Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Arutelud
Neljapäev, 22. oktoober 2009 - Strasbourg EÜT väljaanne

5. Finants- ja majandusolukord Moldovas (arutelu)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on Euroopa Komisjoni avaldus majandus- ja finantsolukorra kohta Moldovas.

 
  
MPphoto
 

  Leonard Orban, komisjoni liige.(RO) Valimised, mis korraldati Moldova Vabariigis 29. juulil uuesti, panid proovile riigi võime tugevdada demokraatlikku arengut ja jätkata edusamme Euroopa Liidule lähenemise suunas. Meil on hea meel, et valimised toimusid rahumeelses ja distsiplineeritud õhkkonnas ning et peale selle, et uus valitsus väljendas kindlameelset kavatsust toetada riigi Euroopa-meelset kurssi, on ta võtnud ka mitu sellekohast meedet.

Samas aga seisavad Moldova Vabariigi uuel ametivõimul ees tohutud raskused. Üks tõsisemaid kriise ja keerulisemaid ülesandeid on vajadus tegelda majandus- ja finantskriisi tagajärgedega. Euroopa Liidu idanaabrite seas on Moldova Vabariik tõenäoliselt kõige ebakindlamas majandusolukorras. Kaubandus ja tootmine on kokku varisenud ja seda mitte üksnes kriisist tingituna, vaid ka aprillis pärast parlamendivalimisi vallandunud poliitiliste rahutuste tõttu.

Välismaal elavate Moldova kodanike poolt ülekantavad rahasummad, mis kuni eelmise aastani moodustasid rohkem kui ühe kolmandiku riigi SKTst, on väiksemad kui tavaliselt. Eksport ja import on jõuliselt vähenenud. Sama kehtib ka sisenõudluse ja tootmise kohta. 2009. aastaks ennustatakse järsku langust, isegi üle 10% SKTst.

Võttes arvesse, et Moldova Vabariik on niigi juba Euroopa kõige vaesem riik, on niisugune langus tema jaoks iseäranis ränk ja süvendab veelgi rahva, eriti ühiskonna kõige kaitsetumate inimeste probleeme. Moldova Vabariigi ja tema rahva abistamiseks on Euroopa Liit valmis seda riiki toetama, pakkudes talle koos Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF) ühiste jõupingutuste raames makromajanduslikku abi, mis lisandub nimetatud organisatsiooni antavale. Samuti pakume eriotstarbelist abi ja kiirendame riigile tavapärase toetuse väljamaksmist.

Mis puudutab makromajanduslikku abi, siis nagu niisugust tüüpi abi puhul vajalik, sõltub meie toetus toetusprogrammi käsitleva lepingu sõlmimisest Moldova Vabariigi ja IMFi vahel. IMFi esindajad on praegu Chişinăus ning me ootame huviga nende aruannet. Me ei saa jätkata makromajandusliku abi programmi ettevalmistusi enne, kui programm IMFiga ei ole käivitatud. Seetõttu ei tea me veel, missugune on see makromajandusliku abi programm, mille raames Euroopa Komisjon riiki toetab.

Me ootame, et riigi ametiasutused paluksid peale valuutareservide tugevdamise ka abi eelarvedefitsiidi katmiseks. Ma pean siinkohal ütlema, et Moldova Vabariik on kõlblik saama nii toetust kui ka võtma laenu. Selle abipaketi lõplik sisu oleneb mõistagi kindlaks tehtud vajadustest.

Vahepeal saatis Euroopa Komisjon Chişinăusse missioonile ekspertide rühma, keda juhib majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat, et aidata Moldova Vabariigi ametiasutustel koostada nende majandusprogrammi. Missiooni eesmärk, mis pärineb hiljuti Chişinău ametiasutustega toimunud kohtumiselt, oli aidata analüüsida riigi reaktsiooni praegusele majandusolukorrale. Seejuures kasutati komisjoni talitusi selleks, et koguda makromajandusliku abi programmi väljatöötamiseks vajalikku teavet.

Komisjon on valmis andma Chişinăus asuvatele ametiasutustele pidevalt nõu asjaomases valdkonnas. Samal ajal püüame kiirendada Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi eelarvetoetuste väljamakseid. Septembris kiitis Euroopa Komisjon heaks käesoleva aasta eelarvetoetusele ette nähtud maksete ülemmäära suurendamise 30,5 miljonilt eurolt 34,5 miljonile. Mõistagi soovime eelarvetoetuse vormis abi andmisega julgustada eeskätt reformide korraldamist kokkulepitud valdkondades, mitte üksnes eelarveauke täita.

Praeguses olukorras on aga see midagi enamat kui vahend, mille abil suurendada piiratud eelarveressursse. Me saame sellega aidata Moldova Vabariigi elanikel tulla toime tõeliste raskustega, mis neil ees seisavad.

Meil on iseäranis hea meel, et Euroopa Parlamendi liikmed on palunud anda Moldova Vabariigile viivitamatut abi. Lähikuudel kutsume teid üles toetama meie püüdlusi selles valdkonnas. Me oleme kindlad, et Euroopa Parlament kiidab Moldova Vabariigile mõeldud makromajandusliku abipaketi kohe heaks, kui see talle esitatakse. See aitab meil tagada, et abi antakse õigel ajal.

Head kolleegid, enne kui ma kõne lõpetan, lubage mul käsitleda lühidalt ka Transnistria olukorda. Kõigepealt soovin ma toonitada, et meile on väga oluline, et Moldova Vabariigis aset leidvate märkimisväärsete poliitiliste muutuste kõrval ei jäetaks tähelepanuta ka seda probleemi. Konflikti lahendamise läbirääkimised peaksid 5 + 2 formaadis jätkuma võimalikult kiiresti. Me oleme selle suhtes lootusrikkad, sest uus valitsus kinnitas, et toetab seda põhimõtet oma programmis. Euroopa Liidu mõju selles protsessis on järjest olulisem.

Me loodame, et uus valitsus Chişinăus läheneb sellele probleemile proaktiivselt, aidates seega konflikti lahendada. Mis meisse puutub, siis me alustasime äsja kahe Euroopa Komisjoni rahastatava projektipaketiga, et suurendada usaldust tervishoiu-, keskkonnakaitse-, sotsiaal- ja majandusvaldkonna vastu. See tegevus on osa meie pidevatest laiematest konfliktilahendamise püüdlustest.

Kolleegid, Moldova Vabariik asub praegu teelahkmel nii poliitilises kui ka majanduslikus mõttes. Me oleme täielikult pühendunud riigi edaspidise arengu toetamisele. Anname jätkuvalt endast kõik, et tagada selles iseäranis olulises pöördepunktis see, et meie toetus oleks piisav ja tõhus ning et seda antaks õigel ajal.

 
  
MPphoto
 

  Marian-Jean Marinescu, fraktsiooni PPE nimel.(RO) Moldova Vabariik elab praegu läbi rasket majandus-, finants- ja institutsioonilist kriisi, mille on põhjustanud osalt üleilmne majandus- ja finantsolukord, eeskätt aga siiski kommunistliku valitsuse kaheksa aasta pikkune tegevus.

2009. aasta juulis peetud ennetähtaegsed valimised ja Euroopa Integratsiooni Alliansi võit tähendavad olulist sammu Moldova kodanike Euroopa-püüdluste saavutamise suunas. Võit saadi tänu allianssi kuuluvate erakondade jõupingutustele, mis olid suunatud nii kommunistlike meetodite kui ka Transnistrias valitseva olukorra mõju ja Vene Föderatsiooni mõju vastu. Me peame imetlema neid, kes saavutasid selle võidu peaaegu iseseisvalt, võites sealjuures Moldova kodanike usalduse.

Moldova vajab abi. Sellest oleneb nii Chişinăus asuva uue valitsuse stabiilsus kui ka selle endise Nõukogude vabariigi edasine areng kas lääne või ida suunas. Ma olen veendunud, et Moldova saab abi mitmelt poolt. Üheks abiandjaks peame olema meie.

Euroopa Liidul ei ole muud võimalust kui reageerida heatahtlikult Euroopa Integratsiooni Alliansi püüdlustele Moldovas. See tähendab eeskätt seda, et võimalikult ruttu alustatakse läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Moldova vahelise assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks ja konstruktiivset dialoogi Moldova kodanikele kehtiva viisanõude kaotamiseks ning Moldova Vabariigile antakse eelarvedefitsiidi katmiseks finantsabi. Euroopa Komisjonil tuleb anda Moldovale niipea kui võimalik makromajanduslikku abi, mida see hädasti vajab.

Volinik, ma kuulasin hoolikalt teie sõnavõttu ja mul on hea meel, et komisjon pöörab Moldova Vabariigile tähelepanu ja valmistab ette makromajandusliku abi paketti, kuid kahjuks oleneb see kõik koostööst IMFiga. Ma palun teilt, et komisjon ja IMF ei tegeleks Moldovaga paralleelselt, vaid et nad teeksid selles küsimuses üksteisega koostööd, et me ei jõuaks olukorrani, kus IMF ootab, et komisjon tegutseks ja vastupidi.

 
  
MPphoto
 

  Kristian Vigenin, fraktsiooni S&D nimel.(BG) Mul oli väga meeldiv kuulata härra Orbanit kõnelemas Euroopa Komisjoni eesmärkidest ja hoiakust Moldova suhtes. Ma arvan, et me peame edastama Moldovale väga selge sõnumi Euroopa institutsioonidelt ja Euroopa Liidult tervikuna ning andma vajalikku finants- ja majandusabi. Ma soovin aga siinkohal rõhutada, et praegune valitsus vajab oma püüdlustes tuua Moldova sellest raskest olukorrast välja ka poliitilist abi. Pärast kahtesid järjestikuseid valimisi püüab valitsus mõistagi käsitleda rahva tõelisi probleeme, mille puhul näib, et need on viimaste kuude – kui mitte aastate – jooksul unarusse jäetud. Lisaks tuleb meil silmas pidada, et isegi kui Moldova poliitiline olukord näib praegu olevat stabiilsem ja positiivsem kui varem, võib see väga kiiresti võtta uue suuna. Minu arvates on ikka veel ebaselge, kas Moldova suudab valida omale presidendi, ja kui ta seda ei suuda, seisavad riigil järgmisel aastal ilmselgelt ees uued valimised. See oleks võimalikest arengutest kõige halvem ja seda mitte ainult riigile, vaid ka Moldova rahvale.

Seetõttu me toetamegi komisjoni püüdlusi. Ma usun, et meie fraktsioon ja parlament toetavad Euroopa Komisjoni eesmärke. Lisaks tuleb meil Moldovat, tema valitsust ja praegust opositsiooni selgelt hoiatada, et kätte on jõudnud hetk, mil riik peab hakkama tegelema inimeste tõeliste probleemidega ning nad ei tohi mängida poliitilisi mänge kodanike arvel. Mulle näib, et niisugust jõulist hoiatust mõistab praegu ka Moldova opositsioon. Me toetame samuti ideed, mille kohaselt tuleb kiiresti allkirjastada assotsiatsioonileping, mis, nagu kolleeg Marinescu ütles, peaks hõlmama ka viisanõudest loobumist, mis kujutab endast Moldova ja Rumeenia vahel pingeid tekitanud tõsist probleemi, ning samuti vabakaubanduspiirkonna loomist. Me oleme seisukohal, et peale komisjoni välja pakutud kiireloomuliste meetmete peame seisma hea ka selle eest, et käesoleva aasta keskel alanud idapartnerlus hakkaks nõuetekohaselt toimima. Meil tuleb näidata Euroopa Liidu nimetatud poliitika tegelikke tulemusi.

 
  
MPphoto
 

  Cristian Silviu Buşoi, fraktsiooni ALDE nimel.(RO) Moldova Vabariigi majanduslik olukord on äärmiselt raske. Euroopa Liidu finantskriis on mõjutanud ka meie naaberriike ja meie kohustus on neid aidata.

Moldova majanduskriis ei ole üksnes üleilmse kriisi tagajärg, vaid selle on põhjustanud eeskätt asjaolu, et ajal, mil kriis Moldova Vabariigis tekkis, ei võetud vajalikke kiireloomulisi meetmeid. Tegelikult moonutas kommunistlik valitsus valimiste pärast kohalikke eelarveid, eelistades raha eraldamisel kommunistide kontrollitud ameteid. Lisaks otsustati hoida leu ja euro vahelist kunstlikku vahetuskurssi sellisel tasemel, mis pidi tagama, et meie naaberriigi elanikke kriis ei mõjuta. Nüüd, kui talv on lähenemas, on oht, et kohalikud ametkonnad ei suuda maksta soojusenergia eest, ning valitsusel on probleeme palkade ja pensionite väljamaksmisega.

Meil on hea meel, et Moldova Vabariigi valitsuse ning IMFi ja Maailmapanga vahel alustati läbirääkimisi. Ma olen veendunud, et nende tulemusena sõlmitakse leping, milles võetakse arvesse Moldova Vabariigi majanduslikku, poliitilist ja sotsiaalset tegelikkust. Moldova Vabariik ei vaja seda, et talle kehtestataks tingimused, mida ta ei suuda täita, kui võtta arvesse riigi tundlikku poliitilist ja majanduslikku olukorda.

Aprillis arutasime parlamendis mõnel korral Moldovaga seonduvat. Me kõik nõustusime, et Euroopa Liit peab andma finantsabi. Nüüd, kui liberaalsed Euroopa-meelsed jõud on võimul, on see veelgi olulisem. Sellepärast palun ma Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni nimel komisjoni teha nii, et koostatav ettepanek sisaldaks makromajandusliku abi konkreetseid pakkumisi, sest Moldova vajab viivitamatult abi, et ta saaks katta eelarvepuudujäägi, mis võib 2009. aasta lõpuks suureneda 14%-ni riigi SKTst.

Keskpikas perspektiivis võib idapartnerlus osutuda oluliseks vahendiks, kuid see peab hakkama toimima niipea kui võimalik ja sellele tuleb eraldada piisavalt raha. Samuti palume lisada tulevasse assotsiatsioonilepingusse ettepaneku luua laiendatud, igakülgne ja ühine vabakaubanduspiirkond ning loobuda Moldova kodanikele kehtivast viisanõudest.

 
  
MPphoto
 

  Werner Schulz, fraktsiooni Verts/ALE nimel. (DE) Austatud juhataja, volinik, kolleegid! Tõenäoliselt leevendub Moldova poliitiline olukord juba homme pärast Euroopa Integratsiooni Alliansi toetatud presidendi valimist. Vastasel korral – nagu me juba kuulsime – tuleb korraldada uued ennetähtaegsed valimised ja kui see peaks juhtuma, peab EL andma konstruktiivset abi.

See ei saa mõistagi piirduda valimiste vaatlemisega ning ma soovin siinkohal käsitleda küsimust, kuidas saaks suurendada valijate osalust ja muuta tulemus läbipaistvamaks. Ligikaudu miljon moldovlast töötab ja elab lääneriikides, peamiselt Itaalias, Portugalis ja Austrias. Nende osaluse määra viimastel valimistel näitas ühekohaline arv ning sellel on loogiline seletus. Näiteks oli Itaalias võimalik hääletada vaid Roomas ja Bolognas ning paljud moldovlased, kes elavad hajutatuna üle riigi, ei kasutanud seda võimalust sellega kaasnevate kulude pärast.

Meil Euroopa Parlamendis, komisjonil, nõukogul ja ka Moldova valitsusel tuleb tagada, et järgmistel valimistel oleks rohkem hääletuskaste ja valimisjaoskondi, et välismaal elavad moldovlased saaksid valimistel osaleda, sest neilt saame oodata tõelist pühendumist Euroopale, ning seepärast soovin ma juhtida teie tähelepanu peale majandus- ja finantstoetuse ka vajadusele tagada vastutustundlik ja konstruktiivne poliitiline toetus.

 
  
MPphoto
 

  Charles Tannock, fraktsiooni ECR nimel. – Austatud juhataja! Moldova on Euroopa vaeseim riik ning tal puudub merepiir, kuid hiljuti toimusid seal edukad demokraatlikud valimised. Uus parlament peab nüüd valima arukalt riigile presidendi.

See riik oleks kindlasti paremal järjel ja riigi olukord turvalisem, kui ta ei kannataks kunstliku territoriaalse jagunemise tõttu. Väga vähe on saavutatud edu Transnistria külmutatud konflikti lahendamisel – see on probleem, mis sai alguse 17 aastat tagasi. Selle põhjuseks on suuresti asjaolu, et Venemaa toetab rahaliselt Tiraspoli ebaseaduslikku režiimi ning hoiab jätkuvalt vägesid Transnistrias.

Tavaliselt me saame hinnata Venemaa siirust selle järgi, kui palju ta panustab niisuguste konfliktide lahendamisse, kuid fakt on see, et Transnistrias, nagu ka Gruusias ja Ukrainas, ei suuda Venemaa vastu seista kiusatusele sekkuda olukorda. Venemaa on seisukohal, et Moldova kuulub endise Nõukogude vabariigina tema mõjusfääri. Niisugused kontseptsioonid on iganenud. Moldova võib väljakuulutatud suveräänse, Euroopa riigina ühineda ühel päeval NATO ja isegi ELiga.

ELil tuleb mitmekordistada oma jõupingutusi, et leida lahendus Moldova probleemidele ja anda piisavalt vajalikku finantsabi, kuid see ei saa toimuda siis, kui naiivselt püütakse luua uusi suhteid Kremliga.

 
  
MPphoto
 

  Jiří Maštálka, fraktsiooni GUE/NGL nimel.(CS) Ma soovin rääkida nii nendest probleemidest kui ka järgnevast aruandest Gruusia kohta. Meile antakse liiga vähe aega, et niisuguseid keerulisi küsimusi analüüsida. Ma tunnen, et olen kohustatud ütlema, et Tšehhi president Václav Klaus ei eksinud ei oma avalduses Moldova olukorra kohta ega ka avalduses Gruusia ja Venemaa piirikonflikti kohta. Mõistagi on see kõik minevik ning meil seisavad ees uued probleemid, olenemata sellest, et meil on olemas komisjoni president, kuid mitte uut komisjoni.

Ma soovin vähemasti tunnustada Gruusia ja Venemaa konflikti käsitlevat aruannet ja püüdlust hinnata kogu olukorda objektiivselt. Me oleme teinud teatavaks edasipüüdliku idapartnerluse programmi ja ma soovin teha mõned lühikesed ettepanekud, mis puudutavad nii Moldovat kui ka Gruusiat. Esiteks ei tohiks idapartnerlust vaadata kui Venemaa-vastast poliitilist vahendit, vaid kui vahendit, mille abil lahendada probleeme Venemaaga ühiselt. Teiseks tuleb nii Moldova kui ka Gruusia territoriaalse terviklikkuse küsimus lahendada vastavalt rahvusvahelisele õigusele, mitte nn Thessaloníki-Kosovo variandile tuginedes. Kolmandaks on mõlemad riigid väljendanud oma huvi teha tihedamat koostööd Euroopa Liiduga ning see peab hõlmama nii piisavat finantstoetust kui ka tegelikku poliitilist toetust, näiteks viisakorra lihtsustamise näol. Neljandaks vajavad mõlemad riigid palju abi konsultatsioonide vallas, eriti seoses riiklike institutsioonide, nagu presidendi ameti, parlamendi, riigiprokuröri ameti jms juhtimisega. Viiendaks vajavad mõlemad riigid viivitamatult abi, eriti sõna- ja ajakirjandusvabadust käsitleva õigusraamistiku kehtestamisel, mille kaudu saavad nad suurendada kodanike usaldust.

Selle kõige saavutamiseks peab Euroopa Liit olema valmis ja suuteline viima lõpule nende kahe riigi lõimumise uue Euroopaga, kasutades selleks poliitilist ja finantstoetust ning muid mehhanisme. Kui see ebaõnnestub, käsitletakse idapartnerlust lihtsalt geopoliitilise manöövrina ning see jääbki üksnes idee tasandile. Kui see ebaõnnestub, riskime vaid petlikest lootustest vabanemisega ja sellega, et meie ametiaja lõpus räägitakse palju vajadusest oranži, roosa või mis tahes muu revolutsiooni järele. Me võime neid küll toetada, kuid need ei aita olukorda tegelikult lahendada ega elanike elu parandada.

 
  
MPphoto
 

  Bastiaan Belder, fraktsiooni EFD nimel.(NL) Austatud juhataja! Moldova finants- ja majandusolukorra saab kokku võtta mõne sõnaga. See on täielik katastroof, nagu üks Euroopa juhtivaid eksperte Moldova teemal dr Aneli Gabani mulle eile ütles. Uue valitsuse meeskond võis küll paljutõotava nime – Euroopa Integratsiooni Allianss – ja programmiga 25. septembril Chişinăus ametisse asuda, kuid kommunistlik partei on jätkuvalt tugev ja valmistub juba võimule naasma, nõudes uusi valimisi, nagu oligi oodata.

Kui Euroopa Liit soovib toetada praeguse Moldova valitsuse Euroopa kurssi, peab Brüssel väga kiiresti tegutsema. Seetõttu tuleb nõukogul ja komisjonil sundida IMFi tagant, et Moldovale antaks abi nii kiiresti kui võimalik, nõudmata sealjuures viivitamatut sotsiaalkulude kokkuhoidu. Jätkem reformimeelsele valitsuskabinetile poliitilist hingamisruumi. Sealjuures on ütlematagi selge, et Euroopa Liit peab sellisel juhul tagama samuti helde toetuse. Lõppude lõpuks on Moldova poliitiline tulevik täna siin Euroopa päevakorras.

 
  
MPphoto
 

  Cristian Dan Preda (PPE).(RO) Ka mina soovin avaldada heameelt komisjoni kavatsuse üle toetada Moldova Vabariiki. Moldova Vabariik vajab toetust, mis peab olema suunatud riigi elanike abistamiseks. Vaid nii suureneb Moldova kodanike usaldus, mida neil on vaja selleks, et leida tee stabiilsuse ja majanduskasvu juurde.

Makromajandusliku abi pakett, mille suhtes siin üksmeelel ollakse, tuleb ilmselgelt panna kokku niipea kui võimalik. Meetmetega ei tohi viivitada, sest muidu tekib Moldovas usalduse asemel pettumus. Lisaks olen ma seisukohal, et Chişinău valitsust tuleb toetada poliitiliselt, sest pika aja järel on riik lõpuks Euroopa Liidule tõeliselt avanemas. Valitsuskoalitsioon ei valinud oma nime kindlasti juhuslikult. See koalitsioon koosneb erakondadest, kes tahavad pakkuda Moldovale teistsugust võimalust, kui on riigile seni valitud.

Poliitiline toetus on tähtis, seda enam, et on oht – ma soovin seda iseäranis rõhutada –, et Moldova küsimust peetakse kohalikuks probleemiks, tehes sellest Euroopa Liidus rumeenlaste probleemi. See on aga kõike muud kui seda. See on Euroopa probleem ja mul on hea meel, et parlamendiliikmed räägivad siin sellel teemal mitmest vaatepunktist lähtudes. Lõppude lõpuks on Moldova Euroopale lähedane ja teda tuleb toetada ajal, mil ta on Euroopale avatud. Muidu riskime sellega, et pöördume tagasi viivituste ja edasilükkamiste tsüklisse, mis oli omane Voronini valitsusajale.

Demokraatlik areng ja ELi toetus võivad tegelikult aidata ka jõuda Transnistria olukorra lahenduseni, nimelt ei ole selle piirkonna küsimusele seni lahendust leitud. Põhjus on selles, et Chişinăus asuv valitsus ei soovinud ummikseisu lõpetada ning võttis selle kohta ebaselge ja ebakonstruktiivse seisukoha.

Ja lõpuks, Moldova kodanikelt nõutakse viisat. Sealne olukord ei ole mitte mingil juhul halvem Lääne-Balkani riikide omast ning seetõttu peaksid ka Moldova Vabariigi kodanikud saama vabalt reisida.

 
  
MPphoto
 

  Cătălin Sorin Ivan (S&D).(RO) Nagu ma juba esmaspäeval siin Euroopa Parlamendis ütlesin, vajab Moldova konkreetseid tegusid, mitte lubadusi. Moldova majandusolukord on meie kontinendi riikide seas kõige keerulisem. Just nimelt seepärast peavad Euroopa Liidu institutsioonid leidma võimalused anda Moldova Vabariigile viivitamatult makromajanduslikku abi.

See abi on mõeldud selleks, et katta eelarvedefitsiiti, mis moodustab 14% SKTst. Juba pikka aega on olnud vajadus alustada Moldovaga uue lepingu sõlmimise läbirääkimisi. Nüüd on see saanud võimalikuks ning me loodame, et läbirääkimised viiakse lõpule võimalikult kiiresti. Parlament Chişinăus on aga raskes olukorras. Oht uuteks valimisteks on ikka veel olemas. Uue presidendi valimisi, mis pidid esialgse kava kohaselt toimuma homme, tuli veel kümne päeva võrra edasi lükata.

Mul on hea meel selle üle, kui entusiastlikult teatas komisjon läbirääkimiste alustamisest, ja ma loodan, et see entusiasm jääb ka püsima. Me ei saa valmistada Moldova rahvale pettumust. Nad vajavad meid, nad vajavad Euroopat.

 
  
MPphoto
 

  Ryszard Czarnecki (ECR).(PL) Austatud juhataja! Siin parlamendis on meie aruteludes Moldova kohta pööratud suurt tähelepanu riigi halvale majandusolukorrale, kuid ausalt öeldes on praegune olukord palju parem, kui see oli aasta tagasi. Me näeme, et Moldova teeb selgeid edusamme niisuguse majanduse suunas, mis on võimeline tagama kodanike heaolu. Paradoksaalselt on Moldova praegu paremas olukorras kui aasta tagasi, samal ajal kui Ukraina, mida on toodud teistele eeskujuks, on halvemas olukorras.

Me võime näha edusamme Moldova ja tema valitsuse tegevuses. Euroopa Liit peab pakkuma sellele riigile selget väljavaadet saada Euroopa Liidu liikmeks ja toetama kindlameelselt praegusi võimuesindajaid, et poliitiliselt painajalik olukord ei korduks. Moldova praegune olukord on kommunistide kaheksa aasta pikkuse valitsemise tagajärg ning kui me ei taha aidata sellel ebapädeval võimuesindajate rühmal võimule naasta, siis tuleb meil toetada Moldova praegust valitsust ja inimesi.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: DIANA WALLIS
asepresident

 
  
MPphoto
 

  Lena Barbara Kolarska-Bobińska (PPE). – Austatud juhataja! Ka mina soovin tänada volinikku ja komisjoni kõikide Moldovat käsitlevate avalduste eest ja meetmete eest, mis komisjonil on tulevikus kavas võtta. Ma olen pärit Poolast ja tean, kui olulised on nendes riikides niisugused meetmed ja avaldused nõrga üleminekudemokraatia tugevdamise kohta. Moldovas toimuvad arengud on olulised sealse rahva jaoks, kuid need on väga olulised ka kogu piirkonna jaoks. Just seda soovin ma rõhutada.

Üleminekuajal on paljudes endistes sotsialismileeri riikides reformid väga ebakindlad ning Moldovas saavutatud edusammud on heaks eeskujuks ja oluliseks sõnumiks teistele endise idabloki reformimeelsetele rühmadele.

Rääkides valitsuse ebakindlusest praegu ja Moldova olukorrast, tuleb meil meenutada, missugune oli see riik 1990ndate alguses, kui raske majandusolukorra tõttu ei suudetud maksta pensione ja palkasid ning reformid peatusid. Praegu me räägime majandusolukorra toetamisest, kuid meil tuleb pidada meeles ka vajadust tugevdada institutsioone. Demokraatia keskmes on institutsioonid – poliitilised institutsioonid, õigusriiki tagavad institutsioonid, kohtusüsteem – ja ajakirjandusvabadus.

Poola on viimasel ajal teinud palju Moldova abistamiseks nii valimiste ajal kui ka enne seda, kuid ma arvan, et sobiva meetmena tuleb meil kasutada eeskätt idapartnerlust, sest see pakub palju võimalusi. Ma arvan, et peale selle, et komisjon võtab vajalikke meetmeid, tuleb ka meil parlamendis, kui me saame kõik asjaomased dokumendid, kiirendada oma menetlust ja otsuste tegemist, et aidata olukorda lahendada.

 
  
MPphoto
 

  Monica Luisa Macovei (PPE). – Lugupeetud juhataja! Moldova Vabariigi Euroopa-meelset valitsust ei saa jätta selles raskes majandusolukorras üksinda. Ma kutsun üles andma suuremat abi võrreldes paketiga, mille suhtes komisjon juba kokkuleppele on jõudnud, ja ma nõuan seda kindlameelselt.

Finantsabiga tuleb toetada rahvast ja reforme, mida riigil tuleb ellu viia, nagu Euroopa Liit teda julgustab tegema. Neid reforme peab liit toetama suurendatud ja kiire finantsabiga, millele tuleb kohaldada järelevalvemehhanismi, et tagada vahendite nõuetekohane haldamine. Lõpetuseks, uus leping, mis Moldova Vabariigiga sõlmitakse, peaks olema assotsiatsioonileping, nagu see on ka teiste Euroopa naabruspoliitika riikide puhul. Me peaksime pidama läbirääkimisi viisanõude kaotamise teemal ja aitama seda ellu viia.

 
  
MPphoto
 

  Elena Băsescu (PPE).(RO) Majanduskriisi on tugevalt tunda ka Moldova Vabariigis. Rumeenia ja Moldova Vabariigi vahel on iseäranis tihedad majandussidemed. Minu kodumaa on Moldova peamine ekspordi sihtkoht ja suuruselt teine impordiallikas. Seda kaubavahetust halvendas märkimisväärselt viisaskeem, mille kehtestas endine kommunistlik valitsus. Pärast selle skeemi kaotamist kaubavahetus aga jätkus.

Komisjoni lubatud 100 miljoni euro suuruse krediidi väljamaksmist tuleb kiirendada. Seda silmas pidades võib IMFi missioon külastada Chişinăud juba lähitulevikus. Poola lubas samuti anda ulatuslikku abi. Euroopa Liit peab võtma arvesse seda, et juulis toimunud valimiste tulemus, mille taga on Moldova Vabariigi kodanikud, näitas, et nad on Euroopa suhtes avameelsemaks muutumas.

Euroopa Liidul tuleb nüüd, enne talve tulekut jõulisemalt sekkuda, et mitte anda Euroopa-vastastele jõududele võimalust kasutada ära Moldova Vabariigi praegust keerulist olukorda. Seni pole Moldova Vabariik saanud veel ühtegi eurot.

 
  
MPphoto
 

  Victor Boştinaru (S&D).(RO) Moldova kodanike tahe on kutsunud esile radikaalseid muutusi Chişinăus ja tulemuseks on Euroopa-meelne valitsus, kes siiralt soovib pühenduda Moldova Vabariigi jaoks sobivale projektile – Euroopa projektile.

Moldova seisab praegu vastamisi raskete majandus- ja sotsiaalprobleemidega ning Euroopa Liit peab näitama, et sümboolset sõna „solidaarsus” ei kasutata üksnes valimiskampaaniates. Me peame näitama, et meie Euroopa Liiduna oleme valmis täitma selle riigi kodanike ootusi. Olles vastamisi Voronini režiimi jäetud kohutava olukorraga ning majanduskriisi mõjuga, rääkimata talve tulekust, vajab Moldova Vabariik abi just nüüd. Rääkides IMFist, ei tohiks me unustada, et paljud Euroopa Liidu liikmesriigid on IMFis olulised osalejad, ning otsus tuleb teha just nüüd.

 
  
MPphoto
 

  Zigmantas Balčytis (S&D).(LT) Ma olin Moldovas valimistel vaatlejana ning tean sealset olukorda. See on riik, mille minevik on üsna keeruline – on Transnistria, Gaguusia, Moldova ja muud küsimused. Peaaegu kõik endised idabloki riigid vajavad kõigepealt teataval määral finantstoetust. Seetõttu palun ma tõesti tungivalt alustada kõnelusi niipea kui võimalik ning pidada läbirääkimisi ka IMFiga, sest me kõik peaksime tõepoolest toetama seda riiki ja valitsust, mis moodustati pärast viimaseid valimisi ja mis järgib demokraatia kurssi. Ma arvan, et kolleegidel oli õigus, kui nad rääkisid konkreetsetest sammudest tuleviku nimel, st võimalusest luua vabakaubandustsoon ja viisarežiimist. Need on igapäevased küsimused, mis meil tuleb samuti edaspidi lahendada.

 
  
MPphoto
 

  Agustín Díaz de Mera García Consuegra (PPE).(ES) Austatud juhataja! Ma soovin üles tähendada põhjuse, miks ma hääletasin nii, nagu ma seda tegin.

Ma pooldan seda, et Euroopa Liit toetab Moldovat kriitilise olukorraga toimetulekul. Ma pooldan seda, et IMF ja Euroopa Liit annavad finantstoetust, nimelt viivitamatut toetust ja finantsabi Moldova inimestele. Ma pooldan Chişinăus asuva valitsuse poliitilist toetamist, sest see samm annab inimestele lootust. Seda lootust tuleb säilitada finantsabi toel.

Moldova inimestel peab olema võimalus oma riigist lahkuda ja reisida ning seepärast toetan ma sobiva viisapoliitika kehtestamist. Samuti toetan ma kindlalt ja otsustavalt seda, et sõlmitav leping oleks assotsiatsioonileping. Austatud juhataja, näib, et 100 miljonist eurost ei piisa. Meil on hädasti vaja anda vahetut ja viivitamatut abi.

 
  
MPphoto
 

  Ioan Enciu (S&D).(RO) Euroopa Liit on viimasel ajal Chişinăusse saatnud järjest julgustavamaid sõnumeid ja need on seal suure entusiasmiga vastu võetud. Põhjus on selles, et enamik riigi kodanikest loodab väga saada Euroopa osaks. Neid püüdlusi on kerge mõista.

Euroopa Liit on mitmel korral näidanud oma suutlikkust aidata oma liikmed raskest majandusolukorrast välja ning tal on selleks olemas vajalikud mehhanismid. On aga teatavad muret tekitavad motiivid, mis võivad kahandada moldovlaste entusiasmi. Kõige olulisem põhjus on asjaolu, et Moldovale välja pakutud leping ei paku samasuguseid lõimumistagatisi nagu Lääne-Balkani riikidele pakutud stabiliseerimis- ja assotsiatsioonileping. Samas võtavad lepingu läbirääkimised rohkem aega, mida öeldi ka juba alguses.

Ma arvan, et Euroopa Liidul tuleb pakkuda kiiresti välja alternatiivvõimalus, näiteks mahukas majandusabikava, võib-olla isegi Moldova jaoks koostatud Marshalli plaani miniversioon.

 
  
MPphoto
 

  Leonard Orban, komisjoni liige.(RO) Ma panin tähele ühte väga olulist asja: parlament toetab poliitiliselt sidemete tugevdamist Moldova Vabariigiga ja selle riigi lähendamist Euroopa Liidule.

Ma vastan mõningatele konkreetsetele küsimustele, mis praegu esitati. Nendest kõige tähtsam on seotud Euroopa Komisjoni ja Rahvusvahelise Valuutafondi vahelise koordineerimisega makromajandusliku abi andmisel. Nagu ma juba ütlesin, me teeme IMFiga tihedat koostööd, et kooskõlastada meie abiandmise korda. Praegu on veel liiga vara öelda, missuguseks need lepingud lõpuks kujunevad, kuid me arvame, et tõenäoliselt soovib Euroopa Liit tagada, et kohandamisprogramm hõlmaks ka mitmesuguseid reforme, mida peetakse möödapääsmatuks hea valitsemistava ja jätkusuutliku kasvu kindlustamiseks tulevikus.

Tuginedes kogemustele, mis on saadud teistele riikidele antud makromajandusliku abi programmide raames, võib arvata, et läbirääkimistes kõnealuse abi andmise täpse korra üle võivad kerkida esile teatavad tingimused, mis on konkreetselt seotud näiteks hea valitsemistavaga, mida mitu sõnavõtjat nimetas, ja Euroopa naabruspoliitika ühtlustamisega. Ma soovin veel kord rõhutada, et kehtestatud reeglite kohaselt ei saa me anda makromajanduslikku abi üksi. Seepärast tuleb sõlmida leping Moldova Vabariigi võimuesindajate ja IMFi vahel. Ilma selleta ei saa anda makromajanduslikku abi, millest me oleme konkreetsemalt rääkinud.

Samas soovin ma teile kinnitada, et me kooskõlastame oma tegevuse IMFiga. IMFi delegatsioon on praegu Chişinăus. Nagu ma juba ütlesin, on seal ka meie kolleegid finantsküsimuste peadirektoraadist ja nad reguleerivad dialoogi nii IMFi kui ka Moldova Vabariigi võimuesindajatega.

Teine küsimus puudutas seda, missugust rahvale suunatud abi saab Euroopa Liit Moldovale anda, näitamaks, et me soovime tegelikult peale Moldova Vabariigi võimuesindajate toetada ka riigi rahvast. Lubage mul tuua mõned näited. Ühenduse abi on andnud ja annab ka tulevikus rahvale konkreetset kasu.

Me kaasrahastame infrastruktuuri projekte, Chişinău lennujaama moderniseerimist, riigi suurima kliinilise haigla laiendamist Chişinăus ning ka esmase meditsiiniabi andmise tõhustamist. Käesoleva aasta kevadel andsime Moldova Vabariigi 60 kliinikule 4,5 miljoni euro väärtuses meditsiinivarustust.

Peale Palestiina territooriumi saab see riik kõige rohkem ühenduse abi ühe inimese kohta. Euroopa naabruspoliitika raames suurenes eelarveabi 2007. aastal 40 miljoni ja käesoleval aastal 62 miljoni euroni ning prognooside kohaselt suureneb see veelgi.

Me ei saa praegu öelda, kui suur on makromajandusliku abi ning teiste tulevaste programmide ja toetusliikide raames antava finantsabi pakett. Me saame seda täpselt öelda siis, kui jõuame lepingu sõlmimiseni Moldova Vabariigi võimuesindajatega, kuid kindlasti vastab see riigi vajadustele.

Kaks küsimust tõstatati veel. Üks neist käsitles Moldovaga uue assotsiatsioonilepingu sõlmimise läbirääkimiste ajakava. Ma soovin teile öelda, et eelmisel nädalal saatis Euroopa Komisjon Chişinăusse delegatsiooni, kelle ülesanne on anda tehnilisi konsultatsioone uue lepingu läbirääkimiste pidamiseks ametiasutustega.

Nende kõneluste päevakord hõlmab nii läbirääkimiste formaati, eesmärke ja ajakava kui ka tulevase lepingu osi. Seega läbirääkimised sellel teemal juba käivad.

Viimane küsimus, mida ma soovin käsitleda, on viisanõudest loobumine. Kooskõlas 7. mail 2009 tehtud ühisdeklaratsiooniga, mis tähistab idapartnerluse käivitamist, võtab Euroopa Liit meetmeid, mis aitavad viisanõudest järk-järgult loobuda, ning nende pikaajaline eesmärk on saavutada niisugune olukord kõikide selle partnerluse liikmesriikidega. Selle eesmärgi tingimusteks on hea valitsemistava ja julgeoleku nõuete täitmine ning liikumise turvalisuse tagamine.

Praeguses pöördepunktis ootab Euroopa Komisjon iseäranis suure huviga nõukogu arutelu, mis käsitleb Moldova Vabariigiga struktureeritud dialoogi algatamist viisanõudest loobumiseks. Seni oleme julgustanud ja julgustame pidevalt Moldova Vabariigi ametiasutusi jätkama reformidega õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonnas, mis kahtlemata hõlbustavad viisakorra lihtsustamise arutelusid.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

 
  
MPphoto
 
 

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. (RO) Euroopa Komisjoni aruanne Moldova Vabariigi majandus- ja finantsolukorra kohta on täiesti ühemõtteline. Valitsusel Chişinăus on praegu rasked ajad, mille põhjustasid peale üleilmse majandussurutise ka majanduslikud otsused, mis olid valed või mille tegemist eelmine valitsus liiga kaua edasi lükkas. Lisaks on praegu kindel asjaolu see, et Moldova on selgelt välja öelnud, et pooldab Euroopa suunda ning et ta soovib tulevikus olla midagi palju rohkemat kui vaid Euroopa Liidu naaber.

Praegu otsib Moldova nii toetust, et väljuda majanduslangusest, kui ka liitlasi. Moldova on Euroopa lahutamatu osa ning ühendus võiks peale julgustamise ning toetust ja lähenemist puudutavate avalduste abistada teda ka konkreetsete meetmetega. Me elame ühendatud, üleilmastunud Euroopas, kus ükski valitsus ei saa üksi korda saata imesid, eriti kui nende imede juhtumist üleöö ootab rahvas, kelle nende liidrid on liiga kauaks unarusse jätnud.

Euroopa koostöökäsi Moldovale ning Chişinău ja Brüsseli lähedasemad suhted tekitavad investorites suuremat usaldust selle riigi vastu. See kajastub hiljem pikaajalises stabiilsuses ja majanduskasvus.

 
  
MPphoto
 
 

  George Sabin Cutaş (S&D), kirjalikult. (RO) Moldova Vabariigi tee demokraatia suunas on olnud keeruline ning nüüd on see võtnud Euroopa suuna. Uue Chişinăus asuva enamusvalitsuse positsioon on aga ebakindel, sest ta peab tulema toime ka olukorraga, kus parlament on lükanud Moldova uue presidendi valimise hääletuse edasi.

Samal ajal on raske majandusolukord, millega uus valitsus vastamisi seisab, toonud kaasa tõsiseid sotsiaalseid ja poliitilisi tagajärgi. Niisugustes oludes on vaja, et Euroopa Liit toetaks viivitamatult ja ulatuslikult paljusid valdkondi, sealhulgas neid, mis seostuvad tulevase assotsiatsioonilepingu kolme peamise osaga: poliitilise kokkuleppe, vabakaubanduslepingu ja viisanõudest loobumisega.

Riigi stabiilsuse tagamiseks ning demokraatlike ja majandusreformide läbiviimise julgustamiseks on hädasti vaja finantstoetust. Tõepoolest, ELil ja IMFil tuleb anda märkimisväärset makromajanduslikku abi, millest katta eelarvedefitsiiti ja järgneva perioodi sotsiaalkulusid.

Ma loodan siiralt, et olenemata Moldova presidendivalimistest ja muudatustest, mis toimuvad Euroopa Komisjonis ja ELi eesistumises, peetakse jätkuvalt väga oluliseks Euroopa abi andmist sellele riigile, mis on meie naaber ja mille territooriumil leiab aset ELi piiridele lähim lahendamata konflikt. Seda tegurit ei tohi tähelepanuta jätta, sest see mõjutab otseselt Ida-Euroopa stabiilsust ja julgeolekut Euroopa piiridel.

 
  
MPphoto
 
 

  Rafał Kazimierz Trzaskowski (PPE), kirjalikult.(PL) Moldova Vabariik on Euroopa Liidu jaoks väga tähtis partner ja riigis valitsev olukord näitab kogu piirkonna stabiilsust. Uus valitsus soovib tulevikus ühineda Euroopa Liiduga ja seepärast tuleb meil teda toetada: nii aitavad riigis tehtavad muudatused tal püsida õigel teel. Selle taustal on väga oluline kasutada idapartnerluse raames pakutavaid koostöövõimalusi, mis võiksid hõlmata assotsiatsioonilepingu allkirjastamist ja viisapoliitika lihtsustamist. Euroopa Liit peab meeles pidama seda, kui oluline on toetada endisi sotsialismileeri riike, kes püüavad oma poliitikat demokratiseerida.

 
  
MPphoto
 
 

  Iuliu Winkler (PPE), kirjalikult.(RO) Eesistujariigi Rootsi teade, et Moldova Vabariigiga alustatakse võimalikult ruttu läbirääkimisi uue lepingu sõlmimiseks, et asendada sellega praegu kehtiv partnerlus- ja koostööleping, on rohkem kui teretulnud, kui võtta arvesse selle riigi uut poliitilist olukorda. Moldova Vabariigi Euroopa-saatust on tugevdanud Chişinăus asuvas parlamendis Euroopa-meelse enamusvalitsuse moodustamine.

Ma arvan, et eriti just nüüd, kui majanduskriisi mõju on sügavalt tunda, tuleb Euroopa Liidul Moldova Vabariiki toetada ja seda ka rahaliselt, määrates sealjuures kindlaks mehhanismid, mis aitavad julgustada Moldovas viia läbi reforme, mis omakorda aitavad täita riigi soovi ühineda ELiga. Majanduskoostööd ja kaubanduslepinguid hõlmavad mehhanismid kujutavad endast võimsat vahendit, mille abil saab muuta Moldova Vabariigi Euroopa-saatus tõelisuseks.

Kaubandusalased soodustingimused, mille Euroopa Liit 2006. aasta alguses kehtestas, ja Moldova ühinemine 2007. aastast Kesk-Euroopa vabakaubanduslepinguga, mis seob ka kõiki Lääne-Balkani riike, kellest osa on ELi kandidaatriigid, ühendavad Moldova majanduse Euroopa ühisturuga. Just selles punktis võib ta oodata väljavaadet lõimuda ELiga. Ma arvan, et Euroopa institutsioonid peaksid peale poliitiliste suhete Moldova Vabariigiga pidama iseäranis oluliseks ka majandus- ja kaubandussuhteid.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika