Istungi stenogramm

Teisipäev, 20. oktoober 2009 - Strasbourg

8. Selgitused hääletuse kohta

Suulised selgitused hääletuse kohta

– Raport: Simon Busuttil (A7-0013/2009)

  Antonio Masip Hidalgo (S&D). – (ES) Lugupeetud juhataja! Ma hääletasin Bahamat, Barbadost, Saint Kittsi ja Nevist ning Seišelle käsitlevate raportite poolt. Mulle meeldib nende raportite puhul lepingutega kaasnevate bürokraatlike protsesside vähendamine, kodanike vaba liikumine ja asjaolu, et kõik need meetmed peavad olema vastastikused.

Kuid oma suure austuse juures kõikide nende suveräänsete riikide vastu, kes on meie sõbrad, tahaksin ma tugineda meie omavahelistele headele suhetele, mille tunnistuseks on kõnealused lepingud, et aidata kõikidel nendel riikidel, kes – ma kordan – on suveräänsed riigid ja meie sõbrad, vaktsineerida end gripist veelgi ohtlikuma pandeemia vastu. Selleks pandeemiaks on maksuparadiisid. Seda teemat on juba arutatud G20 riikide kohtumisel ja paljudel teistel foorumitel.

Maksuparadiisidel oli väga suur ja kahetsusväärne roll praeguse majanduskriisi tekkes. Midagi juba tehakse kõige aktiivsemate maksuparadiiside likvideerimiseks, ehkki ilmselt mitte kuigi palju. Ärgem olgem naiivsed! Tekkida võivad uued maksuparadiisid.

Hispaanias on päevakorda kerkinud Gürteli juhtum, mis ei ole seotud üksnes tohutu korruptsioonivõrgustikuga, vaid ka kapitali väljavooluga. Seetõttu kutsun ma komisjoni ja nõukogu esindajaid üles kasutama neid lepinguid selleks, et nõuda seda „vaktsineerimist”. Me peame seda varem või hiljem niikuinii nõudma, kui me tahame ulatuslikumat ja radikaalsemat poliitikat maksuparadiiside vastu.

– Raport: Carlos Coelho (A7-0034/2009)

  Czesław Adam Siekierski (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Schengeni lepingu tulemuseks oli kvalitatiivne muutus enamiku Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumil. Ehkki selle lepingu jõustumisest on möödunud väga vähe aega, unustame sageli, milline oli piiridega Euroopa ja kui keeruline oli liikuda ühest liikmesriigist teise. Schengeni leping on Euroopa lõimimise edukuse järjekordne näide, kuid sellega kaasneb ka suur vastutus. Meie maismaapiiridest suure osa eest on võtnud enesele vastutuse uued liikmesriigid.

Positiivsete aspektide kõrval on ka negatiivseid, sest Euroopa Liiduga, s.t eelkõige uute riikidega, näiteks Poola ja Lätiga piirnevate riikide elanike liikumisele on kehtestatud ülemääraseid piiranguid. Nende probleemide tõttu on muu hulgas märkimisväärselt piiratud liikumist üle meie idapiiride. On tekkinud uus lõhe, teatav barjäär riikide vahel, kellel olid ja on praegugi lähedased suhted, mis tulenevad ühisest ajaloost, inimeste sugulussidemetest ja eelkõige sellest, et tegu on naaberriikidega.

Schengeni lepingu sätete alusel on loodud ühine sisekontrollisüsteem, mida rakendavad lepingu osapoolteks olevate liikmesriikide asjakohased teenistused. Tundub siiski, et seda kontrollisüsteemi rakendatakse ülemäära rangelt, ja see ei aita luua Euroopa Liidu ühtsusest positiivset kuvandit.

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

– Raport: Herbert Reul (A7-0026/2009)

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Ma hääletasin selle raporti poolt. Ma toetan täielikult Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri (IRENA) põhikirja sõlmimist Euroopa Ühenduse poolt. Selle organisatsiooni põhieesmärk on levitada taastuvenergia valdkonna parimaid tavasid nii Euroopa Liidus kui ka üleilmselt. Agentuuri põhikiri näeb ette kogu maailmas taastuvate ressursside kasutamise edendamist ja toetamist.

Agentuuri põhikirja sõlmimine ühenduse poolt tagab parema ja otsesema juurdepääsu teabele, mis käsitleb nii Euroopas kui ka mujal maailmas taastuvenergiasektoris toimuvat. Peale selle võimaldab agentuuri liikme staatus ühendusel tugevdada kontrolli liikmesriikide edasimineku üle seoses taastuvenergia valdkonnas 2020. aastaks püstitatud siduvate eesmärkide täitmisega.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – Ma hääletasin selle raporti poolt. Praegu puudub taastuvaid energiaallikaid käsitlev kooskõlastatud strateegia nii Euroopa kui ka maailma tasandil. Seetõttu on riike, kes on taastuvenergia valdkonnas teinud suuri edusamme, ja riike, kus selles valdkonnas on veel arenguruumi. Erinevused nende riikide vahel on väga suured.

Kui me tahame kiirendada taastuvate energiaallikate osakaalu suurenemist, peaksid eri riigid tegutsema kooskõlastatult ning juhtivad riigid peaksid jagama oma parimaid tavasid teistega. Minu arvates aitab see agentuur neid eesmärke saavutada ning annab uut hoogu ja näitab teed taastuvenergia valdkonnas üldiselt.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Mul on hea meel, et Euroopa Ühendus on nüüd Rahvusvahelises Taastuvenergia Agentuuris (IRENA) esindatud. Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri eesmärk on edendada kõikide taastuvate energiaallikate kasutuselevõtmist ja säästvat kasutamist, võttes arvesse nende osatähtsust keskkonna ja kliima kaitsmisel, majanduskasvus ja sotsiaalses ühtekuuluvuses (eriti vaesuse vähendamisel ja säästvas arengus), energia kättesaadavuses ja varustuskindluses, regionaalses arengus ja põlvkondadevahelises vastutuses.

Agentuuri eesmärk on samuti pakkuda arengumaade valitsustele tehnilisi, finantsalaseid ja poliitilisi nõuandeid, aidates sellega kaasa nende üleminekule vähem CO2-heidet tekitavale ühiskonnale.

Taastuvenergia kasutamine on ELi kliima- ja energiapaketi üks peamisi eesmärke. See agentuur aitab kaasa paketi eesmärkide saavutamisele, eriti mis puudutab eesmärki suurendada aastaks 2020 taastuvenergia kasutamise osakaalu 20%-ni energia kogutarbimisest.

  David Casa (PPE), kirjalikult. – IRENA loodi ametlikult 26. jaanuaril 2009. Selle organisatsiooni eesmärk on saada säästva energia kasutamisele kiire ülemineku peamiseks edendajaks. Organisatsiooni põhikiri on sõlmitud. On väga tähtis, et see organisatsioon hakkaks võimalikult kiiresti toimima. Ma toetan esitatud põhikirja vastuvõtmist ja hääletasin seetõttu raporti poolt.

  Proinsias De Rossa (S&D), kirjalikult. – Ma toetan Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri põhikirja sõlmimist Euroopa Ühenduse poolt. Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri eesmärk on saada taastuvenergia tippkeskuseks, et tal oleks võimalik abistada valitsusi taastuvate energiaallikate kasutuselevõtul, levitada oskusteavet ja parimaid tavasid ning korraldada kõnealuses valdkonnas koolitusi. Seetõttu on soovitav, et ühendus oleks esindatud institutsioonis, mille eesmärgid langevad kokku tema pädevusvaldkonnaga ja mille põhikirja on juba allkirjastanud 20 liikmesriiki.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Portugal on energiasõltuvuselt kuuendal kohal olev EL 27 liikmesriik. Seega on investeerimine keskkonnahoidlikku tehnoloogiasse väga tähtis.

Ma toetan riiklikku taastuvenergia tegevuskava, mille puhul pööratakse erilist tähelepanu tuule- ja laineenergiale (arvestades neid erakordseid tingimusi, mida pakub Portugali rannik), päikeseenergiale, fotoelektrilisele energiale ja mikrokoostootmisele.

Ma pooldan ka ülejääva taastuvenergia salvestamise meetodite, tehnoloogia ja strateegiate uurimist ja väljatöötamist.

Ma toetan energiapoliitikat, mille puhul võetakse arvesse majanduslikke probleeme ja sotsiaalseid vajadusi, edendades samas säästvat arengut, tekitamata keskkonnakaitselisi kulusid, mis jäävad tulevaste põlvkondade kanda.

Ma olen alati muret tundnud selle pärast, kuidas vähendada meie energiasõltuvust. Olen kindel, et õige tee edasiliikumiseks on edendada ja arendada taastuvenergiat. Seega on mul hea meel, et Portugal on Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri (IRENA) asutajaliige.

Seetõttu toetan ma ka Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri (IRENA) põhikirja heakskiitmist Euroopa Ühenduse poolt.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Selle raporti poolt hääletamisel tahaksin ma rõhutada, kui tähtis on luua selline rahvusvaheline organisatsioon, kes edendab ja toetab taastuvate ressursside kasutamist kogu maailmas, pidades silmas kasu, mida võidakse saada taastuvate ressursside panusest keskkonna ja kliima kaitsmisse, majanduskasvu ja sotsiaalsesse ühtekuuluvusse, sealhulgas vaesuse vähendamisse, ning energia varustuskindluse ja piirkondliku arengu tagamisse.

Bonnis 2009. aasta jaanuaris toimunud konverentsil oli Rumeenia esimene riik, kes selle organisatsiooniga liitus. Rumeenia esindaja valiti ka selle esimese istungi üheks asejuhatajaks. Samuti kutsuti Rumeenia liituma IRENA halduskomisjoniga – põhiorganiga, mis tegutseb ajutiselt agentuuri sekretariaadina, kuni agentuur korralikult toimima hakkab. Praeguseks on põhikirja allkirjastanud 137 riiki, sealhulgas 24 ELi liikmesriiki.

– Raport: Paolo De Castro (A7-0018/2009)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin raporti poolt, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega tunnistatakse kehtetuks teatavad nõukogu vananenud õigusaktid ühise põllumajanduspoliitika valdkonnas, sest ühenduse õigustikust tuleks välja jätta aktid, mis ei ole enam asjakohased, et parandada ühenduse õiguse läbipaistvust ja õiguskindlust, nagu on ette nähtud paremat õigusloomet käsitlevas institutsioonidevahelises kokkuleppes Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel. Seda kinnitati hiljuti taas komisjoni teatises „Lihtsustatud ühine põllumajanduspoliitika Euroopas toob kõigile edu”, mille kohta mina koostasin Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni nimel Euroopa Parlamendi raporti. Niisiis tasub selle strateegia raames kehtivate õigusaktide seast kõrvaldada õigusaktid, millel ei ole enam tegelikku mõju.

  David Casa (PPE), kirjalikult. – Arvestades Euroopa õigusaktide suurt hulka, on oluline tõhusalt kehtetuks tunnistada kõik vananenud tekstid. Seepärast hääletasin selle raporti poolt.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Minu arvates on tähtis, et kõik ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) sidusrühmad oleksid teadlikud kehtivast õiguslikust raamistikust ja antud ajahetkel kohaldatavatest eeskirjadest.

Ma nõustun arvamusega, mille järgi on õiguskindluse seisukohalt vaja tagada, et vananenud õigusaktid ei jääks määramata ajaks ühenduse õigussüsteemis kehtima.

Arvestades ÜPP suurt tähtsust Euroopa Liidu valitsuste ja kodanike jaoks, väidan ma, et see peaks olema rakendamise ja kehtivate eeskirjade seisukohalt võimalikult lihtne ja selge.

ÜPP-l on liidu elus keskne roll ja väga suur praktiline tähtsus. Et see poliitika toimiks hästi, ei tohi see olla sasipundar, mis koosneb eeskirjadest, määrustest, aktidest ja otsustest, mida enam ei kohaldata.

Kõike seda arvestades toetan ma komisjoni ettepanekut tunnistada kehtetuks vananenud õigusaktid ühise põllumajanduspoliitika valdkonnas.

  Alan Kelly (S&D), kirjalikult. – Hääletusele pandud küsimus on seotud Euroopa institutsioonide vajadusega tunnistada kehtetuks nõukogu õigusaktid, mis on aja möödudes ja tehnoloogia arenedes muutunud vananenuks ning Euroopa Liidu korraliku toimimise seisukohalt asjakohatuks. See hääletus puudutab teatavaid nõukogu õigusakte ühise põllumajanduspoliitika valdkonnas. Minu arvates oleks ühise põllumajanduspoliitika teatud aspektid tulnud juba ammu üle vaadata. Et seda poliitikat õigesti ellu rakendataks ja kasutataks Euroopa kodanike hüvanguks, peavad selle raames kehtestatud õigusaktid olema tänapäevase põllumajanduse seisukohast asjakohased. Samuti on minu kindel veendumus, et midagi tuleb teha selleks, et Euroopa kodanikud ei seostaks liitu bürokraatiaga. Kõnealused õigusaktid tekitavad lihtsalt segadust ega teeni mingit tegelikku eesmärki. ELi poliitika sellised omadused rikuvad liidu mainet kodanike silmis ja sunnivad inimesi liiduga suhtlemisest loobuma. Lõpetuseks, ma olen kindlalt veendunud, et kui Euroopa Liit tahab jätkuvalt olla oluline, tuleb alati hääleta liidu õigusaktide ja poliitika ajakohastamise poolt.

  Czesław Adam Siekierski (PPE), kirjalikult. – (PL) Ma hääletasin suure rõõmuga ühise põllumajanduspoliitika valdkonnas teatavate vananenud õigusaktide kehtetuks tunnistamise resolutsiooni vastuvõtmise poolt, sest alatihti räägitakse sellest, et ELis on liiga palju reguleerimist ja see mõjub halvasti turumajanduse nõuetekohasele toimimisele. Eriti kehtib see ühise põllumajanduspoliitika kohta, mille raames – vaatamata arvukatele lihtsustustele ja hulga normide kõrvaldamisele – kehtib endiselt palju tarbetuid õigusakte.

Paljudel neist õigusaktidest ei ole enam mingeid õiguslikke tagajärgi, samas kui teiste sisu on kirja pandud hilisematesse dokumentidesse. See tekitab meie põllumajandustootjatele suurt aja- ja rahakulu ning nõuab ulatuslikku haldamist. Seega arvan ma, et ELi õiguse edasine ajakohastamine, konsolideerimine ja lihtsustamine on oluline, nagu ka paljude tarbetute õigusaktide kehtetuks tunnistamine, nii et jõus olevad õigusnormid oleksid lihtsad, selged ja arusaadavad. See toob Euroopa Liidu oma kodanikele lähemale.

  Oldřich Vlasák (ECR), kirjalikult. – (CS) Ma tahaksin selgitada, kuidas ma hääletasin ettepaneku üle võtta vastu nõukogu määrus, millega tunnistatakse kehtetuks hulk nõukogu vananenud õigusakte ühise põllumajanduspoliitika valdkonnas. Euroopa lõimimise käigus on Euroopa Parlamendis ja nõukogus võetud vastu palju õigusakte. Sel ajal, kui meie ühinesime Euroopa Liiduga, hõlmas ühenduse õigustik peaaegu 80 000 tekstilehekülge, millest pool oli seotud põllumajandusega. Seetõttu on hea, et ELi institutsioonid on sõlminud institutsioonidevahelise kokkuleppe ühenduse õiguse ajakohastamise ja tihendamise kohta.

Aktid, mis ei ole enam asjakohased, tuleks ühenduse õigustikust välja jätta, et parandada ühenduse õiguse läbipaistvust ja kindlust. Hiljuti teatas komisjon ligikaudu 250 põllumajanduse valdkonna õigusakti vananemisest. Praegu on tegemist 28 õigusaktiga, mis on praktilisest seisukohast tarbetud, ent ametlikult siiski jõus, ning kuue õigusaktiga, mis on vananenud. Kuigi ma toetasin seda määruse eelnõud, olen veendunud, et on veelgi võimalusi Euroopa õiguse tihendamiseks ja Brüsseli bürokraatia vähendamiseks. Seetõttu kutsun ma komisjoni üles jätkama tööd Euroopa õiguse lihtsustamiseks.

– Raport: Paolo De Castro (A7-0017/2009)

  David Casa (PPE), kirjalikult. – Laborikatseid tuleb teha selleks, et tuvastada kahjulikke organisme, mida ELis ei esine. Praegu kehtivad õigusaktid ei võimalda teatavatel laboritel, kellele sellise töö võiks delegeerida, seda tööd teha, sest nad ei vasta direktiivi 2000/29/EÜ artikli 2 lõike 1 punkti g alapunktile ii. Ma olen selle poolt, et lubada neil laboritel sedalaadi tööd teha, kui teatavad tingimused on täidetud. Seepärast hääletasin ma selle raporti poolt.

– Raport: Danuta Maria Hübner (A7-0039/2009)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin raporti poolt, millega lubatakse Portugalil kohaldada madalamat aktsiisimäära liköörile, kangetele alkohoolsetele jookidele ja rummile, mida toodetakse ja tarbitakse Madeira autonoomses piirkonnas ning Assooride autonoomses piirkonnas, sest minu arvates aitab see ellu jääda neid tooteid valmistava sektori väikestel ettevõtetel, mis on turgude avanemise ja neis piirkondades alkohoolsete jookide kasvavate müügimahtude tõttu väga ebasoodsas konkurentsiolukorras.

Lisaks aitab selle maksu vähendamine parandada majanduslikku ja sotsiaalset tasakaalu neis piirkondades, tagades töökohtade allesjäämise ja võimaldades koguni luua uusi töökohti, mis on kohaliku majanduse kaitsmisel elulise tähtsusega.

  John Attard-Montalto (S&D), kirjalikult. – Malta valitsus peaks rakendama sarnaseid meetmeid Gozo saare puhul. Kõik ELi liikmesriigid, millel on saartepiirkondi, on taotlenud samasuguseid meetmeid ja EL on andnud neile võimaluse neid erimeetmeid võtta. Meetmed ise on saartepiirkonniti erinevad. Samas on neil kõigil üks ühine eesmärk: pakkuda majanduslikku tuge, et tasakaalustada saartepiirkondade negatiivseid aspekte. Gozo saar peab toime tulema raskete probleemidega, mille hulka kuuluvad kahekordne isoleeritus, eraldatus, väiksus ja keeruline pinnamood. Maltast palju suuremad riigid, näiteks Portugal, Itaalia ja Kreeka, on saanud õiguse rakendada saarte arengu edendamiseks erimeetmeid. Malta saarestiku väikesaared on eriti haavatavad.

Gozo saart tuleb aidata samasuguste erimeetmete kehtestamise kaudu. Malta valitsuse kohus on teha kindlaks, millised erimeetmed oleksid kõige sobivamad, ja seejärel taotleda ELilt õigust nende meetmete rakendamiseks. Malta valitsuse ülesanne on vähendada probleeme, mille all kannatab eriti Gozo saar.

  David Casa (PPE), kirjalikult. – Tegemist on 2002. aastal Portugalile teatud autonoomsete piirkondade suhtes võimaldatud maksustamiserandi pikendamisega. Ma toetan seda pikendamist ja hääletasin seetõttu selle raporti poolt.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Ma hääletasin Danuta Maria Hübneri raporti poolt, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus, millega lubatakse Portugalil kohaldada Madeira autonoomses piirkonnas toodetud ja kohapeal tarbitavale rummile ja liköörile ning Assooride autonoomses piirkonnas toodetud ja kohapeal tarbitavale liköörile ja kangetele alkohoolsetele jookidele madalamat aktsiisimäära. Arvestades nende äärepoolseimate piirkondade eripära, olen seisukohal, et selline pikendamine on hädavajalik neid tooteid valmistavate ettevõtete püsimajäämiseks ja tööhõive kaitsmiseks kõnealuses sektoris.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Pidades silmas rummi, likööri ja kangete alkohoolsete jookide tootmise tähtsust Madeira ja Assooride kui Portugali autonoomsete piirkondade põllumajandusele ning seeläbi ka majandusele ja tööhõivele, on oluline pikendada õigust kohaldada nendele toodetele vähendatud aktsiisimäära. Ka ei tekita see kõlvatut konkurentsi siseturul.

Nende aktsiisimäärade kaotamisest tulenev jaehindade kasv vähendaks veelgi kõnealuste toodete konkurentsivõimet võrreldes sarnaste toodetega, mida imporditakse mujalt EList, ja ohustaks seega traditsiooniliste toodete püsimajäämist. Sellel oleksid kohalikule tööstusele ja piirkondlikule majandusele sotsiaal-majanduslikul tasandil laastavad tagajärjed, kui arvestada mõju, mida see avaldaks nende piirkondade pereettevõtetele.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Tänasel täiskogu istungil suure häälteenamusega heaks kiidetud ettepanek võimaldab pikendada Portugalile 2002. aastal antud luba kohaldada vähendatud aktsiisimäära Madeira autonoomses piirkonnas toodetud ja kohapeal tarbitavale rummile ja liköörile ning Assooride autonoomses piirkonnas toodetud ja kohapeal tarbitavale liköörile ja kangetele alkohoolsetele jookidele. Selle protsessi algusest saadik tegin ma kõik võimaliku, tagamaks, et kõnealust meedet, mille kehtivus lõppes 2008. aasta lõpus, kiiremas korras pikendataks. See ettepanek pälvis regionaalarengukomisjoni üksmeelse toetuse ja sama tulemus saavutati ka tänasel hääletusel, mille kohaselt maksuvähendus säilib aastatel 2009–2013.

Madeira rummi- ja likööritootjad seisavad silmitsi püsivate takistustega, mis tulenevad äärepoolseimast geograafilisest asendist, isoleeritusest, keerulisest maastikust ja kliimast ning põllumajandusettevõtete väiksusest. Kui maksusoodustus neile enam ei laieneks, oleksid nad sunnitud tõstma oma toodete hindu. See mõjutaks nende tegevust ja sellega seotud tööhõivet. Sellel omakorda oleksid kohutavad tagajärjed kogu piirkonnale.

– Raport: Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (A7-0024/2009)

  David Casa (PPE), kirjalikult. – Tegemist on lihtsalt tekstide kodifitseerimisega, millega ei kaasne sisulisi muudatusi. Ma toetan seda kodifitseerimist ja hääletasin seetõttu selle raporti poolt.

– Raport: Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (A7-0025/2009)

  David Casa (PPE), kirjalikult. – Jällegi on tegu kodifitseerimisega, millega ei kaasne sisulisi muudatusi. Ma toetan seda ja seetõttu hääletasin selle raporti poolt.

– Raport: Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (A7-0029/2009)

  David Casa (PPE), kirjalikult. – Tegemist on lihtsalt olemasolevate tekstide kodifitseerimisega, mistõttu ma andsin oma poolthääle.

  Cătălin Sorin Ivan (S&D), kirjalikult. – (RO) Teleprogrammide edastamist käsitlevate teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimine on vajalik sellise meediaruumi loomiseks, kus põhiteemaks on ühtsus mitmekesisuses. Sama tähtis on, et meil oleks võimalik muuta Euroopa õigusaktid kõikide kodanike jaoks võimalikult hästi haaratavaks. Raport käsitleb ettepanekut võtta vastu audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv kodifitseeritud vormis ja see esitati enne täiskogu istungjärku. Tegemist on puhtalt tehnilise ja õigusliku meetmega, millest saadav kasu on aga siiski vaieldamatu. Pidevalt muutuvate õigusaktide kodifitseerimine tagab ühenduse õiguse suurema selguse ja läbipaistvuse, aidates ELi kodanikel seda paremini mõista. Antud juhul puudutab kodifitseerimise ettepanek vana 1989. aasta direktiivi asendamist uue direktiiviga (sisu muutmata), millele on lisatud aktid, millega eelmist direktiivi on aastate jooksul täiendatud. Ma toetasin seda algatust, sest lisaks ettepaneku tehnilisele olemusele ei saa me jätta tähelepanuta kasu, mis tekib audiovisuaalmeedia teenuste korrektse toimimise toetamisest, rääkimata ka läbipaistvusest.

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. – (RO) Ma toetan kõnealuse raporti teksti, sest teabe mitmekesisus peaks olema Euroopa Liidus oluline põhimõte. Meedia mitmekesistamine aitab kaasa eri seisukohtade levikule, mis on demokraatliku ühiskonna tähtis tunnusjoon.

Ka majanduslikku külge ei saa tähelepanuta jätta. Traditsioonilised audiovisuaalmeedia teenused (nagu televisioon) ja viimastel aastatel esile kerkinud teenused (näiteks nõudevideo) pakuvad Euroopas märkimisväärseid tööhõivevõimalusi, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kaudu. See omakorda suurendab majanduskasvu ja investeeringuid.

– Raport: Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (A7-0033/2009)

  David Casa (PPE), kirjalikult. – Tegemist on nende õigusaktide kodifitseerimisega, mis käsitlevad töötajate kaitsmist asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest. Ma toetan seda kodifitseerimist ja hääletasin seetõttu selle raporti poolt.

  Elisabeth Morin-Chartier (PPE), kirjalikult. – (FR) Nagu enamik minu kolleege hääletasin ma selle poolt, et muuta ühenduse õigusaktid selgemaks ja läbipaistvamaks. Selle resolutsiooni vastuvõtmisega toetab Euroopa Parlament komisjoni kavatsust tekste korrastada, kodifitseerides õigusaktid, mis käsitlevad töötajate kaitsmist asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest. See resolutsioon tähendab seda, et neid töötajatele vajalikke eeskirju on võimalik paremini rakendada.

– Raport: Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (A7-0028/2009)

  David Casa (PPE), kirjalikult. – Tegemist on Euroopa Liitu toodavate loomade veterinaarkontrolli käsitleva õigusakti kodifitseerimisega ja ma hääletasin selle ettepaneku poolt.

  Miroslav Mikolášik (PPE), kirjalikult. – (SK) Lugupeetud kolleegid! Mul on hea meel selle üle, et kiideti heaks proua Geringer de Oedenbergi raport, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, millega nähakse ette Euroopa Liitu kolmandatest riikidest saabuvate loomade veterinaarkontrolli korraldamise põhimõtted. Uus direktiiv aitab selgelt kaasa selle valdkonna praeguse õigusliku korralduse selgitamisele ja paremale mõistmisele. Direktiiv keskendub õigusaktide kodifitseerimisele nende tegelikku sisu muutmata.

Euroopa kodanike seisukohalt aitab ühenduse õiguse lihtsustamine ja täpsustamine kaasa suurema õiguskindluse saavutamisele ning seetõttu on direktiivi kaudu tehtav kodifitseerimine minu arvates samm õiges suunas, mis võimaldab positiivset õigust tulemuslikult kohaldada. Samas olen ma nõus ka sellega, et põhimõtete ühtlustamine ühenduse tasandil aitab lisaks varustuskindluse tagamisele stabiliseerida siseturgu, kus sisepiiridel on kontroll kaotatud, ning kaitsta ühendusse toodavaid loomi.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Kui ametivõimud on avastanud loomakaitseseadustega vastuolus oleva veose, peavad nad praegu kehtivate eeskirjade järgi pärast loomade kaitsmise eesmärgil „kinnipidamist” andma omanikule probleemi lahendamise järel tagasi kõik vaktsineerimata noorloomad, kes on oma emadest liiga vara eraldatud. Tegelikkuses kasutatakse seda olukorda muidugi häbitult ära.

Kodifitseerimine annaks hea võimaluse muuta ELi transpordiregulatsiooni nii, et eeskirjadele mittevastavate veoste puhul oleks noorloomad võimalik alaliselt kinni pidada, sulgedes nii selle tagaukse. Kahjuks jätsime selle võimaluse kasutamata. Sellegipoolest tundub kodifitseerimine üldiselt kaasa aitavat loomade kaitset käsitlevate õigusnormide tõhustamisele, mistõttu ma hääletasin selle raporti poolt.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) Arvestades seda, et toitumine on rahva tervise seisukohalt tähtis tegur ja et loomad kuuluvad põhiliste toiduainete hulka, on eriti oluline tagada selles vallas igakülgne kaitse. Seda tuleks muu hulgas teha veterinaarkontrolli abil. Veterinaarkontroll on eriti tähtis ühenduse välispiiridel, arvestades iseäranis asjaolu, et asjaomastes kolmandates riikides ei ole vastavad normid sageli nii ranged kui Euroopas.

Tagamaks, et võrreldav impordikontroll toimuks kõikidel välispiiridel, on vaja sihipärasemaid, ühtsemaid ja selgemaid õigusnorme. Komisjoni ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv, millega nähakse ette ühendusse kolmandatest riikidest saabuvate loomade veterinaarkontrolli korraldamise põhimõtted (kodifitseeritud versioon), on samm selles suunas ja ma toetan seda.

– Raport: Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (A7-0031/2009)

  David Casa (PPE), kirjalikult. – Tegemist on kodifitseerimisega, millega ei kaasne sisulisi muudatusi, ja seetõttu andsin ma oma poolthääle.

  Elisabeth Morin-Chartier (PPE), kirjalikult. – (FR) Nagu enamik minu kolleege hääletasin ma selle poolt, et muuta õigusakt, mis puudutab põllumajandustootjate tulusid ja majandustegevust käsitlevate raamatupidamisandmete kogumise võrku, selgemaks ja läbipaistvamaks, eesmärgiga parandada seda õigusakti ja ennekõike muuta selle tekst loetavamaks.

– Raport: Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (A7-0027/2009)

  David Casa (PPE), kirjalikult. – See raport hõlmab ühendusesisese kaubanduse raames loomatervishoiutingimusi käsitleva õigusakti kodifitseerimist. Ma toetan seda kodifitseerimist ja hääletasin seetõttu selle raporti poolt.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) Esiteks moodustab linnukasvatus märkimisväärse osa majandustegevusest põllumajandussektoris ja annab sissetuleku osale põllumajanduses hõivatud tööjõust. Teiseks kuuluvad munad ja kodulinnud kõige tavapärasemate toiduainete hulka. Seetõttu peaks nende toodetega kauplemine olema selgelt ja ühtselt reguleeritud, muu hulgas ka selleks, et kaitsta inimeste tervist.

Komisjoni ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv kodulindude ja haudemunade ühendusesisest kaubandust ning kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta (kodifitseeritud versioon) teenib põllumajandussektoris töötavate ja kaubandusega tegelevate inimeste, aga ka ELi kodanike kui tarbijate huve, mistõttu ma toetan seda.

– Raport: Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (A7-0032/2009)

  David Casa (PPE), kirjalikult. – Tegemist on kodifitseerimisega, millega ei kaasne sisulisi muudatusi, ja seetõttu hääletasin ma selle poolt.

– Raport: Simon Busuttil (A7-0019/2009)

  David Casa (PPE), kirjalikult. – Raport käsitleb lepingut, mis võimaldab viisavaba reisimist Mauritiuse ja ELi liikmesriikide vahel. Ma toetan sellise lepingu sõlmimist ja hääletasin seetõttu kõnealuse raporti poolt.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) Ma toetan seda Euroopa Ühenduse ja Mauritiuse Vabariigi vahelist lepingut, millega kehtestatakse viisavabastus sissesõidu ja lühiajalise viibimise korral, et hõlbustada kodanike liikumist. Lepinguga nähakse Euroopa Liidu ja Mauritiuse kodanikele ette võimalus reisida viisavabalt teise lepinguosalise territooriumile kuni kolmeks kuuks kuue kuu pikkuse ajavahemiku jooksul. Eranditeks on Ühendkuningriik ja Iirimaa, kellele see leping ei laiene. Samuti nähakse ette territoriaalne piirang seoses Prantsusmaa ja Madalmaadega, kelle puhul laieneb leping üksnes nende riikide Euroopas paiknevatele territooriumidele.

Ma tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et viisavabadus ei laiene neile, kelle reisi eesmärk seisneb lühiajalise tasustatava töö tegemises. Nende isikute suhtes kohaldatakse jätkuvalt ühenduse ja vastava liikmesriigi õigusakte, mis puudutavad viisanõuet või sellest loobumist ja töötamisvõimalusi. Leping võidakse peatada või kehtetuks tunnistada, kuid selle otsuse võib teha vaid kõikide liikmesriikide suhtes korraga. Ma toetan ka lepingu ajutist täitmist enne selle jõustumist.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) See leping Euroopa Ühenduse ja Mauritiuse Vabariigi vahel näeb ette viisanõudest loobumise, kui lepinguosaliste kodanikud reisivad teise lepinguosalise territooriumile kuni kolmeks kuuks kuue kuu pikkuse ajavahemiku jooksul.

Ma hääletan selle lepingu sõlmimise vastu, sest viisanõude allesjätmine aitab teatud määral kontrollida soovimatut sisserännet, samas kui viisanõude kaotamine kuni kolmekuuliste külastuste puhul annaks neile, kes tegelikult kavatsevad jääda pikemaks ajaks, piisavalt aega sotsiaalse võrgustiku loomiseks.

– Raport: Simon Busuttil (A7-0012/2009)

  David Casa (PPE), kirjalikult. – Raport käsitleb lepingut, mis võimaldab viisavaba reisimist Seišellide ja ELi liikmesriikide vahel. Ma toetan sellise lepingu sõlmimist ja hääletasin seetõttu kõnealuse raporti poolt.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) Ma toetan seda Euroopa Ühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelist lepingut, millega kehtestatakse viisavabastus sissesõidu ja lühiajalise viibimise korral, et hõlbustada kodanike liikumist. Lepinguga nähakse Euroopa Liidu ja Seišellide kodanikele ette võimalus reisida viisavabalt teise lepinguosalise territooriumile kuni kolmeks kuuks kuue kuu pikkuse ajavahemiku jooksul. Eranditeks on Ühendkuningriik ja Iirimaa, kellele see leping ei laiene. Samuti nähakse ette territoriaalne piirang seoses Prantsusmaa ja Madalmaadega, kelle puhul laieneb leping üksnes nende riikide Euroopas paiknevatele territooriumidele.

Ma tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et viisavabadus ei laiene neile, kelle reisi eesmärk seisneb lühiajalise tasustatava töö tegemises. Nende isikute suhtes kohaldatakse jätkuvalt ühenduse ja vastava liikmesriigi õigusakte, mis puudutavad viisanõuet või sellest loobumist ja töötamisvõimalusi. Leping võidakse peatada või kehtetuks tunnistada, kuid selle otsuse võib teha vaid kõikide liikmesriikide suhtes korraga. Ma toetan ka lepingu ajutist täitmist enne selle jõustumist.

– Raport: Simon Busuttil (A7-0013/2009)

  David Casa (PPE), kirjalikult. – Raport käsitleb lepingut, mis võimaldab viisavaba reisimist Barbadose ja ELi liikmesriikide vahel. Ma toetan sellise lepingu sõlmimist ja hääletasin seetõttu kõnealuse raporti poolt.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) Ma toetan seda Euroopa Ühenduse ja Barbadose vahelist lepingut, millega kehtestatakse viisavabastus sissesõidu ja lühiajalise viibimise korral, et hõlbustada kodanike liikumist. Lepinguga nähakse Euroopa Liidu ja Barbadose kodanikele ette võimalus reisida viisavabalt teise lepinguosalise territooriumile kuni kolmeks kuuks kuue kuu pikkuse ajavahemiku jooksul. Eranditeks on Ühendkuningriik ja Iirimaa, kellele see leping ei laiene. Samuti nähakse ette territoriaalne piirang seoses Prantsusmaa ja Madalmaadega, kelle puhul laieneb leping üksnes nende riikide Euroopas paiknevatele territooriumidele.

Ma tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et viisavabadus ei laiene neile, kelle reisi eesmärk seisneb lühiajalise tasustatava töö tegemises. Nende isikute suhtes kohaldatakse jätkuvalt ühenduse ja vastava liikmesriigi õigusakte, mis puudutavad viisanõuet või sellest loobumist ja töötamisvõimalusi. Leping võidakse peatada või kehtetuks tunnistada, kuid selle otsuse võib teha vaid kõikide liikmesriikide suhtes korraga. Ma toetan ka lepingu ajutist täitmist enne selle jõustumist.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Meile esitatud raportid käsitlevad Euroopa Ühenduse ja mitme väikse saareriigi (näiteks Mauritiuse ja Barbadose) vahelisi lepinguid, millega nähakse ette viisanõudest loobumine, kui lepinguosaliste kodanikud reisivad teise lepinguosalise territooriumile kuni kolmeks kuuks kuue kuu pikkuse ajavahemiku jooksul. Ma ei nõustu sissesõidunõuete sellise leevendamisega ja hääletasin nimetatud lepingute sõlmimise vastu, sest viisanõude allesjätmine aitaks kindlasti tõkestada kuritegevust ja piirata olulisel määral soovimatut sisserännet.

Lisaks tuleb silmas pidada, et need, kes jäävad sellise viisavabastuse alusel ELi kolmeks kuuks, võivad sõlmida palju kontakte, mida nad võiksid kasutada ebaseaduslikuks sisserändeks. Ebaseaduslike sisserändajate kuritegevuse kasvu tuleb iga hinna eest vältida.

– Raport: Simon Busuttil (A7-0014/2009)

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) Ma toetan seda Euroopa Ühenduse ning Saint Kittsi ja Nevise Föderatsiooni vahelist lepingut, millega kehtestatakse viisavabastus sissesõidu ja lühiajalise viibimise korral, et hõlbustada kodanike liikumist. Lepinguga nähakse Euroopa Liidu ning Saint Kittsi ja Nevise Föderatsiooni kodanikele ette võimalus reisida viisavabalt teise lepinguosalise territooriumile kuni kolmeks kuuks kuue kuu pikkuse ajavahemiku jooksul. Eranditeks on Ühendkuningriik ja Iirimaa, kellele see leping ei laiene. Samuti nähakse ette territoriaalne piirang seoses Prantsusmaa ja Madalmaadega, kelle puhul laieneb leping üksnes nende riikide Euroopas paiknevatele territooriumidele.

Ma tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et viisavabadus ei laiene neile, kelle reisi eesmärk seisneb lühiajalise tasustatava töö tegemises. Nende isikute suhtes kohaldatakse jätkuvalt ühenduse ja vastava liikmesriigi õigusakte, mis puudutavad viisanõuet või sellest loobumist ja töötamisvõimalusi. Leping võidakse peatada või kehtetuks tunnistada, kuid selle otsuse võib teha vaid kõikide liikmesriikide suhtes korraga. Ma toetan ka lepingu ajutist täitmist enne selle jõustumist.

– Raport: Simon Busuttil (A7-0015/2009)

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) Ma toetan seda Euroopa Ühenduse ning Antigua ja Barbuda vahelist lepingut, millega kehtestatakse viisavabastus sissesõidu ja lühiajalise viibimise korral, et hõlbustada kodanike liikumist. Lepinguga nähakse Euroopa Liidu ning Antigua ja Barbuda kodanikele ette võimalus reisida viisavabalt teise lepinguosalise territooriumile kuni kolmeks kuuks kuue kuu pikkuse ajavahemiku jooksul. Eranditeks on Ühendkuningriik ja Iirimaa, kellele see leping ei laiene. Samuti nähakse ette territoriaalne piirang seoses Prantsusmaa ja Madalmaadega, kelle puhul laieneb leping üksnes nende riikide Euroopas paiknevatele territooriumidele.

Ma tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et viisavabadus ei laiene neile, kelle reisi eesmärk seisneb lühiajalise tasustatava töö tegemises. Nende isikute suhtes kohaldatakse jätkuvalt ühenduse ja vastava liikmesriigi õigusakte, mis puudutavad viisanõuet või sellest loobumist ja töötamisvõimalusi. Leping võidakse peatada või kehtetuks tunnistada, kuid selle otsuse võib teha vaid kõikide liikmesriikide suhtes korraga. Ma toetan ka lepingu ajutist täitmist enne selle jõustumist.

– Raport: Simon Busuttil (A7-0016/2009)

  David Casa (PPE), kirjalikult. – Raport käsitleb lepingut, mis võimaldab viisavaba reisimist Bahama Ühenduse ja ELi liikmesriikide vahel. Ma toetan sellise lepingu sõlmimist ja hääletasin seetõttu kõnealuse raporti poolt.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) Ma toetan seda Euroopa Ühenduse ja Bahama Ühenduse vahelist lepingut, millega kehtestatakse viisavabastus sissesõidu ja lühiajalise viibimise korral, et hõlbustada kodanike liikumist. Lepinguga nähakse Euroopa Liidu ja Bahama Ühenduse kodanikele ette võimalus reisida viisavabalt teise lepinguosalise territooriumile kuni kolmeks kuuks kuue kuu pikkuse ajavahemiku jooksul. Eranditeks on Ühendkuningriik ja Iirimaa, kellele see leping ei laiene. Samuti nähakse ette territoriaalne piirang seoses Prantsusmaa ja Madalmaadega, kelle puhul laieneb leping üksnes nende riikide Euroopas paiknevatele territooriumidele.

Ma tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et viisavabadus ei laiene neile, kelle reisi eesmärk seisneb lühiajalise tasustatava töö tegemises. Nende isikute suhtes kohaldatakse jätkuvalt ühenduse ja vastava liikmesriigi õigusakte, mis puudutavad viisanõuet või sellest loobumist ja töötamisvõimalusi. Leping võidakse peatada või kehtetuks tunnistada, kuid selle otsuse võib teha vaid kõikide liikmesriikide suhtes korraga. Ma toetan ka lepingu ajutist täitmist enne selle jõustumist.

– Raport: Jutta Haug (A7-0023/2009)

  Gerard Batten (EFD), kirjalikult. – Ühendkuningriigi Iseseisvusparteisse kuuluvad Euroopa Parlamendi liikmed loobusid hääletamast, sest meie arvates ei pea Euroopa Liit saatma maksumaksjate raha Itaalia maavärina ohvritele. Me tunneme ohvritele küll igati kaasa, kuid leiame, et sellised annetused peaksid tulema liikmesriikide valitsustelt või heategevusorganisatsioonidelt.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Nagu ma varem mainisin ka seoses Reimer Böge raportiga (A7-0021/2009) Abruzzo maavärina kohta, edastab Euroopa Liidu liikmesriikide solidaarsus ja Euroopa toetus katastroofide ohvriks langenud liikmesriikidele selge märguande, et eritoetusmeetmete rakendamisega, näiteks Euroopa Liidu solidaarsusfondi kaudu, näitab Euroopa Liit end suutvat jääda õnnetuste korral ühtseks, ja see on asi, mille üle me võime tõesti uhkust tunda.

Seega, arvestades komisjoni võimalust esitada paranduseelarveid, kui ilmnevad „vältimatud, erandlikud või ettenägematud asjaolud”, mille hulka kuulub ka Itaalias aset leidnud maavärin, hääletasin ma Euroopa Liidu eelarve muutmist käsitleva raporti poolt, mille kohaselt ELi solidaarsusfondist eraldatakse 493,78 miljonit eurot, et maavärinast tingitud purustused saaks kiiremini likvideerida ja et kahju saanud piirkonna elanikud saaksid kiiresti naasta tavapärase elu juurde.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Et Itaaliale Euroopa Liidu solidaarsusfondist 493 771 159 euro eraldamine on heaks kiidetud ja et sellel fondil ei ole oma eelarvet, siis on vaja muuta ühenduse eelarvet, tagamaks kokkulepitud summa kättesaamine. Kuigi me nõustume vajadusega eraldada raha nii kiiresti kui võimalik, on meie arvates kahetsusväärne, et komisjoni ettepanek eeldab muude eelarverubriikide hulgas ühenduse oluliste programmide rahastamise vähendamist võrreldes eelmise ja praeguse mitmeaastase finantsraamistikuga.

Näidetena võib nimetada Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi ning Kalanduse Arendusrahastu kui ühenduse eelmises raamistikus (2002–2006) sisalduvate ühenduse programmide ning keskkonna rahastamisvahendi LIFE+ kavandatud vähendamist. Me oleme seisukohal, et peale vajalike korrektsioonide, mille eesmärk on anda solidaarsusfondile oma eelarverubriik ja vahendid, ei tohiks solidaarsusfondi rahastada eespool nimetatud ühenduse programmide arvelt, kui samal ajal nõutakse sõjaliste eesmärkide ja propagandaga seotud kulutuste suurendamist. Praegu solidaarsusfondile eraldatavad vahendid oleks võidud võtta hoopis nendest eelarverubriikidest.

  Barry Madlener (NI), kirjalikult. – (NL) Hollandi Vabaduspartei pooldab erakorralise abi andmist, kuid see peaks tulema liikmesriikidelt, mitte Euroopa Liidult.

– Raport: Reimer Böge (A7-0022/2009)

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Ma olen nõus, et on vaja anda täiendavat abi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärgede tõttu, ning aidata neil uuesti tööturule integreeruda. On vajalik teha rahaline abi koondatud töötajatele võimalikult kiiresti kättesaadavaks ja tagada, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF), mis on väga vajalik koondatud töötajate uuesti tööturule integreerimiseks, kasutataks tõhusamalt. Tahaksin rõhutada, et liikmesriigid peaksid andma üksikasjalikumat teavet oluliste soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise tagamise eesmärkide rakendamise kohta EGFist rahastatavate meetmete abil.

  David Casa (PPE), kirjalikult. – See raport toetab Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist. Olen nõus, et selle fondi kasutuselevõtmine on antud juhul vajalik, ja hääletasin seega raporti poolt.

  Lena Ek, Marit Paulsen, Olle Schmidt ja Cecilia Wikström (ALDE), kirjalikult. – (SV) Me oleme teadlikud negatiivsest mõjust, mida majanduskriis avaldab tööturule ja ühiskonnale tervikuna. Me tunneme väga kaasa kõigile neile, keda kriis mõjutab, ja pooldame selliseid meetmeid nagu koolitus, mis aitavad inimestel kriisist üle saada. Siiski oleme veendunud, et vabakaubandus on põhimõtteliselt positiivne nähtus, mis aitab kaasa kogu Euroopa arengule. Seetõttu tuleks meie arvates finantskriisiga tegelda eelkõige turupõhiste vahenditega, mis edendavad vaba ja õiglast kaubandust.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Tööpuudus on üks peamisi probleeme, mis Euroopa Majanduspiirkonda mõjutab. Juba enne praegust finantskriisi, mis on suurendanud ja süvendanud mõningaid varasemaid sümptomeid, oli üleilmastumise ja sellest tuleneva ettevõtete ümberkolimise ränk mõju paljude inimeste elule selgelt nähtav. Praegust aega iseloomustavad erilised raskused saavad ilmseks, kui me lisame nimetatud probleemidele praeguse usaldamatuse turgudel ja investeeringute vähenemise. Kuigi ma pooldan siseturu reguleerimist, olen ma siiski seisukohal, et erandlik kriis õigustab erakorraliste vastumeetmete võtmist.

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on üks vahendeid, mida Euroopa Liit saab sellises olukorras kasutada töötute abistamiseks. Ma leian, et Saksamaal Bochumi piirkonnas asuva Nokia GmbH töötajate olukord õigustab Euroopa Liidu abi andmist, nagu seda varem anti Portugalile. Lisaks abi andmisele, mis on kahtlemata kasulik, peab Euroopa Liit võtma meetmeid, et edendada tugevamat ja loovamat Euroopa turgu, kus tehakse investeeringuid ja luuakse töökohti. Ainult nii on võimalik see probleem tulemuslikult, tõsiseltvõetavalt ja jätkusuutlikult lahendada.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Kõnealune raport puudutab vastust Saksamaa abitaotlusele seoses koondamistega telekommunikatsioonisektoris, eriti Nokia GmbH töötajate seas. Taotlus vastas Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi määruses sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele.

Tegelikkuses aga aitab selle fondi kasutuselevõtmine vaid leevendada majandus- ja finantskriisi mõningaid tõsiseid tagajärgi. Tuleb teha lõpp uusliberaalsele poliitikale, mis põhjustab tõelise majandusliku ja sotsiaalse katastroofi paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides, eriti Portugalis.

Kuigi me hääletasime selle raporti poolt, ei saa me eirata, et selles käsitletud meetmed on ebapiisavad ja pelgalt leevendavad olukorda. Samuti ei saa eirata kõnealuse määruse ebaõiglast olemust, sest see on soodsam riikide jaoks, kus sissetulekud ja töötushüvitised on suuremad.

Seepärast nõuame poliitika muutmist ja rõhutame vajadust koostada reaalne kava tootmise ja õigustega töökohtade loomise toetamiseks.

  Eija-Riitta Korhola (PPE), kirjalikult. – Austatud juhataja! Ma hääletasin selle poolt, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist (EGF) eraldataks ligi 5,6 miljonit eurot Saksamaa Nordrhein-Westfaleni liidumale, kus alates 1990. aastatest on toimunud kollektiivsed koondamised. Kuna Soome telekommunikatsiooniettevõte Nokia sulges oma tehase Bochumis 2008. aastal ja kolis majanduslikult tasuvamatesse turupiirkondadesse, koondati selles piirkonnas veel 2300 inimest. Soomlasena tunnen ma eriti kaasa töötajatele, kes sattusid raskesse olukorda, kaotades töö, kui Nokia lõpetas tootmise Bochumis. Nokia Bochumi tehase sulgemine oli tõepoolest viimane sündmus selles jadas, mis on piirkonnas tööpuudust süvendanud. Seetõttu toetan ma täielikult EGFist abi andmist, et parandada Nordrhein-Westfaleni liidumaa elanike tööhõivevõimalusi.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Me hääletasime selle raporti poolt, pidades silmas Nokia töötajaid ja nende ebaõiglast koondamist. Samas tahame rõhutada oma rahulolematust, sest valida tuli kahest halvast parem variant: töö otsimisel abistamine, kuna maailma juhtiv mobiiltelefonide tootja Nokia paneb toime absurdseid kollektiivseid koondamisi, kusjuures koondamisi nimetatakse üheks üleilmastumisega kaasnevaks riskiks, millega me peaksime lihtsalt leppima.

Me taunime seda „globaliseerumisega kohanemise” ideed – just nii viitab Euroopa Liit sellistele sotsiaalsetele ja inimlikele tragöödiatele nagu raportis käsitletu. Need saavad alguse sellest, et rekordkasumeid teenivad ettevõtted viivad oma tegevuse veelgi suurema kasumi saamiseks teise kohta, hävitades nii sadade töötajate ja kogu piirkonna elu. Kavandatav heategevuslik abinõu (Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond) ei pane inimesi unustama, et tegelikult vastutab koondatud töötajate tragöödia eest otseselt Euroopa Liit, kuna on otsustanud vaba ja õiglase konkurentsi kasuks. Selle asemel, et toetada „kohanemist” selle tohutu ebakindlusega, mida tekitab globaliseerunud kapitalistlik majandus, peaks Euroopa Liit sellised tegutsemisviisid keelustama ja kaitsma Euroopa kodanikke.

  Elisabeth Morin-Chartier (PPE), kirjalikult. – (FR) See raport toetab Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist seoses Saksamaal toimunud koondamistega. Ma kiidan selle fondi kasutuselevõtmise täielikult heaks, sest see on antud juhul vajalik, ja nagu enamik minu kolleege hääletasin ma selle raporti poolt. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on üks mehhanisme, mida Euroopa Liit saab kasutada selleks, et aidata üleilmastumise negatiivsete mõjude tõttu koondatud töötajaid. Ma leian, et Nokia GmbH töötajate ja Saksamaa Bochumi piirkonna juhtum õigustab Euroopa abi andmist, nagu varem on tehtud Portugali puhul.

– Raport: Diana Wallis (A7-0030/2009)

  David Casa (PPE), kirjalikult. – Marek Siwieci süüdistati teiste isikute usuliste tunnete haavamises sündmuse ajal, mis leidis aset mõni aasta tagasi. Olles juhtumi asjaoludega tutvunud, leian, et puutumatust ei tohi mingil juhul ära võtta. See on ka raportööri seisukoht ning seetõttu hääletasin ma raporti poolt.

  Ole Christensen, Dan Jørgensen ja Christel Schaldemose (S&D), kirjalikult. – (DA) Me hääletasime täna Marek Siwiecilt puutumatuse äravõtmise üle. See tähendaks, et ta saaks Poolas kohtu ette astuda nagu iga teine kodanik. Me tunneme härra Siwiecile kaasa ja nõustume (kui meie arvamus loeb), et tema vastu esitatud süüdistused on alusetud ja poliitiliselt motiveeritud.

Samas peaks tal meie arvates olema võimalik astuda kohtu ette nagu igal teisel inimesel, sest me peame uskuma, et Poola austab peamisi demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid, mis on Euroopa Liidu liikmesuse eelduseks. Seetõttu hääletame alati põhimõtteliselt Euroopa Parlamendi liikmete puutumatuse äravõtmise poolt konkreetse juhtumi asjaoludest olenemata.

– Raport: Carlos Coelho (A7-0035/2009)

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Schengeni ala loomine sisepiiridel kontrolli kaotamise teel ja ELi territooriumil vaba liikumise võimaldamine kuuluvad Euroopa Liidu tähtsamate saavutuste hulka. Arvestades seda, et palju inimesi liigub üle piiride, on meil vaja Schengeni õigustiku praktikas rakendamisel rangeid norme, et tagada suurem vastastikune usaldus liikmesriikide vahel. See hõlmab ka nende suutlikkust rakendada meetmeid, mis kaasnevad piirikontrolli kaotamisega sisepiiridel.

Me peame parandama Schengeni õigustiku kohaldamise jälgimiseks kasutatavat hindamismehhanismi. Vajadus tagada kõrgetasemeline turvalisus ja usaldus nõuab tõhusat koostööd liikmesriikide valitsuste ja komisjoni vahel.

Arvestades selle õigusloomealgatuse tähtsust ja asjakohasust põhiõiguste ja -vabaduste seisukohalt, on kahetsusväärne, et Euroopa Parlament on kaasatud konsultandina, mitte aga kaasseadusandjana, nagu see antud juhul oleks pidanud olema. Seetõttu hääletasin ma komisjoni õigusakti ettepaneku vastu.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Ma hääletasin selle raporti poolt, sest raportööri seisukoht on kooskõlas kodanikuvabaduste, justiits- ja siseküsimustega seotud põhimõtetega. Hindamismehhanismi loomine on oluline kõikide liikmesriikide jaoks. Et kaasotsustamismenetlust ei kaaluta, piirab komisjoni ettepanek liikmesriikide vahelise koostöö võimalusi. Komisjoni hiljuti koostatud ettepanekut tuleb pärast Lissaboni lepingu jõustumist muuta.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Piirikontrollideta Euroopa ala loomine Schengeni lepingu alusel oli oluline samm sellise avatud siseturu rajamisel, mida iseloomustab inimeste ja kaupade vaba liikumine. Et see ala kasutaks ära oma potentsiaali, mille olemasolu ma tunnistan, peab olema võimalik tõhusalt hinnata Schengeni õigustiku rakendamist eri liikmesriikides.

Seetõttu pooldan ma volituste suurendamist Schengeni õigustiku kohaldamise jälgimiseks, eelkõige hindamiste (küsimustikud ja nii eelnevalt kokkulepitud kui ka etteteatamata külastused) ja hindamisjärgsete meetmete kaudu, et tagada piisav järelevalve selle üle, kuidas eri liikmesriigid tegutsevad, koostööd teevad ja oma välispiire vastavalt Schengeni lepingule kontrollivad.

Ma mõistan, et süsteemi mis tahes puudused ja toimimishäired kujutavad tõsist ohtu liidu sisejulgeolekule ja ohustavad Schengeni ala kui vabadusel, aga ka turvalisusel rajanevat ala.

Samas ei nõustu ma nimetatud hindamiste ühendusepõhise aspekti tugevdamisega, mis seisneb komisjoni volituste suurendamises valitsustevahelise süsteemi arvelt, millest seni on Schengeni hindamise töörühm on seni lähtunud.

Seepärast hääletan ma komisjoni ettepaneku tagasilükkamise poolt.

– Raportid: Carlos Coelho (A7-0034/2009) ja (A7-0035/2009)

  Jacky Hénin (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Me söandame rääkida Schengeni õigustikust, kuid Calais’ elanikuna olen ma tunnistajaks asjaolule, et kuigi Schengeni lepingud on aidanud kaasa kapitali ja kaupade vabale liikumisele, tekitavad need ikka veel palju probleeme.

Väljaspool piirideta Euroopa võluvat utoopiat oleme iga päev silmitsi Schengeni traagilise tegelikkusega: sisserändajate ebainimlike elutingimustega.

Liit ja liikmesriigid teevad vähe või ei tee üldse midagi selleks, et seda traagilist olukorda lahendada. Prantsusmaa omalt poolt häbistab end ajakirjanduse ja politsei korraldatavate inimjahtidega, mille üheks näiteks oli Calais’ „džunglis” toimunu.

Seega, isegi puhtalt humanitaarabi vallas on Euroopa Liidu tegevus täiesti puudulik ja probleemid jäetakse ainuüksi kohalike omavalitsuste lahendada.

Lõpetagem krokodillipisarate valamine ja hakakem lõpuks käituma nagu vastutustundlikud inimolendid. Calais’s kujunev olukord on liidu jaoks suur poliitiline probleem. Seda ei ole võimalik lahendada ei Euroopa kui Schengeni kindluse ega suunatud humanitaarabimeetmete abil. Tuleb lõpetada vabakaubanduspoliitika, teha lõpp kapitali vabale liikumisele, edendada toiduga isevarustamist, kuulutada vesi ja energia üldisteks avalikeks hüvedeks ning võidelda sotsiaal-majandusliku ebavõrdsuse vastu.