodanikuklassid, mis võivad kindlasti tekitada probleeme. Ent Euroopa Liidu kodanikud eeldavad ühtemoodi turvalisust. See tähendab, et standardid, mida volinik Barrot täna siin kirjeldas, nimelt turvastandardid politseikoostööks, võitluses ebaseadusliku sisserände ja majanduslikel põhjustel toimuva rände vastu ning biomeetrilisteks andmeteks on kokku lepitud miinimumstandardid, mis esindavad mängureegleid. Meie kodanikud eeldavad, et neist mängureeglitest peetakse kinni.

See toob mu teise punkti juurde: viisanõude küsimuse kohta ei tohi olla mingeid välispoliitilisi mööndusi. Me ei tohi nendele riikidele vaba voli anda. Mängureeglid on selged ja kõigil, kes neist kinni peavad, on võimalus viisadest loobuda. Survet riikidele, mis ei ole seni suutnud oma standardeid Euroopa Liidu abist hoolimata tõsta, ei tohiks alandada.

Need on need kaks tiiba, mida meie Euroopa Rahvaparteis (Kristlike Demokraatide) õigeks peame. Usaldame Euroopa Komisjoni antud hinnangut ja saame seega praeguse sammu heaks kiita.

 
  
MPphoto
 

  Kristian Vigenin, fraktsiooni S&D nimel. (BG) Austatud juhataja, nõukogu eesistuja, volinik, me toetame loomulikult komisjoni ettepanekuid, kuna need märgivad väga tähtsat sammu just mainitud piirkonna kolme riigi jaoks, mis saavad 2010. aasta 1. jaanuaril viisavabaduse.

Mina ise olen riigist ja põlvkonnast, mis entusiastlikult tervitas viisarežiimi kaotamist enne seda, kui meie riik sai Euroopa Liidu liikmeks. Ütleksin ka seda, et see on esimene ja kõige olulisem märk, et asjad liiguvad tõesti õiges suunas ja et ühel päeval on nende riikide lõplikuks sihtkohaks Euroopa Liit.

Samal ajal pean ma ikkagi mõningal määral väljendama oma hämmingut komisjoni liigselt haldusliku lähenemise üle sellele teemale. Kuigi ühest küljest on tehnilised küsimused tähtsad, selles suhtes, et vastavust on tarvis ja riigid peavad täitma vajalikke tingimusi, et saada osaks Euroopa Liidust ning sellega saada ka viisavaba reisivõimalus, kõlab komisjoni otsus Albaania ja Bosnia ja Hertsegoviina välja arvata mõnevõrra mõistmatuna. See ei peegelda selle piirkonna delikaatse teema iseloomu. See alahindab mõju, mis sellel tulevasele suhete arengule piirkonna riikide vahel olla võib, ning piirkonna tavakodanike suhtumist selle Euroopa Komisjoni tehtud otsuse osas.

Sellel põhjusel usume, et Euroopa Komisjoni otsust tuleks vaadelda Albaaniat ja Bosnia ja Hertsegoviinat hõlmavana, ning selge ajakava sätestab, millal need riigid võiks viisavabasse režiimi hõlmata, mis sõltub konkreetsete tingimuste täitmisest.

Selles suhtes on see teema eriti õrn seoses Kosovo rahvaga. Seega on meie küsimus järgmine: millal kavatseb Euroopa Komisjon Kosovoga viisade osas läbirääkimised algatada ja kas see on kaalutlenud tagajärgi seoses Kosovo stabiilsusega, kui neid läbirääkimisi võimalikult kiiresti ei alustata?

 
  
MPphoto
 

  Sarah Ludford, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud juhataja, fraktsioon ALDE toetab kindlalt ja järjepidevalt kõigi Lääne-Balkani riikide Euroopa Liiduga liitumise eesmärki. Meie eesmärk on varustada nende kodanikke, et need saaksid liituda ühisturu ja ühiste väärtustega integreeritud vaba liikumise alaga.

Lühiajalise reisimise vabadusel on tähtis osa selleks ettevalmistumisel. Komisjon ja nõukogu jagavad ilmselgelt seda eesmärki, nii et miks on komisjonil õnnestunud esitada selline halvasti kaalutletud ja lahknev ettepanek?

Liberaalide fraktsioon ei taha kindlasti õõnestada survet passide ja piiride turvalisuse kõrgetele standarditele ja õigusriigile üldisemalt, ent see toiming peab olema õiglane, järjepidev ja tõhus. Ei ole nii, et praegu ei ole mingeid anomaaliaid. Näiteks on juuli ettepanekusse hõlmatud Serbia ja Montenegro: kuigi nad ei täitnud ettepaneku kuupäeval standardeid, eeldatakse neilt seda tulevikus. Siis on nõue biomeetriliste passide järele, mida Bosnia on nüüdseks väljastanud 40 000; ent horvaadid, kes on juba mõnda aega viisavabalt reisinud, ei vaja neid.

Me ütleme, et Serbia stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping ei saa edeneda, kui Mladić peitu jääb, kuna see näitab kontrolli puudumist turvateenuste üle. Ent viisarežiimist loobumise jaoks peavad nad täitma 3. lahtri nõudeid: avalik kord ja turvalisus – siin on mõned vasturääkivused.

Viis, kuidas Bosniat ja Albaaniat õigel järjel hoida, on hõlmata nad käesoleva esitatud määruse juriidilisse ulatusse, aga teha tegelik viisarežiimist vabastus sõltuvaks komisjoni vastavusdeklaratsioonist – tegelikult sarnaselt sellele, mida komisjon peab sel sügisel Serbia ja Montenegro osas tegema. Protsess oleks täpselt sama, kuigi toimuks veidi hiljem.

Pikemad viivitused Bosnia ja Albaania jaoks ning Kosovo täielik väljajätmine tekitab lahkhelisid ja kahjulikke tagajärgi, julgustades otsinguid Horvaatia, Serbia või Kosovo elanike puhul Makedoonia passide järele ning õõnestades eriti just Bosnia ja Kosovo terviklikkust ja valitsemistava. Ma ei suuda uskuda, et komisjon ja nõukogu kavatsevad seda kahjustavat teemat alustada.

 
  
MPphoto
 

  Marije Cornelissen, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Austatud juhataja, ma olen viisavabastuse poolt ning pooldan ka viisavabastusele teatud kriteeriumite omistamist, ent mida veelgi rohkem pooldan, on rahu ja stabiilsus Lääne-Balkanil.

Mis te arvate, mida tähendaks eriti just noortele inimestele, Bosnia moslemitele, kui nad näeks oma horvaatidest, serblastest ja bosnialastest kahekordsete passidega saatusekaaslasi, kes nädalavahetuseks Euroopa Liitu ja tagasi hüppavad? Kas me tõesti tahame võtta riski soodustada natsionalistlikke tundeid ja süvendada lõhesid riigis, kus stabiilsus on veel nii õrn? Ja milleks? Bosnia ja Hertsegoviina ei ole tegelikult Serbiast kriteeriumitele vastavuse osas nii palju maas. Nad väljastavad juba biomeetrilisi passe ja on teiste kriteeriumite osas umbes samasuguseid edusamme teinud.

Seega palun teil tungivalt hõlmata Bosnia ja Hertsegoviina praegusesse ettepanekusse nende seal elavate inimeste nimel, kes tuleviku nimel suurt vaeva näevad – sõjamälestused on nende mõtteis veel liiga värsked.

 
  
MPphoto
 

  Ryszard Czarnecki, fraktsiooni ECR nimel. (PL) Mul on täna väga hea meel, et meie kolleeg, hiljutiseni veel minister Cecilia Malmström, nõukogu nimel rääkis. Parlament on temast puudust tundnud, ent eesistujariik Rootsi on sellest kindlasti kasu saanud. Tahaksin tema kõne eest öelda rootsi keeles „tack” ehk „tänan”, mis minu, poola keeles, tähendab „jah” – ja on seega sobiv sõna, kuna nõustun täielikult sellega, mida ta meile täna nõukogu nimel rääkis, isegi kui mul on mõned väikesed tähtsusetud kommentaarid.

Kõigepealt ei taha ma tõesti, et see nõukogu sobiv algatus, mida komisjon toetab, oleks – otsekoheselt öeldes – mingi alternatiiv Serbia, Makedoonia ja Montenegro kiirele liitumisele Euroopa Liiduga. Seda nende riikide ühiskonnad eeldavad ning selle on nad ära teeninud. Ma ei usu, et me asendaks nende riikide Euroopa Liiduga kiire liitumise perspektiivi viisanõuetest loobumisega.

Teiseks usun, et Bosnia ja Hertsegoviina, Albaania ja Kosovo inimesed väärivad samuti võimalikult kiiresti viisavaba reisimist. Selles suhtes peame järjepidevalt toetama nende ees olevaid Euroopa perspektiive.

 
  
MPphoto
 

  Nikolaos Chountis, fraktsiooni GUE/NGL nimel. (EL) Austatud juhataja, Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsiooni nimel usume, et komisjoni ettepanek loobuda viisadest Serbia, Montenegro ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi kodanike puhul, kellel on biomeetrilised passid, on samm õiges suunas ning viib ellu Euroopa Liidu kohustuse selle piirkonna inimeste suhtes, et nad saaksid reise planeerida ja reisida ülejäänud Euroopasse vajaduseta viisa järele.

Pean ära mainima, et mis puutub Lääne-Balkanisse, siis räägime traumeeritud piirkonnast, mis hiljuti elas üle sõja ja tsiviilkonflikti, mille eest kannavad vastutust Euroopa Liit ja mõned kindlad liikmesriigid. Selle piirkonna haavad paranevad aeglaselt. Seetõttu usumegi, et nende riikide kodanike jaoks on viisarežiimist loobumine väga tähtis samm ning annab neile võimaluse suhelda ülejäänud Euroopa inimestega.

Ent ma ei saa välja tuua tingimusi, mis – kui ma õigesti aru sain – toovad kaasa teatud ebakindluse selle osas, kas nõukogu kiidab oktoobris Montenegro ja Serbia puhul viisarežiimist loobumise heaks.

Esiteks Kosovo puhul, mis – kui ma just valesti aru ei saanud – sõltub julgeolekunõukogu resolutsioonist nr 1244 ning eriti Serbia vähemuse puhul, kes elavad nagu maavanglates, mida valvatakse geograafiliste vanglate raames, keeldume põhimõtteliselt vabast suhtlusest. Kahekordne ebaõnn: me ei luba neil nende riigis reisida ega luba neil ka Euroopa Liidu riikidesse reisida.

Teiseks on mul mitmed kahtlused selle osas, kas mõned neist eeltingimustest, mis me Serbiale ja Montenegrole esitanud oleme, on selle konkreetse teemaga seotud ega teeni muid poliitilisi eesmärke. Seetõttu arvan, et peaksite oktoobris üritama kaotada Montenegro ja Serbia ning teiste Lääne-Balkani riikide elanike jaoks viisad.

 
  
MPphoto
 

  Athanasios Plevris, fraktsiooni EFD nimel. (EL) Austatud juhataja, esiteks on rahu ja stabiilsus Lääne-Balkanil kindlasti kogu Euroopa huvides ja, loomulikult, kuna olen Kreekast, on loogiline, et see peaks olema isegi rohkem meie huvides, kuna meil on mõnega neist riikidest ühine piir. Sellisena peaksime otsust, mille te teete, õigeks otsuseks.

Ent tahaksin välja tuua endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi. Skopje valitsus aretab ühe Euroopa Liidu liikmesriigi suhtes äärmuslikku rahvuslikkust, nimelt Kreeka suhtes, lastes ringi käima kaardid, mis näitavad osa Kreekast, Makedooniat, koos Thessaloniki ja paljude teiste linnadega, okupeerituna, aretades põhimõtteliselt ideed, et need riigid, mis peaksid idee poolest Kreeka alla kuuluma, tuleks vabastada.

Ma ei taha keskenduda nime küsimusele, mille suhtes te võite ükskõiksed olla, isegi kui kreeklased on väga tundlikud nime varastamise suhtes. Ent peate kindlasti mõistma, et me ei saa nendes riikides teiste Euroopa Liidu riikide arvelt naasta natsionalismi juurde, natsionalismi soodustamise juurde.

 
  
MPphoto
 

  Andreas Mölzer (NI). (DE) Austatud juhataja, see, et Serbias, Makedoonias ja Montenegros viisanõuded kaotatakse, näitab, et nende riikide reformipingutused kannavad vilja. Ent kümme aastat pärast konflikti lõppu on haavad ikka veel sügavad ja pinna all pulbitseb halb tunne. See on selgelt seotud faktiga, et Albaania, Kosovo ja Bosnia, mida praegu ei ole hõlmatud, tunnevad end kehvemas olukorras olevat. Sealsed inimesed üritavad selgelt arendada vanu vastuolusid, selle asemel et küsida endalt, mis nende naaberriigid on paremini teinud ja kuidas saaks teha edusamme, et oleks võimalik viisarežiimist loobuda. Igal juhul peaks Serbia varsti saama kandidaatriigi staatuse, kuna liigub mitmes suhtes liitumise suunas.

Ent haavad ei ole veel kaugeltki mitte paranenud ning iga Euroopa Liidu nõuet hinnatakse vastavalt. Seetõttu peamegi ühest küljest edastama oma otsuste põhjuseid paremini ja teisest küljest tegema Albaaniale, Kosovole ja Bosniale selgeks, et neil on ees veel suured pingutused, et võrdselt liitumise suunas liikuda. Igal juhul on Euroopa Liidu lävel muutunud rahu Balkanil hulga tähtsamaks kui Türgi liitumine, mida paljud pooled nii palavalt toetavad.

 
  
MPphoto
 

  Anna Maria Corazza Bildt (PPE). – Austatud juhataja, täna ütleme EPP-s Bosnia, Albaania ja Serbia inimestele järgmist: te ei ole unustatud, me ei ole teid hüljanud. Me mõistame teie, eriti Sarajevo inimeste frustratsiooni. Ent samal ajal ütleme Euroopa Liidu inimestele, et me ei painuta standardeid. Reeglid peavad kõigile samad olema. Teie turvalisus on meile tähtis.

Ütleme seda põhiliselt Bosnia ja Hertsegoviina ametivõimudele: täitke oma kohustusi; seadke oma riik korda; tehke ära oma kodutöö. Hindame hiljuti tehtud edusamme. Palume komisjonil teie toetamist jätkata, ent kui midagi oma kuue Balkani sõja- ja rahuaasta jooksul õppisin – ja uskuge mind, see teema on mulle väga südamelähedane –, siis seda, et ohvriks tegemine, süüdistamine ja patuoinaste otsimine kuuluvad minevikku.

See on Euroopa integratsiooni teema. Peame sellele vaatama Euroopa vaatenurgast, ja nagu proua Cecilia Malmström ütles, on sõltuvusest ja ohvrimeelsusest vabanemiseks vajaliku kannapöörde alustamiseks parim viis viia riik nende kätte ning alustada viisareforme, mida on väga vaja ja mis on nagunii vajalikud.

Ma loodan, et saame kokku leppida selges sõnumis piirkonna ametivõimudele, et toetame neid, ent ei kompromiteeri oma kodanike turvalisust – et nad peavad oma kohustusi täitma.

Arvan, et peaksime komisjoni ettepanekut toetama ning nendele, kes arvavad, et see võib olla destabiliseeriv, tahaksin öelda, et stabiilsus tuleb koos Euroopa integratsiooniga. On väga kahetsusväärne, et Zagrebis ja Belgradis antakse välja passe, ning peaksime kindlasti üritama seda võimalikult vähendada, ent me ei saa Bosnia inimestele teistsuguseid reegleid teha. See ei ole nende huvides.

Mida me saame teha, on anda parlamendis omalt poolt kõik, et protsessi kiirendada ja teha otsus, koostada oma poliitika, nii et nõukogu saaks otsuse selle aasta jooksul vastu võtta.

 
  
MPphoto
 

  Tanja Fajon (S&D). (SL) Nagu te ilmselt teate, olen kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportöör seoses Lääne-Balkani riikides viisade kaotamisega.

Juulis saatis Euroopa Komisjon meile ettepaneku, milles soovitati viisanõuete eemaldamist Serbia, Makedoonia ja Montenegro kodanikelt. Makedoonia on juba kõik oma kohustused täitnud, Montenegro ja Serbia aga peavad võimalikult kiiresti ülejäänud tingimused täitma.

Kuigi kiidan komisjoni ettepaneku täielikult heaks ja hindan selle töö nõudlikku iseloomu, olen pettunud faktis, et sellest dokumendist on täielikult välja jäetud ülejäänud riigid, andmata neile isegi mingit ajakava.

Bosnia ja Hertsegoviina ning Albaania kasutavad viisanõuete kaotamiseks selget tegevuskava ning on teadlikud kõigist tingimustest, mida enne seda täita tuleb. Eriti just Bosnia ja Hertsegoviina saavutasid selles osas suvel suuri edusamme, kui otsustada iseseisvate organisatsioonide raportite põhjal.

Otsus Bosnia ja Hertsegoviina ning Albaania nimekirjast välja jätta on peamiselt tehniline. Oleme kõik vägagi teadlikud, et isegi kõige parematel tehnilistel otsustel võivad olla suured poliitilised tagajärjed. Fakt on see, et viisavabastuse protsessist on välja jäetud bosnialased.

Peame kõik võtma osa poliitilisest vastutusest selle protsessi rakendamise eest, mis on eeltingimus Lääne-Balkanil rahu ja stabiilsuse saavutamiseks. Peame ka kiirelt mõtlema Kosovoga viisaläbirääkimiste alustamise üle, kuna see aitab struktuurireforme edendada.

Daamid ja härrad, me ei tohi ennast asetada olukorda, kus paneme pidurid peale viisanõuete kaotamisele kõigis Lääne-Balkani riikides, millel on selge Euroopa perspektiiv. Viisavabastus Lääne-Balkanil ei ole piltmõistatus, millega ennast lõbustada. Siin on tegemist inimestega, nende elukvaliteedi ja liikuvusega ning tihedaima võimaliku koostöö ja kindlasti ka majandusalase koostöö soodustamisega.

 
  
MPphoto
 

  Jelko Kacin (ALDE). (SL) Õnnitlen Makedooniat ja loodan, et ka Montenegro ja Serbia jõuavad samasse etappi. See oleks hea kõigile kolmele riigile ning ka kogu Lääne-Balkanile tervikuna.

On aga kahju, et Bosnia sellest paketist välja on jäetud. Bosniaga seoses tehtud pingutused pole olnud ei piisavad ega edukad ning sellega mõtlen nii meie kui ka nende pingutusi. Põhiline takistus Bosnia edusammudes on mõtlemisviis, jõuetusetunne, mis halvab sealseid inimesi ja asutusi. Bosnialased on ainsad inimesed Bosnias, kellel ei ole lubatud Euroopas vabalt liikuda. Neil ei ole teist riiki, kuhu pöörduda, ning seetõttu on nad getodesse surutud. Nad on ainsad, kellel ei ole lootust topeltkodakondsusele. See on alandav. Nad tunnevad end kahe silma vahele jäetuna, alavääristatuna ja Euroopa Liidu poolt karistatuna.

Peame Bosnia ja Hertsegoviinale andma poliitilist abi, et võimaldada sellel ennast ja oma kodanikke aidata. Euroopa Liit jagab vastutust Bosnia olukorra ja piirkonna stabiilsuse eest. See vastutus lasub nõukogul, komisjonil ja parlamendil.

Bosnia on viisarežiimist loobumisele lähedal. Ainus probleem on veel inimeste peades – nende peades ja meie peades. Nende ja meie vahele on kerkimas sein, mis on kõrgem kui Berliini müür. Lammutagem seda müüri ja aidakem nüüd Bosnial viisanõuded võimalikult kiiresti kaotada, samas paketis kui teisedki kolm selle piirkonna riiki.

 
  
MPphoto
 

  Ulrike Lunacek (Verts/ALE). (DE) Austatud juhataja, proua Malmström, volinik, meie, rohelised, tervitame loomulikult Montenegro, Makedoonia ja Serbia viisavabadust. See on midagi, mille nimel viimastel aastatel väga aktiivselt võitlesin, kui olin veel Austria riikliku assamblee liige. See on tähtis samm ühendatud ja rahuliku Euroopa unistuse täitmise suunas.

Ent teel, millele olete asunud, on mitmeid komistuskive. See toob eelkõige kaasa selle, et Bosnia moslemitest kodanikud tunnevad, et neid diskrimineeritakse. Seda juba siis, kui teatasite lihtsalt, et teistes riikides viisad kaotatakse. Arutlete tehniliste tingimuste põhjal, mida Bosnia ja Hertsegoviina ei ole veel täitnud, ent jätate ilmselt kahe silma vahele fakti, et teistes riikides, kus nüüd viisad kaotatakse, on ikka veel probleeme. Bosnia on juba väljastanud 40 000 biomeetrilist passi ja vastu võtnud määruse ümberasustatud isikute kohta, mida teistes riikides veel pole, ning juurutanud korruptsioonivastase agentuuri, mis näiteks Serbial veel puudub.

Mulle tundub, et siin on ka poliitilist diskrimineerimist, ning pean seda väga ohtlikuks piirkonna rahule ja paljurahvuselisele Bosnia ja Hertsegoviinale. Nii et mainin seda ohtu veelkord: on oht, et ka siin tekivad rahvuslikud eraldusjooned. Seega kutsun teid üles Bosnia ja Albaaniaga sõlmima ühist paketti ja algatama Kosovoga viisaläbirääkimisi.

 
  
MPphoto
 

  Fiorello Provera (EFD). (IT) Austatud juhataja, daamid ja härrad, praegu on teatud Balkani alad ikka veel ebastabiilsed ning on kaubandusteeks ebaseaduslikule kaubandusele, mida juhivad organiseeritud kuritegevuse võrgustikud. Eriti tõsine on olukord inimkaubanduses, mis hõlmab sageli ärakasutamist ebaseadusliku töö või prostitutsiooni vormis.

Viisavabastustega peab seega kaasnema range turvaeeskirjade rakendamine, millest üks on biomeetriliste passide kasutuselevõtt. Nii palju kui meie teame, ei ole Albaania ning Bosnia ja Hertsegoviina veel neid tehnilisi meetmeid täielikult rakendanud. Seetõttu on tähtis, et me ei kaotaks neis kahes riigis viisasid enne, kui nende valitsused täielikku koostööd teevad ning on rakendatud tehnilised meetmed, mis tagavad asjassepuutuvate osapoolte identiteedi. Nõuete mittetäitmine ei tähenda minu arvates diskrimineerimist.

 
  
MPphoto
 

  George Becali (NI). (RO) Mul on täna hea meel, et arutame mõnede Balkani riikide viisavabastuse üle, ning ütlen teile, miks: minu vanavanemad sündisid Makedoonias, minu isa Albaanias, minu vanaema Kreekas ja ema Bulgaarias ning mina Rumeenias. Ma olen täna siin, tänu jumalale, nii et saan Olli Rehnilt küsida: kas on võimalik Albaanias viisanõuded kaotada 2010. aasta keskpaigaks, nagu lubati? See on küsimus, millele tahaksin vastust saada, sest see puudutab minu emotsioone, suhteid, minu perekonda ja juuri, mis ulatuvad peaaegu üle kogu Balkani. Palun jumalat.

 
  
MPphoto
 

  Doris Pack (PPE). (DE) Austatud juhataja, proua Malmström, volinik, daamid ja härrad, meil on kõigil hea meel viisavabastuse ettepaneku üle. Oleme selle eest parlamendis juba pikka aega võidelnud ja nüüd on algus tehtud. Sellest meile ei piisa. Arvan, et juunis valiti vale sõnastus. Täna – nagu me kuulsime – on Serbias ja Montenegros ikka veel probleeme. Nii et miks ei hõlmanud me sellesse sõnastusse Albaaniat ja Bosniat ega öelnud, et ka siin on probleemid, mis tuleb ületada? See ei oleks eriti palju kahju teinud.

On loomulikult fakt, et Bosnia ja Hertsegoviina poliitikutel on väike huvi selle parandamise vastu, mis on igast vaatenurgast nende kaasmaalaste jaoks ebamugav olukord. Miks nad peaksidki huvi tundma? Neil on töö, nad saavad reisida, kulutavad oma aega asjatutele natsionalistlikele konfliktidele, selle asemel et näiteks tööd teha hea koolisüsteemi, hea infrastruktuuri ja hea tervishoiusüsteemi nimel, ning nad ei ole ka taganud viisavabastuseks standardite kehtestamist. Viisavabadus tooks lõpuks värsket õhku sellesse Bosnia ja Hertsegoviina natsionalistlikku kopitusse ning annaks noorele põlvkonnale lootust.

Ent pärast komisjoni hinnangu teatamist on Bosnias ja Hertsegoviinas rakendatud meetmeid korruptsiooniga võitlemiseks ning antud hoogu mitmetele tähtsatele seadustele, et sügisel saaks tehnilised tingimused täita. Ent see ei ole vaid tehniliste eeltingimuste küsimus; see on ka asjade poliitilise aspekti küsimus. On biomeetriliste passide küsimus; ma tean, et neid ei ole veel palju väljastatud ja kutsuksin komisjoni ning mõnesid liikmesriike üles aitama neid biomeetrilisi passe väljastada. Tehniline abi tähendab väga palju.

Nõukogu, komisjon ja kohalikud poliitikud peavad tõesti endast kõik andma, et peatada rahvusliku lõhe veelgi suurem süvenemine selles riigis. Bosnia ja Hertsegoviinas viisavabastusest keeldumine suruks moslemid getodesse, sest horvaatidel ja serblastel on tee sellest riigist välja. Bosnia pass – tavaliselt on pass eksimatu rahvuse tõend – on omanike silmis väärtusetu, kui see ei ava teed Euroopa Liitu.

Paluksin komisjonil ja nõukogul neid riike aidata. Albaania saab ise hakkama. Neil on uus valitsus, nad saavad hakkama, ent Kosovo saab hakkama ainult teie kõigi abiga. Teil on meie toetus. Te ei pea silmi kinni pigistama, ent peaksite kehtestama poliitilised standardid, mitte ainult politseistandardid.

 
  
MPphoto
 

  Monika Flašíková Beňová (S&D). (SK) Viisapoliitikate vabastamine Lääne-Balkanil on tundlik teema nii poliitiliselt kui ka inimlike tingimuste osas nende riikide ja selle piirkonna inimestele. Praegu räägime Montenegrost, Makedooniast ja Serbiast, mis on ajaloolises kontekstis väga tähtis, ent me ei tohiks Lääne-Balkanil pikas perspektiivis kahe kiirusega süsteemi juurutada ning peame eriti just Bosnia ja Hertsegoviina võimalikult kiiresti sellesse protsessi tooma ning loomulikult ka Albaania.

Lääne-Balkanil on Euroopa Liidu ja meie liikmesriikidega lähedased geograafilised, kultuurilised ja ajaloolised sidemed ning hoolimata hiljuti aset leidnud äärmiselt rahututest sündmustest tuleb öelda, et nii reforme kui ka meie ootusi täidetakse järk-järgult ja et nende riikide poliitilised juhid teevad meie ootustele vastamiseks suuri pingutusi.

Oma kõnes tahaksin tõenäoliselt seega paluda mitte ainult nõukogul ja komisjonil, vaid ka kõigil siin Euroopa Parlamendis toetada erinevate riikide juhte nende pingutustes ning anda neile abi seoses nende küsimustega, mida ei ole veel lahendatud. Me ei tohi ka unustada, et Lääne-Balkani riigid on meile paljudel põhjustel suure geopoliitilise tähtsusega.

Kuna Serbia ja Montenegro seisavad nüüd silmitsi tähtsate siseriiklike väljakutsetega, mida me kõik loodame, et nad ületavad, tahaksin veelkord rõhutada, et oleks väga sobiv võimalikult kiirelt fikseerida kuupäev nendele riikidele, mis on protsessist välja arvatud. Pean silmas Bosnia ja Hertsegoviinat ning Albaaniat.

 
  
MPphoto
 

  Gerard Batten (EFD). – Austatud juhataja, need meetmed võimaldavad alates 2010. aasta jaanuarist Serbiast, Montenegrost ja Makedooniast viisavaba sissepääsu Euroopa Liidu Schengeni grupi liikmesriikidesse. Komisjon kavandab Albaaniale ning Bosnia ja Hertsegoviinale viisavaba juurdepääsu andmist võib-olla 2010. aasta keskpaigaks. Nii et 12 kuu jooksul võiksime näha veel 20,7 miljonit inimest saamas vaba juurdepääsu Euroopa Liidule.

Üldiselt ei tohiks see mõjutada Ühendkuningriiki, mis ei ole Schengeni grupi liige, ent tegelikult see mõjutaks seda. Euroopa Liidule juurdepääs veel miljonite inimeste jaoks, kellest mõned tulevad Euroopa kõige vaesematest ja korrumpeerunud riikidest, võimaldab neil ületada esimese tõkke Suurbritanniasse ebaseadusliku sissepääsu saamisel. Need riigid saavad lõpuks nagunii Euroopa Liidu täieõiguslikeks liikmeteks ning ka täieliku seadusliku juurdepääsu Euroopa Liidule. Need meetmed õõnestavad taaskord Suurbritannia võimet oma piire reguleerida ning on jälle põhjuseks, miks Suurbritannia peaks Euroopa Liidust lahkuma.

 
  
MPphoto
 

  Dimitar Stoyanov (NI). (BG) Austatud juhataja, oleme kõik täiesti teadlikud vaba liikumise eelistest ja miinustest, ent vaadakem seda teisest vaatenurgast. Kas need kolm riiki täidavad tõesti nõutud põhikriteeriume, et saada viisarežiimist loobumise osana sellised privileegid?

Bulgaaria vähemus Serbias on täiesti hooleta jäetud ning seda on nüüdseks diskrimineeritud peaaegu terve sajand, samas kui Makedoonia on oma loomisest saadik tegelenud pideva ja järjekindla Bulgaaria-vastase poliitikaga.

Makedoonia viimane samm selles suhtes oli Bulgaaria kodaniku Spaska Mitrova arreteerimine ja talle eriti karmi karistuse määramine. Mitrova on Bulgaaria ühenduse Ratko liige. See ühendus keelati Makedoonias ära, mis tõi kaasa selle, et Makedoonia pidi inimõiguste rikkumise eest trahvi maksma.

Bulgaaria avalikkusele on vastuvõetamatu, et tehakse mööndusi riikidele, mis Bulgaaria kodanike ehk teisisõnu Euroopa Liidu kodanike õigusi rikuvad.

 
  
MPphoto
 

  Kinga Gál (PPE). (HU) Minu arvates on tähtis, et on saabunud hetk, mil saame lõpuks korralikult rääkida Lääne-Balkani riikide viisavaba reisimise küsimusest. On rõõmustav, et need riigid, mis on täitnud praeguseks võetud kohustusi, võivad olla ka kasulikud piiride ületamise protsessi võimalikult kiireks muutmisel.

Ungari liikmena Euroopa Parlamendis pean kindlasti neid pingutusi toetama, kuna need võimaldaksid näiteks Serbias Vojvodinas elavatel ungarlastel luua otsesema seose isamaaga. Kodanikud, kes elavad kahel pool neid piire ning räägivad sama keelt ja edendavad lähedasi pere- ja kultuurisuhteid, ei suuda leida vajalikke sõnu väljendamaks ilma tõkete ja viisadeta piiride ületamise võimaluse tähtsust. Selles suhtes on juba vastu võetud ka teatud edasivaatavad otsused, mis ei ole küll otseselt viisavaba reisimisega seotud, näiteks hiljuti Serbias vastu võetud seadus, mis haldab vähemuste rahvusnõukogude tegevust. Need märgivad suurt edasiminekut seoses vähemuste õiguste institutsioonilise kaitsega.

Viisavaba reisimise soodustamist ei saa pidada vaid tehniliseks küsimuseks. See on väga selge poliitiline teema. Nende riikide poliitilisesse stabiilsusesse tehakse suur panus, teades, millised õigused neile antakse koos nende endi riikide passiga ja millisel määral Euroopa Liit neid tunnistab. Oleks vastuvõetamatu, kui pikas perspektiivis jätkuks piirkonna riikide negatiivne eristamine.

Seetõttu pöördun nendes teemades komisjoni ja nõukogu põhiliste vastutusalade juurde. Euroopa Liidul on poliitiline kohustus pakkuda Lääne-Balkani riikidele võimalust Euroopa Liiduga ühineda. See peaks aitama nendel riikidel oma demokraatlike asutuste moodustamise ja tugevdamisega järjele jõuda ja seda soodustada, mis hõlmab ka vähemuste õigusi.

 
  
MPphoto
 

  Kinga Göncz (S&D). (HU) Tänan teid väga, austatud juhataja. Ka mina tahaksin tervitada proua Cecilia Malmströmi ja volinik Barrot’d. Mul on ka hea meel selle esitatud ettepaneku üle. Ungari endise välisministrina olen teinud teistega väga tihedat koostööd, et tuua Lääne-Balkani riigid Euroopa Liidule lähemale ja astuda järgmine samm teel liitumise suunas. Teame ka seda, et sellest vaatenurgast on viisavaba reisimine asi, mida inimesed võib-olla kõige rohkem mõistavad ja tunnevad. Nüüd sillutab see neile teed liikumisvabaduse nautimiseks ja lähemate inimsuhete loomiseks. Võib-olla aitab see kaasa ka sellele, mida me minu arvates kõik tähtsaks peame, mis on nende riikide motivatsiooni toetamine selle väga keerulise protsessi ajal, mida liitumine nõuab.

Me teame, et tuleb teha mõningaid väga tõsiseid samme. Väga sageli tuleb ületada teatud traditsioone, mida me teame, et ei ole kerge ületada. On väga tähtis, et neile kolmele riigile antaks nüüd viisavaba reisimise võimalus. Tahaksin juhtida teie tähelepanu ka vaatele, mis on täna mitu korda kõlanud, nimelt, et Lääne-Balkani riikide tasakaal on väga õrn. Rahvuslikud pinged olid olemas juba enne sõda, ent need on ka sõja järel püsima jäänud. Seega peame kõiki meetmeid hindama vaatenurgast, kas see vähendab või suurendab neid pingeid.

Bosnia puhul, nagu täna juba mitu korda mainiti, ei ole see otsus kasulik ja tähtis mitte ainult sellepärast, et Bosnia on nüüd välja jäetud, vaid ka sellepärast, et paljud Bosnia Horvaatia või Serbia passiga kodanikud saavad viisavabalt reisida, samas kui ülejäänud ei saa. Sama olukord kehtib ka Kosovo kodanikele, nii et kõik, kes Serbias passi saavad, saavad viisavabalt reisida.

Usun, et meil on tähtis veelkord rõhutada, et tuleb teha poliitiline otsus, mitte vaid tehniline. Sellel põhjusel on meie kohustus aidata neil riikidel viisavabalt reisida nii kiiresti kui võimalik, väga konkreetse ajakava raames.

 
  
MPphoto
 

  Bernd Posselt (PPE). (DE) Austatud juhataja, eesistuja, volinik, ka mina jagan härra Weberi mainitud turvalisusega seotud probleeme, olles veetnud kümme aastat kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjonis. Sellel teemal on sügav välispoliitiline mõõde.

Olen põlvkonnast, mis kasvas üles koos tuhandete nii-öelda Jugoslaavia välistöölistega. Kommunistliku diktatuuri ajal oli Jugoslaavia piiridel elavatel Kagu-Euroopa inimestel vabadus reisida hoolimata kommunistlikust diktatuurist. Täna räägime euroopastumisest, saadame sisse sõjasalku ja ametnikke, kulutame palju raha ja samal ajal vangistame noored inimesed nende riikidesse. Seetõttu ongi viisarežiimi kaotamist vaja väga kiiresti.

Ent ka mul on mõningat kriitikat: esiteks on mul hea meel, et ka Makedoonia on selles paadis. Makedoonia on eeskuju kriteeriumite täitmisel, ent me ei tohiks seda Makedooniale mainida kui kompensatsiooni selle õigustatud soovi eest lõpuks liitumisläbirääkimisteks kuupäev määrata.

Teiseks Kosovo. On öeldud, et see peab mängureegleid järgima, ent mängija saab mängureegleid järgida vaid siis, kui teda mänguväljakule lubatakse. Kosovot ei ole mänguväljakule lubatud. Me sekkusime sõjaliselt, et vabastada kosovlased rõhutusest. Nüüd saavad endiste rõhujate riigid nautida viisavabadust – ja ma tervitan seda, sest ei ole kollektiivset süüd – ja Kosovo ei saa selle suunas püüelda. Isegi kui siin on puudujääke, peame just meie vastu rinda taguma, sest meie põhimõtteliselt seda riiki haldamegi. Teisisõnu peame andma Kosovole kõik võimalused, sest kui Serbia saab pikas perspektiivis viisavabaduse ja Kosovo jäetakse täielikult välja, viib see vastuvõetamatute moonutusteni.

Kolmandaks Bosnia ja Hertsegoviina: mina – nagu mitmed teisedki liikmed – allkirjastasin vastulause Bosnia ja Hertsegoviina väljajätmisele. Kolme rahva maale – halvasti kujundatud vastavalt Daytoni lepingule, mis vajab tingimata ülevaatamist – sisehaldusega, mis on võrdväärselt süüdi saamatuses, tuleb lõpuks anda võimalus viia tee Euroopasse ilma desintegratsioonita. Kosovo või Bosnia desintegratsioon ohustaks meie turvalisust rohkem kui mingid tehnilised pisiasjad.

 
  
MPphoto
 

  Maria Eleni Koppa (S&D). (EL) Austatud juhataja, peame teadvustama, et Serbia, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ja Montenegro jaoks on viisavabadus tähtis samm Lääne-Balkani integreerimise suunas Euroopaga.

Ent see peaks kehtima kõigile Lääne-Balkani riikidele ja vältima uute lõhede tekkimist piirkonnas. Loomulikult ei saa keegi õigustatult väita, et Euroopa Komisjon on Bosnia ja Hertsegoviina moslemitest kodanike suhtes erapoolik. Teisest küljest ei tohiks me unustada Kosovo eripärast olekut, mille sõltumatust kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ei tunnista.

Me tahame, et kõik Kosovo elanikud saaksid viisavabaduse; ent ükskõik, milline lahendus leitakse, see ei tohi kahtluse alla seada lõplikke korraldusi seoses selle olekuga. Komisjon tegi õigesti, et ei sulgenud ust Bosnia ja Hertsegoviinale ning Albaaniale. Ent see peab kiirelt edasi tegutsema, et uued lõhed piirkonna stabiilsust ei ohustaks. Riigid peavad loomulikult omalt poolt vajalikke reforme läbi viima, mis – et me ei unustaks – käsitlevad lühidalt ka turvalisuse teemat ja organiseeritud kuritegevuse vastast võitlust.

Parlament on aastaid rõhutanud, et lihtsam kontakt välismaailmaga ja paremad reisivõimalused tagavad rahu, vahetused kõigil tasanditel ning kokkuvõttes stabiilsuse. Viisade küsimus ei ole vaid tehniline küsimus; see on sügavalt poliitiline küsimus, mis mõjutab piirkonna Euroopa tulevikku, ja kõigil piirkonna rahvastel on õigus sellisele tulevikule.

 
  
MPphoto
 

  Anna Ibrisagic (PPE). (SV) Austatud juhataja, arvan, et arutelu selles etapis ei ole enam kahtlusi Balkani kodanikele viisavabaduse tähtsuse osas. Vaba reisimise võimalus on koos haridusega ehk tähtsaim vahend, mida saame pakkuda uutele põlvkondadele, kellelt eeldame suurt pühendumist demokratiseerimisprotsessile kogu piirkonnas.

Seega tervitan ettepanekut Serbias, Makedoonias ja Montenegros viisarežiimi kaotamise kohta. Üksikute riikide edusammud teekonnal Euroopa Liidu suunas tähendavad edusamme kogu Balkanile. Mõned neist riikidest on kaua aega oodanud, mõned võib-olla kauemgi veel kui tarvis. Meie Euroopa Parlamendis ja kaks riiki, mis veel viisavabastusse hõlmatud ei ole, peaksime sellest õppima.

Kuigi see on väga tundlik poliitiline teema, tahaksin mainida, et viisavabastuse eeskirjad on selged ja universaalsed. Tingimusi tuleb täita. Ärgem aga tehkem seda rohkem poliitiliseks teemaks kui vaja. Vaadakem seda, mida tuleb teha, ning kuidas saame võimalikult kiiresti tagada, et Bosnia ja Hertsegoviina ning Albaania saaksid varsti ühineda viisavabade riikide grupiga.

Bosnia ja Hertsegoviina on hiljuti suuri edusamme teinud ja on varsti täitnud enamiku tegevuskavas järelejäänud nõuetest. Seega kutsun Bosnia ja Hertsegoviina tegijaid üles vastu võtma korruptsioonivastast seadust ja kehtestama eeskirju teabevahetuseks erinevate politseiteenuse osade vahel nii kiiresti kui võimalik. Kutsun neid üles üritama tagada, et see töö septembri lõpuks lõpule viidaks, enne kui raport tagasi komisjonile saadetakse. Komisjoni uues analüüsis eeldan siis, et see annab omapoolse hinnangu sellele, milliseid edusamme on tegelikult tehtud ning, kui Euroopa Liidu nõuded on täidetud, pakub välja, et nõukogu kiidaks heaks viisavabaduse Bosniale ja Hertsegoviinale. Loodan, et see jõustub 2010. aasta juulis.

 
  
MPphoto
 

  Marian-Jean Marinescu (PPE) . – (RO) Austatud juhataja, volinik, mõnede Lääne-Balkani piirkonda kuuluvate riikide viisavabastus tähistab Euroopa Liidu Euroopa integratsiooniprotsessi jätkamise kohustuse esialgset kinnitust. Ent usun, et kahjuks ei ole komisjoni ettepanek täielik. Albaania ja Bosnia ja Hertsegoviina kodanikud ei saa sama kohtlemise osaliseks, mis tekitab erinevusi Balkani kodanike vahel.

Tahaksin teile meelde tuletada, et on juba lõhe eelmise põlvkonna, mis sai kasu endise Jugoslaavia Vabariigi avanemisest Euroopale, ning praeguse põlvkonna vahel, mis ei ole Euroopa Liidult võrdset kohtlemist saanud. Ent see ettepanek toob kaasa selle, et endise Jugoslaavia Vabariigi kodanikud, kes ei saa viisarežiimist vabastust, üritavad saada teise passi riigis, mis kuulub endisesse Jugoslaavia föderatsiooni, mida Euroopa Liit aktsepteerib ilma viisata. Oleme juba sellist stsenaariumi kohanud Moldova või Gruusia versus Venemaa passidega.

Usun, et loogiline lahendus on rakendada samasugust kohtlemist kõigis Balkani riikides, ning samal ajal kutsun komisjoni üles kaaluma ka Moldova hõlmamist Kagu-Euroopa riikide grupi hulka.

 
  
MPphoto
 

  Victor Boştinaru (S&D). (RO) Euroopa Parlamendi liikme ja sotsialistina tervitan nõukogu ja komisjoni teatist kolme Lääne-Balkani riigi viisarežiimi kohta. See on esimene kindel samm nende Euroopa Liitu integreerimise suunas, esimene saavutus tulevaste Euroopa Liidu kodanike jaoks Lääne-Balkanil. Ent hindan ka seda, et selge tegevuskava vormis väljavaate puudumine Bosnia ja Hertsegoviina, Albaania ja Kosovo jaoks peab meie jaoks olema ülima tähtsusega. Ma ei räägi ainult üldise avalikkuse pettumusest, vaid just ohust poliitilisele stabiilsusele nendes riikides. Eelkõige ootan seda, et Euroopa Parlament ja värskelt moodustatud Euroopa Komisjon peaksid prognoositavat graafikut Lääne-Balkani integreerimiseks Euroopa Liiduga. See on ainus viis, kuidas saame täita mandaadi, mille jaoks meid valiti: Euroopa ühendamiseks.

 
  
MPphoto
 

  Norica Niculai (ALDE). (RO) Austatud juhataja, üks minut on mulle rohkem kui küll tervitamaks nii Balkani kui ka Euroopa jaoks ajaloolist otsust. Usun, et liikumisvabadus on tee demokraatia ja teadmisteni. Olete nendele kolmele riigile võimaluse andnud. Ent samal ajal usun, et Euroopa on ka määruste Euroopa, millest meie kõik kui Euroopa kodanikud peame kinni pidama. Esitasite selle ettepaneku, kuna teie hinnangu kohaselt on meie esitatud eeskirjad ja tingimused täidetud.

Ma olen arvamusel, et esitate ettepaneku laiendada seda Albaaniale ja Bulgaariale, kui need Euroopa eeskirjad on täidetud. Oma otsuses koostate kindlasti soovituse selle protsessi kiirendamiseks. Ma olen üks neist, kes arvavad, et see ei ole diskrimineerimise teema. Tegelikult lausa vastupidi. Ma arvan, et see protsess aitab julgustada kahte teist riiki paremini tegutsema ja neid tingimusi täitma, sest pärast selle otsuse vastuvõtmist on teised kolm riiki tõestanud, et kui tahavad, et nende inimesed saaksid teistsuguse staatuse, on nad nõus selleks kõik tegema.

 
  
MPphoto
 

  Antonio Cancian (PPE). (IT) Austatud juhataja, volinik, minister, daamid ja härrad, pean ütlema, et pooldan liberaliseerimist ja Euroopa integratsiooni selle mosaiigi lõpetamist, mis on Lääne-Balkan, sest – nagu keegi varem ütles – vajame, et Balkan oleks stabiilne. See integratsioon on seega väga vajalik ja peab aset leidma võimalikult kiiresti.

Ent sisserände teemal – millest eile kõnelesime ja mis hõlmas ka turvalisust ja inimõigusi – peame olema väga ettevaatlikud, sest usun, et kontrollida tuleb põhjalikult ning sealjuures ei tohi lihtsustada. Ajagraafikud peavad nendele kontrollidele vastama, mida tuleks võimalusel kiirendada. Järgmiseks märgin ära, et selles valdkonnas on lõhe, mille kohta on väga vähe öeldud, ning see lõhe on Kosovo. Mõistate mind väga hästi, kui ütlen, et see lõhe teeb teiste riikide kodanikele Kosovo ja Makedoonia vahel reisimise üsna lihtsaks. Ma tean, et koostatakse raportit, mis meile paari järgmise päeva jooksul midagi ütleb, ent andke meile palun täna õhtul Kosovo kohta veidi rohkem teavet.

 
  
MPphoto
 

  Emine Bozkurt (S&D). (NL) Austatud juhataja, minister ütles seda väga hästi: viisavabastus on vajalik, et tugevdada sidet Euroopa Liiduga, vältida natsionalismi arengut ja vältida isoleeritust. Kuidas saab see siis võimalik olla, et ettepanekud ähvardavad Bosnia moslemeid isoleerida? Ühe riigi sees tekivad suured ebavõrdsused, sest Serbia ja Horvaatia bosnialased ei saa passi. Moslemitel aga ei ole kahjuks naaberriiki, mis neile passi annaks. Kes Bosnia moslemite eest seisaks? Kas komisjon teeb seda? Või nõukogu? Kas võite mulle kindlalt öelda, kas komisjon või nõukogu on Horvaatia ja Serbiaga pidanud kõnelusi piirangute rakendamise üle passide väljastamisel, sest peaks olema selge, et nende tegevused tekitavad suuri rahutusi.

 
  
MPphoto
 

  Nadezhda Nikolova Mikhaylova (PPE). (BG) Tahaksin härra Barrot’d õnnitleda Euroopa Komisjoni seisukoha puhul Lääne-Balkanil viisarežiimi kaotamise osas. Kuna olin Bulgaaria välisminister ajal, mil seal kaotati viisanõuded, tunnen suurt emotsionaalset mõju, mida viisarežiimi kaotamine ja alanduse lõpetamine meie kodanikele avaldas. Samal ajal aga pean Euroopa Parlamendi liikmena nõustuma proua Packi ja proua Bildtiga, et tõeline Euroopa solidaarsus hõlmab seda, et Euroopa Liit pakub kriteeriumite täitmisel logistilist abi, mitte ei kaldu neist kõrvale, kuna see avaldab ühiskondadele halba mõju ja päästab valitsused vastutusest.

Muutus peab tulema autasuna tehtud pingutuste eest, mitte topeltstandardina. Lääne-Balkani ühiskonnad on harjunud nõudma, et nende valitsused teeksid oma tööd. Nad peavad teadma, et viisarežiimi lükatakse edasi mitte Euroopa tähenärimise tõttu, vaid kuna nad ei ole oma panust andnud. Vastutuse võtmise eest tuleks pakkuda solidaarsust. Kui kaalul on põhimõtteline küsimus, ei loe inimese usk ja rahvus midagi.

 
  
MPphoto
 

  Elena Băsescu (PPE). (RO) Toetan Euroopa Komisjoni otsust, mis kehastab läbi aastate püsinud kohustust seoses Lääne-Balkani piirkonna kodanikele viisavabastuse andmisega. Ent usun, et Moldova Vabariigi kodanikud peaksid võimalikult kiirelt saama samasugused õigused seoses Euroopa Liidus vaba liikumisega. Euroopa Liit peab jätkama oma avatud uste poliitika laiendamist nendele riikidele ning viisavabastus on nendele inimestele suur samm Euroopa integratsiooni teel.

Selle otsuse toetamiseks, mis viib piiriüleste ärivõimaluste arenguni ning pakub inimestele liikumisvabadust, peavad Euroopa asutused kaaluma kultuuri- ja haridusprogrammide korraldamist, mis nendes riikides Euroopa väärtusi reklaamivad. Sellel taustal peavad piirivalve tugevdamine ja rahvusvahelise kuritegevusega võitlemine jätkuvalt prioriteediks olema.

Kokkuvõttes tahan veelkord kinnitada, et Rumeenia ei ole tunnustanud Kosovo iseseisvust.

 
  
MPphoto
 

  Zoran Thaler (S&D). (SL) Tahaksin väljendada oma rahulolu viimase 18 kuu jooksul tehtud edusammudega viisavabastuse protsessis. See on suur saavutus ja kutsuksin teid kõiki üles kasutama kiireid meetmeid, et samas vaimus jätkata.

Viimase paari päeva jooksul saime Sarajevost mitmeid raporteid selle kohta, et tegevuskavas esitatud nõuete täitmise protsess kogub kõigist raskustest hoolimata hoogu juurde. See kehtib ka nii tundlike valdkondade puhul nagu politseitöö koordineerimine Banja Luka ja Sarajevo vahel.

Kutsun komisjoni ja nõukogu üles seda arengut pidevalt jälgima ja sellele reageerima. Euroopa Liit peab suutma rakendada oma mõju poliitilistele jõududele Bosnias ja Hertsegoviinas, mis üritavad seda protsessi saboteerida. Bosnia ja Hertsegoviina kodanikud ei tohi oma poliitikute vastutustundetuse pärast kannatada ning meil on kohustus neid selles suhtes aidata. Kutsun komisjoni üles Bosnia ja Hertsegoviinat võimalikult kiirelt viisavaba tsooniga liitma.

 
  
MPphoto
 

  Alojz Peterle, raportöör. (SL) Valiv lähenemine viisavabastusele ei tugevda Euroopa-väljavaateid Lääne-Balkani riikides, mille kogukonnad on lõhenenud, kuna valivus toob kaasa uusi lõhesid. Tervitan kõiki tegevusi, mis valivuse vastu võitlevad, ning usun kindlalt, et viisanõuete kaotamine kõigist neist riikidest aitaks kindlasti parandada Euroopa Liidu mainet nende riikide inimeste hulgas, kes vajavad maailma avamist pärast kümneaastast konflikti.

Tahaksin ära mainida ka selle, et nendes riikides elavad tuhanded noored inimesed, kes ei ole kunagi saanud välismaal käia. Nende ainus teadmisteallikas Euroopa ja maailma kohta on televisioon. Meil on kohustus tugevdada ka nende Euroopa väljavaateid. Olen teadlik turvakaalutlustest, ent need, kes oma riigist halbade kavatsustega lahkuvad, leiavad nagunii tee Euroopa Liitu üleminekuks. Ent me hoiame tagasi sadu tuhandeid neid, kel on head kavatsused.

Seega kutsuksin nõukogu ja komisjoni üles võimalikult kiirelt oma seisukohti üle vaatama, et jälgida nende riikide edusamme ning kaotada viisanõuded riikidest, mis esimesse gruppi hõlmatud ei olnud. Tänan teid väga.

Loomulikult kutsun nende Lääne-Balkani riikide valitsusi üles täitma oma kohustusi nii kiiresti kui võimalik nii oma kodanike kui ka nende Euroopa Liiduga liitumise väljavaadete huvides.

 
  
MPphoto
 

  Petru Constantin Luhan (PPE). – Austatud juhataja, Lääne-Balkani riikides viisarežiimi kaotamine on tähtis, kuna see meede on kõige tähtsam piirkonna tavakodanikele ning näitab selgelt Euroopa Liidu lähenemisprotsessi eeliseid. Olen kindel, et valgesse nimekirja tingimuslikult Albaania ning Bosnia ja Hertsegoviina lisamine osutub tugevaks ajendiks tegevuskavas antud ülejäänud standardite täitmiseks. Meie juhul saadeti aastal 2001 selline tugev signaal ning mõne kuu jooksul õnnestus meil kõik pooleliolevad tingimused täita.

On tähtis, et Albaania ning Bosnia ja Hertsegoviina võimalikult kiiresti Schengeni valgesse nimekirja hõlmataks, ning komisjon peaks nende kahe riigi võimudele pakkuma kogu vajalikku tehnilist abi, et lühikese aja jooksul vajalikud tingimused täita.

 
  
MPphoto
 

  Cecilia Malmström , nõukogu eesistuja. – (SV) Austatud juhataja, ei ole kahtlustki, et viisavabastus on Balkani inimestele uskumatult tähtis. Täpselt nagu teie, olen ka mina kohtunud paljude pettunud inimestega – eriti noorte inimestega – kes ei saa Euroopas ringi reisida nii, nagu nad tahaksid, ei saa oma sõpru külastada ja nautida vabadusi, mis meil kõigil on. Ei ole tarvis öeldagi, et viisavabaduse saavutamine nendele inimestele oleks hea neile, nende riigile, kogu piirkonnale ja Euroopa Liidule.

Seetõttu ongi mul hea meel, et juba on loodud tingimused andmaks mainitud kolmele riigile – endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile, Montenegrole ja Serbiale – aasta lõpul selle võimaluse. On kahetsusväärne, et praegu ei saa sellesse ettepanekusse hõlmata kõiki Lääne-Balkani riike, ent tehkem selgeks, et eesistujariik Rootsi soovib väga Balkani piirkonna integratsiooniprotsessi – ja ka laienemisprotsessi – tugevdada. Need teist, kes mind tunnevad, teavad, kui pühendunud ma sellele teemale olen.

Kui see kohustus usutav on ja reaalsuseks saab, peame aga nõudma seda, et tingimusi täidetaks. On tähtis, et teeksime seda Lääne-Balkani inimeste nimel ja ka meie endi kodanike heaks. Peame tagama, et kriteeriume täidetaks. Nagu härra Weber ütles, ei tohi me välispoliitika osas teha järeleandmisi lihtsalt sellepärast, et toredad olla. See kehtib nii viisadest kui ka liitumisest kõnelemisel.

Ma tean, et Albaania ning Bosnia ja Hertsegoviina inimesed on pettunud. Ma mõistan seda. Aga neid ei ole unustatud. Teeme kõik oma võimuses, et neid aidata ja muuta viisavabastus võimalikuks, ning see tähendab ka tehnilises mõttes. Peame andma selge poliitilise signaali, et on olemas võimalus, et nad hõlmatakse. Seda täna teemegi. Ent töö lõpetamine sõltub nende riikide võimudest ja poliitikutest.

Ma ei usu, et ajavahe esimeses kolmes riigis ning Albaanias ja Bosnia ja Hertsegoviinas viisade kaotamise vahel ebastabiilsust põhjustab. Vastupidi, see näitab, et Euroopa Liit peab oma sõna ja kui nad vajalikud asjad ära teevad, peame ka meie oma lubadusi. Peame neid toetama ja aitama. Usun, et nad saavad komisjonilt 2010. aastal positiivse raporti. Volinik Barrot on seda samuti öelnud.

Mis puutub Kosovosse, siis arutelud viisarežiimi üle algasid siis, kui Kosovo oli veel Serbia osa, ent me töötame lahenduse leidmise nimel. Loodan, et komisjon osutab oma raportis edasisele tegevussuunale, nii et pikas perspektiivis saame ka Kosovo inimestele viisavabastuse tuua.

Viisavabastuse ettepanek endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile, Montenegrole ja Serbiale on väga tähtis samm. Loodame, et aitate meil selle astuda. Loodan ka seda, et väga varsti suudame edasi liikuda ja teha esimese sammu kogu ülejäänud piirkonna heaks.

 
  
MPphoto
 

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. (FR) Austatud juhataja, kõigepealt tahaksin mainida, et see on läbimurdeline samm. See on esimene kord, kui meil oli tõesti piirkondlik lähenemine. Lisaksin, et see tegevuskava meetod põhineb väga objektiivsetel ja täpsetel kriteeriumitel, mis aitavad ka julgustada neid tulevasi liikmesriike tegelikult mõistma, et meil on reeglite Euroopa, väärtuste Euroopa. Tahaksin seda rõhutada. Ärge olge üllatunud, et komisjon on eriti tähelepanelik kõige suhtes, mis aitab kaasa võitlusele inimkaubanduse ja korruptsiooni vastu. See väärtuste Euroopa on tähtis. Peame selles osas olema eriti hoolikad.

Ma ei tea, kas kõik teist said minust õigesti aru: ütlesin selgelt, et 2010. aasta jooksul loodame Bosnia ja Hertsegoviina ning Albaania kohta ettepanekud esitada. Seega on käimas protsess, mille eesmärk ei ole kedagi diskrimineerida. Me tahame lihtsalt seda, et tegevuskava eesmärgi kriteeriumitest järjest rohkem kinni peetaks.

On tõsi, et Albaania puhul tuleb biomeetriliste passide väljastamist veel täiustada. Ma ise käisin Albaanias esimest biomeetrilist passi esitlemas ning võin teile öelda, et andsin võimalikult palju julgustust, et näha, et Albaania ning Bosnia ja Hertsegoviina poliitilised juhid on vajalikest pingutustest täiesti teadlikud. Aitame neil luua näiteks kodanikuregistreid, sest ükskõik, kui väga ka üritate biomeetrilisi passe pakkuda, kui kodanikuregistrit ei ole, ei ole see võimalik. Seega aitame neid tehniliselt. On üsna selge, et kõiges selles peab eriti just Albaania rakendama olemasolevat raamistikku organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooniga võitlemiseks. Bosnia ja Hertsegoviinas peab olema ka hea piirikontroll ja tihedam koostöö politseivõimude vahel. Seda me tahame. Arvan, et meil on põhjust uskuda, et 2010. aastal kaotatakse neis kahes riigis samuti viisarežiim.

Tahaksin teile ka lihtsalt seda öelda, et meile pole küsimus rahvuslikus või usulises diskrimineerimises. Juhuslikult on endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis oluline moslemite vähemus. Küsimus ei seisne 25 või 30% moslemist albaanlase diskrimineerimises Makedoonias. Seega tahaksin teile kinnitada ja öelda, et see on osa protsessist, mida oleme planeerinud ja mille nõukogu on meeleldi kinnitanud.

Annan teile vastuse ka Kosovo kohta. 2009. aasta märtsis tõi komisjoni rahastatud ekspertmissioon kaasa mõned positiivsed tulemused. On tõsi, et ka komisjon julgustab liikmesriike Pristinas tõhusaid konsulaarmissioone looma. Võin kinnitada, et meil on raport, mis varsti ka esitatakse, Kosovo täpse olukorra kohta. On üsna selge, et kõige sellega tahame avada Euroopa väljavaate kõigile Balkani riikidele, ning peame silmas eriti just noort põlvkonda. Mõned teist on pööranud erilist rõhku faktile, et reisimine ja hulga lihtsamad vahetused teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega on loomulikult väga kasulikud. Daamid ja härrad, seetõttu loomegi määruste ja kallite väärtuste Euroopa.

Ütlen teile täitsa otse, et oleme õigel teel, ent peame veel nägema kahe riigi viimaseid pingutusi. Loodan, et 2010. aastal saavad ka nemad viisavabastuse.

Seda võin teile öelda, andes teile kindluse, et komisjoni protsess on igal juhul objektiivne ja väga tähelepanelik ning toimub üldsegi mitte diskrimineerimise, vaid hoopis koostöö vaimus. Olen sellele isiklikult väga pühendunud.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Arutelu lõpetati.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

 
  
MPphoto
 
 

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. (RO) Euroopa Komisjoni ja Euroopa Nõukogu kutsutakse üles esitama varsti teadet Euroopa Liidu tsooni avamise kohta Makedoonia, Serbia ja Montenegro kodanikele. See on väga tähtis hetk enam kui 10 miljonile Euroopa elanikule, kes tahaksid saada viisat Euroopa Liidu piiri ületamiseks. Makedoonia seisis Euroopa kõrval, kui Euroopa seda vajas. Isegi Serbia on aru saanud, et Euroopa tahab teda endaga ühte paati, ent selleks tuleb Serbia lepitada oma lähiminevikuga. Serbia on teinud tihedat koostööd rahvusvaheliste asutustega nagu Rahvusvaheline Kriminaaltribunal ning on tunnistanud minevikus tehtud vigu. Euroopa jaoks on tulnud aeg tasuda nende riikide pingutuste eest EL 27 jaoks tavaliste demokraatlike ja majanduslike nõuete täitmisel. Nende teekond ei ole olnud lihtne, ent tehtud pingutusi tuleb täielikult tunnustada. Makedoonia, Serbia ja Montenegro on kindlasti Euroopa Liidu jaoks suuri edusamme teinud. Seetõttu arvangi, et Euroopa Liit peab otsustama nende kolme riigi kodanikele kehtestatud viisanõuete kaotamise kasuks. Nende valitsused on näidanud, et jagavad meiega samu väärtusi. Positiivne otsus annaks seega uut hoogu riigisisestele reformidele, mida Makedoonias, Serbias ja Montenegros nii väga vajatakse.

 
  
MPphoto
 
 

  Cătălin Sorin Ivan (S&D), kirjalikult. (RO) Tervitan komisjoni algatust kaotada viisasüsteem Lääne-Balkani piirkonna kodanikelt, täpsemalt endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist, Serbiast ja Montenegrost. Sellised meetmed, mis on mõeldud nende riikide ja Euroopa Liidu lähendamiseks integratsiooni lootuses, vähendavad piirkonnas oluliselt konfliktiohtu. Mis puutub Rumeeniasse, mis jagab Serbiaga piiri, siis saab selline meede anda vaid edasise tagatise headeks piiriülesteks suheteks. See meede annab Rumeenia rahvale Rumeenias ja Serbias suurema liikumisvabaduse ning toetab ka kaubandussuhete arendamist meie riigi ning Serbia ja Montenegro vahel. Olen kindel, et viisasüsteemi kaotamine nendes kolmes riigis on ainult protsessi algus ning meedet laiendatakse hiljem ka Albaaniale ning Bosnia ja Hertsegoviinale. Kuigi nad ei ole komisjoni nõudeid täitnud, usun, et koordineeritud pingutuste abil on tulemused varsti näha. Enne lõpetamist tahaksin rõhutada, et viisarežiimi kaotamine ja liikumisvabadus ei tohi Lääne-Balkani inimestes hirmu tekitada, vaid peaksid andma uskumuse, et Euroopa turvatsooni laiendatakse meie kõigi heaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Iuliu Winkler (PPE) , kirjalikult. (HU) Euroopa Liit on iga laienemise järel tugevamaks saanud, mitte ainult sellepärast, et see on loonud ühisturu peaaegu 500 miljonile inimesele, vaid ka kuna see on taganud stabiilsuse Kesk- ja Ida-Euroopas. Balkani riigid on Euroopa lahutamatu osa. Majanduskriis või Lissaboni lepingu ratifitseerimine ei tohi edasi lükata protsessi, mis viib nende riikide liitumiseni Euroopa Liiduga.

Usun täielikult, et laienemisprotsessi laiendamine Balkanile on väga vajalik protsess, mida Euroopa Liit peab toetama, et oma ülemaailmset rolli tugevdada. Me ei tohi unustada, et Balkani riikide järelejõudmisprotsess koos 20. sajandi lõpul aset leidnud verise sõja haavade paranemisega tagavad Euroopa Liidu stabiilsuse ja piirkonna heaolu. Serbias, Montenegros ja endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis viisanõude kaotamine on nende riikide jaoks väga tähtis sündmus kui osa nende järelejõudmisprotsessist, peegeldades ka Euroopa Liidu vastutust piirkonna ees.

Seda protsessi tuleb kindlasti jätkata. See võimaldab siis Bosnia ja Hertsegoviinal, Albaanial ja sobival ajal ka Kosovol võimalikult kiirelt pärast vajalike tingimuste täitmist viisavabast reisimisest kasu saada. Toetan piiranguteta nende Euroopa poliitikute arvamust, kes arvavad, et Balkani riikide Euroopa Liiduga liitumise ambitsioonide allasurumine tooks kaasa ettenägematud ja kahjulikud tagajärjed.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika