Istungi stenogramm

Neljapäev, 17. september 2009 - Strasbourg

5. Selgitused hääletuse kohta

Suulised selgitused hääletuse kohta

Resolutsiooni RC-B7-0026/2009 ettepanekud

  Tunne Kelam (PPE). – Austatud juhataja! Hääletasin Leedut puudutava resolutsiooni vastu, sest minu arvates oli see resolutsioon enneaegne ja tasakaalustamata reaktsioon seadusele, mis pole veel jõustunudki, rääkimata selle algupärasest sõnastusest.

On tõsi, et inimõigused kuuluvad liidu kompetentsi. Samas on liit sellisel juhul väga lähedal liikmesriigi suveräänsuspõhimõtte rikkumisele ja seetõttu olen resolutsiooni vastu, pidades meeles, et see avaldaks negatiivset mõju Iiri referendumile, olles halva näitena sellest, kuidas liikmesriikide suveräänsusega võidakse käituda.

  Bogusław Sonik (PPE). – (PL) Hääletasin resolutsiooni vastu, sest Leedu suudab probleemiga ise hakkama saada. Leedu president koostas spetsiaalse rühma selle õigusakti ülevaatamiseks, mis peaks jõustuma alles 2010. aastal. Lisaks arvan, et resolutsioon põhjustaks üleliigset sekkumist sellise suveräänse riigi nagu Leedu asjadesse. Lisaks sisaldab see resolutsioon sellist seisukohta, et tuleks küsida Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti juriidilist arvamust. Põhiõiguste ameti volituste hulka ei kuulu individuaalsete riikide hindamine ja selliste juhtumite kohta arvamuste koostamine. See looks liiga ohtliku pretsedendi.

  Bernd Posselt (PPE). – (DE) Austatud president! Olen entusiastlik Euroopa pooldaja ja Euroopa põhiseaduse ning Lissboni leppe propageerija. Ma olen ka inimõiguste eest võitleja. Samas teeb see resolutsioon Euroopale palju kahju, eriti Iiri kordusreferendumile, ja kasutab inimõiguste probleemi vääralt ideoloogilistel eesmärkidel. Leedu seadusel pole midagi pistmist inimõigustega, aga kui see midagi teeb, siis tegelikult kaitseb, mitte ei riku Leedu laste inimõigusi. Seetõttu leian, et antud resolutsioon on ideoloogiline häbiplekk. Selle resolutsiooniga on antud täiskogu vasakpoolsed ja liberaalid Euroopale ja inimõigustele suurt kahju teinud.

  Philip Claeys (NI). – (NL) Austatud juhataja! Meie Leedu sõbrad oleksid kindlasti midagi muud enda jaoks kavandanud. Pärast seda, kui nad olid ennast Nõukogude Liidu ikkest vabastanud, tahtsid nad võimalikult kiiresti saada selle teise liidu liikmeks, kellele meeldib ennast esitleda vabade rahvaste unikaalse assotsiatsioonina. Nüüd tundub, et üks valvamise vorm on asendunud teisega, mis on siiski delikaatsem. Ka praegu pole Leedu enam vaba. Kui Leedu parlament võtab vastu seaduse, mille eesmärk on kaitsta alaealisi, siis neid karistatakse tehtud töö eest ja neid välditakse. Pole ühtegi valdkonda, kuhu Euroopa ei sekkuks ja järgnevate aastate jooksul seee olukord kindlasti ei parane. Vastupidi, tegelikult kindlustab uus Euroopa inimõigste volinik - what’s in a name? – seda valvamist veelgi rohkem. Tänan teid, Guy Verhofstadt! Tänan teid ja komisjoni teisi mõjuvõimsaid bürokraate sellise vabaduse lämmatamise eest.

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Kas näete, kuidas Euroopa määruste võsa kasvab? Näete, kuidas Brüssel pressib oma vääte igasse lõhesse, riikliku eluolu igasse nurka?

Sellised probleemid nagu alaealiste kaitse on mitmete meie valijate jaoks tundlikud ja eetilised teemad. Kui meie siin parlamendis lubame endale rahvusriikide seaduste ettekirjutamist, siis mis on nende mõte? Kas meie jultumusel puuduvad piirid?

Väljendan täiesti selgesti oma seisukohta. Kui Ühendkuningriigis arutleti sellele õigusaktile kõige ligilähedasema analoogi üle, mille nimetus oli sektsioon 28, siis olin mina põhimõtteliselt ainukene konservatiiv, kes selle vastu oli. Olin aastaid oma erakonnast ees, propageerides homoseksuaalide täielikku võrdsust, sh seksuaalse küpsuse võrdsustamise ja tsiivilkooselude küsimuses. Mul on hea meel, et ülejäänud osa minu parteist on nüüd selle seisukoha omaks võtnud.

Kuid ma pole Leedu seadusandja. Leedus peaksid selle teema üle otsustama need inimesed, kes on vastutavad demokraatlikes mehhanismidest, ja lähtuma selle riigi protseduuridest. Kui me ei ole valmis lubama neil seda teha, siis võiksime oma parlamentidesse koitõrjepallikesed visata, muuta need muuseumiteks ja ukse lukustada.

Resolutsiooni RC-B7-0047/2009 ettepanekud

  Peter Jahr (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Mitmete põllumajandusettevõtete püsimajäämine on tõsises ohus. Seetõttu on mul hea meel, et võtsime täna vastu parteideülese ettepaneku piimakarjakasvatuse valdkonna kriisi resolutsiooni kohta. Mul on väga kahju, et Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon ei osalenud selle ettepaneku koostamisel.

Tuleks selgeks teha, et me ei suuda antud kriisist jagu saada ainult komisjoni esitatud meetmetega. Kõigepealt peame suurendama piimatoodete tarbimist, et vähendada turupingeid. Sellest lähtuvalt on müügi edendamine olulisem kui varumine. Sellised konstruktiivsed ettepanekud nagu piimapulbri kasutamine vasikate söötmisel, juustutoodete miinimumhindade kehtestamine, juustuanaloogide selge sildistamine ja piimarasva kasutamine jäätise ja pagaritoodete tootmisele kaasa aitamiseks, on juba kaua aega ringluses olnud. Ma ei oska öelda, miks komisjoni pole neid veel rakendatud.

Soovitan volinikul tungivalt resolutsiooni ettepanekud endale kirja panna ja neid kiireloomuliselt rakendada.

  Oldřich Vlasák (ECR). – (CS) Austatud juhataja, head kolleegid! Selgitan, miks hoidusin hääletusest piima ja piimatoodete sektori kriisi küsimuses. Kurb tõsiasi on, et piimasektori olukord on eriti kriitiline. Hoolimata asjaolust, et tarbijahinnad on kasvanud viimaste aastat jooksul kuni 14%, on piima kokkuostuhind kukkunud kuni peaaegu 40%. Paljud Euroopa piimatootjad seisavad seetõttu nüüd silmitsi laostumisega. Näiteks Tšehhi vabariigis on Madeta tegevdirektori hr Teplż sõnul 15 Tšehhi meierit majanduslikust aspektist vaadatuna kliinilises surmas. Olukord tuleb lahendada süstemaatiliselt, samas siiski sektori pikaajalise sektori haldamise kaudu ja mitte ainult selliste lühiajaliste tugimeetmetega nagu toetused, sekkumisostud ja eraladustamine. See ainult moonutab turgu ja ei hoia ära hindade ebastabiilsust. Samaaegselt peame kehtestama võrdsed reeglid tootjatele kõikidest liikmesriikidest ja mitte ainult piimasektoris.

  Franz Obermayr (NI). – (DE) Austatud juhataja! Komisjoni antud ettepanek on põhimõtteliselt tervitamist väärt ja see on mõistlik, vähemalt majanduslikust ja poliitiliselt reaalsest seisukohast. Samas tuleks lisada, et kui me vaatame seda olukorda kõikide nurkade alt, siis pole hindaded langus mitte ainult nõudluse vähenemise tulemus.

Peame samuti võtma arvesse piimatootjate probleeme Austrias ja Alpide piirkonnas. Väikesed kodutootjad ei suuda reaalselt võistelda Põhja-Saksamaa ja Hollandi suurte piimakarjakasvatajatega. See põhjustab tasakaalustamatust. Piima vabastamine täielikus mahus sunniks Austria piimakarjakasvatajaid uksi sulgema ja see põhjustaks tõsiseid ja ennustamatuid tagajärgi, sh harimata maastikule.

Mõned rahvusvahelised ettevõtted domineeriksid siis Euroopa turgu. Suudan hästi ette kujutada, millised tagajärjed oleks sellel ka toidu kvaliteedile.

  Mario Borghezio (EFD). – (IT) Austatud juhataja, head kolleegid! Kõikjal Euroopas on mõne viimase päeva jooksul leidnud aset piimatootjate õigustatud protesteerimised hindade küsimuses, Euroopa Liidu ebapiisava sekkumise ja mitte tulevikus vaid kohe aset leidva sildistamise autoriseerimise tõttu, eriti kunstlike piimatoodete korral.

Me tahame värskeid tooteid oma tarbijate laudadele. Tooteid, mille algupära on meil võimalik tuvastada ja mitte seda rämpsu, mida saame teistest riikidest: pulbristatud piim, mida meie endi tootjad müüvad värske piima pähe. Homme valatakse Padanias ja ka mujal Euroopas piima maha ning see on oluline protest, sest see säilitab meie toodete kvaliteeti. Meie Euroopas tahame süüa tervislikku toitu meie endi piirkondadest: head värsket piima. Piima, mida ma loomulikult joon. Padanias joome oma tootjate toodud ohverduse nimel, keda see Euroopa peab kaitsma.

Euroopa volinik on toetuste hulgast välja arvanud pika küpsemisajaga juustu. Ta kannab hoolt ainult pulbristatud piimatoodete eest. See on häbiväärne!

  Krisztina Morvai (NI). – (HU) Austatud juhataja! Elame ajal, mil piimatootjad teostavad igapäevaselt enesetappe, isegi sellistes rikastes Lääneriikides nagu Prantsusmaa. Seetõttu on tegemist suure tragöödiaga. Hääletasin Paolo De Castro mõlema raporti poolt, sest kohene kiire sekkumine on vajalik. Samas teame, et piimapulbrit ja võid on sekkumisladudesse kogutud. Varud suunatakse sekkumisladudest välja ja lõppkokkuvõttes suruvad hinnad uuesti alla. See on minu probleem.

Teine probleem on see, et antud meetmest on suurtele tootjatele palju rohkem abi kui väikestele. Me ei tohiks samas unustada, et väikepõllumajandustootjad vajavad kohest abi, et elemnetaarset elatist teenida, kuid suurte tootjate jaoks kasumid kas säiliksid või kasvaksid. Vaja on põhjalikke muutusi. Lõpuks peame tagama toidu suveräänsuse, mitte kasutama WTO dikteeritud vabakaubandusmudelit. Nagu teised sõnavõtjad enne mind ütlesid, vajame kohalike tootjate valmistatud kohalikku toitu.

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Sarnaselt kõikidele sõnavõtjatele olen teadlik agraarsektori kriisi ulatusest. Iga tootjaid esindav liige teab seda. Kuid kriis on meie eksisteeriva põllumajandussüsteemi – ühise põllumajanduspoliitika – tulemus, mille tagajärjed Ühendkuningriigi minu esindatava osa tootjatele olid kohutavad. Ja tagajärjed polnud kohutavad mitte ainult tootjatele. Need olid kohutavad ka meie tarbijate, meie maksumaksjate ja tõesti ka kolmanda maailma riikide vaeste jaoks, kes avastasid, et ei pääse oma turgudele ligi ja siis ujutatakse nad jääkidega üle.

Liikusime Euroopa Liidus järk-järgult eemale otsetoetuste süsteemist, mis mõjutas nii kohutavalt keskkonda ja majandust ja nüüd kiirustame selle juurde tagasi. Kinnitan teile, et Ühendkuningriigis mäletavad inimesed selgelt, kuidas piimakvootide süsteem töötas. Meile määrati kvoot, mis oli meie riiklikust toodangust väiksem ja nii olime tavapäratu vaate tunnistajaks, kus Briti tootjad kasutavad piima väetisena või valavad seda kanalisatsiooni ja peavad siis piima Hollandist, Prantsusmaalt või mujalt Euroopast uuesti importima, et nõudluse taset säilitada. Olime sellest just vabanemas ja nüüd hääletas täiskogu selle taastamise poolt.

Igaüks, kes arvab, et Euroopa Liit liigub väiksema tegutsemise ja võimu üleandmise suunas, peaks ainult vaatama tänast hääletustulemust.

  Syed Kamall (ECR). – Austatud juhataja! Eelmisel nädalal ilmusid mitmed The Beatlesi bändi albumid digitaalselt uuendatud kujul. Sellel nädalal arutleme uuesti muudetud piimakvootide süsteemi üle. Neil ei pruugi olla esmapilgul palju ühist, kuni tuletada meelde ühe Beatlesi loo pealkiri „Back in the USSR”. Arvan et see võtab kõik kokku. Siin on meil tegemist süsteemiga, kus hindade ja kvootide üle otsustavad bürokraadid, mitte tarbijate vajadused ega isegi tarnijate vajadused. Siin on meil tegemist süsteemiga, kus tarbijad maksavad kaks korda, makstes kõrgete hindade eest ja tasudes kõrgeid makse, et toetada süsteemi, mis kõrgete hindade ajal ei kurtnud.

Mäletan, kuidas viimase mandaadi lõpus Martin Schulz ütles, et lõpuks oli ta tunnistajaks EPP sotsiaalsele demokratiseerimisele. Arvan, et tegelikult levis tema unistus kaugemale ja me oleme tunnistajaks ELi nõukogustumisele. Kas meil on tõesti EUSSR?

  Jens Rohde (ALDE). – (DA) Austatud juhataja! Meie, Taani liberaalid, tunneme väga kaasa nendele tootjatele, kes on silmitsi praeguste majanduslike väljakutsetega ja tegelikult pooldame väga mõtet pakkuda lühiajalist abi neile, kes seda vajavad. Ainuke probleem on see, et lühiajalised asutuseks muutmise toetusskeemid ei jää kunagi lühiajalisteks, hoolimata mitmetest headest kavatsuste deklaratsioonidest. Lõpuks on need ikkagi muutunud alalisteks ja seda teavad kõik meist, kes on olnud seotud nende kohaldamisega, kas siin või meie riikide parlamentides. Seetõttu kardame, ja meie arvates õigustatult, et selle resolutsiooni soovitatavad meetmed ja selles valguses ka komisjoni algatised viivad tegelikult alalisema olukorra tekkimiseni, eemale suurepärast tõhusama põllumajanduse reformimisest, mille eest volinik vastutab. Ja seetõttu tunneme, et peame resolutsiooni tagasi lükkama.

Resolutsiooni RC-B7-0040/2009 ettepanekud

  Zigmantas Balčytis (S-D). – Austatud juhataja! Hääletasin poolt, sest energiavarustuse kindlus on kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide jaoks täna kõige olulisem teema.

Hiljutine Venemaa-Ukraina kriis tõi selgelt esile energiasektori eksisteerivaid probleeme ja eriti mõnede liikmesriikide täielikku sõltuvust ühest maagaasi varustajast.

Balti riigid, kes on ülejäänud Euroopast eraldatud, on täielikult jäetud Ida-Euroopa gaasitarnijate meelevalda. Nüüd on olulisem kui kunagi varem töötada välja kõikehõlmav ühine energiapoliitika, mis põhineb solidaarsusel, energiaallikate mitmekesistamisel ja ühiste huvide kaitsel.

Kasutan võimalust tänada komisjoni ja eriti eesistujariiki Rootsit Läänemere strateegia esitamise eest, mis võimaldab struktuurifondide efektiivset rakendamist, et neid saaks ühiste eesmärkide saavutamiseks tõhusamalt kasutada.

Olen veendunud, et õige rakendamise korral saab strateegiast piirkondliku edu näidis.

Lõpuks soovitan komisjonil võtta endale Läänemere strateegia rakendamisel juhtiv roll, tagamaks, et teatud juhtudel poleks individuaalsete liikmesriikide huvid ühise strateegia eesmärkide saavutamisest olulisemad.

  Bogusław Sonik (PPE). – (PL) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest energiaküsimus on Euroopa solidaarsuse oluline katse. Liikmesriigid peavad selles küsimuses koostööd tegema.

Energiapoliitika peab olema seotud välispoliitikaga. Komisjon peab ka vaatama, kuidas erinevates ELi liikmesriikides energiajulgeolekut mitmekesistada. Kliimamuutuse vastu võitlemine tähendab, et söepõhine energia võib seista silmitsi kohutavate majanduslike kitsikustega. Siis mõjutavad kodanikke hinnatõusud. On viimane aeg, et võtaksime selles valdkonnas kasutusele ühtse ELi-ülese poliitika. Komisjon peab selgelt mõista andma, et võideldakse nende liikmesriikide iseka suhtumise vastu, kelle jaoks pole probleem jätkuvalt sõltuda ühest varustajast, näiteks Venemaa gaasist.

Me vajame tegutsemist! Euroopa Komisjon ja energiavolinik peavad oma poliitilist tahet selgelt väljendama.

  Iosif Matula (PPE). – (RO) Austatud juhataja! Hääletasin antud resolutsiooni poolt ja selgitan, miks nii käitusin. Euroopa Liit sõltub energiaimpordist. Energiatarbimine kasvab jätkuvalt, kuid loodusvarad on piiratud. Energiajulgeolek tähendab samal ajal allikate ja transpordimarsruutide mitmekesistamist ja samuti ka väga tõhusat liikmesriikidevahelist ühendust, millega praegu töötatakse eri projektide raames, kus Euroopa rahastab gaasitrassi rajamist Rumeenia ja selle naabrite ning Ungari ja Bulgaaria vahel. Siis mõistsin, et praegu oleme sellises staadiumis, kuid mida me peaksime veel tegema?

Toon näite võib-olla julgest, kuid lihtsast võrdlusest elektrienergiaga. Hetkel on meie majad varustatud elektrivooluga ilma et teaksime, kust see pärineb. Mitmekesistatud maagaasi tarnevõrgustik ja mitmed transpordivõrgustikud peavad meil aitama saavutada täpselt samasuguse eesmärgi. Tagades gaasitarbe igas olukorras, hoolimata olukorrast. Seetõttu toetasin ja toetan endiselt Nabucco projekti, kuid samaaegselt ka liikumist taastuvenergiaallikate mitmekesistumise poole.

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

Raport: Paolo De Castro (A7-0005/2009)

  Luķs Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti poolt, mis käsitles nõukogu määruse ettepanekut seoses 2009. ja 2010. aasta või ja lõssipulbri sekkumisperioodidega, sest minu arvates on need meetmed postiivsete meetmete jätk, mis on avaldanud kohest mõju, reguleerides üleliigset pakkumist piima ja piimatoodete turul. Viimase 12 kuu hindade langus üleilmsel piima ja piimatoodete turul tulenes üldisest tootmise kasvust ning majandus- ja finantskriisist tingitud üleilmse nõudluse vähenemisest. See õigustab jätkuvat avalikku sekkumist või ja pulbristatud piima valdkonnas.

  Jean-Pierre Audy (PPE), kirjalikult. – (FR) Minu itaallasest kaasliikme Paolo De Castro raporti põhjal hääletasin nõukogu määruse ettepaneku poolt, sest nõukogu määrus kahjustab seoses 2009. ja 2010. aasta või ja lõssipulbri sekkumisperioodidega ühise turukorralduse korrastamist. 2007. aasta üleilmsele toiduainete ja ka piima hindade plahvatuslikule kasvule järgnes viimase 12 kuu jooksul hindade langus. Toetan komisjon selles küsimuses, kes 2009. aasta alguses turgu toetada püüdes algatas või eraladustamise. Olukorra ebatavalist iseloomu arvesse võttes toetan pakkumisprotseduuri abil praegust või ja lõssipulbri avaliku sekkumisperioodi pikendamist 2010. aasta 28. veebruarini. Võttes arvesse ebamäärasust piimatoodete turu taastumise ajaperioodi suhtes, toetan täiendavalt komisjonile antud volitusi pikendada 2010/2011 sekkumisperioodi, jällegi pakkumisprotseduuri abil, juhul kui turutingimused seda nõuavad.

  David Casa (PPE), kirjalikult. − Antud raport puudutab ettepanekut seoses nõukogu määrusega, mis kahjustab ühtse turukorralduse ühtset määrust, mis puudutab või ja lõssipulbri sekkumisperiood. Kuna piimasektor on tõsises kriisis, siis hääletasin antud raporti poolt.

  Lena Ek, Marit Paulsen, Olle Schmidt and Cecilia Wikström (ALDE), kirjalikult. − (SV) Oleme täiesti teadlikud, et piimatootjate olukord ei saa olla püsiv. Samas oleme võrdväärselt teadlikud ja veendunud, et ELi sekkumised pole lahendus. Käes on aeg üleminekuks turu- ja kindlustuspõhisele süsteemile, mis annab tootjatele vabaduse, tekitamata segadust kodu- või maailmaturul. On viimane aeg teostada olukorra uuring, mis puudutab konkurentsi selles suure sisendiga valdkonnas ja peaaegu sama suures toidutööstuse valdkonnas, mis asub tootjate ja tarbijate vahel.

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Seoses piimakvootide külmutamist säilitavate muudatusettepanekutega on mul öelda järgmist. Esiteks ei saa millegi alusel eeldada, et tootmiskvootide tõstmise ettepanek (mis järgneks ÜPP ülevaatusele) avaldaks mingisugust mõju sektori kriisile.

Teiseks karistatakse kvootide tõstmise külmutamisega (mida Euroopa Parlamendi resolutsiooni muudatusettepanekuteks soovitatakse) tootjaid nendes riikides, kes on praegu valmis oma kvoote kasutama. Oleks ebaaus ja isegi amoraalne mängu praeguses staadiumis reegleid muuta. Kolmandaks tuletan teile meelde, et Kopenhaageni 2002. aasta tippkohtumisel toimusid piimakovootide läbirääkimised (nendel läbirääkimistel osales Poola) selle teadmisega, et need kvoodid kehtiksid 2007. aastani. Luksemburgis pikendati kvoodisüsteemi 2014. aastani, ilma meie osaluse ja hääletamisõiguseta.

Me ei lahenda piimasektori probleeme, võimaldades mõningatel tootjatel oma olukorda teiste tootja arvelt parandada. Meie kontseptsioonide ja tegevuste eesmärk peaks olema kõikidele võimaluste pakkumine, hoolimata päritoluriigist ja sellest, kas see on üks 15. vanast liikmesriigist või üks 12. uuest liikmesriigist.

  Jörg Leichtfried (S&D), kirjalikult. − (DE) Nõustun komisjoni lühiajalise lahendusega osta võid ja piimapulbrit. Samas kutsun üles leidma pikaajalist lahendust piimakriisile, kasutades näiteks paindlikku koguste reguleerimist, määramaks piimale hinna, mis katab kulud. Piima ülejääke tuleb kõrvaldada riiklikul tasandil, kehtestades Euroopa nõudeid.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Piimasektori kriis on põhjustanud ka või ja lõssipulbri hinna kukkumise. Tevitan komisjoni ettepanekut jätkata turu toetamist ja pikendada sekkumisperioodi 2010. aasta 28. veebruarini. Loodetakse et pärast seda turg taastub ja hindu määrab jälle pakkumine ja nõudlus. Samas arvan, et piiratud ajaks on see sekkumine vajalik ja seetõttu hääletasin raportööri ettepaneku poolt.

  Cristiana Muscardini (PPE), kirjalikult. − (IT) Piimakarjakasvatuse valdkonna kriis seab ohtu piimakarjakasvatuse püsimajäämise. Seepärast arvan, et on õige olla endiselt vastu individuaalsele kvootide haldamisele, sest see tähendaks tegelikult aastalõpu kompensatsioonide maksete asendamist. See mehhanism on aga vastupidi Itaalia tootmissüsteemi jaoks hädavajalik. Pigem pooldan sekkumishinna ajutist tõstmist, algatuste ja meetmete kasutuselevõttu, mille eesmärk on saavutada turutasakaalu, täiustada tarbijatele pakutavat teavet ja seda olulist sammu, mille raames hakatakse piima ja piimatooteid sildistama päritolumärgiga.

Peaksime just pakkumise ja nõudluse tasakaalu taastamiseks toetama ettepanekut külmutada ajutiselt osa individuaalsetele riikidele määratud kvootidest ja pakkuda välja kompensatsioonimehhanism tootjatele, kes on sunnitud osa oma karjast hävitama, mis oleks proportsionaalne külmutatud piimakvoodi protsendiga.

  Daciana Octavia Sârbu (S&D), kirjalikult. – (RO) Euroopa Liidus on praegu üks läbi aegade tõsisemaid teadaolevaid piimasektori kriise, mille põhjuseks on tootmise kasv ja märkimisväärne üleilmse nõudluse langus. Võttes arvesse Euroopa piimakarjakasvatajate tõsist olukorda, peame jätkama avaliku sekkumise ajaperioodi (st lõssipulbri ja või ostmist ja ladustamist) vähemalt kuni järgmise aasta veebruarini või vajadusel 2011. aastani. Arvan et me ei saa endale lubada vaadata kõrvalt, kuidas Euroopa farme suletakse, sest aasta pärast peaksime hakkama piima ja piimatooteid tarnima väljaspool ühendust. Kui arvestame ka asjaoluga, et tervisestandardid ei saa meie vajadustele olema ligilähedasedki, siis võime liiga palju kaotada. Selles kontekstis on raport tervitatav. Samas peame piimasektori probleemi tõeliseks lahendamiseks võtma vastu seotud meetmeid, sest sellise toodete ladustamisega kaasneb märkimisväärsete ressursside eraldamine ning võib juhtuda, et mingil hetkel pole varust enam kasu. Peame kohe investeerima jätkusuutlikkuse põllumajandussüsteemi, mis vastaks meie toidunõuetele isegi siis, kui oleme keset finantskriisi, vältimaks hilisemat toidukriisi tekkimist.

Raport: Paolo De Castro (A7-0004/2009)

  David Casa (PPE), kirjalikult. − Antud ettepanek muudab tootjatele praegu kehtestatud otsetoetuste skeeme. Kuna olen selliste muudatusettepanekutega olen nõus, siis hääletasin selle poolt.

  Daciana Octavia Sârbu (S&D), kirjalikult. – (RO) Euroopa Liidu tulevikupoliitika prioriteetide määramisel oleme uue mandaadi alguses. Tean et meil on kiusatus pöörata oma tähelepanu teatud probleemidele, mis meie arvates on äärmiselt olulised, ja teisi ignoreerida. Sellest lähtuvalt rõhutan, et suudame loobuda paljudest asjadest, kuid mitte söömisest. Seetõttu peab põllumajandus jääma ELi jaoks prioriteetseks valdkonnaks. Minu arvates peaksime tõstma tootjatele antavate miinimumtoetuse summat komisjoni kehtestatud 15 000 euro piirist kõrgemale. Samuti eraldama piima ja piimatoodete sektori edendamiseks suurema eelarve. Soovitan tungivalt toetada piima ja liha tootjaid eesmärgiga tasakaalustada turge, lisades need riigiabi saamiseks ajutise kriisi raamistikku.

Lisaks peavad otsetoetuste süsteemid ka arvesse võtma nende uute liikmesriikide erilisi iseärasusi, kus põllumajandus mängib riigi majanduses olulist rolli ja tagama, et põllumajanduse toetamine säiliks, mis võimaldaks neil üle saada struktuuriprobleemidest ja jõuda koondumise eesmärgini, andes tõuke põllumajandussektori arengutasemele ja likvideerides tõhususe ja konkurentsi erinevused võrdluses vanade liikmesriikidega.

Resolutsiooni ettepanek SWIFT B7-0038/2009

  Zigmantas Balčytis (S-D), kirjalikult. − Terrorismivastane võitlus on selle täiskogu jaoks olnud oluline päevakorrapunkt. Samas peame saavutama õige tasakaalu turvameetmete, kodanikuvabaduste kaitse ja põhiõiguste vahel. Samuti peame tagama täielikult austuse privaatsuse ja andmekaitse vastu. Tasakaal ja proportsionaalsus on olulisimad põhimõtted, millel terrorismivastane võitlus põhineb. Euroopa Liit on alati kodanike privaatsuse kaitsmisel üles näidanud kõikumatut pühendumist ja seda tuleb säilitada. Ühendus põhineb õigusriigi põhimõttel ja igasugune Euroopa isikuandmete ülekanne kolmandatesse riikidesse peaks arvestama menetlustagatiste ja õiguste kaitsega.

Ütlematagi on selge, et igasugune ülekanne peab vastama riiklikul ja Euroopa tasandil andmekaitseõigusaktidele. SWIFT on oluline infrastruktuur ja me peame tagama, et igasugused andmeülekande nõuded on täielikult õigustatud, põhinedes konkreetsetel juhtumitel ja on rangelt kohtuloale allutatud. Kõnelustel USA-ga peab ühendus võtma kindla seisukoha, tagamaks, et SWIFTi andmeid ei kasutataks teistel eesmärkidel kui ainult terrorismi rahastamisega seoses.

  Göran Färm, Anna Hedh, Olle Ludvigsson, Marita Ulvskog and Åsa Westlund (S&D), kirjalikult. − (SV) Meie, sotsiaaldemokraadid, otsustasime esimese muudatusettepaneku hääletamisest hoiduda. Demokraatliku järelvalve teostamiseks on oluline, et Euroopa Parlamendil ja riikide parlamentidel oleks enne läbirääkimisi Ameerika Ühendriikide ametnikega seoses finantsmaksete andmetele juurdepääsuga juurdepääs dokumentidele ja läbirääkimisjuhistele. Euroopa kodanikud peavad olema kindlad, et nende pandgaandmete ülekanded ei rikuks riiklikke või ELi seadusi. Samaaegselt mõistame kui oluline on suutlikkus uurida efektiivselt tulevikus terrorismiga seotud kuritegusid, kuid mitte mingil juhul demokraatia kulul.

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Hääletasin ühisresolutsiooni poolt, mis kavandab rahvusvahelist lepingut, mis käsitleb terrorismi ja selle rahastamise tõkestamise ja nende vastu võitlemise eesmärgil finantstehinguid käsitlevate sõnumiandmete kättesaadavaks tegemist Ameerika Ühendriikide Rahandusministeeriumile. Samas, kodanike esindajatena ja olles teadlikud teema tundlikust iseloomust, mis mõjutab põhiõigusi, nõuame kindlaid garantiisid enne mis tahes SWIFT-teemalise leppe allkirjastamist Ameerika Ühendriikidega. Need garantiid on, et andmed kantakse üle ainult terrorismiga võitlemise eesmärgil; mõlemapoolne mehhanism kohustab Euroopa ametkondade nõudel Ameerika Ühendriike üle kandma asjakohast finantsteavet; ajutise leppe kehtivus piirduks maksimaalset 12 kuuga; pärast Lissaboni leppe jõustumist korraldaks läbirääkimised uue leppe üle, kus on täielikult esindatud Euroopa Parlament ja riikide valitsused.

Soovin ka, et kergitataks saladuseloori, mis on suures osas selle probleemi tuuma katnud ning Euroopa Parlamendi liikmetele antaks senisest palju enam teavet selle leppega kehtestatud protseduuride kohta.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Selle plaanitud rahvusvahelise leppe kohaselt tuleks Ameerika Ühendriikide Rahandusministeeriumile finantsmaksete andmed kättesaadavaks teha, et terrorismi ära hoida ja sellega ning selle rahastamisega võidelda. Finantsmaksete andmete ülekandmine välisriigile on meie kodanike põhiõiguste tõsine rikkumine, seda eriti juhul, kui andmete saajaks on Ameerika Ühendriigid.

USA on minevikus paljudel kordadel demonstreerinud, et nad ei suhtu andmekaitsesse tõsiselt, eriti kui on tegemist valitsuse projektide elluviimisega ja eesmärkide saavutamisega. Kuigi antud resolutsiooni ettepaneku kavatsused on head, millega püütakse kaitsta Euroopa kodanikke, ei saa siiski välistada nende tähtsate andmete sobimatut kasutamist. Seetõttu hääletasin selle resolutsiooni ettepaneku vastu.

Resolutsiooni ettepanek CE/Tadžikistan B7-0025/2009

  David Casa (PPE), kirjalikult. − Tadžikistan laiub geograafiliselt olulises kohas, kuna see asub Euroopa ja Aasia vahelises olulises ristumiskohas ja seetõttu mängib olulist rolli piirkonna stabiilsuse parandamises. Hääletasin selle resolutsiooni poolt, millega püütakse kindlaks määrata palju olulisi probleeme, millega tuleks Tadžikistanis tegeleda.

Raport: Alojz Peterle (A7-0007/2009)

  Zigmantas Balčytis (S-D), kirjalikult. − Tervitan soojalt esitatud EÜ ja Tadžikistani vahelist parnerlus- ja koostöölepet, mis sätestab EÜ ja Tadžikistani tulevase koostöö raamistiku. Kesk-Aasia piirkond on majanduslikust ja poliitilisest seisukohast vaadatuna ühenduse jaoks väga oluline ja see lepe aitab kindlustada ja tugevdada ELi poliitilisi, majanduslikke ja kaubandussuhteid ning kohalolekut Tadžikistanis ja Kesk-Aasias üldiselt.

Lisaks edendab see majanduskasvu ja toetab jätkusuutlikku arengut, võitlust vaesusega ja stabiilsust Tadžikistanis ja Kesk-Aasia piirkonnas. Mul on hea meel näha, et see lepe hõlmab selliseid teemasid nagu terrorismivastane võitlus ja massihävitusrelvad, inimmkaubandus, narkokaubandus ja organiseeritud kuritegevus. Praegusest hetkest alates jätkavad nii EL kui ka Tadžikistan tihedat poliitilist dialoogi, mis loob uusi võimalusi tihedamate suhete arendamiseks paljudes valdkondades.

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) 2007. aastal eesistujariigi Saksamaa ajal võttis EL vastu Kesk-Aasia strateegia, mille eesmärgiks olid uued partnerlussuhted. Lepe Tadžikistaniga on osa sellest strateegiast ning on öeldud, et leppega seoses on piirkonnas peamiseks huviks loodusvarad, eriti gaas. Hääletasin selle raporti vastu, mis käsitleb Euroopa Liidu ja Tadžikistani Vabariigi vahelist partnerlus- ja koostöölepet, sest EL on selles riigist huvitatud ainult tema loodusvarade ja geostrateegilise asendi tõttu, võttes arvesse, et Tadžikistan piirneb Afganistaani ja Hiinaga.

ELi suhted kolmandate riikidega peaks põhinema muudel huvidel, ühistel huvidel, austades alati mõlema osapoole suveräänsust ja loomulikult suhtuma austusega nende ressursside majandamisse.

Resolutsiooni ühisettepanek: Olukord Leedus alaealiste kaitse seaduse vastuvõtmise järel (RC-B7-0026/2009)

  Robert Atkins (ECR), kirjalikult. − Mina ja mu Briti konservatiividest kolleegid nõustuvad paljuga, mis selles raportis on välja toodud. Toetame jätkuvalt täiesti siiralt inimestele võrdsete õiguste ja võimaluste võimaldamist, hoolimata nende puudest, rassist, religioonist või seksuaalsusest ja jälestama diskrimineerimist kõikides vormides. Samas on meil tõsised kahtlused seoses põhiõiguste ameti ja Euroopa Liidu osalusega küsimustes, mis meie arvates peaksid jääma individuaalsete rahvusriikide otsustamisalasse.

Seetõttu otsustasime antud resolutsiooni hääletusest hoiduda.

  Martin Callanan (ECR), kirjalikult. − Euroopa Konservatiivide ja Reformistide liikmed toetavad kõikumatult kõikide võrdset kohtlemist, sõltumata rassist, religioonist, seksuaalsustest eelistustest või puudest ja mõistavad vankumatult hukka diskrimineerimise kõik vormid.

Samas on meil tõsised kahtlused seoses Põhiõiguste Ameti ja Euroopa Liidu osalusega küsimustes, mis meie arvates peaksid jääma individuaalsete rahvusriikide otsustamisalasse. Demokraatliku riigina leiame, et selle küsimuse üle peaksid otsustama Leedu parlament ja inimesed.

Seetõttu otsustasime antud resolutsiooni mitte toetada.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin Euroopa Parlamendi resolutsiooni poolt, mis käsitleb Leedu seadust, mille eesmärk on kaitsta alaealisi avaliku teabe kahjuliku mõju eest, sest arvan, et Leedu parlamendi 2009. aasta 14. juulil vastu võetud seadus, mille alusel on keelatud „suunata otseselt alaealistele […] homoseksuaalseid, biseksuaalseid või polügaamseid suhteid propageerivat avalikku teavet”, sest see „avaldab alaealiste arengule kahjulikku mõju”, tuleks kiiresti üle vaadata. Euroopa Liidu põhimõtete kohaselt tuleks kaotada diskrimineerimise kõik vormid ja eriti seksuaalsel orientatsioonil põhinev diskrimineerimine ja seetõttu peaks Põhiõiguste Amet ELi lepingute ja ELi seaduse valguses andma antud seaduse ja selle muudatusettepanekute suhtes oma hinnangu.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Täna meile esitatud resolutsiooni ettepanek on tõepoolest jahmatav. Näpuga näidatakse riigi suunas, sest selle demokraatlikult valitud parlament on läbi vaatamas seadust, mis koostati alaealiste kaitseks, on kooskõlas enamikes liikmesriikides eksisteerivate seadustega ja mille eesmärk on neid kaitsta spetsiaalselt propaganda eest, mis propageerib homoseksuaalsust, biseksuaalsust või polügaamiat. Mis võiks olla veel loomulikum, kui tegemist on lastega? Tundub, et see on ikkagi nn diskrimineerimine ja terve EL koondub vaese Leedu vastu, kes on n-ö süüdi väärtushinnangute mõjutamise keelustamises ja perekonnaväärtuste propageerimises.

Veelgi jahmatavam on, et Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) fraktsioon, kes teoreetiliselt väidavad olevat kristlikud demokraadid ja kellel on teatud kindlad moraalsed väärtused, on sellele vasakpoolsete algatatud absurdsele asjale oma allkirja andnud. Nagu tavaliselt on laste õigused väärtusetud, kui teatud lobirühmad survet avaldavad. Ei saa jätta mainimata, et omal ajal propageerisid mõned parlamendiliikmed universaalse vabaduse nimel pedofiiliat ja kõikide õigust seksuaalsusele noorusest hoolimata. Antud resolutsioon pole mitte ainult kriminaalne vaid tülgastav.

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Hääletasin resolutsiooni poolt, mis mõistab hukka Leedu seaduse, mille eesmärk on kaitsta alaealisi avaliku teabe kahjuliku mõju eest, millega plaanitakse keelustada igasugune teave homoseksuaalsuse kohta, millele alaealised ligi pääsevad. See seadus läheb täielikult vastuollu Euroopa seadustega, eriti mis puudutab seksuaalse orientatsiooni alusel toimuva diskrimineerimise vastu võitlemist. Sellise diskrimineerimise on valitsusvälised organisatsioonid laialdaselt hukka mõistnud, sh ILGA (Rahvusvaheline Lesbi- ja Geiassotsiatsioon) ja Amnesty International ning Euroopa Nõukogu. Peame noortele pakkuma visiooni ühiskonnast, mis on mitmekesisusele avatud ja rajatud teiste austamise põhimõttele, hoolimata nende erinevusest. Euroopa Komisjon peab lepete täitmise valvajana käituma vastutustundlikul moel ja alustama Leedu suhtes rikkumismenetlust, kui ta peaks oma otsuse juurde kindlaks jääma. Selle hääletusega kutsume Leedu parlamendiliikmeid üles ennast kokku võtma ja seda teksti tagasi lükkama, mis tähistab tagasipöördumist minevikku ja mille ma isiklikult hukka mõistan.

  Jim Higgins, Seįn Kelly, Mairead McGuinness and Gay Mitchell (PPE), kirjalikult. − See on selgitus Fine Gaeli partei Euroopa Parlamendi delegatsiooni nimel. Fine Gaeli parlamendiliikmed hoidusid Leedu suhtes hääletamisest, sest õigusaktide koostamise / juriidilised protsessid pole seal veel lõppenud. Kui Leedu juriidiline protsess lõppeb, saab uurida, kas see läheb vastuollu ELi lepetega. See on tavaline ja korrektne protseduur. Arvame ka, et resolutsioon eristab ühte diskrimineerimise vormi teistest ja on seetõttu ise diskrimineerimise vorm.

  Filip Kaczmarek (PPE), kirjalikult. – (PL) Hääletasin resolutsiooni vastu, mis võiks luua Euroopa Liidus ohtliku pretsedendi. Minu arvates ei lähe selle sisu ja käsitletav teema kokku subsidiaarsuse põhimõttega. Sellised resolutsioonid võivad soodusta euroskepsise levikut, sest need on tõestuseks ELi kalduvusest sekkuda oma liikmesriikide siseasjadesse. ELi liikmesriigi siseasjadesse sekkumatuse põhimõte pole absoluutne põhimõte, kuid Leedus ei toimu midagi sellist, mis sunniks meid tegutsema. Need, kes soovivad näha paremat Euroopat, peaks selle resolutsiooni vastu hääletama. See on minu otsuse põhjendus. Suur tänu teile!

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Leedu parlament kinnitas muudatused seadusesse, mille eesmärk on kaitsta alaealisi avaliku teabe kahjuliku mõju eest. Selle seaduse eesmärk on ära hoida avaliku teabe levikut, mis „mis propageerib homoseksuaalseid suhteid” või „seab kahtluse alla perekondlikud väärtused”.

Seetõttu peaksid Leedu ametnikud seadust muutma või selle tühistama ja hoiduma lisamast muudatusi karistus- või haldusseadustikesse, tagamaks, et seadused on vastavuses inimõiguste ja põhivabadustega, mida väärtustatakse rahvusvahelistes ja Euroopa seadustes.

Samm õiges suunas oli see, kui Leedu uus president palus Leedu parlamendil seadus uuesti läbi vaadata, veendumaks, et see on vastavuses õigusriigi põhiseaduslike põhimõtetega, õiguskindlusega ja õigusselgusega ning ei lähe vastuollu avatud ühiskonna ja pluralistliku demokraatia garantiidega.

Nendest põhjuste ja kiireloomulise vajaduse tõttu see seadus uuesti üle vaadata, hääletasin Euroopa Parlamendi resolutsiooni ühisettepaneku poolt.

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin selle resolutsiooni vastu, mis loob ohtliku pretsedendi, kuna seisukohad ei järgi subsidiaarsuse põhimõtet ja on liikmesriigi parlamendi suveräänsetesse tegevustesse sekkumise vorm ajal, kui kõnealune seadus pole isegi veel jõustunud.

Resolutsiooni ühisettepanek: Piimakarjakasvatuse valdkonna kriis (RC-B7-0047/2009)

  Luķs Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Toetasin antud resolutsiooni muudatusettepanekut 28 ja hääletasin selle poolt, millega palutakse komisjonil ja liikmesriikidel koheselt kinnitada täiendavad meetmed, et sekkuda ühenduse tootmismäärade reguleerimisega, külmutades ajutiselt kvootide tõstmised, mille suhtes jõuti kokkuleppele ühise põllumajanduspoliitika viimaste reoformide ajal, sest antud muudatisettepanek võttis arvesse kõikide Portugali piimatootjate huve ja sai Azorese piimatootjate ülekaaluka toetuse osaliseks. Seetõttu on mul kahju, et see muudatusettepanek ei saanud Euroopa Parlamendi enamuse toetust.

  Zigmantas Balčytis (S-D), kirjalikult. − Hääletasin selle resolutsiooni poolt, kuna vastupidselt Euroopa Komisjoni ennustusele, et piimatoodete hinnad tõusevad märkimisväärselt, on piimaaturu olukord märkmisväärselt halvenenud ning piimahinnad langevad sekkumistest ja eksporditoetustest hoolimata. Mitmete liikmesriikide majandused on väga sõltuvad põllumajandusest ja põllumajanduslikust tootmisest. Kahjuks on praegu suured erinevused hindade, mida tarbijad maksavad ostukeskuste põllumajandustoodete eest ja raha vahel, mida tootjatele makstakse. Mitmed ELi piimatootjad on nüüd tõsises ohus ja on sunnitud müüma oma piimatooteid tootmiskuludest odavamalt. Komisjon peab rakendama piisavalt meetmeid nii lühi-kui pikaajalises perspektiivis, et sellest kriisist üle saada ja ELi piimaturgu päästa. Seda arvesse võttes toetan väga soojalt nõuet luua ELi piimafond, et abistada tootjaid ja toetada põllumajandusettevõtete investeeringuid. Kui soovime hästifunktsioneerivat piimaturgu, siis peame toetama põllumajandusettevõtete investeeringuid kaasajastamisse, toetama väiketootjaid ja noori põllumajandustootjaid. Ja kõige tähtsam on tagada, et põllumajandustootjatele makstav hind nende toodete eest oleks õiglane ja piisav.

  David Casa (PPE), kirjalikult. − Viimase 12 kuu jooksl on piimaturu olukord halvenenud ning piima hinnad on madalamad kui 21 senti liitri kohta, mistõttu pole paljudel tootjatel teist võimalust, kui müüa piimatooteid kahjumiga. Olukord on äärmiselt tõsine ja seetõttu hääletasin antud resolutsiooni poolt.

  Ole Christensen, Dan Jørgensen, Christel Schaldemose and Britta Thomsen (S&D), kirjalikult. − (DA) Hääletasime ettepaneku vastu suurendada piimakarjakasvatuse valdkonna põllumajanduslikku abi. Meie fraktsioon hääletab järjepidevalt põllumajandusabi vähendamise ja Euroopa põllumajanduspoliitika reformimise poolt. Selle otsusega seoses hääletas Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis muudatusettepanekute 16, 17 ja 19 vastu, sest soodustavast sisust hoolimata ei olnud need muudatused antud arutelu seisukohast olulised.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin piimakarjakasvatuse valdkonna kriisi ühisresolutsiooni ettepaneku poolt, sest leian, et on vaja kiireid meetmeid, lahendamaks sektorit haaranud tõsist kriisi ja eriti stimuleerida nõudlust, et taastada turu tasakaalu. Samas on kahetsusväärne, et parlamendis saavutatud kompromiss ei sisalda kvootide tõstmise ajutist peatamist või teisi meetmeid tootmise piiramiseks, mis oleksid Euroopa tootjatel sellele kriisile vastu astumise aitamise valguses väga olulised.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Piimakarjakasvatuse valdkonda mõjutava tõsise kriisi tõttu on efektiivsemate meetmete vastuvõtmisega kiire, et toetada tootjaid ja analüüsida piimakvootide 2015. aastaks kaotamise kasulikkust.

Piima ja piimatoodete turu tasakaalustamist ei saavutata ainult ühe või kahe meetme abil, näiteks kvootide suurendamise peatamine, mille eesmärk on leevendada kriisi praeguseid ja ajutisi efekte. Vastupidi, tuleb arvesse võtta keskmise ja pikema perspektiivi lahendusi ja hinnata põhjuseid, miks antud turg korralikult ei tööta, tehes seda koos parimate jätkusuutlikku tootmist säilitavate viisidega ning mitte unustades tarbija õigust õiglasele hinnale.

Seda arvesse võttes juhin tähelepanu suuresti piimatoodete tootmisest sõltuvate kõige perifeersemate piirkondade, näiteks Azores, eriti tundlikule konkurentsisuutlikkusele. Mul on kahju Euroopa Komisjoni teatavast tundetusest ja riiklikul tasandil Portugali valitsuse kehvast olukorra haldamisest. Meie juhtide suutlikkus tegutseda ja toetada riiklikke huve on kriisi ajal eriti oluline. Kahjuks pole praegu asjad nii läinud. Positiivse külje pealt tõstan esile muudatuste edu, mille kaasautor ma olen ning mis toetavad vähese tähtsusega maksete tõstmist. Lahendus pole ideaalne, kuid sellest on abi.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletan selle resolutsiooni poolt, kuigi see ei lähe piisavalt kaugele. Hindade stabiliseerimiseks tuleb kvooti ületav 2%- suurune iga-aastane täiendav tõstmine viivitamatult tagasi võtta. Piimakvootide süsteem peab jätkuma pärast 2015. aastat või asenduma muu korraldusmehhanismiga. Ülioluline on reguleerida Euroopa sisetarbimiseks mõeldud piimatoodangut, et tagada sel viisil tootjatele õiglane hind. Ka turu läbipaistvus on ülioluline ja seda arvesse võttes soovitan rajada Euroopa vaatluskeskuse, mis aitaks turgu tootmisest levitamiseni jälgida ja reguleerida.

  Joćo Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Kinnitatud resolutsioon sisaldab positiivseid meetmeid, mis on praeguses sektorit mõjutavas tõsise kriisi kontekstis vajalikud. Seetõttu hääletasime selle poolt. Samas on need ainult ühekordsed meetmed, mis ei lahenda sektori põhilisi, eriti väikese ja keskmise suurusega tootjate probleeme, kelle jaoks muutub olukord tulevikus tõenäoliselt halvemaks, võttes arvesse väljakuulutatud plaani piimakvoodid kaotada.

Piimatootjate lahing, mis läheb kaugemale nende vahetutest eesmärkidest müüa oma tooteid selliste hindadega, mis tagaks nende püsimajäämise, omab ka laiemat tähendust ja on olulised laiemas perspektiivis, olles seotud küsimusega, millist tüüpi põllumajandust tulevikus tahame. Neoliberaalne põllumajandusmudel, mis propageerib turu üleujutamist suurema tootmisvõimekusega riikide toodetega ja propageerib mõningates riikides intensiivset tootmist ning põllumajandustootmise hülgamist ja teistes riikides toidust sõltuvust, tuleb asendada toidu suveräänsusel ja toiduohutusel põhineva mudeliga – õigusega igal riigil toota jätkusuutlikul viisil. Selles mudelis on olulised tootmise reguleerimismehhanismid, mis on iga riigi jaoks kohandatud kvoodid.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Kui poliitika põhjustab põllumajandustootjate enesetappe, juhul kui see põhjustab mehi teadlikult hävitama oma töö vilju, sest poliitika ei suuda pakkuda neile midagi paremat, siis on aeg poliitikat muuta. Põllumajanduse liberaliseerimine üldisemas ja piimasektori liberaliseerimine spetsiiflisemas perspektiivis on kujunenud katastroofiks. Kui mitu korda tuleb siin täiskogul öelda, et kuna see toidab inimesi ja kuna see aitab muuta maapiirkonda atraktiivsemaks ja hoida ära inimeste lahkumist maapirkondadest, ei saa põllumajandust käsitleda tavalise majandustegevusena? Toiduained pole tooted, millega saab igasugusest reaalsusest eraldatud turgudel spekuleerida. Absurdne on julgustada selliste toodete importimist, mis isegi ei vasta nendele kvaliteedikriteeriumitele, mida meie põllumajandustootjad täitma peavad. Skandaalne on jätta need põllumajandustootjad töötlejate ja suurte kokkuostukeskuste kiskjate meelevalda, kes saavad kasumit nii tootjate kui ka tarbijate arvelt. Teksti arglikud laialivalguvad ettepanekud pole ei piisavad ega täielikult rahuldavad, kuid vähemalt on need olemas. Seetõttu hääletasime selle poolt.

  Pascale Gruny (PPE), kirjalikult. – (FR) Piimaturu olukord on viimase 12 kuu jooksul märkimisväärselt halvenenud. Piima hind kukkus aastaga 30%, mis on viimase 20 aasta kõige järsem kukkumine. Seetõttu peame Euroopa tasandil võtma viivitamatult vastu uued reguleerimise viisid, tagamaks, et piimasektor ei sõltuks ainult turureeglitest vaid ka tõepoolest vastaks neile. Praegu pole tootjate sissetulekute ebastabiilsuse tõttu kõige paremini võimalik suunata ressursse, mis on sektori tulevikuinvesteeringute seisukohalt olulised. Seetõttu lasub Euroopa Komisjonil kohustus lihtsustada põllumajandus- ja toiduaineahelas lepingulisi suhteid, et tasakaalustada suhteid sektori erinevate osapoolte vahel, stabiliseerida turgu ja hoida ära tururiske. Tuleb jugustada ka sektoritesisest paremat organiseerimist. Lisaks tuleks analüüsida, kas piimakvootide tõstmine võiks avaldada tootjate hindadele positiivset mõju. Euroopa peab kohe tegutsema. Me ei saa enam oodata. Kui me ei tegutse, siis võib juhtuda, et näeme Euroopa piimasektori jätkuvat hävingut, mille tagajärjel kaovad meie tundlikest maapiirkondadest majanduskeskused.

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Piimastreik laieneb Euroopa riikides ning sellega kaasnevad piimade mahakallamisest väljadele tähelepanuäratavad kujutised. Piimatootjate probleemidest nurkasurutuna võttis Euroopa Parlament oma seisukoha. Selles kontekstis hääletasin 600 miljoni euro suuruse fondi loomist ELi planeeritud 2010. aasta eelarves, et pakkuda abi piimatootjatele, kes on praegu oma sektori mõistes pretsedenditu kriisi keskel ja võitlevad maailma piimaturul pakkumise ja nõudluse seadustega.

Mina koos oma sotsialistidest kolleegidega oleme esitanud muudatuse, kutsudes üles praeguste piimakvootide katkestamist eesmärgiga aidata kaasa hinnatõusule. Lisaks juba rakendatud turuhaldamise meetmetele peaksime vastu võtma ka tsüklilisi meetmeid, sest esimesed on hinnakõikumiste korral osutunud ebaefektiivseteks.

  Elisabeth Jeggle (PPE), kirjalikult. – (DE) Piimasektor on praegu pretsedenditu ulatusega kriisis. Tootjate hinnad on märkimisväärselt langenud, tarbijate hinnad tõusnud ja mitmed ELi põllumajandusettevõtted võitlevad püsimajäämise eest. Komisjon on liiga kaua kõrvalseisjana seda pealt vaadanud. Meie resolutsiooni ettepanekus, mida toetavad peaaegu kõik fraktsioonid, ütleme selgelt, et 2008. aasta novembris nn tervisekontrolli raames tehtud otsused pole praeguse olukorra jaoks piisavad. Meie vastuvõetud laiaulatuslikust põllumajandusreformist ei piisa.

Kui põhilised tingimused muutuvad, siis peab komisjon haarama initsiatiivi ja rakendama meetme, mis aitab ELi põllumajandustootjaid. Oma resolutsioonis soovime näha laiahaardelisi meetmeid: turu stabiliseerimine, müügi edendamine, laiaulatuslik koolipiima programm, kõikides põllumajandustootmiste valdkondades miinimummaksete kasv 7500 eurolt 15 000 euroni, ennetähtaegse vanaduspensioni skeem / kvootide tagasiostu skeem, tootjaorganisatsioonide positsiooni tugevdamine, piimatoodete korralik sildistamine, ekspordi krediidikindlustus, mis on sarnane USAs kasutatavaga, ja teatud meetmete jaoks ka piimafond. Selle resolutsiooniga oleme nõus võtma vastutuse Euroopa põllumajanduse eest. Seetõttu hääletasin selle resolutsiooni poolt.

  Marine Le Pen (NI), kirjalikult. – (FR) Piimasektor on ohus. Juba kuid on piimatootjad tootnud kahjumiga, kuigi tarbija jaoks pole piimahind langenud. Sellest saavad kasu suured turustajad. Tuhandeid väikeseid Prantsusmaa tootjaid varitseb pankrotistumise oht. Üldine piimastreik, mis on tootjate viimane samm püüda ennast kuuldavaks teha ja mitte langeda avaliku ükskõiksuse keskel unustusse, levib praegu mitmetesse Euroopa riikidesse, seades ohtu mitmeid teisi töökohti piimasektori mitmetes teistes valdkondades. Selle olulise Prantsuse ja Euroopa põllumajandussektori tarbeks on oluline kiiresti leida tõhusaid lahendusi ja muuta poliitikat radikaalselt, sest meil ei ole mõtet käia nagu kass ümber palava pudru. Euroopa Komisjon, nõukogu, Euroopa Parlament ja nende ultraliberalism on selles tragöödias süüdi. Peame kiiresti tegutsema! Peame säilitama kvootide põhimõtte pärast 2015. aastat, koheselt vähendama kvoote, et peatada piimahinna langus, viima hinnad vastavusse sõltumatute tootjate reaalsete kuludega ja rakendama täielikku läbipaistvust suurte levitajate piimahindade määramisel. Põllumajandustootjad ootavad tugevat reaktsiooni.

  Astrid Lulling (PPE), kirjalikult. − (DE) Päästsime pangad, sest me pidime seda tegema. Seda tunnistasid ja selle kiitsid heaks kõik vastutavad poliitikud.

Nüüd oleme põllumajandustööstuses sellises olukorras, kus peame ära hoidma põllumajandustootjate läheneva pankroti, seda eriti piimasektoris, sest hinnad ei kata enam tootmiskulusid. Samas peame tagama, et meie tootmispotensiaal on piisav, varustamaks Euroopa kodanikke kõrgekvaliteediliste toiduainetega.

Kuulun põlvkonda, kes koges normide alusel toidu jagamist ja vajadust toitu varuda, et oleks piisavalt süüa. Loodetavasti ei lähe asjalood enam kunagi nii halvaks. Samas ei saa need, kes ei ole kunagi nälga kogenud, aru sellest, kui tähtis on Euroopa jaoks kindel põllumajanduspoliitika.

Vajame varustuskindlust ja seda mitte ainult energiasektoris.

Soovitan teil mõelda asjaolu peale, et kui liiga suur osa põllumajandustootjaid liiga mitmetes piirkondades oma tegevuse lõpetama peavad põhjusel, et me ei suuda või pole valmis rakendama vajalikke lühiajalisi meetmeid, mida me oma resolutsioonis soovitame, võib kulu ELile ja liikmesriikidele olla kordades suurem, kui vastavate lühiajaliste meetmete rakendamise kulud ühise põllumajanduspoliitika raames.

Töötute armee on juba niigi suur. Põllumajandustootjate pankrotistumiste lubamine oleks sotsiaalselt, majanduslikult ja keskkonnaalaselt vastutustundetu.

Loodan, et meie hoiatust võetakse kuulda.

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Hääletasin resolutsiooni ühisettepaneku poolt, kuigi arvasin, et see on ebapiisav. Ettepanek kaotada piimakvootide skeem 2015. aastal ja kuni selleni kasvatada kvooti aastas 1%, legaliseerib praktiliselt juba mõningates riikides eksisteerivad ülejäägid, mida toodetakse pärast kvootide täitmist ja mida siis eksporditakse väga madalate hindade eest, surudes niimoodi mitmetes riikides turuhinnad tootmiskuludest madalamaks. Komisjon püüab rakendada meetmeid, mille lõppeesmärk oleks piirangute kaotamine ja seeläbi Euroopa piimakarjakasvatuse valdkonna liberaliseerimine.

Oleme täielikult nende meetmete vastu, sest need esindavad suurettevõtete huve samal viisil nagu ühise põllumajanduspoliitika reformid, tekitades väikestele tootjatele kahjusid. Toetame meetmeid, mis reguleeriks piimakarjakasvatusektorit.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Viimasetel kuudel on piimaturgudel kujunenud välja olukord, mis seab ohtu paljude piimatootjate eksistentsi. Nende toodete hinnad on kiiresti kukkund. Väikesed ja keskmise suurusega põllumajandustootjad on saanud eriti tugeva löögi ja nad peavad toetuma oma reservidele, et püsima jääda. Seetõttu soovitakse näha ELi kiiret reageeringut. Komisjon on varasemalt käitunud liiga ettevaatlikult, püüdes ohjeldada kriisi, mille eest on nad ka osaliselt vastutavad, kuna otsustasid tõsta tarnekvoote.

Seetõttu on parlamendi algatused veelgi rohkem teretulnud ning enamikule neist viidatakse ka selles resolutsiooni ettepanekus. Nende hulka kuulub kõigepealt piimafondi loomine, mille jaoks eraldatakse 600 miljoinit eurot, meetmed piimatoodete nõudluse kasvatamiseks, suurem kvaliteedikontroll ja täpsed sildistamiskohustused. Kuna eesmärk oli toetada meie põllumajanadustootjaid, siis olin mina juba eelnevalt otsustanud hääletada esitatud resolutsiooni ettepaneku ja selles sisalduvate meetmete poolt.

  Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult. – (FR) Hoiatussignaal: see on meie resolutsiooni tuum. Sellega kutsutakse komisjoni ja nõukogu üles kinnitama kriisist väljumise hädameetmeid, mille mõju piimatootjad tunnevad. Belgias jõudis kriis uuele tasemele, kui Ciney’s valas üle 2000 tootja minema 3 miljonit liitrit piima. Piimakvootide kaotamisele põhivastutuse panemine on üks viis, kuidas arutelule kiire lõpp teha. Seetõttu olin vastu muudatusele 28, mis kutsus üles kvoote külmutama, kuna see on liiga lihtne lähenemine. Peamised põhjused peituvad mujal: nõudluse vähenemine, karm konkurents üle maailma ja eelkõige levitusettevõtete vastuvõetamatud kasumimarginaalid, mida on kritiseerinud mitmed tarbijaühendused. See ärgitas mind lõigetes 17 ja 18, mille autor ma ka olen, paluda komisjonil kindlaks teha, kas kuskil võib olla kartelle. Kaalul on komisjoni usaldusväärsus. Teisest küljest toetasin muudatust 1, mis pikendab 16 liikmesriigi algatust ja kutsub üles eri sektoris tegutsevate osapoolte vahel tasakaalu taastamist. Isiklikult toetan iga riigi jaoks piima miinimumhinna kehtestamist.

  Marc Tarabella (S&D), kirjalikult. – (FR) Oodates piimakarjakasvatuse valdkonna kriisi resolutsiooni küsimuses hääletust, esitasin mõningad ettepanekud ja toetasin neid, mis on seotud piimaturu lühiajalise korraldamisega, eriti kvootide tõstmise külmutamise või kvootide ajutise kahandamise kaudu (3% kuni 5%). Samas lükkas Euroopa Parlament kõik need meetmed tagasi. Tootjatel on õigus eeldada, et parlament esitab radikaalseid meetmed, mida nad vajavad. Mõningatest positiivsetest elementidest hoolimata ei vasta see resolutsioon ootustele. Seetõttu hoidusin viimasest hääletamisest.

Resolutsiooni ühisettepanek: Energiajulgeolek (RC-B7-0040/2009)

  Maria da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa on imporditavast energiast väga sõltuv. Energiasõltuvuse vähendamiseks peame asuma tegutsema energiatõhususe teemal, mitmekesistama taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu suurendamise abil energiaallikaid ja mitmekesistama ka päritolu- ja transiitriike. Energiajulgeoleku tõhustamise seisukohalt on väga oluline ka siseturu konsolideerumine kõikjal Euroopas. Üleeuroopalise katvusega gaasitrassid ja elektrivõrgud peavad olema prioriteetsed. Sellest lähtuvalt on Portugali jaoks väga olulised kaks majanduse taastumise plaani projekti: elektrivõrgu ühendus Portugali ja Hispaania vahel, mis aitab liita Pürenee elektriturgu ja ühendus Hispaania ja Prantsusmaa vahel, et ära hoida Pürenee poolsaare muutumist energiasaareks. Komisjoni ja nõukogu kutsutakse üles tegema kõikvõimalikke pingutusi, tagamaks, et julgustataks arendama taastuvenergia projekte Lõuna-Euroopa riikides, kus taastuvenergia potensiaal on väga suur. Alentejo piirkonnas on suurtel aladel Euroopa suurim päikeseenergia potensiaal, mida on näha ka päikesekiirguse jaotuse kaartidelt.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin Euroopa Parlamendi resolutsiooni poolt, mis käsitleb energiajulgeoleku väliseid aspekte, sest arvan, et tõeliselt ühtse energiapoliitika loomine saab Euroopa Liidu energiavarude julgeoleku tagamisel otsustavaks. Sellegipoolest saab tulevaste kriiside ärahoidmise ja energiatarne katkestuste seisukohalt samuti väga oluline olema korralikult toimiv sisemine elektriturg ja energiaallikate mitmekesistamine. Seda arvesse võttes arvan, et Euroopa poliitika tuumikelemendiks peaksid olema kasvavad investeeringud taastuvenergiatesse ja energiatõhususse.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liidu energiasõltuvus, strateegiline vajaduse seda vähendada ja ELi stabiilsuse ohud, mis on põhjustatud sellisest haprast olukorrast, on hästi teada ja nende üle arutletakse laialdaselt.

Seda arvesse võttes tuleb tõdeda, et minu riik on nii sõltuv, et need tasemed ületavad kaugelt Euroopa keskmise, paljastades järjestikuste valitsuste täielikud ebaõnnestumised selles valdkonnas ja põhjustades märkimisväärseid hirme võimaliku kriisi kohta energiaturgudel.

Võttes arvesse keerulisi suhteid mõningate meie varustajatega, energiaallikate mitmekesistamise piire ja tarnevõimekuse ebapiisavust, leian et kõikide liikmesriikide jaoks oleks oluline, et Euroopa Liit tegutseks oma ühishuvide kaitsmisel tervikuna ja näitaks, et liit suudab neid suruda väga nõudlikkusse läbirääkimiste konteksti.

Sarnaselt leian, et liikmesriigid ei peaks oma kohustusi vältima, vaid otsustama mitmekesise energiakorvi kasuks, mille raames tuleks uurida kõiki peamisi, ka tuumaenergia alternatiive, hinnates neid eelarvamusteta ning võtma neid kasutusse, kui need osutuvad kasulikeks, muutes prioriteetseks need, mida saab toota kõige tõhusamalt, ohutumalt ja puhtamalt.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Euroopa ei suuda vähemalt lühiajalises perspektiivis kaotada oma sõltuvust Euroopa-väliste riikide energiaallikatest. Tõsiasi on see, et nende piirangute vähendamiseks peame mitmekesistama oma sõltuvuste vorme nii energiaallikate kui ka tarneriikide seisukohalt. Samas, kui olla aus, siis ma ei näe mõtet asetada ennast Türgi meelevalda, mis tegevusena on minu arvates rohkem põhjustatud Venemaa-vastasest vaenulikkusest kui energiakaalutlustest. Türgi on teie kuulsa Nabucco gaasijuhtme jaoks vajalik transiidikoht, mis on süstemaatiliselt teistest projektidest prioriteetsem olnud. See annaks riigile surve avaldamiseks märkimisväärsed võimalused.

Mis puudutab Desrteci, ei näe ma ka siin põhjust, miks peaks muutuma sõltuvaks projektist, mis hetkel on osaliselt eraalgatus. Tegelikult leian, et on vastuoluline lasta komisjonil töötada välja keskne energiapoliitika ning samal ajal anda Euroopa energiasektor üle eraettevõtjatele, tuues kaasa hindade tõusu ja teenuste vähenemise ning avaldama energiavalikutele kahjulikku mõju. Eelkõige usun, et energia on liiga oluline teema, mida komisjoni ametnike kätte usaldada või mõnede ettevõtete kasumimotiivi tõttu hooletusse jätta.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Antud resolutsiooni ühisettepanek energiajulgeoleku väliste aspektide kohta sisaldab olulisi valikuid Euroopa tuleviku energiapoliitika jaoks. Eriti tähtsaks pean taastuvenergiaallikate osa märkimisväärset kasvu praeguses energiaallikate vahekorras ja seetõttu toetan ka Deserteci projekti, mida rühm erainvestoreid plaanib.

Seda üksnes sellepärast, et plaan on vähendada ELi sõltuvust üksikutest riikidest, kellelt oleme seni fossiilkütuseid hankinud. Plaanitud Nabucco projekt kahjuks sellesse ei panusta, sest see jätab ELi plaanitud Türgi ELiga liitumise väljapressimise suhtes kaitsetuks. Võttes arvesse islamirežiimi otsest mõju Türgis, tuleb projekt oma praeguses vormis tagasi lükata. Seetõttu, hoolimata paljudest positiivsetest elementidest tekstis, hoidusin lõpphääletusel terve teksti suhtes hääletamast.

  Geoffrey Van Orden (ECR), kirjalikult. − Arvestame oma eri liitlaste mitmesuguste muredega. Samas kui vaadata Briti perspektiivist, siis näeme, et püüded energiajulgeoleku küsimuses selgemat ELi lähenemist saavutada ei nõua Lissaboni lepet ega Euroopa Komisjoni kompetentsi laienemist. Juba on olemas piisavalt mehhanisme, mis võimaldaksid ELi liikmesriikidel suhetes Venemaaga ühel häälel rääkida, juhul kui me seda soovime.

Käesoleva resolutsiooni viited Lissaboni leppele on väga kahjulikud. Briti konservatiivid on ägedalt selle leppe ratifitseerimise ja edasiste püüdluste vastu ELi poliitikat integreerida. Mul on kahju ka sellest, et jätkusuutlike ja mitmekesiste energiaallikate seas, mida järgmistel aastatel vaja läheb, puudub igasugune viide tuumaenergiale. Energiajulgeolek on eelkõige meie endi valitsuste kohustus.