Istungi stenogramm

Neljapäev, 17. september 2009 - Strasbourg

9.3. Süüria − Muhannad Al Hassani juhtum

  Juhataja. − Olen saanud kuus Süüria resolutsiooni ettepanekut⁽¹⁾:
Muhannad Al Hassani juhtum (reegel 122).

  Franziska Katharina Brantner, autor. − Austatud juhataja! Esitlen Muhannad Al Hassani juhtumit. Ta vangistati, kuna kaitseb oma kaasmaalaste inimõigusi Süürias.

Ta oli väga oluline isik, sest jälgis kõiki Riigi Julgeoleku Ülemkohtu kohtuprotsesse ja koostas Süüria kinnipidamistingimuste kohta regulaarseid hinnanguid. Ta on nüüdseks ise kinni peetud ja vangistatud.

Seoses Süüriaga soovime, et riik täidaks oma kohustusi ja täidaks tsiviil- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist lepet ja ÜRO piinamisvastast konventsiooni, millele on ka Süüria alla kirjutanud, et Süüria tühistaks inimõiguste kaitsjate ja nende perekondade suhtes oma repressioonide poliitika ning et riik vabastaks vangistatud inimõiguste kaitsjad, poliitilised vangid ja rahuaktivistid.

Seoses ELiga on meil samuti üks soov. Pidades silmas assotsiatsioonileppe allkirjastamist, soovitame meie, Rohelised ja EFA, enne teekaardi kinnitamist allkirjastada assotsiatsioonileping, mis sõnastaks meie eesmärgid seoses sisseviidavate paranduste osas inimõiguste valdkonnas.

Rahvusvaheline seadus kehtestab hulga kohustusi, millest riigid kinni peavad pidama. Ning on ka meie kohustus, eriti terve ELi kohustus, tagada kinnipidamise kirjapanek assotsiatsoonileppesse, et kindlustada edaspidine kinnipidamine.

Töötame selles suunas. Tänan teid resolutsiooni toetamise eest!

  Véronique De Keyser, raportöör. − (FR) Austatud juhataja! Tunnistan, et olen nii segaduses kui ka üpris kurb ja pettunud.

Olen segaduses, sest kahtlemata on Süüria teinud rahvusvaheliste suhete valdkonnas viimase kahe aasta jooksul suuri edusamme. Riik astus Vahemere Liidu liikmeks. Mitmetel juhtudel on riik keerulistes rahvusvahelistes olukordades tegutsenud vahemehena, kaasa arvatud siis, kui hiljuti Iraanis noor prantsuse naine arreteeriti. Asjaolu, et assotsiatsioonileping, mis pole veel allkirjastatud, Franziska Katharina Brantner, kuid mis võidakse varsti allkirjastada, võeti uuesti arutlusele, on minu arvates samaagselt ka väga positiivne märk.

Kodurindelt vaadatuna on tõsi, et Süürias on toimunud ka mõned väga positiivsed arengud. Süürialased on vastu võtnud 1,5 miljonit Iraagi põgenikku ja nad hoolitsevad nende eest. Neil on kõrge haridustase ja usuvabadus, mis on oluline. Samas pole poliitilise vabaduse ja mitmekesisusesega seoses toimunud mingisuguseid arenguid. Minu suureks kurvastuseks näeme jätkuvalt inimõiguslaste ja kaitsjate represseerimiste ja vangistamiste juhtumeid ning viimaste aastate vältel oleme mitmel korral sekkunud, et nõuda poliitiliste vangide vabastamist.

Kahel korral õnnestus meil vabastamine ka täide viia. Samas on Süüria vanglates endiselt sellised inimesed nagu dr al-Labwani, dr al-Bunni ja nüüd hr Al Hassani. Seetõttu soovin saata teate Süüriale: oleme siin ja soovime aidata Süürial väljuda isolatsioonist, millesse see mingil hetkel sattus.

Leiame, et riik on rahvusvahelisel areenil oluline osaline ja seda eriti Lähis-Ida rahuküsimustes. Ma palun, – kuigi teen seda just teie enda kuvandi pärast, ning arvan, et olete piisavalt tugevad, lubamaks oma riigis eksisteerida poliitilisel mitmekesisusel ja inimõiguste kaitsjatel – vabastage poliitilise vangid ja järgige piinamise ja alandava kohtlemise vastast konventsiooni!

See kõik on Süüria enda ja ka üleilmse rahu huvides ning eriti Lähis-Ida rahu huvides.

  Renate Weber, autor. − Austatud juhataja! Muhannad Al Hassani on veel üks inimõiguste kaitsja, kelle Süüria ametivõimud suvaliselt kinni pidasid. Ta on veel üks poliitiline vang, kelle ainus süü oli see, et ta soovis kaitsta inimeste õigust ennast vabalt väljendada ning poliitilistes toimingutes osaleda ja nende õigust õiglasele kohtuprotsessile.

Tal keelati reisimine rohkem kui viieks aastaks. Süüria julgeolekujõud jälgisid pidevalt tema telefone ja e-posti. Süüria riigi julgeolekuasutused arreteerisid ta pärast nädalatepikkust kasvavat ahistamist seoses Süüria riigi julgeoleku ülemkohtu praktikate jälgimisega. Hiljem süüdistati teda ka mitmetes kriminaalkuritegudes, mis kõik olid seotud tema õigusega sõnavabadusele.

Seoses omavolilise kinnipidamisega ärgem unustage dr al-Labwanit, silmapaistavat inimõiguste kaitsjat, kellele määrati 12 aasta pikkune vangistus millegi eest, mis ÜRO omavolilise vangistamise töörühma sõnul oli „oma poliitiliste vaadete rahumeelne väljendamine”.

Süüria valitsus peavad Muhannad Al Hassani, dr al-Labwani ja teised poliitilised vangid kohe ja tingimusteta vabastama ja tagama nende füüsilise ja psühholoogilise puutumatuse igas olukorras. Süüria ametivõimud peavad lõpetama vastavalt 1998. aasta ÜRO inimõiguste kaitsjate deklaratsioonile igasuguse ahistamise Süüria inimõiguste kaitsjate ja kodanikuühiskona aktivistide suhtes.

  Charles Tannock, autor. − Austatud juhataja! Süüria on Lähis-Idas oluline riik ja see mängib olulist rolli Iraani võimekuse kahandamises toetada Iisraeli-vastaseid terroristlikke tegevusi oma asemike Hezbollahi ja Hamasi abil. Süürial on ka kombeks provotseerida rahutuste teket Liibanonis, mis Süüria arvates on vaevu suveräänne ja kuulub selle mõjusfääri.

Süürias valitseb ka ilmalik režiim. Tegelikult on režiim ainuke jälg kunagisest võimsast Baathi parteist, mis kunagi valitses ka Iraagis, nii et näiteks naiste õigused paranevad. Samas on tegemist ikkagi brutaalse üheparteilise diktatuuriga.

Juhtiva inimõiguste kaitsja Muhannad Al Hassani kinnipidamine on murettekitav. Kui Süüria soovib tõepoolest ELi assotsiatsioonileppe küsimuses meie tuge, siis peaks nad koheselt Muhannad Al Hassani vabastama ja lõpetama inimõiguste kaitsjate, nagu ka Muhannad Al Hassani on, tagakiusamise.

  Eija-Riitta Korhola, autor. − (FI) Austatud juhataja! Mul on hea meel, et meil oli julgust just nüüd koondada tähelepanu Süüria inimõiguste olukorrale. ELi ja Süüria assotsiatsioonilepingut viimistletakse Vahemere koostöö raames ja kuna üks koostöö olulisi tugisambaid tegeleb inimõiguste ja demokraatia edendamisega, siis arvan, et EL peaks selles valdkonnas jõulisemalt parandusi nõudma.

Ei piisa ainult koostöö fokusseerimisest majandusolukorra parandamisele. Nagu oleme kuulnud, vangistati Süüria juhtiv inimõiguste jurist Muhannad Al Hassani juuli lõpus ilma korraliku kohtuprotsessita. Teda süüdistati rahvustunde nõrgendamises ja valeuudiste levitamises. Juhtum pole esmakordne. Parlament sekkus sarnasesse juhtumisse viimati 2007. aastal. Siis kaitsesime Kamal Abwanit, kes on endiselt vanglas, kuigi ka ÜRO uurimisrühm jõudis järeldusele, et tegemist oli olnud omavolilise arreteerimisega.

Sõna- ja kogunemisvabadusega seoses on Süürial veel pikk maa käia. Valitsusvälistel organisatsioonidel on riigis keeruline tegutseda, mistõttu on tegevus ka peaaegu olematu. Saab olema väga kahetsusväärne, kui meie ELis ei leia julgust, kehtestamaks Süüriaga koostöö aluseks selgeid kriteeriume. Minu arvates on lausa meie kohustus nõuda poliitiliste vangide vabastamist ja rahvusvaheliste inimõiguslepete täitmist, enne kui ELi ja Süüria vahelise assotsiatsioonileppega oleks võimalik edasi liikuda.

Inimõigused maailmas pole üksikud saared. Pigem on tegemist materjaliga, kus kõik mõjutab kõike ning eiramiste sallimine ja läbi sõrmede vaatamine mujal maailmas hakkab lõpuks tasapisi kaotama ka meie õigusi. Meie oluline ülesanne on toetada ja jälgida nene rakendmist alati ja kõikjal. Ainult sellisel viisil suudame inimese elu elamisväärseks muuta.

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, fraktsiooni S&D nimel. – (PL) Juulis arreteeriti Muhannad Al Hassani, Süüria üks silmapaistvamaid inimõiguslasi. Suletud uste taga peetud kohtuistungil, kuhu advokaadid ei pääsenud, süüdistati teda rahvustunde nõrgendamises ja väärteabe levitamises. Juba eelnevalt oli teda seoses tegevustega inimõiguste valdkonnas ja püüdlustega kaitsta poliitilistel põhjustel arreteeritud inimesi korduvalt üle kuulatud. Tal keelati ka riigist lahkumine. Muhannad Al Hassani jälgis ülemkohtu kohtuprotsesse, mille tingimused Human Rights Watch'i arvates ei vasta rahvusvahelistele standarditele.

Meile teeb muret, et inimõiguslasi Süürias represseeritakse, eriti seoses Süüria ametivõimude edusammude puudumisega inimõiguste valdkonnas. Peame nõudma, et Süüria täidaks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise konventsiooni.

Võttes arvesse eksisteerivaid poliitilisi, majanduslikke ja kultuurilisi sidemeid Süüria ja Euroopa Liidu vahel ja selle riigi märkimisväärset rolli Lähis-Ida rahu edendamisel, olen veendunud, et Süüria suudab selles valdkonnas edusamme teha, aidates niimoodi kaasa terve piirkonna demokratiseerumisele.

  Franz Obermayr (NI). – (DE) Austatud juhataja! See resolutsiooni ettepanek on täiesti õige nii, nagu see on. ;eie kohustus on loomulikult, eriti plaanitud assotsiatsionilepingu kontekstis, avaldada selgelt oma arvamust Muhammad Al Hassani perekonna, sugulaste ja kaasvõitlejate kaitmise kohta ja seda ka lepingu artikli 2 kohustuste alusel nõuda. Seda vähemasti seetõttu, et meie, eurooplased teame oma mineviku piinarikastest kogemustest, mida tähendab inimõiguste porritrampimine. Ainult kaks aastakümmet tagasi kukkus Kesk- ja Kagu-Euroopas kokku kommunistlik terroristlik režiim.

Seda arvesse võttes soovitan aga mitte pilku ära keerata, kui Türgis, mis asub Süüriaga samas piirkonnas, ei austata inimõigusi nii nagu neid tuleks austada. See on veelgi olulisem, võttes arvesse, et Türgi on ELi ühinemiskandidaat ning sellel riigil on tõsised puudujäägid õigusemõistmise, kriminaalsüsteemi, vähemuste kaitsmise ja usuvabaduse valdkondades, isegi kui kallutatud aruanne väidetavalt sõltumatult komisjonilt või Ahtisaari raport teistsuguse mulje jätavad.

  Bernd Posselt (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Arvan, et loomulikult peaksime olema Süüria inimõiguste olukorra suhtes väga kriitilised. Seal valitseb diktatuur ja tegemist on politseiriigiga. Muhannad Al Hassani tuleb vabastada.

Samas peame arvesse võtma asjaolu, et president Assad, kes on muutumas üha avatumaks ja kes avab oma riiki, ning tema isa, nagu ka aleviidid, on näiteks toetanud moslemite ja kristlaste kooseksistentsi sellisel määral, et juhtiv Süüria kristlane kardinal Daud ütles mulle, et kristlaste jaoks on Süüria vähem ohtlikum kui Iraak, mida kaitsevad Lääne väed.

Seetõttu peaksime oma suhetes Süüriaga tegema eristusi. Mõistma hukka inimõiguste rikkumised ja mitte hülgama ja lõpetama riigi toetamist, kes on teel vastastikuste heade suhete loomise ja suurema avatuse suunas. Loomulikult peaksime olema kriitilised, kuid me peaksime ka tunnistama, et antud juhul on tegemist millegi algusega, millele me peaksime kaasa aitama.

  Meglena Kuneva, komisjoni liige. − Austatud juhataja! Komisjon jagab Euroopa Parlamendi muret inimõiguste olukorra pärast Süürias. Meie hinnang on see, et olukord halvenes viimaste kuude jooksul, ajal kui sagenesid omavolilised arreteerimised, inimõiguste kaitsjate ahistamised ja reisikeeldude väljastamised.

Kõige uuem näide on see, et 28. augustil arreteeriti Muhannad Al Hassani, kes on tuntud jurist, Süüria Riikliku Inimõiguste Organisatsiooni president ja on olnud 15 aastat Damaskuse advokatuuri liige. Muhannad Al Hassani on inimõiguste kaitsja ja võiks arvata, et tema arreteerimise taga on poliitilised motiivid.

EL on juba Süüria ametivõimudele oma muret väljendanud. Süüria peab täitma oma rahvusvahelisi kohustusi, eriti inimõiguste ülddeklaratsiooni ja kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti tingimusi, mille osaline Süüria on. Komisjon arutab oma Damaskuse delegatsiooni ja liikmesriikide saatkondade abil võimalust, kuidas tõhusamalt ja efektiivsemalt reageerida inimõiguste kaitsjate kaitseks. Selge on see, et peame jätkama inimõiguste kaitsjate turvalisusega seotud tegevuste nõudmist ja tagama riigi julgeoleku ülemkohtu kohtuprotsesside vaatluse. Peame jätkuvalt toetama kodanikuühiskonda instrumentide abil, nagu valitsusvälised tegutsejad ja Euroopa instrument demokraatia ja inimõiguste eelarve jaoks. Samuti on meie kohustuseks pakkuda perekondadele moraalset tuge.

Hoolimata sellest, et need tegevused on olulised, on need siiski ebapiisavad. Usume, et EL suudaks Süüriat rohkem mõjutada, juhul kui assotsiatsioonilepe oleks allkirjastatud. Mul on hea meel, et eesistujariik kaalub allkirjastamist lähinädalate jooksul. Selle leppega saame alustada regulaarset dialoogi, et selliste küsimuste puhul nõu pakkuda ja paremaid tulemusi saavutada.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus leiab aset arutelude lõpus.

(1) Vt. protokolli.