Istungi stenogramm

Neljapäev, 22. oktoober 2009 - Strasbourg

6. Rahvusvahelise sõltumatu uurimismissiooni aruanne konflikti kohta Gruusias (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on Euroopa Komisjoni avaldus, mis käsitleb rahvusvahelise sõltumatu uurimismissiooni aruannet Gruusia konflikti kohta.

  Vytautas Landsbergis (PPE). – Austatud juhataja, üks töökorralduslik küsimus: ma soovin avaldada rahulolematust kellegi manipulatsioonide suhtes sekretariaadis. Saadeti nimekiri Gruusias läbi viidud uurimismissiooni arutelu kohta, kuid sellest on mõnede sõnavõtjate nimed, sealhulgas ka minu oma, kustutatud. Seetõttu palun anda mulle kõneaega vastavalt sellele, mis oli kuni viimase hetkeni ette nähtud. Ma palun anda mulle sõna pärast härra Kasoulidest.

  Juhataja. – Härra Landsbergis, näib, et nimekirjas on vaid fraktsioonide nimel sõnavõtjad ja fraktsioonil PPE on juba sõnavõtja olemas. Kuid ma võin teile pakkuda võimalust kõnelda registreerimata sõnavõttude raames.

  Leonard Orban, komisjoni liige. – (RO) Mul on hea meel võimaluse üle arutada teiega täna Gruusia teemat. Vähem kui aasta pärast relvastatud konflikti Venemaaga seisab Gruusia vastamisi paljude probleemidega, mille vastu tunneb Euroopa Liit otsest huvi, ning me peame pühendama kogu oma tähelepanu sellele riigile.

Šveitsi suursaadiku Heidi Tagliavini juhitud rahvusvahelise sõltumatu uurimismissiooni aruanne Gruusia konflikti kohta koostati Euroopa Liidu taotlusel vastavalt nõukogu otsusele. See aruanne on aga täiesti sõltumatu, Euroopa Liit ei osalenud selle koostamises mitte mingil viisil ning samuti ei ole tal midagi pistmist selle sisuga. Sellest tulenevalt ei käsitle ma aruande tulemusi üksikasjalikumalt.

Me oleme seisukohal, et aruanne vastab oma põhieesmärgile, milleks oli 2008. aasta augustis aset leidnud sündmuste ja konflikti peamiste põhjuste selgitamine. Aruandega tuuakse selgelt esile, et nagu konfliktiolukordade puhul sageli juhtub, ei ole selles süüdi vaid üks pool. Nii Gruusiat kui ka Venemaad kritiseeritakse nende tegevuse pärast. Veel üks järeldus, mis aruandes tehakse, on see, et äärmiselt pingelistes olukordades, mis võivad viia vägivallani, tuleb rahvusvahelisel üldsusel reageerida kiiremini ja otsustavamalt.

Euroopa Liit jääb jätkuvalt kindlaks oma kohustustele, mis ta võttis endale Gruusia territoriaalse terviklikkuse suhtes. Praegu peaksime suunama oma jõupingutused tulevaste konfliktide ärahoidmisele ja jätkuvate pingete rahumeelsele lahendamisele, sest vaid nii saab tagada piirkonnas pikaajalise õitsengu ja stabiilsuse.

Head kolleegid, sõda jättis grusiinidele sügava jälje ja riik seisab ikka veel vastamisi fundamentaalsete probleemidega, nagu tuhandete ümberasustatud isikute põhivajaduste rahuldamine. Seetõttu on mul hea meel öelda, et Euroopa Komisjoni poolt liikmesriikide ja teiste asjaosaliste abiga ette valmistatud konfliktijärgse abi paketi rakendamine läheb hästi. Nagu te teate, antakse Euroopa Komisjoni paketi raames ajavahemikus 2008–2010 toetust kuni 500 miljoni euro ulatuses. Mõningad paketi põhivaldkonnad hõlmavad ka riigi sees ümberasustatud isikute vajadusi ja majandusmeetmeid, millega tahetakse tekitada majanduskasvu ja ergutada töökohtade loomist. Lisaks tegi Euroopa Komisjon ettepaneku eraldada Gruusiale makromajanduslikku abi kuni 46 miljoni euro ulatuses, et aidata riigil tulla toime finants- ja majanduskriisi tagajärgedega.

Praegu on Euroopa Liidu järelevalvemissioon Gruusias ainus rahvusvahelise üldsuse esindus, kes jälgib olukorda riigis. See missioon mängib olulist osa, kuid me soovime siiski, et selle tegevust laiendataks ja et see hõlmaks kogu territooriumi. Genfis aset leidvad kõnelused, mida juhivad ühiselt Euroopa Liit, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) ja ÜRO, pakuvad ainulaadset võimalust pidada poliitilist dialoogi kõikide partneritega. Me teeme jätkuvalt kõik selleks, et edendada konstruktiivset arutelu, mis viib konkreetsete tulemusteni.

Praegu arutab riigi sees ümberasustatud isikute ja humanitaarküsimuste töörühm, mida juhivad ühiselt Euroopa Komisjon ja ÜRO pagulaste ülemvoliniku amet, mitmesuguseid meetmeid, mis tuleb vastu võtta selleks, et pagulased ja riigi sees ümberasustatud isikud ja teised ümberasustatud isikud saaksid tagasi pöörduda. Samal ajal näitavad Abhaasias ja Lõuna-Osseetias ennetus- ja vahejuhtumitele reageerimise kaks mehhanismi positiivseid tulemusi, sest vahejuhtumite arv on vähenenud ja eespool nimetatud isikute liikumist üle piiri on lihtsustatud.

Lähimineviku sündmusi arvesse võttes on Gruusias oluline edendada stabiilsust, julgeolekut ja heaolu. Riigi vajadus majandus- ja poliitiliste reformide järele on suurem kui kunagi varem. Maikuus Prahas käivitatud idapartnerlus kujutab endast olulist raamistikku, sest selle abil saame tugevdada toetust, mida me Gruusiale nii kahe- kui ka mitmepoolse koostöö käigus teiste piirkonna partneritega anname. Üks põhielemente on ettepanek luua tugevamad poliitilised ja kaubandussuhted. Vastavalt idapartnerlusele leppis välissuhete nõukogu septembris kokku, et vaja on koostada kõigi kolme Lõuna-Kaukaasia riigi, sealhulgas ka Gruusia jaoks direktiivid, mis käsitlevad uute lepingute läbirääkimisi.

Lisaks meie poliitiliste suhete tugevdamisele teeme ka ettepaneku, et Gruusiaga sõlmitav uus leping hõlmaks ka laiendatud, tervikliku vabakaubanduspiirkonna loomist. Siinjuures tuleb ka märkida, et vabakaubanduspiirkond tagaks Gruusia majanduse järkjärgulise ühtlustamise ELi siseturuga. Samas on ütlematagi selge, et niisugune edasipüüdlik pikaajaline eesmärk eeldab siiski Gruusia-poolseid jõupingutusi reformide elluviimiseks ja nende toetamist. Laiendatud, terviklikku vabakaubanduspiirkonda käsitlevad läbirääkimised algavad alles siis, kui vajalikud tingimused on täidetud.

Lubage mul lisada, et mis puudutab suhteid Gruusiaga, siis meie tegevus, millega me tahame tihendada inimestevahelisi sidemeid, kannab vilja. Komisjon viis lõpule kõnelused, milles käsitleti lepingut viisanõudest loobumise hõlbustamise ja tagasivõtmise tagamise kohta, ning selle tekst on kättesaadav nõukogus. Me loodame, et menetluse saab lõpetada niipea kui võimalik.

Head kolleegid, ma usun, et me kõik nõustume, et Gruusia on meie naabruses üks olulisemaid osalisi. Seetõttu on väga tähtis, et me täidaksime oma kohustusi selles riigis, aidates tal lahendada paljusid probleeme, millega ta vastamisi seisab, eriti seoses reformide programmi täitmisega. Kui Gruusia teeb poliitiliste ja majandusreformide läbiviimisel tõelisi edusamme, muutuvad ELi suhted Gruusiaga sügavamaks ja tihedamaks.

  Ioannis Kasoulides, fraktsiooni PPE nimel. – Lugupeetud juhataja! Kõigepealt võtame endale teadmiseks selle sõltumatu uurimismissiooni aruande, millest meid just teavitati. Niisuguses olukorras on väga raske öelda, kes alustas ja kes toimis teise eeskujul. Tähtis on see, et aasta pärast seda konflikti on faktid endiselt muutumatud ning need on vastuolus paljude põhimõtetega, mida Euroopa Liit toetab.

Esiteks, nagu te ütlesite, volinik, on põhimõte toetada Gruusia territoriaalset terviklikkust. Kogu meie diplomaatiline ja ka muu tegevus ei tohi kunagi julgustada iseseisvuse väljakuulutamist ühepoolselt ega separatismi. Pöördumatuid kahjusid tekitanud jõu kasutamisega ei saa leppida ei praegu ega ka muul ajal.

Teiseks on ümberasustatud isikutel alati õigus pöörduda tagasi oma koju ja vara juurde – nagu te ütlesite, on see liikumisvabaduse õigus ületada eraldusjooni. Omand ja asustus peavad olema meie poliitika keskmes ning me peaksime hakkama käsitlema neid humanitaar- ja inimõiguste küsimusi mis tahes poliitilise kokkuleppe tulemustest eraldi.

Kolmandaks on vaenutegevus Lõuna-Osseetias näidanud, et sellist asja nagu külmutatud konflikt ei ole olemas. Termin „külmutatud” sisaldab endas lepituse mõistet. Rahvusvahelise üldsuse huvi puudumine võib muutuda püsivaks ning lahendamata konflikt võib ohustada rahu ja stabiilsust. Aasta pärast konflikti toon ma veel kord esile Euroopa Liidu ja eesistujariigi Prantsusmaa eduka tegevuse kiire relvarahu saavutamisel ja seda jälgiva missiooni rolli. Tänu Euroopa järelevalvajate kohalolule ei saa kumbki pool nüüdsest meelevaldselt väita, et teine pool alustas vaenutegevust. Nüüd tuleb suunata jõupingutused poliitilise kokkuleppe saavutamisele, ükskõik kui raske see ka ei oleks, ning vahetult pärast vaenutegevuse lõppemist tuleks julgustada jätkama Genfis alustatud poliitilisi läbirääkimisi.

Me toetame püüdlusi sõlmida idapartnerluse raames uus assotsiatsioonileping, mis pakub rohkem võimalusi kui kaubanduse ja investeeringutega seonduv. Samuti toetame seda, et Euroopa Ühendus ja Gruusia sõlmiksid lepingu, mis hõlbustaks lühiajaliste viisade väljastamise ja tagasivõtmise korda, ning me oleme rahul ka konfliktijärgse abipaketiga, mis edeneb hästi.

  Zoran Thaler, fraktsiooni S&D nimel. – (SL) Austatud juhataja, kolleegid, komisjoni esindajad! Me avaldame heameelt 2008. aastal Gruusias aset leidnud konflikti erapooletu ja sõltumatu uurimise üle, mille viis läbi rahvusvaheline uurimismissioon Šveitsi diplomaadi Heidi Tagliavini juhtimisel, ja ka selle kohta koostatud aruande üle. Enne kui paljude tsiviilelanike surma põhjustanud vaenutegevus 7. augusti öösel vastu 8. augustit 2008 Lõuna-Osseetias vallandus, nägime mitme kuu vältel mõlema poole provokatsiooni teise suhtes. Venemaa sõjaline sekkumine, sealhulgas tema sissetung Gruusiasse, oli ebaproportsionaalne ja õigustamatu. Mõlemad konfliktipooled olid süüdi rahvusvahelise õiguse rikkumises, mida kinnitavad nii aruanne kui ka mitmesugused organisatsioonid, nagu Human Rights Watch.

Mida me nüüd peaksime tegema? Venemaa peab täielikult pidama kinni rahukokkuleppest. Kõigepealt tuleb tal tõmbuda tagasi aladelt, mis ta okupeeris pärast 7. augustit 2008. Ta peaks tagama ELi järelevalvemissiooni ja rahvusvaheliste ametite, sealhulgas ÜRO ametite liikmetele vahetu, vaba ja piiranguteta juurdepääsu Lõuna-Osseetiale, et nad saaksid kontrollida relvarahu järgimist ja anda humanitaarabi. Lõuna-Osseetias on ligikaudu 25 000 – 30 000 ümberasustatud grusiini ning Lõuna-Osseetia de facto ametivõimud peavad aitama neil koju tagasi pöörduda.

Gruusia territoriaalne terviklikkus peab olema väljaspool kahtlust. Samas esineb aga Gruusias muret tekitavaid märke autoritaarsuse kohta. Õigussüsteemi kuritarvitamine president Saakašvili poolt, järjest suurem vaenulikkus teistsuguste vaadete suhtes, järjest vähenev sõnavabadus ja mõnikord vaenulik natsionalistlik retoorika on kõik asjaolud, mis ei tule Gruusiale kasuks. Gruusia saab naasta Euroopa ja demokraatia kursile ning muutuda teistele piirkonna riikidele ligitõmbavaks vaid siis, kui ta hoiab üleval rooside revolutsiooni käigus omaks võetud ideaale. Kõik asjaosalised peaksid heauskselt kasutama Genfi kõneluste tulemusel saadud võimalusi. Kaukaasia olukorda tuleb järgmisel ELi ja Venemaa tippkohtumisel käsitleda põhjalikult.

  Kristiina Ojuland, fraktsiooni ALDE nimel. – (ET) Proua eesistuja, head kolleegid! Rääkides ALDE fraktsiooni nimel, on mul kõigepealt võimalus avaldada tunnustust raporti koostajatele. Raport omab ülimalt suurt rolli kas või selles mõttes, et lükkab ümber üle aasta levinud müüdi – Vene Föderatsiooni poolt levitatud müüdi –, nagu oleks Gruusia sõda alustanud. Samas on see raport tasakaalukas ja kritiseerib mõlemaid konfliktipooli, kas või selle eest, et nad ei suutnud konflikti ära hoida. Raporti tähtsus on kindlasti ka selles, et väga selgelt tuuakse välja see, et Vene Föderatsioon – vahetult enne konflikti algust – korraldas väljaõpet Lõuna-Osseetia territooriumil, varustas Lõuna-Osseetiat sõjalise tehnikaga ning muu sõjalise varustusega.

Veel üks oluline moment selles raportis on kindlasti pasportiseerimise küsimus, mida Vene Föderatsioon on läbi viinud palju aastaid nii Abhaasias kui ka Lõuna-Osseetias, ning tekitades sellega vastuolu rahvusvahelise õigusega, rääkimata heanaaberlike suhete õõnestamisest. Kuid raport ütleb ka väga selgelt, et see pasportiseerimine ei muutnud Lõuna-Osseetias ega Abhaasias elavaid inimesi Vene Föderatsiooni kodanikeks, vaid de jure on nad endiselt Gruusia kodanikud, ning seetõttu Vene Föderatsiooni väide, et nad kaitsesid või läksid kaitsma oma kodanikke Lõuna-Osseetiasse, kindlasti vett ei pea. Veel üks oluline moment raportis on kindlasti see, et räägitakse väga selgelt etnilisest puhastusest Lõuna-Osseetia territooriumil asunud gruusia külades. See on väga oluline moment. Küll ei käsitle raport kahjuks etnilist puhastust, mida Vene Föderatsioon on Abhaasias läbi viinud juba alates 1991. aastast, mil Gruusia iseseisvus ja mille tõttu ligi veerand miljonit grusiini on olnud sunnitud Abhaasiast, oma kodukohast, lahkuma.

Ning lõpetuseks, proua president, tahan öelda seda, et kõige olulisem ja tähtsam mõistagi on raportis viide sellele, et Gruusia iseseisvust, sõltumatust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust tuleb austada. Meie jaoks on täna küsimus selles, kuidas seda reaalselt teha, ja kui me nüüd õige pea tähistame 20. aastapäeva Berliini müüri langemisest, siis ma tahaks küsida, kolleegid, millal me saame tähistada seda päeva, mil Abhaasia ja Lõuna-Osseetia saavad taas Gruusiaga ühineda.

  Ulrike Lunacek, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Austatud juhataja! Ma soovin ühineda eelmiste sõnavõtjatega ning avaldada kiitust proua Tagliavinile ja tema meeskonnale nende koostatud aruande eest.

Aruandega toodi selgelt esile, et lõpuks 2008. aasta augustis aset leidnud konflikti ägenemise eest vastutasid mõlemad pooled. Selge on see, et Venemaa suurendas pidevalt oma sõjalist kohalolekut Lõuna-Osseetias, mis on Gruusia territoorium. Selge on aga ka see, et nendele provokatsioonidele reageeris Gruusia president Saakašvili liiga jõuliselt. Tuleb välja öelda, et mõlemad pooled vastutavad, ning nüüd peame vaatama, mis suunas asjad edaspidi võivad areneda. See oli selle aruande suur saavutus. Samuti nõustun ma kõikidega, kes ütlesid, et Gruusia ja kõikide teiste riikide territoriaalset terviklikkust tuleb austada. Rahvusvahelist õigust tuleb austada.

Samas on aga oluline vaadata ka mõningaid põhjusi: agressiivset, ksenofoobset ja natsionalistlikku keelekasutust, mis süvendas samuti seda konflikti. Teiseks tuleb küsida, mida teeb nüüd EL. Meil on järelevalvemissioon, mis on küll tähtis, kuid sellel peab olema juurdepääs Gruusia kõikidele osadele, et ta saaks toetada ümberasustatuid ja teisi isikuid.

Meie praeguste arutelude põhjal – komisjoni liige pakkus välja vabakaubanduspiirkonna loomise Gruusiaga ja parlament hakkab arutama Gruusiale mikromajandusliku abi andmist – on selge, et EL peab samuti kaaluma Gruusiale tingimuste kehtestamist, et vähendada näiteks tema sõjalist eelarvet. Gruusia kaitse-eelarve on viimastel aastatel suurenenud, kuid samas teistes valdkondades, nagu sotsiaal-, kodanikuühiskonna ja meediavabaduse valdkonnas, on vahenditest puudus. EL peab kontrollima seda väga hoolikalt. Lühidalt öeldes on tähtis, et EL toetaks püüdlusi pehmendada agressiivset keelekasutust ja et finantsabi antaks vaid teatud tingimustel.

  Milan Cabrnoch, fraktsiooni ECR nimel. – (CS) Proua juhataja, head kolleegid! Fraktsiooni ECR nimel ja Gruusiaga parlamentaarset koostööd tegeva Euroopa Parlamendi delegatsiooni nimel, mille esimees ma olen, avaldan ma heameelt komisjoni esitatud aruande üle. Aruanne on usaldusväärne ning seda ei ole kahtluse alla seadnud kumbki konfliktipool. Me jälgime hoolikalt Gruusia olukorda ning samuti jälgime üksikasjalikult Gruusia ettevalmistusi NATO liikmeks saamiseks. Me toetame Gruusia kui sõltumatu riigi territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust täielikult. Me ei saa nõustuda sellega, et Gruusia või mõni muu riik oleks Vene Föderatsiooni või mõne muu riigi mõjusfääris. Aasta tagasi Gruusias aset leidnud sõjalise konflikti tõttu jälgime eriti Lõuna-Osseetia olukorda väga murelikult. Me oleme mures olukorra pärast, mis seostub relvarahu kokkuleppest kinnipidamisega, ja me oleme iseäranis mures pagulaste olukorra pärast, kes olid sunnitud oma kodust lahkuma ja kes ei saa sinna tagasi minna. ELi humanitaarabi ei jõua kahjuks praegu Abhaasia ja Lõuna-Osseetiani. Nendes piirkondades kannatavad praegu nii grusiinid kui ka teistest rahvustest elanikud. Samuti peame kahetsusväärseks seda, et sõltumatud rahuvaatlejad, kelle EL Gruusiasse saatis, ei ole saanud nendes piirkondades isegi tööd teha.

Aruandes tõdetakse, et mõlemad konfliktipooled rikkusid rahvusvahelist õigust. Meie asi ei ole selle üle kohut mõista, kuid aruandest nähtub selgelt, et Vene Föderatsiooni meetmed lähevad palju kaugemale, kui vajaliku kaitse üldine kontseptsioon eeldab. Me oleme väga mures aruandes esitatud informatsiooni pärast, nagu oleks nii konflikti ajal kui ka pärast seda toimunud etniline puhastamine ning kasutatud tsiviilelanikkonna vastu vägivalda. Parlamentidevahelise komisjoni tulevases töös toetame seda, et igasugune vägivald viivitamatult lõpetataks, et viivitamatult kaotataks blokaadid, mis takistavad humanitaarabi jõudmist abivajajateni, et rahvusvahelistele rahuvaatlejatele tagataks juurdepääs ning et konflikti mõju tsiviilelanikele vähendataks nii palju kui võimalik. Me toetame kõiki samme, mis aitavad konflikti lõpetada ning taastada Gruusia terviklikkuse ja suveräänsuse.

  Bastiaan Belder, fraktsiooni EFD nimel. – (NL) Austatud juhataja! Väärtuslikus aruandes, mille koostas uurimiskomisjon 2008. aasta suvel Gruusias aset leidnud relvastatud konflikti kohta, on öeldud, et selles olukorras võitjaid ei ole. Mina seda seisukohta ei jaga.

Mõistagi oli ja on võitja – Venemaa. Gruusia presidendi abiga viib Kreml sõjalisi vahendeid kasutades resoluutselt lõpule Abhaasia ja Lõuna-Osseetia poliitilise anneksiooni. Kaotajaks on Gruusia riik, ehkki ta võib leida teatavat lohutust Vene ortodoksselt kirikult, mis kinnitab jätkuvalt, et abhaasid ja lõunaosseedid on Gruusia kodanikud. Ma soovin seda Moskva patriarhaadi kiiduväärt seisukohta esile tuua, sest minu arvates võiksid kahtleval seisukohal olevad liikmesriigid sellest eeskuju võtta.

Tagliavini komisjon kritiseerib õigustatult asjaolu, et Gruusia kodanikele anti Abhaasias ja Lõuna-Osseetias massiliselt Vene passe, kuna see on vastuolus rahvusvahelise õigusega. Täpselt samamoodi, nagu õõnestatakse Gruusia suveräänsust, tehakse seda ka Ukraina riikliku suveräänsusega Krimmis, kus Venemaa annab Ukraina kodanikele vabalt uusi passe.

Seetõttu on üks oluline järeldus, mille Euroopa Liit Tagliavini aruandest peaks tegema, see, et ta peaks aktiivselt aitama Kiievil kaitsta oma riiklikku sõltumatust ükskõik missuguse naabri eest. Euroopa Krimmi-projektid on suurepärane võimalus selleks ning sama kehtib ka Gruusia kohta.

  Franz Obermayr (NI). - (DE) Lugupeetud juhataja! 2008. aastal aset leidnud Kaukaasia konflikt, mida kutsutakse ka viiepäevaseks sõjaks, kujutab endast Gruusia territooriumil Gruusia ja Venemaa vahel aset leidnud kahetsusväärset relvastatud sõjalist konflikti, mis puudutas ka Gruusiast lahku löönud piirkondi Lõuna-Osseetiat ja Abhaasiat.

Kuna rahvusvaheline meedia kajastas sõja asjaolusid ja tausta kahjuks sageli ühekülgselt, soovin ma selgitada mõningaid küsimusi: USA mõistis Venemaa sõjalise tegevuse otsustavalt hukka, nimetades seda puhtaks hirmutamiseks ja jõu näitamiseks, ning kaitses Gruusia seisukohta. Kõigepealt tuleb siinjuures esile tuua, et Venemaa ei tunginud Gruusiale kallale, vaid reageeris Saakašvili alustatud sõjale. Kui Saakašvili viis ellu oma taasühendamise programmi, teadis ta hästi, et tema vastane on väga võimas, kuid ta lootis, et NATO ja USA kaitsevad tema seljatagust, ning sellepärast otsustas ta võtta lahkulöönud piirkonnad tagasi jõuga.

Venemaa reageeris kahtlemata liiga jõuliselt, kuid ta tegi seda rahvusvahelise õiguse kohaselt enesekaitse olukorras. USA ei toetanud Gruusiat ilmselgelt selleks, et kaitsta demokraatlikku enesemääramise õigust, vaid ta tegi seda ka – siinjuures tuleb see välja öelda – sõjalisel ja poliitilisel eesmärgil, eriti kuna Gruusia oli kui strateegiline vasallriik Kaukaasias Vene piiri ääres.

Grusiinid peaksid olema ettevaatlikud, kui lubavad USA-l oma seljatagust kaitsta. Tasub meenutada vaid 1956. aasta Ungarit, kui USA samamoodi oma toetust pakkus, nagu me teame. Igal juhul olid tagajärjed laastavad: lääneriigid jätsid ungarlased nende vabadusvõitluses üksi.

Lõpetuseks soovin ma viidata 30. septembri 2009. aasta aruandele, milles tõendab ELi ministrite nõukogu moodustatud uurimiskomisjon üksikasjalikult, et Gruusia esitatud rahvusvahelise õiguse kohane põhjendus rünnakuks on kehtetu.

  Vytautas Landsbergis (PPE). – Austatud juhataja! Missiooni juht Heidi Tagliavini tõi eraldi pressiteates esile, et 2008. aasta konflikti oli võimalik ette näha ja ära hoida, kuid rahvusvaheline üldsus eiras probleemi, nagu oleks ta loobunud peale selle põhjuseks oleva konflikti lahendamise ka järjest haprama relvarahu toetamisest. Kes sooviks toetada järjest suurenevat ebakindlust ja relvastatud vägivalda, millel on selgelt lähenev traagiline tagajärg?

Proua Tagliavini märkis ära kolm institutsiooni, keda ta nimetas ükskõikseks rahvusvaheliseks üldsuseks: ÜRO, OSCE ja Euroopa Liit. Nüüd oleme meie siin parlamendis kolme suure silmakirjatseja seas, kes nägid ja teadsid, et peagi jõuab kätte selle 17 aasta pikkuse sõja veriseim konflikt, mis leidiski hiljuti aset, kuid ei soovinud seda ära hoida.

Teised missiooni peamised järeldused on ka üleilmselt olulised. Need on järgmised: mitte võtta vastu naaberriigi rahuvalvajaid, sest tavaliselt kaitsevad nad konkreetset riigi ala, mitte ei taga rahu. Arvesse tuleb võtta suurriigi poolt väikesele ja allumatule naabrile peale sunnitud poliitika ja diplomaatia mõju, rääkimata veel territooriumide oluliste osade lõplikust kaotamisest järkjärgulise anneksiooni kaudu. Selles konfliktis ei ole võitjaid. Kuna rahvusvaheline üldsus on üks suurimatest kaotajatest, siis on selle tõttu kannatanud koostöö poliitiline kultuur.

Veel kaks tsitaati: „eirati rahvusvahelise õiguse väljakujunenud põhimõtteid, nagu riikide suveräänsus ja territoriaalne terviklikkus” ja „tagajärjeks on poliitilise suhtluse tsiviliseeritud standarditest taandumine Euroopas”.

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Jelko Kacin (ALDE). – (SL) Austatud juhataja, volinik! Eelmise aasta septembris oli mul võimalus külastada Thbilisit. Gruusia territoriaalse terviklikkuse ja stabiilsuse küsimus on kogu piirkonna stabiilsuse seisukohalt väga tähtis ning kahjuks on see piirkond olnud pidevalt ebastabiilne. Ühest tõde selles ei ole, selles on mitu tõde ning sageli on need üksteisega vastuolus. Kui otsuseid tegevad poliitikud kaotavad kaine mõistuse, on tagajärjed ettearvamatud ja laiaulatuslikud. Otsene ja ühine kahju on küll tohutu, kuid tagajärgede all kannatavad eeskätt süütud inimesed.

Edu ei taga ei peamiste osalejate sekkumine ega ühe või teise poole toetus. Me vajame tegevust, mis aitab taastada ja tugevdada usaldust, mis on praegu olematu. Kaukaasia on keeruline piirkond, nagu ka Balkani poolsaar, tema minevik on nii kirju, et tal on raske sellega toime tulla. Kiired lahendused ja võõraviha ei taga kunagi edu. Kuigi konflikti põhjustas peamiselt vähemuste õiguste ja seadusjärgsete vabaduste mitteaustamine, on üldised põhjused siiski laiemad ning need on seotud majandusega, eriti energiaga, ja geopoliitikaga. Geopoliitika eeldab aga, et peamised osalejad tegutseksid vastutustundlikult, sest seal, kus elevandid püherdavad, kasvab rohi alati hõredalt. Me peame neid elevante õpetama, et mitte kogu see rohi ei ole ega saa kunagi olema nende oma.

  Paweł Robert Kowal (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Ma usun, et praegune arutelu toimub niisuguse malli järgi, milles keskendutakse peamiselt Gruusia tõsise olukorra tagajärgede sümptomite ravimisele. Gruusia on praegu riik, kus otsustatakse Euroopa Liidu kui rahvusvahelisel areenil olulise osaleja maine üle. Tõsi on aga see, et Sarkozy kava ei järginud keegi ning see on pandud juba ajalooarhiivi, et Venemaa edendab oma sõjalist integratsiooni Abhaasias ja Osseetias ning et Euroopa Liit ei suuda panna ennast maksma jõuna, kelle korraldusi – vähemasti Gruusia puhul – austatakse. Parim tõestus selle kohta on asjaolu, et tänaselt arutelult puudub volinik Ferrero-Waldner ning komisjoni seisukohta esitab vaid härra Orban. Ilmselt ei pea asepresident Wallis teemat piisavalt oluliseks, kui otsustada selle järgi, kui rangelt on piiratud sellele küsimusele eraldatud kõneaega.

  Csaba Sógor (PPE). – (HU) See on küsimus, mis puudutab olulisi osalejaid, ehkki tegemist on inimõigusi käsitleva olukorraga. Nagu etturid oluliste osalejate mängudes, on niisuguse olukorra ohvriteks alati tsiviilelanikud, vähemused ja demokraatia. Lahutamise ja jagamise korral asendub julgeolek alati ebakindlusega ning läbirääkimiste pidamise asemel kõnelevad relvad. Mida saab ette võtta? Euroopa Liit peab näitama üles teataval määral usaldusväärsust. EL peab võtma vastu vähemuste poliitika, mis tagab ka Prantsusmaal, Rumeenias, Kreekas ja Slovakkias vähemustele õiguse kasutada emakeelt ja edendada oma kultuuri ning õiguse autonoomiale. Venemaa, Gruusia, Lõuna-Osseetia ja Abhaasia olukorra võti on ELi käes. EL peab pakkuma välja lahenduse ja näitama nendele riikidele eeskuju.

  Charles Tannock (ECR). – Lugupeetud juhataja! Ehkki faktiliselt on õige, et 2008. aastal alustas rünnakut Lõuna-Osseetiale tõepoolest president Saakašvili, tegi ta seda tegelikult alles pärast provokatsioone, mis hõlmasid rangeid majandussanktsioone ja Vene vägede järkjärgulist suurenemist okupeeritud territooriumidel.

Minu arvates ei kajastata aruandes täielikult seda, kui ebaproportsionaalne oli Vene vägede reaktsioon, mis hõlmas Gruusia tsiviilalade, näiteks Gori pommitamist, võimaldas viia läbi süstemaatilist etnilist puhastust Lõuna-Osseetia grusiinide seas ning Abhaasia vägedel okupeerida Gruusia territooriumi.

Ma arvan, et Saakašvili oli tõepoolest mõõdutundetu, kui püüdis saavutada taas kontrolli suveräänse Gruusia territooriumi üle, ning tegi suure poliitilise vea, kuid lõppude lõpuks oli tegemist Gruusia territooriumiga. Venemaa on nüüd võtnud nõuks kehtestada ebaseaduslikult oma mõjusfääri ka teistes naaberriikides, nn lähivälismaal, mis on mõistagi suveräänsete riikide territooriumid, mille terviklikkust tuleb rahvusvahelise õiguse kohaselt austada.

  Tunne Kelam (PPE). – Austatud juhataja! Konfliktist saab teha vaid ühe järelduse: rahvusvaheline üldsus on liiga kaua ja liiga varmalt leppinud külmutatud konfliktidega, mis, nagu kolleeg Kasoulides ütles, on võrdne leppimisega. Selle konflikti keskne asjaolu on see, et Gruusia ei tunginud Venemaa territooriumile, vaid Venemaa tungis massilise sõjalise jõuga Gruusia territooriumile ja oleks peaaegu Gruusia pealinna okupeerinud. See on rahvusvahelise õiguse pretsedenditu rikkumine ja õõnestab Venemaa kui partneri usaldusväärsust.

Rahvusvaheline reaktsioon sissetungile on jäänud ebaselgeks ja Venemaa võib tunda ennast võitjana, mis tähendab, et tõenäoliselt võib ta korraldada samasuguse sissetungi näiteks Krimmi või isegi Läänemere piirkonda. Seepärast vajame, et EL võtaks endale kohustuse tagada oma kohalolu Gruusias ning Gruusia vaba valiku ja territoriaalse terviklikkuse. ELi kohalolu seal on väga vajalik.

  Leonard Orban, komisjoni liige. – (RO) Ma räägin väga lühidalt ja alustuseks soovin öelda, et nagu paljud sõnavõtjad ütlesid, on Gruusia territoriaalse terviklikkuse põhimõte meie tegevuse jaoks äärmiselt oluline. Me järgime seda põhimõtet kõikide meie võetavate meetmete puhul.

Ma soovin selgelt välja öelda, et komisjon toetab jätkuvalt paljudes valdkondades koostööd ja suhteid Gruusiaga, võimaldades riigil edeneda ja tulla Euroopa Liidule lähemale. Seda toetust ja neid jõupingutusi viiakse ellu paljudes valdkondades, nagu ma ütlesin.

Me oleme jätkuvalt kohal Genfi läbirääkimistel, mille raames peetakse poliitilist dialoogi ja milles osalevad kõik asjaosalised. See on olukorra lahendamise jaoks möödapääsmatu. Samuti abistame jätkuvalt ümberasustatud isikuid. Lisaks alustame peagi läbirääkimisi assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks, mis hõlmab ka vabakaubanduspiirkonda, mis omakorda hõlmab ilmselgelt viisakorra lihtsustamisega seotud küsimusi.

Lõpetuseks tahan öelda, et nendeks läbirääkimisteks valmistudes soovime kindlasti, et Gruusia ametiasutused täidaksid teatavaid tingimusi ja kohustusi, mis tulenevad õigusriigi põhimõttest ning inim- ja põhiõiguste austamisest, ja lisaks kindlasti ka teisi majanduse ning kaubavahetusega seotud tingimusi.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

(Istung katkestati kell 10.55 ja seda jätkati kell 11.05.)

ISTUNGI JUHATAJA: JERZY BUZEK
president

***

  Ana Gomes (S&D). – (PT) Austatud juhataja! Vastavalt kodukorra artiklile 151, mis käsitleb isiklikke avaldusi, soovin ma öelda, et minu arvates kasutatakse minu nime kurjasti sundabordi kohta käivates eelarve muudatusettepanekutes, mille esitasid härra Deva ja härra Szymański. Muudatusettepanekus, millele nad viitavad ja mille ma esitasin arvamuses raporti „Eriline tähelepanu lastele ELi välistegevuses” kohta, on öeldud järgmist, ma tsiteerin:

„kutsub liitu üles töötama otsustavalt tütarlaste diskrimineerimise kõikide vormide kaotamise nimel (alates tütarlaste eostamisest) ja eraldama piisavad rahalised vahendid sellest tulenevate ebavõrdsuste vastu võitlemiseks.”

(PT) Minu teksti eesmärk on kaitsta tüdrukuid diskrimineerimise eest enne nende sündi, nimelt sool põhineva valikulise abordi eest, mitte aga takistada mis tahes tegevust, mis on seotud raseduse katkestamisega.

See erineb härra Deva ja härra Szymański esitatud eelarve muudatusettepanekust oma sõnastuse ja eesmärgi poolest. Seetõttu on vale tõmmata paralleel nende ja minu vahel, või – veelgi enam – minu nime sellega seoses mainida, sest minu arvates kujutab see endast poliitilise manipulatsiooni katset, mis on taunitav.

Ma hääletan härra Deva ja härra Szymański esitatud muudatusettepanekute 727, 732 ja 734 vastu.