Istungi stenogramm

Neljapäev, 8. oktoober 2009 - Brüssel

8. Selgitused hääletuse kohta

– Suulised selgitused hääletuse kohta:

– Raport: Renate Weber (A7-0011/2009)

  Jan Březina (PPE). – (CS) Lugupeetud juhataja! Tšehhi oli üks neist, kelle algatusel esitati nõukogu raamotsuse projekt kohtualluvuskonfliktide ennetamise ja lahendamise kohta kriminaalmenetluses, ning see näitab, et Tšehhi peab õigusalast koostööd väga oluliseks. Võttes aga arvesse, kui tundlik see teema on, tuleb tagada, et see koostöö leiaks aset asjaomasele asutusele Euroopa Liidus asutamislepinguga antud pädevuse piires. Praegusel juhul nii ongi. Nõrgaks küljeks on aga suhteline üldsõnalisus, näiteks teabenõude saanud asutusele ei ole vastamiseks kehtestatud tähtaega, samuti ei ole esitatud kriteeriume, mille alusel saaks kindlaks määrata kriminaalmenetluses kõige paremini sobiva õigusasutuse. Veel üks tilk tõrva meepotis on vähene seostatus Eurojustiga, mis oleks pidanud olema tähelepanu keskmes. Eurojustil on Euroopa õigusalase koostöö organina potentsiaali palju enamaks kui vaid nendeks kohustusteks, mis talle raamotsuse projektis on ette nähtud. Selles ei ole sätestatud isegi nõuet teavitada Eurojusti piiriüleste kuritegude kriminaalmenetlusega seotud küsimuste lahendamisest konkreetses liikmesriigis.

  Philip Claeys (NI). – (NL) Austatud juhataja! Mina hääletasin raporti vastu, kuid mitte sellepärast, et ma olen vastu kriminaalmenetlust käsitleva teabe vahetamisele riiklike asutuste vahel. Mõte, et tuleb välja selgitada, kas samu tegusid menetletakse paralleelselt teistes liikmesriikides, on hea.

Aga ma olen kindlalt mitmesuguste muudatusettepanekute föderalistliku vaimsuse vastu. Kui võtta näiteks muudatusettepanek 3, siis sellega on liikmesriikidelt otseselt võetud ära õigus otsustada, millised asutused on pädevad tegutsema. Ma ei ole kaugeltki Eurojusti vastu, kuid see ei tohi muutuda üliinstitutsiooniks.

– Resolutsiooni ühisettepanek: G20 tippkohtumine Pittsburghis (24.-25. september) (RC­B7­0082/2009)

  Zigmantas Balčytis (S&D). – Lugupeetud juhataja! Mina hääletasin resolutsiooni poolt. Mul on hea meel näha, et ei Euroopa ega ka kõige mõjukamad riigid alahinda meie kõigi olukorra tõsidust ega otsi kõigile ühesugust lahendust. Selle kriisi on põhjustanud paljud keerulised ja üksteisega seotud tegurid ning lihtsat lahendust sellele ei ole.

Üleilmne majanduskriis andis meile ka hea võimaluse mõelda uuesti läbi oma prioriteedid ja tegevus, eriti seoses sellega, mis puudutab majanduse jätkusuutlikuks taastumiseks vajalikku pikaajalist juhtimist. Meil on kohustused kodanike ees. Nad ootavad, et me saaksime majanduse jälle täisvõimsusel liikuma, et tagada kapitaliturgude tõhus toimimine ja laenutegevus, lahendada töötuse probleem ja luua töökohti ning kaitsta oma inimesi, eriti kõige vaesemaid ja kaitsetumaid ühiskonnarühmi. See ei ole kerge, kuid ma usun, et me liigume õiges suunas.

  Daniel Hannan (ECR). – Lugupeetud juhataja! Me teeme väga tõsise ettepaneku olukorda veelgi halvendada. Finantskriisi põhjus seisneb riikide liigses sekkumises, mis seisnes esiteks selles, et intressimäärasid hoiti tahtlikult liiga kaua liiga madalal – see oli pigem poliitiline kui turust lähtuv otsus ja selles olid süüdi ka kõik keskpangad –, ning teiseks selles, et veel eelmisel aastal soovitasid seadusandjad tungivalt laenuandjatel odavamaid laene pakkuda.

Seega said G20 liidrid kokku, küsisid: „Mis on lahendus?” ja vastasid: „Suurem riiklik sekkumine.” Ma arvan, nagu Mark Twain kunagi märkis, et kui on olemas vaid haamer, hakkab iga asi paistma naelana. Tõsi on aga see, et kõik suurriikide võetud meetmed on olnud parimal juhul kasutud ja halvimal juhul olukorda kõvasti halvendanud: pankade päästmised, riigistamised, ettekäänded maksuparadiiside jahtimiseks (nende all peavad nad tegelikult silmas riike, mille maksumäärad on soodsamad kui neil) ja riigi voliala ulatuslik laiendamine, tuues põhjuseks ettenägematud asjaolud. Ja nüüd soovime reformida kogu finantssüsteemi. Ma lõpetan lahkunud kaasmaalase Justice Asprey sõnadega: „Reform? Kas asjad ei ole juba niigi halvad?”

  Lena Ek (ALDE). – Lugupeetud juhataja! Mul on kaks tähelepanekut hääletuse kohta, mis puudutab hiljuti Pittsburghis toimunud G20 tippkohtumist. Minu meelest on kahetsusväärne ja taunitav, et selles resolutsioonis ja ka G20 tippkohtumise materjalides pööratakse nii vähe tähelepanu kliimakriisi lahendamisele. Ära on märgitud ka Tobini maks, mis minu arvates võiks olla uus viis nii arenguabi rahastamiseks kui ka arenguriikide abistamiseks kliimaprobleemide lahendamisel.

Põhjus, miks ma muudatusettepanekute vastu hääletasin, on see, et need olid sõnastatud väga vanamoeliselt, justkui oleksime me Tobini maksu arutanud 20 aastat tagasi. Tänapäevasel arutelul selle üle, kas see on ÜRO uus rahastamisallikas või mitte, on muu eesmärk ja ma loodan, et me tuleme siin parlamendis selle küsimuse juurde tagasi.

– Resolutsiooni ettepanek: ülemaailmse finants- ja majanduskriisi mõju arengumaadele ja arengukoostööle (B7­0078/2009)

  Zigmantas Balčytis (S&D). – Austatud juhataja! Ma toetasin seda resolutsiooni, sest minu arvates on viimane aeg, et kõik osalejad hakkaksid oma tegude eest vastutama ja täitma oma kohustusi arengumaade ees. On tõsi, et üleilmne majandus- ja finantskriis on tabanud valusalt ka kõige arenenumaid riike, kuid me ei tohi unustada, et kõige vaesemaid riike on see tabanud veel valusamalt. Meil tuleb meeles pidada, et arengumaad ei põhjustanud kriisi, kuid peavad nüüd selle raskete tagajärgede all kannatama.

Aastatuhande arengueesmärkide elluviimine on nüüd suures ohus. Ma avaldan heameelt G20 lubaduse üle hakata ühiselt vastutama ja loodan, et see lubadus kajastub ka tegudes.

  Krisztina Morvai (NI). – Lugupeetud juhataja! Ma toetasin seda raportit, sest arvan, et maailm vajab täiesti uut mõtteviisi, mis tähendab, et me läheme täielikult rahast ja kasumist lähtuvalt otsustamiselt üle inimestest ja ühiskonnast lähtuvale otsustamisele ning konkurentsi põhimõtetelt üle õigluse põhimõtetele.

Minu silmis on see raport vähemasti uus alge. Ma ei ütle, et see toetab uut mõtteviisi täielikult, kuid see sisaldab vähemasti selle algeid, eriti lõige 2, milles on öeldud: „on seisukohal, et toidu- ja finantskriisi süsteemsete põhjustega tegelemiseks tuleb kiiresti viia läbi radikaalsed poliitilised reformid, kehtestades rahvusvahelise kaubanduse ja rahvusvahelise finantssüsteemi uued demokraatlikud ja läbipaistvad normid”.

Ma usun ja loodan, et me võtame seda väga tõsiselt. Selle kriisi põhjused on põhjapanevad ning meil tuleb tõepoolest käsitleda neid põhjuseid süsteemselt ja otsustavalt. Me vajame otsustavalt uut mõtteviisi.

  Siiri Oviir (ALDE). – (ET) Proua president! Ma hääletasin antud resolutsiooni poolt. Ülemaailmne finants- ja majanduskriis on avaldanud mõju küll kõigile riikidele, kuid eriti laastavalt on ta mõjunud kõige vaesematele. Kriis on mõjutanud negatiivselt kõiki nende rahastamisallikaid ja nad ei suuda hoida oma suure vaevaga saavutatut ilma välistoetuseta.

Kriis on ohtu seadnud 2015. aastaks püstitatud aastatuhande arengueesmärkide täitmise. Seepärast toetan kava võtta plaanitust varem kasutusele 8,8 miljardit eurot arenguabi eelarvetoetuse ja põllumajanduse rahastamise kiireteks meetmeteks ning ettepanekut eraldada 500 miljonit eurot sotsiaalkulude toetuseks. Ei toetanud selles resolutsioonis Tobini maksu puudutavaid artikleid.

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE). – (ES) Lugupeetud juhataja! Ma hääletasin selle resolutsiooni poolt ja ka Tobini maksu kehtestamist käsitlevate muudatusettepanekute poolt.

Ma tegin seda isikliku järjepidevuse pärast, sest 2002. aastal, kui olin Baskimaa parlamendi liige, võttis see parlament vastu otsuse, mille kohaselt pidasime me vajalikuks ohjata kapitali rahvusvahelise liikumise nähtust lähtuvalt selle sotsiaalsest ja majanduslikust mõjust kogu maailmas, kehtestada kriteeriumid ja mehhanismid inimeste arengu jälgimiseks ja edendamiseks, kaotada inimeste ja ühiskonnaosade ebavõrdsus ja tagada keskkonna tasakaal; samuti oli meil selle otsuse järgi kohustus töötada välja mehhanismid spekulatiivsete tehingute piiramiseks.

Samamoodi arvasime, et meil oli kohustus aidata koostada ettepanekud, mis käsitlevad kapitali rahvusvahelise liikumise demokraatlikku kontrolli ja sotsiaalset mõju. Samuti sätestasime ja kinnitasime, et viivitamata on vaja kehtestada nn Tobini maks – rahvusvaheliste finantstehingute maks, millest rahastataks arenguabi – ning demokraatlikud mehhanismid rahvusvahelise süsteemi reguleerimiseks.

Baskimaa parlamendi selle otsuse langetamisest on nüüd möödunud mitu aastat ja mul on hea meel, et Euroopa Parlament on võtnud vastu sama põhimõtet järgiva resolutsiooni.

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja, lubage mul avaldada teile kiitust selle eest, kui osavalt, nobedalt ja tundlikult te olete kasutanud juhataja eesõigusi.

Euroopa kaubandus- ja põllumajanduspoliitika on viiekümne aasta vältel tekitanud Kolmandas Maailmas vaesust, mida oleks saanud ära hoida. Samal ajal keeldusime me toodangust, mis on pärit riikidest, kus põllumajanduseksport on sageli peamine tuluallikas, ja et haavale veelgi soola raputada, eksportisime oma ülejäägid – puistasime saamatult oma ülejäägid – nende turgudele. Siis püüdsime oma süümepiinu leevendada suurte abiprogrammidega, mis ei ole aga nende riikide olukorda kergendanud, vaid vastupidi, kaotades eristuse esindamise ja maksustamise vahel, on see demokraatia arengut paljudes maailma kohtades aeglustanud.

On üks asi, mida me saaksime lähiajal teha, millel oleks vahetu ja soodne mõju ning mis muudaks olukorda kõnealustes riikides – me võime kaotada ühise põllumajanduspoliitika. Parim selle juures on asjaolu, et see ei maksaks meile midagi. Vastupidi, meie põllumajandusettevõtjate olukord oleks parem, meie maapiirkondade eest hoolitsetaks paremini ning maksud ja toiduainehinnad langeksid. See omakorda vähendaks inflatsiooni ja parandaks maailmamajanduse olukorda üldiselt.

Ja kui te arvate, et ma olen unustanud, siis ei, ma ei ole järele andnud, vaid arvan ikka, et meil on vaja rahvahääletust Lissaboni lepingu kohta: Pactio Olisipiensis censenda est.

  Philip Claeys (NI). – (NL) Lugupeetud juhataja! Euroopa Parlamendi silmakirjalikkus ja järjekindlusetus hämmastavad mind endiselt. Ühest küljest on selles resolutsioonis õigesti öeldud, et parimate ja andekaimate inimeste lahkumine arengumaadest on häbiväärne ning et niisugune ajude väljavool kahjustab nende majandust. Teisest küljest pooldavad kõik Euroopa Parlamendi fraktsioonid ELi sinise kaardi süsteemi ja Euroopa vastuvõtukeskusi Aafrikast lähtuva seadusliku sisserände toetamiseks – need aga just põhjustavad ja soodustavad ajude väljavoolu. Lisaks on kogemused näidanud, et korduvad sisserändajad jäävad Euroopasse. Siiski on ka lugematul hulgal teisi põhjusi, miks ma hääletasin selle resolutsiooni vastu, näiteks selles sisalduv palve suurendada ELi arenguabi järjest enam. Kui Euroopal on arengukoostöös üleüldse mingisugune osa täita, peaks ta koordineerima liikmesriikide tegevust, mitte olema abiandja.

  Edward Scicluna (S&D). − (MT) Suur osa sellest tööst, mida siin parlamendis selles valdkonnas tehakse ja mida valitsused teevad, on tulekahju kustutamine. Ennetavate meetmete võtmisel peetakse silmas kliimamuutust. Meil tuleb aga ennetavate meetmetega tööd tehes käsitleda ka riikide vähest arengut. Paljud meie sisserändeprobleemid ei ole poliitilised, vaid majanduslikud, eriti Vahemere piirkonnas, ja seetõttu tuleb meil anda abi, et takistada probleeme süvenemast.

– Kirjalikud selgitused hääletuse kohta:

– Raport: Reimer Böge (A7-0021/2009)

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Ma andsin oma poolthääle Itaalia abitaotlusele, mis puudutas juurdepääsu Euroopa Liidu Solidaarsusfondile, et ta saaks ehitada üles 2009. aasta aprillis toimunud maavärinas kõvasti kannatada saanud Abruzzo piirkonna, sest lähtun inimlikust soovist aidata hädas olevat riiki. Võttes arvesse eesmärki, milleks see vahend Euroopa Liidus olemas on – et abistada loodusõnnetuses kannatada saanud piirkondi ja näidata üles solidaarsust nendega –, soovin juhtida tähelepanu asjaolule, et on vaja kiirendada menetlust vahendite kasutuselevõtmiseks kannatada saanud riigi heaks.

  Louis Bontes, Barry Madlener ja Laurence J. A. J. Stassen (NI), kirjalikult. − (NL) Hollandi Vabaduspartei pooldab hädaabi andmist, kuid seda peaksid andma liikmesriigid eraldi, mitte Euroopa Liit.

  David Casa (PPE), kirjalikult. − 2009. aasta aprillis tabas Itaaliat suuri kahjustusi tekitanud maavärin. Seetõttu tegi komisjon ettepaneku võtta Itaalia toetuseks kasutusele Euroopa Liidu Solidaarsusfond. Itaalias aset leidnud sündmused olid tõepoolest traagilised. Seetõttu ma nõustun, et Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmine on õigustatud, ja häälestasin raporti poolt.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. − (PT) Ma andsin oma poolthääle Reimer Böge raportile Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta Itaalia toetuseks, sest olen seisukohal, et Euroopa Liit peab reageerima riigi abipalvele võimalikult kiiresti, et leevendada 2009. aasta aprillis Itaalia Abruzzo piirkonda tabanud ning 300 inimese elu nõudnud ja väga suuri kahjustusi tekitanud maavärina traagilisi tagajärgi.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Mul oli juba enne võimalus öelda, et minu arvates näitavad solidaarsus Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ja eeskätt Euroopa toetus õnnetuses kannatada saanud riikidele selgelt, et EL ei ole enam pelgalt vabakaubanduspiirkond. Niisuguste eriotstarbeliste abimeetmete nagu Euroopa Liidu Solidaarsusfondi vastuvõtmisega näitab EL, et on võimeline säilitama üksmeele ka õnnetuses ning isegi niisugustes olukordades, kus nõutakse inimestelt ja ainelistelt varadelt palju. Seetõttu avaldan veel kord heameelt Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise üle ja toetan seda sammu, mis seekord tehti 2009. aasta aprillis Itaalia Abruzzo piirkonda tabanud maavärina ohvrite abistamiseks.

Ma kordan oma soovi, et Euroopa Liidu Solidaarsusfondi ei kasutata liiga sageli – see tähendab, et Euroopat ei taba palju suuri õnnetusi –, kuid avaldan ka lootust, et selle ülesehitust ja kättesaadavust parandatakse järjest enam ja neid analüüsitakse sageli, nii et solidaarsusfondi abil saaks tegelikele vajadustele kiiresti ja ilma bürokraatiata reageerida.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Raportiga kiidetakse heaks Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmine Itaalia toetuseks pärast aprillis aset leidnud maavärinat, mis nõudis 300 inimese elu ja põhjustas väga suuri kahjustusi. Maavärinast tulenev otsene kogukahju on hinnanguliselt rohkem kui kümme miljonit eurot, seda loetakse fondi sekkumiskriteeriumide järgi suureks loodusõnnetuseks ja seega kuulub see õigusliku aluse peamisse kohaldamisalasse.

Niisiis tegi komisjon ettepaneku võtta Euroopa Liidu Solidaarsusfondi raames kasutusele 493 771 159 eurot. Ärge unustage, et fondi loomist käsitlevate määruste läbivaatamise ettepanek, mille komisjon esitas ja mille parlament 2006. aasta mais tagasi lükkas, on ikka veel nõukogus otsustamisel.

Meie arvates tuleb muu hulgas hoolitseda selle eest, et piirkondlikud katastroofid oleksid jätkuvalt abikõlblikud, või võimaldada koguni seda, et tunnistataks Vahemere piirkonna loodusõnnetuste eripära, ja et fondi tingimusi saaks reageerimise aega ja abikõlblikke meetmeid silmas pidades kohandada niisuguste loodusõnnetuste konkreetsete tingimustega nagu põud ja tulekahjud.

  Marian-Jean Marinescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Ma andsin täna oma poolthääle Reimer Böge raportile solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta Itaalia toetuseks. Ma avaldan heameelt, et nimetatud raport võeti hoolimata sellega seotud raskustest siiski päevakorda. Parlamendi haldusorgan peaks tulevikus niisuguseid olukordi, nagu meil täna valitseb, ette nägema. Tehnilisi põhjusi ei saa kasutada selleks, et lükata edasi hääletust raportite üle, mis mõjutavad tõsiselt Euroopa kodanikke. Euroopa Komisjonil tuleb solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kord läbi vaadata, et kiirendada toetuse maksmist. Kehtestada tuleb ettemaksusüsteem, mis tugineks otseste kahjude vahetul esialgsel hindamisel. Lõpliku väljamakse peab tegema otseste kahjude lõpliku arvutuse ja katastroofi järel võetud ennetusmeetmeid tõendavate asjaolude põhjal.

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Ma hääletasin muudatusettepaneku 7 poolt. Mul on hea meel, et talitused tegutsesid kiiresti, nii et oli võimalik korraldada hääletus, ja ma loodan, et Itaalia taotletud vahendid eraldatakse talle võimalikult ruttu, et ta saaks kiiresti ja tõhusalt abi.

  Barbara Matera (PPE), kirjalikult. − (IT) Ma soovin avaldada parlamendile kiitust selle eest, et ta minu eilse palve peale takistas edasi lükkamast hääletust, mis käsitles solidaarsusfondi kasutuselevõtmist Abruzzo toetuseks, mis sai kannatada aprillis aset leidnud ning palju inimelusid nõudnud ja varalist kahju tekitanud maavärinas. Ei olnud tõepoolest mingisugust põhjust lükata kas või kaheks nädalaks edasi hääletus, mis mõjutab raskustes olevate Euroopa kodanike elu nii palju.

Euroopa Komisjon viis väga lühikese ajaga läbi esialgse uurimise ja eraldas Itaaliale täpselt nii suure summa, kui see palus – nimelt 493 771 159 eurot. See on võib-olla suurim summa, mis fondi raames seni on antud. Selle hääletusega näitab Euroopa Parlament, et on kannatada saanud rahvaga igati solidaarne ja ühtne. Tavaliselt kulub fondi kasutuselevõtmiseks keskmiselt umbes 18 kuud. Võttes arvesse, et maavärin leidis aset vaid viis kuud tagasi, oleme seekord jõudnud aruteludeni parlamendis väga kiiresti. Seetõttu loodan ma siiralt, et komisjon ja nõukogu kannavad hoolt, et ülejäänud menetlus toimuks nii ruttu kui võimalik ja et Itaalia saaks nimetatud vahendeid kasutada juba selle aasta lõpul.

  Daciana Octavia Sârbu (S&D), kirjalikult. − Abruzzo maavärina tagajärjed olid laastavad ja traagilised ning vahendid, mille kasutuselevõtmise me täna heaks kiitsime, ei saa mõistagi tagasi anda kaotatud elusid või heastada loodusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju kogukonnale. Kuid Euroopa Liidu Solidaarsusfondi vahendid on piirkonna ja selle pikaajalise taastumise jaoks väga vajalikud ning selle fondi olemasolu ja tõhus toimimine näitavad Euroopa Liidu liikmesriikide solidaarsust üksteisega. Kavad ja mehhanismid, mis võimaldavad võtta praktilisi meetmeid, muudavad meid liiduna tugevamaks ja tänu neile suudame kriisidega paremini toime tulla, olgu tegemist majanduslanguse või loodusõnnetustega. Meil tuleks jätkuvalt neid praktilisi meetmeid toetada, et abistada liikmesriike ajal, mil nad seda tõesti vajavad. Poliitika võimaldab meil sündmusi mõjutada ja kontrolli all hoida, kuid selliste juhtumite puhuks, mis poliitikale ei allu – näiteks loodusõnnetused –, saame töötada välja olulised mehhanismid, mis aitavad meil kriisidega toime tulla.

  Rafał Kazimierz Trzaskowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Niisuguse tragöödia puhul, kus inimesed on kaotanud oma lähedased ja paljudel juhtudel kogu vara ning kaunis vanaaegne linn on varemeteks muutunud, on esitatud ettepaneku toetamine puhtalt sündsuse küsimus. Euroopa Liidu Solidaarsusfond on näide sellest, kuidas EL tegutseb tõhusalt ja ühise eesmärgiga, kui üht tema liikmetest on tabanud säärane tragöödia. ELi Solidaarsusfond võimaldab anda kiiresti hädaabi ja on liidu kodanike jaoks kahtlemata heatahtlikkuse märk.

  Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. − Ma avaldan heameelt selle üle, et hääletuse tulemused olid positiivsed ja seega antakse Abruzzo maavärina ohvritele rahalist abi. Kui loodusõnnetused tekitavad nii ulatuslikku kahju, nagu me Itaalia puhul nägime, ei tohi me oma vastusammudes hoolida poliitilistest piiridest. Iga Euroopa Parlamendi liige, kelles on vähegi inimlikkust, nõustub, et me peame omalt poolt aitama selle katastroofi ohvritel ehitada uuesti üles oma elu ja kodu ning teha uuesti tulevikuplaane.

Euroopa Liidu Solidaarsusfond võimaldab meil ühendusena leevendada häda ja kannatusi. Alates fondi loomisest on selle vahendeid inimeste abistamiseks kasutatud rohkem kui pooltes ELi liikmesriikides ja rohkem kui kahekümne katastroofi korral, alates üleujutustest ning lõpetades metsatulekahjude, põua ja vulkaanipursetega. Ma toon veel esile, et teiste hulgas said ka Walesi inimesed pärast 2007. aasta kohutavaid üleujutusi nendest vahenditest abi.

Fondi tulud tuleks aga üle vaadata, sest kindlasti on põhjendatud, et fondil võiksid olla rahastamiseks omavahendid, nii et tema vahendite kasutuselevõtmine ei mõjutaks teisi projekte.

Ma loodan, et kuidagiviisi saab seda raha kasutada ka selleks, et ehitada üles purunenud kogukondi, mitte ainult hooneid.

– Raport: Renate Weber (A7-0011/2009)

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Paralleelse pädevusega asutuste vahelise õigusalase koostöö parandamine kriminaalmenetluses on ülimalt tähtis meede. Kui tegu, millega pannakse toime õigusrikkumine, kuulub kahe või enama liikmesriigi kohtualluvusse, tuleb kriminaalmenetlus läbi viia kõige sobivama kohtualluvuse raames, ja selleks, et valida niisugune kohtualluvus objektiivsel ja läbipaistval viisil, on vaja luua ühine, ühtne raamistik. Schengeni lepingu rakendamise konventsioonis sätestatud põhimõtte ne bis in idem ebaõnnestunud kohaldamine on vastuolus põhiõigustega ja ELi eesmärgiga luua ühine vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala. Raportiga, mille poolt ma hääletasin, toetatakse selle põhimõtte austamist kogu Euroopa õigusruumis, mitte ainult riiklike menetluste raames. Seetõttu avaldan ma heameelt selle raporti vastuvõtmise üle eilsel istungil.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. − (LT) Ma hääletasin raporti poolt, sest kohtualluvuskonfliktide küsimused tuleb lahendada võimalikult tulemuslikult ja üksmeelselt. Me peaksime olema rahul, et põhimõte ne bis in idem on liikmesriikide kohtutes tagatud. On kahetsusväärne, et raportis ei ole sätestatud pädevuskonflikti lahendamise meetodeid, mille alusel määrata kindlaks, missuguse riigi õigusasutus peaks menetlust läbi viima. Ka Eurojusti roll ei ole selgelt määratletud. Kuid see raport kujutab endast stiimulit püüelda edasiste oluliste otsuste poole kodanikuvabaduse, õiguse ja siseasjade valdkonnas.

  David Casa (PPE), kirjalikult. − Et maailm üleilmastub järjest enam ja et Euroopa Liidus on 27 liikmesriiki, on kohtualluvuskonflikti tekkimise võimalus suur ja see võib põhjustada raskusi. Seega hääletasin ma poolt.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. − (PT) Ma arvan, et kriminaalmenetluste tõhustamine on oluline, kuid samal ajal tuleb tagada korrektne õiguse kohaldamine. Selle raamotsusega aidatakse kaasa kohtualluvuskonfliktide ennetamisele ja lahendamisele, tagatakse, et menetlust alustab kõige sobivam õigusasutus, ning muudetakse kohtualluvuse valimine kriminaalasjades läbipaistvamaks ja objektiivsemaks olukordades, kus toime pandud teod kuuluvad rohkem kui ühe liikmesriigi kohtualluvusse.

Ma loodan, et nii on võimalik hoiduda paralleelsetest ja tarbetutest kriminaalmenetlustest, kuid et kohtuasjade puhul, milles on kiiresti võimalik kasutada rohkem sobivaid võimalusi, ei kaasne sellega rohkem bürokraatiat. Näiteks kui liikmesriikides on kehtestatud juba paindlikumad vahendid ja kokkulepped, tuleb neid eelistada. Tegelikult võidakse olukordadega, kus eri liikmesriikides toimetatakse samu tegusid käsitlevat paralleelset kriminaalmenetlust samade isikute suhtes, rikkuda põhimõtet ne bis in idem, mida tuleb tõhusalt kohaldada kogu Euroopa õigusruumis. Samuti toetan ma Eurojusti suuremat osalemist menetluses juba algusest peale.

  Göran Färm, Anna Hedh, Olle Ludvigsson ja Marita Ulvskog (S&D), kirjalikult. − (SV) Meie, Rootsi sotsiaaldemokraadid, otsustasime jääda erapooletuks, sest oleme seisukohal, et seda, missuguseid asutusi tuleks pidada konsultatsioonides pädevaks, peaksid otsustama liikmesriigid ise. Samuti arvame, et Eurojusti osalemine peaks olema liikmesriikide kõrval teisejärguline ja täiendav valik ning et selle ameti volitusi ei tohiks antud otsusega mitte kuidagi laiendada.

Paljud parlamendi raporti punktid siiski parandavad ettepanekut võtta vastu raamotsus. See, et kehtestatud oleksid selged tähtajad, menetluslikud tagatised ja muud kaitsemeetmed, ei ole oluline mitte ainult riiklike asutuste, vaid ka kuriteos kahtlustatavate või süüdistatavate jaoks, ja eeskätt just nende jaoks.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Liikmesriikide kooskõlastatud tegevus kohtualluvuskonfliktide ennetamisel ja lahendamisel kriminaalmenetluses on oluline selleks, et õigust kohaldataks niisugust liiki menetluste läbiviimisel tõhusamalt. Seetõttu on kasulik koondada mitme kohtualluvusega kriminaalmenetlused ühte liikmesriiki, lähtudes objektiivsetest kriteeriumidest ja vajaliku läbipaistvuse tagamise eesmärgist. Seda tuleb teha nii selleks, et hoiduda aja ja ressursside raiskamisest, kui ka menetlustega kaasnevate kulude pärast ja vajaduse pärast suurendada menetluste kooskõla ja tõhusust.

Pädevate riiklike asutuste otsene kokkupuude – see peab olema samuti nii lühike kui võimalik – on oluline selleks, et määrata kindlaks pädev kohtualluvus ja menetluse asjaomane üleviimine. Selle taustal on tähtis pidada kogu kriminaalmenetluse vältel meeles süüdistatava õigusi, sest Euroopa Liidu üks peamisi eesmärke on tagada kodanikele sisepiirideta ning vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Me hääletasime selle raporti vastu, sest sellega tahetakse tugevdada Eurojusti osatähtsust. Õiguslikust seisukohast aitab nõukogu raamotsuse projekt kindlustada paremini õiglased otsused, eeskätt sellepärast, et sellega tagatakse selgelt kinnipidamine põhimõttest ne bis in idem, mille kohaselt ei või isikut sama kriminaalmenetluse raames kaks korda karistada. Ehkki raportöör on seda asjaolu tunnistanud, tugevdatakse esitatud muudatusettepanekutega Eurojusti rolli valdkondades, mis kuuluvad vaid liikmesriikide kohtute pädevusse. Oodatava sekkumise tõttu kriminaalmenetlusse muutub Eurojust selliselt liikmesriikidest kõrgemaks ametiks, sest liikmesriikidelt võetakse võimalus omavahel kokku leppida, kelle kohtualluvusse menetlus kuulub.

Meie arvates ei ole selgitus, mille kohaselt oleks see kõik aja ja ressursside raiskamine, vastuvõetav. Sellega, et liikmesriikide pädevus õigusvaldkonnas ja teistes valdkondades antakse ELile üle, nõrgendatakse liikmesriikide suveräänsust ning me oleme juba näinud, et sellega ei teenita avalikkuse huve inimeste õiguste, vabaduste ja tagatiste kaitsmisel. Meie arvates on see järjekordne näide just sellest.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Põhimõte ne bis in idem, mille kohaselt ei saa sama isikut sama kuriteo eest kaks korda kohtu alla anda, on demokraatliku korra õiguse aluspõhimõte. Mina olen ise Prantsusmaal selle põhimõtte rikkumise ohver, sest valitsuse korraldusel mõistetakse minu üle ikka veel kohut teo eest, milles kassatsioonikohus on mind ometi täiesti süütuks tunnistanud.

Ma süüdistan selles eeskätt raportöör Diana Wallist, kes minu puutumatust käsitleva raporti koostajana kuritarvitas oma ametiseisundit ja lasi kasutada kõikvõimalikke vahendeid, et võtta minult ära kaitse, millele mul on õigus, kui õiguse ja moraali norme ning Euroopa Parlamenti puudutavat kohtupraktikat järgitakse.

Renate Weberi raporti mõte aga ei ole neid ne bis in idem’i juhtumeid ära hoida. Selleks on olemas 2000. aastast pärit Euroopa konventsioon, mis näib rahuldavat praktikute vajadusi ja vastab õigusriigi põhimõtetele.

Weberi raportiga tahetakse eelkõige anda Eurojustile – mida paljud sooviksid näha muutumas Euroopa prokuratuuriks – õigus kontrollida liikmesriikide kohtuid ja nende üle otsustada. Seetõttu hääletasime me selle vastu.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Mina andsin oma poolthääle Weberi raportile kohtualluvuskonfliktide ennetamise ja lahendamise kohta kriminaalmenetluses. Rasked kuriteod on järjest sagedamini oma olemuselt piiriülesed ja Euroopa Liidul on niisuguse tegevuse vastu võitlemisel tähtis osa. Selgem kord teabe vahetamiseks kriminaalmenetluses aitab edendada liikmesriikidevahelist koostööd ja üksikute riikide võimet kuritegevuse vastu võidelda. Alati tuleb arvesse võtta põhiõigusi ja minu arvates aitab Weberi raport esitatud raamdirektiivi paremaks muuta.

  Eva-Britt Svensson (GUE/NGL), kirjalikult. − Ma otsustasin jääda lõpphääletusel erapooletuks. Kui võtta hääletust osade kaupa, siis raportis olid mõningad head muudatusettepanekud inimõiguste kohta (näiteks muudatusettepanekud 6 ja 15), kuid seal olid ka mõningad muudatusettepanekud, millega antakse liikmesriikide pädevust üle Eurojustile (näiteks muudatusettepanekud 3, 9, 16, 17 ja 18). Ma arvan, et see pädevus peaks jääma liikmesriikidele.

Esimeeste konverentsi ettepanek finants-, majandus- ja sotsiaalkriisi erikomisjoni liikmete nimetamise kohta

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Finants-, majandus- ja sotsiaalkriisi erikomisjoni loomine võib osutuda ELi tuleviku kujundamisel oluliseks. Komisjoni liikmete kogemused on selle erikomisjoni seatavate ülesannete täitmiseks ja esitatavate ettepanekute elluviimiseks väga tähtsad. Ma usun, et komisjoni liikmete hulka kuuluvad Euroopa Parlamendi liikmed, keda austatakse ja kellel on praegusest kriisist mõjutatud valdkondades suured kogemused. Seetõttu saavad nad osaleda ka asjaomastes aruteludes ja pakkuda välja olulisi meetmeid, mille abil parandada finantssüsteemi vigu, mis põhjustasid praeguse olukorra. Sellega saavad nad suuresti aidata ette valmistada piisavalt põhjendatud ja paremaid õigusakte, mille vastuvõtmine tulevikus võib vajalikuks osutuda.

Samuti usun, et sellel komisjonil tuleb jätkata tegevust ka pärast kavakohase kaheteistkümne kuu möödumist ning selle koosseisu võib üle vaadata, et oleks võimalik kontrollida ja hinnata meetmeid, mis praegust kriisi arvestades vastu võetakse.

– Resolutsiooni ühisettepanek: G20 tippkohtumine Pittsburghis (24.-25. september) (RC­B7­0082/2009)

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. − (PT) Mul on Pittsburghis G20 tippkohtumisel sõlmitud kokkulepete üle hea meel. Ma olen kindel, et nendega astutakse samm õiges suunas. Kõige tähtsam on kindlustada reaalmajanduse tugev ja jätkusuutlik kasv, tagada laenutegevuse ja kapitaliturgude tõhus toimimine, toetada ja soodustada tööhõivet ning kaitsta inimesi kriisi negatiivsete tagajärgede eest, pöörates seejuures erilist tähelepanu kõige vaesematele ja kaitsetumatele.

Riigivõla ja avaliku sektori eelarvepuudujäägi kiire kasv on murettekitav. Riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamisele tuleb rohkem rõhku panna, et vältida liiga suue koorma jätmist tulevastele põlvkondadele. Kuid on kahetsusväärne, et finantskriisi põhjustanud suuri reguleerimise ja järelevalve puudusi ei ole piisavalt analüüsitud. Tuleb mõista, mis selles valdkonnas juhtus, ja sellega vältida seniste vigade kordumist.

  Dominique Baudis (PPE), kirjalikult. – (FR) Maailm seisab silmitsi vastuoluga, mida on raske kõrvaldada. Ühest küljest nõuavad majanduskriis ja selle sotsiaalsed tagajärjed viivitamatuid meetmeid, et taastada majanduskasv, mis aitab töökohti luua. See oli ka Pittsburghis toimunud G20 tippkohtumise päevakorras. Teisest küljest on sama hädavajalik võidelda energiatarbimise vähendamise abil kliimamuutuse vastu, ja see on Kopenhaageni konverentsi olulisim teema. Teisiti öeldes tuleb meil masin uuesti käivitada ja teha nii, et see masin saastaks vähem. Neid kaht küsimust ei saa aga lahendada üksteise järel, sest nad on mõlemad kiireloomulised. Nii majandustegevuse elavdamine kui ka majandustegevuse tagajärgede vähendamine on kiireloomulised ülesanded. Euroopa Liidu ülesanne oli eilsel G20 tippkohtumisel ja on ka homsel kliimamuutuste konverentsil rajada kitsas tee kahe võrdselt hirmuäratava ohu vahel. Euroopa Liidu 27 liikmesriigi poolt vastu võetud Lissaboni lepingule vastavad Euroopa institutsioonid tuleb luua võimalikult kiiresti. Tšehhi president Václav Klaus, kes püüab selle hetke edasilükkamise nimel aega võita, kannab liidu viiesaja miljoni kodaniku ees suurt vastutust.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. − (LT) Euroopa Liit vajab finantsturu rangemat järelevalvet, mille eest vastutaks üks institutsioon – G20. Tuleb tagada eelarvepoliitika pikaajaline stabiilsus, et vältida liiga suure koorma jätmist tulevastele põlvkondadele, ning luua rohkem töökohti ja kaitsta inimesi kriisi tagajärgede eest. Eriti oluline on seada esmatähtsale kohale töökohtade loomine, ulatusliku ja stabiilse reaalmajanduse sektori kasvu kindlustamine, kapitaliturgude ja laenutegevuse korraliku toimimise tagamine ning inimeste kaitsmine kriisi negatiivsete tagajärgede eest, pöörates seejuures erilist tähelepanu kõige vaesematele ja kaitsetumatele. Praegu tuleb meil toetada sotsiaalset dialoogi kõigil tasanditel, et vältida palkade vähendamist ja tagada palgakasvu vastavus tootlikkuse kasvule. Kõige tähtsamaks eesmärgiks tuleb pidada uute töökohtade loomist.

  Pascal Canfin (Verts/ALE), kirjalikult. − Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon hääletas G20 tippkohtumist käsitleva resolutsiooni poolt mitmel põhjusel, sealhulgas järgmistel: viidates vajadusele töötada välja uued näitajad, mida SKP ei hõlma, edastab Euroopa Parlament selge sõnumi, et majanduse elavdamine ei saa põhineda tavapärasel tegevusel, ning see on kooskõlas meie taotlusega kujundada välja uus roheline kurss; resolutsioonis toonitatakse vajadust käsitleda mitmepoolsete raamistike raames ülemaailmse tasakaalustamatuse teemat, eriti vahetuskursside ja kaubahindade kõikumise küsimust; resolutsiooniga edastatakse hea sõnum finantstehingute maksu kehtestamise kohta, mida seni ei ole tehtud; Euroopa Parlament teeb finantskriisiga seoses jõulise avalduse rahvusvahelise koordineerimise kohta, mille abil saaks vältida eeskirjade meelevaldset rakendamist. Resolutsioonis rõhutatakse veel, et usaldatavusnormide järkjärguline parandamine G20 raames seisneb minimaalse ühtlustamise põhimõttes, mis ei tohi ELi takistada rakendamast kõrgemaid standardeid; mis puudutab finantssektori järelevalvet, siis Euroopa Parlament on astunud märkimisväärse sammu finantsturgude järelevalve tugevdamise ja tsentraliseerimise poole, mille lõppeesmärk on ühtse finantsjärelevalveasutuse loomine.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. − (PT) G20 on võtnud endale eesmärgiks saavutada Kopenhaageni tippkohtumisel kokkulepe ning on tähtis, et kaugeleulatuva ja õiglase kokkuleppeni jõudmiseks hoiaks Euroopa Liit läbirääkimistel oma liidrirolli. Kopenhaagenis saavutatav kokkulepe võib stimuleerida majanduskasvu, edendada keskkonnahoidlikku tehnoloogiat ja tagada uute töökohtade loomine nii tööstus- kui ka arenguriikides.

Eelnev kokkulepe selle kohta, et arenguriikides toetataks rahaliste ja tehniliste vahenditega säästvat energiat, taastuvaid energiaallikaid ja energiatõhusust, on möödapääsmatu, kui Kopenhaagenis soovitakse jõuda kindlale üksmeelele. Selleks, et kokkuleppe sõlmimise võimalused oleksid võimalikult suured, on vaja on kindlaks määrata konkreetne mudel. Rahvusvaheline leping peab tagama tööstusriikides kollektiivse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise vastavalt valitsustevahelise kliimamuutuste rühma neljandale hindamisaruandele (2020. aastaks 1990. aastaga võrreldes 25–40%) ning seadma ELile ja muudele tööstusriikidele pikaajalise eesmärgi vähendada 2050. aastaks kasvuhoonegaase 1990. aastaga võrreldes vähemalt 80%.

  David Casa (PPE), kirjalikult. − 24. ja 25. septembril Pittsburghis peetud G20 tippkohtumine oli edukas mitmes mõttes. Muu hulgas arutati vajadust käsitleda finantskriisi põhjuseid, et vältida niisuguste vigade kordumist tulevikus. Ma jagan samuti seda seisukohta ja seega hääletasin resolutsiooni poolt.

  Anna Maria Corazza Bildt, Christofer Fjellner, Gunnar Hökmark, Anna Ibrisagic ja Alf Svensson (PPE), kirjalikult. − (SV) Me hääletasime täna G20 tippkohtumist käsitleva resolutsiooni poolt. Me otsustasime aga hääletada finantstehingute maksu kehtestamise vastu, sest see takistaks vaeste riikide kapitali väljakujunemist ning arengut ja majanduskasvu, mis on aidanud inimestel ja riikidel viimase kolmekümne aasta jooksul vaesusest pääseda. Samuti oleme tsüklilisusevastase töökohtade fondi loomise vastu rahvusvahelisel tasandil, sest on oht, et sellega säilitatakse vanad ja iganenud struktuurid, takistades sellega majanduskasvu ja uute töökohtade loomist. See tähendaks, et kehtestada tuleb rahvusvaheline maksu- ja jaotamissüsteem, mille üle puudub demokraatlik järelevalve ja mis hõlmab riski igasuguse korruptsiooni tekkeks. On tähtis, et kriisi tagajärgede all kannatavad inimesed saaksid toetust ja abi, kuid kõige paremini saab seda korraldada riiklikul tasandil, mitte bürokraatliku rahvusvahelise süsteemi kaudu.

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Erakonna Mouvement Démocrate (Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni Prantsusmaa liikmed) valitud esindajate delegatsioon avaldab heameelt G20 järeldusi käsitleva resolutsiooni vastuvõtmise üle. Selle hääletusega kinnitab Euroopa Parlament, et EL peab looma endale finantsjärelevalve süsteemi ja ühtse finantsasutuse; meil tuleb liikuda pikaajalise stabiilse eelarvepoliitika poole, et mitte kahjustada tulevasi põlvkondi; kõige tähtsamateks eesmärkideks on luua töökohti ja kaitsta kodanikke kriisi tagajärgede eest. Me hääletasime muudatusettepanekute 5, 8, 11, 12 ja 13 poolt ning avaldame kahetsust, et Euroopa Parlament ei võtnud ette põhjalikumaid samme seoses aruandluse läbipaistvuse, maksuparadiiside vastu võitlemise ja keskkonnakohustustega (uus roheline kurss). Samuti soovime rõhutada, et toetame finantstehingute maksu kehtestamist Tobini maksu eeskujul. Sellega seoses kutsume Euroopa Parlamenti üles alustama arutelu niisuguse maksu määratluse üle.

  Frank Engel (PPE), kirjalikult. – (FR) Ehkki me nõustume Pittsburghis toimunud G20 tippkohtumist käsitleva Euroopa Parlamendi resolutsiooni üldise kursiga ja seepärast toetasime seda, soovib Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni Luksemburgi delegatsioon avaldada mõningaid kahtlusi selle resolutsiooni ebarahuldavate osade suhtes.

Esiteks nimetatakse Pittsburghi järeldustes vajadust panna need, kes päästemeetmetest abi saavad, osalema meetmetega kaasnevate kulude katmises. See ei ole sama mis finantstehingutele maksu kehtestamine, mida parlamendi resolutsioonis välja pakutakse. Teiseks soovitame kehtestada finantsjärelevalve süsteemi, mis hõlmab tulevikus riiklikke järelevalveasutusi ja kolme Euroopa institutsiooni, mille loomist on Euroopa õigusloomemenetluse raames alustatud.

Viimaseks on vaja hoiduda kasutamast terminit „maksuparadiisid” nii, nagu seda G20 tippkohtumisel kasutati. Meelevaldselt on nn halli nimekirja lisatud riigid, mis ei ole mingil juhul maksuparadiisid, kuid samal ajal pääsevad tegelikud maksuparadiisid igasugusest survest G20 ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni poolt. Madalate maksudega riikide nimetamine maksuparadiisideks ei aita meil lõpetada kriisi, mille põhjused peituvad mujal.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. − (PT) Ma andsin oma poolthääle Euroopa Parlamendi resolutsioonile, mis käsitleb 24. ja 25. septembril Pittsburghis toimunud G20 tippkohtumist, sest olen seisukohal, et praeguseid majandusraskusi tuleb kasutada nii võimalusena edendada Lissaboni strateegia eesmärke ja kinnitada taas kohustust võidelda tööpuuduse ja kliimamuutuse vastu kui ka selleks, et luua Euroopa strateegia, mis aitab elavdada pikaajaliselt jätkusuutlikku majandust. Kahetsusväärne on aga see, et ettepanekut kehtestada finantstehingutele Tobini stiilis maks ei võetud vastu, sest selle abil saaks vähendada liigset spekuleerimist ning edendada pikaajalist finantsstabiilsust ja investeerimist.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Võttes arvesse üleilmset majanduskriisi, millel on rasked sotsiaalsed tagajärjed, on G20 otsused väga olulised. Just G20 liikmete kooskõlastatud pingutustega saame üles ehitada finantssüsteemi, mis aitab kaasa ühtlasemale ja jätkusuutlikumale majandusarengule tulevikus, ning hoiduda niisugustest kriisidest, millega me praegu vastamisi seisame.

Meie Euroopa Liidus ei saa tegutseda omaette ega võtta vastu eeskirju, mida teised riigid ei järgi, sest see seaks Euroopa majanduse üleilmastunud maailmas, milles me elame, ebasoodsasse olukorda.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. − (PT) Mul on Pittsburghis G20 tippkohtumisel saavutatud kokkulepete üle hea meel. Kapitali üleilmastumise tõttu nõuavad uute kriiside vastu võitlemiseks ja nende ennetamiseks võetud meetmed võimalikult suurt rahvusvahelist koostööd. Ma tunnen rõõmu kokkulepete üle, mis on sõlmitud majanduskasvu, tööhõive edendamise ja turgude reguleerimise eesmärgil, ja ma loodan, et need eesmärgid annavad tulemusi võimalikult suurel alal. Mis puudutab finantstehingute maksu, mis võimaldab kontrollida ülemääraseid spekulatsioone ja soodustab pikaajalisi investeeringuid, siis see on mõttekas vaid siis, kui seda kohaldatakse üleilmselt.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Täna vastu võetud resolutsioon on kooskõlas seisukohtadega, mille juba mitmed Euroopa Liidu institutsioonid, sealhulgas Euroopa Parlament omaks on võtnud ning millega püütakse varjata majandus- ja sotsiaalkriisi tegelikke põhjusi. Niimoodi manipuleerides üritatakse kiirendada ja julgustada kriisi põhjustanud poliitika jätkamist ja arendamist. Muu hulgas – ja ka seoses maksuparadiisidega – tõdetakse resolutsioonis vaid, et need segavad finantssektori reguleerimist ning et vaja on suurendada maksudealast läbipaistvust ja teabevahetust.

See, mida aga on vaja teha ja mida resolutsioonis ei mainita, on eemaldumine neoliberaalsest poliitikast, mille abil liberaliseeritakse ja erastatakse teenuseid, kahjustatakse töötajate õigusi ja hävitatakse tootmisinfrastruktuur. See poliitika on süüdi elutingimuste halvenemises, võlgades, töötuse kasvus, töökohtade ebakindluses ja vaesuses. Tuleb hinnata tööd ja töötajaid, kaitsta tootvat sektorit ja avalikke teenuseid, allutada majanduslik võimsus tõhusalt poliitilisele võimule, võidelda korruptsiooni ja majanduskutritegevuse vastu ja nende eest karistada ning kaotada maksuparadiisid.

  Robert Goebbels (S&D), kirjalikult. – (FR) Ma hääletasin vastu kõikidele muudatusettepanekutele, mille Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon G20 käsitleva resolutsiooni kohta esitas, sest soovin vastu vaielda selle fraktsiooni taktikale, millega algatatakse arutelu alati uuesti üldiste demagoogiliste muudatusettepanekutega. Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon osales resolutsiooni ühisettepaneku läbirääkimistes ja sai oma tahtmise paljude muudatusettepanekute puhul. Sellest hoolimata ei allkirjastanud nad resolutsiooni ühisettepanekut, et saaksid täiskogu istungil stseeni teha.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Meie hääletasime G20 käsitleva resolutsiooni vastu ühel heal põhjusel – mitte üheski punktis ei seata kahtluse alla kriisis süüdi olevat ülemaailmset finantssüsteemi. Selles on koguni öeldud, et meil tuleb veelgi enam üleilmastuda ja liberaliseerida, et kindlustada mitmepoolsete institutsioonide ja organite muutumine üleilmseks valitsuseks.

Sellega, et süsteemi keeldutakse muutmast, on aga mõningate väljapakutud kasulike ja vajalike meetmete nurjumine garanteeritud. Kui iga hinna eest püütakse süsteemi säilitada sellisena, nagu see praegu on, nii et see hõlmab turgusid, millel puudub seos raalmajandusega, siis sillutatakse teed teistele kriisidele ja tagatakse, et väljakuulutatud eesmärki töökohti luua ei saavutata.

Majandus ei ole eesmärk iseeneses, see on vaid üks poliitiliste eesmärkide, ühiskondade heaolu ja inimarengu saavutamise vahend. Seni kuni alistutakse turu väidetavatele nõuetele ja selle nii-öelda muutumatutele seadustele, pole võimalik lahendada ühtegi probleemi.

  Sylvie Goulard (ALDE), kirjalikult. – (FR) Soovin Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni nimel selgitada, miks me jäime erapooletuks, kui hääletati Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni esitatud muudatusettepanekut maksu kehtestamise kohta Tobini maksu eeskujul. Meie fraktsioon otsustas luua selle küsimuse käsitlemiseks töörühma, et selgitada välja nimetatud maksu eesmärgid ja praktilised üksikasjad. Kui fraktsioonid teavad põhjalikult kõiki fakte, saavad nad kokku leppida ühises seisukohas, nii et sellel oleks ühesugune tähendus kõikide jaoks ja et seda saaks kaitsta asjaomaste rahvusvaheliste organite ees.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Ma hääletasin Pittsburghis toimunud G20 tippkohtumist käsitleva resolutsiooni poolt. Praegune majanduskriis on tõepoolest ülemaailmne, nii oma põhjuste kui ka mõjude poolest, ja seega on lahenduste leidmiseks vaja kooskõlastatud rahvusvahelist tegevust. Nende lahenduste otsimisel on oma osa kõikide riikide valitsustel ja ELi ühistegevusega kindlustatakse Euroopale võimalus olla üleilmse taastumise üks eestvedaja. Šoti valitsus püüab ellu viia programmi, millega tahetakse toetada töökohti ja kogukondi, edendada haridust ja oskusi ning investeerida uuendustesse ja tuleviku tööstusharudesse. Koos teiste Euroopa riikidega suudame oma praegused probleemid lahendada.

  Arlene McCarthy (S&D), kirjalikult. − Mina ja mu leiboristidest kolleegid toetame kindlalt G20 antud lubadust töötada finantstehingute maksu nimel. Võttes arvesse, missuguseid kulusid on maksumaksjad pidanud kriisi ajal kandma, on endastmõistetav, et finantssektor peaks aitama igakülgselt ja õiglaselt riikide rahanduse parandamisele kaasa. Tobini maks on väljapakutud finantstehingute maksu üks näide. Me ei toetanud muudatusettepanekut 8, sest meil tuleb kaaluda kõiki võimalusi, mitte keskenduda konkreetselt niinimetatud Tobini stiilis maksule. Lisaks soovitatakse muudatusettepanekus kaaluda niisuguse maksu ühtse vormi kehtestamist Euroopas. Finantsteenuste sektor on üleilmne ja meil tuleb püüelda jätkuvalt selle poole, et kehtestada maks, mis oleks tõhus ja rakendatav kogu maailmas.

  David Martin (S&D), kirjalikult. − Mina jäin finantstehingute maksu käsitleva muudatusettepaneku 8 hääletusel erapooletuks. Ma pooldan niisugust maksu, kuid usun, et selleks, et see oleks tulemuslik, tuleks see kehtestada kogu maailmas, mitte ainult Euroopas.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) Pittsburghis toimunud G20 tippkohtumist käsitleva resolutsiooni ühisettepanek sisaldab palju head. Näiteks esitatakse selles selge viide enamikus riikides võetud fiskaalpoliitiliste stimuleerivate meetmetega seotud raskustele. Riigieelarvete kindlamaks muutmisele tuleb lähiaastatel pöörata suurt tähelepanu. Ma avaldan heameelt ka asjaolu üle, et kriisi põhjusi püütakse välja selgitada ning sealjuures osutatakse ohjeldamatutele spekulatsioonidele ja finantsturu reguleerimatusele. Seda on aga tehtud pealiskaudselt. Selles küsimuses ei süüvita tegelikesse, vajalikesse reformidesse. Võttes arvesse sügavat kriisi, milles me endiselt oleme ja mis kahjuks põhjustab veel paljude inimeste töötuks jäämist, ei piisa sellest kaugeltki. Just sellepärast jäin ma hääletusel erapooletuks.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Pittsburghis toimunud G20 tippkohtumist käsitlevas resolutsiooni ettepanekus on selgelt öeldud, et kriis on nii mõningate finantsinstitutsioonide hooletu ja vastutustundetu riskide võtmise kui ka finantsturu reguleerimatuse tagajärg. Seega loodi üleüldisele spekuleerimisele kõik võimalused. Sellepärast on veelgi olulisem võtta kiiresti vastu sobivad turueeskirjad. Sellekohased ettepanekus esitatud ideed on osalt väga kiiduväärt. Kuid on kahetsusväärne, et ettepanekus toetatakse ka Basel II sätteid, mis, nagu me kogemuste põhjal teame, tõid kaasa selle, et kapitalivood väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele peaaegu lõppesid. Ma ei saa paljude panga väikeklientide pärast toetada ka pangasaladuse otsustavat kaotamist ja seetõttu otsustasin jääda lõpphääletusel erapooletuks.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Kõigepealt soovin ma juhtida tähelepanu asjaolule, et G20 kohtumisel käsitleti niisuguseid olulisi teemasid nagu jätkusuutlik majanduskasv, tööhõive ja võimalikud kliimamuutuse ilmingud, mis võivad ohustada meie planeedi elamiskõlblikkust. Need on praegused üleilmsed probleemid, mida peetakse üldiselt Euroopa majanduskasvu jaoks väga oluliseks.

Sellega seoses avaldan ma heameelt asjaolu üle, et majanduse elavdamise stiimulid otsustati säilitada ja võeti kohustus toetada strateegiat, mille abil saab rakendada Lissaboni tegevuskava põhimõtteid, arvestades eriti üldist huvi viia ellu ülemaailmset töökohtade pakti. Siinjuures on oluline rõhutada kiireloomulist vajadust luua rahvusvahelisel tasandil tsüklilisusevastane töökohtade fond ning koostada ulatuslikud fiskaalstiimulite paketid, mis toetaksid töökohtade loomist ja säilitamist, ning kehtestada tugev sotsiaalpoliitika kaitsetute elanikkonnarühmade toetuseks.

  Marit Paulsen, Olle Schmidt ja Cecilia Wikström (ALDE), kirjalikult. − (SV) Finantskriis tekkis osaliselt selle tõttu, et pangad kasutasid kurjasti klientide usaldust ja võtsid nende rahaga liiga suuri riske. Me oleme seisukohal, et on vaja põhjalikumalt arutada, kuidas rahvusvahelisi finantstehinguid kontrolli all hoida. Me arvame, et Tobini maks ei ole spekulatsioonide ärahoidmiseks tõhus vahend, kuid meil on hea meel arutelu üle, kuidas niisugused finantsinstitutsioonid nagu pangad, usaldusfondid ja kindlustusettevõtted saavad aidata tugevat ja stabiilset finantsturgu luua. Finantskriis on näidanud, et rahvusvahelistele probleemidele on vaja rahvusvahelisi lahendusi. Seega peab arutelu toimuma üleilmsel tasandil, mitte üksnes ELis.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. − (PT) Minu arvates on G20 tippkohtumisel sõlmitud kokkulepped, mida üldiselt peetakse õiges suunas tehtud sammuks, kiiduväärsed ja ma olen nendega väga rahul.

Et seal arutati niisuguseid olulisi teemasid nagu finantsturgude reguleerimine ja järelevalve ning riigi rahanduse jätkusuutlikkus, soovin rõhutada eelkõige jätkusuutliku majanduskasvu ja tööhõive küsimust.

Mul on hea meel, et G20 vastuvõetud prioriteedid tuginevad reaalmajanduse jätkusuutlikule kasvule, sest nendega antakse nii tõuge töökohtade loomiseks kui ka tagatakse avalikkuse, eriti kõige vaesemate ja kaitsetumate kaitse kriisi negatiivsete tagajärgede eest. Samuti olen ma rahul G20 liidrite lubadusega käsitleda tööhõive kriisi rahvusvahelisel tasandil ja muuta tööhõive edendamine majanduse elavdamise kavade keskseks märksõnaks.

Mul on kahju vaid sellest, et G20 tippkohtumisel ei saavutatud ühtegi kokkulepet üleilmse kliimamuutusevastase võitluse kohta.

  Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult. – (FR) Euroopa Parlamendi jaoks oli oluline saata maailma juhtivatele liidritele pärast Pittsburghis toimunud G20 tippkohtumist selge sõnum. Seda tehti täna vastu võetud resolutsiooniga, milles tuuakse esile, et ehkki finantskriisi halvim osa on möödas, saadakse selle mõju eelarvele ja tööhõivele tunda veel pikka aega, kui Euroopa Liit, Ameerika Ühendriigid ja Hiina ei tegutse ühiselt. Viimased võtsid juba vastu otsused Rahvusvahelise Valuutafondi reformi, kaubitsejate boonuste järelevalve, kapitalinõuete ning keeruliste finantstoodete läbipaistvuse kohta. Seega ei olnud see G20 tippkohtumine asjatu.

Kuid enne, kui üleilmastumise kontrollimisel edu saavutatakse, tuleb täita vähemalt kolm väga suurt ülesannet. Esiteks tuleb tegelda põhjalikult maksuparadiisidega – see hõlmab suurt hulka raha, mis on riikide eelarvetest puudu. Teiseks tuleb hoida ära rahakriisi tekkimise oht vahetuskursside tasakaalustamise ning konkurentsivõimet suurendavate devalveerimiste nurjumise tagajärjel. Kolmandaks tuleb käsitleda esmatarbekaupade hindade, eriti toiduainehindade kõikumist, sest see põhjustab maailmas ebavõrdsust ja vaesuse süvenemist.

  Czesław Adam Siekierski (PPE), kirjalikult. – (PL) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Hiljuti Pittsburghis toimunud G20 tippkohtumine andis kinnitust majanduse olukorra järkjärgulisest stabiliseerumisest. Siiski on aga ikka veel vaja silmas pidada konkreetsete majanduskeskkondade võimalikke probleeme. Kohtumine andis riikidele võimaluse kinnitada oma kindlat eesmärki reformida finantsregulatsioonide süsteemi. Suurim oht, mille vastu meil tuleb seista, on töötuse edasine suurenemine ning nõudluse ja tootmise vähenemine. Pittsburghis välja pakutud põhimõtted peaksid moodustama maailma ühise majandusarengu aluse. Tippkohtumine andis kinnitust, et maailmaturu mitmesuguste valdkondade kontrollimise ja järelevalve institutsioonide ja vahendite loomise nimel on veel vaja tööd teha.

  Peter Skinner (S&D), kirjalikult. − Euroopa Parlamendi leiboristide partei delegatsioon toetas kõnealust resolutsiooni ja ka eelmisel kuul Pittsburghis saavutatud edasiminekut. Kohustuseta parandada mitmepoolset järelevalvet Rahvusvahelise Valuutafondi raames ja uute riikide kaasamiseta lisaks praegustele liikmetele ei saavutata tõenäoliselt kuigi suuri edusamme. Selles resolutsioonis on palju kiiduväärset ning kui seda põhjalikult käsitleda, võib loota, et finantskriisi probleemide lahendamine on üsna tulemuslik.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Kõigepealt soovin ma juhtida tähelepanu asjaolule, et G20 kohtumisel käsitleti niisuguseid olulisi teemasid nagu jätkusuutlik majanduskasv, tööhõive ja võimalikud kliimamuutuse ilmingud, mis võivad ohustada meie planeedi elamiskõlblikkust. Need on praegused üleilmsed probleemid, mida peetakse üldiselt Euroopa majanduskasvu jaoks väga oluliseks.

Sellega seoses avaldan ma heameelt asjaolu üle, et majanduse elavdamise stiimulid otsustati säilitada ja võeti kohustus toetada strateegiat, mille abil saab rakendada Lissaboni tegevuskava põhimõtteid, arvestades eriti üldist huvi viia ellu ülemaailmset töökohtade pakti. Siinjuures on oluline rõhutada kiireloomulist vajadust luua rahvusvahelisel tasandil tsüklilisusevastane töökohtade fond ning koostada ulatuslikud fiskaalstiimulite paketid, mis toetaksid töökohtade loomist ja säilitamist, ning kehtestada tugev sotsiaalpoliitika kaitsetute elanikkonnarühmade toetuseks.

  Georgios Toussas (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Kreeka kommunistlik partei hääletas konservatiivide, sotsiaaldemokraatide ja liberaalide resolutsiooni ühisettepaneku vastu, sest sellega toetatakse monopolide strateegilist eesmärki jätta kapitalistliku finantskriisi rasked tagajärjed töölisklassi kanda. Kapitalismi poliitilised häälekandjad kutsuvad oma resolutsioonis kodanlikke valitsusi üles jätkuvalt toetama monopolistlikke koletisi riigi nn kuuma rahaga ning samal ajal saavutama „riigieelarve usaldusväärsus”, mille all nad mõtlevad veelgi suuremaid kärpeid sotsiaalkulude, tervishoiu, hoolekande, hariduse jms valdkonnas. Nad avaldavad heameelt „korralike töökohtade” loomise üle, mis tähendab seda, et püsiv täisajaga töö asendatakse madalalt tasustatud, paindliku ja ebakindla tööga, mille puhul on tagatud vaid minimaalsed õigused. Plutokraatia poliitilised esindajad pakuvad seda „korralikkust” töölisklassidele. Resolutsiooniga kutsutakse üles tugevdama rahvusvahelisi imperialistlikke organisatsioone (Rahvusvahelist Valuutafondi, Maailmapanka, Maailma Kaubandusorganisatsiooni), sillutatakse teed selleks, et kapitalilt saaks keskkonnahoiuga seotud kasumit, tuues ettekäändeks kliimamuutuse, ja liberaliseeritakse täielikult maailmakaubandus, mis tähendab monopolide veelgi suuremat tungimist arengu- ja vaeste riikide turgudele ning rikkuse tootmise ressursside ja inimeste riisumist.

– Resolutsiooni ettepanek: ülemaailmse finants- ja majanduskriisi mõju arengumaadele ja arengukoostööle (B7-0078/2009)

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. − (PT) Üksteisele järgnenud kriisidel, näiteks toidu- ja kütusehindade kriisil, samuti kliimamuutusel on arengumaadele suur mõju. Nad kannatavad finantskriisi ja majanduslanguse tagajärgede all rängalt. On endastmõistetav, et EL ja tema liikmesriigid võtavad endale rahvusvaheliste osapooltena vastutuse, täidavad riiklikke arenguabi kohustusi ja aitavad jätkuvalt kaasa aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele.

EL on kohustunud võtma varem kasutusele 8,8 miljardit eurot arenguabi, eelarvetoetuse ja põllumajanduse rahastamise kiireteks meetmeteks ning teinud ettepaneku eraldada 500 miljonit eurot sotsiaalkulude toetamiseks arengumaades AKV riikidele ette nähtud FLEX-mehhanismi kaudu. Oluline on see, et eelarvetoetused läheksid eeskätt tervishoiu, inimväärse töö, hariduse, sotsiaalteenuste ja rohelise kasvu valdkonnale. Komisjoni kutsutakse üles leidma uusi rahastamisallikaid Euroopa Arengufondi säilitamiseks ja oluline on ka see, et Euroopa Arengufondi hakataks rahastama ühenduse eelarvest. Samuti peaks ELi kaubandus-, eelarve-, kliimamuutuse ja arengupoliitika vahel valitsema suurem kooskõla.

Arenguabi raames tuleb eelistada…

(Hääletuse kohta selgituste andmine lühendatud vastavalt kodukorra artikli 170 lõike 1 esimesele lõigule.)

  David Casa (PPE), kirjalikult. − Hoolimata asjaolust, et arengumaad kindlasti kriisi ei põhjustanud, on kahtlemata tõsi, et nemad on kannatanud selle tõttu kõige rängemalt ja ebaproportsionaalsemalt. Seepärast hääletasin ma selle resolutsiooni poolt.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. − (PT) Ehkki praegune majandus- ja finantskriis sai alguse Ameerika Ühendriikidest, on selle tagajärgi olnud tunda kogu maailmas. See on räsinud Euroopat ning veel laastavamalt mõjunud arengumaadele, tekitades suuri kannatusi inimestele, kellest miljonid on langenud äärmisse vaesusesse, ja nõrgendades sealseid niigi hapra majandusega riike.

On hädavajalik, et need, kes osalevad aktiivselt riikliku arenguabi andmises, eriti Bretton Woodsi institutsioonid, reageeriksid olukorrale kiiresti ja tõhusalt. Samuti on oluline, et Euroopa Liit ja tema liikmesriigid võtaksid endale peamiste osapooltena vastutuse arenguabi andmise eest – et nad täidaksid oma rahvusvahelisi kohustusi nende riikide ees ning suurendaksid kiiresti panust aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks ja kasvataksid riikliku arenguabi mahtusid, sest neist ei piisa kõnealuse kriisi tekitatud kahju korvamiseks.

Praegu, enne Kopenhaageni konverentsi, on ELil ja teistel rahvusvahelistel osapooltel vaja kiiresti välja öelda, missugune on nende poliitika rahvusvahelise kaubanduse, kliimamuutuse, humanitaarabi ja arengu valdkonnas. Nendel põhjustel toetasin ma seda resolutsiooni.

  Corina Creţu (S&D), kirjalikult. – (RO) Majanduskriisi tagajärjel on meil arengu- ja humanitaarabi valdkonnas hädaolukord ning selle mõju inimestele järjest kasvab, seda enam, et majanduslangus tekkis pärast toidu- ja naftahindade kriisi. Majanduskriisi üks otseseid tagajärgi on kahjuks rahvusvaheline abiandjate kriis, mille tõttu suureneb vaesuses elavate inimeste hulk kiiresti. Ainuüksi 2009. aastal on äärmises vaesuses elavate inimeste hulk kasvanud 90 miljoni võrra ja töötute arv 23 miljoni võrra. Veidike lootust annavad täna vastu võetud ettepanekud anda abi kõige kaitsetumatele riikidele – arenguriikidele. Sellest aga ei piisa, kui võtta arvesse, et IMFi kullavarude müügist saadud täiendavad kuus miljardit USA dollarit, mis on mõeldud abi andmiseks vaestele riikidele, katavad ainult 2% nende tegelikest vajadustest. Seetõttu usun, et G20 riikidele tuleb avaldada suuremat survet, et nad tunnistaksid oma konkreetset suurt vastutust kriisi põhjustamise eest ja võtaksid kriisitoetusena kasutusele ressursid, mis jaotataks arengumaadele. Pidades silmas vajadust süsteemi ühtlustada, tunnustan ma resolutsioonis sisalduvat kriitikat selle pärast, et Pittsburghi tippkohtumisel ei suutnud osalejad käsitleda rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide reformimise teemat, arvestades Bretton Woodsi institutsioonide reaktsiooni kriisile.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Praegune majandus- ja finantskriis on mõjutanud arengumaid rängalt ning karta on, et nende majanduskasvu ja edukuse näitajate suurenemine aeglustub või need võivad isegi järsult väheneda. EL ja tema liikmesriigid peavad oluliste abiandjatena seda asjaolu silmas pidama ja kaaluma nendele riikidele antava abi suurendamist. Vastasel juhul langevad mõned neist tagasipöördumatult nii sügavasse vaesusesse, et see võib tekitada või halvendada sotsiaalseid ja poliitilisi konflikte ning tuua kaasa tagasilööke piirkondades, mis on läbi raskuste püüdnud rahu ja arengut saavutada.

Selle abi suurendamisega, milles tuleb lähtuda paindlikkusest, kujutlusvõimest, solidaarsusest ja praktilisest meelest, peab kaasnema abiandjate poolne range järelevalve abi kasutamise ning abisaajatele antud summade üle nende üleandmisest kuni lõpliku sihtkohani. Nende riikide kodanikuühiskonnad ja parlamendid peavad selles läbipaistvust taotlevas tegevuses osalema ning EL peab edendama riikides arutelu saadud abi kasutamise üle.

Euroopa ei saa ega tohigi ka majanduslanguse ajal endasse sulguda ja sellega kaasnevaid probleeme eirata.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Arengumaid on praegune finants- ja majanduskriis, mille põhjustasid Ameerika Ühendriikide pangad ja teised spekulandid, rängalt mõjutanud. Sellel on tohutu mõju nende niigi nõrgale majandusele ja selle tagajärjel kaotavad miljonid inimesed töö. Töötud otsivad võimaluse korral abi Euroopast ja see suurendab rände survet Euroopale veelgi. Meie, eurooplased, peame seega aitama nendel riikidel oma majandust üles ehitada. Praegune arenguabi vorm ei sobi selleks, sest suur osa vahenditest kaob hämaratesse kanalitesse või suunatakse tagasi Euroopa pangakontodele, mis kuuluvad korrumpeerunud hirmuvalitsejatele. Seepärast jäin ma paljudest headest mõtetest hoolimata arengukomisjoni ettepaneku lõpphääletusel erapooletuks.

  Marit Paulsen, Olle Schmidt ja Cecilia Wikström (ALDE), kirjalikult. − (SV) Finantskriis tekkis osaliselt selle tõttu, et pangad kasutasid kurjasti klientide usaldust ja võtsid nende rahaga liiga suuri riske. Me oleme seisukohal, et on vaja põhjalikumalt arutada, kuidas rahvusvahelisi finantstehinguid kontrolli all hoida. Me arvame, et Tobini maks ei ole spekulatsioonide ärahoidmiseks tõhus vahend, kuid meil on hea meel arutelu üle, kuidas niisugused finantsinstitutsioonid nagu pangad, usaldusfondid ja kindlustusettevõtted saavad aidata tugevat ja stabiilset finantsturgu luua. Finantskriis on näidanud, et rahvusvahelistele probleemidele on vaja rahvusvahelisi lahendusi. Seega peab arutelu toimuma üleilmsel tasandil, mitte üksnes ELis.

  Sirpa Pietikäinen (PPE), kirjalikult. − (FI) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Nagu arengukomisjoni resolutsiooni ettepanekus õigesti öeldud, on praegune ülemaailmne finants- ja majanduskriis mõjutanud kõige vaesemaid riike kõige rängemalt. Paljudes arengumaades saavutatud arengueesmärgid on ohus ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamine näib olevat üha raskem. Hoolimata tervest hulgast arenenud riikide lubadustest, mis on avalikult välja öeldud näiteks G20 ja G8 tippkohtumistel, ei ole arengumaadele antud abi ligilähedanegi sellele, mida lubati. Tegelikult andsid isegi enne kriisi tekkimist paljud ELi liikmesriigid arenguabi lubatust tunduvalt vähem.

Kriis võib olla ka uus võimalus. Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) vahendite märkimisväärne suurenemine ja muudatused tema otsuste tegemise süsteemis annavad alust loota, et toimumas on positiivsed muutused. IMFi reform ja lisaressursid aitavad küll rahuldada esmavajaduse, kuid sellest üksi ei piisa maailma vaeseimate olukorra leevendamiseks kaugeltki. Arenenud riigid peavad pidama oma sõna, mille nad on andnud seoses aastatuhande arengueesmärkidega ja arenguabi suurendamiseks vajaliku 0,7%ga SKPst. Kliimamuutuse vastaseks võitluseks ja kliimamuutusega kohanemiseks vajalike vahendite eraldamine on veel üks kohustus, mille täitmisest möödahiilimist ei saa arenenud riigid endale lubada. Uute rahvusvaheliste reeglite aluspõhimõtteks peab olema idee võrdsematest võimalustest osaleda nii reeglite uuendamisel kui ka nende järgi tegutsemisel.

  Czesław Adam Siekierski (PPE), kirjalikult. – (PL) Austatud juhataja! Ma hääletasin resolutsiooni vastuvõtmise poolt, sest arvan, et see sisaldab palju väga asjakohaseid märkusi arengumaade praeguse raske olukorra kohta. Ma soovin rõhutada eriti seda, et praegune majanduskriis on nii finantsturgude kokkuvarisemise kui ka varasema toidu- ja energiakriisi tagajärg. Minu arvates on hädasti vaja võtta meetmeid arenenud riikide eraldatud vahendite kiiremaks ja tõhusamaks kasutamiseks. See on eriti tähtis, kui võtta arvesse, et rikkad riigid on praegu hõivatud siseprobleemidega, näiteks eelarvepuudujäägi või tähtaegadega. Ma rõhutan veel kord, et kõige olulisem on lihtsustada korda nii, et rikastest riikidest vaestele riikidele saadetud raha ei kaoks bürokraatia masinavärki ära.

  Catherine Soullie (PPE), kirjalikult. – (FR) Abi andmine arengumaadele on üks kohustusi, mida Euroopa Liit ei tohi hüljata. Praegune majandus- ja finantskriis on andnud üleilmastumisele uued mõõtmed. Finantstehingute maksu idee oli mõttekas – ka president Sarkozy seadis selle üheks oma prioriteediks. Näib, et Euroopa on näidanud eeskuju ja maailm järgneb talle. Uus, usaldusväärne rahvusvaheline finantstegevus peab rajanema õiglusel.

Seetõttu on mul kahju, et Striffleri ja Ponga muudatusettepanek tagasi lükati, sest selles tehti ettepanek finantstehingute maksu kohta, mis täiendaks arenguabi, nii et vähemasti arengumaad oleksid sellest kasu saanud. On tõsi, et maksukoormus meie riikide majandusele ja finantssüsteemidele oleks olnud suurem, kuid Euroopa Liit oleks siis olnud ulatusliku rahvusvahelise solidaarsusliikumise algataja.

Me võime endiselt loota, et siin vastu võetud resolutsiooniga julgustatakse Euroopa Liitu austama oma kohustusi ja aitama arengumaadel üleilmastumisega sammu pidada.

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. − (NL) Ma toetasin kindlameelselt arengukomisjoni esitatud resolutsiooni ülemaailmse finants- ja majanduskriisi mõju kohta arengumaadele. Euroopa Parlament kutsub ELi õigesti üles tegema lõpu maksuparadiiside kuritarvitamisele, maksudest kõrvalehoidmisele ja kapitali ebaseaduslikule väljavoolule arengumaadest. Rahvusvaheline Valuutafond on õigesti suurendanud rahalisi vahendeid finants- ja majanduskriisi vastu võitlemiseks. Ärevust tekitab aga asjaolu, et siiamaani on 82% nendest ressurssidest jõudnud Euroopasse ja vaid 1,6% Aafrikasse. Põhirõhk tuleb nüüd panna vaesuse vähendamisele. Samuti on oluline, et majanduspartnerluslepinguid kasutataks võimalusena, millega anda asjaomastele riikidele kaubanduslik eelis, ning et neil lubataks jätta läbirääkimistest välja tundlikud tooted ja valdkonnad, näiteks investeerimine ja teenused. Minu arvates on kahetsusväärne, et muudatusettepanek, milles paluti komisjonil ja liikmesriikidel pakkuda välja uuenduslikke rahastamismehhanisme, näiteks ametliku arenguabi täiendamiseks kehtestatav finantstehingute maks, lükati tagasi.

  Iva Zanicchi (PPE), kirjalikult. − (IT) Ma hääletasin resolutsiooni ettepaneku poolt, kuid arvan, et peaksin esitama mõned selgitused. Viimane finantskriis tõi kaasa üleilmse majanduslanguse, mis on oma paljude tagajärgedega avaldanud eriti suurt mõju arengumaadele ja süvendanud toidukriisi veelgi. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni andmetel on nälgivate inimeste arv esimest korda ajaloos ületanud miljardi piiri ja praegu on sada miljonit alatoidetud inimest rohkem kui 2008. aastal.

Finantskriisi mõju AKV riikidele on olnud laastav ning see on muutnud keskkonnaprobleemid ja toiduhindade kõikumised veelgi murettekitavamaks. Need riigid ei põhjustanud kriisi, kuid on kannatanud selle tagajärgede all kõige rohkem ja saanud väga vähe abi. Sellega ei saa enam leppida. Arvestades eeltoodut ja pidades silmas, et olukorra nimetamine traagiliseks ei ole pelgalt sõnakõlks, usun, et on vaja parandada nendele riikidele antava abi kvaliteeti, mitte vaadata üksnes koguseid. Ma arvan, et rahaliste vahendite kasutamisel on vaja tegutseda läbipaistvamalt ja tõhusamalt ning et erapooletul viisil saadud tulemused vajavad kinnitamist.

  Juhataja. – Sellega on selgitused hääletuse kohta lõppenud.