Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2009/2718(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

RC-B7-0118/2009

Arutelud :

PV 20/10/2009 - 13
CRE 20/10/2009 - 13

Hääletused :

PV 22/10/2009 - 8.7
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2009)0056

Arutelud
Teisipäev, 20. oktoober 2009 - Strasbourg EÜT väljaanne

13. Demokraatia tugevdamine välissuhetes (arutelu)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on arutelu suuliselt vastatava küsimuse üle demokraatia tugevdamise kohta välissuhetes (O­0093/2009), mille esitasid nõukogule väliskomisjoni nimel Gabriele Albertini ja Heidi Hautala ning arengukomisjoni nimel Eva Joly (B7­0213/2009).

 
  
MPphoto
 

  Heidi Hautala , küsimuse esitaja. – (FI) Lugupeetud juhataja! Mul on eriti hea meel, et Rootsi on oma eesistumisperioodil muutnud demokraatia toetamise välissuhetes oluliseks teemaks. Inimõiguste allkomisjoni seisukohast tahaksin rõhutada, et demokraatia ja inimõigused kuuluvad lahutamatult kokku. Seda on selgesti näha mitmetest demokraatia määratlustest. Tahan pöörata teie tähelepanu näiteks sellele, et 2005. aastal püüdis Ühinenud Rahvaste Organisatsioon demokraatiat määratleda. Määratlus koosneb pikast punktide loetelust, alates pluralistlikust poliitilisest süsteemist ja lõpetades õigusriigi põhimõtte, valitsuse läbipaistvuse, ajakirjandusvabaduse ja muuga. See näitab meile selgelt, et inimõigusi ei saa demokraatiast lahutada.

Euroopa Liidu käsutuses on soovi korral lai valik vahendeid demokraatia edendamiseks maailmas. Arengupoliitika ning ühine välis- ja julgeolekupoliitika katavad kogu selle valiku. Meie käsutuses olevad vahendid on dialoog teiste riikidega, mitmesugused rahastamisvahendid, osalemine rahvusvahelistel foorumitel ja valimiste vaatlemisel, mis on loomulikult meie jaoks ülimalt olulised.

On ka olukordi, kus me peame kaaluma negatiivseid meetmeid. Sooviksin juhtida minister Malmströmi tähelepanu sellele, et üldasjade ja välissuhete nõukogu valmistub järgmisel nädalal arutama relvade Usbekistani eksportimise keelu tühistamist. Minu arvates viitab kõik sellele, et niisuguse signaali saatmine on vale, sest Usbekistan ei ole tegelikult rahvusvahelise üldsuse nõudmisi kuulda võtnud. Rahvusvaheline üldsus, sealhulgas Euroopa Liit, on nõudnud, et see riik viiks läbi sõltumatu rahvusvahelise uurimise seoses traagiliste ja šokeerivate sündmustega, mis leidsid Andijonis aset 2005. aasta kevadel, mil demokraatia suruti tõeliselt maha. Tahaksin kuulda, mida minister Malmström sellest olukorrast arvab. Kuidas me saame edendada demokraatiat, kui mõni liikmesriik tahab praegu seda relvaekspordi keeldu tühistada?

Samuti tahan öelda, et demokraatiat ei saa eksportida. See ei ole mingi eksportkaup. Väljast tooduna see ei toimi. Seepärast tahaksin rõhutada, kui tähtis on kaasata kodanikuühiskonda, sest niimoodi kasvab demokraatia justkui loomulikult, ühiskonna rohujuuretasandilt.

Tahaksin mainida, et Venemaa on koostööpartner, kes järjekindlalt keeldub nõustumast vabaühenduste kaasamisega enda ja Euroopa Liidu vahelistesse inimõigusi käsitlevatesse dialoogidesse. Minu arvates ei saa me sellega edaspidi nõustuda.

Lõpetuseks soovin öelda, et toetus demokraatiale peaks Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitikas ning arengupoliitikas olema tähtsamal kohal. Samuti on selleks rohkem vahendeid vaja. Näiteks demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi jaoks eraldatud ressursid on väga tagasihoidlikud ja meil tuleks selle rahastamist suurendada.

 
  
MPphoto
 

  Eva Joly, küsimuse esitaja. – (FR) Austatud juhataja, proua Malmström, lugupeetud volinik ja kallid kolleegid! Demokraatia ja inimõigused on lahutamatult seotud. Demokraatlikku korda saab lõplikult tunnustada siis, kui seal austatakse inimõigusi ja põhivabadusi.

Seepärast peame tundma heameelt, et nõukogu viitas 19. mail vajadusele võtta Euroopa Liidus vastu järjekindlam käsitus demokraatlikust valitsemistavast.

Kuni selle ajani tehtud pingutused olid suuresti ebapiisavad. Selle tabav näide on Iisraeli ja Palestiina konflikt. Kuigi Palestiina 2006. aasta valimisi vaatlema saadetud missioon tunnistas valimistulemuse õiguspärasust, otsustasid Euroopa Liit ja liikmesriigid valitud valitsust boikottida, nagu nad boikottisid ka rahvusliku ühtsuse valitsust, mis moodustati hiljem ummikseisu lahendamiseks.

Kus on Euroopa Liidu järjepidevus ja usaldusväärsus, kui ta enda otsused on nii teravas vastuolus tema paljukiidetud põhimõtetega? Ning mida saab öelda liikmesriikide kohta, kes keelduvad Goldstone’i raportit heaks kiitmast? Selle järeldused on õiglased ja tasakaalus ning nende üldine toetamine oleks samm rahu poole.

Just seda lootust hävitavad suurriigid ja nad teevad seda selliselt, et neil pole julgust ega lojaalsust omaenda väärtustele.

Niisiis ei piisa valimisvaatlusmissioonide korraldamisest, eriti siis, kui üks osaline keeldub hiljem tulemust tunnustamast. Me peame endi vastu ausad olema ja leidma nendes küsimuses üldise seisukoha.

Nõukogu peaks kiiresti vastu võtma vastavasisulise tegevusprogrammi ja looma tõelise inimõiguste strateegia, mis oleks kohustuslik kõikidel ELi tasanditel. Me peame oma eelisküsimused selgelt piiritlema ja lisama need ametlikult kõikidesse dokumentidesse nii välispoliitikas, inimõiguste poliitikas kui ka arengupoliitikas.

Kuidas me jälgime olukorda kolmandates riikides, kus Euroopa Liit valimisi vaatleb, et tagada pikas plaanis poliitilise pluralismi austamine ja kodanikuühiskonna kaasamine?

Millised on meie nõudmised seoses sõltumatu kohtusüsteemi ja selliste institutsioonide loomisega, mis oleksid läbipaistvad ja kannaksid vastutust oma kodanike ees?

Püsiv ebamäärasus selle suhtes, milline koht on meie poliitikas antud inimõigustele, on taunitav ja toob kahju. Kui me tahame, et Euroopa Liitu ja selle põhiväärtustesse suhtutaks rahvusvahelisel tasandil tõsisemalt, on aeg see küsimus ära lahendada.

 
  
MPphoto
 

  Cecilia Malmström, nõukogu eesistuja.(SV) Austatud juhataja, lugupeetud parlamendiliikmed! ELi arengukonsensuses on termin „vaesus” defineeritud mitme nurga alt. Vaesus tähendab võimu, võimaluste ja julgeoleku puudumist. Ilma vabaduseta on areng takistatud ja ilma demokraatiata on vabadus piiratud. Ilma demokraatiata on raske rahus elada. Niisiis ei saa rahuta toimuda mingit arengut. Mõlema jaoks on vaja inimõiguste täielikku austamist. Need mõisted on omavahel seotud ja meil on vaja sidusat üldist raamistikku, et kasutada olemasolevat poliitikat ja olemasolevaid vahendeid demokraatia tugevdamise toetuseks tõhusamalt.

Ma tahan tänada Euroopa Parlamenti suure huvi eest selle töö vastu ja toetuse eest sellele. Et ma olen seitse aastat parlamendiliige olnud, sealhulgas kuulunud väliskomisjoni, siis olen vägagi teadlik Euroopa Parlamendi täielikust pühendumusest demokraatia tugevdamisele ja selle nimel tehtavatest tõelistest pingutustest ELi välissuhete raames.

Seda algatust, millega tulid välja eesistujariigid Tšehhi ja Rootsi, on siin varem mitu korda arutatud, sealhulgas on seda arutatud ka minu kolleegi proua Carlssoniga.

Algatuse lähtepunkt on see, et demokraatia tugevdamine ei ole põhitegur mitte ainult ELi arengukoostöös, vaid ka ühises välis- ja julgeolekupoliitikas. See on enesestmõistetav. Kuid selle algatuse eesmärk on minna veel üks samm edasi. Euroopa Liidul, kes on koos oma 27 liikmesriigi ja Euroopa Parlamendiga maailmatasandi otsustaja ning maailma suurim abiandja, on oma välissuhete kaudu määrav roll demokraatia tugevdamise toetamisel. Sellel on sümboolne mõõde, sest me loodame, et meie kodune edu innustab meie partnerriike kogu maailmas. Kuid samuti on sihiks see, et algatus toimiks ka pragmaatilisel ja tegevuse tasandil. Eesmärk on tagada, et me kasutame meil ELi õigus- ja poliitilises raamistikus olevaid vahendeid ning oma institutsioone täielikult, kooskõlastatult ja tõhusalt.

Me ei alusta tühjalt kohalt. Oleme juba palju saavutanud. Meil on juba kogemusi demokraatia tugevdamise toetamisel välissuhetes. See on eelisvaldkond meie suhetes AKV riikidega, nii nagu on sätestatud Cotonou lepingus, ning teiste piirkondadega, näiteks Aasia, Ladina-Ameerika ja Ida-Euroopaga. Meil kehtivad inimõiguste kohta ranged eeskirjad, mis hõlmavad dialoogi kolmandate riikidega ja seitset ELi ühisstrateegiat.

Kindlasti on meil aga piisavalt arenguruumi. Me suudame teha rohkem. Me suudame teha paremini. Demokraatia olemus nõuab uut poliitilist raamistikku ja praegune tööjõu jaotus eri sammaste vahel ei vasta tingimata tegelikele vajadustele. Kõrvuti kasutatakse eri vahendeid ja mõnikord ei tehta seda just järjekindlalt. See õõnestab meie tegevuse mõju. Samuti võib see mõjutada meie nähtavust ja usaldusväärsust ning piirata meie võimalusi teha tõhusat koostööd. Seega tahame me uusi vahendeid või mudeleid leiutamata lihtsalt saavutada oma demokraatia toetamise viisis suuremat kooskõlastatust ja sidusust.

Kuidas me saame seda teha? Tuleb teha kindlaks konkreetsed viisid, kuidas kasutada ELi vahendeid üldises raamistikus tõhusamalt.

Me võime eeskujuks võtta mõne oma eduloo. Meie sekkumine Lääne-Balkani riikides on üks selline eeskuju. Selles on ühendatud esimese ja kolmanda samba vahendid ning samal ajal on selle siht poliitiliste reformide toetamine, sealhulgas institutsioonide rajamine. Seepärast on Lääne-Balkan muutumas demokraatia jaoks stabiilseks keskkonnaks. Need kaks ametit, mis ELi eriesindajal on, aitavad luua tõhusama kooskõlastatuse ja sidususe ELi eri vahendite vahel. Kuid me peame olema tagasihoidlikud. Meil on selles piirkonnas keerulised probleemid.

Ma tahan seda selgitada. Mõned inimesed – võib-olla mitte küll teie siin – on mures, et selle algatusega kehtestatakse arenguabile uus tingimuslikkus. Loomulikult on see hell teema. Siiski ei saa partnerriikidega inimõigustest ja demokraatiast rääkimine endas iial kätkeda tingimuslikkust.

Kuhu me praegu jõudnud oleme? Asjaomased töörühmad on paljude kaasabil algatanud arutelusid ettepanekute üle nõukogu järelduste tegemiseks. Me jätkame tööd, millega tegi algust eesistujariik Tšehhi, kes korraldas erikonverentsi ELi ja demokraatia tugevdamise kohta.

Samuti olen ma näinud rahvusvahelise demokraatia ja valimisabi instituudi koostatud väga huvitavat aruannet, milles võrreldakse meie kavatsusi demokraatia tugevdamisel sellega, kuidas meie partnerid neid kavatsusi mõistavad.

Algatust on küll liiga vara hinnata, kuid ma tahan rõhutada, et asjade käik pakub juba praegu lisaväärtust. Arengu- ja inimõiguste küsimuste eest vastutavad isikud teevad tihedamat koostööd. Nõukogu töörühmade arutelud arengu ja inimõiguste üle toimuvad paralleelselt või ühiskohtumistel. Ainuüksi see on lisaväärtus ja kogu algatuse oluline osa. Me töötame selle nimel, et nõukogu järeldused võetaks vastu üldasjade ja välissuhete nõukogu novembrikuu istungil.

Üks arutlusele tulevaid ettepanekuid on vajadus riigi eripärast lähtuvate käsituste järele, mis põhinevad riigi olukorra süvaanalüüsil ja mida kasutatakse ELi tasandil demokraatia tugevdamiseks nii, et mõjutatakse sobiva vahendi valikut.

Teine ettepanek puudutab vajadust tõelise partnerluse järele, mis põhineb dialoogil ja nõupidamistel, kus demokraatia toetamist käsitletakse eraldi teemana ja kus eri dialoogid on sidusamad ja kooskõlastatumad.

ELi toetus valimiste käigule kogu maailmas on oluline. Nõukogu ja Euroopa Parlament on selles enamjaolt ühel meelel. Me jagame muret, mida Euroopa Parlament mõnikord tunneb ja mis puudutab vajadust minna valimistest kaugemale. Valimiste toetamine tuleks muuta osaks järjepidevast protsessist, millega kaasneb hilisem pikaajaline poliitiline areng. See tähendab, et me peame keskenduma sellele, mis toimub enne valimisi, valimiste ajal ja valimiste vahel, et tagada toimivad mehhanismid, mille alusel vastutust nõuda.

Meie parlamentide rolli – teisisõnu Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide rolli – demokraatia tugevdamisel ei ole võimalik üle tähtsustada. Neid tuleb ELi tegevusse täielikult kaasata.

Ma loodan, et Lissaboni leping jõustub lähiajal. Euroopa Liidu uued mängureeglid annavad meile demokraatlikuma ja tõhusama ELi. Leping muudab Euroopa ka üleilmsel tasandil tugevamaks otsustajaks, sest luuakse Euroopa välisteenistus. Selle mõte on ikkagi muuta ELi välispoliitika kooskõlalisemaks ning täita lünk komisjoni ja nõukogu töö vahel, et poliitika liiguks samas suunas. Euroopa välisteenistuse loomisega paraneb ka demokraatia tugevdamise toetamise poliitiline raamistik, nii et EL saab arengule maailma eri paikades veelgi tõhusamat toetust pakkuda.

ELi toetus demokraatia tugevdamisele on ülimalt tähtis. Kui demokraatlik riik ei suuda täita oma kodanike põhivajadusi ning ergutada majandus- ja sotsiaalarengut, on selle tagajärg rahulolematus demokraatia toimimise viisiga. Valitsus riskib siis nii õiguspärasuse kui ka poliitilise toetuse kaotamisega.

Ma tahaksin tänada Euroopa Parlamendi liikmeid selles küsimuses tehtud pingutuste eest. Teie annate panuse oma pühendumise kaudu, õigusaktide loomise kaudu, oma suhete ja sidemete kaudu kogu maailma parlamentidega ning oma osalemise kaudu ELi valimisvaatlusmissioonidel. Seepärast täidate te demokraatia tugevdamisel peamist rolli ja ma loodan, et Euroopa Parlament jätkab selle rolli täitmist veel pikka aega.

 
  
MPphoto
 

  Véronique De Keyser, fraktsiooni S&D nimel.(FR) Lugupeetud juhataja! Kuidas saab demokraatiat riiki tuua? Aga nii, et tuginetakse riigi kodanikuühiskonnale ja tugevdatakse seda, võideldakse vaesuse ja tõrjutuse vastu ning antakse naistele kõik õigused.

Euroopa ei ole nii naiivne, et ta usuks demokraatia saavutamisse tankide ja pommide abiga, isegi kui teatud liikmesriike võib see väärarusaam vaevata. Seega peab Euroopa võtma endale pehme võimu rolli. See on tänamatu ja raske ülesanne. EL on loonud endale demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi, mis praegu meenutab vastsündinud last. Ta on õrn, kuid paljulubav, kui tema eest hästi hoolitsetakse. Vabaühendused võivad esitada sellele rahastamisvahendile projekte ilma oma valitsuse toetuseta ja see on oluline.

Kuid valimisvaatlusmissioone rahastatakse selle vahendi vägagi piiratud eelarvest. Need on ülimalt tähtsad missioonid, mis umbes kümne aasta pärast on tõestanud oma väärtust ja saavutanud edu. Euroopa Parlament on juba taotlenud nende jaoks rohkem vahendeid ja kindlasti rohkem järelmeetmeid – aitäh, proua Malmström. Samuti on parlament püüdnud saavutada suuremat poliitilist järjepidevust selles, kuidas me kontrollime nende õiguspärasust, ja siin toetan ma täielikult seda, mida proua Joly mõne meie missiooni kohta ütles. Ei ole normaalne, et riigis, kus korraldatakse demokraatlikud valimised, ei toetata demokraatia kindlustamist.

Need, kes vaatavad asja lühinägelikult, mõtlevad kahtlemata, et demokraatia on kulukas. Aga see on kindlasti odavam kui sõda ja seda tõsiasja võtab välisteenistus kindlasti oma tegevuses arvesse.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: LIBOR ROUČEK
asepresident

 
  
MPphoto
 

  Charles Goerens, fraktsiooni ALDE nimel.(FR) Austatud juhataja! Kas ilma vabaduseta saab olla demokraatiat? Ei. Kas ilma õigusteta saab olla vabadust? Loomulikult mitte. See toob meid antud arutelus tagasi inimõiguste mõiste juurde.

Suur Burkina Faso õpetlane Joseph Ki-Zerbo vastas sellele küsimusele nii: „Täielikus vaesuses elav inimene ei ole vaba, sest tal ei ole valikuvõimalusi.” Seega on vaesuse sünonüüm vabaduse puudumine. Niisiis on vabaduse, demokraatia ja inimõiguste vahel tihe seos.

Järelikult ei ole üllatav, et Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahelisi suhteid reguleerivates alusdokumentides on sellele nii palju viiteid. Seda võib näha näiteks Cotonou lepingus, mis sisaldab inimõiguste ja demokraatia klausleid eelkõige AKV riikidega peetava poliitilise dialoogi kontekstis. Demokraatia edendamine tõstatab põhimõttelisi küsimusi, mis on seotud tingimuste aruka sätestamisega.

Nende mõningate tähelepanekute alusel jõuame järeldusele, et demokraatia ei paikne arengu alguspunktis, vaid on sageli arengu tulemus. Euroopa Liidu ja kolmandate riikide partnerlussuhetes ei saa seda asjaolu eirata. Me ei saavuta edu ilma otsusekindluseta, kuid me ei saavuta edu ka ilma kannatlikkuseta. Praegu on palju riike, kes on alustamas demokraatlikku protsessi. Euroopat võib tunnustada nende protsesside toetamise eest strateegia abil, mis hõlmab nõuet võidelda vaesuse vastu, kodifitseerida inimõigused ning edendada demokraatlikke põhimõtteid ja õigusriiki. Hoolimata selle poliitika pihta suunatud kriitikast, millega ka mina nõustun, olen ma siiski veendunud, et see, mis on minevikus hästi toiminud, peaks aitama meid ka tulevikus edasi.

 
  
MPphoto
 

  Richard Howitt (S&D). – Austatud juhataja! Demokratiseerimine aitab kaasa rahulikule poliitikale ja valitsemisele ning rahulikele poliitilistele muutustele ühiskonnas, samuti inimõiguste austamisele. Demokraatia toetamine on aluseks meie välispoliitika eesmärkidele, milleks on konflikti vältimine ja vaesuse vähendamine. Seepärast oli mul hea meel esitada muudatusettepanek, milles nõutakse Euroopa üksmeelt demokratiseerimises, ja ma soovin kiita eesistujariiki Rootsit sellekohase algatuse eest.

Ma usun südamest, et demokratiseerimine peaks sisuks olema kogu Euroopa Liidu poliitikas kolmandate riikide suhtes. Ma pean ütlema, et mõistan Euroopa Konservatiivid ja Reformistid hukka, kui nad on vastu meie dokumendi lõikele 10 ning paistavad arvavat, et Euroopa demokraatia kohta võib rääkida üht ja ebademokraatlike riikide suhtes teha teist, kui see meile sobib. Ei.

Lõpetuseks, nagu ütles proua Malmström, on demokraatia tugevdamine seotud millegi palju enamaga kui valimistega – see on seotud pluralistliku kodanikuühiskonna tugevdamisega. Seepärast peaks Euroopa rahastama vabaühendusi, mis suurendavad kodanike osalust, toetavad tõrjutud rühmade kaasamist, pakuvad koolitust õigusspetsialistele, edendavad sõna- ja ühinemisvabadust ning tugevdavad parlamendiparteisid. See tähendab kodanike esiletõusu toetamist.

 
  
MPphoto
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE). – Austatud juhataja! Mina soovin käsitleda demokraatia tugevdamise küsimust seoses meie idanaabritega. Viimastel aastatel on toimunud seiskumine ja mõnel juhul on nendes riikides demokraatlikes normides aset leidnud tagasiminek. Kõige rohkem tekitavad muret Gruusia ja Moldova sündmused.

Iga demokraatliku riigikorra selgrooks on hästi toimiv, ma rõhutan veel kord, hästi toimiv kodanikuühiskond, mis on puudu põhimõtteliselt kõikidel meie idanaabritel. Ma tahan tunnustada praegust eesistujariiki Rootsit selle eest, et ta on üks idapartnerluse poliitika algatajaid. See poliitika võib meie idanaabreid ELile lähendada. Kuid idapartnerlus ei suuda neile riikidele mitmel puhul pakkuda tõeliselt olulisi stiimuleid, et nad saaksid alustada pikki ja piinarikkaid reforme.

Minu lisaküsimus on järgmine: milline on nõukogu seisukoht selles küsimuses? Teisisõnu, mida võiks selles suhtes oodata? Kas me kavatseme tegutseda veel jõulisemalt, et tagada demokraatia tugevdamine selles ja mitmes teises probleemses ja hapras piirkonnas?

 
  
MPphoto
 

  Heidi Hautala (Verts/ALE).(FI) Austatud juhataja! Ma tahaksin minister Malmströmile veel öelda, et kui tegemist on püüdega edendada kogu maailmas demokraatiat ja inimõigusi, on meil liiduna minu arvates kaks nõrkust. Liikmesriikidel on tihti vastuolulised ja erilaadsed püüdlused. Relvade Usbekistani eksportimise keeld on just selline juhtum, kus kõik liikmesriigid ei ole ühel arvamusel. Kuidas me saame niimoodi ajada ühist poliitikat?

Teiseks tahan öelda, et Usbekistan on ka hea näide riigist, kes ütleb meile, et Euroopa Liidul ei ole demokraatia ja inimõiguste kohta midagi õpetada, sest Euroopa Liidul endal on puudusi ja probleeme. Kuidas me saame nendest topeltstandarditest vabaneda? Meil on kombeks teisi õpetada, kuid me ei tegutse alati oma sõnade järgi. Samuti leian, et mõte, mida te nimetasite seoses organisatsiooni demokraatiaga, juhtiski tähelepanu neile topeltstandarditele.

 
  
MPphoto
 

  Cecilia Malmström, nõukogu eesistuja. – (SV) Austatud juhataja! Tahaksin avaldada lugupeetud parlamendiliikmetele tänu selle küsimusega tegelemise eest. Me oleme täiesti ühel meelel, et ELi välispoliitikas on vaja demokraatiat tugevdada. Praeguses majanduskriisis on eriti oluline, et see mõõde ei jääks tähelepanuta. Me teame, et mitut arengumaad on kriis väga valusalt tabanud. Majanduslanguse tagajärg on rahulolematus ja ühiskondlik rahutus. Kui sellises olukorras ei ole hästi toimivaid demokraatlikke institutsioone, võivad asjad väga halvasti minna. Seepärast on oluline, et oleksid olemas selliste kriisidega tegelda suutvad kindlad demokraatlikud institutsioonid ja tugev kodanikuühiskond.

Idapartnerlus on väga oluline vahend ka demokraatia tugevdamise seisukohalt. Me teeme selle kallal jõuliselt tööd. Detsembris toimub meil välisministrite kohtumine ja me loodame, et suudame 2010. aasta alguses käima panna palju erimeetmeid. Idapartnerlus on oluline vahend demokraatia tugevdamiseks meie lähinaabrite hulgas.

Heidi Hautala tõstatas Usbekistani probleemi. See on loomulikult väga tõsine küsimus. Inimõiguste olukord selles riigis ei ole kaugeltki rahuldav. Nagu proua Hautala teab, on sanktsioonide pikendamiseks vaja nõukogus üksmeelt. Praegu ei ole nõukogu üksmeelne. Muidugi oleme me ühel meelel eesmärgi suhtes, mis on demokraatia ja inimõiguste tugevdamine Usbekistanis. Me loodame, et saavutame selle kindlama pühendumise abil. Loodetavasti oleme suutelised leidma alternatiivseid mooduseid demokraatia tugevdamiseks, kui hindame järjepidevalt inimõiguste olukorda ja kaalume, millised suhted meil Usbekistaniga peaksid olema. Mõjutamiseks on ka muid viise, mis võivad olla tõhusamad kui relvaembargo. Väga vähestel riikidel on Usbekistaniga relvakaubandussuhted, nii et relvaembargo võib osutuda pigem sümboolseks žestiks kui millekski muuks. Võib-olla suudame leida muid mooduseid. Nagu ma ütlesin, on meil siiski kõigepealt nõukogus üksmeelt vaja, kuid praegu meil seda ei ole.

Kui EL tahab olla oma inimõiguste ja demokraatia alastes suhetes välismaailmaga usaldusväärne, peame olema tugevad ka ELi sees. Meil on puudusi. Need ei ole ehk võrreldavad selle kohutava ebaõiglusega, mida pannakse toime muudes riikides, kuid ELi sees on puudusi. Kui tahame oma tegemistes välismaailmaga usaldusväärsed olla, peame selles suhtes kogu aeg tähelepanelikud olema.

Lõpetuseks tahan tänada teid selle arutelu eest, samuti selle erakordse resolutsiooni eest, mida ma olen näinud Euroopa Parlamenti esitamas. Ma ei ole veel jõudnud vaadata kõiki muudatusettepanekuid, kuid leian, et esitatud resolutsioon on väga hea. See on täielikus kooskõlas eesistujariigi Rootsi püüdlustega. Nagu ma mainisin, loodame me nõukogu järeldused vastu võtta novembris toimuval üldasjade ja välissuhete nõukogu istungil. Seejärel jääme ootama edasisi selleteemalisi arutelusid Euroopa Parlamendiga.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub neljapäeval, 22. oktoobril kell 11.00.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

 
  
MPphoto
 
 

  Proinsias De Rossa (S&D), kirjalikult. – Ma toetan täielikult üleskutset, et ELi-poolseks toetuseks demokraatia tugevdamisele, demokraatlike väärtuste edendamisele ja inimõiguste austamisele kogu maailmas on vaja sidusamat ja tõhusamat raamistikku. Euroopa Liit ise on rajatud sellistele väärtustele nagu demokraatia ja inimõigused. Kopenhaageni kriteeriumides, mis reguleerivad ELiga liitumise tingimusi, nõutakse kandidaatriikidelt tõepoolest „stabiilseid institutsioone, mis tagavad demokraatia, õigusriigi, inimõigused ning vähemuste austamise ja kaitse”. Lisaks tugevdab Lissaboni leping Euroopa Liidu kohustust jätkata välistegevust kooskõlas oma aluspõhimõtetega. Ühise välis- ja julgeolekupoliitika põhieesmärk on tõesti demokraatia kindlustamine, õigusriik ja inimõiguste austamine. Ma kannustan looma kiiresti Euroopa välisteenistuse, mis ei oleks üksnes demokraatia tugevdamise vahend, vaid ka teenistus, mis annab demokraatlikult aru Euroopa Parlamendile. Demokraatia on universaalne väärtus. Demokratiseerimine ja hea valitsemistava ei ole ainult eesmärgid iseenesest, vaid need on ülimalt olulised ka vaesuse vähendamise, säästva arengu, rahu ja stabiilsuse pärast. Demokraatia, areng ja inimõiguste, sealhulgas majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste austamine on tõepoolest üksteisest sõltuvad ja tugevdavad üksteist.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika