Märksõnaregister 
 Terviktekst 
Istungi stenogramm
Teisipäev, 20. oktoober 2009 - Strasbourg EÜT väljaanne

Demokraatia tugevdamine välissuhetes (arutelu)
MPphoto
 

  Eva Joly, küsimuse esitaja. – (FR) Austatud juhataja, proua Malmström, lugupeetud volinik ja kallid kolleegid! Demokraatia ja inimõigused on lahutamatult seotud. Demokraatlikku korda saab lõplikult tunnustada siis, kui seal austatakse inimõigusi ja põhivabadusi.

Seepärast peame tundma heameelt, et nõukogu viitas 19. mail vajadusele võtta Euroopa Liidus vastu järjekindlam käsitus demokraatlikust valitsemistavast.

Kuni selle ajani tehtud pingutused olid suuresti ebapiisavad. Selle tabav näide on Iisraeli ja Palestiina konflikt. Kuigi Palestiina 2006. aasta valimisi vaatlema saadetud missioon tunnistas valimistulemuse õiguspärasust, otsustasid Euroopa Liit ja liikmesriigid valitud valitsust boikottida, nagu nad boikottisid ka rahvusliku ühtsuse valitsust, mis moodustati hiljem ummikseisu lahendamiseks.

Kus on Euroopa Liidu järjepidevus ja usaldusväärsus, kui ta enda otsused on nii teravas vastuolus tema paljukiidetud põhimõtetega? Ning mida saab öelda liikmesriikide kohta, kes keelduvad Goldstone’i raportit heaks kiitmast? Selle järeldused on õiglased ja tasakaalus ning nende üldine toetamine oleks samm rahu poole.

Just seda lootust hävitavad suurriigid ja nad teevad seda selliselt, et neil pole julgust ega lojaalsust omaenda väärtustele.

Niisiis ei piisa valimisvaatlusmissioonide korraldamisest, eriti siis, kui üks osaline keeldub hiljem tulemust tunnustamast. Me peame endi vastu ausad olema ja leidma nendes küsimuses üldise seisukoha.

Nõukogu peaks kiiresti vastu võtma vastavasisulise tegevusprogrammi ja looma tõelise inimõiguste strateegia, mis oleks kohustuslik kõikidel ELi tasanditel. Me peame oma eelisküsimused selgelt piiritlema ja lisama need ametlikult kõikidesse dokumentidesse nii välispoliitikas, inimõiguste poliitikas kui ka arengupoliitikas.

Kuidas me jälgime olukorda kolmandates riikides, kus Euroopa Liit valimisi vaatleb, et tagada pikas plaanis poliitilise pluralismi austamine ja kodanikuühiskonna kaasamine?

Millised on meie nõudmised seoses sõltumatu kohtusüsteemi ja selliste institutsioonide loomisega, mis oleksid läbipaistvad ja kannaksid vastutust oma kodanike ees?

Püsiv ebamäärasus selle suhtes, milline koht on meie poliitikas antud inimõigustele, on taunitav ja toob kahju. Kui me tahame, et Euroopa Liitu ja selle põhiväärtustesse suhtutaks rahvusvahelisel tasandil tõsisemalt, on aeg see küsimus ära lahendada.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika