Istungi stenogramm

Kolmapäev, 21. oktoober 2009 - Strasbourg

8. Euroopa välisteenistuse loomise institutsioonilised aspektid – Euroopa välisteenistuse loomine: läbirääkimiste seis liikmesriikidega (arutelu)

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on Elmar Broki raport Euroopa välisteenistuse loomise institutsiooniliste aspektide kohta (2009/2133(INI) − (A7-0041/2009)) ning nõukogu ja komisjoni avaldus Euroopa välisteenistuse loomise kohta.

  Elmar Brok, raportöör. − (DE) Austatud juhataja, Cecilia Malmström, volinik, kallid kolleegid! Lissaboni lepingu lõplik ratifitseerimine on lähedal ning nüüd hakkame kaaluma, kuidas seda rakendada tuleks. Me kõik teame, et põhiseadusest peab saama tegelikkus, mis on täpselt sama tähtis kui põhiseaduses või esmases õiguses, nt aluslepingus, sätestatu.

Seetõttu tahaksin ma veel kord meenutada kõigile algset kavatsust, sest meie praegune arutelu välisteenistuse, kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi üle on ju üks põhiseaduse konvendi tulemustest, mis võeti üle valitsustevaheliselt konverentsilt Lissaboni lepingu jaoks.

Kava oli muuta Euroopa Liit tõhusamaks, luues olukorra, kus Euroopa räägib maailmaga ühel häälel. Sellepärast on meil vaja uutmoodi kõrget esindajat ja asepresidenti, kelle käsutuses peab olema oma ülesande täitmiseks usaldusväärne teenistus.

Läbipaistvus oli põhiseaduse konvendi teine ja demokraatia kolmas põhimõte. Need olid kolm lähtepunkti. Põhiseaduse konvendi parlamentaarsele enamusele, mis koosnes eelkõige riikide parlamentide esindajatest, oli selge, et Euroopa Liit on alati parem valdkondades, kus see tegutseb kooskõlas ühenduse meetodiga, ning suhteliselt viletsam valdkondades, kus toimib vastavalt valitsustevahelisele meetodile.

Nende ettevalmistuste vaimus ei tohi lepingu rakendamine viia valitsustevahelise lähenemisviisi tugevnemisele, mille tulemusena surutakse tagaplaanile demokraatlikult kontrollitav, edukam ja läbipaistvam ühenduse meetod.

Seetõttu ei ole mulle alati mõistetav, miks liikmesriigid on põhiliselt huvitatud organigrammidest, kuid mitte sellest, kuidas neid põhimõtteid rakendatakse. Me oleme arvamusel, et me ei vaja uut bürokraatiat nõukogu ja komisjoni vahele, mis pikas perspektiivis koosneks 6000 kuni 8000 inimesest, elaks omaenda elu ja mis muutuks meie kontrollile allumatuks kuningriigiks.

Oletame, et teenistus loodaks haldusasutusena komisjoni juurde ning nõustugem, et see peaks olema sui generis tüüpi. See ei tohiks olla tavapärane komisjoni amet, sest välis- ja julgeolekupoliitikas jagunevad volitused ühenduse ja nõukogu vahel.

Seega peame tagama, et nõukogu jaoks oleks paigas kaitsemeede, et selle õigused oleksid mõistlikult väljendatud ja et säiliks lojaalsus.

Tähtis on rõhutada, et komisjoni liikmesriikidest pärinevaid eksperte tuleb varasemast erinevalt kohelda. Teiste sõnadega tuleb neile anda võrdsed õigused. Tuleb teha selgeks, et parlamendi kontrolli- ja eelarveõigusi ei tohi kuidagi kitsendada, vaid neid tuleb hoopis tugevdada.

Seetõttu sooviksin komisjonile meenutada, et praeguses arutelu seisus ei ole meil mitte ainult õigus konsultatsioonile, vaid ka seda, et meie, parlamendiliikmed, sundisime komisjoni andma oma nõusolekut. Me ei jäta komisjoni ja kõrget esindajat kuulamistest välja. Peame tagama, et personali- ja finantseeskirjade muutmise korral on Euroopa Parlamendil samasugune kaasotsustamisõigus nagu eelarvemenetluses. Seega paluksin nimetatud kahel institutsioonil kirjeldada oma avaldustes, kuidas omavahel kombineerida tõhususe, läbipaistvuse ja demokraatia põhimõtteid. Mulle ei ole see selge varasematest COREPERi dokumentidest, mida mul oli võimalus kasutada.

(Aplaus)

  Cecilia Malmström, nõukogu eesistuja. − (SV) Austatud juhataja, volinik, Elmar Brok, austatud parlamendiliikmed! Euroopa välisteenistuse areng on teema, mis minu teada pakub teile siin parlamendis suurt huvi. Ma lugesin suure huvi ja kaasahaaramisega Elmar Broki esitatud raportit, mille põhiseaduskomisjon esmaspäeval heaks kiitis. Loomulikult nõustub eesistujariik täielikult sellega, mida Elmar Brok oma raportis on öelnud selle kohta, et välisteenistus on tegelikult meie ühise töö võti, mille abil saab Euroopa välispoliitikat aktiviseerida ja ühtsemaks muuta ja mille tulemusel on võimalik näha Euroopa poliitikat maailmas paremas valguses.

Kava on ületada lõhe komisjoni ja nõukogu töö vahel, et liidu poliitika liiguks samas suunas. See on vajalik selleks, et tegutseksime võimalikult tõhusalt. Seega on tähtis, et annaksime välisteenistusele võimalikult hea alguse. See on Lissaboni lepingu üks suurimatest ja tähtsamatest väljakutsetest. Pusle erinevad tükikesed on vaja kokku sobitada ning seega teeb nõukogu ulatuslikke ettevalmistusi.

Eesmärk on, et Euroopa Ülemkogu nõustuks raportiga nii, et kõrge esindaja saab pärast ametissenimetamist seda kohe kasutada välisteenistuse kohta ettepaneku esitamiseks. Töö käigus konsulteeritakse loomulikult Euroopa Parlamendiga seoses kõrge esindaja esitatava ettepanekuga. Seniks tagab eesistujariik, et toimub pidev dialoog Euroopa Parlamendiga. Siiani on see dialoog toiminud ja nii see ka jätkub. On oluline, et nende küsimustega seoses oleksid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon pidevalt ühenduses ja mitte ainult ametnike vaid ka poliitilisel tasandil.

Iiri referendumi − ja meil on selle positiivse tulemuse üle väga hea meel − järel alustasid liikmesriigid ja komisjon väga intensiivset tööd Euroopa välisteenistuse loomise ettevalmistamiseks. See töö edeneb ja ma olen täiesti kindel, et suudame järgmisel nädalal Euroopa Ülemkogule esitada tulevase kõrge esindaja osas mitu kasutatavat mõtet. Kuna kõrgel esindajal lasub kohustus lõpliku ettepaneku esitamiseks, siis loomulikult kaasatakse ta sellesse töösse kohe, kui ta ametisse nimetatakse. See on väga oluline, et võimaldada tal anda oma panus ettepanekusse.

Eesistujariik esitab kokkuleppe viie põhielemendi printsiibi kohta. Nimelt välisteenistuse tegevusulatus, õiguslik seisund, personal ja rahastamine ning ELi delegatsioonid. Töö ei ole veel lõpetatud ning arutelud on ikka veel käimas, kuid ma annan teile aimu, kui kaugele oleme praeguseks jõudnud. Selles osas tunduvad nõukogu ja komisjon olevat jõudnud suuresti üksmeelele ning ma loodan, et samuti saab lõppkokkuvõttes olema ka Euroopa Parlamendiga.

Euroopa välisteenistuse tegevusulatuse osas on selge, et peaksime ellu kutsuma geograafilised ja temaatilised üksused, millel lasub kollektiivne vastutus ülesannete eest, mida praegu täidavad komisjon ja nõukogu sekretariaat. Komisjonil lasub ka edaspidi põhivastutus kaubanduse, abi ja laienemisega seotud küsimustes, kuigi on vaja täpselt määratleda, kust jookseb abiga seotud küsimustes piir komisjoni ja välisteenistuse vahel.

Liikmesriigid ja komisjon nõustuvad samuti sellega, et välisteenistuse õiguslik seisund peab kajastama ja toetama selle unikaalset sui generis rolli ELi süsteemis. Sõltumata juriidilisest lahendusest, milles lõpuks kokku lepitakse, peab kinni pidama hea halduse ja vastutuse perspektiivi põhimõtetest.

Personal värvatakse komisjonist, nõukogu sekretariaadist ja liikmesriikidest. Lissaboni lepingus on see selgelt sätestatud. Kõigile personali kategooriatele laieneb õigus asuda ametisse võrdsetel tingimustel. Lissaboni lepingu jõustumisel hakkavad ELi delegatsioonid tegutsema kõrge esindaja alluvuses.

Euroopa välisteenistuse loomisel puudutab üks oluline küsimus selle kontakte Euroopa Parlamendiga. Kohe pärast kõrge esindaja ametissenimetamist peab ta regulaarselt nõu Euroopa Parlamendiga ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning samuti ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika põhisuundade ja oluliste valikute osas. Ma olen kindel, et ka ametnike tasandil saavad olema tihedad kontaktid Euroopa Parlamendiga. Seega peaks Euroopa välisteenistusel olema talitus, mis vastutab parlamendiga suhtlemise eest.

Umbes nii kaugele oleme me aruteludega jõudnud. Ma ei saa rohkem üksikasjadesse laskuda, sest me ei ole oma kõnelusi veel lõpetanud, kuid teeme kõik, mida saame, et hoida parlamenti edusammudest teavitatuna. Loomulikult ei ole kõrget esindajat veel ametisse nimetatud, nii et tegu on pelgalt ideedega. Lõppude lõpuks esitab ettepaneku kõrge esindaja, kes teeb seda kooskõlas lepingu sätetega.

Sellega tahaksin tänada teid võimaluse eest sõna võtta ning ma loodan, et arutelu saab olema konstruktiivne ning loomulikult kuulan ma väga hoolikalt ära parlamendi arvamused ning vastan kõigile teie küsimustele nii hästi kui suudan.

  Benita Ferrero-Waldner, komisjoni liige. − Austatud juhataja! Ma loodan, et oleme Lissaboni lepingu jõustamisega jõudnud lõpusirgele, et panna punkt kaheksa aastat kestnud aruteludele ja läbirääkimistele. Pärast Iiri referendumi otsustavat tulemust loodame me kõik, et peagi ratifitseerib lepingu lõpuks ka Tšehhi. Kui me suudame selle saavutada Euroopa taasühinemise 20. aastapäevaks, oleks see Euroopa ja tema kodanike jaoks suurepärane päev − sellepärast, et siis saame me keskendada kogu oma tähelepanu pakilistele probleemidele ja meie ees seisvatele poliitilistele küsimustele.

Lõpuetapi lähenedes lubage mul õnnitleda parlamenti, eriti põhiseaduskomisjoni ja raportöör Elmar Brokki, kes esitas oma arvamuse Lissaboni lepingu ühe põhikomponendi, Euroopa välisteenistuse kohta. Välisteenistuse loomine annab Euroopa Liidule ja selle institutsioonidele võimaluse saavutada midagi, mida me oleme ammu oodanud: rääkida maailmaga ühel häälel ja suurendada ELi mõju maailmas.

Elmar Broki raport tunnistab seda suurt potentsiaali. Raport ja praegune tähtis arutelu ning parlamendi esindajatega peetud arvukad muud konsultatsioonid annavad elulise panuse meie lähikuude koostöösse eesistujariik Rootsiga, kuid ka liikmesriikide ja nõukogu sekretariaadiga. Mul on rõõm kinnitada, et komisjon toetab tugevalt parlamendi üldist lähenemisviisi. Nõustun teie äsja mainitud läbipaistvuse, demokraatia ja ühtsuse põhimõtetega. Ilmselgelt on oluline, et kõik institutsioonid teeksid koostööd, et aidata värskelt ametisse nimetatud kõrget esindajat / asepresidenti tema töös valmistada ette otsus välisteenistuse loomise kohta − otsus, mille langetamiseks on teatavasti vaja komisjoni nõusolekut ja parlamendiga konsulteerimist.

Lubage mul kõigepealt mainida välisteenistuse staatust. See saab tõepoolest olema sui generis, kuna puudub mudel, mida järgida. Me oleme loomas midagi uut. See ei saa olema valitsustevaheline ega põhinema puhtalt ühenduse meetodil, kuid peame tagama, et uues süsteemis rakendataks tõeliselt euroopalikku lähenemisviisi, mis oleks inspireeritud ühenduse poliitika tugevatest külgedest ja oleks neile ka rajatud, nii nagu siin juba öeldi. Meie jaoks on põhiküsimus, mida välisteenistus suudab saavutada. See peaks olema meie eesmärk. Eri välissuhete korraldajate koondamisega saame tagada, et meie suhted välismaailmaga on selged, ühtsed ning järgivad ühte kindlat poliitiliste eesmärkide kogumit. Välisteenistus peab omama autoriteeti ELi välispoliitika tuumana, kohana, kus poliitikat koordineeritakse ja välja töötatakse. Sellisena peab ta mõjuma nii Euroopa Liidu seest kui ka väljast vaadates ning välisteenistus saab olla tõhus üksnes siis, kui ta töötab edukalt koos teiste institutsioonidega ning austab täielikult institutsioonidevahelist tasakaalu.

Sellel põhjusel arvan ma, et on väga oluline luua välisteenistus sellisel viisil, mis võimaldab sellel teha tihedat koostööd komisjoni ja nõukoguga ning teadvustada vajadust olla täielikult vastutav Euroopa Parlamendi ees. Usun, et parlamendile tähendab välispoliitiliste kohustuste üheks teenistuseks koondamine seda, et paraneb parlamendi suutlikkus täita liidu poliitika kontrolli funktsiooni. Nagu teenistus isegi, peavad ka parlamendi suhted teenistuse ja selle kõrge esindajaga / asepresidendiga olema mingil moel sui generis.

Välisteenistuse loomiseks on vaja mitmekesiseid otsuseid, arvatavasti on vaja muuta finants- ja personalieeskirju, mille vastuvõtmiseks on vaja komisjoni ettepanekut ja kaasotsustamismenetlust.

Kõrgele esindajale / asepresidendile on vaja volitusi juhtida teenistust, kuid teenistusel on vaja teenida ELi süsteemi tervikuna − kõige ilmsemalt Euroopa Komisjoni presidenti ja Euroopa Ülemkogu eesistujat ning teisi välissuhete eest vastutavaid volinikke. Teenistus peab suutma abistada Euroopa Parlamendi ja selle ametlikke delegatsioone nii Brüsselis kui ka kolmandates riikides.

Üks põhiuuendustest on ka liikmesriikide tihe kaasamine uude teenistusse. COREPERi saadikud otsivad viise, kuidas kõige paremini tagada, et teenistusega ühineksid varakult kompetentsed liikmesriikide diplomaadid. Kuni personalieeskirjade muutmiseni uurime me komisjonis, kuidas seda oleks võimalik saavutada, ning teenistusse nimetamine peaks toimuma valikuprotsessi teel, milles lähtutakse teenetest ja võetakse arvesse vajadust säilitada geograafiline ja sooline tasakaal. Sellega vastatakse raportis väljendatud soovidele.

Me usume samuti, et kõigil välisteenistuse töötajatel peavad olema samasugused õigused, on nad siis ELi institutsioonide ametnikud või ajutise lepingu alusel töötavad liikmesriikide ametnikud. Nad peavad olema igas suhtes võrdsed.

Mis puutub tegevusulatusse, siis peab välisteenistusel olema terviklik ülevaade liidu suhetest muu maailmaga, nii et vaja on geograafilisi üksuseid ja ka horisontaalseid teenuseid, et lahendada ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika, inimõiguste ning ÜRO asutustega suhtlemisega seotud küsimusi. Eesmärk on vältida dubleerimist ning tagada tõhus koostöö kõigi ELi välispoliitika eest vastutajate vahel ning komisjonil saavad samuti olema kaubanduse, arengupoliitika, abi elluviimise, humanitaarabi ja laienemise eest vastutavad teenistused. Loomulikult suunab komisjon ka edaspidi liidu oluliste sisepoliitikate väliseid aspekte ning käimasoleva arutelu keskmes on välisabi kavandamise juhtimine.

Ma võin parlamendile kinnitada, et ELi arengupoliitika, sealhulgas vaesuse kaotamine, jääb komisjoni välistegevuse keskmesse. Kõrge esindaja / asepresident ja arenguvolinik teevad selles osas väga tihedat koostööd. Abiks on asjaolu, et uus kõrge esindaja on samal ajal ka komisjoni asepresident, kes vastutab ELi kogu välistegevuse koordineerimise eest. Teenistus vastutab ka delegatsioonide haldamise eest, kuigi praeguse seisuga saavad delegatsioonide liikmed olema eri teenistustest, mitte ainult välisteenistusest, vaid ka komisjoni teenistustest ja võimalik, et muudest Euroopa Liidu institutsioonidest ja asutustest.

Lissaboni lepingu jõustumisel muutuvad komisjoni delegatsioonid ELi delegatsioonideks. See paneb neile uusi kohustusi, kuid ei vähenda nende rolli komisjoni kõigi tegevuste esindamisel. Alates lepingu jõustumise päevast peaksid ELi delegatsioonid vastutama esindamise, koordineerimise ja läbirääkimiste eest. Enamasti peaks see protsess toimuma tõrgeteta. Kuid kohtades, kus töökoormus on eriti suur, on vaja koormust jagada ning teha seda mitte ainult eesistumise roteerimise abil, vaid kasutada selleks ka teisi liikmesriike.

Täiesti uue välisteenistuse loomine on tohutu ettevõtmine. Nagu te oma raportis ütlesite, kujuneb see välja aja jooksul. Me õpime koos. Meie esmane eesmärk peaks olema säilitada tõhus ELi välispoliitika perioodil, mis jääb lepingu jõustumise ja välisteenistuse tegutsema hakkamise vahele. Meie koos nõukogu sekretariaadiga teeme koostööd kõrge esindaja / asepresidendiga tagamaks, et vahet sisse ei tuleks. Kuid me peame vaatama kaugemale. Me koondame ametnikke ja diplomaate eri institutsioonidest ja kõigist liikmesriikidest. Teatavasti ei ole ühine välispoliitika pelgalt 27 siseriikliku poliitika summa. Meil on välisteenistuses vaja inimesi, kes mõtleksid euroopalikult, kaotamata oma sidemeid kodumaaga. Seega peame looma ELi diplomaatilise kultuuri ning ELi esprit de corps. Selleks on väljaõpe möödapääsmatu.

Raportis tõtatakse paljulubav idee luua Euroopa diplomaatide akadeemia. Vahepeal võime ära kasutada liikmesriikide diplomaatide akadeemiaid. Kaunis hiljuti osalesin Euroopa diplomaatilise programmi 10. aastapäeval, mis on olnud ennetav ja teedrajav. On märkimist väärt, et alates 1970ndatest on komisjon korraldanud koolitust rohkem kui 5700 diplomaadile. Üks välisteenistuse ülesannetest saab olema koolitusstrateegia väljatöötamine, mis tagab, et kõik selle töötajad oleksid taustast sõltumata valmis täitma oma ülesandeid. Eelkõige peavad delegatsioonide juhid olema suutelised täitma mitte ainult poliitilist rolli, vaid kandma hoolt kõigi komisjoni tegevusvaldkondade eest, mis moodustavad olulise osa delegatsiooni mandaadist.

Elmar Broki raportis tõtatakse ka küsimus selle kohta, kas välisteenistus võiks võtta enda kanda ka konsulaarteenused. Komisjon on sellele ideele avatud, isegi kui selle väljatöötamine võtab aega. Need on tuleviku küsimused. Praegu on meie väljakutseks tagada, et välisteenistus toimiks hästi ja kõigi huvides: Euroopa kodanike, liikmesriikide ja Euroopa Liidu huvides. Komisjon toetab välisteenistuse loomist ja loodab selle edu ning annab endast parima, et see nii läheks. Käesolev raport näitab, et parlament toimib samamoodi.

Ma vabandan, et mul natuke pikalt läks, kuid ma arvan, et tegu on tõesti tähtsa teemaga. Austatud juhataja, andke palun mulle andeks!

  Juhataja. − Volinik! Otse loomulikult annan ma teile andeks, sest olen teiega täiesti nõus. Tegu on väga tähtsa teemaga.

  Alojz Peterle, fraktsiooni PPE nimel. − (SL) Austatud nõukogu eesistuja, volinik, endised kolleegid Euroopa konvendist, kallid kolleegid! Ma sooviksin õnnitleda raportöör Elmar Brokki, kes suutis selgelt määratleda Euroopa Parlamendi seisukohad Euroopa välisteenistuse loomisega seotud küsimustes.

Sellise teenistuse loomine on loogiline ja vajalik jätk otsusele liita kaks välispoliitilist rolli üheks ja on hädavajalik Euroopa Liidu välispoliitilise identiteedi jaoks. Terviklik diplomaatia tähendab lihtsamat, ühtsemat ja tõhusamat tegutsemist ning paremat nähtavust ja tuntust.

Ühtse teenistuse loomine ei ole vaid tehniline küsimus. See mõjutab ka seda, kuidas viiakse ellu poliitilist tahet, mida Euroopa Liit soovib kõrge esindaja ja Euroopa Komisjoni asepresidendi rolli ühendamisega saavutada. Uue teenistuse arendamine peab toimuma samas vaimus, milles ühendati need kaks välispoliitilist rolli, mille tulemusel liidetakse nõukogu ja komisjoni välispoliitilised jõupingutused.

On oluline, et selle teenistuse rajamisel võetakse nõuetekohaselt arvesse komisjoni, nõukogu ja parlamendi rolle ja nendevahelist koostööd ning et selle aluseks oleks vastastikune usaldus ja koostöösoov.

Kuigi ma arvan, et Euroopa Liidu huvides on, et ühtne teenistus hakkaks võimalikult ruttu tööle, toetan ma tugevalt soovitust, et see toimuks etapiviisiliselt, nii et see võtaks kõige sobivama ja tõhusama vormi. Mulle tundub mõistlik, et teenistus moodustaks osa komisjoni haldusstruktuurist nii ülesehituse kui ka eelarve osas.

Minu jaoks on eluliselt oluline, et tulevases teenistuses töötaksid riigisiseste diplomaatiliste teenistuste esindajad, mille tulemuseks oleks kahtlemata kvaliteetsema ja juurdepääsetavama teenuse osutamine Euroopa Liidu kodanikele, eelkõige nende riikide osas, kellel on vähe diplomaatilisi esindusi.

  Roberto Gualtieri, fraktsiooni S&D nimel. − (IT) Austatud juhataja, minister, volinik, kallid kolleegid! Tänase arutelu ja homme heakskiidetava raportiga kavatseb meie täiskogu demonstreerida soovi välisteenistuse rajamiseks juba selles ettevalmistavas etapis, pidades selleks nõukogu ja komisjoniga konstruktiivset dialoogi. Me usume, et sellise institutsioonidevahelise dialoogi toetamine just nüüd on eriti kasulik ja mõistlik, arvestades lepingus sätestatud korda, mille kohaselt peab parlament koostama oma arvamuse kõrge esindaja esitatud ettepaneku kohta, ning seetõttu, et parlamendi eelarvega seotud volituste tõttu on eluliselt oluline, et selline nõusolek antaks ja koostöö toimiks. Seda ilma, et mainitaks komisjoni nõusolekut, millest Elmar Brok rääkis ja millega laiendatakse veelgi Euroopa Parlamendi pädevust.

Kuid me usume ka seda, et meie kohus on kohe selleks dialoogiks üles kutsuda, sest Euroopa välisteenistus on üks olulisemaid Lissaboni lepinguga sisseviidavaid uuendusi. Välisteenistus luuakse selliselt, et see avaldaks märkimisväärset mõju Euroopa valitsemistava ümberkujundamisele ning seega ka viisile, kuidas praktikas liidu institutsioonide üldise tasakaalu üle otsustatakse.

Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon nõustub Broki raporti seisukohaga, mille koostamises ta ka aktiivselt osales. Selle seisukohaga tahetakse teenistuse võimalikku rolli arendada, nii et see toimiks sillana liidu välistegevuse ühenduse dimensiooni ja Lissaboni lepingu V jaotises sätestatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika valitsustevahelise dimensiooni vahel.

Loomulikult oleme teadlikud teenistuse sui generis olemusest, mida peegeldab kõrge esindaja / komisjoni asepresidendi roll, nagu me teame sedagi, et teenistus ei tohi ühendada kõiki teenuseid, mida komisjon oma välistegevuse eri valdkondades − ja mis ei piirdu vaid ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga − kasutab, alustades arengualase koostööga.

Kuid me arvame, et on eluliselt tähtis, et teenistusega tõhustuks liidu välis- ja julgeolekupoliitika ning välistegevus muutuks tervikuna järjepidevamaks. Samuti arvame me, et teenistus peab alluma parlamendi demokraatlikule kontrollile ja usume, et teenistuse arvamine komisjoni haldusstruktuuri sobiks kõige paremini kokku nende eesmärkidega, mis on meile tõesti südamelähedased. Seetõttu hääletasime Broki raporti poolt.

  Andrew Duff, fraktsiooni ALDE nimel. − Austatud juhataja! Komisjon on õigel teel, kui väidab, et teenistus peab suutma ühendada kõik vahendid ja väärtused, mis on vajalikud aktiivse üleilmse välispoliitika teostamiseks. On otsustava tähtsusega, et kõik selle suurepärase projekti partnerid, sealhulgas ka suurimad ja kõrgimad riigid, hakkaksid üksteist ja teenistust usaldama.

On otsustava tähtsusega, et Ühendkuningriigi välisministeerium saadaks teenistusse oma parimad ametnikud, mitte need, kes on sobimatuks tunnistatud. Nõustun täielikult, et parlamentaarse ja finantskontrolli jaoks peab teenistus olema seotud komisjoniga nii haldus- kui ka eelarveküsimuste tõttu. Ma pean nõukogule mainima, et ei ole vastuvõetav, et teenistus on finantseeskirjades asetatud samasse järku majandus- ja sotsiaalkomiteega või ombudsmaniga. Ma arvan, et Broki raport on olnud osa praktilisest ettevalmistavast staadiumist, millega luuakse Euroopa välisteenistus, kuid ma arvan ka, et peame enne kõrge esindaja / asepresidendi valimist hetkeks hinge tõmbama ja olulised küsimused lahendama.

Parlamendi jaoks on olulise tähtsusega, et meil oleks poliitiline vestluskaaslane, kellega rääkida läbi välisteenistuse loomisega ja tulevikukavaga seotud küsimused, nii et riigid, palun tooge oma inimesed neile ametikohtadele.

  Indrek Tarand, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (ET) Härra president, kallid kolleegid! On olnud meeldiv ja tore kogemus töötada mitmete imetlusväärsete inimestega. Tahan õnnitleda härra Brokki ning paljusid teisi, kes oma panuse andsid. Nüüd aga sooviksin tsiteerida härra Barrosot, kes täna hommikul nutikalt lausus: „Isegi institutsioonidest ei piisa, meil on tarvis tohutut poliitilist tahet.” Tõepoolest, institutsionaalne looming pole poliittahteta võimalik. Meie poliitiline tahe peab olema uue asutuse loomisel kogu aeg esiplaanil, et vältida olukorda, kus me loome lihtsalt ühe järjekordse institutsiooni. Eesmärgiks on tõeliselt euroopalik, ka tegelikkuses sui generis organisatsioon, mis teeniks kõigi Euroopa kodanike ühiseid huve. Kui me soovime vältida tüüpilist dubleerimist ning võimalikku ressursi raiskamist, peame me garanteerima, et eelarveliste vahendite eraldamine ja kasutus oleks Euroopa Parlamendi pilgu all.

Raport määratleb laias laastus Euroopa Ülemkogule edastatavad põhimõtted, mis aitaks meil määrata kõrge esindaja ning panna paika plaan. Pärast seda plaani oleme me kõik paremal positsioonil ning saame mängu panna oma poliitilise tahte. Et kõik on teadlikud roheliste püüdlustest – nagu rahuloomise kontseptsioon, põhiõiguste harta täielik rakendamine ja loomulikult sugude võrdsuse teema – ei hakka ma neid täna üle kordama, kuid ma luban nende teemade juurde sobival ajal tagasi pöörduda. Sellegipoolest, minu arvates teeks nõukogu väga nutikalt, kui kaaluks naissoost kõrge esindaja nimetamist, sest me kõik teame, et komisjoni president ei ole naine. Tegelikult pole ka eelnevalt ühtegi naist Euroopat juhtima määratud ja seega oleks ehk hea mõte kaaluda seda aspekti, kui me oleme uut Euroopa institutsiooni loomas.

Olen raportiga töötades tähele pannud teatavat negatiivset suhtumist mõnede ringkondade poolt. On viidatud, et Euroopa Parlamendil pole siinkohal mingit rolli mängida ning selle raportiga püütakse ennast lihtsalt tähtsamaks teha. Minu vastus sellele suhtumisele on olnud: parlament on tähtis ning temaga tuleb sellisena ka arvestada. Meie raport Euroopa välisteenistuse kohta annab väga hea võimaluse selle tõsiasja päevavalgele toomiseks. Seepärast kutsun ma kõiki toetama raporti vastuvõtmist, hoolimata tõsiasjast, et see ei sisalda kõiki parandusi ning soove. Põhiline asi on praegu raport vastu võtta.

  Ashley Fox, fraktsiooni ECR nimel. − Austatud juhataja! Ma soovin väljendada oma pettumust, et taas kord arutleb parlament raporti üle enne, kui Lissaboni leping on ratifitseeritud. Ma kahtlen, kas me täna seda arutaksime, kui Saksa põhiseaduskohus ikka alles lepingut kaaluks. Kahtlustan, et ei, ja mul tekib küsimus, miks Tšehhi Vabariiki teistmoodi koheldakse. Nagu inglise kirjanik George Orwell oleks öelnud: kõik liikmesriigid on võrdsed, kuid osa on teistest võrdsemad.

Ma tahaksin võtta sõna Euroopa diplomaatilise kolledži loomise vastu. Ajal kui kõigis liikmesriikides on eelarve suure surve all, peaks EL näitama üles vaoshoitust. Me peaksime käituma riigi rahakoti valvurina. Meie eesmärk peaks olema kulutada riigi raha arukalt ja üritada võimalusel see raha tagastada liikmesriikidele ja maksumaksjatele, keda me esindame.

Selle ettepaneku kulusid ei ole hinnatud. Tegu on järjekordse näitega sellest, kuidas selle koja mõned liikmed on üliinnukad teiste inimeste raha eest suuri žeste tegema. Euroopa diplomaatiline kolledž on raharaiskamine ja koormaks maksumaksjat veelgi.

Ma soovin kolleegidele meenutada, et välispoliitika osas võtavad ühise seisukoha nõukogus esindatud liikmesriigid, mitte komisjon ja kindlasti mitte parlament. Liikmesriigid peaksid lähetama välisteenistusse lisaks vajatavad töötajad, kes ei vaja eraldi väljaõpet. Poliitika, mida nad maailmale esindavad, on ministrite nõukogu poliitika, mitte iseseisev Euroopa poliitika.

Diplomaatilist kolledžit oleks vaja ainult siis, kui EL kontrolliks välisasju liikmesriikidest väljastpoolt. Ma loodan, et see päev ei saabu kunagi ja annan endast parima, et seda ära hoida.

(Sõnavõtja nõustus vastama küsimusele vastavalt kodukorra artikli 149 lõikele 8)

  Andrew Duff (ALDE). − Austatud juhataja! Kas tohin sõnavõtjale esitada küsimuse, et kui leping tema pettumuseks tegelikult jõustuks, kas ta siis toetaks Chris Patteni kandidatuuri kõrge esindaja kohale?

  Ashley Fox (ECR). − Austatud juhataja! Ma olen väga tänulik, et minu arvamust küsiti, kuid kahtlen, et see oleks mu otsus.

  Helmut Scholz, fraktsiooni GUE/NGL nimel. − (DE) Austatud juhataja, volinik! Ma tänan teid võimaluse eest täna sõna võtta. Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon on täiskogule korduvalt kinnitanud, et kritiseerib põhimõtteliselt suunda, mille Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika on võtnud, samuti ka selle poliitika olemust, ning on seisnud vastu sellele, et Lissaboni lepingus nimetatud liinist kinni peetaks. Käimasolev ühine arutelu selle parlamendi ametiaja alguses käsitleb ametiaja ühte kõige tähtsamat raportit. Ehkki ma mõistan kolleeg Broki motiive parlamentaarse tegevuse aspektist, siis kahjuks on meil vaja midagi tähtajaliselt saavutada, mistõttu on raske selle uue struktuuri sisuga seotud dimensioone ja keerukaid küsimusi korralikult ja vastutustundlikult kaaluda, seda enam, et meil on vaja kuskilt alustada.

Arutelu käigus on saanud selgeks, kui palju asju ripub ikka veel õhus, ja arutelu on seega muutunud poliitiliseks pokkerimänguks liikmesriikide ja valitsuste ning ELi struktuuride huvides. GUE/NGL fraktsioon on selle vastu. Seetõttu loodame me, et Euroopa Parlamendil on pärast läbirääkimiste lõppu võimalus kaaluda uuesti Euroopa välisteenistuse (EEAS) küsimust kooskõlas siin täna hommikul eesistujariik Rootsile väljendatud ootustega, mis on seotud läbirääkimiste mandaadi formuleerimisel vaoshoituks jäämisega. Me peaksime siin parlamendis tagama ka, et Euroopa kodanikke oleks võimalikult hästi teavitatud EEASi eri tahkudest, eriti arvestades Lissaboni lepingu kohta esitatud kahtlusi ja kriitikat ning nõudmisi parandada läbipaistvust ja demokraatlikku kaasotsustamismenetlust.

EEASi loomisega seotud arutelud on kuude kaupa toimunud suletud uste taga. Minu fraktsioon soovib korrata, et suutmatus kaasata Euroopa Parlamenti, kodanikuühiskonna organisatsioone, keda see puudutab, ja isegi liikmesriikide parlamente, tekitab tõsiseid küsimusi. Seda eelkõige seetõttu, et institutsiooniliste struktuuride kohta peetavatel elavatel aruteludel ning avatud ja läbipaistvatel diskussioonidel on suur tähtsus, et need struktuurid oleksid tulevikus legitiimsed ning rahva ees aruandekohustuslikud. Selle tulemusel tervitan ma Elmar Broki lähenemisviisi, millega ta üritab oma raporti abil saavutada vähemalt Euroopa Parlamendi jaoks kaasotsustamismenetlust. Mõnede meie taotluste eesmärk on jõuda samale tulemusele.

Me seisame vastu kõigile püüetele − ja ma ütlen seda ühemõtteliselt ja kategooriliselt − lisada nüüd ja ka tulevikus EEASile poliitilis-sõjalisi struktuure, millekohase ettepaneku tegi nõukogus hiljuti Prantsusmaa. Meie vaatevinklist on vastuvõetamatu ühendada sõjalist planeerimist ja salateenistuse struktuure üldiste diplomaatiliste ja poliitiliste ülesannetega.

  Morten Messerschmidt, fraktsiooni EFD nimel. − (DA) Austatud juhataja! Eile paluti mul nimetada kolm põhjust, miks peaksid inimesed selle raporti vastu hääletama. Seda on kerge teha: demokraatia, demokraatia ja demokraatia.

Esiteks, on farss, et mis tahes parlament võtaks vastu raporti, mis põhineb lepingul, mille saatus on ikka veel täiesti ebakindel. Mitte keegi ei tea, milline on Lissaboni lepingu tulevik, ning igaüks, kes vähegi austab demokraatlikke struktuure − kes vähegi austab teisi liikmesriike nagu Tšehhi Vabariik −, ei laseks sellel projektil sündida, kuni pole selgust lepingu tuleviku osas.

Teiseks, see raport (ja terve praegu loomisel olev välisasjade teenistus) kujutab endast liikmesriikide välispoliitika suveräänse õiguse õõnestamist ja eitamist ning mittehindamist. See on ka põhjus, miks selles raportis tahetakse kogu vastutus komisjonile panna. Komisjoni − ja seda eriti kui nn rahva teenrit − ei vali loomulikult rahvas. Teiste sõnadega, kui rahvas tahab teistsugust välispoliitikat, siis ei ole mingit võimalust seda muuta, sest rahvas saab teha muudatusi ainult nõukogus, st valitsustes, ja mitte komisjonis.

Kolmandaks tähendab see seda, et on demokraatia farss, kui parlament soovib anda veel rohkem võimu komisjonile, kellel ei ole rahva mandaati, ja seda põhivaldkondades, mis on täielikult suveräänse riigi pädevuses. Parlament põhineb ainult kratos’el, puhtalt võimul. Mitte kunagi ei põhine see demos’el. Selle asemel peaksime keskenduma demos’ele, peaksime keskenduma rahvale ja mitte võimule. Seetõttu peab meil olema rohkem demokraatiat. Sellel põhjusel tuleb raport tagasi lükata.

  Andrew Henry William Brons (NI). − Austatud juhataja! Selle raportiga üritatakse meid teenistuse osas maha rahustada, kuid minu arvates on tulemus hoopis vastupidine. Ühest küljest väidetakse raportis, et teenistus täiendab liikmesriikide diplomaatiat ega sea seda kahtluse alla. Kuid minu arvates on ülejäänud osa raportist selle väitega kindlalt vastuolus.

Punktis 4 öeldakse, et teenistust − see tähendab selle volitusi − ei saa kindlalt raamistada või eelnevalt kindlaks määrata. Lõike 8 punktis d soovitatakse, et teenistusse kuuluvad delegatsioonid võiksid võtta konsulaarteenuste osutamise liikmesriikidelt enda peale. On selge, et selle teenistuse eesmärk − mitte lühikeses, vaid pikas perspektiivis − on võtta üle ja asendada liikmesriikide diplomaatilised esindused, võib-olla lõpuks isegi Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa vetoõigus ÜRO Julgeolekunõukogus.

Kui ELi organ kinnitab, et nad midagi ei tee, siis on kerge arvata, mis nende tegelikud kavatsused on. Vabandan Shakespeare’i ees, kuid mulle tundub, et see raport tõotab liiga palju. Kes või mis seda organit tegelikult kontrollib? Mitte nõukogu, ma arvan. Nemad peavad tegutsema ühehäälselt. Kui nõukogu otsusele ei jõua, siis viib teenistus lihtsalt oma päevakorra ellu. Kuidas oleks parlamendiga? Ei, parlamendiga tuleb vaid konsulteerida. See organ hakkab teostama välispoliitikat liikmesriikide juhte arvestamata, ilma et liikmesriigid või Euroopa Parlament seda tõhusalt kontrolliksid. Riikide parlamentidest tehakse külanõukogud.

  Carlo Casini (PPE). − (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Esiteks, ma tunnen, et minu kohus on tänada raportööri, kes on teinud suurepärast tööd, ja põhiseaduskomisjoni esimehena pean tänama väga kiire töö eest ka kõiki selle ja veel kahe komisjoni − välisasjade ja arengukomisjoni − liikmeid, kes esitasid oma arvamuse.

Tegelikult üritasime ette valmistada dokumenti − mis loodetavasti heaks kiidetakse −, mida oleks võimalik esitada nõukogule 29. ja 30. oktoobril. Me oleme täiesti teadlikud, et see raport ei ole lõplik. Sellega tahetakse vaid osutada mõnele tegevuskavale, teatavale rajale, mida nõukogu ja seega ka ametisse nimetatav kõrge esindaja järgida saaksid.

Kõrge esindaja ülesanne on välja töötada oma organisatsiooni kava, mille meie omakorda peame läbi vaatama. Seega esitatakse meie parlamendile ainult suunised. Me teame samuti, et välisteenistuse loomise edukus on seotud kõrge esindaja rolliga, kes peab saama kõike korraldada ja juhtida. Me tahame tema kaudu järjepidevat ja ühtset välispoliitikat. Me teame hästi, et on probleeme, et palju on juba räägitud, kuid probleemid tuleb lahendada. Tähtis on, et kompass, teave ja sihik oleksid selged.

Broki raport sisaldab selles osas mõningaid huvitavaid ettepanekuid − pean tegema lühidalt, sest minu sõnavõtu aeg on lõppenud −, kuid igal juhul on nende seas teenistuse integreerimine komisjoni haldusstruktuuri, otsus arendada edasi ühenduse mudelit ja ettepanek, mis on lisaks sätestatud ka Lissaboni lepingus, selle kohta, et personal tuleb leida komisjoni ja nõukogu sekretariaatidest ja komisjoni enda delegatsioonidest.

Ma usun, et mainimist väärt on kaks uuendust: liidu saatkonnad, mille eesotsas oleksid Euroopa välisteenistuse ametnikud ja mille koosseisu kuuluksid samuti kolmandates riikides asuvad komisjoni delegatsioonid ja nõukogu kontaktasutused ja kuhu oleks võimalik lähetada peadirektoraatide eksperte; ning Euroopa diplomaatilise kolledži loomiseks väljatöötatud põhialused, mis on huvitav idee.

Minu kõneaeg on lõppenud. Ma loodan, et see raport võetakse ikka tegelikult vastu ja et seda tehtaks suure hääleenamusega.

  Zita Gurmai (S&D). − Austatud juhataja! Nagu me kõik teame, on Euroopa välisteenistus üks põhilisematest Lissaboni lepingu uuendustest. Seega peame olema selle loomisel väga hoolikad ja vastutustundlikud.

Me oleme kõik ühel meelel, et teenistus peaks tööle hakkama kohe Lissaboni lepingu jõustumisel. Komisjon ja nõukogu töötavad juba suunistega, mille esitamist Euroopa Ülemkogule selle kuu lõpus neilt oodatakse. Seega on hädavajalik, et Euroopa Parlament seda protsessi mõjutaks.

Tänane arutelu ja sellest tulenev otsus on üliolulised, sest me peame nõukogule ja Euroopa Komisjonile saatma väga selge sõnumi tõendamaks teenistuse loomiseks poliitilise konsensuse olemasolu.

Ma olen väga uhke oma kolleegi töö üle, mis on selle ülemkogu parteidevaheliste arutluste tulemus. Me nõuame, et ühenduse mudel liidu välissuhetes säilitataks. Liikmed soovivad, et teenistus oleks seotud Euroopa Komisjoniga ja oleks osa ühenduse üldeelarvest. Välisteenistus peaks halduslikult ja eelarveliselt moodustama osa komisjonist ning olema ka formaalselt osa komisjonist kui selle struktuuri kuuluv sui generis organ.

Eelarvekomisjon on äärmiselt tähtis. See on vahend, mille abil Euroopa Parlament saab oma võimu teostada. Sedaviisi on parlamendil võimalik, ja peabki olema võimalik, teostada selle üle eelarvekontrolli ja demokraatlikku järelevalvet. On palju küsimusi, mida on vaja lahendada, näiteks ülesannete selge jagamine välisteenistuses ja vastutavates Euroopa Komisjoni üksustes − võttes arvesse, et me ei tea veel tulevase komisjoni struktuuri − ning kõrge esindaja ja eri liidu esindajate vahelised suhted, kuid see otsus on esimene Euroopa Parlamendi seisukohaavaldus, millele järgnevad edasised sammud.

Samuti ei tohi me unustada inimfaktorit. Kõrge esindaja peaks olema teenekas asjatundlik ja hiilgav isik, keda toetavad komisjon, nõukogu ja riikide diplomaatilised teenistused. Ma olen veendunud, et välisteenistuse institutsioonilisel loomisel peab arvestama soolise koosseisuga, mis nagu kord ja kohus peegeldab liidu võetud soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisega seotud kohustusi.

Viimasena, kuid mitte tähtsusetumana, olles viimased 15 aastat töötanud naiste võrdse poliitilise esindatuse nimel, oleksin ma rõõmus, kui valituks osutub naine.

  Annemie Neyts-Uyttebroeck (ALDE). − (NL) Austatud juhataja! Mõned kaasparlamendiliikmed on pidanud sobivaks kasutada oma sõnavõttu meile demokraatia õpetamiseks. Kas ma võin seega osutada sellele, et nii põhiseadus- kui ka välissuhete komisjonis, mille arvamuse projekti ma koostasin, kandsime me hoolt, et arutelu ja hääletamine vastavate tekstide üle toimuks alles pärast Iiri referendumi tulemuste selgumist. Me talitasime nõnda austusest Iiri rahva otsuse vastu. Õnneks ütlesid nad „jah”, kuid nad oleksid võinud öelda „ei”. Me tahtsime seda ning samuti ka järgmise nädala Euroopa Ülemkogu kohtumist arvesse võtta. Seega pidime me oma arutelude ja tekstidega valmis saama äärmiselt lühikese ajaga. Samad kaasparlamendiliikmed, kes tahavad anda demokraatilisi õppetunde, kaebasid loomulikult ka selle üle. Ma kaldun teemast kõrvale.

Täna elame me eriti tähtsas ajahetkes. Meie tekstid, milles väljendame oma arvamust selle kohta, missugune Euroopa välisteenistus peaks olema, kuulutavad Euroopa Liidus uue ajastu algust. Need meie seast, kes on jälginud liidu kujunemist aastate jooksul ja mäletavad esimesi arglikke samme välispoliitikas, rääkimata julgeoleku- ja kaitsepoliitikast, ning asutamislepinguid – kõigepealt Maastrichti ja siis Amsterdami lepingut –, on võib-olla mõelnud, nagu ma isegi sel ajal mõtlesin, et me ei suuda mitte kunagi kehtestada ühise Euroopa diplomaatilisi aluspõhimõtteid.

Need meie seast, kes on tähelepanelikult jälginud selliste mõtete arenemist, mäletavad ka, et vaid mõned kuud tagasi ei tahtnud mõnede meie riikide diplomaatilised teenistused absoluutselt nõustuda nii-öelda silmapilkse suure pauguga, millega kõik praegused delegatsioonid koondatakse esimesest päevast alates kõrge esindaja võimu alla. Mul on selle üle tohutult hea meel.

Minu poliitilised ja riigijuhtimiskohustused varasemas poliitilises elus on mulle õpetanud, et mitte miski ei saa olema lihtne. Siiski elame tähtsas ajahetkes ja ma loodan, et see raport võetakse väga suure häälteenamusega vastu.

  Franziska Katharina Brantner (Verts/ALE). – (DE) Austatud juhataja! Meie fraktsioon toetab Elmar Broki raportis pakutud põhistruktuuri ja eriti Euroopa Parlamendi kontrolliõiguste säilimist ning ühenduse ülesannete säilimist ühenduse ülesannetena. Kuid tagamaks, et meie ühist välisteenistust saadaks suur edu ja et sellest ei saaks pelgalt ühenduse või nõukogu ripats, peame me nüüd arutama selle sisu ja funktsioonide üle.

EL vajab uut terviklikku välispoliitikat, mis võimaldaks maailma probleemidele tõhusalt vastu astuda. Välisteenistus peab võimaldama ELil ellu viia ühtseid terviklikke poliitilisi strateegiaid ja kampaaniaid. Meil on vaja sellist teenistust kohe, näiteks kliimamuutuste aruteludeks Kopenhaagenis. Me peame loobuma traditsioonilisest diplomaatiast. Vastasel juhul toob see teenistus kaasa väga vähe lisaväärtust.

Seega sooviksin edendada nelja valdkonda, mis meie arvates teenistust uue välispoliitika loomisel aitavad. Esiteks tahame me, et uuel teenistusel oleks rahu tagamise ja kriisireguleerimise direktoraat. Meil on vastavad rahastamisvahendid ja missioonid, kuid siiani on meil olnud vaid väikesed ja killustatud organisatsioonilised üksused. Teiseks tahame me, et personal oleks täielikult koolitatud ja väljaõpetatud. Ei piisa ainult diplomaatilise kolledži läbimisest. Lisaks tahame me tagada, et vormirõivast kandval personalil ei oleks vaid kaitsekolledži haridus. Kõik peavad vähemalt osa oma haridusteest läbima koos ja seetõttu kutsume me üles Euroopa välisteenistuse akadeemia loomisele. Kolmandaks, me ei taha nõukogu sekretariaadis nõukogu eesistuja rolli dubleerimist. Seetõttu peaks see organisatsioon toetama ka välisteenistust. Mis puutub kõrgete ametikohtade täitmisse, siis nagu kolleeg Tarand juba ütles, me usume kindlalt, et on aeg valida naine.

  Charles Tannock (ECR). – Austatud juhataja! Kuna liit soovib avardada oma rolli rahvusvahelistes suhetes, siis peaks tal väidetavalt olema vahendid meie ühiste väärtuste kajastamiseks kogu maailmas, seda loomulikult tingimusel, et kõik 27 liikmesriiki sellega üksmeelselt nõus on.

Kuid kuidas see roll kujuneb? Kus on selle piirid? Föderalismivastasena usub fraktsioon ECR, et välispoliitika peab lõppkokkuvõttes jääma iga liikmesriigi pärusmaaks. Seetõttu teeb meile muret, et Lissaboni lepinguga, kui see seaduseks peaks saama, tekitatakse mitmeid arenguid, mis võivad lõpuks seda eesõigust õõnestada.

Kavandatav Euroopa välisteenistus peab täiendama, mitte konkureerima ega õõnestama, liikmesriikide kahepoolset diplomaatilist tegevust ja saama oma volitused peamiselt nõukogult, mitte komisjonilt. Parlament peab teostama oma õigust kontrollida välisteenistust ning vormida selle eelarvet. Arvestades, kui palju Broki raportis räägitakse ELi saatkondadest, sooviksin ma, et komisjon kordaks oma aasta tagasi antud lubadust, et välisteenistuse missioone või delegatsioone ei hakata kutsuma saatkondadeks. Missioonide nimetamine saatkondadeks mitmekordistaks kartuseid, et EL soovib endale kõiki suveräänse riigi väliseid tundemärke.

ISTUNGI JUHATAJA: Stavros LAMBRINIDIS
asepresident

  Willy Meyer (GUE/NGL). – (ES) Austatud juhataja! Minu fraktsioon – Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon – kavatseb raporti hääletada vastu peamiselt seetõttu, et me ei toeta Lissaboni lepingut.

Meie jaoks ei kajasta Lissaboni leping kodanike poolt ja kodanike jaoks kavandatud Euroopa projekti vaimu. Tegelikult on asi üsna vastupidi. Sellega luuakse kriisimudel, mudel, mis välistab riikliku sekkumise majandusse.

Soovitakse edasi liikuda kahe eri kiirusega: me kiirustame, et tagada Euroopa ühine hääl mujal maailmas, kuid Euroopa Liidul puudub jõud, millega omaenda vahenditega majandust taaselustada, kuna liidul ei ole ei riigikassat ega aktiivset tööstuspoliitikat. Samuti ei ole liidul võimalik mõjutada raha hinda ega kontrollida Euroopa Keskpanka. Seetõttu me ei jaga seda filosoofiat.

Kui Lissaboni leping vastu võetakse, siis värvatakse Euroopa välisteenistusse komisjoni heakskiidul ja pärast parlamendiga konsulteerimist viis tuhat ametnikku kooskõlas nõukogu otsusega, mille aluseks on tulevase asepresidendi ettepanek.

Me ei ole sellise struktuuriga nõus, sest sellele antakse ka volitused lahendada sõjalisi kriise. Me usume, et puudub kontroll. Meie arvates peaks see kontroll vastama kõrgeimatele demokraatlikele nõuetele, nii nagu see on liikmesriikides.

Seetõttu arvame, et filosoofia ei vasta sellisele Euroopa vaimule, mida meie fraktsioon tahab ehitada, nimelt Euroopa, mis on tegelikult suuteline sekkuma asjadesse, mis meid oluliselt mõjutavad, nagu praegune majanduslangus ja tööpuudus, mis alates kolmekümnendatest on aastate kõrgeimal tasemel.

Sellepärast, kallid kolleegid, hääletame me raporti vastu.

  David Campbell Bannerman (EFD). – Austatud juhataja! Broki raport on positiivne tõend ühtse Euroopa Liidu superriigi sünni kohta. Nurjatu Lissaboni põhiseadusega surutakse meile kõigile juba peale mittevalitavat presidenti ja välisministrit. Selle raportiga lisandub nüüd uus Euroopa diplomaatiline teenistus, nõndanimetatud Euroopa välisteenistus, kuid saatkonnad esindavad rahvuslikke huvisid.

Niisiis, missuguseid rahvuslikke huvisid need uued ELi diplomaadid ja saatkonnad esindavad? Need ei ole meie rahvusriikide, meie kaubanduse ega meie ettevõtete huvid. Need on Euroopa Komisjoni huvid. Kõik muud rahvuslikud saatkonnad muutuvad üleliigseks. Juba praegu müüvad Briti saatkonnad kogu maailmas oma vara.

ELi superriigi generaalplaan on rajatud pettusele, valele ja eitamisele, kuid föderalistid ei ole loomas uusi Ameerika Ühendriike. Nad on loomas uut Jugoslaaviat. Te rändate ohtlikesse vetesse, kui allutate sunniviisil väga erinevad rahvused, kultuurid ja majandused jäiga ja ebademokraatliku nõukoguliku bürokraatia alla.

Ma töötasin Põhja-Iirimaa rahuprotsessis Briti valitsuses. Ma olin tunnistajaks sellele, mis juhtub, kui demokraatia läbi kukub. Selles pole midagi ilusat. Nüüd näen, kuidas demokraatia on Euroopas läbi kukkumas. Te kuulutate, et armastate rahu, kuid Lissaboni lepingu läbisurumisega ja selle alusel meie saatkondade ärakrabamisega suunate Euroopa kindlalt jälle sõjani viivale rajale.

  Martin Ehrenhauser (NI). – (DE) Austatud juhataja! Nõukogu tegevus ei ole läbipaistev. Otsused langetatakse de facto arvukates ja suures osas läbipaistmatutes töörühmades ning COREPERis. 2008. aastal läbis välisministrite nõukogu päevakorrapunktidest vaid 1% avaliku arutelu.

Täpselt sellisel taustal on 1990ndate lõpust alates toimunud Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (EJKP) arendamine, ilma mingisuguste konsultatsioonide või demokraatliku kontrollita. Täpselt sellisel taustal luuakse ka Euroopa välisteenistus. Minu vastus on kindel ei. Seda ei tohi juhtuda! Meil on vaja tõelist demokraatlikku parlamentaarset kontrolli ja me vajame ka tõelist läbipaistvust.

Samuti olen üsna üllatunud sellest, et just teie, kolleeg Brok, olete nüüd järsku parlamentaarse kontrolli poolt. Kas pole nii, et just Euroopa välisteenistuse puhul kaotatakse Lissaboni lepinguga parlamentaarne kontroll? Kuid teie olete selle lepingu poolt. Eelarve ja kontrolliga seoses on nõukogu heakskiidu järgi üsna selge, kuidas teie fraktsioon talitab. Kas pole nii, et järgmisel paaril nädalal hääletab teie fraktsioon eelarvekomisjonis nõukogu heakskiidu poolt, ehkki nõukogu ei ole andnud ammendavaid vastuseid.

On väga kahju, et kuigi alguses oli teie projekt paljulubav, siis tegelikult on see silmakirjalik, ebausutav ning kinnitab lõppkokkuvõttes Lissaboni lepingu puudusi.

  Rafał Kazimierz Trzaskowski (PPE). – Austatud juhataja, volinik, minister! Tänan teid väga! Ma pean alustama joonealuste märkustega. Kui väga ma ka ei imetle meie UKIPi sõprade lennukat retoorikat, tundub mulle keskeurooplasena üsnagi huvitav, et jagate nii valmilt kogemusi elust Jugoslaavias titoismi tingimustes või nõukogude režiimi all. Tõesti huvitav.

Kõigepealt lubage mul õnnitleda Elmar Brokki raporti eest, mis esindab nii suurepäraselt peavoolu, ning lubage mul seda korrata, selle täiskogu peavoolu!

Lissaboni lepingu jõustumine ja uus teenistus suurendab meie võimet rääkida ühel häälel. Me oleme nõus, et uus teenistus peaks olema komisjonile nii lähedal kui võimalik, sest ainult ühenduse meetod tagab meie tegevuse järjekindluse ja mis kõige tähtsam, meie kõigi seisukohti võetakse arvesse samal määral.

Uuele teenistusele tuleb tagada võimalikult suur demokraatlik legitiimsus, et see oleks usaldusväärne. Seega tuleb tervitada kõiki püüdeid tagada selle täiskogu järelevalveõigused.

Kõige tähtsam on, et me teeksime kõik, et tagada uue teenistuse parim kvaliteet ja see, et kõik seda usaldaksid. Me peame andma endast parima, et komisjon, nõukogu ja 27 liikmesriiki lähetaksid välisteenistusse tööle oma parimad inimesed. Sellepärast peab neil olema samasugune staatus. Teenistuses töötamine peab olema terviklik osa nende kodumaisest karjäärist. Teenistuse heaks töötavad isikud tuleb valida teenete põhjal, kuid säilitades geograafilist tasakaalu, et summutada põhjendamatud kartused, et keegi võiks teenistuse n-ö üle võtta.

Lissaboni leping on tähtis ja erineb kõigist teistest lepingutest, sest selle elluviimisest sõltub palju. Ma loodan, et siin saalis avaldatud mõtted aitavad nõukogul ja komisjonil tegelikult viia lepingut ellu viisil, mis suurendab meie ühe häälena rääkimise võimalust.

  Proinsias De Rossa (S&D). – Austatud juhataja! Ma tahaksin tervitada Broki raportit ning soovitan tungivalt minna kiiresti edasi välisteenistuse kui demokraatlikult aruandekohustusliku teenistuse rajamisega. Mul on suured lootused, et see teenistus viib suuremale järjekindlusele meie poliitiliste eesmärkide ja otsuste vahel, eriti seetõttu, et neil on globaalne mõju säästlikule arengule, inimõigustele ja vaesuse kaotamisele.

Siiani ei ole me suutnud tagada oma poliitika järjekindlust. Sageli on meie kaubanduspoliitika otseselt vastuolus meie arengukoostöö poliitikaga. Ma tahaksin samuti hoiatada ideede eest liigitada arengupoliitika meie välispoliitika osaks. Meil on vaja iseseisvat arenguteenistust, mis allub iseseisvale arengu- ja humanitaarabi volinikule. Järjekindluse tagamiseks on vaja arengupoliitika eesmärke mõjutavate kavandatud otsuste võrdlusanalüüsi, sõeluuringuid ja mõjuhinnanguid.

  Louis Michel (ALDE). – (FR) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Ma õnnitlen kolleeg Brokki ja tänan teda suurepärase – ma ütleksin isegi silmapaistva – raporti eest, mille ta meile esitas!

Uue välisteenistuse loomine on võimalus, mida ei tohi maha magada. Parlamendile peab jääma sõnaõigus, mitte ainult eelarve valdkonnas, vaid ka teenistuse üldise struktuuri üle. Nagu öeldud, peab teenistusel olema oma unikaalne sisekord. Me ei saa hakkama ilma sellise sisekorrata, mis peab vastama Lissaboni lepingu vaimule. Ilma teatavates liikmesriikides umbusaldust tekitamata ei saa teistmoodi talitada. Ma pean eelkõige silmas kõige väiksemaid ja uuemaid liikmesriike.

Samuti peame keskenduma välisteenistuse mandaadi sisule, töötama välja strateegia ja poliitilised prioriteedid ning tagama välisteenistuses kooskõla. On oluline mitte langeda välisteenistuse ja komisjoni delegatsioonide tegevuse kattumise lõksu, vaid kujundada spetsiifiline teenistus, mis loob ühisele välistegevusele lisaväärtust. Välisteenistus peab olema komisjoniga täielikult kooskõlas. See ei tohi kalduda kursilt kõrvale, nii et see muutuks valitsustevaheliseks organiks või ajendaks valitsustevahelist tegevust. Ma sooviksin lisada ka, et teenistuse lisaväärtuse osas on ilmselt ülioluline kõrge esindaja / asepresidendi isikulugu.

Lõpetuseks, austatud juhataja, kuigi me mõlemad nõustume, et arengu valdkonnal on oma eesmärk, on see samal ajal välispoliitiline instrument. Naiivne oleks seda eitada. Üks lahendus oleks kokkuleppel kõrge esindajaga jätta planeerimine arenguvoliniku vastutusalasse.

Sõnavõtu lõpetuseks ütlen, et seda arutelu ei saa lahutada Euroopa Arengufondi eelarve arutelust.

  Bastiaan Belder (EFD). – (NL) Austatud juhataja! Nüüd, kus Iiri referendum on selja taga, proovib Euroopa Parlament jällegi näidata, mille eest ta seisab, ja teeb seda innustunult ja entusiasmiga. Raportis maalitakse utoopiline pilt välisteenistusest, mis viib ellu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat (ÜVJP), mis veel ei toimigi.

Üks selle raporti jahmatavaks iseärasuseks on selle kangelaslik üritus veenda komisjoni kasutama kogu oma institutsioonilist mõju. Mis on selle seisukoha taga? Ma arvan, et paljud kaasparlamendiliikmed soovivad kasutada välisteenistust Trooja hobusena, et komisjoni kaudu ÜVJP enda kontrolli alla saada.

On häbiväärne, et Euroopa Parlamendil ja teistel institutsioonidel ei ole siiani aimu, kuidas täpselt see teenistus töötama peaks. Neljandas lõigus kirjeldatud järkjärguline protsess on riskantne institutsiooniline ettevõtmine, lihtne ja loogiline, mille tagajärjeks on institutsioonilised pisarad, kui te andestate mulle selle sõnamängu.

  György Schöpflin (PPE). – Austatud juhataja! Ma sooviksin samuti lisada oma hääle nendele, kes toetavad Broki raportit, ning väljendada samas oma imestust paranoia üle, mis tuleb täiskogu sellest osast.

Välisteenistus on ilma igasuguse kahtluseta potentsiaalselt ELi ja muu maailma vaheliste suhete järjekindluse edendamisel peamine tegur. Need suhted on sageli ulatuslikud, keerukad ja mõjutavad oluliselt muud maailma väljaspool Euroopat. Seega on oluliselt tähtis, et tegevus oleks põhjalikult kooskõlastatud tagamaks ELi poliitika kavandatud mõju. On tõsi, et kui välisteenistus on loodud ja tegutseb, siis mõjutab see ELi seisukohti, näiteks, ühise välis- ja julgeolekupoliitika osas, mida on siin ka juba mainitud, demokraatia ja inimõiguste edendamise, abi suunamise ja arenguga seotud paljutahuliste küsimuste osas.

Selles kontekstis on järjekindluse küsimus kesksel kohal. Kui Euroopa Liidu eri osades pannakse isesugust rõhku poliitilistele küsimustele, siis summutab see mõju, mille tagajärjed võivad olla ettenägematud. Järjepidevus on siinkohal määrava tähtsusega. Selles valguses saab välisteenistusel olema märkimisväärne vastutus teha koostööd kõigi teiste Euroopa Liidu institutsioonidega, kellel on välispoliitiline mõõde. Selge on, et teenistuse tõhusus mõjutab tingimata kõrge esindaja töökorraldust, kuid keskmises perspektiivis kajastub selle töö kõikides Euroopa Liidu institutsioonides. See on kahesuunaline protsess.

Sellest vaatenurgast on hädavajalik, et teenistus oleks aruandekohustuslik mitte ainult kõrge esindaja, vaid laiemalt ka parlamendi enda ees. Kokkuvõttes esindab teenistus Euroopa Liitu igakülgselt, millest tuleneb ka rõhk aruandekohustusele, läbipaistvusele ja järjekindlusele.

  Wolfgang Kreissl-Dörfler (S&D). – (DE) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Üks Euroopa, üks hääl. Me oleme astunud veel ühe tähtsa sammu liikmesriikide ühise välispoliitika poole. Otsustavaks teguriks on tagada, et kõrge esindaja ametikoha saaks tugev sõltumatu pädev isik, kellele võimaldatakse vajalik mänguruum ja vabadus arendada ja ehitada välisteenistus üles vastavalt nõuetele ja loomulikult kooskõlas Euroopa Liidu põhimõtetega, mille hulka kuulub ka põhilistest inimõigustest kinnipidamine. See on sui generis.

On hädavajalik, et see toimuks läbipaistvalt, et parlament mängiks asjakohast rolli ning et eelarveõigusi ja -kontrolli teostavad eelarveasutused. Kuid samamoodi on hädavajalik, et liikmesriikide valitsused seaksid oma huvid madalamale ja toetaksid seda ametit ja selle teenistuse ülesandeid täielikult ja ei segaks pidevalt vett, kui neil selleks tuju tuleb, kuid kahjuks oleme just seda harjunud nägema.

Samuti tuleb teha selgeks − ja see on meile väga oluline −, et arengupoliitika peaks jääma sõltumatuks, sest neid asju ei tohi suvaliselt ühitada. Vaadelgem seda uut ametit ja portfelli, mille eest me aastaid oleme võidelnud, kui tulevikuvõimalust ning ärgem tehkem seda maha ega rebigem kohe alguses tükkideks! Üks Euroopa, üks hääl! See on meie ülesanne ja sellele peame me keskenduma: ei midagi rohkem ega vähem.

  Alexander Graf Lambsdorff (ALDE). − (DE) Austatud juhataja! Mida me Euroopa diplomaatilise teenistusega saavutada tahame? Me tahame paika panna Euroopa Liidu 21. sajandi poliitilised prioriteedid. Paljud riigid ja rahvad väljaspool Euroopat ootavad, et Euroopa mängiks rahu hoidmises ja konfliktide ärahoidmises aktiivset rolli ning kui see ei õnnestu, siis et Euroopa taastaks rahu ja aitaks asjassepuutuvat riiki uuesti üles ehitada. Seetõttu on mõttekas luua rahu tagav asutus.

Kuid läbirääkimiste ajal on nõukogus mõnede liikmesriikide esindajad, sealhulgas nende liikmesriikide esindajad, keda üldiselt euroopameelseteks peetakse, otsustavalt jala pidurile asetanud. Paremal juhul on neil üks jalg gaasil ja üks piduril. See kütab küll kirgi, kuid edasiminekut ei toimu. Seega me loodame, et läbirääkimised tõeliselt tugeva Euroopa Parlamendi kontrollitava Euroopa välisteenistuse (EEAS) loomise üle on edukad. Euroopa kodanikud tahavad, et Euroopa räägiks ühel häälel. Inimesed väljastpoolt Euroopat ootavad seda. EEAS ei suuda seda omal jõul saavutada. Tegemist on siiski sammuga õiges suunas. Kandkem siis hoolt, et asi toimiks!

  Lorenzo Fontana (EFD). − (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Ma usun, et arvestades arutelu all oleva küsimuse tähtsust, oleks parlamendil pidanud olema rohkem aega, et nõukogule oma seisukohta selgitada. Selle asemel kestis komiteemenetlus vaid paar päeva ja sätte põhiseaduskomisjoni vastuvõtmise järel toimub parlamendis vaid kahepäevane arutelu.

Ettepanek asutada Euroopa diplomaatiline teenistus on võrreldes aluslepingutes sätestatuga hüpe edasi. Enamgi veel, Euroopa välisteenistust, nii nagu seda raportis kirjeldatakse, tundub olevat keeruline lõimida liikmesriikide välisministeeriumidega. Mis neist ministeeriumidest saab? Kas need saadetakse laiali? Tundub ebatõenäoline.

Lisaks, kuidas sobituvad nende saatkondade volitused viisaküsimustes näiteks tööga, mida liikmesriikide saatkonnad juba teevad? Kes nimetab need niinimetatud Euroopa Liidu saadikud ametisse? Kas komisjon, nagu tundub tõenäoline, või lubatakse liikmesriikidel ise oma saadikud nimetada? Lisaks on mõte kutsuda tulevasi esindajaid saadikuteks provokatiivne, kui arvestada, et Euroopa põhiseadust, mis sätestas Euroopa välisministri ameti, ei ole vastu võetud. Me ei saa teeselda, nagu ei oleks prantslased ja hollandlased Euroopa põhiseadust tagasi lükanud.

  Andrzej Grzyb (PPE). − (PL) Austatud juhataja! Meie Euroopa Liidu projekt on loomulikult ainulaadne ja me oleme seda palju kordi rõhutanud. Lissaboni lepingu jõustumisega, mis loodetavasti edukalt lõpule viiakse, luuakse ka uusi institutsioone. Üks selle protsessi tulemustest on Euroopa välisteenistuse loomine, mille peamine eesmärk on tagada välissuhete järjepidevus ja tõhusus.

Nagu volinik Ferrero-Waldner on öelnud, tegemist on sui generis üksusega, kuid samal ajal tuleks meelde tuletada Elmar Broki avaldust, et selle teenistuse loomisel peaks järgima lisaks tõhususele veel kahte fundamentaalpõhimõtet: läbipaistvus ja demokraatlik mandaat. Tõhususe peaks tagama nii Euroopa välisteenistuse loomise suhtes valitsev institutsioonidevaheline konsensus − ja siinkohal avaldan heameelt nõukogu ja komisjoni avalduste üle − kui ka arenguabi, laienemise ja rahvusvahelise kaubandusega seotud küsimuste kaasamine. EL vajab näiteks samuti tugevat häält ka energiapoliitika ja solidaarsusega seotud küsimustes.

Läbipaistvuse osas loodan ma, et Euroopa välisteenistuse loomisel suudetakse leida tasakaal. Ma ei pea silmas vaid institutsioonidevahelist tasakaalu, vaid ka Euroopa välisteenistusse ametisse määramisel geograafilise tasakaalu järgimist. See on ülimalt oluline ja ma ei suuda seda piisavalt rõhutada. Praegune esindatus sellele nõudele ei vasta, kui mõtleme näiteks RELEXi peadirektoraadile või komisjoni delegatsioonidele väljaspool ELi. Teenistus tuleks asutada kooskõlas demokraatlike standarditega ja ma ootan, et parlament mängiks siinkohal olulist rolli nii asutamise ajal kui ka hiljem, kui koos välisasjade komisjoniga intervjueeritakse delegatsioonide juhtide kandidaate.

Personali väljaõppeks on tehtud ettepanek luua Euroopa diplomaatiline kolledž. See on tähtis ettevõtmine, kuid tahaksin samal ajal kasutada võimalust, et rõhutada, et tegelikult on olemas riigisisesed keskused ja mitmed Euroopa õppeasutused, kellel on personali koolitamise kogemused. Me peaksime neid kogemusi ära kasutama. Pean silmas Brügget, Natolini, Firenzet ja Maastrichti.

  Cristian Dan Preda (PPE). − (FR) Austatud juhataja! Sooviksin samuti tervitada Euroopa välisteenistuse loomist kui sammu õiges suunas, mis kujutab endast edasiminekut rahvusvahelisel areenil Euroopa järjekindlamaks ja tõhusamaks muutmisel.

Ma usun samuti, et selle teenistusega lisandub Euroopa projektile märkimisväärne poliitiline dimensioon ja Euroopa profiil muutub poliitilisemaks.

Tahaksin samuti rõhutada vajadust teenistuse tegevuses järjepidevuse järele seoses haldus- ja eelarvevastutusega. Loomulikult on neis küsimustes suhted komisjoniga ühelt poolt ja parlamendiga teiselt poolt kriitilise tähtsusega.

Mis puutub parlamenti, siis usun ma ka seda, et teenistus peab tegema parlamendiga vahetut ja väga tihedat koostööd, et Euroopa Parlamendi liikmetel oleks pidev ülevaade teenistuse tegevusest ning ka olulisemate ametikohtade täitmisest. Lisaks peab kõrge esindaja olema loomulikult tuntud isik, kuid usun, et ka teenistuse ülejäänud liikmed peaksid olema inimesed, kes äratavad suurt usaldust.

Ma tahaksin rõhutada värbamise küsimust. Nagu mõned kolleegid on öelnud, arvan ma, et geograafiline esindatus on oluline ning väikestele riikidele ja uutele liikmesriikidele on vaja leida tasakaal.

Lõpetuseks tahaksin lühidalt peatuda ühise Euroopa kultuuri tähtsusel, mida luuakse eri koolides ja institutsioonides, kuid arvan, et järjepideva algatuse olemasolu, Euroopa tasandil struktuuri loomine on hea mõte.

  Mįrio David (PPE). − (PT) Austatud juhataja! On hädavajalik, et Euroopa välisteenistuse loomise peamine eesmärk oleks Euroopa asutuste jõupingutuste ühendamine, millega tagatakse mõjusa teenistuse loomine, mis suudab sõnastada, formuleerida ja ellu viia Euroopa vastuse praegustele rahvusvahelistele väljakutsetele.

Teenistus peaks samuti olema midagi enamat kui selle osade summa. See peaks lisama väärtust liikmesriikide ja Euroopa Liidu käimasolevale tööle. Sellel taustal usun ma, et on hädavajalik, et see, mis teeb ELi eriliseks − ehk siis ühenduse meetod − peaks selles uues reaalsuses keskse positsiooni võtma. Seetõttu toetan ma täielikult Broki raportit, mis pooldab ja kaitseb komisjoni ja tulevase teenistuse vahelist tihedat koostööd.

Siinkohal tahaksin osutada kahele asjaolule. Esiteks on vaja, et komisjoni president ja kõrge esindaja, kes on ühtlasi ka komisjoni asepresident, teeksid tihedat koostööd, et tagada teenistuse tõhus ja tõrgeteta toimimine. Teiseks on vaja liitu parlamendi ja komisjoni vahel, et võidelda eeldatava valitsustevahelise lõhe vastu, millel võib olla teenistuse juhtimisele negatiivne mõju.

Parlament peab seega olema valvel ja tagama, et Euroopa välisteenistusest saab tippkeskus, kes esindab välispoliitika parimaid asjatundjaid.

(Juhataja andis sõna härra Dartmouthile, et viimane saaks härra Predale esitada nn sinise kaardi küsimuse)

  William (The Earl of) Dartmouth (EFD). − Cristian Dan Preda, oma sõnavõtus kasutasite väljendit „ühine Euroopa kultuur”. Kas teie arvates oleks Türgi vastuvõtmine Euroopa Liitu täies kooskõlas ühise Euroopa kultuuriga, mida te mainisite?

  Cristian Dan Preda (PPE). − (RO) Oma sõnavõtus rääkisin ma ühisest kultuurist diplomaatia vaatenurgast, kui poliitilise kultuuri ühest osast. Mis puutub minusse, siis usun ma, et selles mõttes moodustab Türgi samuti osa Euroopa poliitilisest kultuurist, mis hõlmab väga austusväärset diplomaatia traditsiooni. Tänan teid küsimuse eest! Oleksin pidanud seda kohe alguses selgitama.

  Ingeborg Gräßle (PPE). − (DE) Austatud juhataja! Eelarve- ja kontrollikomisjoni liikmena valmistab mulle muret see, kuidas komisjon ja nõukogu välistavad Euroopa Parlamendi, kui juttu on välisteenistusest. Meil ei ole dokumente ja me oleme ainsad, kellel pole ühtegi dokumenti, keda ei ole kaasatud ja keda sunnitakse aktsepteerima läbirääkimiste tulemust. See on ennekuulmatu!

Käimasoleva arutelu jooksul ja pärast kahe esindaja avaldusi olen ma olnud tunnistajaks sellele, kuidas ühenduse dokumente lammutatakse. Näeme võimalust loobuda dokumentidest, mis sätestavad parlamentaarseid õigusi, nagu eelarvemäärus. Meie siin Euroopa Parlamendis peame olema tähelepanelikud. Arutelu käigus ei ole mulle selgunud vastus küsimusele: „Kes mida otsustab?”. Ma usun, et see on lahtine küsimus. Ma usun ka, et kui eiratakse meie eelarve- ja kontrolliõigusi ning meie kaasotsustamisõigust selles küsimuses, siis on meil saabuvatel aastatel väga keeruline nõukogu ja komisjoniga koostööd teha.

  Richard Howitt (S&D). − Austatud juhataja! Ma tahan toetada tugevat välisteenistust koos selle kogu maailma katvate geograafiliste üksustega, mis vastutab Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika eest ning ühendab nõukogu ja komisjoni planeerimise, konfliktide vältimise ja kriisiohje kohustused.

Ent ma tahan nõustuda Cecilia Malmströmiga, et seda ei kahjusta komisjoni jätkuv vastutus kaubanduse arengu ja laienemise eest, mistõttu olen kolleeg Gualtieriga teinud koostööd lõike 6 punkti c muudatusettepanekuga, mis toetab ELi arengupoliitika kavandamise ja elluviimise ühendamist.

Kritiseerijad peaksid aru saama, et olemasolevas süsteemis on probleeme. Kõrge esindaja, kes ei ole vahetult parlamendi ees vastutav, nõukogu ja komisjoni ülesannete dubleerimine, ELi eriesindaja ja komisjoni delegatsioonide juhtide lahutamine, inimõiguste eiramine kaubanduse ja geopoliitilistes huvides jne.

Lissaboni lepingu otsustav reformimine tuleb läbi viia ja seda tehakse.

Lõpetuseks Benita Ferrero-Waldnerile, ma tean, et ta suudab pärast Ühendkuningriigi Sõltumatuse Partei sekkumist enda vaos hoida ja et ta saab aru, et Briti saatkonnad ei ole müügiks.

  Ivo Vajgl (ALDE). − (SL) Austatud juhataja! Täna anname Euroopa Liidule rohelise tule jätkata oma peamise saavutuse elluviimist püüdlustes tagada endale globaalses välispoliitikas suurem ja tähtsam roll. Ma soovin Elmar Brokki detailse ja väga sisuka raporti eest õnnitleda. Ma usun, et on eluliselt tähtis, et uus teenistus täiendaks Euroopa Liidu olemasolevaid teenuseid, mida osutatakse ka edaspidi. Samuti on tähtis, et Euroopa Liidu esindusi maailmas ei topeldataks ega kolmekordistataks. Mulle tundub, et on reaalne oht selle toimumiseks.

Lõpetuseks tahaksin lisada, et me peaksime selliste uute esinduste konsulaarteenuste rolli rõhutama. Väikeriikidel ei ole piisavalt rahalisi vahendeid ja neil ei ole igal pool Euroopas ja maailmas esindusi, mistõttu on neil selle teenistusega seoses kõrgendatud ootused. Meil on Sloveenias koostööst Austria diplomaatidega positiivsed kogemused. Volinik, me sooviksime, et see koostöö oleks eeskujuks tulevasele koostööle.

  Heidi Hautala (Verts/ALE). − (FI) Austatud juhataja, volinik Ferrero-Waldner! Ma sooviksin juhtida teie tähelepanu asjaolule, et Euroopa Liit on võtnud kohustuse järgida oma tegevuses alati inimõigusi, mille hulka kuuluvad loomulikult naiste õigused, nagu siin on juba mainitud. Mina isiklikult usun, et ühtse Euroopa välisteenistusega paranevad kindlasti meie võimalused arvestada kogu meie töös inimõigustega, ent see ei toimu iseenesest.

Ma sooviksin teilt kuulda, kuidas kavatsete tagada, et loodav välisteenistus arvestab inimõiguste ja võrdsuse püüdlustega. Toon ühe näite: hetkel ei pea kõik ELi delegatsioonid kinni seitsmest inimõiguste suunisest, milles me koos kokku oleme leppinud. Nüüd on meil võimalus koolituskavade kaudu näiteks nende küsimuste olulisust tõsta. Elmar Broki raportis mainitakse samuti väljaõpet. Seega pakuks mulle huvi kuulda teie vaateid neis küsimustes.

  Zoltįn Balczó (NI). − (HU) Austatud juhataja! Küsimus, mida siin praegu esitatakse ja millest me tegelikult räägime, on see, kas Lissaboni lepingu määratud teel kulgedes on tulemuseks superriik või tihe institutsiooniline koostöö 27 riigi vahel. Ka põhiseaduskohtud vaevad seda küsimust ning tahavad otsust langetada. Strasbourgis heisati enne esimest istungit ELi lipp ja sõjaväeparaadil kõlas ELi hümn. Hümn ja lipp on riigil, mitte koostööl. Oleme siin kuulnud räägitavat, et me saadame saadiku ennast kogu maailmas esindama. Samuti oleme kuulnud sellest, kuidas Euroopa räägib ühel häälel. Me ei ole sellega nõus. Meie näeme teistsugust teed Euroopa tulevikku. See ei tähenda, et oleme paranoilised, nagu väidavad tolerantsile manitsejad. Me tahame endiselt Euroopat, lihtsalt see Euroopa, mida enamik inimesi soovib, on teistsugune Euroopa.

  Íñigo Méndez de Vigo (PPE). − Austatud juhataja! Kuna sõnavõtja oli nii lahke ja nõustus ühele küsimusele vastama, siis ma esitangi selle. Hispaania jalgpalliklubil Madridi Real on lipp ja hümn. Kas arvate, et tegu on riigiga?

(Naer ja aplaus)

  Zoltįn Balczó (NI). − (HU) Teisele riigile kuuluvat lippu tavaliselt sõjaväeparaadil hümni saatel ei heisata, nagu siin toimus. Kui teie arvates tegutseb Euroopa nagu jalgpallimeeskond, siis on see teie isiklik arvamus. Euroopa ei tohiks olla fanaatikute klubi, kes on kogunenud ühe lipu ümber, isegi kui tegu on tulihingeliste pooldajatega, vaid ta peaks olema meeskond, mis esindab eri vaatenurki.

  Danuta Maria Hübner (PPE). − Austatud juhataja! Euroopa välisteenistuse arutelu toimub ajal, mil on tekkinud tungiv vajadus pikaajalise ELi strateegia järele selle kohta, kuidas teha dramaatiliselt muutuvas maailmas koostööd maailma teiste piirkondadega. Meil on vaja julgeid strateegiaid, visioone ja tegevusi, sest tekkivad globaalsed jõud moderniseeruvad kiiremini kui Euroopa seda kunagi on teinud ja muutuvad aina enesekindlamaks.

Meie geopoliitiline strateegia välispoliitikas ei tohi piirduda ainult kliimamuutuste ja energiajulgeolekuga. Ühel kolmest institutsioonist, mis on praktikas aktiivselt välispoliitikas tegev − nõukogu president, komisjoni president ja kõrge esindaja − peavad olema geopoliitilised strateegilised pädevused, ja mitte ainult tekkivate probleemide lühiajaliseks lahendamiseks, mille tulemus oleks madalaimal ühisel nimetajal põhinev välispoliitika. Minu arvates on kõrge esindaja nende strateegiliste pädevuste loomulik kandidaat, toetudes oma tegevuses Euroopa välisteenistuse pädevustele ja kogemustele.

  Andrey Kovatchev (PPE). − (BG) Euroopa välisteenistuse loomine ja selle edukas käivitamine tähistab Euroopa Liidu suurt poliitilist edusammu teel eesmärgile, milleks on kohase Euroopa ühise välis- ja julgeolekupoliitika kujundamine. See võimaldaks Euroopal tõepoolest rääkida ühel häälel. Sellega oleks võimalik vastata Henry Kissingeri kuulsale anekdootide valdkonda kuuluvale küsimusele: „Kellele ma pean helistama, kui tahan rääkida Euroopaga?”, sest Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja telefoninumber on Euroopa telefoninumber, mida valida. Praegu on meil vaja 27 telefoninumbrit, iga liikmesriigi numbrit, kui tahame teada Euroopa seisukohta.

On ütlematagi selge, et teenistuse käivitamiseks peab tulevane kõrge esindaja tegema parlamendile ettepaneku teenistuse asutamiseks. Ma loodan samuti, et see isik arvestab Elmar Broki raportiga ja tagab kõigi liikmesriikide, eelkõige uute liikmesriikide võrdse ja õiglase esindatuse.

  Krisztina Morvai (NI). − Austatud juhataja! On olnud tõesti väga huvitav kuulata, kuidas osa parlamendiliikmetest ärrituvad, kui soovitakse vaidlustada seda kuulsat ühte häält ja status quo’d üldiselt. Ma kutsun Euroopa kodanikke, kes meid siia valisid, üles kuulama seda vestlust Interneti läbipaistvuse vahendusel ja andma oma arvamuse arutletud teemade kohta.

Ent ma tahtsin tõstatada ühe teise küsimuse; mulle meenus Benita Ferrero-Waldneri kohtumine Iisraeli valitsusega pärast Gaza sektoris toimunud hirmsat verevalamist. Ma ei unusta mitte kunagi, volinik, kuidas te embasite ja suudlesite Iisraeli valitsuse liikmeid tol kohutaval ajal.

Kuidas saan ma olla kindel, et selle otsuse vastuvõtmisel ei emba ega kallista keegi minu nimel sõjakurjategijaid?

  Elena Bćsescu (PPE). − (RO) Kõigepealt sooviksin ma õnnitleda Elmar Brokki raporti koostamise puhul! Nagu ka eelmine sõnavõtja ütles, esitas USA riigisekretär Henry Kissinger kolm aastakümmet tagasi küsimuse: „Kellele ma pean helistama, kui tahan rääkida Euroopaga?”. Kõrge esindaja ametikoha ja välisteenistuse loomine aitavad Euroopa Liidul sellele küsimusele vastata.

Kui meil on sellised talitused, siis usun, et Euroopa diplomaadid suudavad mängida aktiivsemat ja otsustavamat rolli ELi põhihuvide kaitsmisel, sealhulgas energiajulgeoleku küsimustes.

Ma tervitan asjaolu, et kõrge esindaja ja diplomaatiliste missioonide juhid peaksid astuma Euroopa Parlamendiga alalisse dialoogi.

Mis puutub välisteenistusesse personali lähetamisse, siis usun, et lisaks sellele, et teenistujatel oleksid asjakohased teadmised ja oskused, tuleb ka tingimata tagada liikmesriikide kohane ja proportsionaalne esindatus.

  Piotr Borys (PPE). − (PL) Austatud juhataja! Ka mina sooviksin väljendada oma siirast tänu selle suurepärase tõsiasjadel põhineva raporti eest! Tänu Euroopa välisteenistusele on Euroopal Liidul võimalik aktiivselt osaleda rahvusvahelisel areenil rahvusvahelise poliitika kujundajana. See on ääretult tähtis. Loomulikult nõustume me kõik, et teenuste kvaliteet on põhimõtteliselt komisjoni ja liikmesriikide vastutusalad ja et seega on selles küsimuses vajalik Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vaheline koostöö.

Ent ma sooviksin küsida volinikult, kas Euroopa Parlamendiga toimunud kontaktide alusel näeb ta ette võimalust kasutada meie tööd praktikas, aktiivse koostöö vormis, näiteks parlamentidevahelistes delegatsioonides. Ma arvan, et on palju foorumeid, kus kõrge esindaja ja Euroopa välisteenistus saavad teha parlamendiga aktiivset koostööd, sealhulgas delegatsioonide vahendusel. Kas selles osas on tehtud asjakohaseid ettevalmistusi?

  Riikka Manner (ALDE). − (FI) Austatud juhataja, volinik! Tahaksin samuti kõigepealt raportööri suurepärase raporti eest tänada! Ma soovin siiski rõhutada, et Euroopa välisteenistuse toimimiseks peame siiralt pöörama tähelepanu väikestele liikmesriikidele ja iga riigi välis- ja julgeolekupoliitika eripäradele. Ainult nii toimides ja seda küsimust läbi arutades saab EEASist elujõuline asutus.

On tähtis, et raportis mainiti ka läbipaistvuse ja demokraatia olulisust. Lisaks on minu arvates vaja seoses EEASiga rõhutada eraldi pehme julgeoleku küsimuste olulisust. Euroopa Liit rajati rahu ja stabiilsuse alusel ja me saame neid põhimõtteid kogu maailmas edendada eelkõige humanitaarabi, arengukoostöö, kriisiohje ja rahvusvahelise kaubanduse kaudu.

  Cecilia Malmström, nõukogu eesistuja. − Austatud juhataja! Mulle tundus huvitav, et osa austatud parlamendiliikmetest, kes räägivad nii soojalt demokraatiast, ei suuda tunnistada, et Lissaboni lepingu võtsid demokraatlikult vastu 26 parlamenti ja üks referendum.

(Aplaus)

Olen nõus, ühe mehe allkiri on puudu, kuid ma olen täiesti veendunud, et leping jõustub peagi ja et meil saab olema välisteenistus. See on hea. Seda toetavad liikmesriigid, liikmesriikide parlamendid ja − vaadates näiteks Eurostati ülevaateid − ka inimesed kogu Euroopa Liidus. Sellepärast, et nagu meie, nagu mina, nagu enamik siinolijatest arvavad nad, et Euroopa Liidu jaoks on oluline tegutseda järjepidevamalt ja kindlamalt, kui tahame edendada oma väärtusi ja töötada kogu maailmas rahu ja demokraatia saavutamise nimel.

Loomulikult peaksime vältima bürokraatiat ja dubleerimist, kuid − nagu Benita Ferrero-Waldner ütles − me oleme loomas uut asutust. See on sui generis asutus ja niisiis peame leidma viisi, kuidas seda arendada. Coreper on koostöös nõukogu, komisjoni ja Euroopa Parlamendi liikmetega − Elmar Broki ja teistega ning mul on parlamendi teavitamiseks isiklikult olnud mitu arutelu president Buzekiga − arutanud välisteenistuse üldist raamistikku ja ülesandeid. Nüüd on vaja see poliitiliselt läbi arutada ning seejärel on kõrge esindaja ülesanne töötada välja detailid. See toimub tihedas koostöös ja dialoogis Euroopa Parlamendiga. Olen selles üsna veendunud.

Loomulikult on veel lahendamata küsimusi. Tähtis on, et kõrgel esindajal oleksid vahendid, mille abil oma ülesandeid kõige tõhusamalt täita. See tähendab, et ta peab vastutama EASi halduseelarve eest, kuid samas ka ametisse nimetavate asutuste eest. Ükskõik millise juriidilise lahenduse me valime − ja selles osas on veel vaja pidada arutelusid −, peab see lähtuma kõigist kehtivatest eelarvereeglitest, tagades seeläbi kohase aruandekohustuse.

Nõukogu ei pruugi nõustuda Broki raporti kõigi väidetega, kuid ma arvan, et see on väärtuslik panus meie arutelusse. Ma loodan, et see pälvib parlamendis laialdase toetuse. Ma soovin tänada volinik Brokki tehtud töö ja selle arutelu eest siin parlamendis.

  Benita Ferrero-Waldner, komisjoni liige. − Austatud juhataja! Tahaksin jällegi öelda, et me ei otsusta seda, kas välisteenistus tuleb või mitte: Lissaboni lepinguga on see ette nähtud. Nagu mu kolleeg äsja ütles, olen ka mina veendunud, et Lissaboni leping jõustub üsna pea.

Ma kommenteerin nüüd mõningaid arutelu käigus esile kerkinud küsimusi ja usun, et nende tõstatamine on vajalik. Esiteks, meie, komisjon oleme võtnud kohustuse tagada EEASi edukus. Sellest peab saama jagatud ettevõtmine, millesse kohe algusest peale annavad oma panuse kõik ELi institutsioonid ja liikmesriigid. Omaenda välissuhete volinikuna saadud kogemustele toetudes arvan, et tulevikus toimitakse paljuski asjus teistmoodi. Ma saan aru vajadusest, et kõrgel esindajal / asepresidendil oleks teatav juhtimis- ja eelarvealane sõltumatus.

Samal ajal on selge, et EEASil on vaja tihedaid sidemeid väga paljude komisjoni teenistustega ja seega on oluline teha koostööd. Ma toetan parlamendi eesmärki korraldada EEASi eelarve läbipaistvalt ja aruandekohustusega. See on samuti selge, nii et ma arvan, et töötame selles osas õige lahenduse suunas.

Teiseks, vastavalt lepingule toimib Euroopa Parlamendi poliitiline aruandekohustus peamiselt komisjoni presidendi ja kõrge esindaja / asepresidendi ning teiste komisjoni liikmete kaudu. Me tervitame Elmar Broki raportis antud selget signaali selle kohta, et kõrge esindaja / asepresident oleks EEASi ja delegatsioonide kõrgemaid ametnikke ametisse nimetav asutus.

Uue süsteemi kohaselt on delegatsioonide juhid ja teised EEASi kõrgemad ametnikud kooskõlas personalieeskirjadega ELi ametnikud, kes nimetatakse ametisse vastavalt määratletud korrale ja kellel on sõltumatuse kohustused. Meil on küsimus selle kohta, mis oleks selle mõju, kui parlamendile valitakse ärakuulamiseks sellel põhimõttel üks rühm. Isegi kui tegemist oleks poliitilisema ametikoha kandidaatide ärakuulamisega, kehtiks samad kaalutlused. Ma arvan, et see ei ole kindlasti kooskõlas liikmesriikide tavaga.

Veel kord, me saame aru, et parlament on huvitatud põhjalikust arvamustevahetusest EEASi ja delegatsioonide juhtivate ametnikega, toimugu see siis ametlikus või mitteametlikus vormis. Ma arvan, et see võiks toimuda pärast ametisse nimetamist. Valitu peaks siis minema parlamenti ja arutama parlamendiga küsimused läbi.

Samuti panin suure huvi ja heameelega tähele, et siin on mainitud inim- ja naiste õiguste küsimusi. Ma võin ainult öelda seda, et kõik ELi institutsioonid on võtnud soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohustuse. See kehtib ka EEASis, kuid ametisse nimetamisel tuleb lähtuda ka kandidaadi teenetest, nii et teened ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaienemine peavad käima käsikäes.

Tahtsin lühidalt kommenteerida Iisraeli valitsuse ja minu Lähis-Ida visiidiga seotut. Gaza konflikti järel oli väga tähtis saavutada relvarahu. Ma proovisin kaasa aidata esimese relvarahu saavutamisele ja usun, et just tänu minu sekkumisele avati humanitaarabi koridorid ja kehtestati humanitaarabi tarnimise tähtajad sellel väga keerulisel ja otsustaval hetkel.

Lõpetuseks, mis puutub delegatsiooni, siis nagu ma enne ütlesin: need on juba avatud. Teie mainitud parlamendidelegatsioonid on volinikele või nõukogu liikmetele juba avatud, neid saab külastada, kuid see sõltub ka ajakavast. Tulevikus peaks olukord olema samasugune.

  Elmar Brok, raportöör. (DE) Austatud juhataja, kolleeg Malmström, volinik, kallid kolleegid! Siin saalis Euroopa ühise välis- ja julgeolekupoliitika vastu suunatud rünnakud kuuluvad minevikku. Arvamusküsitluste kohaselt väidab 70% Euroopa kodanikest, et soovivad tugevamat ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, kuna teavad, et see on ainus viis Euroopas rahu hoidmiseks ja Euroopa huvide kaitsmiseks kogu maailmas. Teie tehtud avaldused kuuluvad minevikku. Just niisugused avaldused viisid Euroopa sõtta ja me tahame neile lõpu teha.

Samuti avaldame me, et tahame, et välispoliitika tõstaks Euroopa tegutsemisvõimet. Tahaksin samuti sõnaselgelt öelda, et välispoliitika ei kuulu parlamendi töövaldkonda. Operatiivne välispoliitika peab olema täitevvõimu vastutusalas. Nii on see kõikides riikides. See tähendab siiski, et parlamentidel − antud juhul Euroopa Parlamendil − peab olema täielik kontrolliõigus. Tuleb teha selgeks, kuidas see kehtib eelarve suhtes, mis valdkondades teabeõigus eksisteerib ja millistel juhtudel on tegemist tõelise aruandekohustusega.

Ma sooviksin kutsuda nõukogu ja komisjoni üles avaldama oma dokumentides vähem teavet organigrammide ja rahvuslike delegatsioonide liikmete kohta, kes määratakse teatud ametikohtadele. Selle asemel peavad nad COREPERi dokumentides kirjeldama Euroopa Parlamendi õigusi, mitte lihtsalt teatama, et parlamendi õigused peavad säilima ja punkt. Usun, et selles osas tuleb võtta mõningaid meetmeid. Lisaks arvan ma, et ametisse nimetatav kõrge esindaja või asepresident peab osalema ettepanekute koostamises, mitte lihtsalt pandama sündinud tõsiasja ette. Sellega peab samuti arvestama. Cecilia Malmström! Kui te edaspidi viitaksite kõrgele esindajale kui komisjoni kõrgele esindajale või asepresidendile, võiks see tekitada suurt usaldust. Siis räägiksime kõik samast isikust ja see aitaks kinnistada, et me tõepoolest ühest asjast räägime.

(Aplaus)

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub neljapäeval, 22. oktoobril 2009.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Gabriele Albertini (PPE), kirjalikult. − (IT) Tekst, mille homseks hääletamiseks ette valmistame, on suurepärane alus eesseisvateks läbirääkimisteks.

Ma olen tänulik Elmar Brokile ja Annemie Neyts-Uyttebroeckile suurepärase töö eest, mis neil napi aja kiuste teha õnnestus. Selle töö alusel on minu juhitaval komisjonil võimalik tulevase kõrge esindajaga pidada konstruktiivset, kuid kindlat dialoogi ning kaitsta uue välisteeninduse seotust ühendusega. Sõnum, mille me soovime komisjonile ja nõukogule saata, on põhimõtteliselt järgmine: me tahame laialdaste volitustega teenistust, mis täidab meie ambitsiooni muuta Euroopa Liit ülemaailmseks poliitiliseks tegutsejaks, ja me tahame, et see toimuks konsensuse alusel, s.t kõigi kolme institutsiooni − parlamendi, komisjoni ja nõukogu − toetusega.

Seega soovitame komisjonil tungivalt käituda läbirääkimiste ajal julgelt ja kaitsta ühenduse mudelit ning ma kutsun nõukogu veel kord üles kaasama kohe läbirääkimiste alguses meie parlamenti ja eelkõige minu juhitavat komisjoni, et viia lõpule see kriitilise tähtsusega etapp tõelise Euroopa välispoliitika kujundamises.

  Cristian Silviu Buŗoi (ALDE), kirjalikult. − (RO) Euroopa välisteenistuse loomine on möödapääsmatu, kui soovime ELi välistegevust tõhusamaks muuta. Eesmärk on edendada järjepidevamat välispoliitikat ning tugevdada rahvusvahelisel areenil ELi rolli. Ent eesmärkide saavutamine sõltub sellest, kuidas me selle teenistuse korraldame.

Raport sisaldab mitmeid eriti tähtsaid ettepanekuid. Meil on vaja organisatsiooni, mis oleks võimalikult tõhus ja millega välditakse igasugust dubleerimist. Seetõttu toetan ma kolmandates riikides asuvate komisjoni delegatsioonide, nõukogu teabevahetuskeskuste ja ELi eriesindajate liitmist ning nn ELi saatkondade loomist. Samuti leian ma, et mõjususe suurendamise seisukohast pakub huvi ettepanek, et need delegatsioonid võtaksid endale teatavad konsulaarülesanded, nt Schengeni viisade menetlemise.

Soovin rõhutada personali standardse väljaõppe vajadust, et me saaksime endale tõepoolest asjatundliku teenistuse, mis vastab ELi vajadustele. Mulle tundub, et Euroopa diplomaatilise kolledži asutamine oleks ideaalne lahendus, mis ühistel alustel tegeleks diplomaatilise kaadri väljaõpetamisega, et tagada EEASi järjepidevus. Tulevikus võib diplomaadikarjäär Euroopas olla tõepoolest täpselt sama ahvatlev kui diplomaatiline karjäär oma liikmesriigis.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) See on jälle üks nendest kahetsusväärsetest Euroopa Parlamendi dokumentidest, mille eesmärk on mõjutada selle sõna negatiivses tähenduses Euroopa Liidu kogu toimimisviisi, kasutades selleks ära liidule Lissaboni lepinguga antud juriidilist staatust, ehkki leping ise ei ole veel jõustunud, kuna me ootame ikka veel, et Tšehhi Vabariik selle ratifitseeriks.

Raport on Euroopa Liidu sõjalisele olemusele sümptomaatiline. Selle eesmärk on tagada, et välispoliitika teeniks Euroopa Liidu suurriikide sõjalise laienemise huvisid, kasutades oma otsustusõiguse suurendamiseks ära nende Lissaboni lepingusse kirjutatut, ehkki osad liikmesriigid on teistsugustel seisukohtadel.

Üks näidetest on järgmine avaldus raportis:

„sõjaliste ja tsiviilkriiside ohjamise üksused tuleb viia kõrge esindaja alluvusse, ning sõjaväelaste ja tsiviiltöötajate juhtimiskord ja organisatsiooniline ülesehitus võivad vajadusel üksteisest erineda; Euroopa välisteenistuse osaliste poolne luureandmete analüüsi ühiskasutus abistab oluliselt kõrget esindajat tema mandaadi täitmisel, milleks on liidu ühtse, järjepideva ja tõhusa välispoliitika juhtimine;”

  Anneli Jäätteenmäki (ALDE), kirjalikult. − (FI) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Eelmisel kevadel võttis Euroopa Parlament vastu Jean-Luc Dehaene’i raporti Lissaboni lepingu mõju kohta ELi institutsioonilisele tasakaalule. Selles nõudis parlament, et edaspidi tuleks kõige tähtsamatele ELi ametikohtadele nimetamisel arvestada soolise võrdsuse kriteeriumi. Nüüd, vaid mõni kuu hiljem, on Euroopa Parlament vastu võtmas veelgi karmimat seisukohta võrdsuse rakendamiseks. Seega on parlamendi seisukoht võrdsuse osas selge. Komisjoni asepresident Margot Wallström on võrdsusega seotud küsimustega aktiivselt tegelenud. Uuesti komisjoni presidendiks valitud José Manuel Barroso on samuti andnud lubaduse jälgida tähelepanelikult uue komisjoni moodustamisel võrdsuse küsimust. Kuid liikmesriikidel on siin otsustav positsioon. Ma olen veendunud, et leiame komisjoni koosseisu Euroopa Liidu liikmesriikidest sobivad kandidaadid, nii mehed kui ka naised. Tänan teid!

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Lissaboni lepinguga lubati eri muutusi. EL pidi hakkama paremini reageerima ja muutuma demokraatlikumaks, Euroopa Parlamendile pidi antama rohkem kaasotsustamisvolitusi ning kodanikud pidid saama ELi referendumi. Kuid tegelikult avaldatakse liikmesriikidele survet ähvardusega volinikud eemaldada. Nüüd on aeg ELil näidata üles head tahet ja küsida lõpuks Türgi liitumise kohta rahva arvamust. Kuid tundub, et referendumeid peetakse ainult selleks, et nende tulemusi eirata. Samuti on keeruline mõista, kuidas saaks EL paremini reageerida, kui värskelt loodud ametikohtadega kaasnevad kohustused on lepingus vaid üldjoontes visandatud. Selles valdkonnas on konfliktid sama vältimatud nagu uues välisteenistuses, mille juurdepääsuõigused on senini selgusetud. Meie erakorraline eelarve on muutumas aina kulukamaks ja hõlmab aina tihedamat ELi asutuste võrgustikku, mis toob vältimatult kaasa pingutuste dubleerimise ja volituste kattumise. Seega on tähtis säilitada tasakaal, et uus süsteem ühest küljest ei tooks kaasa dubleerimist, vaid võimaldaks kasutada sünergiaid, ja et teisest küljest ei oleks võimalik vältida parlamentaarset kontrolli, blokeerida liikmesriike ning muuta liikmesriikide volitusi. Kõigeks selleks peab uuel asutusel olema oma ülesannete täitmiseks vajalikud volitused ja ta peab Euroopa partneritega tõhusalt koostööd tegema.

  Czesław Adam Siekierski (PPE), kirjalikult. − (PL) Kallid kolleegid! Euroopa välisteenistuse rajamine on ainulaadne projekt, mis on iseäranis meie toetust väärt. See on kavandatud abistama ELi kõrget esindajat, kuid samal ajal ei tohi me unustada, et on vaja tagada vastava kvalifikatsiooni olemasolu ning ka selle institutsiooniline ja liikmesriike esindav olemus. Teenistusse värbamine peab toimuma erilise hoolega kooskõlas läbipaistvuse ja võrdsuse põhimõtetega. Samuti väärib mainimist asjaolu, et Euroopa välisteenistusega laieneb diplomaatilise abi saamise võimalus, kuna igal ELi kodanikul on õigus teenistuse poole pöörduda. Sellega laieneb de facto praegune võimalus paluda abi teise liikmesriigi välisteenistuselt, kui päritoluliikmesriigil ei ole mõnes riigis diplomaatilist või konsulaaresindust. Euroopa välisteenistus peaks tooma kaasa ka lisaväärtuse tänu oma kolme põhielemendi sünergiale − teenused, mis on saanud alguse praegusest komisjonist, nõukogust ja liikmesriikidest. Minu arvates peaks Euroopa välisteenistus värbama töötajaid kõigist kolmest allikast. See tagab asjatundlikkuse, tõhususe ja ainulaadsuse. Komisjoni praeguste esinduste ümberkujundamisel tekib väga palju Euroopa Liidu esindusi, mis aitab samuti tõhusust tagada. Viidates Andrzej Grzybi sõnavõtule, nõustun ma temaga, et Euroopa diplomaatilise kolledži rajamise asemel võib kasutada riiklikke ja piirkondlikke keskusi, mis on juba kogu Euroopas tuntud kui tulevaste diplomaatide professionaalsed koolitajad.