Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Arutelud
Neljapäev, 22. oktoober 2009 - StrasbourgEÜT väljaanne
 LISA (kirjalikud vastused)
KÜSIMUSED NÕUKOGULE (Vastuste eest vastutab üksnes Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik.)
KÜSIMUSED KOMISJONILE

KÜSIMUSED NÕUKOGULE (Vastuste eest vastutab üksnes Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik.)
Küsimus nr 10, mille esitas Liam Aylward (H-0331/09)
 Teema: ELi 2014.–2021. aasta finantsperspektiiv
 

Kas nõukogul on võimalik esitada eeldatav ajakava, mida ta kavatseb ELi 2014.–2021. aasta finantsperspektiivi alaste läbirääkimiste pidamisel järgida?

 
  
 

Nõukogu eesistujariigi vastus ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv ja seda ei esitatud suuliselt nõukogu infotunnis Euroopa Parlamendi 2009. aasta oktoobri osaistungjärgul Strasbourgis.

Arvestades, et käesolev finantsraamistik hõlmab ajavahemikku 2007–2013, on kolm institutsiooni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes kokku leppinud, et „enne 1. juulit 2011” esitab komisjon ettepanekud uue finantsraamistiku kohta.

Seetõttu sõltub nõukogus peetavate arutelude konkreetne ajakava osaliselt sellest, millal täpselt komisjon oma ettepaneku esitab ja kuidas praegune eesistujariik kavatseb töö nõukogus korraldada.

Muidugi on selge, et niipea, kui komisjon ettepaneku teeb, hakkab nõukogu seda läbi vaatama, seades eesmärgiks selle õigeaegse vastuvõtmise enne praeguse finantsraamistiku kehtivusaja lõppu.

Praegune 17. mai 2006. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe ja 2007.–2013. aasta finantsraamistik jäävad jõusse, kuni neid uue õigusaktiga muudetakse või need asendatakse.

 

Küsimus nr 11, mille esitas Gay Mitchell (H-0335/09)
 Teema: Euroopa Ülemkogu eesistuja
 

Juhul kui Lissaboni leping vastu võetakse, tekib Euroopa Ülemkogu oktoobrikuisel kohtumisel võimalus seada kandidaate Euroopa Ülemkogu eesistuja uuele ametikohale.

Uuel eesistujal on väga oluline roll ülemkogu esindajana rahvusvahelisel tasandil. Seetõttu on hädavajalik, et kandidaatide seadmist põhjalikult jälgitakse.

Millist menetlust rakendatakse Euroopa Ülemkogu eesistuja valimisel ja kuidas kavatseb eesistujariik Rootsi tagada, et protsess on õiglane ja demokraatlik ning valituks osutunud kandidaat esindab Euroopa Liidu kodanike põhimõtteid ja väärtusi?

 
  
 

Nõukogu eesistujariigi vastus ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv ja seda ei esitatud suuliselt nõukogu infotunnis Euroopa Parlamendi 2009. aasta oktoobri osaistungjärgul Strasbourgis.

Lissaboni lepingu kohaselt on tulevasel Euroopa Ülemkogu eesistujal täita oluline roll rahvusvahelisel tasandil, nagu austatud parlamendiliige rõhutas, aga ka üldisemalt Euroopa Ülemkogu töö edasiviimisel ning selle kohtumiste ettevalmistamisel ja järjepidevuse tagamisel.

Uue lepingu jõustumise kuupäevas ja Euroopa Ülemkogu tulevase eesistuja ametissemääramise ajastuses puudub siiski veel selgus. Lepingu on heaks kiitnud 26 liikmesriiki, kuid see ootab veel ratifitseerimist Tšehhis.

Sobival hetkel peab nõukogu eesistuja kõigi oma kolleegidega nõu, et riigipead ja valitsusjuhid jõuaksid kokkuleppele isikus, kes sobib selle töö jaoks kõige paremini. Lissaboni lepingu kohaselt on eesistuja valimine täielikult Euroopa Ülemkogu enda teha ja ta valitaksegi Euroopa Ülemkogus kvalifitseeritud häälteenamusega. Eesistuja valitakse kahe ja poole aasta pikkuseks ametiajaks ja teda võib üks kord ametisse tagasi nimetada.

 

Küsimus nr 12, mille esitas Brian Crowley (H-0337/09)
 Teema: Euroopa Liidu ühiskond ja uuest tehnoloogiast saadav kasu
 

Kas nõukogu ei saaks selgitada, milliseid programme ta rakendab selleks, et uute ja arenevate tehnoloogiate rakendamisest saaksid eriti just praegusel majanduslikult väga raskel ajal kasu kõik Euroopa ühiskonna osad?

 
  
 

Nõukogu eesistujariigi vastus ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv ja seda ei esitatud suuliselt nõukogu infotunnis Euroopa Parlamendi 2009. aasta oktoobri osaistungjärgul Strasbourgis.

Nõukogu jagab austatud parlamendiliikme seisukohta, et tuleb tagada kõikide Euroopa ühiskonna osade kasu uue ja areneva tehnoloogia rakendamisest. See on Euroopale väga tähtis, et reageerida ühistele pikaajalistele probleemidele, näiteks üleilmastumisele, kliimamuutusele ja rahvastiku vananemisele. Samuti on see ülitähtis lühikeses plaanis, et sillutada teed meie riikide majanduse jätkusuutlikule taastumisele.

Seda, et uuest ja arenevast tehnoloogiast saaksid kasu kõik Euroopa ühiskonna osad, aitab tagada hulk Euroopa Ühenduse korraldatud programme ja meetmeid teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni valdkonnas.

- Ajavahemikuks 2007–2013 vastu võetud teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi üldine eesmärk on tugevdada ühenduse tööstuse teaduslikke ja tehnoloogilisi aluseid. Teadmussiire, millega tagatakse teadusuuringute tulemuste ja tehnoloogia kasutuselevõtt ühiskonnas, on raamprogrammi lahutamatu osa. Samuti püütakse selle programmiga luua Euroopa teadusruumile stabiilsemat alust, pakkudes teadusuuringuteks ning teadusuuringutesse ja tehnoloogiaarendusse investeerimiseks meelitavaid tingimusi ning tulemuslikku ja tõhusat haldust, samuti aidates sellega kaasa kõigi liikmesriikide sotsiaalsele, kultuurilisele ja majanduslikule arengule. Tulevastes raamprogrammides peaks tähtsamaid sotsiaalseid küsimusi paremini käsitlema. Rootsi eesistumisperioodil esitatakse nõukogu järeldused, milles visandatakse, kuidas seda tuleks teha, nii et suurel määral oleksid kaasatud ka kõik huvirühmad.

- Ajavahemikuks 2007–2013 vastu võetud konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi peamiseks sihtmärgiks on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted. Sellega toetatakse uuendustegevust, sealhulgas ökouuendusi, ja pakutakse paremat ligipääsu rahastamisele ja ettevõtlustoetuse teenustele, samuti soodustatakse info- ja sidetehnoloogia paremat kättesaadavust ning edendatakse suuremat taastuvate energiaallikate kasutamist ja energiatõhusust.

Lisaks eelnimetatud programmidele on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2008. aasta märtsi määrusega asutatud Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut, mille mõte on aidata jätkusuutlikule Euroopa majanduskasvule ja konkurentsivõimele omalt poolt kaasa liikmesriikide ja ühenduse uuendussuutlikkuse suurendamise abil. See institutsioon on üles ehitatud teadmiste kolmnurga põhimõttel, mis tähendab, et edendatakse kõrghariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni seost, mis aitab Euroopa investeeringuid teadmistesse paremini ära kasutada. Teadmiste kolmnurga edendamine on eesistujariigi Rootsi esmatähtis eesmärk.

Kõiki neid programme rakendab praegu komisjon. Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut omalt poolt on oma tegevuses vägagi sõltumatu.

Lisaks neile Euroopa Ühenduse programmidele ja meetmetele otsib nõukogu ideid Euroopa teadusuuringute ühisprogrammi jaoks liikmesriikide programmide vabatahtliku koordineerimise kaudu. Selle eesmärk on käsitleda peamisi üleilmseid ja ühiskondlikke probleeme, et tugevdada Euroopa suutlikkust muuta oma teadusuuringute tulemused ühiskonnale ja oma majanduse üldisele konkurentsivõimele käegakatsutavalt kasulikuks.

Innovatsioonipoliitika alal on nõukogu üleskutset järgides loodud komisjoni teatisega juhtivate turgude algatus, milles keskendutakse uuenduslike teenuste ja toodete turu edendamisele niisugustes valdkondades nagu näiteks e-tervishoid. Algatus on mõeldud selleks, et aidata kogu ühiskonnal teadusuuringutest ja uue tehnoloogia arengust praktilist kasu saada.

2008. aasta detsembris võttis nõukogu vastu dokumendi „Euroopa teadusruumi 2020. aastal käsitlev visioon”, milles ta teatas, et 2020. aastaks saavad kõik Euroopa teadusruumis osalejad kasutada täiel määral ära viiendat vabadust: teadlaste, teadmiste ja tehnoloogia vaba liikumist. Eeldatavasti kiidetakse Rootsi eesistumisperioodil heaks uus haldusskeem, mis sisaldab ühtsemat strateegiat.

Strateegia i2010 koondab kõiki Euroopa Liidu poliitikavaldkondi, algatusi ja meetmeid, mille eesmärk on kiirendada digitaaltehnoloogia arengut ning kasutamist igapäevases töö- ja eraelus. Strateegia i2010 sisaldab mitmesuguseid meetmeid, näiteks reguleerimist, uuringu- ja katseprojektide rahastamist, edendusmeetmeid ja partnerlust huvirühmadega. Et vastata jätkuva majanduskasvu ja ökoloogiliselt tõhusama arenguga seotud ülesannetele, suurendab nõukogu praegu jõupingutusi info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat käsitleva Euroopa uuendatud poliitilise tegevuskava koostamisel.

Lõpetuseks tahaksin meelde tuletada, et 2008. aasta detsembris Euroopa Ülemkogu poolt vastu võetud Euroopa majanduse elavdamise kava sisaldab teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse valdkonna meetmeid, näiteks lairiba-Interneti arendamist, sealhulgas piirkondades, kus Interneti-ühendus on vilets. Euroopa Ülemkogu on heaks kiitnud eesmärgi, et 2013. aastaks on kiire Internet olemas terves Euroopa Liidus. ELi liikmesriigid on toetanud Euroopa Komisjoni 2009. aasta jaanuarikuiseid ettepanekuid eraldada miljard eurot, et aidata maapiirkondadel Internetiga ühineda, luua uusi töökohti ja toetada ettevõtete kasvu.

 

Küsimus nr 13, mille esitas Pat the Cope Gallagher (H-0339/09)
 Teema: Islandi ühinemine Euroopa Liiduga
 

Kas nõukogul ei oleks võimalik tutvustada Islandi ühinemisläbirääkimiste hetkeseisu?

 
  
 

Nõukogu eesistujariigi vastus ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv ja seda ei esitatud suuliselt nõukogu infotunnis Euroopa Parlamendi 2009. aasta oktoobri osaistungjärgul Strasbourgis.

Island esitas Euroopa Liidu liikmeks saamise taotluse ametlikult 16. juulil 2009. aastal Euroopa Ülemkogu eesistujale, Rootsi peaministrile Fredrik Reinfeldtile, ning üldasjade ja välissuhete nõukogu eesistujale Carl Bildtile. See edastati viivitamata nõukogu liikmetele. Eesistujariigil Rootsil on Islandi ühinemistaotluse üle hea meel.

Oma 27. juuli 2009. aasta kohtumisel meenutas nõukogu uuenenud konsensust laienemise küsimuses, nagu Euroopa Ülemkogu 14.–15. detsembri 2006. aasta järeldustes selgesti on väljendatud, sealhulgas põhimõtet, et iga kandidaatriik ühineb vastavalt oma olukorrale, ning otsustas rakendada Euroopa Liidu lepingu artiklis 49 sätestatud menetlust. Sellest tulenevalt paluti komisjonil esitada nõukogule oma arvamus selle taotluse kohta.

Nõukogu hakkab komisjoni arvamust uurima kohe, kui see on esitatud.

 

Küsimus nr 14, mille esitas Jim Higgins (H-0341/09)
 Teema: mereteede avamine Iisraelis
 

Kas nõukogu on valmis paluma Iisraeli ametivõimudelt mereteede avamist, et hõlbustada Gaza sektori palestiinlastest elanikkonna varustamist eluks hädavajalike kaupadega ja kas nõukogu on rahul Euroopa – Vahemere piirkonna lepete tingimuste järgimisega Iisraeli ametivõimude poolt?

 
  
 

Nõukogu eesistujariigi vastus ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv ja seda ei esitatud suuliselt nõukogu infotunnis Euroopa Parlamendi 2009. aasta oktoobri osaistungjärgul Strasbourgis.

Nõukogu on mitmel puhul korranud pakilist vajadust leida Gaza kriisile püsiv lahendus ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1860 täieliku rakendamise kaudu. Mis puudutab konkreetselt juurdepääsu küsimust, võin kinnitada, et EL nõuab järjepidevalt viivitamatut ja tingimusetut piiriületuspunktide avamist humanitaarabi, tarbekaupade ja isikute liikumiseks Gazasse ja sealt välja, sest selleta ei ole humanitaarabi takistamatu kohaletoimetamine, ülesehitustöö ja majanduse taastumine võimalik, ning seda tuleks teha vaba liikumist ja juurdepääsu käsitleva 2005. aasta lepingu täieliku rakendamise alusel.

Euroopa – Vahemere piirkonna lepe Iisraeliga annab raamistiku poliitiliseks dialoogiks ja võimaldab välja kujundada tihedad poliitilised suhted poolte vahel. See dialoog ja koostöö aitavad tekkida paremal vastastikusel mõistmisel ning pakuvad meile võimalust tõstatada kõiki asjakohaseid küsimusi Iisraeli ametiasutustega mitmesugustel tasanditel.

Tahaksin ka lisada, et nõukogu jääb oma seisukoha juurde, et poolte varasematel kohustustel põhinev poliitiline protsess on ainus võimalus saavutada poolte vahel läbi räägitud ja heaks kiidetud kahe riigi lahendus, mille tulemuseks võiks olla sõltumatu, demokraatlik, teiste riikidega külgnev elujõuline Palestiina riik, mis elab rahus ja turvalisuses külg külje kõrval Iisraeli riigiga.

 

Küsimus nr 15, mille esitas Georgios Toussas (H-0346/09)
 Teema: elektrooniline järelevalve ELis
 

31. augustist kuni 6. septembrini 2009 Euroopa Liidu 24 liikmesriigis läbi viidud laiaulatusliku projekti käigus salvestati nädala jooksul kokku 1 041 821 Kreekasse sisenenud või sealt lahkunud isiku andmed. Kokku salvestati ja registreeriti elektrooniliselt ELi tasandil 12 907 581 isiku andmed. Andmete kogumist teostati vastavalt ELi strateegilise sisserändekomitee dokumendile nr 10410/09 ja selle eesmärk oli koguda andmeid kõigi isikute kohta, kes ELi piire ületasid. Kreeka viis Nea Dimokratia ja PASOKi valitsuste heakskiidu saanud ELi institutsioonilise raamistiku rakendamisel andmete kogumise meetmed kiiresti ellu, saavutades küsitletud isikute arvestuses viienda koha.

Milline on nõukogu seisukoht sellise tegevuse suhtes, mis on osa „Euroopa kindluse” loomise kavast ja millega luuakse elektroonilise piirikontrolli ning kõikide reisijate järelevalve hiigelsüsteem, piirates seeläbi tugevalt demokraatlikke põhiõigusi ja -vabadusi?

 
  
 

Nõukogu eesistujariigi vastus ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv ja seda ei esitatud suuliselt nõukogu infotunnis Euroopa Parlamendi 2009. aasta oktoobri osaistungjärgul Strasbourgis.

Nõukogu soovib juhtida austatud parlamendiliikme tähelepanu asjaolule, et 31. augustist 6. septembrini 2009 läbi viidud andmekogumine piirdus eri kategooriate reisijate sisenemiste ja väljumiste arvu registreerimisega eri liiki välispiiridel. See ei hõlmanud isikuandmete registreerimist.

Tõepoolest, selle tegevuse eesmärk oli koguda võrreldavat teavet eri kategooriate reisijate sisenemiste ja väljumiste kohta eri liiki välispiiridel, arvestades, et praegu ei ole need kõigis liikmesriikides kättesaadavad. Need andmed võivad komisjoni ettevalmistustöös kasulikuks osutuda. Eesmärk oleks esitada 2010. aasta alguses õigusakti ettepanek sisenemis- ja väljumisandmete elektroonilise salvestamise süsteemi loomise kohta. Kui selline süsteem sisse seatakse, saab selle otstarbeks lihtsustada riigis liiga kaua viibivate isikute väljaselgitamist ja dokumentideta isikute tuvastamist.

Komisjon algatas sellise süsteemi loomise mõtte oma 2008. aasta veebruari teatises „Järgmiste Euroopa Liidu piirihaldusmeetmete ettevalmistamine”. Nõukogu toetas seda teatist.

Oma 2008. aasta juuni dokumendis „Järeldused Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiride haldamise kohta” rõhutas nõukogu vajadust kasutada olemasolevat tehnoloogiat välispiiride ja ebaseadusliku sisserände paremaks haldamiseks. Sellepärast kutsus nõukogu komisjoni üles esitama 2010. aasta alguseks pärast kaalumist asjakohaseid ettepanekuid kolmandate riikide kodanike liitu sisenemise ja liidust väljumise ning reisijate registreerimise süsteemi kohta.

Nende ettepanekute uurimisel võtab nõukogu arvesse Euroopa Parlamendi 2009. aasta märtsis vastu võetud resolutsiooni „Euroopa Liidu piirihaldusmeetmed ja sarnased kogemused kolmandates riikides”. Eelnimetatud järeldustes rõhutati nõuet, et uued süsteemid peavad olema täielikus vastavuses ühenduse õigusega, andmekaitsepõhimõtetega, inimõigustega, rahvusvahelise kaitsega ja proportsionaalsusega, samuti peavad need kajastama tasuvusel põhinevat lähenemisviisi ja tehnoloogia lisandväärtust.

Võin austatud parlamendiliikmele kinnitada, et sisenemis- ja väljumissüsteemi eesmärk ei ole takistada inimeste reisimist Euroopa Liitu või luua „Euroopa kindlust”, vaid saada parem ettekujutus, kes siia tegelikult paigale jääb. Kui rääkida turvalisuse ja terviklikkuse tasakaalust, siis seda jälgib eesistujariik Rootsi väga hoolikalt – ja ma usun, et seda teevad ka teised liikmesriigid –, ning kui komisjon oma ettepaneku esitab, siis me jätkame seda.

 

Küsimus nr 16, mille esitas Laima Liucija Andrikienė (H-0350/09)
 Teema: nõukogu seisukoht Venemaa ja Gruusia vahelist sõda käsitleva raporti kohta
 

30. septembril 2009 andis ELi moodustatud Gruusia-alane sõltumatu teabekogumismissioon välja raporti, mis käsitleb augustis 2008 puhkenud sõda Venemaa ja Gruusia vahel. Vastaspooled on raportit erinevalt tõlgendanud seoses sellega, kelle süüks pidada sõjalist tegevust ja sadu hukkunuid. Raportis on siiski üsna selgelt kirjeldatud sõjale eelnenud Venemaa-poolseid provokatsioone ning selles antakse teada, et Lõuna-Osseetias ja Abhaasias elavatele Gruusia kodanikele mitme aasta vältel toimunud passide väljastamine oli ebaseaduslik.

Milline on nõukogu tegelik seisukoht raporti ja selle tulemuste kohta? Kuidas muudab raport piirkonna poliitilist olukorda? Kas nõukogu näeb nüüd suuremat vajadust sekkuda aktiivsemalt piirkonnas toimuvasse, et hoida ära konflikti edasine ägenemine? Kuidas kavatseb nõukogu raportile ja selle tulemustele reageerida?

 
  
 

Nõukogu eesistujariigi vastus ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv ja seda ei esitatud suuliselt nõukogu infotunnis Euroopa Parlamendi 2009. aasta oktoobri osaistungjärgul Strasbourgis.

Nõukogu avaldas suursaadik Heidi Tagliavinile ja kõigile Gruusia konflikti sõltumatu rahvusvahelise teabekogumismissiooni (IIFFMCG) töötajatele tunnustust selle väga raske ülesande täitmisel tehtud töö eest. Tahaksin siiski rõhutada, et see on sõltumatu raport. EL toetas uuriva teabekogumismissiooni moodustamise mõtet ja toetas teda rahaliselt, kuid polnud mingil viisil kaasatud ei uurimistöösse ega selle tulemustesse. EL väljendas raporti esitamise üle heameelt. EL loodab, et tulemused võivad kaasa aidata 2008. aasta augusti konflikti tekke ja kulu paremale mõistmisele ning laiema pilguga vaadates sobida algatuseks tulevastele rahvusvahelistele jõupingutustele ennetava diplomaatia valdkonnas.

Nõukogu arvab, et Gruusia konfliktide rahumeelne ja püsiv lahendus peab olema rajatud sõltumatuse, suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse põhimõtete täielikule austamisele, nii nagu seda on tunnustatud rahvusvahelises õiguses, sealhulgas Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi Helsingi lõppaktis ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonides, ning me püüdleme jätkuvalt selle poole.

Selles mõttes jääb nõukogu igati kindlaks Genfi rahvusvahelistele kõnelustele. Osavõtjate seas esinevatele raskustele ja erinevustele vaatamata arvab nõukogu, et Genfi kõneluste jätkumine on väga oluline, sest see on ainus foorum, kus on esindatud kõik asjaosalised, ning kolm peamist rahvusvahelist jõudu – EL, OSCE ja ÜRO – teevad piirkonna julgeoleku ja stabiilsuse toetamisel tihedat koostööd. Ootame huviga nõupidamiste järgmist vooru 11. novembril.

Samuti tahaksin rõhutada, et EL jätkab aktiivset tegevust Gruusias. Meie panus on reaalne mitmel viisil. Kõigepealt selle kaudu, et kohapeal viibib pidevalt ELi järelevalvemissioon (EUMM Gruusias) – pärast OSCE ja ÜRO missioonide lõpetamist on see kohapeal ainus rahvusvaheline missioon –, et jälgida, kuidas rakendatakse 2008. aasta 12. augusti ja 8. septembri relvarahukokkuleppeid, mida tuleb endiselt täita, samuti et aidata kaasa sõjas kannatada saanud piirkondade olukorra stabiliseerimisele ja normaliseerimisele ning jälgida inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete täitmist. EUMMi volitusi on pikendatud 2010. aasta septembrini.

Nagu austatud parlamendiliige juba teab, on EL selles mõttes ELi eriesindaja kaudu Gruusia kriisis koos ÜRO ja OSCEga juhtivat osa täitnud, olles kaaseesistuja Genfi rahvusvahelistel kõnelustel – ainsal rahvusvahelisel foorumil, kus on esindatud kõik asjaosalised.

EL andis 22. oktoobri 2008. aasta rahvusvahelise rahastajate konverentsi raames ka suuremat rahalist abi, mis oli mõeldud konfliktijärgseks taastumiseks, riigis ümber asustatud inimeste toetamiseks ja majanduse stabiliseerimiseks.

EL toetab ka edaspidi Gruusiat rahalise abi ja ELi Põhja-Kaukaasia eriesindaja tegevuse kaudu sisemisel reformimisel, mille eesmärk on tugevdada demokraatlikke institutsioone ja õigusriiki ning edendada samas inimestevahelisi sidemeid ja dialoogi kodanikuühiskonnas.

Lõpetuseks ütlen, et ELi pühendumus peegeldub tema eesmärgis ja kavatsuses arendada idapartnerluse raames üha lähedasemaid suhteid Gruusiaga, nagu ka muude Põhja-Kaukaasia riikidega.

 

Küsimus nr 17, mille esitas Jacek Włosowicz (H-0352/09)
 Teema: pluralistlike demokraatiate terviklikkus ja tugevdamine
 

Euroopa riikide huvides on pluralistlike demokraatiate terviklikkus ja tugevdamine. Mida soovitab nõukogu ette võtta, et takistada Khalistani liikumise taolisi rühmitusi India kui liberaalse ja demokraatliku riigi killustamisel?

 
  
 

Nõukogu eesistujariigi vastus ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv ja seda ei esitatud suuliselt nõukogu infotunnis Euroopa Parlamendi 2009. aasta oktoobri osaistungjärgul Strasbourgis.

Euroopa Liit edendab aktiivselt rahu ja demokraatiat toetavaid väärtusi. Nende hulka kuuluvad sellised põhiväärtused nagu inimõigused ja õigusriigi põhimõte, vabadus, solidaarsus ja mitmekesisuse austamine.

India on üks suuremaid ja pluralistlikumaid ühiskondi maailmas. Kõigil peamistel religioonidel, sealhulgas budismil, kristlusel, hinduismil, islamil ja sikhismil, on Indias palju järgijaid. EL tunnistab asjaolu, et India põhiseadus tagab konstitutsioonilises raamistikus nii üksikisikute kui ka inimrühmade õigused.

Euroopa Liit on kindlalt vastu jõu kasutamisele, millega püütakse selliste riikide nagu India olemasolevaid demokraatlikke institutsioone nõrgestada. Seepärast kiitis nõukogu heaks rühmituse Khalistan Zindabad Force (KZF) kandmise teatavate isikute ja üksuste nimekirja, kelle suhtes rakendatakse eripiiranguid terrorismivastaseks võitluseks. Kui see nimekiri 2009. aasta juunis läbi vaadati, otsustas nõukogu KZFi endiselt nimekirja jätta.

 

Küsimus nr 18, mille esitas Tadeusz Cymański (H-0354/09)
 Teema: Belutšistani provintsi territooriumi ühendamine Pakistaniga
 

Kas nõukogu teab, et Belutšistani provintsi territoorium ühendati Pakistaniga jõudu ja manipuleerimist kasutades? Kui nõukogu on sellest teadlik, siis kas ta ei arva, et Euroopa riigid peaksid täielikult toetama Belutšistani rahva püüdeid omavalitsusele ja enesemääramisele?

 
  
 

Nõukogu eesistujariigi vastus ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv ja seda ei esitatud suuliselt nõukogu infotunnis Euroopa Parlamendi 2009. aasta oktoobri osaistungjärgul Strasbourgis.

Nõukogu ei ole Belutšistani rahva enesemääramise küsimusega tegelnud. Sellepärast ei ole tal austatud parlamendiliikme tõstatatud konkreetses küsimuses seisukohta.

 

Küsimus nr 20, mille esitas Hans-Peter Martin (H-0359/09)
 Teema: nõukogu koduleht
 

Vastavalt nõukogu peasekretäri 22. detsembri 2005. aasta teadaandele ,,Nõukogu töö avatus ja läbipaistvus” on ,,igal kodanikul kehtivates eeskirjades ettenähtud tingimustel juurdepääs nõukogu dokumentidele. Nõukogu dokumentide avalik register on kättesaadav nõukogu veebilehel (http://register.consilium.eu.int)”.

Miks ei ole siis nõukogu Interneti-lehel (http://www.consilium.europa.eu) linki selle registri juurde?

Miks ei vasta register (http://register.consilium.eu.int) ja üldisemalt nõukogu Interneti-leht nüüdseks juba kindlaks kujunenud rahvusvahelistele standarditele seoses ülevaatlikkuse, selguse ja lihtsusega?

Mida kavatseb nõukogu teha, et see ebakoht kõrvaldada?

 
  
 

Nõukogu eesistujariigi vastus ei ole nõukogule ega liikmesriikidele siduv ja seda ei esitatud suuliselt nõukogu infotunnis Euroopa Parlamendi 2009. aasta oktoobri osaistungjärgul Strasbourgis.

Nõukogu Interneti-lehel on tegelikult link avaliku registri juurde. Selle lingi võib kerge vaevaga leida, kui klõpsata pealkirjal „Juurdepääs nõukogu dokumentidele: avalik register”, mis on otse nõukogu kodulehel. Et hõlbustada ligipääsu registrile, on see link olemas kõigis Euroopa Liidu 23 ametlikus keeles.

Avalik register loodi 1999. aastal üldsusele abivahendiks, millega pääseda juurde nõukogu dokumentidele, ja sellega suurendati nõukogu töö läbipaistvust. Sestpeale on register tohutult kasvanud ja sisaldab nüüd üle miljoni dokumendi, millest peaaegu kolm neljandikku on terviktekstina otse kättesaadavad. Eelmisel aastal külastati registrit peaaegu 900 000 korda ja see on järjekordne märk sellest, et kasutajad, kes saavad selle vahendi abil väga lihtsalt nõukogu dokumentidega tutvuda, tunnustavad seda.

Tahaksin juhtida austatud parlamendiliikme tähelepanu asjaolule, et teabeleht, millele ta viitab, on vananenud ega peegelda enam praegust olukorda. See asendati 2009. aasta jaanuaris uue teabelehega „Kust saada teavet Euroopa Liidu Nõukogu tegevuse kohta”, mida saab nõukogu veebisaidilt alla laadida kõigis ELi ametlikes keeltes.

Tegelikult ajakohastatakse nõukogu registrit pidevalt, et see vastaks järjest suuremale üldsuse väljendatud teabevajadusele. Käepärane juurdepääs registrile Interneti kaudu ja mitmekeelsuse põhimõtte austamine ei ole toonud kaasa mitte ainult teabeotsingute ja dokumenditaotluste arvu pidevat kasvu, vaid ka selle vahendi poole pöörduvate Interneti-kasutajate ametialase ja geograafilise skaala avardumise.

Muidugi on alati võimalik asju paremaks teha ja praegu tegeleb nõukogu oma veebisaidi ajakohastamisega. Parajasti on käimas esimene etapp – ümberkujundamine. Igatahes lingid avaliku registri juurde jäävad kodulehele alles.

 

KÜSIMUSED KOMISJONILE
Küsimus nr 33, mille esitas Marian Harkin (H-0306/09)
 Teema: parem juurdepääs rahastamisele
 

Võttes arvesse Euroopa Komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga (EIP) positiivseid algatusi, millega kindlustatakse VKEde juurdepääs neile väga vajalikule rahastamisele (VKEde tagatissüsteem, suure kasvupotentsiaaliga ja uuenduslike VKEde süsteem ning EIP laenud VKEdele), ning võttes arvesse Iirimaal hiljuti läbi viidud uuringut, mille kohaselt 2009. a jaanuarist alates olid EIP laene haldavad finantseerimisasutused keeldunud andmast juurdepääsu rahastamisele üle 54%le Iirimaa VKEdest – milliseid konkreetseid samme kavatseb komisjon astuda tagamaks, et eespool nimetatud rahalisi vahendeid haldavad finantseerimisasutused võimaldaksid VKEdele juurdepääsu kõnealustele rahastamisvõimalustele? Milliste mehhanismide abil jälgib Euroopa Komisjon VKEdele antavate laenude tõhusust, mõju ja täiendavust?

 
  
 

Komisjon rakendab liikmesriikides ja muudes osalevates riikides konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi.

Selle programmi alusel pakutavast kahest süsteemist on suure kasvupotentsiaaliga ja uuenduslike väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) süsteem viinud kokkuleppeni, mis allkirjastati pärast programmi algust ühe Iirimaa riskikapitaliühinguga ja mis hõlmab kokku 15 miljoni euro suurust ELi investeeringut. Üks leping on nüüdseks VKEde tagatissüsteemi raames allkirjastatud ka Iirimaa finantsvahendajaga First Step Ltd. – väikerahastajaga, kes tagab ettevõtluse arendamiseks kuni kolme miljoni euroni ulatuvaid laene.

Rakendamist käsitlevad teatised, millega tulevasi finantsvahendajaid teavitati, kuidas programmis osalemise võimalust taotleda, avaldati Euroopa Liidu Teatajas 26.09.2007 ja 14.12.2007 ning kõik taotlused vaatas komisjoni nimel läbi Euroopa Investeerimisfond.

Nende süsteemide raames antakse garantiisid ja tehakse investeeringuid tingimusel, et sellist rahastamist kasutatakse laenude andmiseks või investeerimiseks sihtsektorites, mis on sätestatud õiguslikus aluses – konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmis.

Komisjon kasutab finantsmääruses ning õiguslikuks aluseks olevas konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmis nõutud mehhanisme süsteemide tõhususe, mõju ja täiendavuse jälgimiseks:

süsteemide tõhusust jälgitakse finantsvahendajate kvartaliaruandluse kaudu ja välishindamiste kaudu;

mõju jälgitakse muu hulgas statistikaga, mis hõlmab toetust saanud ettevõtete arvu, realiseeritud investeeringusummasid ning töökohtade arvu väikeettevõtetes, mis on saanud ELi garantii või investeeringu;

täiendavus saavutatakse muu hulgas sellega, et vahendajatel aidatakse laenusummasid märkimisväärselt suurendada ja riskikapitali investeeringuid teha.

Lisaks rahastamisele, mida komisjon konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi raames võimaldab, pakub Euroopa Investeerimispank (EIP) VKEdele laene, mille väljatöötamise mõte on toetada nende investeeringuid keskmise ja pikaajalise finantseerimisega. Seda toetust antakse kohalike pangandusvahendajate kaudu, kes annavad lõppkasutajatest VKEdele laenu oma krediidipoliitika kohaselt.

Et komisjon ei ole EIP ja pangandusvahendajate vahelisse töökorraldusse kaasatud, jälgib nende vahendite jaotamist VKEdele aktiivselt EIP. Vahendid on kokku pannud EIP Iirimaa vahendajad (125 miljonit eurot on juba koos ja 50 miljonit eurot loodetakse varsti saada EIP lubatud 350 miljoni euro suurusest kogusummast). Vastavalt EIP kokkuleppele pangandusvahendajatega on pankadele antud tähtaeg, mille jooksul nad peavad vahendid VKEdele jaotama. Pangad on EIP-le teatanud, et jaotamine toimub suhteliselt aeglaselt – see peegeldab Iirimaa VKEde vähest nõudlust keskmise ja pikaajalise investeerimislaenu järele.

EIP on arvamusel, et kuna praeguses olukorras on VKEdel olnud laenu saamisega suuri raskusi, jääb VKEde sektori toetamine ka edaspidi Iiri pankade üheks tähtsamaks eesmärgiks. Eriti soovitatakse EIP vahendajatel mitte tagasi lükata märkimisväärselt suuremas osakaalus VKEde abikõlblikke ja asjakohaseid taotlusi keskmiste ja pikaajaliste investeeringute rahastamiseks. EIP esindajad kohtuvad varsti Iiri pankadega, et uurida järele, kas EIP raha jaotamisel on tekkinud mingeid ettenägematuid takistusi, ja püüda hoogustada VKEdest klientide rahastamist pankade poolt.

 

Küsimus nr 34, mille esitas Georgios Papastamkos (H-0307/09)
 Teema: rahapesu Euroopa jalgpallis
 

Millist teavet on komisjonil rahapesu kohta Euroopa jalgpalliturul? Millised meetmed ta kavatseb võtta selle nähtusega võitlemiseks?

 
  
 

Komisjon märkis oma 2007. aasta juulis avaldatud valges raamatus spordi kohta(1), et korruptsioon, rahapesu ja muud finantskuritegevuse vormid võivad sporti nii kohalikul, riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil mõjutada. Valge raamat sisaldab tegevuskava „Pierre de Coubertin”, milles kavandatakse nimelt meetmete 44 ja 45 kaudu, et piiriülese korruptsiooniga seotud küsimustega tegeldaks Euroopa tasandil ja ELi rahapesuvastaste õigusaktide täitmist spordisektoris jälgitaks.

Praegu ei ole komisjonil otseseid tõendeid rahapesu kohta Euroopa jalgpalliturul. Rahapesuvastane töökond – rahvusvaheline organ, kes kehtestab rahapesu ennetamise ja selle vastu võitlemise üleilmsed standardid – avaldas 2009. aasta juulis aruande jalgpallisektori kaudu toimuva rahapesu kohta. Selles aruandes on antud sektorit uuritud majanduslikust ja sotsiaalsest küljest ning esitatud näidisjuhtumeid, milles selguvad valdkonnad, mida kuritegelikku raha jalgpalli investeerida soovivad isikud võivad ära kasutada. Tundlikud valdkonnad on seotud jalgpalliklubide omamisega, mängijate ülemineku turuga ja mängijate kuuluvusega, kihlvedude korraldamisega, logode omandiõigusega, sponsorlusega ja reklaami korraldamisega. Aruanne ei sisalda siiski lõplikke hinnanguid rahapesu ulatuse kohta Euroopa jalgpallisektoris.

Lisaks sellele ja ka tegevuskava „Pierre de Coubertin” elluviimise osana on komisjon algatanud või ette valmistamas hulka uurimusi, mis puudutavad rahapesuvastase töökonna aruandes hõlmatud küsimusi. Uurimus mängijate esindajate kohta (meede 41) peaks lõpule viidama 2009. aasta lõpuks. Selles käsitletakse probleeme, mida tekitab mängijate esindajate tegevus Euroopas. Teine uurimus spordi rahastamisel esinevate siseturu tõkete kohta viiakse läbi aastal 2010 (meede 37). Muu hulgas hõlmab see ka spordikihlvedude korraldamise probleemi.

Lõpetuseks tuleks rõhutada, et komisjonil puudub pädevus rahapesu või muu kuritegevusega seotud konkreetsete väidete uurimiseks, välja arvatud juhul, kui see on seotud ühenduse finantshuvide kaitsmisega ja kuulub OLAFi volialasse.

 
 

(1) KOM(2007)391.

 

Küsimus nr 35, mille esitas Athanasios Plevris (H-0308/09)
 Teema: rändevood Euroopasse
 

Kas komisjon kavatseb pakkuda majanduslikku toetust liikmesriikide nendele piirkondadele, mis kannatavad suure hulga ebaseaduslike sisserändajate saabumise tõttu (näiteks Ateena keskosa), ning millised on ELi plaanid lühemas ja pikemas perspektiivis Euroopasse suunduvate rändevoogudega tegelemiseks? Konkreetsemalt – kas on olemas kava, kuidas avaldada survet riikidele, kust sisserändajad tulevad, ja samuti riikidele, kes lubavad neil oma territooriumi läbida (näiteks Türgi), et need riigid sisserändajad tagasi võtaksid, ning kas komisjon kavatseb heaks kiita ebaseaduslike sisserändajate võrdse jaotamise liikmesriikide vahel võrdeliselt rahvaarvuga, nii et koormus ei langeks üksnes Vahemere riikidele?

 
  
 

Euroopa Liit pakub sisserändepiirkonnas asuvatele liikmesriikidele rahalist abi nelja fondi kaudu, mis on loodud üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames. Need on Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond, Euroopa Pagulasfond, Euroopa Välispiirifond ja Euroopa Tagasipöördumisfond. Eriti viimased kaks aitavad liikmesriikidel ebaseadusliku sisserände tagajärgi ennetada ja ohjata. Fonde haldavad detsentraliseeritult iga liikmesriigi riiklikud asutused.

Peale selle annab Euroopa Komisjon juba tehnilist ja rahalist abi kolmandatele päritolu- ja transiidiriikidele, arendab nendega peetavat dialoogi ja mõnel juhul peab nendega läbirääkimisi, et parandada nende suutlikkust lahendada ebaseadusliku rände probleemi rahvusvaheliste standardite kohaselt ja hõlbustada nende sellealast koostööd Euroopa Liiduga.

Mis puutub koostöösse kolmandate transiidiriikidega, siis tuleks rõhutada, et komisjon peab Euroopa Ühenduse nimel Türgiga läbirääkimisi tagasivõtmislepingu üle, mis peaks hõlmama ka sätteid kolmandate riikide kodanike tagasivõtmise kohta. Komisjon, kes juba rahastab umbes 90 miljoni euro ulatuses projekte, et toetada Türgi suutlikkust viia oma piirivalve, ebaseadusliku rände ennetamise ja juhtimise ning varjupaiga andmise alased õigusaktid ja tavad Euroopa Liidu normidega vastavusse, käib Türgi ametivõimudele peale, et nad tugevdaksid veelgi koostööd Euroopa Liiduga kõigis nendes valdkondades.

Sellega seoses ning et võtta Euroopa Ülemkogu 2009. aasta juuni kohtumise viivitamatuid järelmeetmeid, külastas komisjoni kõrgemate ametnike delegatsioon 16. ja 17. septembril 2009 Ankarat, kus arutati Türgi võimudega, kuidas taasalustada ametlikke läbirääkimisi Türgi ja Euroopa Ühenduse vahelise tagasivõtmislepingu üle, ning räägiti meetoditest ja vahenditest, millega suurendada nende osalust ebaseadusliku rände vältimises ja segarändevoogude juhtimises. See lähetus oli märgiks, et Türgi ametivõimud on valmis tugevdama koostööd ELiga ning kiitma püsivad kohustused ja mitmed konkreetsed meetmed ametlikult heaks asepresident Barrot’ ja minister Billströmi visiidi ajal 2009. aasta novembri alguses.

Komisjon on täiesti teadlik, et mõningad liikmesriigid on erilise ja ebaproportsionaalse rände surve all, ning märgib, et Euroopa Ülemkogu rõhutas oma 18.–19. juuni 2009. aasta kohtumise järeldustes, et tervitab komisjoni kavatsust võtta sellekohaseid meetmeid. Et ebaseaduslikult Euroopa Liitu jäänud sisserändajate ümberjaotamist ei ole praegu ELi tasandil veel kavandatud, peab komisjon väga tähtsaks anda praktilist abi Vahemere-äärsetele riikidele, kes kannatavad kõige rohkem. Seepärast püüab ta algatada uute solidaarsuse vormide kasutuselevõttu, näiteks rahvusvahelise kaitse all olevate isikute vabatahtlikku ümberjaotamist liikmesriikide vahel, et kergendada mõne liikmesriigi ebaproportsionaalset koormat teiste liikmesriikide abiga. Esimest katseprojekti töötatakse praegu välja Maltal.

 

Küsimus nr 36, mille esitas Justas Vincas Paleckis (H-0309/09)
 Teema: halduskulude kokkuhoid
 

Praegusel majandus- ja finantskriisi ajal teevad Euroopa Liidu liikmesriigid suuri pingutusi, et riigiaparaadi halduskulusid vähendada ning vahendeid võimalikult säästlikult kasutada. Kahtlemata ootavad liikmesriigid, ja mis veelgi olulisem, ELi kodanikud ka Brüsselilt samalaadseid samme.

Missuguseid sellesuunalisi abinõusid on komisjon juba rakendanud ja mida kavatseb ta veel edaspidi teha?

 
  
 

Komisjon on võtnud kohustuse kasutada oma haldusressursse võimalikult säästlikult. 2010. aastaks on komisjon teinud ettepaneku suurendada oma halduskulusid vaid tagasihoidliku 0,9 protsendi võrra.

See õige pisut suurenenud eelarve katab kasvavate turvavajaduste kulusid, olulisi ümberpaigutusi peakorterist delegatsioonidesse, et tugevdada sisepoliitika mõju EList väljaspool, ja tõusnud energiahindu.

Et sobitada poliitilisi prioriteete eelarvekärbetega, on komisjon teinud erilisi jõupingutusi kulude piiramiseks ja vahendite parimaks võimalikuks kasutamiseks.

Esiteks ei ole komisjon 2010. aastaks taotlenud uusi ametikohti. Poliitiliste prioriteetidega seotud personali vajadus täidetakse sisemiste ümberpaigutustega (2010. aastal kokku 600).

Teiseks on kõigi kululiikide hoolikas läbivaatamine andnud kokkuhoiu tänu osa kaupade hinnalangusele, keskkonnahoiu põhimõtete rakendamisele ja tehnoloogia kasutamisele.

Kolmandaks on komisjon juba kohustunud täitma kõik personalivajadused kuni 2013. aastani alaliste ressurssidega, kui ei toimu märkimisväärseid sündmusi, mis võiksid tõsiselt mõjutada komisjoni pädevust või tema keelelist korda. Komisjon jätkab ka eri kululiikide hoolikat läbivaatamist ja kasutab ära kõik säästmisvõimalused.

Kokkuvõttes jätkab komisjon oma kaugeleulatuvate poliitiliste eesmärkide elluviimist, kuid samal ajal piirab halduskulusid nii palju kui võimalik.

 

Küsimus nr 37, mille esitas Anna Hedh (H-0313/09)
 Teema: ELi alkoholistrateegia
 

ELi alkoholistrateegia vastuvõtmisest möödub peagi kolm aastat. Kavas oli anda strateegiale hinnang 2009. aasta suveks. Saan aru, et komisjon on otsustanud alkoholistrateegia hindamise edasi lükata.

Eelmainitut arvesse võttes esitan järgmised küsimused.

Mis on strateegia hindamata jätmise põhjuseks? Mis ajaks on ELi alkoholistrateegia hindamist oodata? Kuidas on komisjon jälginud strateegia rakendamist erinevates liikmesriikides?

 
  
 

Komisjon tänab austatud parlamendiliiget huvi eest rahvatervise poliitika olulise tahu – alkoholipoliitika vastu.

21. ja 22. septembril peetud alkoholi- ja terviseteemalise ekspertide konverentsi ajal, mille korraldasid ELi eesistujariik Rootsi ja komisjon, esitas tervise- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat esimese eduaruande ELi alkoholistrateegia rakendamise kohta. Selle aruandega saab tutvuda komisjoni rahvatervise direktoraadi veebilehel(1).

Nagu eduaruandes kirjeldatud, toetab komisjon liikmesriike strateegia riigi tasandil rakendamisel mitmel moel. See hõlmab riikliku alkoholipoliitika ja tegevuse komitee loomist, mis on liikmesriikidele foorumiks, kus jagada oma kogemusi ja töötada välja ühiseid seisukohti. Senini on see komitee kohtunud viis korda.

Ka komisjon on komitee tööd hõlbustanud, et saaks välja töötada ühised näitajad, mis võimaldavad ELi-sisest võrdlevat analüüsi. Eduaruandes on kirjeldatud siiani liikmesriikides võetud meetmeid ja eelkõige on arvesse võetud nõukogu 2001. aasta soovituses(2) heaks kiidetud head tava. Komisjon on teinud ka kaks uuringut liikmesriikide tegevuse kohta strateegias kindlaks määratud prioriteetsetes valdkondades. Eduaruande 1. lisas antakse ajakohastatud ülevaade liikmesriikide tegevuse kohta pärast strateegia vastuvõtmist.

 
 

(1) http://ec.europa.eu/health/ph_determinants/life_style/alcohol/Forum/docs/open300409_co01_en.pdf.
(2) Nõukogu 5. juuni 2001. aasta soovitus noorte, eriti laste ja noorukite alkoholitarbimise kohta, EÜT L 161, 16.6.2001.

 

Küsimus nr 38, mille esitas Rolandas Paksas (H-0314/09)
 Teema: energeetika
 

Kas raske majanduslik olukord Euroopa Liidu liikmesriikides, sealhulgas Leedus, ei ole piisav põhjus selleks, et rakendada Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemistingimusi käsitleva akti artikli 37 ja protokolli nr 4 artikli 4 sätteid ning võimaldada Euroopa Komisjonil otsustada pikendada kuni 2012. aastani 2009. aastaks määratud tähtaega, milleks Leedu on võtnud kohustuse sulgeda Ignalina tuumaelektrijaama teise reaktori?

 
  
 

Tuumaohutus on ELi jaoks kaheldamatu prioriteet, nagu näitas 25. juuni 2009. aasta tuumaohutuse direktiivi(1) ühehäälne vastuvõtmine nõukogus. Reaktori projekti puudusi (eelkõige tuumajäätmete lõpliku ladestamise kompleksi puudumist) arvestades on Ignalina tuumaelektrijaama võimatu ajakohastada nii, et see vastaks nõuetekohastele ohutusnormidele. Varasemad ajakohastamised võimaldavad üksnes töö esmast ohutust 2009. aasta lõpuni, mil tuumajaama teine reaktor tuleb sulgeda. See oli üks kohustus, mille Leedu ELiga ühinemisel võttis. Leedu ühinemisakti artiklis 37 sisalduvat kaitseklauslit, milles viidatakse tõsistele majandusraskustele, oleks saanud kasutada ainult kolme aasta jooksul pärast Leedu ühinemist.

EL on andnud abi ja jätkab abi andmist kogusummas 1,3 miljardit eurot, et toetada tuumaelektrijaama tegevuse lõpetamist ja alternatiivse energiavarustuse väljatöötamist Leedus. Rahastamine sõltub sellest, kas Leedu peab kinni tuumaelektrijaama kokkulepitud sulgemisajast.

Ühinemisakti protokollis nr 4 nähakse Ignalina tuumaelektrijaama peamise asendajana Leedu soojuselektrijaama, mida tuleb keskkonnakaitsealaselt ajakohastada. Nimetatud ajakohastamine viidi lõpule 2008. aasta septembris ja seetõttu ei eeldata, et energiavarustuses võiks pärast tuumajaama sulgemist puudujääke tekkida. Peale selle on komisjon toetanud Ignalina kaugkütte projekte ning elumajade energiatõhususe meetmeid, samuti kombitsükliga gaasiturbiinijaama projekti, mille lõpuleviimine on ette nähtud aastaks 2013.

Balti riikide piirkonnas on väga oluline jätkata tööd energiavarustuse kindluse tagamisega, sealhulgas energiatõhususe ja piiriüleste ühendusliinide parandamisega. Komisjon kohustub jätkama Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga toel tihedat koostööd Leeduga, et tagada Ignalina tuumaelektrijaama tegevuse tõhus lõpetamine.

 
 

(1) Nõukogu 25. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik, ELT L 172, 2.7.2009.

 

Küsimus nr 39, mille esitas Sławomir Witold Nitras (H-0315/09)
 Teema: Austria kiirteemaksukleebised
 

Enamikus Euroopa riikides on kehtestatud maks kiirteede kasutamise eest. Iga liikmesriik on sisse seadnud ka oma maksu tasumise korra. Maks tuleb tasuda kas enne konkreetse teelõigu algust tollipunktis või siis tuleb osta piiratud kehtivusajaga kleebis. Kleebise eest võetava tasu suurus jääb liikmesriigi enda määrata.

Mõnes liikmesriigis võetakse aga maksu sellisel viisil, mis käesoleva küsimuse esitaja meelest on teistest riikidest pärit transiitreisijate suhtes ebaõiglane. Need transiitreisijad-autojuhid läbivad asjaomase liikmesriigi territooriumi tavaliselt ühe päevaga, kuid näiteks Austrias ja Tšehhi Vabariigis ei ole neil võimalik osta ühepäevase kehtivusajaga kleebist.

Kahtlemata on igal liikmesriigil õigus kehtestada ja kasseerida maksu oma kiirteede kasutamise eest. See, et puuduvad ühtsed reeglid, mille järgi saaks võetava tasu seada vastavusse kiirtee kasutamise tegeliku kestusega, võib aga hakata tõsiselt ohustama Euroopa Liidu ühte aluspõhimõtet – vaba liikumist. Kas Euroopa Ühendus ei peaks ELi kodanike vaba liikumise põhimõtet silmas pidades koostama liikmesriikidele suunised, milles antaks raamistik, et tagada kõnealuses asjas kõikidele kodanikele võrdne kohtlemine?

 
  
 

Kaubaveo jaoks on olemas maanteekasutajate võrdse kohtlemise tagamise raamistik. Direktiiv 1999/62 raskete kaubaveokite maksustamise kohta (eurovinjeti direktiiv)(1), mida on muudetud direktiiviga 2006/38(2), reguleerib raskete kaubaveokite maksustamise raamistikku selliselt, et vahemaal põhinevate teemaksude või kasutusmaksude kehtestamine ei oleks vedaja kodakondsuse, ettevõtte asukohariigi, sõiduki registreerimiskoha, veo lähte- või sihtkoha tõttu otseselt ega kaudselt diskrimineeriv. Direktiivis on sätestatud, et ajalisel arvestusel põhinevaid kasutusmakse peab saama maksta ajavahemike eest ühest päevast kuni ühe aastani.

Liikmesriigid võivad riigi õigusaktide kohaselt ja tingimusel, et mittediskrimineerimist ja proportsionaalsust puudutavad asutamislepingu põhimõtted on täidetud, kehtestada tee- ja kasutusmakse ka muudele sõidukitele, näiteks kergetele kaubaveokitele, bussidele ja sõiduautodele. Proportsionaalseid makse transiitreisijatele või lühemaajalistele infrastruktuuri kasutajatele peaks olema võimalik tasuda selles liikmesriigis, kus neid kohaldatakse, ja ka sellest väljaspool ning nii, et see takistaks võimalikult vähe liiklusvoogu.

 
 

(1) EÜT L 187, 20.7.1999.
(2) ELT L 157, 9.6.2006.

 

Küsimus nr 40, mille esitas Carlos José Iturgaiz Angulo (H-0317/09)
 Teema: anšoovist käsitlev kava
 

Komisjon võttis 2009. aasta juulis vastu pikaajalise kava Biskaia lahe anšoovise varude taastamiseks. Nimetatud ettepanek koostati kokkuleppel komisjoni kalandusasjade peadirektoraadi pädevate talitustega ning võttes täiel määral arvesse kalandussektori esindajate taotlusi.

Komisjoni volinik Joe Borg soovib sõlmida lepingu enne käesoleva aasta lõppu. Kas see tähendab, et komisjon näeb võimalust anšoovise püügi keelu tühistamiseks alates järgmisest aastast? Kas kõnealune kava toob lubatud kogupüügi kehtestamisel senini järgitud teaduslikesse kriteeriumitesse mingisuguseid muudatusi?

 
  
 

Komisjon soovib rõhutada, et praeguse keelu võimalik tühistamine sõltub kalavarude seisundist, mille kohta on komisjoni jaoks asjaomases teaduslikus nõuandes hinnangu andnud Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu. Järgmine võimalus sellise hinnangu saamiseks avaneb 2010. aasta juunis, kui kevadise teadusliku vaatluse tulemused on läbi töötatud. Vastavalt väljapakutud kavale, mida komisjon loodab näha selleks ajaks jõustumas, võib anšoovisepüük Biskaia lahes jätkuda, kui teaduslikus nõuandes on kalavarude biomassi suuruseks hinnatud rohkem kui 24 000 tonni. Kava näeb ette, et madalama taseme korral peaks kalastamine jääma keelatuks.

Käsitus, mille kohaselt minnakse üle pikaajalisele majandamisele, ei taga kalastamise automaatset taasalustamist, kui biomassi praegune madal tase püsib. Kava järgi on ette nähtud kalavarude kasutamise piirid, et vähendada nende hävimise ohtu. Seega on kava eesmärk tagada sellele tööstusharule parimad võimalused stabiilseks kalastamiseks ja suurimad saagid, mis on kalavarude jätkusuutlikkuse piires võimalikud. Komisjon on oma ettepanekutes alati tuginenud parimatele olemasolevatele teadusandmetele ja suhtunud tõsiselt tööstusharu pikaajalistesse huvidesse. Meetodit, mida kavas iga-aastaste kalastusvõimaluste kindlaksmääramisel on järgitud, toetab igati edelapiirkonna vete piirkondlik nõuandekomisjon.

 

Küsimus nr 41, mille esitas Jim Higgins (H-0323/09)
 Teema: transrasvad
 

Kas komisjon kavatseb teha ettepaneku võtta vastu uus direktiiv hüdrogeenitud rasvade / transrasvade piirmäära kehtestamiseks toiduainetes, arvestades, et on tõestatud, et need ained aitavad kaasa südamehaiguste tekkele?

 
  
 

Komisjon on võtnud omale kohustuse kasutada olemasolevaid asjakohaseid vahendeid tarbijakaitse ja rahvatervise edendamiseks. Ta soosib algatusi, mis võivad kaasa aidata südame-veresoonkonnahaiguste ennetamisele Euroopas. Transrasvhapete tarbimine koos üldise rasvatarbimise ja küllastunud rasvhapete tarbimisega on Euroopas üks südame-veresoonkonnahaiguste riskitegureid.

Komisjon arvab, et toitumisharjumused sõltuvad paljudest teguritest. Nende mõjutamine on väga keeruline tegevus, mis nõuab mitmesuguseid meetmeid. Meetmed peaksid olema proportsionaalsed ning neis peaks võtma arvesse Euroopa Ühenduse ja liikmesriikide asjaomaseid pädevus- ja vastutusalasid. Selles raamistikus julgustab komisjon vastu võtma nii omaalgatuslikke meetmeid kui ka kaalub reguleerivaid meetmeid. Reguleerivate meetmete ulatust mõjutab kindlasti omaalgatuslike meetmete tulemuslikkus.

Praegu ei pea komisjon toidus sisalduvate transrasvade õiguslikku piiramist ELi tasandil asjakohaseks ega ka proportsionaalseks meetmeks.

 

Küsimus nr 42, mille esitas Mairead McGuinness (H-0326/09)
 Teema: hobuste heaolu
 

Majandussurutis on kaasa toonud tõupuhaste hobuste müügiväärtuse olulise languse. Paljudes liikmesriikides on märgatavalt tõusnud mahajäetud hobuste arv, kuna hobuste omanikud ei suuda enam nende hooldamise eest maksta. Kas komisjon jagab loomakaitseorganisatsioonide muret hobuste heaolu üle käesoleval ajal? Kas komisjon kavatseb seda probleemi uurida või sellel teemal meetmeid võtta?

 
  
 

Komisjon ei ole saanud liikmesriikidelt teavet ega valitsusvälistelt loomakaitseorganisatsioonidelt kaebusi mahajäetud hobuste arvu märgatava tõusu kohta tõuhobuste müügiväärtuse languse tõttu. Komisjon on sellest probleemist ajakirjanduses avaldatud artiklite põhjal siiski teadlik.

Nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiivis 98/58/EÜ(1) on sätestatud üldised miinimumnõuded põllumajanduslikel eesmärkidel aretatavate või peetavate loomade, sealhulgas hobuste kaitseks. Direktiivi ei kohaldata võistluste, näituste, kultuuri- või spordiürituste või -tegevuse jaoks peetavate hobuste suhtes. Direktiivis nõutakse, et liikmesriigid kindlustaksid, et loomaomanikud või -pidajad võtavad kõik asjakohased meetmed, et tagada nende hoole all olevate loomade heaolu ja seda, et nendele loomadele ei põhjustata tarbetut valu, kannatusi ega vigastusi.

Liikmesriigid vastutavad eelkõige selle direktiivi rakendamise eest ja vastavalt määrusele (EÜ) nr 882/2004(2) ametlike kontrollide kohta peavad nad võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada loomade tervise ja heaolu kaitset käsitlevate ühenduse sätete rakendamine.

Liikmesriikide kohustus on tagada, et ühenduse õiguses sätestatud võimalusi kasutataks mõistlikul viisil, ning aidata seega hoida ära seda, et hobused, keda majanduslikel põhjustel ei saa enam nõuetekohastes tingimustes pidada, hooletusse ja maha jäetakse. Sellega seoses soovib komisjon juhtida austatud parlamendiliikme tähelepanu määrusele (EÜ) nr 504/2008(3) hobuslaste identifitseerimise kohta, mis on väga oluline, kui kaalutakse hobuslaste hulka kuuluvate loomade tapmise võimalust toiduohutuse suhtes kontrollitavate tingimuste kohaselt.

 
 

(1) Nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiiv 98/58/EÜ, mis käsitleb põllumajandusloomade kaitset, EÜT L 221, 8.8.1998.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks, ELT L 165, 30.4.2004.
(3) Komisjoni 6. juuni 2008. aasta määrus (EÜ) nr 504/2008, millega rakendatakse nõukogu direktiivid 90/426/EMÜ ja 90/427/EMÜ hobuslaste identifitseerimise meetoditega seoses, ELT L 149, 7.6.2008.

 

Küsimus nr 43, mille esitas Syed Kamall (H-0328/09)
 Teema: endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ühinemine
 

Käesoleva aasta märtsis hääletas Euroopa Parlament resolutsiooni ettepanekut endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi 2008. aasta eduaruande kohta (http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?type=TA&reference=P6-TA-2009-0135&language=ET"). Artikli 10 kohaselt on kahetsusväärne, et „kolm aastat pärast [endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi] ELi kandidaatriigiks saamist ei ole ikka veel alustatud ühinemisläbirääkimisi ning tammutakse paigal, millel on riigi motivatsiooni vähendav mõju ja mis ohustab piirkonna stabiilsust; peab soovitavaks selle erandliku olukorra lõppemist; nõuab tungivalt protsessi kiirendamist…”

Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi parlament on praeguseks vastu võtnud neli viimast õigusakti ühinemispartnerluse peamiste prioriteetide täielikuks rakendamiseks, nimelt siseasju, riigiteenistujaid, parteide rahastamist ja parlamenti käsitlevad seadused.

Kas komisjon kavatseb oma järgmises eduaruandes soovitada endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga läbirääkimiste alustamise kuupäeva, pidades silmas endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis käimasolevaid reforme ja enneolematult pikka viivitamist läbirääkimiste alustamise kuupäeva määramisega?

 
  
 

Komisjon võttis 14. oktoobril vastu oma iga-aastase laienemisstrateegia. Selles leidis komisjon, et endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik on pärast kandidaatriigi staatuse saamisest 2005. aastal tugevdanud demokraatia toimimist ja taganud õigusriigi põhimõtete järgimise ja põhiõiguste austamise eest vastutavate institutsioonide stabiilsuse, kuigi seda tööd tuleb muidugi jätkata.

Samuti on endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik olulisel määral järginud ühinemispartnerluse peamisi prioriteete. Reformide üldisi tulemusi silmas pidades leiab komisjon, et riik täidab piisaval määral 1993. aastal Kopenhaagenis Euroopa Ülemkogu kohtumisel ning stabiliseerimis- ja assotsiatsiooniprotsessis sätestatud poliitilisi kriteeriume. Riik on liikunud toimiva turumajanduse loomise suunas ja teinud edusamme mitmes valdkonnas, mis on seotud võimega täita liikmesusest tulenevaid kohustusi.

Eelnevat silmas pidades ja võttes arvesse 2005. aasta detsembri ja 2006. aasta detsembri Euroopa Ülemkogu järeldusi, soovitab komisjon alustada endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga läbirääkimisi Euroopa Liidu liikmeks saamise üle.

Endiselt on oluline heanaaberlike suhete säilitamine, mis hõlmab ka ÜRO egiidi all toimuvate läbirääkimiste teel saavutatavat, kõiki osapooli rahuldavat lahendust nimeprobleemile.

 

Küsimus nr 44, mille esitas Carl Schlyter (H-0329/09)
 Teema: kemikaalide piirsisalduse ületamine riietusesemetes
 

Hiljuti avalikustatud uurimuses (tarbijatele mõeldud programm SVT Plus, Rootsi Televisioon) tuvastati, et teksapüksid sisaldavad erinevate kemikaalide (muu hulgas dimetüülfumaraadi, nonüülfenooletoksülaatide ja raskmetallide) suuri koguseid, mis selgelt ületavad lubatud piirnorme. Mitmed neist ainetest põhjustavad tõsiseid allergilisi reaktsioone ega tohi nahaga kontakti sattuda. Sellest hoolimata ei kontrolli tootjad ega edasimüüjad ilmselt oma kaupade ohutust.

Milliseid meetmeid on komisjon võtnud või kavatseb võtta tagamaks, et turuosalised järgiksid kõnealuse valdkonna õigusakte?

 
  
 

Ühenduse õigusaktide, näiteks tootekontrolli käsitlevate õigusaktide jõustamine kuulub liikmesriikide pädevusse. Selleks on kemikaale käsitleva õigusakti REACH (määrus (EÜ) nr 1907/2006)(1) artiklis 125 nõutud, et liikmesriigid kasutaksid ametlike kontrollide süsteemi ning muud asjaoludele vastavat tegevust, ning artiklis 126, et liikmesriigid kehtestaksid sanktsioonid REACHi rikkumise eest. Akrediteerimise ja turujärelevalve määrus (määrus (EÜ) nr 765/2008, mida hakatakse kohaldama 1. jaanuaril 2010(2)) on liikmesriikide jaoks veel üks asjakohaste meetmete võtmise vahend.

Komisjoni on teavitatud, et enamiku liikmesriikide eelduste kohaselt on nende jõustamise eest vastutavad ametiasutused täiesti tegutsemisvalmis 2008. aastal, suurem osa liikmesriikidest kasutab juba varasemate õigusaktidega loodud jõustamise eest vastutavaid struktuure.

Euroopa Kemikaaliamet on abistaja osas, et hõlbustada jõustamisalase teabe vahetamise foorumi tööd. Euroopa Kemikaaliameti foorum tegeleb jõustamisküsimustega just ühenduse tasandil. Foorum on jõustamist käsitleva teabe vahetamise platvormiks ja koordineerib liikmesriikide jõustamise eest vastutavate ametiasutuste võrgustikku. Foorumi ülesannete hulka kuulub ühtlustatud jõustamisprojektide ja ühiskontrollide esitamine, koordineerimine ja hindamine. Foorumi esimene kohtumine toimus 2007. aasta detsembris ja sestpeale on kokku tuldud kaks korda aastas.

Osa ainete, näiteks nonüülfenooletoksülaadi ja raskmetallide kasutust oli juba piiratud nõukogu direktiiviga 76/769/EMÜ(3), mis tunnistati nüüd kemikaalimäärusega REACH kehtetuks ja võeti selle XVII lisasse.

Komisjon võib praegused meetmed lisanduva teabe alusel uuesti läbi vaadata. See tähendab, et kui komisjon või liikmesriik leiab, et vastuvõetamatute ohtudega inimtervisele ja keskkonnale tuleb tegelda ühenduse tasandil, võimaldab REACH menetlust, mille kaudu saab võtta nende ainetega seotud asjakohaseid meetmeid, ning see toob vajaduse korral kaasa REACHi XVII lisa muutmise.

Mis puutub dimetüülfumaraati, siis üldise tooteohutuse direktiivi 2001/95/EÜ(4) alusel tehtud komisjoni otsuses 2009/251/EÜ(5) on liikmesriikidelt nõutud, et nad tagaksid, et seda kemikaali sisaldavaid tooteid ei lasta turule ega tehta turul kättesaadavaks ning et sellised tooted nõutakse tarbijatelt tagasi ja tarbijaid teavitatakse dimetüülfumaraadiga seotud ohtudest. Seega on kõik dimetüülfumaraati sisaldavad tarbekaubad Euroopa Liidus keelatud.

Kemikaalimääruse REACH jõustumisega hakkasid tootjatele ja/või importijatele kehtima uued kohustused. Alates 1. juunist 2008 peavad kõik toodete tootjad või importijad registreerima ained, mille eraldumine nendest toodetest on tavalistes või põhjendatult eeldatavates kasutustingimustes ette nähtud, kui aineid esineb nendes toodetes üle ühe tonni. Peale selle peavad toodete tootjad ja importijad teavitama Euroopa Kemikaaliametit väga ohtlike ainete olemasolust vastavalt artikli 7 lõikes 2 sätestatud tingimustele, kui ained on määratletud artikli 59 lõike 1 kohaselt ja lisatud kandidaatainete loetelusse. See suurendab teavet toodetest vabanevate ja nendes sisalduvate väga ohtlike ainete kohta.

Arvestades, et kemikaale käsitlevate ühenduse õigusaktide jõustamise eest vastutavad eelkõige liikmesriigid, võib austatud parlamendiliige olla kindel, et komisjon julgustab igati rakendama täielikult REACHi kohaseid kohustusi ja toetab aktiivselt tööd, mida teeb Euroopa Kemikaaliamet, kes vastutab teatavate REACHi nõuete rakendamisega seotud teaduslike ja tehniliste ülesannete eest. Ka tarbekaupade valdkonnas vastutavad jõustamise eest eelkõige liikmesriigid ning komisjon julgustab ja toetab neid selle ülesande täitmisel. Liikmesriikide teadete avaldamine dimetüülfumaraati sisaldavate toodete kohta(6) on selle praktiline näide.

 
 

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ, ELT L 396, 30.12.2006.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (EMPs kohaldatav tekst), ELT L 218, 13.8.2008.
(3) Nõukogu 27. juuli 1976. aasta direktiiv 76/769/EMÜ liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamise ja kasutamise piirangutega, EÜT L 262, 27.9.1976.
(4)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiiv 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta (EMPs kohaldatav tekst), EÜT L 11, 15.1.2002.
(5) Komisjoni 17. märtsi 2009. aasta otsus 2009/251/EÜ, millega kohustatakse liikmesriike tagama, et biotsiidi dimetüülfumaraat sisaldavaid tooteid ei lasta turule ega tehta turul kättesaadavaks (teatavaks tehtud numbri K(2009) 1723 all) (EMPs kohaldatav tekst) , ELT L 74, 20.3.2009.
(6) http://ec.europa.eu/consumers/dyna/rapex/rapex_archives_en.cfm, kerige tekst allapoole ja otsige dimetüülfumaraati (DMF).

 

Küsimus nr 45, mille esitas Britta Thomsen (H-0330/09)
 Teema: direktiivi 2002/73/EÜ rakendamine Taani poolt
 

Märtsis 2007 saatis Euroopa Komisjon Taani valitsusele ametliku kirja, milles käsitleti direktiivi 2002/73/EÜ(1) rakendamist Taani poolt. Küsisin 4. novembril 2008 esmakordselt komisjonilt, milline olukord parajasti valitseb ja millal võib loota edenemist. Komisjon vastas 20. novembril 2008, et hinnangu koostamine Taani õigusaktide vastavusele direktiiviga 2002/73/EÜ on lõppjärgus.

Sooviksin komisjonilt uuesti küsida, millal ja milliste meetmetega kavatsetakse tagada, et Taani täidab direktiivi sätteid?

Viitan oma eelmisele küsimusele (H-0863/08) ja komisjoni vastusele.

 
  
 

Taani valitsus on teavitanud komisjoni, et 27. mail 2008 võeti vastu akt nr 387, millega moodustatakse uus võrdse kohtlemise amet. Sellist arengut silmas pidades on komisjon otsustanud läbi vaadata oma hinnangu Taani õiguse vastavuse kohta direktiivile 2002/73/EÜ(2). Komisjon otsustab eelolevatel nädalatel edaspidiste meetmete üle ja teatab nendest austatud parlamendiliikmele.

 
 

(1) EÜT L 269, 5.10.2002, lk 15.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta direktiiv 2002/73/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 76/207/EMÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses töö saamise, kutseõppe ja edutamisega ning töötingimustega (EÜT L 269, 5.10.2002, lk 15).

 

Küsimus nr 46, mille esitas Andres Perello Rodriguez (H-0334/09)
 Teema: viivitus biojäätmete direktiivi esitamiseks tehtavas töös
 

Komisjon esitas 2008. aasta detsembris rohelise raamatu biojäätmete käitluse kohta ning algatas seejärel avaliku konsulteerimise protsessi, mis jõudis lõpule käesoleva aasta märtsis. Kava kohaselt peaks komisjon esitama selle aasta detsembris nõukogu töörühmale järeldused nimetatud konsulteerimise kohta ning vajaduse korral biojäätmete käitlust käsitleva ettepaneku või algatuse.

Arvestades, et:

– võimaliku õigusakti ettepaneku mõjuhinnang peab olema samuti valmis selle aasta lõpuks;

– nõukogu peab kõnealust direktiivi prioriteetseks, kuna ta on märkinud oma 25. juuni 2009. aasta koosoleku järeldustes rohelise raamatu kohta, et „biojäätmete käitlemise parandamine aitab kaasa ühelt poolt ressursside säästvale kasutamisele ja paremale mullakaitsele ning teiselt poolt kliimamuutuste vastasele võitlusele ning jäätmete prügilates ladestamise vähendamise, ringlussevõtu ja taastuvenergia eesmärkide saavutamisele”;

kas komisjon võiks kinnitada, et tal on ettenähtud tähtaegu järgides võimalik esitada õigusakti ettepanek 2010. aasta alguses?

 
  
 

Töö biojäätmete käitlemise mõju hindamisega on üks Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraadi prioriteete. Komisjon on praegu mõju hindamise projekti lõpetamas ja esitab selle novembris siseseks heakskiitmiseks.

Edasised sammud seoses biojäätmete käitlemisega ELis, sealhulgas võimalikud meetmed (õigusakti ettepanek või teatis) sõltuvad biojäätmete käitlemise eri võimaluste poolt- ja vastuargumentide hindamise tulemustest. Seepärast ei oodata selle otsuse vastuvõtmist enne kõnealuse mõjuhindamise lõpuleviimist, mis on kavandatud 2009. aasta detsembriks. Kui hindamine näitab, et on tarvis võtta õigusloomega seotud meetmeid, võib komisjon ettepaneku vastu võtta 2010. aasta kevadel.

 

Küsimus nr 47, mille esitas Pat the Cope Gallagher (H-0340/09)
 Teema: iiri keel kui ELi töökeel
 

Kas komisjon võiks esitada üksikasjaliku ülevaate, milles on välja toodud alates 2007. aasta jaanuarist kuni tänaseni võetud praktilised meetmed iiri keele integreerimiseks ELi töökeelte hulka?

 
  
 

Nagu komisjon juba viitas oma vastustes suuliselt vastatavatele küsimustele H-0622/08 ja H-0636/08 nõukogu 15. aprilli 1958. aasta määruse nr 1 alusel, mida on muudetud nõukogu 13. juuni 2005. aasta määruse (EÜ) nr 920/2005 artikliga 1, on iiri keelel ametliku keele ja Euroopa Liidu institutsioonide töökeele staatus alates 1. jaanuarist 2007.

KIRJALIK TÕLGE

Määruse (EÜ) nr 920/2005 artiklites 2 ja 3 on sätestatud osaline, viieaastase pikendatava perioodiga erand iiri keele kasutamise kohta ELi institutsioonides. Praktikas tähendab see erand, et praegu tõlgitakse iiri keelde (või iiri keelest) ainult kaasotsustamise korras vastu võetavate määruste ettepanekud (ja teatavad nendega seotud dokumendid(1)), samuti otsene kirjavahetus üldsusega.

Seega on komisjon kooskõlas nende sätetega suutnud teha kõik õigusloomeprotsessis nõutavad tõlked iiri keelde ja tagada nende õigeaegse esitamise. Peale selle on antud iirikeelsed vastused kodanikele ja juriidilistele isikutele, kes on komisjoni poole selles keeles pöördunud.

Selleks on komisjon oma kirjaliku tõlke peadirektoraadis moodustanud iiri keele sõltumatu üksuse. Personali hulka kuulub praegu üksuse tegevjuht, üks assistent, viis täiskohaga tõlkijat ja riigi lähetatud ekspert. Sellest piisab praeguse töömahuga toimetulemiseks, kuid olukorda jälgitakse pidevalt. Lisaks on veel üks riigi ekspert lähetatud tööle veebitõlkeüksusesse. Üksuse töötajad on läbinud oma tööks vajaliku IT-koolituse ja peadirektoraadis korraldatakse regulaarselt ka temaatilisi koolitusi. Iiri keele tõlkijad teevad kasulikku koostööd riigiasutustega eelkõige terminoloogia väljatöötamisel, mis on eriti positiivne ja ka väga rõõmustav, arvestades, et suur osa ühenduse acquis’st iiri keeles puudub. Alates 2007. aastast on kirjaliku tõlke peadirektoraat esitanud hulga pakkumiskutseid iiri keele vabakutseliste tõlkijate leidmiseks ja selle tulemusel teeb üksus koostööd ka paljude Iirimaa kutseliste tõlkebüroodega, kes võivad tõlketeenust pakkuda tippnõudluse ajal.

Praegu on käimas nõukogu ja komisjoni ühine konkurss, mille eesmärk on koostada reservnimekiri, millest palgatakse nii nõukogu kui ka komisjoni iiri keele tõlkeüksuse juhid. Reservnimekirja avaldamist oodatakse peatselt. Sobival ajal korraldatakse uus konkurss ka iiri keele tõlkijatele.

Lisaks oma kohustustele, mis on sätestatud määruses nr 1, ja arvestades piiratud ressursse, on komisjon hakanud iiri keelde tõlkima mõningaid oma veebisaidi kõrgema taseme lehekülgi, pidades seejuures esmatähtsaks tekste, mis pakuvad iiri keelt kõnelevatele kodanikele erilist huvi. 2007. aastast alates on komisjon avaldanud iiri keeles järjest suuremat hulka veebilehti ning seda tööd Iirimaal, sealhulgas eri liiki meedias tunnustatakse.

Et iiri keel on ELi ametlik keel, pakuti see välja kirjaliku tõlke peadirektoraadis korraldatud iga-aastasel keskkooliõpilaste tõlkevõistlusel „Juvenes Translatores”. Kõige esimene võitja Iirimaalt (2007. aastal) tõlkis iiri keelde.

Pidades silmas oma personalivajadusi, on kirjaliku tõlke peadirektoraat huvitatud tõlkekursuste korraldamisest liikmesriikides. Komisjon lõi hiljuti Euroopa tõlkemagistri võrgustiku, mis hõlmab 34 kvaliteetset ülikooli tõlkemagistri õppekava. Kaks esimest edukat taotlejat olid MA Léann an Aistriúcháin, mida pakkus Acadamh na hOllscolaíochta Gaeilge (Galway Iirimaa riiklik ülikool), ja tõlkemagistriõpe (MA in Translation Studies), mida pakkus Dublini ülikooli (DCU) rakendusliku keele- ja kultuuriõppe kool (School of Applied Language and Intercultural Studies). Komisjon ootab huviga tihedat koostööd nende kahe õppekavaga ja teiste ülikoolidega, kes pakuvad kutselise tõlkimise õppekavasid, mis sisaldavad iiri keele õppe võimalust. Nii loodab komisjon, et turule hakkab tulema piisavalt palju iiri keele tõlkijaid, kes vastavad vabakutselisena ELi institutsioonides või ELi institutsioonide heaks töötamise erilistele nõuetele.

Peale selle on kirjaliku tõlke peadirektoraat võtnud poliitika tasandil väga kannustava hoiaku suhetes Iiri ametiasutustega, et tagada Iirimaal piisav tähelepanu tõlkijate ülikoolihariduse, iirikeelse terminoloogia väljatöötamise ja iiri keele tõlkijate töölevõtmise vastu. Seda on tehtud muu hulgas kirjaliku tõlke peadirektoraadi peadirektori ja teiste töötajate visiitide ja muude ettevõtmiste kaudu.

SUULINE TÕLGE

Iirimaa ametiasutuste taotlusel on iirikeelset suulist tõlget alates 2007. aasta jaanuarist pakutud komisjoni, ministrite nõukogu, Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Regioonide Komitee ja Euroopa Parlamendi istungitel.

Komisjoni suulise tõlke peadirektoraadil on piisavalt ressursse, et vastata praegusele nõudmisele iiri keele tõlke järele nõukogus ja Regioonide Komitees. Euroopa Parlamendis (kes kasutab samu vabakutselisi) võib hakata tekkima raskusi nõudluse koondumise tõttu istunginädalatele. Pärast hiljutisi parlamendivalimisi võiks arvata, et nõudlus iiri keele järele pigem kasvab kui kahaneb.

Suulise tõlke peadirektoraadis on praegu kaks koosseisulist tõlki, kes suudavad töötada iiri keeles. Neile lisaks on nüüd üksteist ELi akrediteeritud vabakutselist tõlki, kes tõlgivad iiri keelest inglise keelde. Viis neist võivad tõlkida ka inglise keelest iiri keelde. Praegu on ka üks akrediteeritud vabakutseline tõlk, kelle emakeel on iiri keel ja kes suudab tõlkida ka inglise keelde, ning veel kaks on ajutiselt akrediteeritud. Kaks kandidaati läbisid akrediteerimise 2009. aasta juunis.

Koolituse kohta võin öelda, et Westminsteri ülikool korraldas iiri keele tõlkidele õppeaastatel 2006–2007 ja 2007–2008 erikursuse (Euroopa Parlamendi rahalisel toel ja suulise tõlke peadirektoraadi koolitusabiga). Kokku on praeguseks akrediteerimise edukalt läbinud kuus Westminsteri lõpetanut (kolm 2007. aastal, kolm 2008. aastal). Galway ülikool alustas suulise tõlke magistri kursusega 2008. aasta sügisel. Kursuse esimese aasta lõpetas neli üliõpilast ja üks neist läbis institutsioonidevahelise akrediteerimise 2009. aasta juunis. Kursus alustab nüüd teist aastat. Siiani on registreerunud kaheksa üliõpilast keelekombinatsioonidega, mis hõlmavad lisaks iiri ja inglise keelele prantsuse või saksa keelt.

JURIIDILINE TOIMETAMINE

Nagu teistelgi seadusandlikel institutsioonidel, on ka komisjoni õigustalitusel rühm juriidilisi toimetajaid, kes on suutelised töötama kõigis ametlikes keeltes. Komisjonis kuuluvad sellesse kaks iiri keeles töötavat juriidilist toimetajat. See on kooskõlas teiste ametlike keelte olukorraga.

 
 

(1) Eelkõige muudetud ettepanekud (EÜ asutamislepingu artikli 250 lõige 2) ja märkused Euroopa Parlamendi või nõukogu poolt kaasotsustamismenetluse käigus võetud seisukohtade kohta (EÜ asutamislepingu artikli 251 lõige 2).

 

Küsimus nr 48, mille esitas Eleni Theocharous (H-0342/09)
 Teema: Famagusta linna tagastamine
 

Kas Euroopa Liit ja eelkõige komisjon kavatsevad toetada okupeeritud Famagusta linna seaduslikke elanikke, kes nõuavad Türgi sõjaväe kontrolli all oleva linna viivitamatut tagastamist usalduse taastamise meetmena, et võimaldada Küprose probleemi lõplikku lahendamist?

Kõnealuse linna viivitamatu tagastamine on ette nähtud 1979. aasta tippkohtumisel (Kyprianou-Denktashi) sõlmitud kokkulepetega ning ÜRO Julgeolekunõukogu selleteemaliste resolutsioonidega.

 
  
 

Meie ühistes huvides on näha Küprose taasühendamist ja Euroopa pinnal 40 aastat kestnud konflikti lõppu. Euroopa Liidus on selle saare kaheks jagamine vastuvõetamatu.

Komisjon kinnitab taas, et toetab igati kahe kogukonna liidrite ÜRO egiidi all tehtavat tööd Küprose probleemi igakülgse lahenduse leidmiseks.

Võttes arvesse reaalset võimalust lahendus leida ja saar taas ühendada, loodab komisjon, et Varosha antakse selle seaduslikele elanikele varsti tagasi.

Kui kaks liidrit peaksid otsustama Varosha selle omanikele usalduse taastamise meetmena kiiresti tagastada, nagu austatud parlamendiliige soovib, on neil komisjoni täielik toetus.

 

Küsimus nr 49, mille esitas Rosa Estaràs Ferragut (H-0344/09)
 Teema: saarealasid puudutavate EÜ asutamislepingu sätete täitmine
 

Amsterdami lepingu artiklis 158 ja lepingule lisatud deklaratsioonis nr 30 tunnistatakse, et saarealad kannatavad struktuuriliselt ebasoodsate olude all, mis tulenevad nende saarelisest asendist ja mille püsivus piirab nende majanduslikku ja sotsiaalset arengut. Ühtlasi märgitakse, et ühenduse õigusaktid peavad neid ebasoodsaid olusid arvestama ja võtma konkreetseid meetmeid nende alade kasuks, et neid õiglastel tingimustel paremini siseturuga integreerida. Lissaboni leping hõlmab samu sätteid neile suuremat kaalu andes, kuna territoriaalne ühtekuuluvus on kaasatud ühe peamise eesmärgina.

Nimetatud artiklit 158 ei ole praktikas kohaldatud ega edasi arendatud. On vaja konkreetset Euroopa tasandil integreeritud poliitikat, mis võimaldaks leevendada saarealade ebasoodsaid olusid ja seaks nad mandripiirkondadega võrdsesse olukorda.

Milliseid meetmeid kavatseb komisjon võtta Amsterdami lepingu artiklis 158 sätestatu ja Lissaboni lepingus käsitletavate saarealasid puudutavate sätete täitmiseks selle lepingu jõustumisel?

 
  
 

Saarealad oma märkimisväärse loodusliku mitmekesisusega, mille põhjuseks on geograafilised iseärasused (näiteks ligipääsetavus, kliimatingimused), kujutavad endast regionaalpoliitika jaoks eriliselt keerulist ülesannet.

Komisjon on sellest olukorrast muidugi teadlik ning peab väga oluliseks saavutada Euroopas suurem majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus. Komisjoni jaoks on ülimalt tähtis tagada Euroopa Liidu ühtlustatud ja tasakaalustatud areng ning vältida samas Euroopa poliitika killustumist.

Just ühtekuuluvuspoliitika pakub palju võimalusi toetada ja tugevdada arengut eriliste geograafiliste omadustega aladel, nagu saared seda on. See pakub näiteks võimalust muuta piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgi põhjal kaasrahastamise määrasid. Peale selle võivad liikmesriigid ja piirkonnad kohandada end eriliste sotsiaal-majanduslike ja territoriaalsete näitajatega muude vahendite, näiteks rakenduskavade territoriaalsete erisätete kaudu.

Ka muu ühenduse poliitika pakub erilistele territooriumidele võimalusi. Näiteks riigiabi määrused lubavad anda abi teatud piirkondade majandusarengu edendamiseks. See puudutab muu hulgas saari, mägipiirkondi ja hõreda asustusega piirkondi, kui need vastavad teatud tingimustele.

Peale selle võivad saarekogukonnad, kes sõltuvad kalandusega seotud tegevusest, saada toetust Euroopa Kalandusfondist, mille sekkumine põhineb samuti territoriaalsel mõõtmel. Eelkõige on toetus vastavalt Euroopa Kalandusfondi neljandale põhisuunale kättesaadav kohalike arengustrateegiate rakendamiseks, mis aitavad kohalikel kalapüügiga tegelevatel kogukondadel mitmekesistada oma tegevust ja parandada piirkonna elukvaliteeti. Need strateegiad võivad hõlmata konkreetseid ebasoodsaid olusid või tugineda saarealade erilistele kohalikele varadele.

Muidugi on selles valdkonnas pakutavatel vahenditel veel arenguruumi, kui kodanikud suudaksid täielikult ära kasutada nende territooriumide eripära, kus nad elavad, nagu tõdetakse territoriaalse ühtekuuluvuse rohelises raamatus.

Tuleb siiski rõhutada, et geograafiline erisus iseenesest ei ole veel tingimata probleem. Statistika näitab, et need territooriumid ei ole sotsiaal-majanduslikus mõttes kaugeltki ühesugused. Seepärast ei ole universaalsel käsitusel (näiteks saarealade üldisel poliitikal) kuigi palju mõtet. Pealegi eitab ülekaalukas hulk rohelisele raamatule vastanuid vajadust nende alade jaoks mõeldud erilise poliitika järele.

Sellest hoolimata peab komisjon edasi arendama olemasolevaid analüütilisi vahendeid (näiteks andmeid, näitajaid, mõjuhinnanguid). Eesmärk võiks olla suurendada teadmisi nende alade eripärast ja osata nendega paremini arvestada. Euroopa Liit peab täielikult hõlmama nende arengudünaamika ulatust ja aitama neil tugevdada oma suhtelisi ja konkurentsieeliseid.

Seepärast on komisjon ette valmistanud töödokumendi geograafilise eripäraga territooriumide kohta, mis peaks avaldatama käesoleva aasta hilissügisel. Veel mõtlemisainet võib oodata ESPONi (Euroopa ruumilise planeerimise vaatlusvõrgu) uurimusest, mis käsitleb Euroopa väljavaateid teatud tüüpi territooriumide kohta.

Need kaks uurimust võiksid aidata komisjonil ette valmistada ettepanekuid lisameetmete võtmiseks, mis parandaksid edaspidi geograafilise eripäraga piirkondade, eelkõige saarealade olukorda.

 

Küsimus nr 50, mille esitas Anne E. Jensen (H-0345/09)
 Teema: ümberistumise võimaldamine kolmandate riikide lennureisijatele
 

Kui inimesed reisivad ELi-välistest riikidest mõnda liikmesriiki, on üsnagi tavaline, et nad peavad enne sihtpunkti jõudmist teises liikmesriigis ümber istuma. Sellegipoolest saab tuua konkreetseid näiteid sellest, et kolmandatest riikidest pärit isikuid transiidiriiki ei lubata, kuigi neil on sihtriigi viisanõuded täidetud. Lisaks on teada selline juhtum, kuidas üks kolmanda riigi elanik sai selle tagajärjel kuuekuuse sissesõidukeelu ELi.

Kas komisjon nõustub sellega, et sellist ümberistumist tuleks võimaldada, kui sihtriigi viisanõuded on täidetud?

Kas komisjon on nõus sellega, et kui liikmesriigi ametiasutused takistavad kolmanda riigi kodanikul sihtpunkti jõudmast, on tegemist vaba liikumise kui põhiõiguse rikkumisega ühenduses?

Kas komisjon kavatseb midagi ette võtta tagamaks, et kolmandate riikide kodanikele ei keelataks suvaliselt ligipääsu sihtpunktile? Kas komisjon on nõus sellega, et juhul kui ümberistumine keelatakse, tuleks esitada kindlad põhjendused koos õigusega need vaidlustada?

 
  
 

Välispiiride ületamisel kohaldatavad eeskirjad ja kolmandate riikide kodanike liikmesriikidesse sisenemise tingimused on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määruses (EÜ) nr 562/2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad)(1).

Schengeni piirieeskirjades austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtetest. Tuleb rõhutada, et vaba liikumise tingimusetu põhiõigus – mida on kinnitatud harta artiklis 45 – kehtib üksnes Euroopa Liidu kodanikele, mitte kolmandate riikide kodanikele. Kolmandate riikide kodanike õigus vabale liikumisele Euroopa Liidus kehtib vaid ühenduse õigusaktide erieeskirjadega sätestatud määral.

Reisijad, kes saabuvad väljastpoolt Euroopa Liitu, peavad vastavalt Schengeni piirieeskirjade artiklile 7 enne ümberistumisega siselennule pääsemist läbi tegema süstemaatilise piirikontrolli, mille eesmärk on teha kindlaks, et Schengeni piirieeskirjades ette nähtud sisenemistingimused on täidetud. See tähendab täpsemalt, et reisijal on kehtiv reisidokument, kehtiv viisa, mis vajaduse korral õigustab reisi eesmärki ja tingimusi, et tal ei ole Schengeni infosüsteemi (SIS) kohaselt sissesõidukeeldu ja et teda ei peeta avalikule korrale ohtlikuks.

Schengeni piirieeskirjade I lisas on esitatud üksikasjalik mittetäielik loetelu tõendavatest dokumentidest, mida piirivalve võib kolmanda riigi kodanikult nõuda, et kontrollida lõike 1 punktis c sätestatud tingimuste täitmist.

Järelikult on viisa olemasolu või puudumine üks, aga mitte ainus nõue, mida piirivalve peab piirikontrolli tegemisel arvesse võtma.

Artiklis 13 on ette nähtud, et kolmanda riigi kodanikule, kes ei täida artikli 5 lõikes 1 sätestatud sisenemistingimusi, keelatakse sisenemine liikmesriikide territooriumile. Sisenemist võib siiski keelata üksnes põhjendatud otsusega, milles esitatakse keelu täpsed põhjused. Sisenemiskeelu saanud kodanikel on kooskõlas riigi seadustega õigus riigiasutuse tehtud sisenemist keelav otsus edasi kaevata.

Järelikult austavad Schengeni piirieeskirjad täielikult isiku õigust lasta negatiivne otsus mõnel apellatsiooniasutusel läbi vaadata.

Austatud parlamendiliikme esitatud teabe põhjal ja täpsemate üksikasjade puudumise tõttu (näiteks asjaomaste isikute kodakondsus, asjaomased liikmesriigid ja riigiasutuse esitatud põhjendused sisenemiskeelu kohta) ei saa komisjon hinnata, kas parlamendiliikme viidatud juhtudel on toimunud Schengeni piirieeskirjade eelnimetatud sätete rikkumine.

 
 

(1) ELT L 105, 13.4.2006.

 

Küsimus nr 51, mille esitas Georgios Toussas (H-0347/09)
 Teema: France Telecomi töötajate enesetapud
 

Prantsuse erastatud ettevõttes France Telecom toimunud traagiliste enesetappude hulk on tõusnud murettekitava tasemeni: 24 töötajat on võtnud endalt elu, sest nad ei suutnud kannatada kõnealuses Prantsuse rahvusvahelises ettevõttes ja kõigis muudes monopolistlikes kontsernides valitsevaid „keskaegseid töötingimusi”. Need enesetapud on kurikuulsa turvalise paindlikkuse korra üldise rakendamise, töösuhete kahjustamise ja nõrgestamise, töökoormuse halastamatu tõstmise ning selle hirmu ja ebakindluse traagiline tagajärg, mida töötajad tunnevad pidurdamatu tööpuuduse tekitatud süngete tulevikuväljavaadete ees. See strateegia on ELi ja liikmesriikide valitsuste – kaasa arvatud Kreeka järjestikuste Uue Demokraatia ja PASOKi valitsuste – põhimõtteline poliitiline valik.

Kas komisjon leiab, et ELi strateegia, millega püütakse muuta turvaline paindlikkus üldiseks, nõrgestada töösuhteid, teha lõpp kollektiivsetele töölepingutele ja tühistada kõik töötajaid kaitsvad õigusaktid või neid rikkuda, toob kasu ka töötajatele või toimub see üksnes ja eranditult firmade konkurentsivõime ja tasuvuse huvides, sõna otseses mõttes ohverdades kasumi tootmise nimel töötajate elusid?

 
  
 

Komisjon rõhutab, et turvalist paindlikkust ei tohiks segi ajada paindlikkusega või poliitikaga, mis on loodud selleks, et töötajaid saaks kergemini lahti lasta. Vastupidi, turvalise paindlikkuse peamine eesmärk on suurendada töötajate turvalisust. See suurendab turvalisust nii, et pakutakse toetust uuele tööle üleminekul, et muuta see töötajatele võimalikult turvaliseks, ja võimaluse korral tagatakse, et selline üleviimine tähendaks ametiredelil ülespoole liikumist.

Turvaline paindlikkus hõlmab kogumit meetmeid, mille abil saab pakkuda inimestele asjakohast toetust töökoha säilitamiseks või töö kaotamise korral uue töökoha kiireks leidmiseks. Selle eesmärk on leida õige tasakaal turvalisuse ja paindlikkuse vahel – mõlemad osised on turvalises paindlikkuses väga tähtsad ja mõlemad on asendamatud, kui on vaja töötajaid tõhusalt toetada ning ettevõtteid veenda, et kergem on kohaneda ja uusi töökohti luua.

Liikmesriikide poolt 2007. aasta detsembris vastu võetud turvalise paindlikkuse ühistes põhimõtetes on rõhutatud, et piisava lepingulise paindlikkusega peab kaasnema turvaline üleminek ühelt töölt teisele. Turvalise paindlikkuse kohaldamine ei tähenda põhiliste töölepingute tühistamist või kaitsvate õigusaktide kehtetuks tunnistamist. See on meetmete õige kombinatsiooni määratlemise küsimus ning koondab kõigi peamiste osaliste, sealhulgas tööturu osapoolte aktiivset kaasamist ja toetust. Kvaliteetsete, tootlike töökohtade ja sujuva töökorralduse edendamine on turvalise paindlikkuse kontseptsioonis samuti ülimalt tähtis ning kõigi peamiste asjaosaliste vaheline koostöö ja nende kaasatus on eelduseks, et see põhimõte korralikult toimiks.

Komisjon arvab, et kui tööturupoliitika peab vastama ELi ees seisvatele ülesannetele, jääb turvaline paindlikkus otsustavaks teguriks. See, et turvaline paindlikkus on õige poliitika kriisiga võitlemiseks ja toetab taastumist, sai kinnitust Euroopa Ülemkogu 2009. aasta juuni kohtumisel ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees, kelle hiljutises arvamuses(1) on rõhutatud turvalise paindlikkuse keskset rolli tööpuuduse vähendamisel.

 
 

(1) CCMI/66 - CESE 794/2009 lõplik.

 

Küsimus nr 52, mille esitas Georgios Papanikolaou (H-0348/09)
 Teema: alaealiste küberkiusamine (cyberbullying)
 

10. veebruaril 2009, rahvusvahelisel turvalisema Interneti päeval alustas Euroopa Liit alaealiste küberkiusamise vastu suunatud teavituskampaaniat. Selle kampaania üheks osaks on kogu 2009. aasta vältel nii avalikel kui ka eratelekanalitel näidatav lühike videofilm, millega püütakse lastele selgeks teha, et Internetti kasutades peab olema tähelepanelik ja säilitama kontrolli. Koolilaste küberkiusamine, kus lapsed võivad olla nii kiusu ohvrid kui ka kiusajad, on kõiki ELi liikmesriike puudutav tõsine probleem. Euroopa Komisjon suutis veenda Interneti-ettevõtteid sõlmima kokkulepet, millega nad kohustuvad rakendama tõhusamaid meetmeid noorte Interneti-kasutajate kaitsmiseks. Eeldades, et see kokkulepe on alles esimene noorte Interneti-kasutajate kaitseks astutud samm, palun komisjonil vastata järgmistele küsimustele:

Milliseid muid abinõusid kavatseb komisjon rakendada? Kas komisjoni arvates saab kool kui institutsioon etendada otsustavat osa alaealiste Interneti-vägivalla piiramisel ja ärahoidmisel? Kui jah, siis kuidas?

 
  
 

Vastuseks austatud parlamendiliikme küsimusele arvab komisjon, et 2009. aasta veebruaris küberkiusamise vastu algatatud kampaania on olnud edukas. Filmiklippi on levitatud nii televisiooni kui ka Interneti kaudu. Kampaanias osales üle 200 riikliku ja piirkondliku telekanali ning 230 veebisaiti. Klipp andis noortele parema arusaamise küberkiusamisest ja võimalikkusest sellest teatada.

Omaalgatuslik kokkulepe turvalisemate suhtlusvõrkude põhimõtete kohta, mille 18 juhtivat veebiettevõtet 2009. aasta veebruaris allkirjastas, on oluline edusamm Internetti kasutavate laste suurema turvalisuse ja eraelu kaitse poole. Veebruarist alates on kokkuleppega ühinenud veel kaks ettevõtet: Hispaania Tuenti ja Eesti Rate. Siiani on 19 ettevõtet esitanud komisjonile omaalgatuslikud avaldused, milles selgitavad, kuidas nad seda kokkulepet oma turvapoliitikas rakendavad. See teave on nüüd avalik.

Komisjon on tellinud selle vabatahtliku kokkuleppe rakendamise sõltumatu hinnangu, mis avaldatakse turvalisema Interneti päeval 9. veebruaril 2010. Hinnangus keskendutakse ettevõtete poliitika vastavusele põhimõtetega ja alaealiste kaitse tõhususele. Komisjon teeb sellest aruandest kokkuvõtte ja esitab seejärel vajaduse korral uute eeskirjade ettepanekud.

Et vastata vajadusele võtta konkreetsed meetmed koolikiusamise ja järjest suurema küberkiusamise probleemi vastu, on komisjon Daphne programmi kaudu rahastanud mitmeid projekte, mis käsitlevad igat liiki kiusamist, ja jätkab nende rahastamist ka edaspidi. Viimastel aastatel on tähelepanu kiusamisele tegelikult suurenenud ja praegu on pooleli mitu huvitavat projekti, mis tuleb lõpule viia. Daphne programmis on kirjeldatud koolikiusamisega seotud projektide tulemusi bukletis „Vägivald ja kool” ning küberkiusamisega seotud vägivalda eelkõige bukletis „Vägivald ja tehnoloogia”, mis on kättesaadav Daphne vahendite veebisaidil

http://ec.europa.eu/justice_home/daphnetoolkit/html/booklets/dpt_booklets_en.html"

Lisaks on komisjon võtnud noorte kuritegevusele keskendunud Euroopa kriminaalpreventsiooni võrgustiku algatusel 2004. aastal ette uurimuse heade tavade kohta, mida on koolides kiusamise ärahoidmiseks ja vähendamiseks rakendatud.

Komisjon usub, et laste Interneti-kasutuse turvalisemaks muutmine on riigiasutuste, lastevanemate, koolide ja Interneti-ettevõtete ühine vastutusala. See kuulub juba teadlikkuse suurendamise keskuste ülesannete hulka. Turvalisema Interneti programm toetab neid keskusi, et anda koolides õpetajatele ja lastele teadmisi Interneti ohtudest ja sellest, kuidas nendega toime tulla – mõned neist hõlmavad spetsiaalseid õpetajate koolituskavasid. Kool kui koht, kus jõuda kõigi lasteni, on meie jaoks esikohal. Seepärast korraldab komisjon 22. ja 23. oktoobril 2009. aastal Luxembourgis konverentsi „Interneti-turvalisuse edendamine koolides”, kus on noorte ümarlaud ja õpetajate ümarlaud. Tulemuseks loodan saada hinnangut Euroopa turvalisema Interneti-kasutuse õpetamise tasemest, samuti soovitusi komisjonile ja teistele huvirühmadele, kuidas edendada koolides tõhusat teavitamist turvalisemast Internetist.

 

Küsimus nr 53, mille esitas Ivo Belet (H-0349/09)
 Teema: kõrge elektrihind Belgias
 

Kas komisjon saab anda mingit teavet Belgias kodumajapidamistele ja ettevõtetele kehtiva keskmise elektrihinna kohta võrreldes hindadega naabermaades?

Kas komisjon nõustub sellega, et suhteliselt kõrge hinna põhjuseks Belgias on vähene konkurents elektriturul?

Kas komisjon nõustub sellega, et tuumajaamade käitamine pikemalt pärast nende mahakandmist loob rahalise võimaluse tarbijatelt sisse kasseeritava kõrge hinna oluliseks alandamiseks?

Kas komisjon võib vastavalt oma arvutustele osutada tuumajaamadest saadava juhusliku tulu absoluutväärtusele olukorras, kus kolme tuumajaama puhul võimaldatakse pikemat käitamist?

Kas komisjon toetab algatust investeerida tuumajaamade pikemast käitamisest saadud nn dividende esiteks madalamatesse hindadesse ja teiseks taastuvatesse energiaallikatesse?

 
  
 

2008. aasta aruanne edusammude kohta(1) näitas, et kõrvuti naftahindade tõusuga rahvusvahelisel turul tõusid ka elektrihinnad, kuigi elektrihindade tõus varieerus liikmesriikides suuresti. Aruande järgi tõusid kodumajapidamiste ja tööstusliku elektri hinnad eriti palju mõnes liikmesriigis, kelle hulka kuulub ka Belgia. Samuti näitavad arvud, et Belgias kodumajapidamistele ja tööstuslikele kasutajatele määratud lõpptarbija hinnad (koos käibemaksu ja muude maksudega) olid ELi kõrgeimate hulgas.

Liikmesriikide elektrihindade erinevusel on mitmeid põhjusi. Esiteks kaasnevad elektri tootmisega erinevad kulud, sest need sõltuvad tootjate konkreetsetest küttesegudest. Teine tegur on piisava tootmis- ja (piiriülese) edastusmahu olemasolu. Kolmandaks mängib olulist rolli konkurents hulgi- ja jaeturul.

Belgia elektriturud on ikka veel väga kontsentreeritud. Üsna hiljuti pani komisjon tähele Belgia riiklike konkurentsiasutuste otsust alustada etteteatamata kontrolle kahe peamise elektritarnija kontorites. Praeguseks ei ole komisjoni nende kontrollide tulemustest veel teavitatud. Komisjon uurib praegu, kas GDF Suez (Electrabel) võib olla suurte tööstuslike tarbijate suhtes kuritarvitanud oma valitsevat seisundit Belgia elektriturul. Peale selle uurib komisjon mõju, mida võivad konkurentsile Belgia elektriturgudel avaldada ühinemised ja ülevõtmised.

Otsus hoida edasi käigus tuumaelektrijaamu, mille sulgemine on ette nähtud (olgu nad amortiseerunud või mitte), võib kaasa tuua suurema tootmisvõimsuse tarbijate nõudluse rahuldamiseks. See võib tulevikus viia madalamate hindadeni, mida ei juhtuks siis, kui seda tootmisvõimsust enam olemas ei oleks.

Komisjonil ei ole võimalik hinnata Belgia tuumaelektrijaamade kasutusea pikendamisest tuleneva juhusliku kasumi absoluutväärtust – mitte ainult sellepärast, et tal puuduvad selleks volitused, vaid ta ei pääse ligi ka selliste arvutuste tegemiseks vajalikele andmetele.

Kui pädevad riigiasutused otsustaksid lubada tuumaelektrijaamu omaval ettevõttel jaamade tegevust pikendada, jääb ametiasutuste ülesandeks pidada asjaomase ettevõttega sellise pikendamise tingimuste üle läbirääkimisi. Loomulikult peavad kõik meetmed olema kooskõlas EÜ asutamislepingus sätestatud siseturu- ja konkurentsieeskirjadega.

 
 

(1) KOM(2009) 115 lõplik, avaldatud komisjoni veebisaidil
http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2009:0115:FIN:ET:PDF.

 

Küsimus nr 54, mille esitas Laima Liucija Andrikienė (H-0351/09)
 Teema: väljavaated sõlmida idapoolsete partnerriikidega põhjalikud ja laiaulatuslikud vabakaubanduslepingud
 

Idapartnerluse poliitika käivitamisega on EL võtnud endale kohustuse tegutseda selles suunas, et sõlmitaks põhjalikud ja laiaulatuslikud vabakaubanduslepingud kuue Ida-Euroopa naaberriigiga: Valgevene, Ukraina, Moldova, Gruusia, Aserbaidžaani ja Armeeniaga. Kas sellised lepingud sõlmitakse lähemate aastate jooksul?

Millises seisus on Ukrainaga peetavad läbirääkimised vabakaubanduslepingu üle? Millal võime oodata lepingu sõlmimist? Kuidas suhtub EL Ukraina nõudmisse kaasata lepingusse ka põllumajandustooted? Kas võib õigustatult väita, et Ukrainaga peetavad läbirääkimised on eeskujuks ka läbirääkimistele teiste idapartnerluse riikidega?

 
  
 

Nagu 7. mai 2009. aasta Praha ühisdeklaratsioonis öeldud, on idapartnerluse peamine eesmärk luua vajalikud tingimused poliitilise ühinemise ja jätkuva majandusintegratsiooni kiirendamiseks Euroopa Liidu ja huvitatud partnerriikide vahel.

Kahepoolne koostöö peaks panema aluse uue põlvkonna assotsiatsioonilepingutele, mis sisaldavad põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduspiirkondade (DCFTAde) loomist või nende loomise eesmärki.

DCFTAde elluviimiseks pole antud mingit ajalist raamistikku, sest iga riigi valmisolekut hinnatakse eraldi. Otsus alustada ELi ja idapartneri vahel läbirääkimisi tehakse siis, kui on täidetud järgmised vajalikud tingimused:

– partner on lõpule viinud oma ühinemise Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTOga);

– tulevase DCFTA elujõulisus on põhjaliku teostatavusuuringuga tõendust leidnud;

– partner on kinnitanud, et tal on tulevase vabakaubanduslepingu suhtes suured, s.t „põhjalikud ja laiaulatuslikud” taotlused, ning

– partner on suuteline DCFTA üle läbirääkimisi pidama ja sellest tulenevaid kohustusi püsivalt täitma.

Kooskõlas nõukogu 14.–15. septembri 2009. aasta järeldustega valmistab komisjon praegu assotsiatsioonilepingu läbirääkimisteks ette juhiseid, mis sisaldavad näiteks DCFTA loomist või selle loomise eesmärki, kõigi kolme Lõuna-Kaukaasia riigiga – Armeenia, Aserbaidžaani ja Gruusiaga. Samasugused juhised läbirääkimisteks Moldovaga võeti vastu 2009. aasta alguses. Läbirääkimised võiksid alata kohe, kui eelnimetatud tingimused on täidetud.

DCFTAd käsitlevad läbirääkimised Ukrainaga algasid 2008. aastal, üks aasta pärast seda, kui algasid läbirääkimised assotsiatsioonilepingu poliitiliste ja koostööga seotud osade üle, sest Ukraina ühines Maailma Kaubandusorganisatsiooniga alles 2008. aasta mais. Vabakaubandusleping Ukrainaga saab üldise assotsiatsioonilepingu osaks ning selle mõte on parandada Ukraina pääsu Euroopa turule ja innustada tegema jätkuvaid Euroopa investeeringuid Ukrainasse. Ukrainaga sõlmitav vabakaubandusleping tuleb põhjalik ja laiaulatuslik, s.t see pakub laiaulatuslikku piiriülest käsitust majandusintegratsioonist ning hõlmab olulisel määral kogu kaupade ja teenustega kauplemist. See sisaldab ka kaubandus- ja majanduskohustuste rakendamise sätteid, sealhulgas konkreetseid eesmärke lähenemiseks ELi acquis’le. Läbirääkimised on keerulised, nõuavad suurt asjatundlikkust ja on tõeline proovikivi nii ukrainlastele kui ka Euroopa Liidule. Komisjoni eelduste kohaselt tulevad läbirääkimised vabakaubanduslepingute üle teiste idapartneritega sama rasked.

Vabakaubanduslepingu läbirääkimiste kaheksas voor peeti 5.–9. oktoobrini Brüsselis. Nii EL kui ka Ukraina soovivad jätkuvalt läbirääkimised võimalikult kiiresti lõpule viia.

 

Küsimus nr 55, mille esitas Jacek Włosowicz (H-0353/09)
 Teema: tsiviilvalitsus Pakistanis
 

Pakistanis on valitud tsiviilvalitsus. Kas komisjon arvab, et tsiviilvalitsusel on riigi üle täielik kontroll, või usub komisjon, et nii nagu varem, on praegugi tegelik võim Pakistanis sõjaväe käes?

 
  
 

Euroopa Komisjon on kohustunud rajama tugevad ja pikaajalised suhted Pakistaniga. Komisjon arvab, et EL peaks sõlmima Pakistaniga tihedad sidemed mitmes ühist huvi pakkuvas valdkonnas, sealhulgas poliitiliste ja piirkondlike probleemide, demokraatia ja inimõiguste, julgeolekuküsimuste, kaubanduse ja arenguabi vallas.

Avaliku halduse ja eelkõige ilmalike demokraatlike institutsioonide tugevdamine on sellise hoiaku kesksed elemendid. Seda punkti rõhutati ELi-Pakistani tippkohtumisel 2009. aasta juunis. Tippkohtumise ühiskommünikees on esitatud suhete edasise arendamise kava.

Esimest korda paljude aastate järel on meil Pakistanis tegemist demokraatlikult valitud valitsusega. Komisjoni peamine eesmärk on riigi demokraatlikku valitsust poliitiliselt ja materiaalselt toetada.

Pakistanis on toimunud positiivne areng. Pakistani valitsus on nüüd võtnud otsustavad meetmed Malakandi piirkonna mässuliste vastu, sealhulgas Swati orus, ning ka see võiks kaasa aidata piirkonna suuremale stabiilsusele.

Nüüd on komisjonil pakiline ülesanne täita kohustus toetada taastamis- ja ülesehitustööd Malakandi piirkonnas. Lisaks 72 miljoni euro suurusele humanitaarabile on komisjon siiani eraldanud 52 miljonit eurot taastamiseks ja ülesehitamiseks. Komisjon suurendab ka osalust julgeolekusektori reformis, valimiste raames ja inimõiguste üle peetava dialoogi hoogustamisel.

Komisjon õhutab Pakistani kindlustama üleminekut stabiilsele demokraatlikule korrale, et sõjaväeriigi aeg viimaks igavesti läbi saaks. Kohtusüsteemi sõltumatuse tugevdamiseks on tehtud suuri edusamme. Keskseid valitsusasutusi ja muu hulgas parlamendi enda usaldusväärsust on tarvis veelgi tugevdada.

Komisjon on valmis seda protsessi toetama kooskõlas soovitustega, mida valimiste ELi vaatlusmissioon pärast 2008. aasta veebruari valimisi andis.

Pakistani otsusekindlus tõestada, et riik suudab kehtestada tõhusa ja erapooletu kohtusüsteemi ning võib üle saada korruptsiooninuhtlusest, on otsustav tema jõupingutustes ekstremistide võitmisel ja demokraatliku korra tugevdamisel.

 

Küsimus nr 56, mille esitas Tadeusz Cymański (H-0355/09)
 Teema: Pandžab
 

India osariik Pandžab on näide liberaalsest ühiskonnast, mille moodustavad erinevad usukogukonnad ning mis on suutnud terrorismile vastu astuda ja mis austab demokraatia põhimõtteid. Kas komisjon kavatseb mõjutada Euroopa riike, et need ei toetaks Khalistani ekstremiste, kes püüavad religiooni ära kasutades muuta olukorda India osariigis Pandžabis ebastabiilseks? Kui jah, siis kuidas?

 
  
 

Tuleks märkida, et India osariik Pandžab, mis 1980ndatel kannatas vägivalda, mis kestis kokku üle 15 aasta, on pärast seda, kui äärmusliikumisega 1990. aastate keskel edukalt toime tuldi, normaalse elu juurde tagasi pöördunud. Pärast aastaid otsejuhtimist New Delhist õnnestus demokraatlik areng 1997. aastal demokraatlikult valitud valitsuse eestvedamisel elustada. Viimaste osariigivalimiste tulemusel 2007. aastal tuli tagasi võimule partei Akali Dal (mis esindab üksnes sikhide huvisid).

Vaatamata aeg-ajalt saabuvatele teadetele sikhide säilinud tegevusvõrgustikuga seotud ohu kohta on komisjon analüüsides leidnud, et rahvas on poolteist aastakümmet Pandžabis vägivalda õhutanud ideoloogia tagasi lükanud.

Seepärast puudub vajadus Euroopa riike mõjutada, et need ei toetaks Khalistani ekstremiste. Igal juhul peab esimesena tegutsema India, kui tal peaks selle probleemiga seoses mingeid muresid tekkima. Võiks meelde tuletada, et India nimetas hiljuti ELi liikmesriikide tolleaegset solidaarsust selles küsimuses kiiduväärseks ja kasulikuks.

 

Küsimus nr 57, mille esitas Ryszard Czarnecki (H-0356/09)
 Teema: sõnavabadus ja separatistlikud suundumused Indias
 

Kuidas kavatseb komisjon säilitada vabadust avaldada avalikult isiklikku vastuseisu ja erinevaid poliitilisi seisukohti India piiril asuvates provintsides, tagades samas, et nimetatud vabadust ei kasutata India riigi vastaste separatistlike suundumuste toetuseks?

 
  
 

Sõnavabadus on põhiõigus, mida tunnistavad nii EL kui ka India. Kohustus tagada, et sõnavabadust ei kuritarvitataks India separatistlike suundumuste toetuseks, paistab siiski olevat eelkõige India valitsusel ja selle raames India siseministeeriumil.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika