Istungi stenogramm

Kolmapäev, 16. september 2009 - Strasbourg

15. Olukord Leedus alaealiste kaitse seaduse vastuvõtmise järel (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on arutelu järgmise üle:

- suuliselt vastatav küsimus, mille esitasid Sophia in ’t Veld, Jeanine Hennis-Plasschaert, Leonidas Donskis, Gianni Vattimo, Sarah Ludford, Ulrike Lunacek, Raül Romeva i Rueda, Jean Lambert ja Judith Sargentini Euroopa demokraatide ja liberaalide liidu fraktsiooni ja Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsiooni nimel nõukogule Leedu seaduse kohta alaealiste kaitseks avaliku teabe kahjuliku mõju eest (O-0079/2009 – B7-0201/2009),

- suuliselt vastatav küsimus, mille esitasid Sophia in ’t Veld, Jeanine Hennis-Plasschaert, Leonidas Donskis, Gianni Vattimo, Sarah Ludford, Ulrike Lunacek, Raül Romeva i Rueda, Jean Lambert ja Judith Sargentini Euroopa demokraatide ja liberaalide liidu fraktsiooni ja Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsiooni nimel komisjonile Leedu seaduse kohta alaealiste kaitseks avaliku teabe kahjuliku mõju eest (O-0080/2009 – B7-0202/2009),

- suuliselt vastatav küsimus, mille esitasid Rui Tavares, Cornelia Ernst, Cornelis de Jong, Marie-Christine Vergiat, Willy Meyer and Kyriacos Triantaphyllides Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsiooni nimel nõukogule Leedu seaduse kohta alaealiste kaitseks avaliku teabe kahjuliku mõju eest (O-0081/2009 – B7-0204/2009),

- suuliselt vastatav küsimus, mille esitasid Rui Tavares, Cornelia Ernst, Cornelis de Jong, Marie-Christine Vergiat, Willy Meyer and Kyriacos Triantaphyllides Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsiooni nimel komisjonile Leedu seaduse kohta alaealiste kaitseks avaliku teabe kahjuliku mõju eest (O-0082/2009 – B7-0205/2009),

- suuliselt vastatav küsimus, mille esitasid Michael Cashman, Claude Moraes ja Emine Bozkurt Euroopa Parlamendi Sotsialistide ja Demokraatide Progressiivse Liidu fraktsiooni nimel nõukogule Leedu seaduse kohta alaealiste kaitseks avaliku teabe kahjuliku mõju eest (O-0083/2009 – B7-0206/2009), ning

- suuliselt vastatav küsimus, mille esitasid Michael Cashman, Claude Moraes ja Emine Bozkurt Euroopa Parlamendi Sotsialistide ja Demokraatide Progressiivse Liidu fraktsiooni nimel komisjonile Leedu seaduse kohta alaealiste kaitseks avaliku teabe kahjuliku mõju eest (O-0084/2009 – B7-0207/2009).

  Sophia in 't Veld, autor. − Austatud juhataja! Minu arvates on see väga tähtis teema, mida me siin täna arutame. See käsitleb Euroopa väärtusi. Esitasime suuliselt vastatava küsimuse ja oleme koostanud ka ühisresolutsiooni Leedu seaduse kohta, mis väidetavalt käsitleb alaealiste kaitset. Ent tegelikult teeb nimetatud seadus vastupidist, kuna see seadus võib vabalt ka soodustada teadmatust, tabusid ja häbimärke. See jätab noored ja haavatavad geid, lesbid ja transseksuaalid narrimise ja kõrvalejäetuse eest kaitsetuks. Seega toob antud seadus noortele inimestele, just nendele inimestele, keda see seadus kaitsma peaks, kaasa suure stressi ja kannatused. Kaitsmise asemel teeb see noortele inimestele hoopis halba.

Seega tegelesime nimetatud küsimusega ning mul on väga hea meel, et saime suvel volinik Barrot’lt kirja, milles ta väljendas Euroopa Komisjoni muret kõnealuse seaduse üle, öeldes, et Euroopa Komisjon jälgib mainitud seadust väga põhjalikult ja kontrollib, et riiklikud seadused oleks kooskõlas Euroopa seaduste ja põhimõtetega. Arvan, et see on väga tähtis, kuna Euroopa Komisjon ei peaks sekkuma mitte ainult siis, kui rikutakse turueeskirju, vaid eriti ka just siis, kui rikutakse Euroopa väärtusi. Me ei saa diskrimineerimist taluda. Euroopa on väärtuste ühiskond – väärtuste, mida, ma tean, enamik meie Leedu kaaskodanikest samuti jagab. Oleme kõik eurooplased.

Seoses resolutsiooniga paluksin, kolleegid, teie otsest toetust antud resolutsioonile ning eriti muudatusettepanekule, mis taotleb sisestada viide olemasolevatele diskrimineerimisvastastele direktiividele, sest arvan, et see on miinimum. Palun ka teil toetada resolutsioonis olevat palvet küsida Euroopa Põhiõiguste Ametilt kõnealuse seaduse kohta juriidilist arvamust.

Kokkuvõtteks arvan, et võime Euroopa Parlamendina olla uhked – kui antud resolutsiooni homme vastu võtame –, et oleme Euroopa ühiste väärtuste hääleks.

  Ulrike Lunacek, autor. − (DE) Austatud juhataja! Nagu eelkõneleja ütles, ohustab kõnealune Leedus vastu võetud seadus Euroopa väärtusi, Euroopa seadust ja ka inimeste vabadust, nimelt nende noorte inimeste vabadust, kes on lesbid, geid, biseksuaalid või võib-olla transseksuaalid, elada oma elu ilma hirmuta. Nimetatud seaduse kohaselt on faktiline teave selle kohta arvatavasti nendele noortele inimestele kahjulik. Võin teile öelda, mida see tähendab: see tähendab, et need noored inimesed elavad hirmus ja kannatavad võib-olla ka depressiooni käes. Me teame, et enesetappude üritamise määr on kõrgem noorte lesbide või geide hulgas, kes on kapist väljatulemise etapis segaduses, kuidas oma elu elada.

Kõnealune seadus käib vastu Euroopa väärtustele, mistõttu mul oli hea meel, et volinik Barrot sellele juulis reageeris. Ütlesite ka Rahvusvahelise Lesbi- ja Geiassotsiatsiooni (ILGA) Euroopa piirkonnale, et komisjon analüüsiks kõnealust teksti ja selgitaks, millised oleks järgmised sammud. Millest ma täna huvitatud olen, on see, mida teie plaanite teha. Mida olete teie – ja nõukogu – juba Leedu parlamendile lubanud? Me teame, et endine Leedu president ja uus president, kes varem oli volinik, ei kiida kõnealust seadust heaks, ent parlament nõuab seda. Mul on hea meel, et täna on laual esildis, mis sisaldab ettepanekut võtta vastu resolutsioon.

Loodan väga, et homme resolutsiooni vastu võtame ning saame paluda Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametil kõnealuse seaduse osas seisukoht võtta, sest selleks nimetatud amet olemas ongi. Samal ajal peaks meie ühises Euroopas olema üsna selge, et lesbid ja geid ei kao peredest ja koolidest ära lihtsalt sellepärast, et seadus keelab ära teabe nende kohta. Erinemine on normaalne, kaasa arvatud selles, meie ühises Euroopas.

  Rui Tavares, autor. – (PT) Kallid kolleegid! Kõnealune seadus algab väitega, et kaitseb lapsi homoseksuaalsete suhete propageerimise eest avalikus teabes. Mida see tegelikult tähendab? Kas see tähendab, et kui mul on Vilniuses kino ja tahan panna üles filmi „Brokeback’i mägi“ plakatit, ei või ma seda teha? Kas see tähendab, et kui pean Leedus avalikus kohas, teatris või ülikoolis homoseksuaalsuse teemal loengu, ei tohi ma seda teha? Kas see tähendab – nagu juba Leedu parlamendis arutati – et pean maksma kuni 1500 euro suuruse trahvi või tegema ühe kuu ühiskondlikult kasulikku tööd vastavalt nendele muudatustele kriminaalkoodeksis, mida praegu Leedus arutatakse? Kas näiteks televisiooniprogramm võib näidata õnnelikku homoseksuaalset paari või võib näidata ainult õnnetut paari?

Kallid kolleegid! Oli kuupäev, mis mind üllatas, kui võeti vastu need muudatused alaealiste kaitse seadusele Leedus: see oli 14. juuli 2009. 14. juuli on loomulikult päev, mil kogunesime siia esimest korda praeguse seitsmenda parlamendi ametiaja jooksul, ning ka päev, mis tähistab meie Euroopa põhimõtete 220. aastapäeva. Need põhimõtted sisaldavad õigust õnnele, sõnavabaduse põhimõtet ja isegi kogunemisvabaduse põhimõtet. Nüüd on ka kogunemisvabadus ohus, kuna Leedu parlament on hiljuti taas arutanud selliste ürituste nagu „geiparaadid" keelustamise võimalust.

Nojah, kui siia 2009. aasta 14. juulil esimest korda kogunesime, tegime seda selle tõttu, et meil oli kohustus – ütleksin lausa püha kohustus – neid väärtusi kaitsta ning need ongi väärtused, mis on kaalul. Nüüd teame, kuidas kõnealused teemad algasid, ning teame ka seda, kuhu need alati viivad. Mida me järgmiseks teeme? Määrame komisjoni, et teada saada, mis on homoseksuaalsete suhete propageerimine ja mis mitte? Kus – raamatutes, teatrites, kinodes, reklaamides?

Vilnius on üks selle aasta Euroopa kultuuripealinnadest ning seda ärateenitult ja kindlasti ka kõigi eurooplaste rõõmuks. Ent Euroopa kultuuripealinnaks olemine tähendab ka kohustusi: vastutust propageerida Euroopa kultuuri parimatel põhjustel ning mitte seda sel aastal valedel põhjustel luubi alla asetada.

Seega esitan üleskutse hääletada meie resolutsiooni poolt ning kutsuda Euroopa Põhiõiguste Ametit üles kõnealuse väga tõsise teema üle arvamust avaldama. See on kindlasti vähim, mida antud parlamendi liikmed paluda võivad.

  Michael Cashman, autor. − Austatud juhataja! Tahaksin geina öelda, et olen uhke, et antud parlament ja teised kõnealuse esitatud seaduse vastu häält tõstavad. See seadus rikuks selgelt Euroopa Liidu lepinguid inimõiguste kohta, eriti artiklit 6, ning ka tööhõive raamdirektiivi ja üldiseid mittediskrimineerimise poliitikaid. Huvitaval kombel rikub nimetatud seadus ka ÜRO laste õiguste konventsiooni, julgustades noorte lesbide ja geide diskrimineerimist. Nii et keda see kaitseb ja mille eest?

Briti konservatiivid juurutasid Suurbritannias 1988. aastal sarnase seaduse. Juba siis tunnistati ja tunnistatakse ka praegu, et sellised seadused viivad tsensuuri ja diskrimineerimise ning homofoobia propageerimiseni: diskrimineerimise ja homofoobiani, mis hävitavad inimeste elusid ja nende praktiseerijate hingesid. Valitsusvälised organisatsioonid, kaasa arvatud Rahvusvaheline Lesbi- ja Geiassotsiatsioon, Euroopa Nõukogu ja Amnesty International ning ka mitmed teised on esitatud seaduse hukka mõistnud. See mõjutab noori lesbisid ja geisid – õpetajaid, riigiametnikke – ja seda võib kasutada, takistamaks noorte inimeste juurdepääsu materjalidele – filmidele, raamatutele, etendustele, kunstiteostele –, mille on loonud geid või lesbid. Kas nad üritavad takistada noortel inimestel uurida Platoni, Shakespeare'i, Oscar Wilde’i, Walt Whitmani, Tennessee Willamsi, Tšaikovski ja teiste töid, Elton Johni muusikat või selliste tenniselegendide nagu Martina Navratilova idoliseerimist? Antud seadus mõjutab noorte inimeste ja ka teiste kõnelemist, mõtlemist ja tegutsemist. Ja miks? Noored inimesed vajavad haridust, mitte isoleeritust; nad peavad mõistma maailma kogu selle mitmekülgsuses ja õppima lugupidamist nende vastu, kes on erinevad. Inimese armastust teise vastu ei vähenda kunagi sugu või seksuaalsus: see on armastus.

Lesbid ja geid on tavalised mehed ja naised, kes on muudetud erakordseks äärmuslaste ninatoppimise tõttu meie seksuaaleludesse ja laimu tõttu, et lesbid ja geid on oht ühiskonnale. See on alatu vääresitus. Kodanikuühiskonna üle ei mõisteta kohut selle põhjal, kuidas ühiskond oma enamikku kohtleb, vaid selle põhjal, kuidas see vähemusi kohtleb. Nii et ütlen seda leedukatele ja kõigile Euroopa inimestele: heitke see ohtlik samm tagasi minevikku.

(Aplaus)

  Cecilia Malmström , nõukogu eesistuja. – (SV) Austatud juhataja! Lubage mul alustada rõhutamisega, et sõnavabadus ja seksuaalse sättumuse ning soolise identiteedi alusel mittediskrimineerimine on meie demokraatlike ühiskondade nurgakivid. Meie liit põhineb mitmetel põhimõtetel ja väärtustel, mida kõik liikmesriigid toetama peaksid. Me ei saa nõuda ja pooldada inimõiguste austamist teistes riikides, kui me ei suuda neid põhiprintsiipe ise Euroopa Liidu raames toetada.

Need põhiõigused ja eriti just sõnavabadus ning õigus mitte taluda diskrimineerimist on sätestatud Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 6 ning ka Euroopa inimõiguste kaitse konventsiooni artiklites 10 ja 14. Need põhimõtted on avaldatud ka Euroopa Liidu põhiõiguste hartas. Nimetatud valdkonna kaitsmiseks on olemas ühenduse tasandil seadused. Direktiiv 2000/78/EÜ keelab diskrimineerimise töökohal usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal. Eelmisel aastal esitas komisjon ettepaneku laiendada seda kaitset ka teistele valdkondadele.

Kõnealune ettepanek on praegu nõukogus arutlusel ning parlament esitas positiivse arvamuse. Tervitame seda algatust ja loodame, et see võetakse varsti vastu.

Eelöeldu puudutab Euroopa tasandil seaduseid. Riiklikul tasandil võivad liikmesriigid võtta vastu riiklikud seadused põhivabaduste ja -õiguste valdkonnas, tingimusel – ja ma rõhutan: tingimusel –, et seadus vastab täielikult liidu ja ühenduse esmastele ja teisestele seadustele, jääb valdkonda, milles ühendusel ei ole eksklusiivset pädevust ning on õigustatud faktiga, et liidu ega ühenduse tasandil ei ole seadust.

Küsimuse all olev seadus, mille Leedu parlament juulis vastu võttis, ning kriminaalkoodeksile esitatud muudatusettepanek ja haldusseadus, mida praegu arutatakse, on eesistujariik Rootsile suureks mureks. Ent me ei tohi unustada, et seadus ei ole veel jõustunud.

Meie vaatenurgast rikub seadus, mille eesmärk on keelustada teatud seksuaalse sättumuse propageerimine, põhiväärtusi, nagu sõnavabadus ja fakt, et kõik inimesed on võrdsed. Eesistujariik on seda seisukohta mitmel korral Leedu valitsusega kokku puutudes selgelt väljendanud.

Seoses liikmete poolt oma kõnedes tõstatatud juriidilisemate küsimustega on tähtis ära märkida, et nõukogul ei ole siin formaalset rolli. Ühitatavus riiklike seaduste ja lepingute vahel ei ole nõukogu teema ega ole ka Euroopa Põhiõiguste Ameti teema. Komisjon peab otsustama, kas liikmesriik täidab oma lepingute järgseid kohustusi. See ei hõlma ainult jälgimist, kas liidu ja ühenduse seadused on õigesti ümber paigutatud ja riiklikult rakendatud, vaid ka tagamist, et peetakse täielikult kinni esmasest õigusest Euroopa tasandil. Olen kindel, et härra Barrot ütleb, et komisjon võib algatada vastava menetluse, kui arvab, et liikmesriik ei täida esmast või teisest seadusandlust.

Mis puutub Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklisse 13, siis oleks nõukogu väga mures, kui leiaks soo, rassi, rahvusliku päritolu, usu, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise juhtusid. Ent komisjonilt on tarvis ettepanekut, kui nõukogu algatab arutelu selle üle, kas diskrimineerimine toimub, ja sellisel juhul kasutatavate meetmete üle. Samamoodi saab nõukogu lepingu artikli 7 kohaselt tegutsema hakata alles siis, kui kolmandik liikmesriikidest või komisjon õigustatult sellise ettepaneku esitavad. Kuna seadus ei ole veel jõustunud, ei ole mainitud ettepanekut esitatud.

Võin liikmetele kinnitada, et lesbide, geide, biseksuaalide ja transseksuaalide diskrimineerimise küsimus on eesistujariik Rootsi päevakorras. Arutame nimetatud küsimust 16. – 17. novembril Stockholmis aset leidval võrdõiguslikkuse teemalisel tippkohtumisel.

Loomulikult võtame Euroopa Parlamendi muret väga tõsiselt. See tähendab põhiõigustest ja inimõigustest kinnipidamist. Ametlikus mõttes aga tuleb teemaga tegeleda juriidiliste ja institutsiooniliste raamistike siseselt. Nõukogu esindajana üritasin küsimustele võimalikult korrektselt vastata ning selgitada piiranguid. Ootan huviga komisjoni esindajate arvamusi kõnealuse teema kohta.

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. − (FR) Austatud juhataja! Minister seletas kõnealuse probleemi juriidilisi elemente väga hästi.

Tahaksin siinkohal öelda, et komisjon on korduvalt väljendanud oma kindlat hukkamõistu kõigi homofoobia vormide suhtes. See nähtus tähendab inimväärikuse räiget rikkumist. Komisjon kordas seda seisukohta selgesõnaliselt enne Euroopa Parlamenti 23. aprillil 2007, täiskogu istungil, kus võeti vastu resolutsioon homofoobia kohta Euroopas.

Ühenduse pädevustesse jäävates valdkondades nõutakse Euroopa Liidult ja ka liikmesriikidelt liidu õiguse rakendamisel põhiõigustest kinnipidamist. Need on ühenduse õiguse siduvad põhimõtted.

Leedu seadus alaealiste kaitseks avaliku teabe kahjuliku mõju eest jääb ühenduse pädevusse, kuna seaduse sisu puudutab audiovisuaalseid teenuseid ja elektronkaubandust käsitlevate direktiivide rakendamist.

Seega teavitas komisjon Leedu ametivõime juba enne seaduseelnõu vastuvõtmist, et mõned kõnealuse seaduse meetmed tekitaksid tõsiseid probleeme seoses nende ühilduvusega põhiõiguste ja ühenduse õigusega. Sellest hoiatusest hoolimata näib, et 14. juulil vastu võetud seaduse praegune versioon ei hajuta muresid, mida komisjon on eelnevalt väljendanud.

Antud kontekstis saab komisjon väljendada ainult kahtlusi, ning tõsiseid kahtlusi, kõnealuse seaduse ühilduvuse osas sõnavabaduse põhimõtete, mittediskrimineerimise põhimõtte ning laste õigustega, kaasa arvatud nende õigusega pääseda oma arengu eesmärgil juurde vajalikule teabele.

Komisjon rakendab kõhklemata kõiki vajalikke meetmeid, et tagada ühenduse õigusest ja loomulikult ka põhiõigustest kinnipidamine.

Vastavalt komisjonile kättesaadavaks tehtud teabele on Leedus president Grybauskaitė algatusel loodud töörühm, et kõnealusesse seadusesse täiendavaid muudatusi sisse viia. Need muudatusettepanekud tuleks oktoobri lõpus esitada. Komisjon ootab loomulikult ära töörühma töö tulemused ning muudatusettepanekute sisu, enne kui esitab jõustuva seaduse kohta lõpliku arvamuse. Võin tõepoolest ainult toetada proua Malmströmi väga selget arvamust, et komisjon peab olukorda jälgima ja esitama lõpuks sanktsioonid ning karistama Euroopa Liidu eeskirjade ja a fortiori põhiõiguste rikkumist.

See on teave, mida teiega jagada tahtsin, näidates teile, et meie seisukoht kõnealuse teema osas on äärmiselt selge.

  Vytautas Landsbergis, fraktsiooni PPE nimel. – Austatud juhataja! Seadus, mida kritiseeritakse ja mille üle arutletakse, hoolimata faktist, et see enne märtsi ei jõustu, sisaldab ainult ühte rida, mis keelab homoseksuaalsete suhete propageerimise alaealistele; see on tõeliselt murettekitav osa.

Leedu Vabariigi president tegi algust, esitades kohe selgitavad muudatusettepanekud. Seega on meie resolutsioon praktiliselt avatud uksele koputamine. Me peaksime keskenduma parlamendi kavatsusele.

Võtmesõnad intrigeerivas liinis alaealistele homoseksuaalsuse propageerimise teemal on „propageerimine” ja „alaealised” – mitte „homoseksuaalsus”, nagu mõned arvavad. Alaealistele otsese propageerimise võimalusega on tegeletud seaduse vastuvõtmise abil. „Propageerimine“ on tahtlik tegevus, mis läheb kaugemale lihtsast ja vajalikust teabest, mida praegu seksuaalharidus annab, mis peaks hõlmama klauslit homoseksuaalse meeldivuse ja armastuse tolerantsuse kohta.

Homoseksuaalsete suhete propageerimine alaealistele, kui oma silmad avame, võib sageli tähendada hulga rohkem – alates nende julgustamisest seda proovima kuni alaealiste võrgutamiseni, isegi homoseksuaalse prostitutsioonini. Meedia võib sellisest ärist kasu saada, ilmselt levitades nimetatud propageerimist alaealistele.

Head kolleegid, lapsevanemad ja vanavanemad, kuulake nüüd palun oma südant. Kas pooldaksite terve hulga selliste väljakutsete avamist oma järglastele?

(Vahelehüüe põrandalt)

Olgu, nii see teie jaoks on.

Mis siis, kui nad puutuvad sellise konkreetse „propageerimisega“ regulaarselt ja ilma piiranguteta kokku? Näib, nagu oleksime kahe valiku vahel: esimene, kui kellelegi meeldib keerukas doktriin, on laste õigus saada vaimselt ahistatud, samas kui teine on laste õigus saada ahistamise eest kaitset. Las nende eneseleidmine tuleb koos küpsusega.

Minu ettepanek on toetada ettepanekuid, mis tuletavad meelde nii laste õiguste konventsiooni kui deklaratsiooni, ning kustutada lõige 1, mis ei ole praegu vajalik ning seega ka sobilik Euroopa kõrgeima parlamendi jaoks.

  Claude Moraes (S&D). – Austatud juhataja! Härra Landsbergis õigustas kõnealust seadust väga mitteveenvalt. Olin üllatunud: arvasin, et ta õigustab seda rohkem. Nõukogu ja komisjon on väljendanud oma sügavat muret ja see on õige kurss. Diskrimineerimise vastasus ja sõnavabadus on Euroopa seaduse täielikud alustalad.

Minu enda liikmesriigis, nagu härra Cashman enne ütles, oli vastav seadus aastal 1988, ent see on nüüd ajalugu ja kõnealune seadus saab ajalooks, kuna väärtuste ühendusena seisneb üks Euroopa Liidu tugevamatest külgedest meie ühises ürituses tõsta inimõiguste ja meie põhivabaduste kaitse osas latti kõrgemale. See on ka raske, kui üks liikmesriikidest on vastava seaduse võimaliku rikkumise eest uurimise all, ent tänu oma väärtuste ühendusele saame neid seadusi analüüsida ja öelda, nagu komisjon ja nõukogugi ütlesid, et need põhjustavad meile suurt muret.

Euroopa Põhiõiguste Amet peaks oma tööd tegema ja oma arvamuse esitama ning, nagu komisjon ja nõukogu ütlesid, Euroopa Liidus on probleeme olemasoleva seadusega, diskrimineerimise vastaste seadustega. Kaitskem seda, mis meil on, ja tagagem, et sotsialistide fraktsioon koos meie sõsarparteiga Leedus mõistab kõnealuse seaduse hukka, ning lootkem, et see leiab aset – et see ajalukku saadetakse.

(Aplaus)

  Leonidas Donskis, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud juhataja! Leedu seadus alaealiste kaitseks avaliku teabe kahjuliku mõju eest tabas inimõiguste kaitsjaid ja meediainimesi Leedus ning mujalgi kui liigselt homofoobne ja täielikult ebademokraatlik.

Lubage mul juhtida teie tähelepanu faktile, et endine Leedu president Valdas Adamkus pani kõnealusele seadusele veto peale, ent Leedu Parlament tühistas selle. Lisaks sellele on antud seadust tõsiselt kritiseerinud praegune Leedu president Dalia Grybauskaitė. Seadust kritiseerisid jõuliselt Leedu meedia, kommentaatorid ning kodaniku- ja inimõiguste kaitsjad, kes rõhutasid seaduse homofoobset sisu koos eriti ohtlike poliitiliste tagajärgedega, nagu tsensuur ja enesetsensuur.

Kõnealune seadus ei ole peaaegu üldse seotud lastekaitsega. Selle asemel on see hoopis riigi geidest ja lesbidest kodanike vastu. Igal juhul on homoseksuaalsuse võrdsustamine füüsilise vägivalla ja nekrofiiliaga moraalselt vastik ja täiesti häbiväärne. Ikkagi on raske uskuda, et sellise seaduse vastuvõtmine on 21. sajandi alguses ühes Euroopa Liidu riigis võimalik. Mina isiklikult pean kõnealust seadust pehmelt öeldes kahetsusväärseks ja täielikuks arusaamatuseks.

Leedu parlamendis arutatakse karistusseadustiku artikli 310 ja haldusseadustiku artikli 214 muudatuste üle, mis kuulutavad trahvi, ühiskondliku töö või vangistuse ähvardusel seadust rikkuvaks kõik, kes tegelevad homoseksuaalsete suhete propageerimisega avalikus kohas. Kui see ei ole meie libisemine riigi poolt sponsoreeritud homofoobiasse ning meie geidest ja lesbidest kodanike avaliku eneseväljenduse kriminaaliseerimine, siis mis see on?

Kokkuvõttes on kõnealune seadus häbiplekk, ent seda enam oleks häbiplekk ka üritus antud seadust väänata, ebaoluliseks muuta ning üldse õigustada. Tahan sellega öelda, et toetan resolutsiooni tugevalt.

  Raül Romeva i Rueda, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (ES) Kallid kolleegid! See on tähtis hetk Euroopa integratsiooniprotsessis, kuna veidi aega tagasi ei oleks meil kindlasti antud arutelu aset leidnud. Seda lihtsalt seetõttu, et ükski parlament ei oleks kunagi kaalunud vastava iseloomuga seaduse vastuvõtmist.

See tähendab, et tegemist ei ole Leedu poliitika siseküsimusega. Lihtsalt öeldes peame järeldama, et seisame silmitsi teemaga, mis otseselt mõjutab Euroopa usaldusväärsuse püsimajäämist. Ükski osa Euroopa Liidust – ja siin on meil kolm asutust – ei saa vaikida, kui üks liikmesriik võtab vastu seadused, mis kiusavad taga ja muudavad kriminaalseks midagi nii universaalset kui õigus valida inimene, kellega olla emotsionaalsetes või seksuaalsetes suhetes, hoolimata soost või vanusest.

Härra Landsbergis, homoseksuaalsusest, biseksuaalsusest ja transseksuaalsusest tavalisel moel rääkimine on parim garantii, kuidas laps saab oma seksuaalsusega elada, austades ennast ja ülejäänud kogukonda.

See on tähtis, kuna see, mida praegu konkreetselt vajame, on terve arengu tagamine ilma sunduse, negatiivsete stereotüüpide või lapsepõlve kriminaliseerimiseta. Saame seda teha täpselt nii, et peame olukorra üle tavalist arutelu, nagu me siin teeme, mitte seda keelates või kriminaliseerides.

  Konrad Szymański, fraktsiooni ECR nimel. – (PL) Leedu seadus alaealiste kaitseks koostati murest seoses noorimate meediatarbijate emotsionaalse ja psühholoogilise arenguga, sest meedial on järjest suurem osa meie laste eludes. Teine Leedu seadusandjate mure oli, et lapsed tuleks üles kasvatada vastavalt nende vanemate veendumustele. Ma ei usu, et siin parlamendis on kedagi, kes ei nõustuks, et need on tähtsad ja aktuaalsed teemad. Mainitud kavatsused väärivad hindamist, mitte kriitikat, kuigi see ei ole siin peamine idee.

Kõnealuses seaduses ei ole artiklit, mis rikuks Euroopa õigust, ning enamikul juhtudel ei puuduta antud seadus Euroopa õigust üldse. Kirjalikult vastatavas küsimuses tõstatatud teemad jäävad täielikult liikmesriikide riiklike seaduste valdkonda. Keegi ei ole andnud Euroopa Liidule õigust nendes valdkondades tegutseda. See ongi peamine põhjus, miks oleme vastu käesoleva küsimuse tõstatamisele Euroopa tasandil ning miks me ei nõustu kunagi ühegi konkreetse ideoloogiaga, mis õigustab Euroopa õigust ületada oma volitusi.

See on ka põhjus, miks me ei saa toetada ühtegi kõnealuse teema osas esitatud resolutsiooni.

  Eva-Britt Svensson, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (SV) Austatud juhataja! Tegemist ei ole ideoloogia küsimusega. Ütleksin, et see on kõigi inimeste võrdse väärtuse küsimus. Tahaksin ka tänada nii komisjoni kui nõukogu nende ebaharilikult selge seisukoha eest. Olen veendunud, et parlament, komisjon ja nõukogu tegutsevad nüüd põhiväärtuste rikkumise osas üksmeelselt.

Räägime Euroopa Liidust ja Euroopa Liidu austusest inimõiguste vastu. See peab kehtima ka kõigile üksikutele liikmesriikidele. Praktikas riskib kõnealune esitatud seadus sellega, et muudab teabe LGBT küsimuste kohta ebaseaduslikuks. Kujutlege vaid, kui inimestel keelataks järsku ära võitlemine kõigi inimeste võrdsuse eest, hoolimata seksuaalsest sättumusest.

Ei ole kahtlustki, et esitatud seadus on rünnak inimõigustele. Ma ei hakka isegi üles lugema, kui mitmeid inimõigusi see rikub. Ütlen lihtsalt lühidalt: toetan antud resolutsiooni täielikult. Loodan, et parlament on homme antud resolutsiooni poolt hääletades nii üksmeelne kui võimalik.

  Véronique Mathieu (PPE). – (FR) Austatud juhataja! Eelkõige tahaksin välja tuua, kui tähtis on Euroopa Liidule, parlamendile ja kõigile meie kolleegidele võitlus kõigi diskrimineerimise vormide vastu, eriti seksuaalsel sättumusel põhineva diskrimineerimise vastu.

Millest me täna räägime? Me räägime Leedu seaduseelnõust, mis tekitab probleemi, sellise probleemi, et asjasse on hõlmatud isegi president Grybauskaitė. Ta on oma veto kehtestanud; ta on isegi loonud töörühma, mis esitab meile muudatusettepanekud. Seega usaldan teda täielikult ning olen kindel, et kõnealune probleem lahendatakse ja et vastav liikmesriik leiab lahenduse kõnealusele tõsisele probleemile, milleks on diskrimineerimine seksuaalse sättumuse põhjal. Oleme üksteisega läbi rääkinud, mõned fraktsioonid on esitanud resolutsiooni ning oleme õnneks jõudnud ühisresolutsioonini. Seega, kallid kolleegid, olen veendunud, et antud ühisresolutsioon võetakse homme vastu ja kõnealune probleem lahendatakse.

On loomulikult tähtis, et meie laste intellektuaalset ja vaimset tervist kaitstaks, ent tahaksin ikkagi teile meelde tuletada, et võitlus kõigi seksuaalse diskrimineerimise vormide vastu on tähtis. Oleme selle nimel aastaid tööd teinud. Meil on Euroopa Põhiõiguste Amet. Sellel on eesmärk. Oleme võidelnud, et nimetatud amet loodaks, ja täna ei ole kõne allgi, et see maha jäetaks või eemale heidetaks.

Seega tahaksin teid tänada soovi eest antud ühisresolutsioon vastu võtta. Tänan kõiki kaasliikmeid, kes on nendesse läbirääkimistesse nii suure panuse andnud. Mul on hea meel näha, et meil õnnestus antud ühisresolutsioon koostada, ning loodan, et see homme parlamendis vastu võetakse.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D). – (LT) Tervitan Euroopa Parlamendi algatust alustada arutelu alaealiste kaitset avaliku teabe kahjuliku mõju eest käsitleva seaduse üle, mis võeti vastu Leedu parempoolsete parteide pingutuste tõttu. On kahetsusväärne, et seadus võeti vastu ilma põhjalikult arutamata ja hindamata vastavust rahvusvaheliste ja Euroopa Liidu seadustega. Valitsusväliste organisatsioonide hääl langes samuti kurtidele kõrvadele. Varjudes ülla eesmärgi taha kaitsta laste õigusi, loodi tegelikult õiguslik alus ühiskonna jagamiseks, teabe piiramiseks ja üksikute ühiskonnagruppide diskrimineerimiseks. Endine Leedu president pani seaduseelnõule veto peale, samas kui uus president on loonud töörühma, mis esitab sügisesel istungil parlamendile uue seaduseelnõu.

Loodan, et Leedus on piisavalt poliitilist tahet seaduse täiustamiseks, seda enam, et meil on kogemusi selles valdkonnas progressiivsete seaduste vastuvõtmisel ja rakendamisel. Kuus aastat tagasi võeti tänu Leedu sotsiaaldemokraatide pingutustele vastu võrdõiguslikkuse seadus ning see keelas ära igasuguse otsese või kaudse diskrimineerimise vanuse, seksuaalse sättumuse, puude, rassi või rahvusliku päritolu alusel kõigis eluvaldkondades. Hetkel arutatakse ministrite nõukogus sarnase direktiivi eelnõu üle. Käesolev Euroopa Parlamendi resolutsioon peaks julgustama Leedu parlamenti vastu võtma vastavat seadust, mis austab inimõigusi ja -vabadusi ning milles ei ole kohta mingile diskrimineerimisele, kaasa arvatud diskrimineerimisele seksuaalse sättumuse põhjal.

  Emine Bozkurt (S&D). – (NL) Austatud juhataja, volinik, minister, kallid kolleegid! Nagu kõik teie, olen ka mina šokeeritud faktist, et Euroopas on parlament, mis suudab mitte ainult eeltoodud määruseid välja pakkuda, vaid võtab ka tegelikult neid vastu. Kõnealune seadus ei ole mitte ainult vastuvõetamatu geimeeste ja lesbide õiguste rikkumine Leedus, vaid tekitab tõsist kahju ka homoseksuaalide positsioonile kogu Euroopas. Leedu parlament ütleb neile, et nende seksuaalne sättumus on midagi häbiväärset, mille eest tuleb lapsi kaitsta.

Eeldan, et komisjon ja eesistujariik Rootsi teevad Leedu parlamendile täiesti selgeks, et põhiväärtused, nagu võrdne kohtlemine ja mittediskrimineerimine ei ole Euroopas läbiräägitavad – ei praegu ega tulevikus, mitte kellegi poolt! Sellel põhjusel tahaksin, et komisjon tõotaks siin ja praegu, et ei kõhkle hetkegi, viimaks Leedu Euroopa Kohtusse, kui kõnealune seadus jõustub.

  Miroslav Mikolášik (PPE). – (SK) Leedu on vastu võtnud seaduse, mis pakub lastele ja noortele inimestele olulist kaitset sellise teabe välismõjude eest, mis võib tõsiselt kahjustada nende arengut. On selge, et sotsiaal- ja perepoliitika jääb Euroopa Liidu liikmesriikide endi pädevusse ja seega ei saa Euroopa algatused Leedut selle eest hukka mõista.

Küsimuse all olev seadus ei riku ühtegi rahvusvahelist standardit inimõiguste vallas. Olen antud teemat uurinud ja nii see on. Usun täielikult, et seadus hoopis tugevdab protsesse, mis kaitsevad lapsi kokkupuute eest teabe või piltidega, mille eest – ja ma rõhutan seda – nende endi vanemad neid kaitsta tahavad.

Tahaksin teha üleskutse järjepidevaks subsidiaarsuse põhimõtte rakendamiseks, mille Iirimaa tagas protokollis Lissaboni lepingu juurde. Sellest hoolimata loovad „hoiatused liikmesriikidele ja riikidele“ tõsise pretsedendi sellistes selgelt tundlikes valdkondades nagu perekond.

  Justas Vincas Paleckis (S&D). – (LT) Esimest korda Euroopa Parlamendi ajaloos arutatakse siin parlamendis Leedu parlamendi tegevusi negatiivses kontekstis. Ükskõik kui süütud või heatahtlikud on antud seaduste autorid ja toetajad, ei viinud nad meid kindlasti 21. sajandi Euroopasse. Arvan, et oma rolli mängis fakt, et seimi enamus on liigselt kindel oma õiglustundes – piiriks on ainult taevas, teeme, mida tahame, ning ei hooli rahvusvahelistest kohustustest. Praegune arutelu on nõukogu ja komisjoni väga tõsine reaktsioon; see on hoiatus Leedu seadusandjatele, et me ei tohi tagurpidi liikuda, peaaegu keskajani välja, vaid peame tegutsema edasi vaadates, kasutama ära Euroopa Liidu riikide kogemusi ja traditsioone. Seega on need arutelud sama vajalikud kui resolutsioon.

  Cecilia Wikström (ALDE). – (SV) Austatud juhataja! Kõik inimesed on sündinud võrdsetena ja neil on sama püha väärtus. Seega peab parlament täna siin väga selgeks tegema, et räägime Euroopa kodanikest, ükskõik mis liikmesriigiga on tegu. Kuna Euroopa Liidu põhiväärtused on sallivus, avatus ja vabadus, on mul hea meel, et värskelt valitud komisjoni president on täna selgeks teinud, et ta kavatseb määrata voliniku, kelle portfell hõlmab just neid inimõiguste ja põhivabaduste küsimusi.

On eriti kahetsusväärne, et selline riik nagu Leedu – mis kunagi talus repressiooni ja diktaatorlust – on nüüd vaba ja sõltumatu riigina algatanud nii põlastusväärse seaduse, mis esindab tsensuuri, vabaduse puudumist ja sallimatust. Me kõik, kes me toetame demokraatlikke põhimõtteid ja kel on kainet mõistust, peame nüüd rõhutatult seda Leedu seadust hurjutama ning peame homme hääletama. Tuletagem üksteisele meelde, et suurim kõigest on armastus.

  Anna Záborská (PPE). – (SK) 2006. aastal mõisteti Slovakkia hukka südametunnistusevabaduse palumise eest. Nüüd leiab Leedu end selle kogukonna eest, kuna tahab kaitsta lapsi ühiskonna seksualiseerimise eest. Pean seda arutelu põhiõiguste hartaga manipuleerimiseks, mis on õiguslikult siduv dokument.

Täiskogu eirab riikliku parlamendi, mis on kaks korda seaduse üle ilma kriitikata hääletanud, legitiimsust. Täiskogu nõuab Inimõiguste Ametilt arvamust. Ametil aga ei ole õigust uurida riiklike seaduste mõju. Mul on küsimus: mida võivad iirlased enne tulevast rahvahääletust mõelda? Nad mõtlevad ilmselt, et varsti saabub aeg, mil siin täiskogul kritiseeritakse nende seadusi, mis kaitsevad perekonda ja elu.

Mul on kahju, et me ei suuda siin auväärt parlamendis austada Euroopa väärtusi, austada mitmekülgsust ja riiklikku kultuuri, austada lastekaitset ning vanemate õigust oma lapsi harida.

  Cecilia Malmström , nõukogu eesistuja. – (SV) Austatud juhataja, arvan, et need kolm asutust on sellel arutelul oma vaatenurka väga selgesti väljendanud. Inimõiguste austamine, sallivus, üksikisiku puutumatus ja – muuhulgas – seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise keelamine on Euroopa projekti põhiväärtused ning peavad selleks ka jääma. Liikmesriikidel on kohustus austada mõlemat väärtust ja tegelikke seadusi, mis Euroopa Liidus nendes valdkondades kehtivad.

Eesistuja tunneb suurt muret kõnealuse seaduse üle, ent me teame, et see on Leedus ka arutamisel ja kriitika all. Nagu juba mainiti, on president Grybauskaitė – kes on endine volinik ja on teadlik Euroopa Liidu väärtustest ja seadustest – ise algatanud protsessi, mille raames see seadus üle vaadatakse ja Euroopa Liidu seadustele vastavaks muudetakse. Mul on äärmiselt hea meel, et komisjon on olnud nii selgesõnaline selle osas, mis juhtuma hakkab, kui ootustele vastupidiselt seadus oma esialgses vormis jõustub.

  Jacques Barrot, komisjoni asepresident. − (FR) Austatud juhataja, nõustun täielikult ministri järeldustega. Loodaksin vaid, et proua Grybauskaitė loodud töörühm suudab vältida sellise seaduse jõustumist, mis mõnes mõttes oleks vastupidine Euroopa õigusele.

Tahaksin ühte asja rõhutada: kartsime, et seaduse mõned sätted on vastuolus teatud direktiividega, mis käsitlevad audiovisuaalseid teenuseid ja elektroonilist kaubandust. Tegelikult ei ole perekonnaõiguse määratlemine meie töö, see on üks liikmesriikide pädevusi. Selle juures näitab kõik eelnevalt ja arutelu käigus öeldu, et küsimusi tuleb riiklikul tasandil paremini hinnata, antud juhul siis Leedus.

  Juhataja. − Selle arutelu lõpuks olen saanud viis resolutsiooni ettepanekut⁽¹⁾ , mis esitati vastavalt kodukorra artiklile 115.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme, neljapäeval, 17. septembril 2009.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Carlo Casini (PPE), kirjalikult. – (IT) Minu hinnang resolutsiooni ettepanekule alaealiste kaitse kohta Leedus on mõeldud üles näitama väga tõsist institutsioonilist muret. Sageli väidavad üksikud Euroopa Parlamendi liikmed või poliitilised fraktsioonid, et tegelevad küsimustega, mis on seotud üksikute liikmesriikide sisepoliitikaga: see ei tundu olevat õige. Küsimuse all oleval juhul näib olevat plaan panna Euroopa Parlament väljendama kindlasti negatiivset arvamust Leedu seaduse kohta – mille täielik sisu on teadmata –, millel on kiiduväärt eesmärk alaealisi kaitsta, kehtestades vargsi seisukoha, mida üksikud liikmesriigid on omal vastutusel moodustama jäetud. Ma lisaksin, et see on midagi, mida Euroopa Inimõiguste Kohus on mitmel juhul sätestanud. Võrdsuse põhimõte ei ole kahtluse all ning keegi ei ürita küsimuse alla seada konkreetse seksuaalse sättumusega inimeste väärikust. Minu kahtlus on institutsioonilise loomuga, kuna see puudutab suhteid Euroopa Liidu ja üksikute liikmesriikide vahel.

  Joanna Senyszyn (S&D), kirjalikult. – (PL) Euroopa ja rahvusvahelise õigusega on diskrimineerimine keelatud. Asutamislepingutes, Euroopa inimõiguste konventsioonis ja põhiõiguste hartas on seda käsitlevad sätted. Ükski liikmesriik ei või jõustada seadusi, mis on nende dokumentidega vastuolus.

Leedu seadus on lubamatu, kuna see on olemuselt absurdne ja homofoobne. Homofoobia on haigus. Inimesed, kes homoseksuaale vihkavad, ei vääri kaastunnet. Nad ei olegi niivõrd homofoobid kui šovinistid seksuaalse sättumuse suhtes. Ja nagu kõigile teistele šovinistidele, tuleb ka neile väljakutseid esitada ning nende vastu seadusi jõustada.

1990. aastal eemaldas Maailma Tervishoiuorganisatsioon homoseksuaalsuse rahvusvahelisest haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilisest klassifikatsioonist. Kinnitatakse ka seda, et ükski seksuaalse sättumuse liik ei ole häire.

Kõigis ühiskondades, kaasa arvatud Leedu ühiskonnas, on lesbisid, geisid ja biseksuaale. Nad moodustavad umbes 4–7% rahvast. Nad on vähemus, kellel on õigus täielikele õigustele. Võrdõiguslikkuse marsse, mis mõnele inimesele nii palju muret tekitavad, korraldatakse muuhulgas ka selleks, et tuletada inimestele meelde seda põhilist, tähtsat võrdõiguslikkuse põhimõtet.

Sellel põhjusel kutsun nõukogu ja eesistujariiki üles võtma vajalikke meetmeid, et vältida diskrimineeriva seaduse vastuvõtmist liikmesriikides. Peame näitama, et Euroopa Liit ütleb kindla EI igasugusele diskrimineerimisele ja sallimatusele.

ISTUNGI JUHATAJA: Diana WALLIS
Asepresident

(1) Vt protokoll.