Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2009/0048(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

A7-0036/2009

Arutelud :

Hääletused :

PV 24/11/2009 - 4.22
CRE 24/11/2009 - 4.22
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2009)0083

Istungi stenogramm
Teisipäev, 24. november 2009 - Strasbourg EÜT väljaanne

5. Selgitused hääletuse kohta
Sõnavõttude video
PV
  

Suulised selgitused hääletuse kohta

 
  
  

– Raport: Catherine Trautmann (A7-0070/2009)

 
  
MPphoto
 

  Zuzana Roithová (PPE).(CS) Ühena telekommunikatsioonipaketi variraportööridest tahaksin eduka hääletamise järel öelda, et mul on hea meel, et see tähtis muudatusettepanek siseturu määrustes, eriti just elektroonilise side valdkonnas, toob kaasa järgmise ausa menetluse Interneti-ühenduse keelamise osas. Olen tänulik, et nõukogu on viimaks meie ettepanekutega nõustunud. Meie garantiid tagavad, et Interneti-ühenduse keelamine kehtib tõelistele kurjategijatele, nagu terroristid ja lastepornograafia levitajad, mitte tavakasutajatele.

 
  
MPphoto
 
 

  Hannu Takkula (ALDE).(FI) Lugupeetud juhataja! Minu arvates on need õigusaktid vajalikud, kui liigume elektroonilises sides ühisturu suunas. Lissaboni lepinguga on juba ära otsustatud, et see on suund, mis võtta tuleb.

Tunnen sellegipoolest suurt muret seoses sellega, et on nii tähtis tagada Interneti-kasutajate põhiõigused ja vaba juurdepääs Internetile. Üks muredest on selle ebaseaduslik kasutamine ja väärkasutamine, ja nagu me teame, on üks suurimaid teemasid ja probleeme praegu piraatlus. Piraatlus on järjest kasvamas ning üks põhilisi kohti, kus sellega tegeletakse, ongi Internet.

Loodan, et saame tulevikus investeerida selle tagamisse, et need, kes loomingulist tööd teevad, saavad selle eest korralikku tasu, ja et piraatlus ei ohusta nende elatist, nagu Internetis praegu tavaline on, kui faile ebaseaduslikult alla laaditakse. See on õige samm ja suund, mida võtta, kuigi tulevikus peaksime pöörama erilist tähelepanu loominguliste artistide õigustele ning vältima piraatlust.

 
  
  

– Raport: Timothy Kirkhop (A7-0065/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Näete kui vargsi ja sujuvalt, kui paljude väikeste sammudega, salalikult ja pahameelt tekitavalt oleme edasi liikunud üleeuroopalise föderaalse politseivõimu loomise suunas.

Kui Europol 1990ndate alguses loodi, esitleti seda arvelduskojana – näiteks Interpoli regionaalharuna. Sellest ajast saadik on sellele tasapisi antud täidesaatvat ja järelevalvevõimu.

Alguses kujutati neid kitsalt piirnemas piiriüleste terrorismivastaste tegevuste valdkonnaga. Niimoodi sai loomulikult alguse FBI ning lõpuks laiendas see tasapisi oma pädevust ja kogus võimu, kuni sai föderaalseks kontinenti katvaks politseivõimuks.

Samasugune protsess on praegu käimas Europoliga, mis on järk-järgult laiendanud oma pädevust, et katta järjest rohkem riikliku loomuga kuritegusid, ent üsnagi põneva hooletusveaga: sellel personalil on ikka veel diplomaatiline puutumatus. Teiste sõnadega, neid ei saa politseivõimu ärakasutamise eest vastutama panna.

Millal me üldsegi selle poolt hääletasime? Millal nõustusime looma üleeuroopalise kriminaalõiguse süsteemi selle enda arreteerimisordeni, politseijõudude, prokuratuuri ja üleeuroopalise prokuröriga?

Arvan, et meil peaks olema viisakust küsida oma inimestelt, oma valijatelt, kas nad kiidavad selle heaks.

 
  
  

– Raport: Vital Moreira (A7-0060/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Parim, mida Balkani ja Kaukaasia vabariikide heaks teha saame, on võtta need tingimusteta vastu tolliliitu, avada oma turud nende toodetele. Need on riigid, mis on ideaalses olukorras, et end oma hinnaga turule viia. Neil on haritud ja töökas tööjõud, ent suhtelised odavad kulud ja seega ka konkurentsivõimeline eksport.

Selle tegemise asemel jätame mitmetes põhivaldkondades nende tooted välja ja siis anname neile oma südametunnistuse päästmiseks valitsuselt valitsusele finantsabi. Seda tehes muudame nad loomulikult sõltuvaks; muudame nad satraapideks. Need ei ole ainult venelased, kes mõtlevad neist riikidest kui oma n-ö lähivälismaast. See on sõna, mis mõnikord näib kehtivat ka Brüsselis.

Veame nende poliitikud ja otsustajad suurde jõukuse ümberjaotamise süsteemi ning euroopastame neid sellega juba ette, sest nad õpivad seda, mida meie siin parlamendis juba vägagi hästi teame, nimelt seda, et Euroopa Liidu esmane funktsioon praegu on toimida massiivse vahendina, mis võtab maksumaksjatelt raha ära ja annab selle inimestele, kel on piisavalt vedanud, et süsteemi sees töötada.

 
  
  

– Raport: Alexander Alvaro (A7-0052/2009)

 
  
MPphoto
 

  Zuzana Roithová (PPE).(CS) Head kolleegid! Usun täielikult, et vajame arendatud teabesüsteemi tsiviilhalduseks, mis ühendab liikmesriikide tollid ja politseivõimud. Meil on vastutus võidelda liidu kodanike ees tõhusamalt kolmandatest riikidest meie turule tulevate võltsingute ja ka ohtlike toodete impordi vastu. Erinevalt enamikust liikmetest usun, et komisjoni ettepanek tagab suurema isikuandmete kaitse ning samal ajal ka tõhusama võitluse organiseeritud kuritegevuse vastu. Seega ei hääletanud ma komisjoni 90 muudatusettepaneku projekti ega raporti üle üldse.

Tahaksin loomulikult kutsuda komisjoni üles läbi rääkima Hiina RAPEXi süsteemile sarnase varajase hoiatussüsteemi osas ka teiste riikidega, nagu India, Vietnami, Venemaa või Türgiga, et ohtlikud või võltstooted saaks enne Euroopa riikidesse sisenemist konfiskeerida. Märgin ära, et 2006. aastast saadik on olnud võimalik kolmandate riikidega sõlmida rahvusvahelisi kokkuleppeid seoses järelevalveorganite koostööga tarbijakaitse valdkonnas, ning olen väga pettunud, et komisjon ei ole siiamaani seda võimalust ära kasutanud.

 
  
  

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

 
  
  

– Raport: Catherine Trautmann (A7-0070/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Mul on hea meel, et Euroopa Parlament on telekommunikatsiooni paketi heaks kiitnud, ühtlustades sellega tarbijate õigusi ning aidates kaasa paremale juurdepääsule teabele ning väljendusvabadusele. Selleks et täita Lissaboni tegevuskava eesmärke, peame pakkuma piisavaid stiimuleid investeerimiseks uutesse kiiretesse võrkudesse, et toetada sisupõhiste Interneti-teenuste uuendamist ja suurendada rahvusvahelisel tasandil Euroopa Liidu konkurentsivõimet. Selliste võrkude arendamiseks tehtavate jätkusuutlike investeeringute edendamine on väga vajalik, sest tagab nii konkurentsivõime kui ka suurendab tarbijate valikuvõimalusi. Selleks et tagada investeeringud uutesse tehnoloogiatesse vähem arenenud piirkondades, tuleks elektronsidega seotud määrused ühtlustada muude poliitikatega, näiteks riigiabi poliitika, ühtekuuluvuspoliitika või laiema tööstuspoliitika eesmärkidega.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) Toetan telekommunikatsiooni paketti, kuna arvan, et Internet on hädavajalik vahend harimiseks, väljendusvabaduse teostamiseks ning teabele juurdepääsuks. See algatus sätestab lõplikult idee, et Internetile juurdepääs ja selle kasutus on Euroopa kodanike põhiõigus. Tahaksin tänada Regina Bastost, kes oli ainus selles protsessis osalev Euroopa Parlamendi liige Portugalist. Pooldan vabadust Internetis, ilma et see tähendaks igasuguse määruse puudumist. Sest reaalses maailmas on Interneti virtuaalmaailm keskkonnaks keelatud ja ebaseaduslikele tegevustele, kaasa arvatud video- ja muusikafailide allalaadimisele, terrorismi õhutamisele ja lastepornograafiale. Hoolimata paljude riiklike valitsuste vastuseisust, on parlament taganud, et kõik Interneti-kasutajad saavad kasu Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis sätestatud õigustest ja tagatistest. See tähendab, et Interneti-kasutajate õiguste või põhivabaduste piiramine, näiteks juurdepääsu keelamine, peab vastama Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonile ning üldistele seadusepõhimõtetele ning selle peab eelkõige kinnitama kohtumäärus, et säilitada õiguskaitsevahendeid, süütuse presumptsiooni ning õigust privaatsusele, kahjustamata konkreetseid mehhanisme juhtudel, mida riigi julgeoleku huvides kiireloomulisteks peetakse.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. (FR) Kohtule eelnev kinnitus: seda tahtsimegi saavutada. Selle kompromissiga oleme vähemalt taganud praeguses etapis parima võimaliku õiguskaitse. Euroopa Liidu sõnum on nüüd selge: Interneti kasutamine on põhiõigus ning tuleb järgida täpseid ja kohustuslikke toiminguid tagamaks, et Interneti-kasutajaid saab ka tegelikult autoriõiguse rikkumise eest vastutusele võtta. Nüüd on riigikohtunike ja Euroopa Kohtu kohtunike kätes kehtestada kõigile Interneti-kasutajatele õigus „eelnevaks, ausaks ja erapooletuks menetluseks”. Selguse puudumine paljudes sätetes nõuab selle tähtsa õigusaktide ümberpaigutamise ja rakendamise protsessi tihedat jälgimist. Nüüd, kui Lissaboni leping on ratifitseeritud, saab Euroopa Parlament kaasseadusandjana jätkata Interneti neutraalsuse kaitsmist. Tänane hääletus on vaid üks etapp pikas protsessis. Peame jätkama Interneti-kasutajate õiguste kaitsmist ning ka nende paremini määratlemist. Peame samuti kiiresti üles võtma ka Interneti autoriõiguse teema.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin Catherine Trautmanni raporti poolt, sest usun, et praegune kokkulepe läheb hulga kaugemale sellest, mis oli võimalik protsessi varasemates etappides, eriti seoses tarbijate õigustega. Usun, et meetmete kasutuselevõtmine väljendusvabaduse õiguste ja tagatiste kindlustamiseks ning ka abonendiliiniga telefonide või mobiiltelefonide kasutajatele antav teave on väga tähtsad. On tähtis riigisisest telekommunikatsiooniturgu korrastada, soodustades konkurentsi ettevõtete vahel ja ühtlustades samal ajal riiklike regulatiivorganite autonoomsust nende vastavatest valitsustest. Samamoodi oli tähtis tagada raadiospektri kaasaegsem haldus, leiutades tehnoloogiaid, mis võimaldavad nende teenuste hõlpsamat pakkumist maapiirkondades.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Kiidan heaks parlamendi ja nõukogu vahel saavutatud kompromissi hõlmata raamdirektiivi piisav kasutajate kaitse juhtudeks, mil piiratakse juurdepääsu teenustele ja rakendustele elektronside võrkude kaudu.

Arvan, et õigusnormi kohaselt ei saa kellegi juurdepääs teabele ning elektronside võrkude kasutamine sõltuda tingimustest, ilma et seda tehtaks rangelt vastavalt süütuse presumptsiooni põhimõttele, ning juurdepääsu piiramisele peab eelnema õiglane ja erapooletu menetlus, mis tagab õiguse olla ära kuulatud ja õiguse tõhusaks kohtulikuks kaitseks.

Lisaks sellele usun, et on eriti tähtis toetada riiklike regulatiivorganite iseseisvusmehhanisme, nii et need saavad tõhusalt turgusid reguleerida, edendades ausat konkurentsi operaatorite vahel, ning ka koostöömehhanisme eri Euroopa regulatiivorganite vahel, et saaksime luua läbipaistvama ja konkurentsivõimelisema turu, mis on kasutajate jaoks pakutavate teenuste kvaliteedi osas samm edasi.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Oktoobri lõpus võttis nõukogu vastu enamiku tekstidest, mille üle parlamendiga nn telekommunikatsiooni paketi osas läbi räägiti. Oli mõningaid erandeid, mis hõlmati Trautmanni raportisse.

Selle teksti üle jätkati läbirääkimisi lepituskomitees, kus tekst, mille üle nüüd hääletama hakkame, vastu võeti.

On tõsi, et kokkulepitud tekst sisaldab mõningad meie fraktsiooni esitatud ettepanekuid, mis kaitsevad Interneti-kasutajate õigusi. Ent see ei lähe piisavalt kaugele, sest lubab kiireloomulistel juhtudel õiguskaitsevahenditele erandeid, kuigi need peavad olema põhjendatud ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga vastavuses.

Ent põhiprobleem tekstiga seisneb selle ulatuses, kuna see viitab ainult neile piirangutele, mida võivad kehtestada liikmesriigid, ning mitte eraettevõtete kehtestatavatele piirangutele.

Euroopa Liit näib tõesti olevat rohkem huvitatud riigisisese telekommunikatsioonituru loomisest ainult nende majandusgruppide huvide teenimiseks, mis sektorit domineerivad, kui lõppkasutajate õiguste ja põhivabaduste kaitsmisest. Meil ei ole muud valikut kui sellise suhtumisega mitte nõustuda.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. (FR) Ma ei hääletanud selle telekommunikatsiooni paketi lõpliku versiooni üle, kuna see on mitterahuldav. See on aga parem kui mitte midagi. See ei kaitse Interneti-kasutajaid vabadust hävitavate seaduste teotuse eest, nagu Hadopi seaduse esimene versioon Prantsusmaal, ega selliste haldusasutuste raevu eest, millel on õigus selliseid teotusi toime panna. Sellegipoolest ei anna see Interneti-kasutajatele enda kaitsmiseks juriidilisi vahendeid. Kahjuks on murettekitav, et olukord selleni on jõudnud: et me peaksime lootma Euroopa Liidule, mis ei hooli absoluutselt sellest, mida kodanikud arvavad, ja mille enamik tegevustest on põhimõtteliselt suunatud igasuguste lobistide huvide rahuldamisele, et anda eurooplastele minimaalne teabe- ja väljendusvabadus.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. (FR) Kuigi telekommunikatsioonisektor on läbimas enneolematut arenguperioodi, oli tähtis toetada minu kolleegi Catherine Trautmanni raportit, sest see tähendab, et tarbijatele pakutakse õiglasemate hindadega paremaid teenuseid.

Kiidan heaks tõsiasja, et see tekst suurendab kasutajate õigusi universaalsetele teenustele läbi selgemate lepingute, paremini juurdepääsetava hädaabinumbri, kadunud laste vihjeliini, puuetega inimeste õiguste suurema arvestamise ja numbri liikuvuse tagamise. See parandab ka privaatsuse kaitset ning ebaseaduslike Interneti-toimingute vastu võitlust, parandades elektrooniliste sidevõrkude turvalisust ja terviklikkust.

Kokkuvõtteks on tänuväärne, et oleme saanud juriidiliselt mõistliku lahenduse, mis pakub Euroopa kodanikele selliseid õiguskaitsevahendeid nagu võistlevuse põhimõte, süütuse presumptsioon ja õigus olla ära kuulatud, ja kohustab liikmesriike neid vahendeid järgima enne Internetile juurdepääsu piiramise meetmete rakendamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Małgorzata Handzlik (PPE), kirjalikult. (PL) Trautmanni raporti vastuvõtmine tähendab, et telekommunikatsiooni paketi sätted jõustuvad varsti. See on hea uudis tarbijatele, kelle õigusi need õigusaktid tugevdavad. Võimalus viia telefoninumber ühe päeva jooksul teise võrku üle, tariifide läbipaistvuse suurendamine ja isikuandmete kaitse tugevdamine on mõned paketi paljudest positiivsetest tulemustest.

Lisaks sellele on Euroopa Parlament arvesse võtnud Euroopa kodanike muret seoses sellega, et Interneti-kasutajatele keelatakse juurdepääs Internetile. Euroopa Parlament oli arvamusel, et juurdepääs Internetile on iga kodaniku õigus. Seoses sellega on kodanikule Internetile juurdepääsu keelamine võimalik ainult õigustatud juhtudel, mis samal ajal peavad kinni ka süütuse põhimõttest ja õigusest privaatsusele ning järgnevad õiglasele ja erapooletule kohtuprotsessile. See lahendus meeldib kindlasti neile, kes toetavad Internetile avatud juurdepääsu.

 
  
MPphoto
 
 

  Jacky Hénin (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Pean ütlema, et väljapakutud kompromiss nõukogu ja parlamendi vahel ei paku kasutajatele mingeid piisavaid õigustagatisi.

Kuigi tekst sätestab, et liikmesriigid ei saa Interneti lõppkasutajatele piiranguid kehtestada, ei silluta see teed selleks, et teenusepakkujad keelaks tarbijatele juurdepääsu ilma kohtuorgani eelneva otsuseta.

Selline olukord õõnestab inimeste õigusi.

Meie fraktsiooni muudatusettepanekuid, mille eesmärk on kodanike õigusi toetada, ei ole vastu võetud.

Viimaseks, pakett allub siseturu n-ö seadusele. Seega otsustab Euroopa Kohus nn huvide konflikti üle. Nii et väljendusvabadus sõltub väga tõenäoliselt siseturu seadusest, nagu näitavad praegu liigagi paljud hiljutised näited.

Tänu tugevale kasutajate ja kodanike survele on kasutajatele tagatised saavutatud, ent need jäävad vasakpoolsete arvates ebapiisavaks. Me ei saa aktsepteerida ebaausaid kompromisse, kui tegemist on kodanike väljendusvabadusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Hääletasin telekommunikatsiooni kompromisspaketi poolt. Kuigi kompromisside poolest ei ole pakett küll täiuslik, usun, et see on samm õiges suunas ja toob tarbijatele kaasa rohkem õigusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Pooldavat hääletust võib õigustada lihtsalt tõsiasjaga, et uued Euroopa õigusaktid telekommunikatsioonisektori kohta toetavad abonentliini telefonide ja mobiiltelefonide ning Interneti-kasutajate õigusi ning soodustab konkurentsi.

Kõige asjakohasemad nendest uutest eeskirjadest on tarbijate õiguste tugevdamine, Internetile juurdepääsu tagamine ning isikuandmete kaitse, arvestades, et Euroopa Liit on järjest rohkem õiguste ja vabaduste piirkond.

 
  
MPphoto
 
 

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. (ES) Hääletasin elektrooniliste sidevõrkude ja teenuste raamdirektiivi vastu, sest arvan, et see tähendab rünnakut väljendusvabadusele ja kodanike õigustele. Võttes direktiivi vastu, lubab Euroopa Liit Interneti-teenuste pakkumise keelamist ilma vajaduseta kohtukorralduse järele. Kodanikuõiguste kaitsjana olen kindlasti selle otsuse vastu. See annab eraettevõtetele võimu rakendada Interneti kasutamisele piiranguid ning on veel üks näide Euroopa telekommunikatsioonituru liberaliseerimisest.

Ka tõsiasi, et kohtuvälised üksused (mille iseloomu ja koosseisu ei ole täpsustatud), võivad otsustada katkestada Interneti-teenuste pakkumise väidetava ebaseadusliku tegevuse tõttu (mida ei ole samuti kindlaks määratud), tähendab selle põhimõtte rikkumist, et kodanikud on süütud, kuni tõestatakse nende süüd, ning toob kaasa selle, et operaatorid on need, kes kasutajate õigusi piiravad, sisufiltreid loovad ja teevad mõned leheküljed teiste arvelt kiiremaks, mis tähendaks tegelikult veebi neutraalsusele lõppu.

 
  
MPphoto
 
 

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE), kirjalikult. (RO) Hääletasin paketi poolt selle vaieldamatu kasulikkuse tõttu. Ent saan aru, et ei ole selge, mida tähendab õiglane ja erapooletu menetlus seoses võimalike olukordadega Interneti kasutamise piiramiseks. Usun, et oleks olnud parem teha eelnev kohtuotsus kohustuslikuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Teresa Riera Madurell (S&D), kirjalikult. (ES) Hääletasin selle raporti poolt, mis on kulminatsiooniks kogu nn telekommunikatsiooni paketi ümber tehtud tööle, kahele direktiivile ja määrusele, mis märgivad suurt sammu edasi teabeühiskonna arengus ja kasutajate õiguste kaitses.

Need uued õigusaktid sätestavad ka selged eeskirjad ja pakuvad vajalikku õiguskindlust uute investeeringute soodustamiseks, mis omakorda võimaldavad pakkuda uusi teenuseid ja arendada uusi majandustegevusi. Nendel sätetel on seega suur majanduslik mõju. Tekst, mis lõpuks vastu võeti, tagab ka suurema kinnipidamise tarbijate põhiõigustest ja vabadusest Internetti kasutada, pakkudes õiguskindlust muudatusettepanekus 138.

Saavutatud kompromiss viitab Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonile, samas kui muudatusettepanek 138 valis Euroopa Liidu põhiõiguste harta.

Viimasel valikul on selge miinus: Ühendkuningriik, Poola ja nüüd ka Tšehhi Vabariik on kehtestanud erandprotokolli, mis keelab Euroopa Liidu Kohtul ja vastavatel riiklikel kohtutel rikkumise korral tegutseda, samas kui kõik liikmesriigid on konventsioonile alla kirjutanud ja riiklikesse juriidilistesse struktuuridesse ei sekkuta.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Toussas (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Euroopa Parlamendi vasak- ja paremtsentristlikud jõud hääletasid telekommunikatsioone ja Internetti käsitleva õigusaktidest koosneva nn paketi poolt konkurentsi- ja julgeolekukriteeriumite alusel ehk teiste sõnadega monopolide kasumi kindlustamiseks ning töötajate vabaduste ja õiguste piiramiseks. Samad poliitilised jõud, mis viitasid samal ajal demagoogilise võltspaatosega kasutajate õigustele ja Interneti vabale kasutamisele monopoolsete ärirühmituste üleoleku juures, toetasid komisjoni tagurlikke ettepanekuid, aidates sellega edendada kapitali huve.

Euroopa Parlamendi otsus edendab kapitalistlikke ümberstruktureerimisi, mis võimaldavad ettevõtetel kasvada ülisuurteks ja arendada n-ö rohelist majandust, nii et need valitsevad nii Euroopa kui ka ülemaailmsel tasandil, mitmekordistades sellega oma kasumit töötajate ja oma teenuste kasutajate arvelt.

Monopolidele antakse juriidilised õigused jälgida ja piirata kasutajate Interneti kasutamist. Samal ajal tagatakse nende kasumid tänu raadiospektri ühtlustamisele, n-ö tööjaotusele abonent- ja Interneti-teenuste vahel ning vajalikule infrastruktuurile. Hääletasime nõukogu ja Euroopa Parlamendi resolutsiooni ettepaneku vastu ning toetame töötajaid ja elektroonilise side kasutajaid, kes jätkavad oma õiguste ja vabaduste nõudmist vastukaaluks Euroopa Liidu ja kapitaliparteide tagurlikule poliitikale.

 
  
  

– Raport: Bart Staes (A7-0063/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  David Casa (PPE), kirjalikult. – Antud juhul on ettepanek suunatud sellise raamistiku loomisele, mis sätestab statistika kogumise ja levitamisega seotud eeskirjade ühtlustamise seoses pestitsiidide kasutamise ja ka müümisega. On esitatud mitmeid tähtsaid definitsioone ja selgitusi ning seetõttu otsustasin selle raporti poolt hääletada.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Kiidan heaks lepituskomitee heakskiidetud kokkuleppe ühise teksti üle võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb pestitsiidide statistikat, mis võimaldab juriidilise raamistiku loomist ja ühtlustatud eeskirjade koostamist statistika kogumiseks ja levitamiseks pestitsiidide müügi ja kasutamise kohta, arvestades selle säästvat kasutamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Peter Jahr (PPE), kirjalikult. (DE) Tervitan tõsiasja, et määrus taimekaitsetoodete statistika kohta täiendab Euroopa taimekaitsepoliitika õigusaktide paketti, mis saab siis jõustuda. Selleks et minimeerida ohte taimekaitsetoodete kasutamisega seotud inimestele ja keskkonnale, vajame ühtlustatud riskinäitajaid, mis põhinevad kõigi liikmesriikide võrreldavatel ja usaldusväärsetel andmetel. Täpselt see ongi nüüd võimalik. Ent selliste andmete kogumine ei tohi viia rohkema bürokraatiani ja sellega koos ka suuremate kohustusteni meie talunikele ja valitsustele. Kui võimalik, tuleks kasutada olemasolevaid andmeid ja uute andmete kogumist ei ole vaja. Määruse rakendamist jälgides on meie kohustus tagada, et bürokraatlikud kulud hoitaks täiesti minimaalsed. Teisest küljest oleksin eelistanud algselt määruses kasutatud termini „taimekaitsevahendid” säilitamist. Saksa keeles on terminil „pestitsiidid” väga negatiivsed kaastähendused ja üldiselt viitab see taimekaitsetoodete ebasobivale kasutamisele. Kahjuks aitab määrus nüüd sellele valesti tõlgendamisele kaasa.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. (DE) Tervitan vägagi tõsiasja, et määrus taimekaitsetoodete statistika kohta tagab, et nüüd on olemas ühine juriidiline raamistik pestitsiidide turustamise ja kasutamise andmete kogumiseks ning levitamiseks. Ei ole kahtlustki, et prioriteediks tuleb seada inimtervisele ja keskkonnakaitsele riskide minimeerimine. Nüüd võimaldavad seda teha ühtlustatud riskinäitajad ja usaldusväärsed andmed kõigist liikmesriikidest. Siinkohal tahaksin rõhutatult välja tuua, et igasugused täiendavad andmete kogumisega seotud halduskulud ei tohi olla kulud, mida kannavad meie talunikud. Hoidudes juba kogutud andmete uuesti kogumisest, saame ära kasutada sünergiaid, mis viivad bürokraatia ja täiendavate kohustuste vähendamiseni.

 
  
MPphoto
 
 

  Miroslav Mikolášik (PPE), kirjalikult. (SK) Pestitsiidid, eriti põllumajanduses kasutatavad pestitsiidid, avaldavad suurt mõju inimeste tervisele ja keskkonnale, mistõttu nende kasutamist tuleks oluliselt piirata. Pikaajalised kogemused andmete kogumisega pestitsiidide müügi ja kasutamise kohta on näidanud vajadust ühtseteks meetoditeks statistiliste andmete kogumise jaoks, mitte ainult riiklikul tasandil, vaid ka ühenduse tasandil. See määrus loob vastavalt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttele ühise raamistiku pestitsiidide turustamise ja kasutamise ühenduse statistika süstemaatiliseks koostamiseks.

Seega pean Euroopa Parlamendi ja nõukogu pestitsiidide statistikat käsitleva määruse ühist teksti, mille lepituskomitee heaks kiitis, sobivaks meetmeks, mis lõplikus analüüsis aitab kaasa pestitsiidide säästvale kasutamisele ning üldisele tervise- ja keskkonnaohtude vähendamisele ja ka vilja piisavale kaitsele.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. (RO) Tahan rõhutada, et pestitsiide tuleb kasutada sobivamal moel, mis tähendab ka märkimisväärset üldist seotud riskide vähendamist. Pestitsiide tuleb kasutada ka selliselt, et need vastaks vajadusele viljasaaki kaitsta. Ent pestitsiide saab ilma nende kogust ja kvaliteeti tihedalt jälgimata kasutada ainult siis, kui olemas on usaldusväärne andmebaas. Ühtlustatud ja võrreldava ühenduse pestitsiidide müügi statistika olemasolu mängib tähtsat rolli õigusaktide ja ühenduse poliitikate koostamisel ning jälgimisel pestitsiidide säästva kasutamise temaatilise strateegia kontekstis. Selline statistika on vajalik Euroopa Liidu jätkusuutlike arengupoliitikate hindamiseks ja tähtsate näitajate arvutamiseks seoses ohtudega tervisele ja keskkonnale, mis tulenevad pestitsiidide kasutamisest. Seetõttu hääletasingi selle raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Oldřich Vlasák (ECR), kirjalikult. (CS) Hääletasin Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsiooni poolt, mis käsitleb ühist ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus pestitsiidide statistika kohta, mille lepituskomitee heaks kiitis, sest minu arvates toob see kaasa olulised eelised. See ühtlustab ja eriti just lihtsustab õigusakte pestitsiidide statistika valdkonnas. See ühtlustab statistilisi uuringuid ja võimaldab seega andmeid paremini võrrelda, pakkudes võimalust kogutud andmete haldusressursi paremaks ja laialdasemaks kasutamiseks, mis vähendab talunike ja teiste põllumajandussektori üksuste kulusid ja halduskoormat. Eelnõu sätestab ka konfidentsiaalsete andmete suurema kaitse. Lisaks sellele viib see standard lõplikus analüüsis suurema teadlikkuseni pestitsiididest ja nende mõjust rahvatervisele, mis minu arvates on väga tähtis teema.

 
  
  

– Raport: Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (A7-0057/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE), kirjalikult. (FR) Hääletasin õigusloomega seotud resolutsiooni poolt, milles käsitletakse 1995. aasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kodifitseerimist, mis sätestab üldised eeskirjad ühenduse rahalise abi andmiseks üleeuroopaliste võrkude valdkonnas. Mul on kahju, et tekstide arendamist ja terviklikkust arvestades ei ole komisjon üle vaadanud oma seisukohta, mis on pärit 1. aprillist 1987 ja koosneb töötajate juhendamisest, et kõik õigusaktid tuleb hiljemalt 10 muudatusettepaneku järel kodifitseerida, rõhutades, et see on miinimumnõue ja et osakonnad peavad oma vastutuse alla kuuluvaid tekste üritama kodifitseerida veelgi lühemate intervallide järel. Sellel konkreetsel juhul ühtlustame määruseid, mis on pärit 1999. aastast , kahte määrust 2004. aastast ja ühte 2005. aastast. Minu arvates peab ühenduse seaduse ühtlustamise poliitika olema üks Euroopa Komisjoni prioriteetidest ning praegune olukord on mitterahuldav, eriti seoses liikmesriikide, kodanike ja üldisemalt ka kõigi seaduse kasutajatega: rahukohtunike, advokaatide, nõustajate, ametivõimudega jne.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Hääletasin Euroopa Parlamendi ja nõukogu ettepaneku poolt võtta vastu määrus, mis sätestab üldised eeskirjad ühenduse rahalise abi andmiseks üleeuroopaliste võrkude valdkonnas. Need võrgud on väga tähtsad Euroopa liikluse infrastruktuuri arengu jaoks. Uus määrus reguleerib selgelt tingimusi ja toiminguid ühenduse rahalise abi andmiseks, mis annab vastava õiguskindluse eriti selliseid projekte planeerivatele liikmesriikidele ja piirkondadele.

 
  
  

– Raport: Timothy Kirkhop (A7-0065/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa Parlamendi liikmena, kes on alati pööranud erilist tähelepanu kuritegevuse vältimisega seotud teemadele, julgeolekule ja politseikoostööle, tunnustan Europoli suurt tähtsust turvalisema Euroopa loomisel ja kuritegevuse vältimisel kogu Euroopas koos vajadusega, et seda eri tasanditel kindlustataks, kaasa arvatud neil, mis siin praegu arutlusel on.

Ent põhiküsimus, mille üle siin täna arutletakse, on see, kas parlament peaks vähem kui nädal enne Lissaboni lepingu jõustumist loobuma oma uutest institutsioonilistest õigustest, mis on seotud kuritegevuse vältimise ja politseikoostööga, ning seega kaotama ära võimaluse mängida rolli otsustamisprotsessis kõigi nende teemade üle vastavalt kaasotsustamismenetlusele.

Minu arvates ei ole see õige suund. Parlament peab nendes küsimustes omastama täielikult oma uued volitused. Seda arvestades hääletan selle raporti poolt, mis nõuab, et nõukogu oma ettepaneku tagasi võtaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. (FR) Hääletasime selle kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportite seeria tagasilükkamise vastu mitte vastavate regulatiivsete ettepanekute sisu tõttu, mis on seotud Europoli ja teiste kriminaalpolitsei tegevustega, vaid vormitäiteks. Tõepoolest, ainus põhjus, miks enamik siin parlamendis tahab neid raporteid komisjonile tagasi saata, on see, et siis saab oodata Lissaboni lepingu jõustumist. Selle lepinguga jäävad need teemad tavapärase õigusloome valdkonda, mis tähendab parlamendi ja nõukogu vahel võrdsust nii õigusaktides, Euroopa Komisjoni eksklusiivses algatusõiguses kui ka, veelgi hullem, jurisdiktsioonis Euroopa Kohtu jaoks.

See on meie jaoks vastuvõetamatu. Piirideta maailmas, mille olete loonud ja mida kurjategijad, ebaseaduslikud rändajad ja kaubitsejad täiel määral ära kasutavad, on politseikoostöö väga tähtis. Ent on tähtis, et see jääks valitsustevahelise koostöö piiridesse.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Kolmanda sambana on see eriti asjakohane teema Euroopa piirkonna julgeoleku juures, nii et olen nõus, et seda teemat tuleks hinnata Lissaboni lepingu kohaselt, arvestades selle tulevast mõju koostööpoliitikale.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Põhimõtteliselt on eri võimude vaheline tihe koostöö kuritegevuse vastu võitlemiseks hea. Ent kavandatavas piiramatus juurdepääsus kõigi võimude jaoks puudub täielikult igasugune andmekaitse reguleerimine ning ei ole isegi mitte selge, millised uurimisõigused väljapakutud andmekaitseametnikul tegelikult on. Ka SWIFT-lepinguga on seotud tähtsad andmekaitseküsimused. Euroopa Parlamendile tuleb anda võimalus seda andmekaitseõiguste fiaskot Euroopa kodanike nimel talitseda. Seega hääletasin raporti poolt.

 
  
  

– Raport: Sophia in ’t Veld (A7-0064/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Toetan raportööri arvamust ja nõustun, et EUROPOLi käsitlevaid õigusakte tuleb kaaluda ühisel kokkuleppel koos Euroopa Parlamendi ja nõukoguga. Isikuandmete kaitsele tuleb pöörata erilist tähelepanu. Ei ole tõepoolest piisavalt selge, kas isikuandmete kolmandatele osapooltele edastamisel on tugevad kaitsetagatised. Kas see ei riku kodanike õigust eraelu puutumatusele ja kas inimesed võivad usaldada oma andmete kaitset? Seda teemat tuleks põhjalikult uurida. Seega peaks nõukogu pärast Lissaboni lepingu jõustumist esitama uue ettepaneku.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa Parlamendi liikmena, kes on alati pööranud erilist tähelepanu kuritegevuse vältimisega seotud teemadele, julgeolekule ja politseikoostööle, tunnustan Europoli suurt tähtsust turvalisema Euroopa loomisel ja kuritegevuse vältimisel kogu Euroopas koos vajadusega, et seda eri tasanditel kindlustataks, kaasa arvatud neil, mis siin praegu arutlusel on.

Ent põhiküsimus, mille üle siin täna arutletakse, on see, kas parlament peaks vähem kui nädal enne Lissaboni lepingu jõustumist loobuma oma uutest institutsioonilistest õigustest, mis on seotud kuritegevuse vältimise ja politseikoostööga, ning seega kaotama ära võimaluse mängida rolli otsustamisprotsessis kõigi nende teemade üle vastavalt kaasotsustamismenetlusele.

Minu arvates ei ole see õige suund. Parlament peab nendes küsimustes omastama täielikult oma uued volitused. Seda arvestades hääletan selle raporti poolt, mis nõuab, et nõukogu oma ettepaneku tagasi võtaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Unustamata Euroopa Politseiameti (Europol) tähtsust ja arvestamata üldist tuge, mida see kolmanda sambana saama peaks, on see eriti tähtis teema Euroopa piirkonna julgeolekule.

Seetõttu nõustun, et arvestades selle teema mõju koostööpoliitikale, tuleb seda hinnata vastavalt Lissaboni lepingule.

 
  
  

– Raport: Jan Philipp Albrecht (A7-0069/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa Parlamendi liikmena, kes on alati pööranud erilist tähelepanu kuritegevuse vältimisega seotud teemadele, julgeolekule ja politseikoostööle, tunnustan Europoli suurt tähtsust turvalisema Euroopa loomisel ja kuritegevuse vältimisel kogu Euroopas koos vajadusega, et seda eri tasanditel kindlustataks, kaasa arvatud neil, mis siin praegu arutlusel on.

Ent põhiküsimus, mille üle siin täna arutletakse, on see, kas parlament peaks vähem kui nädal enne Lissaboni lepingu jõustumist loobuma oma uutest institutsioonilistest õigustest, mis on seotud kuritegevuse vältimise ja politseikoostööga, ning seega kaotama ära võimaluse mängida rolli otsustamisprotsessis kõigi nende teemade üle vastavalt kaasotsustamismenetlusele.

Minu arvates ei ole see õige suund. Parlament peab nendes küsimustes omastama täielikult oma uued volitused. Seda arvestades hääletan selle raporti poolt, mis nõuab, et nõukogu oma ettepaneku tagasi võtaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. (RO) Albrechti raport toob aruteluks nimekirja kolmandatest riikidest ja organisatsioonidest, millega Europol lepingud kavatseb sõlmida. Kolmandate riikide nimekiri hõlmab näiteks ka Moldova Vabariiki, samas kui nimekiri organisatsioonidest, millega Europol lepingud kavatseb sõlmida, peaks hõlmama ka rahvusvahelise kuritegevuse vastu võitlemise piirkondlikku keskust peakorteriga Bukarestis, mis peab Europoliga läbirääkimisi koostöölepingu sõlmimise üle. Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) otsustas praegusel täiskogu istungil fraktsioonina selle raporti vastu hääletada, et see saaks toimiku üle vaadata pärast Lissaboni lepingu jõustumist. Täpselt selle pärast, et see on nii tähtis teema, olemegi otsustanud sellele väga palju tähelepanu pöörata ning hakkame seda järgmisest aastast nõukoguga kaasotsustamismenetluse alusel arutama.

 
  
  

– Raport: Agustín Díaz de Mera García Consuegra (A7-0068/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) Europoli raames on meile esitatud neli algatust, mille eesmärk on kehtestada uued eeskirjad teabe konfidentsiaalsuse kohta, rakendades teemasid, mis on seotud Europoli ja selle partnerite suhete reguleerimisega, kaasa arvatud isikuandmete ja salastatud teabe vahetus, määratledes nimekirja kolmandatest riikidest ja organisatsioonidest, millega võidakse lepingud sõlmida, ning rakendades analüüsimiseks koostatud tööfailidele eeskirju.

Arvestades, et Lissaboni leping jõustub mõne päeva jooksul ning et parlamendile antakse politseikoostööga seoses uued õigused, on neli raportööri taotlenud juriidilistel alustel ettepanekute tagasilükkamist. Seega toetan nende seisukohta mitte kommenteerida ettepanekute sisu, lükata need tagasi ja paluda komisjonil ja nõukogul teha täiskogu istungil avaldus, milles paluda uue otsuse esitamist kuue kuu jooksul alates Lissaboni lepingu jõustumisest. Praktilises mõttes tuleks meelde tuletada, et seoses praeguste stiimulitega, mis on vaid parlamendiga konsulteerimise teema, saab nõukogu võtta seisukoha enne aasta lõppu, sest neli rakendamise sammu jõustuvad 1. jaanuaril 2010.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa Parlamendi liikmena, kes on alati pööranud erilist tähelepanu kuritegevuse vältimisega seotud teemadele, julgeolekule ja politseikoostööle, tunnustan Europoli suurt tähtsust turvalisema Euroopa loomisel ja kuritegevuse vältimisel kogu Euroopas koos vajadusega, et seda eri tasanditel kindlustataks, kaasa arvatud neil, mis siin praegu arutlusel on.

Ent põhiküsimus, mille üle siin täna arutletakse, on see, kas parlament peaks vähem kui nädal enne Lissaboni lepingu jõustumist loobuma oma uutest institutsioonilistest õigustest, mis on seotud kuritegevuse vältimise ja politseikoostööga, ning seega kaotama ära võimaluse mängida rolli otsustamisprotsessis kõigi nende teemade üle vastavalt kaasotsustamismenetlusele.

Minu arvates ei ole see õige suund. Parlament peab nendes küsimustes omastama täielikult oma uued volitused. Seda arvestades hääletan raporti poolt, mis nõuab, et nõukogu oma ettepaneku tagasi võtaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Unustamata Euroopa Politseiameti (Europol) tähtsust ja arvestamata üldist tuge, mida see kolmanda sambana saama peaks, on see eriti tähtis teema Euroopa piirkonna julgeolekule.

Seetõttu nõustun, et arvestades selle teema mõju tulevasele koostööpoliitikale, tuleb seda hinnata vastavalt Lissaboni lepingule. Seega usun, et igasugune otsus selle tundliku teema osas on enneaegne, senikaua kui leping veel ei kehti, sest see tegeleb Euroopa piirkonna julgeolekuga.

 
  
  

– Raport: Sofia Alfano (A7-0072/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. (RO) Kuritegevus kasvab Euroopa Liidus jätkuvalt. Puutume kokku paljude organiseeritud kuritegevuse võrgustikega ning ka arvutikuritegudega, mis järjest enam levivad. Seega tuleb Euroopa kuritegevuse ennetamise poliitikat ühtlustada ja tugevdada, samas kui liikmesriigid peavad vastavalt selle piirkonna võimsale ühisstrateegiale paremini ja tihedamalt koostööd tegema. Kuritegevuse ennetamise võrgustiku viimase paari aasta jooksul tehtud edusammud on olnud üsna piiratud. Tegelikult on selle potentsiaal veel saavutamisest kaugel. Võrgustiku kohustuste laiendamine, selge, lihtsa ja tõhusa haldusstruktuuri loomine ning ka kodanikuühiskonna, ülikoolide ja valitsusväliste organisatsioonide kaasamise tagamine on tingimused, mis tagavad sellise võrgustiku eduka toimimise.

Parlament saab sobivad õigusloomevolitused ja koos nõukoguga vastavalt kaasotsustamismenetlusele teha otsuseid, mis on suunatud liikmesriikide tegevuste julgustamisele ja toetamise kuritegude vältimise valdkonnas. Seega toetan raportööri ettepanekut lükata algatus tagasi ning arutada seda tähtsat toimikut pärast Lissaboni lepingu jõustumist.

 
  
MPphoto
 
 

  David Casa (PPE), kirjalikult. – Küsimuse all olevas raportis palutakse, et muudatused praegusele Euroopa kriminaalpreventsiooni võrgustiku süsteemile tagasi lükataks. Usun raportööri ja nõustun temaga, et on mitmeid valdkondi, mis vajavad täiustusi isegi seoses ettepanekuga. Sellegipoolest on vahepealsed meetmed piisavad, et jõustada tähtsad muudatused nii kiiresti kui võimalik. Nendel põhjustel otsustasingi selle raporti vastu hääletada.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa kriminaalpreventsiooni võrgustik loodi 2001. aastal , ent praeguseni ei ole see ikka veel andnud eriti häid tulemusi mitmete korralduslike läbikukkumiste tõttu, mis on takistanud sellel täiel määral oma potentsiaali kasutamast, ning selles on kahel korral toimunud ka sisekontroll. Praegune algatus üritab 2001. aastal tehtud otsust tagasi võtta, pakkudes välja võrgustiku restruktureerimise, mis minu arvates on mõneti piiratud ja selgelt ebapiisav lahendus praegustele probleemidele.

Seda arvestades peame ette võtma võrgustiku reformi, mis on oma korralduses tõsisem ja ambitsioonikam. Eesistujariik Rootsi nõudmine, et parlament langetaks otsuse enne Lissaboni lepingu jõustumist, on seega vastuvõetamatu, mitte ainult sellepärast, et see on nõrk algatus, vaid ka, kuna see palub parlamendil paar päeva enne uue lepingu jõustumist loobuda sellele Lissaboni lepinguga antud kuritegevuse ennetamisega seotud institutsioonilistest õigustest.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa Parlamendi liikmena, kes on alati pööranud erilist tähelepanu kuritegevuse vältimisega seotud teemadele, julgeolekule ja politseikoostööle, tunnustan Europoli suurt tähtsust turvalisema Euroopa loomisel ja kuritegevuse vältimisel kogu Euroopas koos vajadusega, et seda eri tasanditel kindlustataks, kaasa arvatud neil, mis siin praegu arutlusel on.

Ent põhiküsimus, mille üle siin täna arutletakse, on see, kas parlament peaks vähem kui nädal enne Lissaboni lepingu jõustumist loobuma oma uutest institutsioonilistest õigustest, mis on seotud kuritegevuse vältimise ja politseikoostööga, ning seega kaotama ära võimaluse mängida rolli otsustamisprotsessis kõigi nende teemade üle vastavalt kaasotsustamismenetlusele.

Minu arvates ei ole see õige suund. Parlament peab nendes küsimustes omastama täielikult oma uued volitused. Seega hääletan selle raporti poolt ja palun, et nõukogu ei võtaks algatust ametlikult vahetult enne Lissaboni lepingu jõustumist vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa kriminaalpreventsiooni võrgustik (EUCPN) loodi 2001. aastal vajaduse tõttu luua meetmeid ja vahetada tegevusi kuritegevuse vältimiseks ning ka kuritegevuse ennetamise eest vastutavate riiklike võimude võrgustiku tugevdamiseks.

Seitse aastat hiljem, EUCPNi välise hindamise järel, leiti, et asutuse töös on arenguks palju ruumi.

Kuritegevuse ennetamise eri aspektide arendamine on Euroopa Liidu tasandil väga tähtis, sest see toetab riiklike ja kohalike kuritegevuse intsidentide ennetamist ja võitlust nende vastu.

Arvestades selles raportis käsitletud teemade tundlikku iseloomu, nõustun otsusega paluda nõukogult kaasotsustamismenetluse kohaselt uut ettepanekut vastavalt Lissaboni lepingule.

 
  
  

– Raport: Timothy Kirkhope (A7-0071/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa Parlamendi liikmena, kes on alati pööranud erilist tähelepanu kuritegevuse vältimisega seotud teemadele, julgeolekule ja politseikoostööle, tunnustan Europoli suurt tähtsust turvalisema Euroopa loomisel ja kuritegevuse vältimisel kogu Euroopas koos vajadusega, et seda eri tasanditel kindlustataks, kaasa arvatud neil, mis siin praegu arutlusel on.

Ent põhiküsimus, mille üle siin täna arutletakse, on see, kas parlament peaks vähem kui nädal enne Lissaboni lepingu jõustumist loobuma oma uutest institutsioonilistest õigustest, mis on seotud kuritegevuse vältimise ja politseikoostööga, ning seega kaotama ära võimaluse mängida rolli otsustamisprotsessis kõigi nende teemade üle vastavalt kaasotsustamismenetlusele.

Minu arvates ei ole see õige suund. Parlament peab nendes küsimustes omastama täielikult oma uued volitused. Seda arvestades hääletangi selle raporti poolt ning palun, et Rootsi Kuningriik ja Hispaania Kuningriik oma algatuse tagasi võtaksid.

 
  
  

Europoli pakett (Timothy Kirkhope (A7-0065/2009), Sophia in ’t Veld (A7-0064/2009), Jan Philipp Albrecht (A7-0069/2009), Agustín Díaz de Mera García Consuegra (A7-0068/2009), Sofia Alfano (A7-0072/2009), Timothy Kirkhope (A7-0071/2009))

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. (FR) Hääletasin in ’t Veldi raporti ning Kirkope’i, Albrechti ja Díaz de Mera García Consuegra raportite poolt, milles käsitletakse Europoli puudutavate meetmete paketti, ning Alfano raporti poolt, milles käsitletakse Euroopa kriminaalpreventsiooni võrgustikku, kutsudes üles nõukogu neid teemasid käsitlevate ettepanekute tagasilükkamisele. Ettepanekute tagasilükkamise eesmärk oli kaitsta Euroopa Parlamendi õigusi selliste tundlike teemade osas nagu politsei- ja kohtukoostöö kriminaalasjades. Euroopa Parlamendil on palutud esitada oma otsus nende väga tundlike teemade üle eriti lühikese aja jooksul. Ent miski ei õigusta sellist kiiruga tegutsemist, kui just pärast 1. detsembrit kolmanda samba kohaselt läbiviidud toimingud ei aegu ega saa tavalise n-ö juriidilise menetluse kohaselt uue toimingu teemaks. Lükkame need ettepanekud tagasi, et saata nõukogule tugev sõnum, et me ei ole rahul Euroopa Parlamendi liikmetele avaldatava survega ning ilmse sooviga vältida uusi toiminguid Euroopa Parlamendi hõlmamiseks õigusloomega seotud arutellu.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Vastavalt kodanike õiguste komisjoni soovitusele hääletasin otsuse eelnõu vastu. Kui Lissaboni leping on kohe jõustumas, tuleb selles valdkonnas otsused vastu võtta vastavalt uutele juriidilistele menetlustele.

 
  
MPphoto
 
 

  Jörg Leichtfried (S&D), kirjalikult. (DE) Hääletan EUROPOLi paketi vastuvõtmise vastu. Hääletasin kogu paketi tagasilükkamise poolt, kuna minu arvates oleks skandaalne, kui komisjon ja nõukogu üritaks paketti ikkagi enne Lissaboni lepingu jõustumist läbi suruda.

 
  
  

– Raport: Vital Moreira (A7-0060/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  David Casa (PPE), kirjalikult. – Gruusias on toimunud uskumatu langus, eriti pärast 2008. aasta konflikti Venemaaga. Komisjon on muu hulgas ka Gruusia strateegilise tähtsuse tõttu välja pakkunud Gruusiale makromajandusliku finantsabi andmise. Kuigi nõustun, et parlament vajab teema kohta rohkem teavet, otsustasin raportööri soovitust toetada ja seega raporti poolt hääletada.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Oleme alati toetanud Euroopa Liidu vajadust anda solidaarsusabi riikidele, mis seda vajavad, ning väitnud, et see abi tuleb suunata projektidele, mis riigi inimesi tõesti huvitavad.

Ent Euroopa Liidu antud n-ö abil näib solidaarsusega vähe pistmist olevat. Suure raha, kas siis majandusliku või finantsilise, ja suurte võimude huvid lükkavad solidaarsuse huvid alati kõrvale.

Seda ka Gruusiale antava abi puhul, mille üle just hääletasime. Rahaline abi on peamiselt suunatud Rahvusvahelise Valuutafondi tehtud soovituste rahastamisele ning selle struktuurilise reguleerimise poliitikale ehk nõudmisele samade neoliberaalsete poliitikate kohta, mis praeguse majandus- ja rahanduskriisi kaasa tõid.

Need samad põhjused on ka meie ülejäänud raportite üle hääletamisest hoidumise taga. Lisaks sellele ei ole mingit tagatist, et otsustatud rahaline abi ei lähe, kuigi küll kaudselt, Gruusia taasrelvastamiseks pärast Gruusia sõdurite rünnakut Lõuna-Osseetia ja Abhaasia provintside inimeste vastu, mis viis sõjani Venemaaga.

Me ei saaks andestada otsust, mis võiks viia suurema militariseerimiseni Kaukaasia piirkonna riikide vahel, mille energia, jõukus ja geostrateegiline väärtus on Euroopa Liidule ja selle monopolidele tähtis.

 
  
MPphoto
 
 

  Jacek Olgierd Kurski (ECR), kirjalikult. (PL) Vene Föderatsiooni väed ründasid 2008. aastal jõhkralt Gruusiat ning lisaks suurtele kahjudele ja ka arvukatele surmajuhtudele on Gruusia talunud ka oma majandusolukorra märkimisväärset halvenemist. Euroopa Liit ei saa Gruusia majandusprobleemide suhtes ükskõikseks jääda ning peaks olema valmis andma Gruusiale spetsiaalset makromajanduslikku finantsabi, et võimaldada riiki pärast eelmise aasta Venemaa sissetungi uuesti üles ehitada. Brüsselist antav rahaline abi aitab Gruusial võidelda ka maailma majandus- ja rahanduskriisi mõjudega. Võttes arvesse ülaltoodud tingimusi ja ka Gruusia strateegilist tähtsust Euroopa Liidu jaoks Euroopa naabruspoliitikas ning värskelt loodud idapartnerluses, kiitsin heaks resolutsiooni nõukogu otsuse kohta, mis määrab Gruusiale makromajandusliku finantsabi.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Makromajandusliku finantsabi programm on väga tähtis nende Euroopa riikide rahandusliku stabiilsuse parandamiseks, mis on hiljuti üle elanud relvastatud konfliktid, millega kaasa tulnud muudatused jätsid nad rahalistesse raskustesse nii eelarvedefitsiidi kui ka maksebilansi osas.

See abi on nende riikide ülesehitamise protsessis väga tähtis tingimusel, et seda teostatakse rahulikult, mis on võimalik ainult rahvusvahelise abiga. See abi tagab ka selle, et need ebastabiilsed piirkonnad ei ohusta Euroopa julgeolekut ega rahu, eriti selliste kriisidega kaasnevate põgenike ja ümberasustatud isikutega.

Niimoodi peab Euroopa Liit olema solidaarsuse piirkond, kombineerides Gruusiale antava abi ülalmainitud vastavate aspektidega.

 
  
  

– Raport: Vital Moreira (A7-0059/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Makromajandusliku finantsabi programm on väga vajalik ka nende Euroopa riikide rahalise stabiilsuse parandamiseks, mis hiljutisse ülemaailmsesse kriisi hõlmatud olid ja kannatasid ka peamiste kaubanduspartnerite kriisi tagajärjel, eriti Venemaa puhul Armeenia. Rahanduslikud tasakaalustamatused tulenevad eelarveid ja maksebilansse ümbritsevatest probleemidest.

See abi on tähtis, kui Armeenia tahab kriisile järjepidevamalt vastu astuda ning vältida sotsiaalset ebastabiilsust, mis võib kaasa tuua massilise väljarände, põhjustades Euroopas probleeme.

Niimoodi peab Euroopa Liit olema solidaarsuse piirkonnaks, kombineerides Gruusiale antava abi ülalmainitud vastavate aspektidega.

 
  
  

– Raport: Miloslav Ransdorf (A7-0061/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Serbia puhul on makromajandusliku finantsabi programm väga tähtis riigi rahandusliku stabiilsuse suurendamiseks, sest lisaks ülemaailmsele kriisile on Serbia üle elanud ka relvakonflikti, mille mõju on ikka veel tuntav.

See abi on tähtis vahend Serbia finantsstabiilsuse tagamiseks ning kogu Balkani piirkonna olukorra stabiliseerimise ühtlustamiseks. Serbia ja selle majandus mängivad piirkondliku integratsiooni protsessis väga suurt rolli ning selle osalemine Euroopa integratsioonis on samuti väga tähtis.

Niimoodi peab Euroopa Liit olema solidaarsuse piirkonnaks, kombineerides Serbiale antava abi ülalmainitud vastavate aspektidega.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Järgmise aasta jooksul planeeritakse anda Serbiale laenu vormis makromajanduslikku finantsabi summas 200 miljonit eurot. See raha peaks toetama riigi majanduslikku stabiliseerimist, rahastama selle väliseid maksebilansi vajadusi ja aitama hakkama saada ülemaailmse majandus- ja rahanduskriisi tagajärgedega. Minu arvates on Serbiale antav makromajanduslik finantsabi, mis praeguses majanduskriisis riigi majandusliku stabiliseerimise programme toetab, tähtis vahend stabiliseerimise edendamiseks kogu Balkani piirkonnas. Serbia ja selle majandus mängivad piirkondlikus integratsioonis põhirolli ning Serbia osalus Euroopa integratsioonis on samamoodi väga tähtis. Nendel põhjustel hääletasin Miloslav Ransdorfi raporti poolt ja seega ka Serbiale makromajandusliku finantsabi andmise poolt.

 
  
  

– Raport: Iuliu Winkler (A7-0067/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Makromajandusliku finantsabi programm on väga tähtis Bosnia ja Hertsegoviina finantsstabiilsuse parandamiseks ja riigi majandusele negatiivset mõju avaldava globaalse kriisiga võitlemiseks. See abi peegeldub riigi majanduse parendamises eelarvepuudujäägi ja maksebilansi osas.

Bosnia asub samuti tundlikus piirkonnas, nii et selle majanduslik ja rahanduslik stabiilsus on eriti tähtis, kuna aitab kaasa suurema stabiilsuse toomisele kogu Balkani piirkonda.

Niimoodi peab Euroopa Liit olema solidaarsuse piirkonnaks, kombineerides Bosniale antava abi ülalmainitud vastavate aspektidega.

 
  
  

– Makromajanduslik finantsabi

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Me ei aktsepteeri seda, et Euroopa laenudele ja toetustele määratakse Rahvusvahelise Valuutafondi kehtestatud piirangud. Hääletame selle vastu, et makromajanduslik finantsabi täna Euroopa Parlamendile esitatakse. Te ju näete, millised tingimused sellega seotud on: võimatud tähtajad, teabe puudumine... Ükskõik, kuidas seda ka vaatate, eirab see demokraatlikke nõudmisi, mis Euroopa Liitu iseloomustama peaksid.

Sellegipoolest toetame ikkagi Serbia, Bosnia ja Hertsegoviina, Armeenia ja Gruusia inimesi. Me ei taha, et nad peaksid praegusest veel rohkem kannatama selle iganenud ja ohtliku neoliberaalse süsteemi tõttu, mida Rahvusvaheline Valuutafond jäädvustada üritab.

 
  
  

– Raport: Udo Bullmann (A7-0055/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Minu arvates on see raport nõukogu direktiivi eelnõu kohta, mille eesmärk on muuda ühist käibemaksusüsteemi, viis lihtsama ja ühtlasema süsteemi saavutamiseks. Tegelikult, kombineerides teatud aspektid seoses käibemaksuga maagaasi, elektri ja kütte või jahutusega varustamiselt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 171 kooskõlas loodud ühisettevõtete maksustamisega, Euroopa Liidu laienemise teatud tagajärgede tuvastamisega ning tingimustega õiguseks arvata maha sisendkäibemaks, liigume käibemaksu kohaldamises suurema tõhususe suunas.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Nõukogu ettepaneku eesmärk on selgitada teatud teemasid, mis on seotud gaasi- ja elektritarne impordi ja maksustamiskohaga, et hõlmata Bulgaaria ja Rumeenia Euroopa Liiduga liitumise jaoks kokku lepitud muudatusettepanekud direktiivi ulatusse, ning selgitada ja rõhutada elementaarset õigusnormi käibemaksu maha arvata, mis sätestab, et see õigus tekib vaid siis, kui kaupu ja teenuseid kasutab maksukohustuslane omaenda äri vajadusteks.

Ent täna vastu võetud tekst ei vasta riiklike turgude teatud konkreetsetele funktsioonidele, nagu butaani ja propaangaasi kasutamisele. Portugalis, nagu ka teistes Euroopa riikides, kus kodanikel on väike sissetulek ja kelle suhteliselt hiljutine kaasamine Euroopa maagaasivõrkudesse on äärmiselt kallis, on butaani ja propaangaasi kasutamine majapidamistes ja mikro- ning väikeettevõtetes vältimatu reaalsus.

Lisaks sellele on reeglina inimesed, kes sellist energia liiki kasutavad, kõige enam puudust kannatavad, mis tähendab, et käibemaksudirektiiv diskrimineerib pigem seda gruppi kui suurema sissetulekuga inimesi.

Peale selle näivad raporti muudatused piiravat liikmesriigi tegutsemisvõimalusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Ma ei hääletanud Bullmanni raporti üle. Kuigi usun, et nõukogul on kohustus kuulata ära parlamendi kui Euroopa Liidu ainsa otseselt valitud asutuse arvamus, ei arva ma, et käibemaksusüsteemid tuleks ühtlustada. Subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt oleks maksustamine parem jätta Euroopa riikide endi hooleks.

 
  
  

– Raport: Anna Rosbach (A7-0051/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin raporti poolt, mis käsitleb Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitset seoses süsinikdioksiidivoogude säilitamisega geoloogilistes formatsioonides, kuna usun, et regulatiivse raamistiku ja suuniste olemasolu süsinikdioksiidivoogude säilitamise kohta geoloogilistes formatsioonides aitab kaasa merepiirkonna kaitsele nii lühi- kui ka pikaajalises perspektiivis, tingimustel, et eesmärk on süsinikdioksiidi nendes formatsioonides alaliselt säilitada, ning et see ei avalda merekeskkonnale, inimeste tervisele ja teistele Euroopa merepiirkondade seaduslikele kasutustele, eriti Portugalis ja Assooridel, olulist negatiivset mõju.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin Rosbachi raporti poolt ettepaneku üle võtta vastu nõukogu otsus, milles käsitletakse seoses süsinikdioksiidivoogude säilitamisega geoloogilistes formatsioonides Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsiooni (OSPARi konventsioon) II ja III lisas tehtavate muudatuste heakskiitmist ühenduse nimel. Sellegipoolest on tähtis tagada, et süsinikdioksiidi geoloogilise kogumise ja säilitamise tehnoloogiat, mida on vähe katsetatud, rakendataks vastavalt kõige karmimatele ohutusstandarditele, nagu on sätestatud sellekohases direktiivis.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist on peetud võimalikuks lahenduseks selle gaasi antropogeense kontsentratsiooni atmosfääris suurenemise mõju leevendamisel. Sellegipoolest tekitab see lahendus mitmeid küsimusi tulevase rakendamise kohta, eriti arvestades seda, et vajaliku tehnoloogia areng on veel alles algusetapis, see saab ilmselt kallis olema ning sellega on seotud võimalikud riskid. Selle teema osas tehtud uuringud on järgimist väärt, arvestades, et mõned siiamaani saavutatud tulemused on positiivsed.

Tuleb aga ära märkida, et seda võimalust käsitlevate uuringute järgimine või selle võimalik rakendamine tulevikus ei tohi mingil juhul kompromiteerida energiaparadigma vajalikku muutmist, mille eesmärk on vähendada oluliselt praegust sõltuvust fossiilkütustest. Teisest küljest tuleb põhjalikult uurida nii säilitamisel kasutatavate tehnoloogiate keskkonnamõjusid kui ka ohutust. Heakskiidetud resolutsioon tagab, et seda tehakse, ning seetõttu hääletasimegi selle poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Hääletasin Rosbachi raporti poolt. Süsiniku kogumine ja säilitamine võib oluliselt kaasa aidata pingutustele, mis on suunatud globaalse soojenemise vältimiseks, ning minu enda riik, Šotimaa, mängib vajaliku tehnoloogia arendamises tähtsat rolli. See muudatusettepanek OSPARi konventsioonile tähendab, et Euroopa Liit ja Šotimaa saavad selles valdkonnas ohjad enda kätte võtta.

 
  
  

– Raport: Geringer de Oedenberg (A7-0058/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. (FR) Pean tunnistama, et õppisin midagi nendest Geringer de Oedenbergi kahest raportist: õppisin, et need riigid, kes otsustasid mitte osaleda tsiviilküsimustega seotud kohtukoostöös, olid sellegipoolest ikkagi kaotanud oma suveräänsuse.

Tõepoolest, Taani, mis suutis endale välja rääkida vabastuse, ent üritas suveräänse riigina sõlmida ühendusega ka lepingu, et osaleda selle koostöö teatud aspektides, on nüüd kohustatud küsima komisjoni luba, et sõlmida teistega taolisi uusi rahvusvahelisi kokkuleppeid. Ehk teiste sõnadega, see on kaotanud oma õiguse teha ühes oma välissuhete valdkonnas täiesti iseseisvaid otsuseid.

Kuigi intellektuaalsest vaatenurgast saan aru, et nii ühenduse sees kui ka väljaspool seda on tarvis järjepidevust, et seda koostööd luua, on mul rohkem raskusi aktsepteerimisega, et komisjon vastutab ainult nende rahvusvaheliste lepingute eest, et see reguleerib isegi kas või osaliselt liikmesriigi võimet lepingut sõlmida, seda enam, et Euroopa seadus valitseb kõigi teiste üle.

Hääletasime nende raportite poolt vaid seetõttu, et ei ole ühtegi põhjust takistada Taanit sõlmimast lepinguid, mida see sõlmida soovib, ning praegustes tingimustes on vähe võimalusi teistmoodi tegutsemiseks.

 
  
  

– Raport: Carmen Fraga Estévez (A7-0046/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Hääletasin selle raporti poolt, mis on seotud muudatustega varude taastamise kava Põhja-Atlandi Kalastusorganisatsiooni raames. Rahvusvahelised kalastusorganisatsioonid on globaalsete mereressursside haldamisel väga vajalikud. Mul on aga kahju, et see on Euroopa Liit, kes meie Põhja-Atlandi naabritega läbi räägib. Kuigi Lissaboni lepingus on see põhimõte nüüd sätestatud, arvan siiski, et on ruumi selleks, et kalanduse juhtimine antaks tagasi kalandusriikidele ja merepiirkondadele.

 
  
  

– Raport: Dieter-Lebrecht Koch (A7-0053/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Mis puutub eriti raudteekaubaveosse ja pikamaatransporti, siis viimase paari aasta jooksul on asjad veidi paremuse poole liikunud. Ent selles ei tohi ka reisijaid maha jätta. Rahvusvaheliste raudteeteenustega viivitamise eest kompensatsiooni maksmise eeskirjadest ei piisa. Peame tagama, et globaliseerumise hoos ei jäetaks transporti täielikult kõrvale, nii et terved piirkonnad teenusest ilma jäävad.

Samamoodi peame tagama, et siiamaani erastamisele pandud petlik rõhk ei vii Ühendkuningriigi sarnaste suurte viivitusteni ja ohutusvigadeni. Piiriüleses raudteeliikluses on tähtis ületada takistused ja tehnilised raskused, ja seda mitte ainult keskkonnaeesmärkidel. Seetõttu hääletasingi selle raporti poolt.

 
  
  

– Raport: Diana Wallis (A7-0062/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Miroslav Mikolášik (PPE), kirjalikult. (SK) Kiidan heaks ühenduse otsuse allkirjastada 23. novembri 2007. aasta Haagi protokoll ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatava õiguse kohta, sest see protokoll toob kaasa kauaoodatud ja vajaliku selgituse kohalduvat seadust määratlevate eeskirjade kohta, mida täiendab 23. novembri Haagi konventsiooni laste ja teiste pereliikmete elatise rahvusvahelise sissenõudmise kohta.

Eeskirjade ühtlustamine annab õiguskindluse isikutele, kellel on õigus elatisele, ning võimaluse tegutseda ilma eri õigussüsteemidele allumata. Tänu erireeglitele piirab see ka ülalpidamiskohustuse vältimist, kus õigustatud isikud ei saa tagada ülalpidamist selle riigi seaduse põhjal, kus nad tavaliselt viibivad. Võimalus keelduda rakendamast protokolli alusel loodud õigust piirneb ainult juhtudega, mil mõju oleks selgelt vastupidine vastava kohtu riigi avalikule korrale. Samuti tahaksin väljendada sügavat kahetsust, et Ühendkuningriik ei osale nõukogu otsuses selle üle, et ühendus protokolli allkirjastaks.

 
  
  

– Raport: Tadeusz Zwiefka (A7-0054/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Sabine Lösing (GUE/NGL), kirjalikult. – 9. novembril 2009 hääletati raporti üle, milles käsitletakse Tobias Pflügeri puutumatuse ja eesõiguste kaitsmise taotlust (A7-0054/2009) ning see võeti Euroopa Parlamendi õiguskomisjonis (JURI) vastu.

See raport põhineb ebatäpsetel faktidel.

Põhipunkt on see, et raportis tsiteeritakse esimeses astmes tehtud otsust, mis on tühistatud. Otsus ei kehti, kuna Müncheni piirkonnakohus jättis 21. juulil 2009 teises ja lõplikus astmes rahuldamata hagi Tobias Pflügeri vastu. Süüdimõistmist ei toimunud. Sellel põhjusel on kõik etteheited kehtetud.

On poliitiliselt vastuvõetamatu, et selle valesid fakte sisaldava raporti üle täna täiskogul hääletati (24. novembril 2009).

Oleme üritanud seda puudulikku ja seetõttu ebatäpset raportit päevakavast eemaldada, ent kahjuks edutult.

Selline Euroopa Parlamendi menetlus jätab mulje, et toetatakse poliitiliselt aktiivsete isikute tagakiusamist, antud juhul siis Müncheni II riigiprokuratuur Euroopa Parlamendi endise liikme vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – 9. novembril 2009 hääletati raporti üle, milles käsitletakse Tobias Pflügeri puutumatuse ja eesõiguste kaitsmise taotlust (A7-0054/2009) ning see võeti Euroopa Parlamendi õiguskomisjonis (JURI) vastu.

See raport põhineb ebatäpsetel faktidel.

Põhipunkt on see, et raportis tsiteeritakse esimeses astmes tehtud otsust, mis on tühistatud. Otsus ei kehti, kuna Müncheni piirkonnakohus jättis 21. juulil 2009 teises ja lõplikus astmes hagi Tobias Pflügeri vastu rahuldamata. Süüdimõistmist ei toimunud. Sellel põhjusel on kõik etteheited kehtetud.

On poliitiliselt vastuvõetamatu, et selle valesid fakte sisaldava raporti üle täna täiskogul hääletati (24. novembril 2009).

Oleme üritanud seda puudulikku ja seetõttu ebatäpset raportit päevakavast eemaldada, ent kahjuks edutult.

Selline Euroopa Parlamendi menetlus jätab mulje, et toetatakse poliitiliselt aktiivsete isikute tagakiusamist, antud juhul siis Müncheni II riigiprokuratuur Euroopa Parlamendi endise liikme vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – 9. novembril 2009 hääletati raporti üle, milles käsitletakse Tobias Pflügeri puutumatuse ja eesõiguste kaitsmise taotlust (A7-0054/2009) ning see võeti Euroopa Parlamendi õiguskomisjonis (JURI) vastu. See raport põhineb ebatäpsetel faktidel. Põhipunkt on see, et raportis tsiteeritakse esimeses astmes tehtud otsust, mis vahepeal tühistatud on. Otsus ei kehti, kuna Müncheni piirkonnakohus jättis 21. juulil 2009 teises ja lõplikus astmes rahuldamata hagi Tobias Pflügeri vastu. Süüdimõistmist ei toimunud. Sellel põhjusel on kõik etteheited kehtetud. On poliitiliselt vastuvõetamatu, et selle valesid fakte sisaldava raporti üle täna täiskogul hääletati (24. novembril 2009). Oleme üritanud seda puudulikku ja seetõttu ebatäpset raportit päevakavast eemaldada, ent kahjuks edutult. Selline Euroopa Parlamendi menetlus jätab mulje, et toetatakse poliitiliselt aktiivsete isikute tagakiusamist, antud juhul siis Müncheni II riigiprokuratuur Euroopa Parlamendi endise liikme vastu.

 
  
  

– Raport: József Szájer (A7-0036/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Peter Skinner (S&D), kirjalikult. – Pean parlamendi rolli tõhusaks vaid siis, kui see suudab õigusaktide mõju toetada. Selles kontekstis võimaldab n-ö kontrolliga regulatiivmenetlusega eeskirja kohaldamine seadusesse sissetoodavate ettepanekute eelnevat kaalumist. See raport annab parlamendi rollile nüansse juurde ja suurendab meie võimet reguleerida ja jälgida õigusaktide rakendamist liikmesriikides.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika