Istungi stenogramm

Esmaspäev, 23. november 2009 - Strasbourg

20. Makromajanduslik finantsabi Gruusiale – Makromajanduslik finantsabi Armeeniale – Makromajanduslik finantsabi Serbiale – Makromajanduslik finantsabi Bosniale ja Hertsegoviinale (arutelu)

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on ühisarutelu järgmistel teemadel:

– rahvusvahelise kaubanduse komisjoni nimel Vital Moreira koostatud raport makromajandusliku finantsabi andmise kohta Gruusiale [KOM(2009)0523 – C7-0269/2009 – 2009/0147(CNS)] (A7-0060/2009);

– rahvusvahelise kaubanduse komisjoni nimel Vital Moreira koostatud raport makromajandusliku finantsabi andmise kohta Armeeniale [KOM(2009)0531 – C7-0268/2009 – 2009/0150(CNS)] (A7-0059/2009);

– rahvusvahelise kaubanduse komisjoni nimel Miloslav Ransdorfi koostatud raport makromajandusliku finantsabi andmise kohta Serbiale [KOM(2009)0513 – C7-0270/2009 – 2009/0145(CNS)] (A7-0061/2009);

– rahvusvahelise kaubanduse komisjoni nimel Iuliu Winkleri koostatud raport makromajandusliku finantsabi andmise kohta Bosniale ja Hertsegoviinale [KOM(2009)0596 – C7-0278/2009 – 2009/0166(CNS)] (A7-0067/2009).

  Vital Moreira, raportöör. – (PT) Lugupeetud juhataja, volinik, kallid kolleegid! Et ma kõnelen esimest korda Euroopa Parlamendi täiskogu istungil, siis lubage mul teid kõiki tervitada, väljendada oma rahulolu ja vaimustust siinses, kõiki Euroopa kodanikke esindavas rahvakogus osalemise üle, ning öelda, kui pühendunud ma sellele tööle olen.

Kui rääkida mind siia toonud ülesandest, siis on minu kohus esitleda teile täna kaht raportit makromajandusliku finantsabi eraldamise kohta Gruusiale ja Armeeniale eesmärgiga leevendada mõlema nimetatud Kaukaasia riigi eelarve- ja maksebilansi probleeme. Mõlemad riigid on Euroopa naabruspoliitika järgi meie partnerid ning kumbki on viimase kahe aasta jooksul üleilmse majandus- ja finantskriisi tõttu palju kannatanud.

Gruusias on kriisi mõju halvendanud möödunud aastal Venemaaga aset leidnud sõjalise konflikti otsesed ja kaudsed tagajärjed, sealhulgas suur riigisiseselt ümberasustatud inimeste arv.

Naaberriigi Armeenia majandust on samuti räsinud nii majanduslangus kui ka eelkõige Venemaa majandusseisu kiire halvenemine, sest Armeenia majandus sõltub suurel määral kaubavahetusest oma suure põhjanaabriga. See on asetanud need kaks riiki majanduslikult, rahaliselt ja sotsiaalselt väga keerulisse olukorda.

Täna arutluse all olevad kaks ettepanekut erakorralise finantsabi andmise kohta vähendavad eelarvepuudujääki ning need avaldavad otseselt soodsat mõju Gruusia ja Armeenia riigi rahandusele ja maksebilansile, kui neid rakendatakse viivitamatult. Seetõttu toetatakse meie kahes raportis täielikult vajadust tagada sellise finantsabi andmine Gruusiale ja Armeeniale.

Lisaks soovitasin ma rahvusvahelise kaubanduse komisjoni esimehena oma kolleegidele võtta ettepanekud vastu lihtsustatud menetluskorra järgi, ilma muudatusettepanekuid tegemata. Minu soovitus kiideti ühehäälselt heaks.

Kuid täiskogule esitatud raportites heitsime me ette viivitamist ja nappi aega, mille komisjon meile kokkulepete arutamiseks jättis. Tulevikus peame selliseid viivitusi vastuvõetamatuks, kuigi me mõistame, et paratamatult tuleb sedalaadi erakorralisi küsimusi menetleda kiiremini.

Meie arvamus kõnealuse teema kohta ei tähenda, et minu kolleegides või minus endas ei tekita väljapakutud kokkulepped kahtlusi või muret. Veelgi enam – on tõenäoline, et kui meile oleks antud võimalus, oleks mõned meist kasutanud juhust ja esitanud muudatusettepanekuid, rõhutades näiteks teatud abiga seotud tingimusi ja kriteeriume, et muuta dokumendi sisu ja rakendamine läbipaistvamaks.

Kuid see oleks tähendanud – ma lõpetan kohe, lugupeetud juhataja, – et meil ei oleks õnnestunud neid kaht riiki puudutavaid kokkuleppeid heaks kiita.

Seda silmas pidades ning võttes arvesse tegelikke asjaolusid ja kõnealuse kahe riigi strateegilist tähtsust Euroopa naabruspoliitikas, palun tungivalt, et kõik siinviibijad annaksid oma poolthääle makromajandusliku finantsabi andmise ettepanekutele ilma muudatusettepanekuid tegemata, nagu soovitas komisjon.

  Miloslav Ransdorf, raportöör. – (CS) Rahvusvahelise kaubanduse komisjon arutas seda raportit ja on teinud ettepaneku järgida lihtsustatud menetluskorda, sest tegemist on ülimalt kiireloomulise küsimusega. Minu raport käsitleb makromajandusliku finantsabi andmist Serbiale, mille majandus on minu meelest Balkani riikides tähtsaimal kohal. Leian, et on mitu põhjust, miks anda ainelist abi riigile, kes taotleb ELi liikmelisust sel keerulisel ja finantsilises mõttes väga ebastabiilsel ajal. Riigi sissetulekud on vähenenud, valitseb inflatsioonisurve ja mõistagi tuleb seista silmitsi terve hulga varasemast tegevusest tulenevate tagajärgedega. Näiteks on suureks probleemiks NATO õhurünnakutega tekitatud keskkonnakahju. Riigis on ka humanitaarprobleem, sest seal viibib 750 000 endise Jugoslaavia teistest osadest pärit pagulast ning loomulikult on praegune finantskriis toonud esile kõik Serbia majanduse struktuursed puudused. Lisaks vähendasid 1999. aastal toimunud sõda ja õhurünnakud lõpptoodangu osa Serbia kogutoodangus ning seegi on väliskaubanduse bilanssi halvendanud. Kõigele krooniks oli eelmisel aastal halb saak, mis vähendas Serbia riigi tulusid veelgi. Nüüd on sealne olukord väga raske.

Leian, et meil tuleb abi andmist kiirendada, et seda saaks hakata kasutama järgmise aasta alguses. Seetõttu tegin ma rahvusvahelise kaubanduse komisjoni esimehe kaudu ettepaneku kohaldada lihtsustatud menetluskorda. Tahan rõhutada, et tegemist on ühtlasi küsimusega, mis on Serbia naabrite huvides. Nende hulka kuuluvad mõned mitte veel ELi liikmeks saanud, kuid seda taotlevad riigid nagu Bosnia ja Hertsegoviina ning Horvaatia. Kuid Serbia ebastabiilsus võib ohustada ka juba ELi liikmeks võetud riike, näiteks Ungarit, Rumeeniat ja Bulgaariat. ELi selle piirkonna stabiilsuse huvides ning selleks, et säilitada Serbia sisestabiilsus ja kindlustada eelkõige riigi territoriaalne terviklikkus, teen ettepaneku kiirendada kindlasti makromajandusliku finantsabi andmist.

  Csaba Sógor, raportööri asendaja. – Lugupeetud juhataja! Mul on au esitleda Euroopa Parlamendile rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit makromajandusliku finantsabi andmise kohta Bosniale ja Hertsegoviinale.

Nagu teisteski riikides, kellele antava makromajandusliku finantsabi kohta on komisjon teinud ettepaneku, on ka Bosnias ja Hertsegoviinas saanud majandus praeguse majandus- ja finantskriisi tõttu tõsise hoobi. Riigi majandusolud on rasked ja on selge, et kriisist tuleb leida väljapääs. Seetõttu on Bosnia ja Hertsegoviina palunud ELilt abi ning komisjon on teinud ettepaneku anda abi kuni 100 miljoni euro suuruse laenu näol, kusjuures laen makstakse välja 2010. aasta jooksul kahes osas.

Nüüd peame otsustama, kas me toetame esitatud taotlust või mitte. Hetkel kehtiva aluslepingu sätete alusel peetakse meiega vaid nõu. Seega võiks ühest küljest küsida, et miks mitte oodata ära Lissaboni lepingu jõustumine ja menetleda muudetud ettepanekut juba seadusandliku tavamenetluse raames. Teisest küljest leian, et ehkki meie töö muutub pärast Lissaboni lepingu jõustumist tähtsamaks, peame Euroopa Parlamendina näitama üles vastutustunnet ja poliitilist pühendumust ning tegema kõik endast oleneva kõnealusele Balkani riigile juba praegu vajamineva abi andmiseks kohe järgmise aasta alguses, selle asemel et seda pikalt arutada ja jõuda abi andmiseni alles mingil ebamäärasel ajal tulevikus.

Seetõttu soovitas rahvusvahelise kaubanduse komisjon, et ettepaneku makromajandusliku finantsabi andmise kohta Bosniale ja Hertsegoviinale võiks võtta vastu ilma muudatusettepanekuid tegemata lihtsustatud menetluskorra järgi enne Lissaboni lepingu jõustumist.

Kolleegid rahvusvahelise kaubanduse komisjonist toetasid mainitud ettepanekut ühehäälselt ja nüüd palun ma ka kogu parlamendi toetust.

  Siim Kallas, komisjoni asepresident. – Austatud juhataja! Kõigepealt tahan väljendada komisjoni suurt heameelt selle üle, et Euroopa Parlament suhtub nii pooldavalt ja asjatundlikult komisjoni ettepanekutesse makromajandusliku finantsabi andmise kohta neljale partnerriigile – Armeeniale, Gruusiale, Serbiale ning Bosniale ja Hertsegoviinale.

Komisjon hindab seda, et Euroopa Parlament on valinud menetluskorra, mis võimaldab mainitud nelja riiki käsitlevate raportite üle hääletada – hääletus toimub juba homme – ilma komisjoni ettepaneku kohta muudatusettepanekuid tegemata. Tänu Euroopa Parlamendi kiirele ja otsustavale tegutsemisele saab nõukogu paari järgneva päeva jooksul võtta vastu otsused nelja rahastamistoimingu kohta ning seejärel on komisjonil võimalik hakata programme rakendama.

Makromajanduslik finantsabi on oma olemuselt lühiajaline kriisile reageerimise meede ja ettepanekud makromajandusliku finantsabi andmiseks nõuavad üldjuhul kiiret tegutsemist. Ilmselgelt kehtib see ka täna käsitluse all olevate riikide kohta. Armeenia, Gruusia, Serbia ning Bosnia ja Hertsegoviina on kriisi tõttu ühed enim kannatanud riigid, vaatamata erisustele nende majandusstruktuuris ja arengutasemes. Tegemist on ühtlasi riikidega, mis on Rahvusvahelise Valuutafondi toel rakendanud karme kohandamiskavu ja palunud ELilt finantsabi. Komisjon on niisiis seisukohal, et kõnealustele riikidele makromajandusliku finantsabi andmise tingimused on täielikult täidetud.

Lubage mul nüüd peatuda makromajandusliku finantsabi meetmel ja selle tulevikul lähtuvalt Lissaboni lepingust. Lissaboni lepinguga kehtestatava muudatusega nähakse makromajandusliku finantsabi andmise otsustamiseks ette seadusandlik tavamenetlus, nii et Euroopa Parlament ja nõukogu on võrdselt kaasatud.

Samas oleme vast kõik nõus sellega, et pikk õigusloomeprotsess, mille käigus toimub põhjalik väitlus erinevate institutsioonide vahel, ei ole kohane makromajandusliku finantsabi andmise otsustamiseks ega ka kriisiolukordades.

Seetõttu on komisjoni meelest ülimalt oluline analüüsida, kuidas korraldada makromajandusliku finantsabi andmist tulevikus, eriti Lissaboni lepingu alusel. Me tahaksime teha seda tihedas koostöös Euroopa Parlamendiga, et tagada edaspidi makromajandusliku finantsabi andmise ettepanekute menetlemine viisil, mis on ühelt poolt kiire ja võimaldab kriisile tõhusalt reageerida, kuid vastab teisest küljest Lissaboni lepinguga sätestatud nõuetele, mis käsitlevad seadusandjate poolset üksikasjalikku kontrolli kaasotsustamismenetluse raames.

Ajalooliselt on komisjon makromajandusliku finantsabi puhul pooldanud raamõigusakte. Komisjoni teenistused on asunud tehniliselt analüüsima, milliseks peaks kujunema taoline raamõigusakt Lissaboni lepingu järgi.

Nimetatud raamõigusaktil võib olla häid eeliseid. Kuni vastava akti vastuvõtmiseni tuleb Euroopa Parlamendil ja nõukogul üksikuid komisjoni ettepanekuid makromajandusliku finantsabi programmide kohta kaaluda kaasotsustamismenetluses juhtumipõhiselt. Need ettepanekud – alustades hiljuti vastuvõetud komisjoni ettepanekust Ukraina kohta – on head institutsioonidevahelise koostöö proovikivid. Loodan, et Euroopa Parlament ja nõukogu suudavad kiiresti kokkuleppele jõuda.

Lõpetuseks tahan märkida, et komisjon nõustub rõõmuga Euroopa Parlamendi ettepanekutega, mis käsitlevad makromajandusliku finantsabi programme puudutava teabe vahetuse parandamist. Komisjon on valmis tegema kõik endast oleneva, et anda Euroopa Parlamendile makromajandusliku finantsabi programmide kohta põhjalikumat teavet.

  George Sabin Cutaş, fraktsiooni S&D nimel. – (RO) Alustuseks tahan kiita raportööre suurepärase töö eest. Samuti soovin öelda, et hindan komisjoni ja nõukogu tehtud ettepanekuid, mille eesmärk on anda makromajanduslikku finantsabi Bosniale ja Hertsegoviinale ning Serbiale. Euroopa Liit annab seda finantsabi mõlema riigi jaoks ülimalt keerulisel ajal.

Pärast kohutavaid üleelamisi selles Balkani poolsaare osas 1990. aastatel, mil valati palju verd, jõudis piirkond ülesehitusaega, mida on aga hakanud takistama praegune majanduskriis. Mõlemad riigid on niigi suure eelarvepuudujäägi ja töötuse juures pidanud taluma majanduslanguse täit karmust. Kriis on sundinud välisinvestoreid viima oma investeeringud mitmest Ida-Euroopa riigist välja, kusjuures Serbia on üks neist riikidest, mis on saanud väliskapitali ulatusliku väljavoolu tekitatud puudujäägi tõttu eriti tõsise löögi. Tarvidust välisabi järele on kasvatanud majanduskasvu lõppemine ja vajadus täita oma kohustused kiiremini, et maksta tagasi lühiajalised võlad.

Seega antakse Euroopa Liidu abi ajal, mil tunnetatakse välisrahastamise puudujäägi täit mõju ning majanduslikud ja sotsiaalsed väljavaated on sünged. Hinnangute kohaselt saavutatakse töötuse kõrgeim määr alles järgmise kahe-kolme kvartali jooksul.

Me teame väga hästi, et sotsiaalne rahulolematus võib riigi stabiilsust kahjustada, eriti juhul, kui see tekib lisaks juba olemasolevatele pingetele ja on seotud nii delikaatse küsimusega nagu etniline päritolu. Seetõttu on mul makromajandusliku finantsabi kohta esitatud ettepanekute üle hea meel. Samuti pean rõhutama nende vajalikkust eelkõige stabiilsuse säilitajate ja kindlustajatena piirkonnas, mis on raskes olukorras ja kus tasakaal on kerge kaduma. Me ei tohi jätta arvestamata ka Euroopa Liidu väljavaateid Balkani riikidesse laienemise kohta. See on veel üks põhjus, miks meil lasub kohustus aidata neid Euroopaga lõimuda soovivaid riike.

Enne kui ma lõpetan, tahan toonitada kõnealuse finantsabi pakilisust, arvestades Serbia ning Bosnia ja Hertsegoviina kiiresti halvenevat majanduslikku olukorda. Abi pakilisus peaks minu meelest olema tähtsam kui Lissaboni lepingu jõustumisega seotud menetluslikud kaalutlused. Seetõttu pooldan mõlema raportööri esitatud ettepanekut kanda ühenduse vahendid üle õigeaegselt ja vältida viivitusi, mis tekiksid, kui komisjon peaks muutma sätete õiguslikku alust.

  Paweł Robert Kowal, fraktsiooni ECR nimel. – (PL) Lugupeetud juhataja! Meie Euroopa Liidu liikmesriikidena vastutame Gruusias tekkinud olukorra eest. Resolutsiooni autorid on teinud õigesti, tuletades meile meelde, et Gruusia majanduslik olukord oli enne konflikti väga hea. 2008. aasta konflikt Gruusias halvendas tuntavalt riigi majanduslikku seisukorda. Gruusia on riik, kes tahab teha Euroopa Liiduga tihedat koostööd ja saada tulevikus ka võimaluse liituda Euroopa Liiduga.

Tahaksin juhtida tähelepanu tõsiasjale, et Venemaa sanktsioonid, üldine olukord Kaukaasias ja möödunud aastal aset leidnud konflikti mõju ei võimalda Gruusial tavapäraselt areneda ega ehitada üles normaalset majandust. On veel üks eriline põhjus, miks tuleks Gruusiale anda makromajanduslikku finantsabi ja tugevdada tema eelarvet, ja me peame seda rõhutama: Gruusial peaks olema võimalus edendada majandust oma soovi kohaselt. Kõnealust abi Gruusiale tuleks nii palju kui võimalik veelgi suurendada, kui selline vajadus peaks tekkima. Seda tahan ma eriti toonitada. Peamise tähtsusega on finantsabi andmine 2009. aastal. Meie arvates ei tohiks korralduslikud küsimused ja erinevad menetluslikud üksikasjad mingil juhul takistada Gruusial abi saamist veel sel aastal.

Gruusia väärib meie tuge. Selle pakkumine on meie kui Euroopa Liidu kohus, eriti olukorras, kus Sarkozy plaani ei ole Gruusiale kasutooval viisil täidetud ning me ei suuda tagada vahendaja ja Euroopa Liiduna seda, et Gruusia ja Venemaa vahelisi suhteid reguleeritakse kooskõlas rahvusvahelise õigusega.

  Tomasz Piotr Poręba, fraktsiooni ECR nimel. – (PL) Lugupeetud juhataja! Komisjoni väljapakutud makromajanduslik finantsabi Gruusiale, Armeeniale, Bosniale ja Hertsegoviinale ning Serbiale on kahtlemata samm õiges suunas. Kuid kõnealuse abi ulatus ei vasta vajadustele. Pean siin silmas eelkõige Gruusiat, kes peaks saama 46 miljonit eurot. Selline abi ei ole just kuigi suur, arvestades selle riigi ees seisvaid tegelikke raskusi, majanduskriisi ja ka Venemaaga peetud sõjast tulenevaid probleeme, mis on aeglustanud märgatavalt Gruusia majanduse arengut.

Me ei tohi unustada, et sellised riigid nagu Gruusia, Armeenia, Aserbaidžaan ja Kasahstan ei ole Euroopa Liidu jaoks olulised mitte üksnes poliitilisest, vaid strateegilisest vaatevinklist, kui võtta arvesse energiajulgeolekut. Just need riigid langetavad edaspidi ja isegi juba praegu otsuseid selle kohta, kui mitmekesised on Euroopa Liidu energiaallikad tulevikus.

Kui me neid praegu rahaliselt ja poliitiliselt ei toeta ega anna neile võimalust areneda, teeb seda kiiresti Venemaa, sest nendel riikidel on Venemaa jaoks väga suur ja strateegiline tähtsus. Seega pean komisjoni ettepanekut otstarbekaks ja heaks. Kuid finantsabi suurus on ilmselgelt liiga väike.

  Siim Kallas, komisjoni asepresident. – Austatud juhataja! Oma naabruspoliitika raames saame anda ulatuslikku finantsabi raskustes olevatele naaberriikidele, nii et mul on väga hea meel, et Euroopa Parlamendi liikmed toetasid nõnda üksmeelselt komisjoni vastavasisulist ettepanekut. Me teeme kõik võimaliku oma naaberriikide aitamiseks.

Üks saadik mainis, et menetluslikud üksikasjad ei tohiks meid takistada, aga tegelikult peab menetlus tagama selle, et raha kasutatakse nõuetekohaselt. Alati tuleb eesmärkide saavutamise ja menetluskorra järgimise vahel leida õige tasakaal. Abi andmisel tuleb lähtuda kindlatest eeskirjadest.

Nagu ma ütlesin, tekib meil lähitulevikus võimalus töötada välja raamkokkulepe, milles nähakse ette teatud reeglistik sedalaadi abi andmiseks. Sellise kokkuleppe alusel saame sel juhul tagada kiire abi. Hetkel on see märkimisväärne probleem. Praegu teeme me otsuseid juhtumipõhiselt ja see võtab tohutult palju aega, nagu paljud teised menetlused meie suures Euroopa Liidus.

Sellest saabki edaspidi põhiline teema. Raamkokkulepe tuleb ja sellega kehtestatakse abi suurust käsitlevate otsuste kiire langetamise kord. Alati jäävad alles liikmesriikide seatud piirid ja see ei muutu ka edaspidi. Kunagi ei saa riike piiramatult aidata, kui samal ajal on vaja raha ka meie endi projektide jaoks.

  Vital Moreira, raportöör. – (PT) Lugupeetud juhataja! Tahan kasutada võimalust, et teha kolm viimast märkust.

Esiteks on makromajanduslik finantsabi ELi naaberriikidele õigustatud kahel põhjusel. Kõigepealt on sellel suur poliitiline väärtus, sest nii saab liit suurendada oma mõjukust, aidates raskustesse sattunud riike heanaaberlike suhete raames.

Lisaks õigustab seda ELi enda huvi aidata kaasa meie naaberriikide finantsilisele, sotsiaalsele ja poliitilisele stabiilsusele, mis on nende arengu ja demokraatia kindlustamise tingimuseks ja ka meie enda poliitilise stabiilsuse eelduseks.

Teiseks peab makromajanduslik finantsabi olema siiski seotud kahe tingimusega. Abi andmisega reageeritakse nende riikide erakorralistele ja ajutistele rahalistele raskustele ja sellel pole mitte mingit muud eesmärki. Peale selle ei tohi need riigid eraldatavaid vahendeid kasutada eesmärkidel, mis ei vasta ELi abi põhiprintsiibile. Eelkõige ei tohi nende arvelt suurendada sõjalisi kulutusi.

Kolmanda ja viimase asjana tahan rõhutada, kui tähtis ja vajalik on üldine õiguslik raamistik, mis käsitleb makromajandusliku finantsabi eraldamist ja asjakohaste riikidega sõlmitud vastavasisuliste lepingute rakendamist. Tunnustan ja hindan volinik Kallase antud lubadust selles küsimuses.

Loodan ka seda, et komisjoni järgmine koosseis on valmis seda lubadust täitma ja me saame varsti makromajandusliku finantsabi andmist reguleeriva üldakti.

  Miloslav Ransdorf, raportöör. – (CS) Üks tuntud kirjanik on öelnud, et Balkani riigid on alati võtnud oma õlgadele suurema ajaloolise vastutuse, kui nad on suutelised kandma. Samamoodi võib väita Kaukaasia riikide kohta, et nad on ladunud oma õlgadele rohkem ajalugu, kui nad jaksavad kanda. Seetõttu arvan, et EL peaks nende ajaloolist koormat vähendama. See tuleks kasuks nii neile kui ka meile, sest EL ei ole ilma Balkani riikideta täielik. Kuna serblased on viimasel ajal naljatamisi öelnud, et nende ainsad sõbrad on Jumal ja kreeklased, siis minu meelest peaksime neile näitama, et neil on sõbrad ka Euroopa Parlamendis.

  Csaba Sógor, raportööri asendaja. – Lugupeetud juhataja! Praeguse majandus- ja finantskriisi tõttu on tõsiselt kannatanud kõik neli riiki, kellele makromajandusliku finantsabi andmise kohta tegi komisjon täna ettepaneku. Nad on majanduslikult raskes olukorras ja on selge, et kriisist tuleb leida väljapääs.

Gruusia puhul on ettepaneku kohaselt 46 miljoni euro suuruse osamaksetena antava makromajandusliku finantsabi eesmärk toetada riigi taastumist pärast sügavat majanduslangust, mis järgnes Venemaaga puhkenud sõjalisele konfliktile ja üleilmsele finantskriisile.

Armeeniale eraldatavad 100 miljonit eurot peaks avaldama kohe mõju riigi maksebilansile ning see aitab leevendada riikliku majandusprogrammi rakendamisel tekkivaid rahalisi raskusi ja katta eelarvepuudujääki.

Serbia poliitiline stabiilsus on hoolimata suurest finants- ja majanduskriisi mõjust kiiresti taastumas. Balkani riigina on Serbia ELi potentsiaalne kandidaatriik ning ta on sõlminud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu. Seetõttu tuleks teda aidata.

Poliitilises mõttes on ka Bosnia ja Hertsegoviina potentsiaalne kandidaatriik, kes on samuti allkirjastanud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu, ning tema abistamine on Euroopa Liidu huvides.

Lõpetuseks kordan oma veendumust, et meie Euroopa Parlamendina peame näitama üles vastutustunnet ja poliitilist pühendumust ning andma mainitud riikidele vajalikku makromajanduslikku finantsabi kohe, mitte pidama sellel teemal pikki arutelusid seadusandliku tavamenetluse raames. Eeltoodud põhjustel soovitan fraktsiooni PPE nimel võtta ettepanek kõnealustele riikidele makromajandusliku finantsabi andmise kohta vastu kohe. Palun kolleegidel seda ühehäälselt toetada.

  Juhataja. Ühisarutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme kell 12.00.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Cristian Silviu Buşoi (ALDE), kirjalikult. – (RO) Kõigepealt tahan öelda, et ma nõustun Armeeniale makromajandusliku finantsabi andmise algatusega. Leian, et tegemist on osaga Euroopa naabruspoliitikast. Finantskriisi tõttu eriti keerulises majandusseisus olev Armeenia vajab kiiresti rahalisi vahendeid, mis võimaldavad tal täita Rahvusvahelise Valuutafondiga sõlmitud reservkrediidilepingu alusel võetud kohustusi. Mul on hea meel, et raportöör on mõistnud selle vajaduse kiireloomulisust ja esitanud olukorra lahendamiseks arvamuse ilma muudatusettepanekuid tegemata. Kuid ma nõustun ka vastuväidetega, mida võib menetluse kohta esitada. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 308 käsitleb meetmeid, mis on võetud vastu siseturgu arvestades, mida ei ole otseselt sätestatud üheski aluslepingus ning mis ei pruugi tingimata sarnaneda meetmetega, mille vastuvõtmisega antakse kolmandatele riikidele makromajanduslikku finantsabi. Minu meelest tuleb institutsioonidevahelist menetluskorda selgitada, et makromajandusliku finantsabi meetmeid saaks kehtestada ajalistest piirangutest sõltumata, nii et me ei satuks tulevikus enam kunagi olukorda, kus Euroopa Parlament peab tegema tavamenetluse suhtes erandeid. Pealegi oleks minu meelest normaalne, kui ELi nõukogu tegutseks kiiremini ega eiraks Euroopa Parlamendi rolli vastavates menetlustes.

  Indrek Tarand (Verts/ALE) , kirjalikult. – Tahan väljendada oma rahulolematust niinimetatud lihtsustatud menetluskorraga, mida kohaldatakse Gruusiale ja Armeeniale makromajandusliku finantsabi andmisel. Kuigi Euroopa Parlament on varem makromajandusliku finantsabi dokumente kiiresti menetlenud, on komisjon ja nõukogu olnud aeglased. Lihtsustatud menetluskorra puhul Euroopa Parlamendi roll sisuliselt välistatakse. Kas te võiksite palun selgitada põhjusi, miks jäi komisjon tegutsemisega hiljaks, kuigi ta teadis, et esimene makse tuleb teha juba enne 2009. aastat? Roheliste fraktsioonis on toonitatud vajadust tagada, et makromajanduslikku finantsabi ei hakataks kasutama sõjalistel eesmärkidel. See on ka minu soov. Kuid samal ajal siseneb Prantsusmaa lennukikandja Peterburi sadamasse, et sõlmida suurim relvatehing Venemaa ja ühe ELi liikmesriigi vahel. On enam kui selge, et Venemaa on peamine põhjus, miks Gruusia vajab hädasti finantsabi. Ühelt konflikti osaliselt relvastuse vähendamise nõudmine ja samal ajal teisele osalisele ülimoodsa tehnoloogia müümine mitte üksnes ei destabiliseeri strateegilist olukorda Musta mere piirkonnas, vaid toob kaasa tõsised tagajärjed ka Balti riikidele.

(Istung katkestati kell 21.10 ja seda jätkati kell 21.20.)

ISTUNGI JUHATAJA: JERZY BUZEK
president