Istungi stenogramm

Esmaspäev, 23. november 2009 - Strasbourg

17. Elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühine reguleeriv raamistik (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on Euroopa Parlamendi delegatsiooni lepituskomitee nimel Catherine Trautmanni koostatud raport lepituskomitees heaks kiidetud ühise teksti kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta, 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta ning 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (03677/2009 – C7-0273/2009 – 2007/0247(COD)) (A7-0070/2009).

  Catherine Trautmann, raportöör. – (FR) Austatud juhataja, volinik, daamid ja härrad! Olemegi jälle siin – seekord viimast korda –, et arutada telekommunikatsiooni paketti, täpsemalt minu raportit raamdirektiivi, juurdepääsu käsitleva direktiivi ja loadirektiivi kohta. See raport kujutab endast paketi viimast nurgakivi.

Praegu on mul võimalus tänada oma kolleege, eelkõige kaasraportööre Pilar del Castillot ja Malcolm Harbourit, lepituskomitees osaleva delegatsiooni juhti Alejo Vidal-Quadrast, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni esimeest Herbert Reuli ning kõiki Euroopa Parlamendi kaasatud teenistusi. Veel tahan tänada volinikku tema osaluse ja pideva toetuse eest, samuti tema teenistusi. Viimaks on mul hea meel ka eesistujariigi Rootsi püüete üle jõuda rahuldava lahenduseni. Mälestagem hetkeks Ulrika Barklund Larssonit.

Homne hääletus annab väga rõõmustava märguande nendele, kes ootavad jõulisemat Euroopa tööstuspoliitikat. Et teise lugemise kokkuleppe tekst on 99% ulatuses jäänud samaks, teen lihtsalt kokkuvõtte meie jaoks esmatähtsatest küsimustest. Eelkõige tahtsime säilitada tõhusa ja püsiva konkurentsi, kuid muuta selle ka majanduslikule ja sotsiaalsele arengule kasulikuks kogu Euroopas kõigile ja igas piirkonnas kättesaadava kiire internetiühenduse – sealhulgas raadiospektri parema haldamise – ning kõikide tarbijaõiguste tagamise kaudu.

Selle tähendab usaldusväärse tegevusraamistiku loomist nende jaoks, kes hakkavad direktiividest lähtuma, s.t reguleerivate asutuste, elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti ja komisjoni jaoks, õiguskindluse tagamist, meie majanduskasvu taastavate ning ettevõtjate, tarbijate ja töötajate jaoks turgu hoogustavate investeeringute soodustamist ning lõpuks terve hulga õiglase hinnaga kvaliteetsete teenuste väljatöötamist, mis on kättesaadavad suuremale osale inimestest.

On tähtis, et me järgiksime kokkuleppe tingimusi. Kahjuks tekitavad teatud liikmesriikide hiljutised avaldused kahtlust nende sellesisulise pühendumise suhtes. Toetan komisjoni tõlgendust artikli 19 üle peetud läbirääkimiste tulemuste kohta. Muide, kõnealuse artikli sõnastus on tihedalt seotud aruteluga artiklites 7 ja 7a toodud meetmete üle. Kui nõukogu edastaks mittesiduvate avalduste kaudu sõnumi, et ta tahab kuidagi saavutada kaht teineteist välistavat eesmärki, keeldudes õiglasest tasakaalust liikmesriikide, BERECi ja komisjoni pädevuse vahel, nagu ta tegi, siis valmistaks see pettumuse.

Lõpetuseks loomulikult see silmapaistev punkt, mis tingis lepitusmenetluse – muudatusettepanek 138. Tahan öelda, et saavutatud tulemus – siseturu ühtlustamine – on parim, mida Euroopa Parlament sai praegusel õiguslikul alusel välja võidelda. Seega ei tohi seda kergelt võtta, sest see kaitseb tõhusalt kõikide elektroonilise side kasutajate õigust eraelu puutumatusele, süütuse presumptsioonile ja ärakuulamismenetlusele enne karistuste määramist, sõltumata sellest, milliseid toiminguid võidakse nende suhtes teha.

Mul on hea meel ka komisjoni valmisoleku üle hinnata võrgu neutraalsuse olukorda Euroopas ning teha oma tähelepanekute tulemuste põhjal sobivad vahendid Euroopa Parlamendile ja nõukogule aasta lõpuks kättesaadavaks.

Kokkuvõttes palun seega kõigil mõelda paketi ülevõtmise peale. Ma tean juba, et Euroopa Parlament, kelle jaoks on sellel paketil suur tähendus, tagab, et ülevõtmine toimub varasemate kokkulepete kohaselt. Austatud juhataja! Kuulan nüüd hoolega oma kolleegide kõnesid, et siis arutelu lõpus taas kõnepulti tulla.

ISTUNGI JUHATAJA: STAVROS LAMBRINIDIS
asepresident

  Viviane Reding, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Täna on käes selle väga pika ja sageli pingeliseks osutunud õigusloomeprotsessi haripunkt ning kõikide osaliste läbirääkimistel tehtud pingutused on vorminud tulemuse, mis on olnud väärt ootamist. Tahaksin tänada raportööre, komisjonide esimehi, juhatajat, lepituskomitee liikmeid ja kõiki parlamendisaadikuid, kes pühendusid sellele küsimusele ja jagasid oma teadmisi.

Kui reformipakett praegusel kujul vastu võetakse, saab liit õigusliku raamistiku, mis sobib kiiresti areneva digitaalse majanduse ees seisvate probleemide lahendamiseks, muutes telefoni- ja internetiühenduse õiglaste hindadega kõigile kättesaadavaks ning tehes samal ajal võimalikuks investeeringud kiiretesse võrkudesse, mille kaudu osutatakse kvaliteetseid ja uuenduslikke teenuseid.

Nende normide ja reformidega haarab Euroopa Liit elektroonilise side reguleerimise vallas maailmas juhtpositsiooni. Seda ei tee ta mitte üksnes konkurentsivõimelise ühtse turu poole liikumiseks mõeldud abinõude parandamise teel, vaid ka õigusloomepoliitikas kodanike õigustele keskendumise kaudu.

Lepitusmenetluses saavutatud kompromissiga sätestatakse esimest korda ELi õiguses interneti kasutajate põhiõigused, mida nad võivad kasutada nende internetiühendust piirata võivate meetmete vastu. Tegemist on väga olulise internetivabaduse sättega. Sellega nähakse üheselt ette, et meie igapäevaelus järjest kesksemaks muutuva interneti puhul peaks kehtima samasugune põhiõiguste kaitse nagu teistes tegevusvaldkondades. Uude reformipaketti lisatud normideks on kõigepealt õiglane menetlus, millega kaasneb süütuse presumptsioon ja õigus eraelu puutumatusele, mille järel tuleb omakorda õigus tõhusale ja õigeaegsele kohtumenetlusele.

Samal ajal talletab reformipakett õigusloomepoliitika sihiks seatud kujutluspildi avatud ja ühisest internetist. ELi käsitusviis on väga pragmaatiline. Muide, seda on juba teistel mandritel esile tõstetud kui tähtsat suunanäitajat.

Tarbijate kaitset isikuandmete kadumise ja rämpsposti eest on tugevdatud eelkõige sellega, et ettevõtjatelt nõutakse tarbijate teavitamist isikuandmete kaitsega seotud rikkumistest, ja sellega, et rangemaks on muudetud põhimõte, mille kohaselt on küpsiste kasutamiseks vajalik inimese nõusolek. Teiste tarbijate jaoks oluliste saavutuste hulgas on nende õigus vahetada oma tava- või mobiilsideettevõtjat ühe tööpäeva jooksul ja säilitada seejuures oma endine telefoninumber.

Tänu Euroopa Parlamendile toovad uued raadiospektrit käsitlevad sätted kaasa madalamad hinnad ja soodustavad uute teenuste turuletoomist, mis aitab digitaalset lõhet ületada. Euroopa Parlament täidab uue raadiospektripoliitikat käsitleva mitmeaastase programmi kaudu tähtsat ülesannet määrata kindlaks spektripoliitika strateegiline suund Euroopa tasandil. Reformide toel saavad ettevõtjad investeerida ka järgmise põlvkonna võrkudesse. Reformid suurendavad soovi investeerida kasutoovalt uude infrastruktuuri, sest neis arvestatakse investeerimisriske, kuid tagatakse samas, et konkurentsi ei lämmatata.

Institutsioonilisel tasandil annab kuulus BEREC – Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet – 27 riiklikule reguleerivale asutusele võimaluse panna ühtne turg toimima läbipaistvamalt ja tõhusamalt. BERECi toetusel komisjoni teostatav tugevdatud järelevalve parandusmeetmete üle kindlustab ühtse turu, suurendades kogu Euroopas õigusliku raamistiku järjepidevust ja selle rakendamise kvaliteeti. Samuti tagab see ettevõtjatele võrdsed võimalused.

Ärgem unustagem raamdirektiivi artikli 19 suhtes saavutatud olulist kokkulepet, millega suurendatakse komisjoni ühtlustamispädevust üldiste reguleerimispõhimõtete, sealhulgas parandusmeetmete vallas. See annab komisjonile keskse rolli, mille raames peab ta koos BERECiga tagama, et telekommunikatsiooni määrust kohaldataks ühtsel turul kodanike ja ettevõtjate huvides ühtmoodi.

Maikuus toimunud täiskogul esitasin ma teile juba oma seisukohad ja teatasin, et komisjon jätkab reforme, pidades järgmisel aastal paljudega nõu tulevase universaalteenuse ulatuse ja andmetega seotud rikkumistest teatamise põhimõtete laiema kohaldamise üle. Kinnitan täna siin uuesti, et need kohustused täidetakse, loomulikult nüüdseks möödunud aega arvesse võttes.

Komisjon teeb omalt poolt samuti kõik, et tagada vajaduse korral uute vahendite kasutoov rakendamine. Märkisin, et komisjon jälgib tehnoloogia arengu ja turu mõju võrguvabadusele ning teatab Euroopa Parlamendile ja nõukogule enne 2010. aasta lõppu lisasuuniste vajadusest. Komisjon kasutab ka oma praegust konkurentsiõiguse alast pädevust, et astuda vastu igale võimalikule konkurentsivastasele tegevusele.

Usun, et kõnealuste reformidega tagatav usaldusväärsus ja õiguskindlus on ülimalt tähtsad, et e-side sektor saaks aidata Euroopa majanduskasvu taastada. Seetõttu kiidan Euroopa Parlamenti paketi toetamise eest ja õhutan parlamendiliikmeid hääletama selle vastuvõtmise poolt.

(Aplaus)

  Pilar del Castillo Vera, fraktsiooni PPE nimel. – (ES) Lugupeetud juhataja, daamid ja härrad! Tahan alustuseks väljendada tänu oma kolleegidele ja siinsel juhul eelkõige raportöörile Catherine Trautmannile, sest ta on tõepoolest ära teinud erakordse töö. Kui te oleks ise asja juures viibinud, siis mõistaksite, kui palju tehti selles viimases etapis, mis lõppes eduka lepitusmenetlusega.

Ütleksin, et praegu oleme suurepärasel positsioonil, et hakata rinda pistma tulevikuga, mis on või peaks olema teatud mõttes murranguline.

Lõpuks ometi on meil nüüd – või õige peatselt – õiguslik raamistik, millele kindlalt toetudes saame asetada interneti ning digitaalse ühiskonna ja majanduse arengu meie eesmärkide hulgas esiritta. See raamistik pakub tarbijatele head kaitset, hoolitseb nende õiguste eest ja annab kindlustunde ka investoritele.

Kuid ma arvan, et meie jaoks on nüüd väga tähtis vaadata otsustavalt tulevikku. Me peame heitma kindlameelse pilgu 2010. aastast kaugemale, et pingutada 2010. aasta järgse digitaalse tegevuskava väljatöötamise nimel. Selle tegevuskava peamiste eesmärkide hulka peaks kuuluma internetiühenduse saamiseks ja selle kaudu kaasamiseks tarvilike vahendite tagamine kõikidele tarbijatele ja kodanikele ning mõistagi avatud ja konkurentsivõimelise digitaalse siseturu loomine.

See on kahtlemata ülimalt tähtis eesmärk, kui me tahame viia Euroopa majanduse sinna, kus see peaks praeguses piirideta maailmas olema.

  Corinne Lepage, fraktsiooni ALDE nimel. – (FR) Austatud juhataja, volinik, daamid ja härrad! Mul oli hea meel, lugupeetud volinik, kuulda teilt, et vabadus pääseda ligi internetile peaks olema tagatud nagu iga teine põhivabadus.

See on täpselt see teema, mille nimel meie Euroopa Parlamendi liikmetena oleme võidelnud – et see oleks kindlustatud samamoodi nagu näiteks eelmenetlus koos erapooletu kohtunikuga.

Päris selleni me ei jõudnud, aga tänu meie raportööri tööle tundub, et oleme jõudnud parima võimaliku lahenduseni. See ei ole täiuslik. See ei ole täiuslik seetõttu, et praegune lahendus sillutab teed vaidlustele, mida me oleksime tahtnud ennetada, ning kui me oleks väljendanud ennast nii selgelt, nagu mina seda praegu teen, siis ei oleks meil üldse vaidlusi tekkinud. Kahjuks ei saavutanud me siin kompromissi.

See tähendab, et me peame pöörduma tagasi teemade juurde, mis käsitlevad vabadust pääseda juurde internetile, võrguneutraalsust ja viisi, kuidas kindlustada meie praeguses avatud ühiskonnas teatud tasemel tasuta juurdepääs teadmistele ja teabele. See kõik moodustab ühe ja sama teema. Me oleme astunud esimese sammu. Meil on olemas esimene põhjapanev ja väga tähtis dokument ning just seetõttu hääletan mina isiklikult selle poolt, isegi kui teised on kahtleval seisukohal.

Siiski tuleb meil teha veel palju, et tagada vabadus pääseda juurde avatud teadusele, teadusuuringutele ja vaimuloomingule, unustamata seejuures loomulikult, et kaitsta tuleb ka omandiõigust kirjanduse, kunsti- ja teadusvaldkonnas. Eelolevate aastate jooksul tuleb meil aga üsna kindlasti teha täiendavaid kompromisse.

  Philippe Lamberts, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FR) Lugupeetud juhataja, kallid kolleegid! Meil on hea meel selle üle, et tänu Euroopa Parlamendi tegevusele on interneti kasutajad kindlalt ja nüüd ka sõnaselgelt kaitstud. On tõsi, et kui Euroopa Parlament ei oleks kaks korda hääletanud kuulsa muudatusettepaneku 138 poolt, ei oleks me praeguses olukorras. Ilmselgelt on kompromissdokumendi sisu saavutatud tänu sellele.

Kuid nagu Corinne Lepage ütles, ei ole kompromiss, milleni me jõudsime, interneti kasutajate õiguste kaitsmiseks parim.

Arvan, et me saavutasime nii palju kui võimalik, arvestades Euroopa Parlamendi töö praegust põhiseaduslikku korda. See kompromiss võimaldab seetõttu võtta vastu telekommunikatsiooni paketi. See tähendab, et me jätame kaugele selja taha süsteemid, mis pärinevad telekommunikatsioonimonopolide päevilt – ajast, mis on nüüd õnneks vajunud minevikku.

Kuid homne hääletus on alles algus. Nii siin kui ka riikide parlamentides jälgime me väga tähelepanelikult, kuidas homme vastuvõetav kompromiss riiklikesse õigusaktidesse lisatakse, sest me teame, et nii mõnigi Euroopa Liidu liikmesriik on kodanikuvabaduste vallas – eriti seoses internetiga – nii-öelda pisut karmikäeline, ja ma ei ole kindel, et neil õnnestub hoiduda kiusatusest kalduda homme vastuvõetavast eeskirjast kõrvale.

Lõpetuseks, Euroopa Liidul on aeg koostada endale tõeline internetikasutajate õiguste harta, milles määratletakse loomulikult internetile juurdepääsuga seotud õigused, õigus eraelu puutumatusele, sõnavabadus ja võrguneutraalsus. Meie jaoks ei piisa üksnes võrguneutraalsuse tunnistamisest.

Õige on ka see, et me peaksime pöörama erilist tähelepanu autorite ja loojate õigustele, et nende teoste levitamine internetis oleks neile meelepärane. Samas ei tohi see tuua kaasa selle tähelepanuväärse vahendi võõrandamist erahuvides.

  Malcolm Harbour, fraktsiooni ECR nimel. – Lugupeetud juhataja! Ühena kolmest raportöörist, kes tegid kogu paketi kallal – ilmselgelt on tegemist paketiga – tihedat koostööd, tahan väljendada väga suurt heameelt kõnealuse kompromisskokkuleppe üle ja kiita Catherine Trautmanni, kes juhtis läbirääkimisi väga oskuslikult. Lõppdokumendi laiaulatuslik sisu ja selles sätestatud tarbijaõiguste kaitse on saavutatud tänu tema läbirääkimisoskustele.

Mind rõõmustab tõsiasi, et kõik lepitusmenetluses esindatud fraktsioonid toetasid dokumenti ning lõpuks ometi saame hakata nautima hüvesid, mida pakub kogu homme hääletusele pandav pakett, sest nüüdseks on möödunud nii mõnedki kuud ajast, mil me paketi kallal viimati tööd tegime. 26. oktoobril kiitis nõukogu juba heaks minu enda raporti universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta, mille mõningaid punkte Viviane Reding rõhutas. Ma ei hakka neid kordama, piisab sellest, kui öelda, et tegemist on suure edasiminekuga tarbijate jaoks.

Tahaksin teha paar märkust mõnede minu enda raporti osade kohta ja toonitada eriliselt meie läbirääkimisi nõukoguga – austatud juhataja, kahjuks ei ole te saanud võimalust kõnelda, aga te olite neisse tihedalt kaasatud –, kus saavutati suur edu andmetega seotud rikkumiste valdkonnas, eelkõige küsimustes, mis puudutasid küpsiste kasutamist ja tarbijate õigust keelduda vahenditest, millega võidakse koguda teavet nende arvutitest.

Lugupeetud volinik, meil on väga hea meel teie väite üle, mis puudutas andmetega seonduvaid rikkumisi. Samas pean ütlema, et mind üllatas pisut 13 liikmesriigilt saadud avaldus, milles, nagu mulle tundus, tõlgendati juba 26. oktoobril sõlmitud kokkulepet pigem teisiti. Võib-olla soovite seda hiljem kommenteerida. Tahan lihtsalt kinnitada arusaama – ja olen kindel, et teie, austatud juhataja, nõustute minuga –, et meie seisukoht on selline, nagu sai kokku lepitud. Nüüd asub komisjon seda seisukohta täide viima. Kui selle kohta on vaja selgitusi, peab komisjon neid andma. Me ootame pikisilmi, et komisjon jõustab selle seisukoha ja liigub sellega esimesel võimalusel edasi eelkõige võrguneutraalsuse valdkonnas. Teie selleteemaline avaldus on igati rõõmustav, sest just selle eest võitlesime me minu komisjonis väga aktiivselt. Tegemist on tarbijate jaoks olulise edusammuga. Väljendan oma fraktsiooni ja loodetavasti kogu Euroopa Parlamendi nimel selle üle suurt heameelt.

  Eva-Britt Svensson, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (SV) Austatud juhataja! Homme tehakse otsus telekommunikatsiooni paketi kohta. Tahan avaldada tänu Catherine Trautmannile ja kõikidele kolleegidele, kes võitlesid vaba interneti eest. Eelkõige soovin tänada kõiki kodanikke, kes näitasid üles suurt huvi selle teema vastu. Nad osalesid väga aktiivselt ja õigesti tegid, sest tegemist on lõppkokkuvõttes sõnavabaduse ning kodanikuõiguste ja -vabadustega. Just tänu meie pühendunud kodanikele muutus internetikasutajate kaitse nende jälgimise ja võimu kuritarvitamise eest oodatust tugevamaks. Ent minu ja Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsiooni meelest ei ole see piisavalt hea.

Hääletan paketi vastu kolmel põhjusel. Esiteks, kompromiss – muudatusettepanek 138 – ei kaitse kodanikke piisavalt võimuesindajate ja internetiteenuse pakkujate voli eest. Selles viidatakse vaid võrguühenduse katkestamise eelsele uurimisele, aga mitte kohtulikule uurimisele. See võib vallandada omavolilised meetmed. Dokument ei luba liikmesriikidel lõppkasutajate õigusi piirata, mis on hea. Ent ettevõtjad võivad piiranguid kehtestada, tingimusel et nad teevad seda kokkuleppe olemasolul.

Teine põhjus on see, et kompromiss ei sisalda minu tehtud muudatusettepanekuid internetiõiguste kohta, teisisõnu kodanike õiguste muudatusettepanekuid, mis on teada-tuntud. See aga teeb võimalikuks võrgu, mille puhul ei ole kindel, kas kõik kasutajad saavad juurdepääsu kogu võrgule, ja kus kõiki veebilehti ei ole võimalik ühtmoodi vaadata. Leian, et me oleksime pidanud väga selgelt välja ütlema, et internet ei tohi jõuda sellisesse tupikusse. Lõpptulemuseks on muidu pigem teatud hulk kaabeltelevisiooni kanaleid, mitte vaba side kõigi jaoks.

Kolmas põhjus on see, et telekommunikatsiooni pakett jääb siseturu õiguslikku raamistikku. See tähendab loomulikult, et konflikti tekkimisel lahendab selle Euroopa Kohus. Sõnavabaduse üle ei peaks otsuseid langetama Euroopa Kohus. Kodanikuõiguste puhul ei piisa keskpärasest kaitsest. Kodanikel peab olema täielik kaitse.

  Jaroslav Paška, fraktsiooni EFD nimel. – (SK) 6. mai 2009. aasta täiskogu istungjärgu hääletuste lõpus kiitis Euroopa Parlament heaks direktiivi eelnõu, millega sätestati elektroonilise side tingimused.

Kuid täiskogul kiideti heaks ka muudatusettepanek, mille jõustamist pidas nõukogu keeruliseks. Seepärast kestis kuni 29. septembrini lepitusmenetlus, kus püüti ühtlustada nõukogu, komisjoni ja Euroopa Parlamendi arvamusi, et tagada artiklis 138 sisalduvate nõuete õige ülevõtmine Euroopas praegu kehtivatesse õigusaktidesse.

Seega tahaksin tunnustada Euroopa Parlamendi läbirääkimiste delegatsiooni jõupingutusi, samuti nõukogu ja komisjoni esindajate professionaalset ja asjalikku suhtumist. Tänu neile oli võimalik jõuda vaidlusaluse sätte sõnastuses kokkuleppele nii, et artikli 138 algne eesmärk ja mõte kajastub uues telekommunikatsiooni direktiivis vastuvõetaval viisil. Usun kindlalt, et pärast lepitusmenetlust on uus telekommunikatsiooni direktiiv valmis kohaldamiseks Euroopa avalikus elus.

  Herbert Reul (PPE). – (DE) Lugupeetud juhataja, volinik, daamid ja härrad! See oli kõva rassimine, millega kaasnes kaks tiiru n-ö võistlusringis, aga tulemus on seda väärt. Euroopa Parlament võib selle üle uhke olla.

Oma kolleegi Angelika Niebleri nimel – kes ei saa, kahjuks, täna siin viibida – tahan ühtlasi eriliselt tänada raportööre Pilar del Castillo Verat, Malcolm Harbourit ja Catherine Trautmanni, samuti kõiki teisi inimesi, kes aitasid sillutada teed kompromissile. Tegemist oli tõesti raske ülesandega, mille lahendamiseks pidid üksikisikud ja fraktsioonid mõnikord tugevasti pingutama, aga lõpuks jõuti üksmeelele.

Telekommunikatsiooni sektor on majandusarengu mõttes ülimalt tähtis, sest see suurendab märgatavalt tööhõivet. Ainuüksi 2007. aastal oli selle sektori käive ligikaudu 300 miljardit eurot. Seega saab kõnealune sektor uue õigusraamistiku, mis avaldab silmatorkavat mõju ka Euroopa Liidu majandusarengule.

Euroopa ees seisavad suured proovikivid – kiiretesse lairibavõrkudesse investeerimine ja nende laiendamine. Ettevõtlussektor on valmis tegutsema ja ka meie tahame uksi avada. Langetada tuleb tähtis otsus.

Viimase, kuid mitte vähemtähtsa asjana on meie sooviks muuta raadiospektripoliitika paindlikumaks. Me peame digitaalsed dividendid ära kasutama. Ka siin on oluline eeldus täidetud. Lõpetuseks, oleme pidanud tegema suuri jõupingutusi, sest alguses ei olnud paljudel meist aimu internetivabadusega kaasnevatest probleemidest ega sellest, kuidas nimetatud vabadusega toime tulla ja kindlustada kodanike õigused internetis.

Nüüd, mil asjad on edasi liikunud, oleme taganud oma kodanikele palju ulatuslikuma kaitse, kui me alguses ette kujutasime. Meetmed, mis võetakse ELi liikmesriikides seoses juurdepääsuga elektroonilise sidevõrgu teenustele või nende kasutamisega, ei tohi mingil moel rikkuda põhiõigusi. Piiranguid võib kehtestada üksnes pärast õiglast ja sõltumatut menetlust. Asjaomasel isikul on õigus olla ära kuulatud ning tal peab olema võimalus vaidlustada otsus kohtutes. See on muudatusettepanek, mida ei saanud alguses ette näha. Kõik aitasid sellele menetlusele kaasa ja ma loodan, et seetõttu võivad kõik hääletada ettepanekute poolt. Tänan teid väga.

  Christian Engström (Verts/ALE). – Lugupeetud juhataja! Meie Rootsi Piraadiparteist toetame lepitusmenetluses saavutatud kompromissi. See ei ole täiuslik ja kõik ei ole nii, nagu me oleksime seda soovinud, aga me leiame, et tegemist on tubli sammuga õiges suunas.

Kellelgi ei tohiks internetti välja lülitada vähemalt ilma eelneva, õiglase ja erapooletu menetluseta, millega kaasneb õigus olla ära kuulatud ja mille käigus järgitakse põhimõtet, et isik on süütu seni, kuni pole tõendatud vastupidist.

Selle kompromissiga antakse liikmesriikidele selgelt märku, et niisugused asjad nagu Prantsusmaa nn Hadopi seadus või Ühendkuningriigi Mandelsoni meetod on lihtsalt vastuvõetamatud. Nüüd on Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi aktivistide ülesanne tagada see, et nende valitsused võtaksid seda arvesse.

Kuid meie jaoks Euroopa Parlamendis oli tegu alles algusega. Nagu mitu kõnelejat on maininud, vajame korralikku internetiga kaasnevate õiguste deklaratsiooni, mis sätestaks väga üheselt, et internet on ühiskonna oluline osa ja seal tuleb austada põhilisi kodanikuvabadusi.

Nende hulka kuulub õigus infovabadusele ja eraelu puutumatusele, mis on sätestatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis. Meil on vaja võrguneutraalsust ja poliitikat, millega öeldakse „jah” nendele suurepärastele võimalustele, mida internet ja uus infotehnoloogia meile kõigile pakub.

Euroopal on harukordne võimalus asuda juhikohale ning olla maailmale vaba ja avatud internetiga eeskujuks. Me peaksime selle võimaluse ära kasutama. Uks meie ees on lahti. See kompromiss on alles esimene samm, aga samm õiges suunas. Nii et õhutan kõiki kolleege sellele „jah” ütlema.

  Trevor Colman (EFD). – Austatud juhataja! Kavandatava meetme kehtestamise võimalus on liikmesriikide internetikasutajatel harja punaseks ajanud. See tekitab ennenägematu ulatusega riikliku jälgimise, sekkumise ja ärilisel eesmärgil ärakasutamise ohu ning sellega tahetakse jätta internetikasutajad ilma isegi kohtulikust kaitsest.

Nõukogu väitis, et siinne rahvaesindus ületab oma pädevust, kui jätab kohtuliku kaitse alles. Olgu see nii või ärgu olgu, aga kui palju suuremal määral ületataks neid volitusi sättega, millega lubatakse ametnikel internetikasutajaid taga kiusata ja nende järele nuhkida, tõstes nad samal ajal seadusest kõrgemale?

Euroopa Parlament sekkus valitsuste tegevusse muudatusettepanekuga 138 ja nägi ette regulatsiooni, millega kaitsta internetikasutajaid raskete õiguseksimuste eest, mida bürokraadid on võimelised väga lihtsalt tegema, kui nende üle ei ole kohtulikku järelevalvet. Usaldusväärse õigusliku arvamuse kohaselt on muudatusettepaneku 138 mõte ja sisu lepitusmenetlusega kaotatud. Kutsun parlamendiliikmeid üles otsustama, et kui parlament ei saa näha ette kaitset, mis peaks selle meetmega õigustatult kaasas käima, siis ei peaks ta seda meedet üldse kehtestama.

  Gunnar Hökmark (PPE). – (SV) Lugupeetud juhataja! Suur osa telekommunikatsioonialasest arutelust on keskendunud internetikasutajate kaitsele. Möödunud kevadel hääletas Eva-Britt Svensson koos teistega maha ettepaneku, millega nõuti kohtuliku uurimise läbiviimist juhul, kui kedagi ähvardas interneti väljalülitamine. Nüüd on meil teistsugune lahendus. See kaitseb kasutajaid väga selgete viidetega õiguslikule raamistikule, mis peab igas liikmesriigis olema kehtestatud. Tuleb öelda, et nende lahenduste erinevus ei puuduta mitte küsimust, kas me tahame kasutajaid kaitsta, vaid seda, kas me austame liikmesriikide õigust teha ise oma õigussüsteeme puudutavaid otsuseid.

Sellega seoses on huvitav märkida, et üks Rootsi parlamendisaadikutest, kes on kategooriliselt vastu Euroopa Liidule ja Rootsi liikmelisusele selles, tahab muuta Euroopa Liidu rohkem riigiüleseks, kui keegi teine siin istungisaalis on üldse välja pakkunud, sest ta soovib, et Euroopa Liit otsustaks, millised peaksid olema liikmesriikide õigussüsteemid. See on suur samm ja enamik parlamendiliikmeid on selle vastu, kuna me toetame praegust kompromissi, mis tagab kasutajatele hea kaitse. Me pooldame seda kompromissi ka seetõttu, et sellega kindlustatakse Euroopa tarbijatele ja internetikasutajatele võimalus teha igal ajal valik erinevate teenuseosutajate ja ettevõtjate seast. Võimalus vahetada ettevõtjat siis, kui ta pakub halva kvaliteediga teenust, annab tarbijatele ja kodanikele võimu, mida neil kunagi varem pole olnud. Lugupeetud Eva-Britt Svensson, möödas on ajad, mil suured monopolid otsustasid, mida kodanikud võivad näha, milliseid otsuseid teha ja kuidas teavet kasutada. Tegemist on tohutu muutusega, millele kahjuks annavad vastuhääle Eva-Britt Svensson ja tõenäoliselt teisedki.

Kuid peamine – mille eest tahan samuti Catherine Trautmanni ja volinikku kiita – on see, et nüüd tegeleme me ka spektriküsimusega ja võtame endale Euroopas digitaalse dividendi kasutamisel teenäitaja rolli. See toob Euroopa kodanikele edu, loob võimalusi ja annab Euroopa tööstusele võimaluse asuda maailmas juhtivale kohale. Seetõttu toetan ma koos enamikuga siin istungisaalis viibijatest seda ettepanekut, mis pannakse homme hääletusele.

  Eva Lichtenberger (Verts/ALE). – (DE) Lugupeetud juhataja, daamid ja härrad! Lepitusmenetluse osaks olnud keerulistel aruteludel oli üks peamine ja tähtis eesmärk: internetiga seonduvate põhiõiguste ja -vabaduste kehtestamine ning eelkõige õigusriigi põhimõtte austamine. Kuigi internetis tegutsevad suure majandusliku mõjujõuga isikud soovivad aegunud ja internetiajastusse sobimatust autoriõiguse süsteemist küünte ja hammastega kinni hoida, ei tohiks nende erahuvid eelnimetatud õigusi ja vabadusi jalge alla tallata.

Meil on autorite intellektuaalomandiõiguste kaitseks vaja täiesti uut süsteemi, mille me peame ühiselt välja töötama. Kuid me peame kodanikuõiguste kaitsmisel olema järjepidevad ja see hõlmab ka õigusaktide rakendamise jälgimist liikmesriikides. Lõppude lõpuks oli nõukogu see, kes oli nimetatud õiguste kaitsmise vastu ja oleks tahtnud, et nendest loobutakse. Me peame kodanikuõiguste üle peetavasse võimuvõitlusesse sekkuma ja selle võitma. Ühelgi liikmesriigil ei tohi enam lubada neist kohustustest kõrvale hiilida.

  Lambert van Nistelrooij (PPE). – (NL) Euroopa Parlament on õigesti rõhutanud mitut küsimust – juurdepääsu, võrguneutraalsuse ja parema järelevalve tagamist.

Kogu pakett oma on praegusel kujul erakordselt hästi tasakaalus. Ühest küljest on meil nüüd võimalik kindlustada asjaomases sektoris nõuetekohane konkurents ja kasv; ka majanduslikus mõttes saame luua töökohti ja tagada majanduslikku kasu. Teisest küljest kaitseb see eriti hästi tarbijaid. Kui tarbijat kahtlustatakse karistatava rikkumise toimepanemises, võib temalt interneti ära võtta alles pärast seda, kui kohtud on langetanud vastava otsuse ning sealjuures on järgitud kindlat menetluskorda. Meil on olemas ka edasikaebamise säte, mis tähendab, et kehtestatud inimõigused on tagatud, nii nagu see peabki olema.

Möödunud nädalal toimus ÜRO egiidi all tähtis interneti haldamise teemaline konverents, millest võttis osa ka Euroopa Parlamendi delegatsioon. Selgus, et kogu maailm vaatas meie poole, et näha, kuidas me kõnealust valdkonda reguleerime. Paljudes riikides ja tervetes maailma piirkondades püüavad valitsused ette kirjutada, millise sisuga teavet võib internetis näidata ja millistel tingimustel võib kodanikelt interneti ära võtta või siis üldse neile internetipääsu lubada. Me oleme loonud eeskujuliku õigusraamistiku ning saavutanud tasakaalu kodanike kaitse ja turu vahel. Eelkõige jälgivad kõnealuse küsimuse reguleerimist selles paketis kogu maailma kodanikuühiskonna vabaühendused.

Mul oli võimalus olla möödunud nädalal ise selle tunnistajaks. Tahan juhtida tähelepanu sellele, et me koostame telekommunikatsiooni valdkonnas ajaloolist dokumenti. Soovin kiita raportöör Catherine Trautmanni, kes on piiride tõmbamisel teinud ära imetlusväärse töö. See on läbirääkimiste kunsti juures käige tähtsam. Alguses ei olnud nõukogu siiski valmis nii kaugele minema.

  Sandrine Bélier (Verts/ALE). – (FR) Lugupeetud juhataja, kallid kolleegid! 4. novembril lubas nõukogu Euroopa Parlamendile, et juurdepääsu internetile võib mis tahes moel piirata vaid juhul, kui on täidetud teatud tingimused – eelnev, õiglane ja erapooletu menetlus, süütuse presumptsiooni põhimõtte järgimise ja eraelu puutumatuse tagamine ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni järgimine. See kokkulepe tähistab esimest sammu parema kaitse kindlustamisel kodanikele, kes seisavad silmitsi teatud riikide ja eraettevõtjate üha jõulisemate püüetega alatähtsustada internetis paindliku reageerimise põhimõtet, teabe salvestamist ja andmete digitaalse edastamise kontrollimist.

Kuid sellest siiski ei piisa. Digitaalsete vabaduste piirangutega nõustumine ja võrguneutraalsuse takistamine ei ole vastuvõetav. See ei ole kooskõlas Lissaboni strateegiaga ning kahjustab põhiõigusi ja liidu väärtusi. Et kaitsta kodanike huve, on parlamendil Euroopa ainsa otsevalitava institutsioonina nüüd moraalne ja poliitiline kohustus see küsimus tõstatada ning määratleda internetikasutajate õigused ja kohustused eesmärgiga kindlustada nende digitaalne vabadus ja juurdepääs teabele.

Me hääletame selle dokumendi poolt, aga hoolitseme selle eest, et nimetatud teemat homme edasi käsitletakse.

  Paul Rübig (PPE). – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, daamid ja härrad! Tahan alustuseks edastada volinikule oma siirad tänusõnad. Viimase viie aasta jooksul vastu võetud telekommunikatsioonialased õigusaktid on näidanud, et Euroopa teeb tõsiseid ja süstemaatilisi edusamme tänu pühendumusele ja oskusteabele, mis on võimaldanud meil kehtestada asjakohaseid õigusakte. Tahan siinkohal tänada oma kolleege ja eelkõige raportööre.

Oleme näinud sündimas uue põlvkonna tehnoloogiat ning seda, et sellele tehnoloogiale, näiteks neljanda põlvkonna LTE võrgule, on vaja Euroopa siseturul ruumi teha. Selleks peame ka digitaalsed dividendid mõistlikult ära kasutama ja meil peavad olema siseturu vajadustele vastavad andmeside rändlusteenused. Näen endiselt, et meil seisab selles valdkonnas ees suur töö. Internetivabaduse küsimust on hoolikalt ja väga põhjalikult arutatud. Tahan tänada kõiki, kes selles arutelus osalesid. Kuid intellektuaalomandi küsimuses peame astuma veel samme, mis võimaldavad meil võtta vajalikke meetmeid järgmise parlamendikoosseisu ametiajal.

Siin pööran ma pilgu ka riikide reguleerivate asutuste poole, kellele on BERECi kaudu antud lisaõigusi. Nende ülesanne on aidata riiklikul tööstusel ja tarbijatel panna oma õigused maksma ülejäänud 26 riigis. Sellega seoses on väga oluline, et riikide reguleerivad asutused asuks tegutsema, sest praegu alustab digitaalne side Euroopas ja maailmas levikut. Samuti peaks Euroopa haarama rahvusvahelisel tasemel selles valdkonnas juhtrolli.

  Ioan Mircea Paşcu (S&D). – Austatud juhataja! Lubage mul taktikat muuta ja juhtida teie tähelepanu mõnedele tegeliku elu tõsiasjadele. Kui teil tekib vajadus anda teada olulistest sündmustest, näiteks e-posti kontoga seotud tõrgetest, saate seda teha vaid elektrooniliselt. Puudub võimalus rääkida kellegagi silmast silma ja astuda normaalsesse dialoogi. Kui teil on probleem, millest soovite oma telefoni- või internetiteenuse osutajat teavitada, satute te salvestatud sõnumite labürinti, kus teid suunatakse ühest kohast teise, kuni ettevõte jääb rahule teilt sissekasseeritud rahaga. See toimub isegi juhul, kui nende enda ebakvaliteetne teenus on põhjustanud selle probleemi, millest te soovite teada anda.

Seetõttu teen ettepaneku, et komisjoni uus koosseis süveneks sellesse teemasse ja koostaks õigusakti, millega kohustataks teenuseosutajaid tagama, et teie esimesele teatele vastab konkreetne inimene. See säästab tarbija aega, tervist ja raha, kindlustab teenuseosutajale ikkagi kasumi – kuigi väiksema –, ning mõned töökohad töötutele.

Kokkuvõtteks, lugupeetud volinik, tahan juhtida teie tähelepanu teisele tõsiasjale, nimelt arvukatele isikuandmetele, mis palutakse tarbijal esitada ostetud valmistoodete jaoks tasuta tarkvara allalaadimisel. Kuhu see teave välja jõuab ja milleks seda vaja on?

  Axel Voss (PPE). – (DE) Lugupeetud juhataja! Meie ja eriti tänapäeva noorte elud keerlevad suurel määral ümber interneti ning nii digitaalne revolutsioon kui ka elektrooniliste sidevahendite kasutamine aitavad selle valdkonna arengule kaasa.

Selle tulemusena peavad paljud inimesed hõlpsat juurdepääsu internetile ja selle kaudu kättesaadavat rikkalikku teavet hädavajalikuks. Seega ei tohiks ega tohi unustada neid, kellel on siiani puudunud pääs internetti. Sel põhjusel on mul käesoleva ajani võetud meetmete üle eriliselt hea meel, sest nüüd oleme õigel teel, et parandada konkurentsi ja muuta oluline teave paremini kättesaadavaks. Olen veendunud, et veel tegemata asjad suudetakse tulevikus ikkagi ära teha.

  Seán Kelly (PPE). – Austatud juhataja! Täna siin kuuldu rõõmustas mind väga ning ma tahan kiita raportööri ja volinikku selle eest, et nad selgitasid oma seisukohti selgelt ja sisutihedalt.

Inimesed on välja toonud olulised punktid – kodanikuõigused, investeerimise, kontrolli, läbipaistvuse, ühtse turu kindlustamise, võrdsed võimalused, aruandekohustuse, nõuetekohase konkurentsi ja tarbijakaitse. See kõik on väga tähtis. Lambert van Nistelrooij ütles, et me kirjutame siin täna õhtul side ajalugu. Nüüd tuleb see esimesel võimalusel riiklikesse õigusaktidesse üle võtta ja ellu rakendada. Tähtsad on kolm märksõna – vaba, õiglane ja kiire juurdepääs internetile nii inimeste kui ka ettevõtete jaoks sõltumata sellest, kas nad asuvad liidu keskel või selle kõige kaugemates piirkondades.

Me oleme alustanud ajaloo kirjutamist. Nüüd peame seda jätkama ja rakendama kõikide kodanike hüvanguks. Hästi tehtud!

  Sophia in 't Veld (ALDE). – (NL) Kõnesolevas paketis on palju head, aga seal on ka mõned asjad, mis valmistavad mulle endiselt suurt muret. Üks neist on loomulikult säte, mille järgi oled pärast kolmandat lööki mängust väljas. Ma ei saa siiamaani aru, miks on see üldse sellesse telekommunikatsioonipaketti lisatud. See on paketis täielik võõrkeha. Samuti ei mõista ma, miks peab Euroopa põhjendama liikmesriikidele nimetatud sätte kehtestamist. Nad ise saavad juba piisavalt hästi aru, miks seda on tehtud, ja Euroopa põhjendusi ei ole neile vaja. Minu meelest on see järjekordne hiilgav näide nn poliitilisest peitusest.

Olen pettunud, et Euroopa Parlament ei ole nõukogule sirge seljaga vastu astunud ega ole talle öelnud, et see on see, mille me oleme hääletusele pannud ja me jääme endale kindlaks. Ma ei ole ikka veel otsustanud, kuidas ma lõppkokkuvõttes hääletan, sest nagu ma ütlesin, on selles paketis ka väga palju head. Samas arvan siiski, et kogu telekommunikatsioonipakett on mingisugune segapuder ega täida oma eesmärki. Me vajame selgust, millistes valdkondades see kehtib ja millistes mitte. Seega eeldan, et tegemist on alles esimese sammuga. Kuid ma tahan rohkem tagatisi ja suuremat kindlust selle kohta, et me ei jää lootma kõnealusele telekommunikatsiooni paketile kui millelegi, mis lahendab probleemid selle kolm-lööki-ja-mängust-väljas-poliitika abil, vaid püüame selle asemel otsida suuniseid parematest õigusaktidest, et tasustada ja kaitsta intellektuaalset, loomingulist ja finantsalal tehtud tööd.

  Lena Kolarska-Bobińska (PPE). – Lugupeetud juhataja! Arutelu artikli 138 üle ja saavutatud kompromiss näitavad, et Euroopa Parlamendi liikmed arvestavad avaliku arvamuse ja inimeste huvidega ning et parlament lähtub vabaduse kaitsmisel inimeste reaktsioonist.

See on imeline näide olukorrast, kus internetiga seotud isikud on asja uurinud, Euroopa Parlamendi liikmetele kirjutanud ning asunud oma õigusi ja huvisid kaitsvale seisukohale. Seda tuleks Euroopa Parlamendi töös käsitleda olulise üksikjuhuna.

  Viviane Reding, komisjoni liige. – Lugupeetud juhataja! Arvan, et võin ühineda kõigiga, kes ütlesid, et hea õigusakti saamiseks tehti tublit koostööd. Ükski õigusakt ei ole täiuslik ega ole ka see. Te teate, kui palju aega on meil vaja, et koostada uus õigusakt – selleks ajaks, kui me kokkuleppele jõuame, on maailm juba nii palju edasi arenenud, et me peaksime jälle otsast alustama. Just seepärast ütlesime, et üksikisikute õiguste kaitse võrguneutraalsuse vallas on esimene samm. Järgmine samm peab olema autoriõiguse kohandamine internetimaailmaga. Me ei saa oodata senikaua, kuni kõik need eeskirjad riiklikusse õigusesse üle võetakse. Seepärast olen komisjoni nimel märkinud, et komisjon jälgib turu- ja tehnoloogiaarengu mõju internetivabadustele ning annab sellest Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru enne 2010. aasta lõppu. Seejärel peame kõik koos otsustama, kas meil tuleb võtta muid lisameetmeid või peame edendama homme hääletusele pandavate meetmete rakendamist liikmesriikide töös.

Kaks konkreetset vastust kahele konkreetsele küsimusele. Esiteks, avaldus ühtlustamiskorda käsitleva artikli 19 kohta. Nagu Euroopa Parlamendil, on ka minul kahju, et 16 liikmesriiki on teinud avalduse, milles seatakse kahtluse alla Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel artikli 19 alusel kokku lepitud komisjoni pädevuse ulatus eelkõige seoses õiguslike kohustustega, mille võivad kehtestada riikide reguleerivad asutused. Seega tegi komisjon nende 16 avalduse tõttu omakorda avalduse, kus ta toonitas, et kuigi komisjon ei pruugi teha selle artikli alusel otsuseid, mis on seotud artikli 7a kohaselt riikide reguleerivate asutuste esitatud konkreetsete teadetega, võib ta langetada otsuseid reguleerimispõhimõtete kohta, mis puudutavad kõnealuste kohustuste kehtestamist, säilitamist, muutmist või tühistamist. Euroopa Parlamendil on õigus. Kokkulepe on sõlmitud ja me ei tohiks selle juurde uuesti tagaukse kaudu tulla.

Teiseks, küpsiste küsimus. Nagu Malcolm Harbour, oli ka komisjon üllatunud, et mõned liikmesriigid paistsid küsimuse alla seadvat küpsiste kohta kokkulepitud teksti. Lubage mul olla otsekohene. Me jõudsime Euroopa Parlamendiga kokkuleppele ja leiame, et lõpptekst on ühemõtteline. Esiteks peab kasutajatele olema kättesaadav selge ja arusaadav teave, mille alusel teised kasutajad peavad andma oma nõusoleku. Nii on ja nii peaks seda nüüd ka liikmesriikides rakendama. Mulle ei meeldi, et pärast seda, kui kõiges on kokku lepitud, hakkavad mõned manööverdama, et mitte täita kokkuleppeid täiel määral. Poliitikas kehtib põhimõte pacta sunt servanda. Sedasi saan mina asjadest aru. Nii et ma olen Euroopa institutsioonide üle väga uhke. Leian, et neil on õnnestunud koostada hea õigusakt. Samuti on nad suutnud hoida tasakaalu ettevõtjate huvide, s.t eeskirjade majandusliku osa, ning kasutajate huvide, s.t kodanikuõiguste vahel. Minu meelest on just see tasakaal Euroopa olemuse mõte – Euroopa tähendab majandust ja ühiskonda. Selles dokumendis on meil õnnestunud need kaks asja ühendada. Õnnitlen kõiki, kes aitasid selle võimalikuks teha.

  Catherine Trautmann, raportöör. – (FR) Austatud juhataja! Lubage mul väljendada siirast tänu kolleegidele, kes selles arutelus osalesid, ning öelda, et nad on selgelt näidanud, kui rasket ja keerulist tööd me pidime tegema, et kõnealune telekommunikatsiooni pakett valmis saada. Lõpuks sai takistuseks muudatusettepanek, mille üle me siin parlamendis mitu korda kindlalt hääletasime, aga millega nõukogu ei nõustunud.

Sarnaselt teistele leian ma, et tegu on edasiseks tegevuse aluspõhjaga, mitte millegi lõpuga. Me ei ole selles küsimuses olnud nii edukad nagu teistes. Oma vastuses rõhutas volinik sedasama seoses artikliga 19. Lootsin, et me jõuame Euroopa reguleerivate asutuste suhtes majandusliku vahekohtumenetluse rakendamisega palju kaugemale, aga loomulikult ei suutnud me saavutada kõike korraga.

Me püüdsime tegutseda tõhusalt, õiglaselt ja tasakaalukalt. Tahtsime näidata, et kuigi interneti ja digitaalse ühiskonna aluseks on kasutusvõimalused ja mobiilsus, ei tohiks kodanikuõigusi kunagi naeruvääristada, põlastada ega eirata.

Esimest korda sisaldab sedalaadi dokumendi esimene artikkel niisugust viidet, tehes sellest aluspõhimõtte ning sidudes omavahel interneti ning õiguste ja põhivabaduste kasutamise. Usume, et see muudab meie panuse nõukoguga õigust luues ja komisjoniga dokumentide projekte koostades üsna eriliseks.

Meie arvates peab infoühiskond austama kodanikuõigusi ning olema majanduslikus ja ühiskondlikus mõttes kasulik, kujunedes nii uueks kultuurivaldkonnaks. Seetõttu ootame, et turg muudab selle võimalikuks, et sõnastatakse ja tagatakse kasutajate õigused ning et me saame kindlustada kõigile ulatusliku juurdepääsu internetile ja internetiühenduse. Kuid just seetõttu ootab meid nüüd ees suur töö autoriõiguse, võrguneutraalsuse ja raadiospektri valdkonnas. Euroopa Parlament on siin abiks.

Tahan öelda, et koostöö kolleegidega on olnud väga meeldiv ning mul on väga hea meel selle üle, et kõnealuses kompromissis arvestatakse meie kõigi nii kindlalt väljendatud seisukohta.

  Juhataja. – Kallid kolleegid! Võite ette kujutada minu kurbust selle pärast, et ma ei saanud selles arutelus osaleda. Seega kasutan ma arutelu lõpus lihtsalt ära oma ametist tulenevat rolli, et kiita südamest Catherine Trautmanni, Pilar del Castillo Verat ja Malcolm Harbourit tehtud töö eest, tänada komisjoni ja eriti volinik Redingit suurepärase koostöö eest kogu selle keerulise protsessi vältel ning märkida, et tore oleks selles olulises arutelus olnud näha osalemas ka nõukogu, sest tema oleks ehk paremini kui me kõik osanud selgitada neid üllatuslikke kirju, mida mainiti siin arutelus seoses mõningate õiguslike küsimustega.

Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub teisipäeval, 24. novembril 2009 kell 12.00.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Ivo Belet (PPE), kirjalikult. – (NL) Lugupeetud juhataja! Tahan peatuda nn internetikompromissi (s.t muudatusettepaneku 138) valusal küsimusel. Koostatud õigusaktide pakett annab suurima kaitse kõikidele internetikasutajatele. Me oleme taganud kasutajate eraelu puutumatuse ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni kehtivuse ning iseäranis selle, et mitte kellelgi ei takistata juurdepääsu internetile, ilma et sõltumatu organ asjakohast juhtumit eelnevalt kaaluks ja selle kohta otsuse teeks. See tähendab, et sekkumine on sõnaselgelt lubatud üksnes raskete rikkumiste korral. See õigusnorm kehtib nii võimude kui ka internetiteenuse osutajate endi suhtes. Igatahes kindlustatakse kõnealuse Euroopa õigusaktiga vaba juurdepääs internetile ja kinnitatakse tegelikult, et internet on üldhuviteenus, mille osutamisest ei saa ühegi tarbija ees põhjendamatult keelduda (nagu ei saa ühelegi tarbijale keelata juurdepääsu gaasi-, vee- või elektrivarustusele). Tõsiasi, et kompromissi on ühehäälselt heaks kiitnud kõik parlamendi delegatsioonid, näitab, et tegemist on suurepärase kokkuleppega, millega seatakse uues telekommunikatsiooni paketis esikohale tarbija õigused.

  Tiziano Motti (PPE), kirjalikult. – (IT) Meil on põhjust olla täna telekommunikatsiooni paketi vallas saavutatud tulemusega väga rahul, sest see kindlustab internetikasutajate õigused ja soodustab konkurentsi telefoniteenust pakkuvate ettevõtjate vahel. Uute eeskirjadega tagatakse tarbijatele suuremad õigused, tingimusteta juurdepääs internetile ja nende isikuandmete kaitse. Tegu on suurepärase näitega selle kohta, kuidas meie kui seadusandjate töö mõjutab kodanike igapäevaelu. Tegelikult on internetist saanud esimest korda maailmas õigus ja põhivabadus. Sellisena täiendab ta teisi, juba olemasolevaid ja aluslepinguga tagatud põhiõigusi – soolist võrdõiguslikkust, seksuaalse sättumuse ja usuliste veendumuste austamist, lapse õiguste kaitset ning inimväärikuse kaitsega kokkusobivat sõnavabadust – ning kujuneb välja kooskõlas nendega. Mis tahes meetmeid, millega piiratakse juurdepääsu Internetile, võib võtta vaid juhul, kui neid peetakse demokraatlikus ühiskonnas „kohasteks, proportsionaalseteks ja vajalikeks”. Praegu oleme kokkuleppes keskendunud täielikule internetivabadusele, elektroonilise kodanikuühiskonna, põhivabaduste ja parimate tavade edendamisele ning sellele, et tuvastada ja eraldada kõnealust absoluutset vabadust kuritarvitavad isikud, eelkõige pedofiilid ja seksuaalkurjategijad.

  Siiri Oviir (ALDE), kirjalikult. – (ET) Elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste raamdirektiivi muudatuste põhiliseks eesmärgiks on telefoni- ja internetikasutajate õiguste tugevdamine ning telekommunikatsiooniettevõtete vahelise konkurentsi suurendamine. Elektroonilist kommunikatsiooni reguleerivad praegu reeglid, mis on vastu võetud 7 aastat tagasi. Valdkond on vahepeal tormiliselt edasi arenenud. Juristina leian, et viimasel hetkel parlamendi poolt lisatud muudatusettepanekuga, mis nõudis riiklikelt reguleerivatelt asutustelt Euroopa Liidu kodanike huvide edendamist, sätestades, et ühtegi lõppkasutaja põhiõiguste ja -vabaduste piirangut ei tohi kehtestada ilma kohtu eelneva otsuseta, ületas parlament talle asutamislepinguga antud volitusi. Olen rahul, et lepituskomitees toimunud arutelude tulemusena leiti parim viis, kuidas tagada juriidiline korrektsus tekstis ning tagada kõikide kasutajate kaitse ning liikmesriikide õigusruumi austamine. Otsustatu võimaldab meil lõpuks heaks kiita elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste raamdirektiivi muudatused.

  Bernadette Vergnaud (S&D), kirjalikult. – (FR) Mul on hea meel näha, et see pikk ja suuri vaidlusi tekitanud töö on jõudnud lõpule. See näitab, kui tähtis on telekommunikatsiooni sektor mitte üksnes majanduslikus mõttes, vaid ka tänapäeva ühiskonna tähtsa osana. Meie kodanikud suhtlevad piiriüleselt iga päev ning meie eesmärk oli tagada üheaegselt teenuste kvaliteet ja kasutajate põhiõiguste järgimine.

Tahan õnnitleda Catherine Trautmanni ja läbirääkimiste meeskonda saavutatud kompromissi eest, milles nähti ette, et kõikide kasutajate suhtes kohaldatavatele karistustele peab eelnema vaidemenetlus. Lisaks soovis komisjon kindlustada võrguneutraalsuse ning võidelda ettevõtjate konkurentsi piiravate ja diskrimineerivate tavade vastu.

See kokkulepe tähendab, et tarbijad lõikavad kasu paljudest headest muutustest, millest mõned saavutati pingeliste läbirääkimiste tulemusena. Eriti tahan ma toonitada tagatud juurdepääsu hädaabinumbrile (112) ja sellele tehtud kõnede lokaliseerimist, paremat internetiühendust puuetega inimestele, põhjalikumat teavet lepingute ja arvete kohta, hoiatusi teenuse ebatavaliselt mahuka kasutamise kohta, maksimaalse tähtaja kehtestamist tarbija telefoninumbri üleviimisel ning teavet isikuandmetega seotud turvarikkumiste kohta.