Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2009/2062(REG)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

A7-0043/2009

Arutelud :

PV 23/11/2009 - 21
CRE 23/11/2009 - 21

Hääletused :

PV 25/11/2009 - 7.4
CRE 25/11/2009 - 7.4
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta
PV 15/06/2010 - 7.9
CRE 15/06/2010 - 7.9
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2009)0088
P7_TA(2010)0204

Arutelud
Kolmapäev, 25. november 2009 - Strasbourg EÜT väljaanne

8. Selgitused hääletuse kohta
Sõnavõttude video
PV
  

Suulised selgitused hääletuse kohta

 
  
  

– Raport: Søren Bo Søndergaard (A7-0047/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja, iga parlamendi esmane kohustus on nõuda täitevvõimult aru. Meie oleme siin tribuunid. Meie ja täitevvõimu, s.t komisjoni vahel peaks valitsema loominguline pinge.

Ent kui asi puudutab selliseid eelarveküsimusi, astub Euroopa Parlament – ainulaadsena kogu maailma valitud kogude seas – suurema integratsiooni huvides täitevvõimu poolele ja omaenda valijate vastu.

Euroopa Liidu eelarve kasvab igal aastal. Me saame igal aastal kontrollikojalt aruande, millest ilmneb, et kümned miljardid eurod on kaduma läinud või varastatud. Ja ometi ei tee me seda ühte asja, mida meil oleks õigus teha – peatada juurdevool, teisisõnu öelda, et me ei anna rohkem raha, kuni raamatupidamine on korda tehtud.

Me anname taas eelarvele rohelise tule kõigist selle vigadest hoolimata ja reedame seega need, kes meid siia saatsid, kes on meie valijad ja ka meie maksumaksjad, sest enamik inimesi siin Euroopa Parlamendis asub seisukohale, et Euroopa võib teha kõike, olgu õigesti või valesti, ning näeb parema meelega seda, et Brüssel teeb asju kehvasti, kui et liikmesriigid teeksid neid asjatundlikult.

 
  
  

– Raport: Reimer Böge (A7-0044/2009)

 
  
MPphoto
 

  Miguel Portas, fraktsiooni GUE/NGL nimel.(PT) Lugupeetud juhataja, Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon hääletas selle poolt, et eraldada 24 miljonit eurot Belgias koondatud töötajate toetuseks.

Me hääletasime nii, sest oleme nende poolel, kes on hädas, kes annavad oma töövaeva ja ajud äriühingute hüvanguks ning kes lõpptulemusena tuuakse ohvriks ebaõiglasele majandussüsteemile ja kontrollimatule kasumijahile, millel on hävitavad sotsiaalsed tagajärjed.

Nüüd tuleks hinnata kohanemisfondi rolli.

2009. aastal võeti võimalikust 500 miljonist eurost kasutusele vaid 37 miljonit eurot. See fond ei täida eesmärki, milleks ta loodi.

Teiseks, töötute otsese toetamise asemel toetatakse sellest fondist liikmesriikide tööhõivesüsteeme. Et need süsteemid on väga erinevad, taastoodab see fond ilmselget ebavõrdsust meie jaotussüsteemide vahel.

Portugalis antakse töötule selle fondi kaudu 500 eurot toetust. Iirimaa töötud saavad selle fondi kaudu 6000 eurot toetust.

Kolmandaks näitab Delli juhtum, kuidas on võimalik üheaegselt toetada Iirimaal koondatud töötajaid ja neid koondanud rahvusvahelist kontserni, mis saab praegu teist liiki riiklikke vahendeid Poolas.

Dellile anti raha uue tehase rajamiseks Poolas, kui ta oli USA turgudel oma tegevust laiendamas. Selle aasta kolmandas kvartalis teatas Dell, et on USAs teeninud 337 miljonit dollarit kasumit.

Seega tuleb Globaliseerumisega Kohanemise Fondi kõiki aspekte hoolikalt hinnata.

 
  
MPphoto
 

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja, ma olen seda varem mitu korda öelnud ja ütlen kahtlemata veelgi: olenemata oma asutajate motiividest on Euroopa Liit ammu lakanud olemast ideoloogiline projekt ja muutunud raha väljapressimise institutsiooniks, mille abil väljaspool süsteemi olevatelt inimestelt saadud raha jaotatakse süsteemi sees olevatele inimestele. Sellest me täna räägimegi – teatud eelistatud äriühingutele antud pististest.

Jätkem praegu kõrvale Dellile Iirimaal antud toetuse kahtlane ajastus – toetusest teatati kaheldava menetlusliku korrektsusega vahetult enne Iiri rahvahääletust Euroopa põhiseaduse ehk Lissaboni lepingu üle. Vaadakem asja laiemalt. Me oleme seda selles maailmajaos varem juba teinud – 1970ndatel läksime konkurentsivõimetute tööstusharude toetamise teed ja sellel olid katastroofilised tagajärjed. Me teame, kuhu see tee viib. See viib stagnatsiooni, inflatsiooni ja lõpuks kollektiivse pankrotini. Me ei tohiks teist korda sama viga teha.

 
  
MPphoto
 
 

  Syed Kamall (ECR). – Lugupeetud juhataja, oli huvitav lugeda esimest lauset, kus öeldakse, et fond on loodud selleks, et anda täiendavat toetust töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tõttu.

Kuid kas maailmakaubanduses ei toimu mitte pidevalt olulisi struktuurimuutusi? Minu valimisringkonnas Londonis oli tekstiiliettevõtteid, kes reageerisid üleilmastumisele ja valmistusid selleks nii, et viisid mõned oma tegevusharud allhanke korras vaesematesse riikidesse, luues sellega arengumaades töökohti, ent jätsid Londonisse, Euroopa Liitu, suurt väärtust loovad töökohad, mis on seotud uurimis- ja arendustegevuse ning turundusega.

Kui need ettevõtted suudavad reageerida, miks me siis maksame hüvitist ebaefektiivsetele tekstiili- ja IT-ettevõtetele, kes peidavad pea liiva sisse ja loodavad, et üleilmastumine kaob ära?

Kahtlemata tuleks see raha tagastada maksumaksjatele, et nad saaksid seda kulutada oma äranägemise järgi. Kindlasti on valitsustel nüüd aeg keskenduda õigete tingimuste loomisele, nii et kui ühed töökohad kaovad, siis tekib ettevõtjaid, kes loovad uusi töökohti.

 
  
  

– Raport: David Martin (A7-0043/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI).(FR) Austatud juhataja, ma tulen tagasi võimu reaalse kuritarvitamise juurde, mis peaaegu oleks toime pandud ja mille ettekäändeks toodi kodukorra muutmine eesmärgiga kohandada seda Lissaboni lepingu tingimustega. Ma räägin muudatusettepanekust 86, millega juhtkond oleks andnud iseendale õiguse määrata fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete esindaja esimeeste konverentsi koosolekutele.

On täiesti skandaalne, et meie esindaja määramist, mis oleks pidanud toimuma nagu kõigis Euroopa Parlamendi organites kas üksmeelse otsusega või üksmeele puudumisel valimiste teel, ei ole siiani toimunud nende ametnike teadliku tegutsemise tõttu, kes on selle vastu.

Lisaks on murettekitav, kui need ametnikud võidavad enda poolele fraktsioonid, kes on meie suhtes vaenulikud ja kes ilmselgelt ei peaks väljendama de facto ega de jure arvamust meie esindaja määramise kohta. Kui seda otsust veel arutama hakatakse, siis me vaidlustame selle Euroopa Kohtus.

 
  
  

– Resolutsiooni ettepanek (B7-0141/2009): Kopenhaageni kliimamuutustealase tippkohtumise ettevalmistamine

 
  
MPphoto
 

  Marisa Matias, fraktsiooni GUE/NGL nimel.(PT) Lugupeetud juhataja! Et tagada võitluses kliimamuutuse vastu tõelised ja siduvad tulemused, tuleb kinni pidada neljast põhimõttest, millele ma tahaksin tähelepanu juhtida. Need pandi täna siin ka hääletusele.

Esimene on see, et me peame jõudma õiguslikult siduvale kokkuleppele.

Teiseks tuleb kehtestada ranged poliitilised eesmärgid, sealhulgas heitkoguste vähendamise eesmärgid. Me peame selles valdkonnas paika panema kaugeleulatuvad sihid. Ma arvan, et oleksime võinud minna täna kokkulepitust kaugemale.

Kolmandaks tuleb tagada kliimamuutuse probleemiga tegelemiseks vajalikud avaliku sektori vahendid.

Neljas ja minu arvates väga oluline põhimõte on see, et sõlmida tuleks ülemaailmne, mitte pelgalt teatud piirkondade vaheline kokkulepe ja see tuleks saavutada demokraatlikul osalemisel põhinevas protsessis, mis hõlmab kõiki riike.

Minu arvates ei ole resolutsioon, mille me täna siin vastu võtsime, nii hea kui see, mille keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon oli varem vastu võtnud.

Ma arvan siiski, et saavutatud tulemust ja kogu selle protsessi vältel tehtud jõupingutusi tuleks toetada, ning seega läheme Kopenhaagenisse teadmisega, et Euroopa Parlament on teinud üsna head tööd. Ma loodan siiralt, et me võitleme visalt ja suudame saavutada eesmärgid, mille täna vastu võtsime.

 
  
MPphoto
 

  Zigmantas Balčytis (S&D). – Austatud juhataja, ma toetasin seda resolutsiooni. Kliimamuutus on Kopenhaageni tippkohtumisel ülemaailmne poliitiline prioriteet. Tippkohtumisel ei tuleks jõuda mitte üksnes poliitiliste lubaduste, vaid ka siduvate kokkulepeteni ja nende rikkumise korral rakendatavate sanktsioonideni.

Võitlus kliimamuutuse vastu on üleilmne tegevus, milles peavad aktiivselt osalema nii arenenud riigid kui ka arengumaad. Ent jõukad riigid peavad juhtrolli enda kanda võtma. Nad peavad jõudma kokkuleppele heitkoguste vähendamise kohustuslikes eesmärkides ja leidma ka raha, et aidata arengumaadel kliimamuutusega toime tulla.

 
  
MPphoto
 

  Jan Březina (PPE). (CS) Võttes täna vastu resolutsiooni Kopenhaageni kliimamuutustealase tippkohtumise kohta, andis Euroopa Parlament selgelt märku, et omistab sellele teemale väga suurt tähtsust. See kajastub realistlikus lähenemisviisis, mida järgides teeb Euroopa Parlament ettepaneku ühise, aga erineva vastutuse põhimõtte kohta. Selle põhimõtte järgi peavad tööstusriigid võtma enda kanda juhtrolli, samas kui arengumaad ning sellised riigid nagu Hiina, India ja Brasiilia saavad piisavat toetust tehnoloogia ja suutlikkuse arendamise kaudu. Teisalt pean ma aga ütlema, et eeldus, nagu võiks Kopenhaagenis saavutatav kokkulepe anda tõuke uue rohelise leppe algatusele, on minu arvates liiga optimistlik ja ideoloogiliselt ühekülgne. Me ei tohi silmaklappe ette panna ja lasta tööstusettevõtetel pankrotti minna, jahtides CO2 heitkoguste vähendamise idealistlikku eesmärki. Ma ei usu, et selline ebarealistlik käsitus oleks kogu Euroopa jaoks jätkusuutlik alternatiiv.

 
  
MPphoto
 

  Bruno Gollnisch (NI).(FR) Lugupeetud juhataja! Euroopa Parlamendis äsja vastu võetud raport järgib kahtlemata siin valitsevat poliitiliselt korrektset joont, ilma et keegi kindlakskujunenud dogmasid vaidlustaks.

Kuid asi, mida on tuhat korda öeldud, ei pruugi seepärast veel õige olla. Globaalsoojenemine on alati olemas olnud. Maa kliima soojenes näiteks pärast viimast jääaega ja viimati ei põhjustanud seda ju neandertallaste autod.

Keegi ei tõstata küsimusi ega vaidlusta seda, mida meile sada ja tuhat korda korrutatakse. Miks? On ilmselge, et selleks on vähemalt üks väga oluline põhjus: maailmavalitsuse tuleku ettevalmistamine. Teiseks tahetakse taas sisendada süütunnet eurooplastesse ja lääneriikidesse, keda ekslikult peetakse vastutavaks kõikide maailma hädade eest.

Austatud juhataja, ma lõpetan nüüd, sest mul ei ole õigust rääkida kuuskümmend üks sekundit. Tänan, kui võtsite mind kuulda.

 
  
MPphoto
 
 

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Oma esimesel pressikonverentsil eesistujana, s.t eesistuja ametikohale määratud isikuna ütles Herman Van Rompuy, et Kopenhaageni protsess on samm meie planeedi ülemaailmse juhtimise suunas. Ma ei usu, et üksnes mulle teeb muret, kuidas need, kelle sihiks on võtta demokraatlikelt riikidelt võim ära, keskkonnakaitselisi eesmärke ära kasutavad.

Keskkonnakaitse on liiga oluline teema, et jätta sellega seotud lahenduste rakendamine ainult ühe poliitilise tiiva hooleks. Mina kui konservatiiv pean ennast looduskaitsjaks. Marx õpetas, et loodus on ressurss, mida tuleb ekspluateerida. See doktriin realiseerus jõhkral moel Vastastikuse Majandusabi Nõukogu riikide tossavates tööstustes, kuid me ei ole kunagi katsetanud vaba turu lahendusi, mis seisnevad omandiõiguste laiendamises, puhta õhu ja puhta vee tagamises omandiõiguste andmise abil, selle lihtrahva jaoks traagilise situatsiooni asemel, kus nende eesmärkide saavutamist oodatakse riikidelt ja üleilmselt tehnokraatialt.

Keskkonnakaitse on tõepoolest liiga tähtis teema, et see võiks olla vasakpoolsete pärusmaa.

 
  
  

– Resolutsiooni ettepanek (B7-0155/2009): mitmeaastane programm (2010–2014) vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala kohta (Stockholmi programm)

 
  
MPphoto
 

  Clemente Mastella (PPE).(IT) Austatud juhataja! Resolutsioon Stockholmi programmi kohta, mida Euroopa Parlament täna hääletas, on suurepärase koostöö tulemus ja selles esitatakse täiesti uus menetluskord, mille rakendamisel ei ole meil veel kuigi palju kogemusi.

Seatud eesmärgid on tõeliselt lennukad, kuid kui me tahame Euroopat, mis on niihästi avatud kui ka turvaline, siis peame suutma leida õige tasakaalu, kusjuures ühel kaalukausil on üha tulemuslikum koostöö võitluses kuritegevuse ja terrorismi vastu ning teisel on kindel tahe kaitsta inimeste õigust eraelu puutumatusele.

Meie eesmärk on viia ellu ühist varjupaigapoliitikat, austada põhilisi inimõigusi ja rakendada ühist sisserändepoliitikat oma piiride parema kontrollimise kaudu.

Järgmine ülesanne on rajada Euroopa õigusruum. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb edendada kõikvõimalikku koostööd, et levitada ühist Euroopa õiguskultuuri. Selle hulka kuuluvad näiteks ühiste otsuste ja eeskirjade vastastikune tunnustamine, välisriigi kohtuotsuse tunnustamise menetluse kaotamine ning selliste meetmete rakendamine, mille eesmärk on hõlbustada õiguskaitse kättesaadavust ja soodustada kohtunikevahetusi.

Mitmeaastane programm rõhutab Euroopa kodakondsuse kontseptsiooni, kusjuures Euroopa kodakondsust tuleks vaadelda nii, et see täiendab, mitte ei piira konkreetse riigi kodakondsust.

Ma arvan, et need eesmärgid nõuavad suuremat pühendumist kõigilt...

(Juhataja katkestas kõneleja.)

 
  
MPphoto
 

  Lena Ek (ALDE).(SV) Lugupeetud juhataja! Ma hääletasin täna Euroopa Liidu vabaduse, turvalisuse ja õiguse strateegia ehk Stockholmi programmi poolt, kuid kui komisjoni kaudu saabub Euroopa Parlamenti nõukogu tegelik õigusakti ettepanek, kavatsen ma õigusloome avatuse ja läbipaistvuse küsimuses olla väga range ja karm.

Eriti oluline on see varjupaigamenetluse puhul. Võimalus taotleda varjupaika on põhiõigus ja Euroopa koostöö eesmärk on müüre lammutada, mitte neid püstitada. Seepärast peavad liikmesriigid järgima pagulasseisundi konventsioonis sisalduvaid pagulase ja varjupaigataotleja määratlusi ning ma olen esitanud ka vastava muudatusettepaneku. Oma lõplikul kujul peab Stockholmi programm kaitsma selliseid Euroopa väärtusi nagu vabadus ja inimõiguste austamine. Nende väärtuste eest tasub võidelda ja seda ma kavatsengi teha.

 
  
MPphoto
 

  Daniel Hannan (ECR).(ES) Austatud juhataja, lubage mul kõigepealt tänada teid ja teie ametnikke kannatlikkuse eest hääletuste kohta selgituste andmise ajal.

– Lugupeetud juhataja! Endine Briti siseminister Willie Whitelaw ütles kord oma ametijärglasele, et siseministri töö on valitsuses kõige meeldivam, sest selles ei pea tegemist tegema ühegi välismaalasega.

Praegu ei saaks seda öelda ühegi liikmesriigi siseminister. Justiits- ja siseküsimuste valdkonnas on tegevust erakordselt palju ühtlustatud. Me oleme kõikides küsimustes alates sisserändest ja lõpetades varjupaiga pakkumise, viisade, tsiviilõiguse, kriminaalõiguse ja politsei tegevusega tegelikult omistanud Euroopa Liidule riikluse peamise tunnuse: kodanike suhtes õiguslike sunnimeetmete rakendamise monopoli, s.t kriminaalõigussüsteemi.

Millal me küll seda otsustasime teha? Kas meie valijatega üldse kunagi nõu peeti? Ma möönan, et salaja seda ei tehtud. Mingit sellekohast vandenõud ei olnud, või kui oli, siis ehk selline, mida H. G. Wells nimetas avalikuks vandenõuks. Kuid mitte ühelgi hetkel ei olnud meil nii palju viisakust, et küsida inimestelt, kas nad tahavad olla oma õigussüsteemiga riigi kodanikud.

 
  
MPphoto
 

  Philip Claeys (NI).(NL) Nagu paljud Euroopa kodanikud, kellele ei antud võimalust avaldada oma arvamust Lissaboni lepingu kohta, olen minagi muutunud vabaduse, turvalisuse ja õiguse vallas toimuva pärast üsna murelikuks. Üha enam varjupaiga ja sisserändega seotud õigusi antakse Euroopa Liidule ning aina rohkem asjaomaseid teemasid nihutatakse kodanike demokraatliku kontrolli alt välja. Tulemuseks on kasvav sisseränne ja kõik sellega kaasnevad probleemid.

Kui õigusi antakse ilma igasuguseid kohustusi kehtestamata – ja seegi on üks sellest resolutsioonist esile tõusvaid küsimusi –, siis annab see sisserändajatele õigustuse mitte kohandada end vastuvõtva riigi normidega. Üks näide sellest, mis mind ärritab, on lõik teema kohta, mis on sõnastatud kui „romi naiste mitmekordne diskrimineerimine”, sest selles ei mainita, et paljudel juhtudel on selline diskrimineerimine inimeste endi tekitatud. Võtke või asjaolu, et paljud romi naised ja alaealised lapsed peavad minema...

(Juhataja katkestas kõneleja.)

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI). (FR) Lugupeetud juhataja, ma palusin luba Stockholmi programmist rääkimiseks.

Austatud juhataja, nagu juba öeldi, kerkib selles raportis üles kaks murettekitavat küsimust.

Esimene neist on raporti väga selgelt sisserännet pooldav hoiak. Teine murettekitav küsimus raporti sisust ega järeldustest otseselt ei ilmne. Me saime sellest teada üksnes volinik Barrot’ kavatsuste kaudu. Ma pean silmas sõnavabaduse, teadus- ja mõttevabaduse kriminaliseerimist.

Paljudes Euroopa riikides on tänapäeval inimesi, keda süüdistatakse, vahistatakse, karistatakse karmilt ja peetakse kinni lihtsalt seetõttu, et nad soovivad väljendada kriitilisi seisukohti näiteks Teise maailmasõja ajaloo, kaasaegse ajalookäsituse või sisserände kohta. Neil ei lubata seda õigust kasutada ja neile saavad osaks väga karmid karistused. Selline olukord on ülimalt murettekitav, sest see on täielikult vastuolus Euroopa vaimuga.

 
  
  

– Resolutsiooni ettepanek (B7-0153/2009): lennuettevõtja pankroti korral reisijatele makstav hüvitis

 
  
MPphoto
 

  Aldo Patriciello (PPE).(IT) Austatud juhataja, head kolleegid! Me olime paar kuud tagasi tunnistajaks mõne odavlennuettevõtja, näiteks MyAiri ja Sky Europe’i äkilisele ja ootamatule kokkuvarisemisele, millele järgnes kohe nende lennuettevõtjate kõigi regulaarlendude tühistamine. See tekitas ütlemata suuri ebamugavusi tuhandetele reisijatele, kes ei saanud nõuetekohaselt broneeritud lendudele asuda. Veelgi tõsisem on aga asjaolu, et nendelsamadel tarbijatel ei olnud võimalik saada nende lennuettevõtjate pankroti tõttu tühistatud lendude eest raha tagasi.

Seetõttu tundub just praegu eriti vajalik, et komisjon, kes on tarbijate jõukuse ja heaolu arvanud oma põhimõtete ja väärtuste hulka, võtaks kiiresti vastu asjakohased meetmed, et vältida samalaadsete Euroopa kodanikele kahjulike olukordade tekkimist tulevikus.

Eelkõige tuleb kiirendada reisipakette käsitleva direktiivi 90/314/EMÜ muutmist ja me peame varustama end...

(Juhataja katkestas kõneleja.)

 
  
MPphoto
 

  Siiri Oviir (ALDE). (ET) Viimase üheksa aasta jooksul on aset leidnud 77 lennuettevõtja pankrot. See ei ole üks, kaks ega kolm ja mitte ainult eile. Viimase üheksa aasta jooksul, ma kordan. Selle tulemusena on tuhanded reisijad jäänud kaitseta võõrasse lennujaama. Nad ei ole saanud hüvitist või vähemalt õigeaegset hüvitist kulunud raha eest. Seetõttu hääletasin ma selle resolutsiooni poolt ja olen nõus, et lennundussektoris tuleb reguleerida ka see tühimik meie õigusruumis, mis täna valitseb.

Toetan ka resolutsioonis välja käidud konkreetset tähtaega. See on 1. juuli 2010, õige varsti siis, millal Euroopa Komisjonil tuleks antud probleemi lahenduseks välja tulla oma konkreetsete reaalsete ettepanekutega, et tulevikus oleks lennureisijate õigused kaitstud ka lennuette...

(Juhataja katkestas kõneleja.)

 
  
MPphoto
 

  Zigmantas Balčytis (S&D). – Austatud juhataja, tegemist on väga olulise teemaga ja ma hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest minu arvates peab meil olema õigusakt, mis kaitseb meie kodanikke lennuettevõtjate pankroti korral. Miljonid kodanikud kasutavad odavlennuettevõtjate teenuseid iga päev. Odavlennuettevõtjate pankrottide suur arv Euroopa Liidus alates 2000. aastast ja hiljutine Sky Europe’i juhtum on selgelt näidanud odavlennuettevõtjate tundlikkust muutuvate naftahindade ja praeguste keeruliste majandusolude suhtes.

Seda olukorda tuleb parandada ja me palume komisjonil kaaluda, millised oleksid meie reisijate jaoks kõige asjakohasemad hüvitusmeetmed.

 
  
MPphoto
 

  Lara Comi (PPE). - (IT) Lugupeetud juhataja, pärast mitme lennuettevõtja tegevusloa peatamise ja kehtetuks tunnistamise hiljutisi juhtumeid on suur hulk reisijaid ja piletiomanikke kandnud märkimisväärset kahju, sest neile ei makstud mingit hüvitist.

Seetõttu oleks minu arvates vaja eraldi õigusakti, milles määratletakse parimad lahendused pankrottidest tulenevatele probleemidele, võttes arvesse nii rahalist kahju kui ka reisijate kodumaale tagasi toimetamist.

Seega on oluline panna paika pankroti korral reisijatele makstav hüvitis ning määratleda vastav rahaline ja halduslik kord. Ma viitan põhimõttele, mille kohaselt kõik samas suunas lendavad ja vabu kohti omavad lennuettevõtjad kannavad vastastikust vastutust reisijate kaitsmise eest. See võimaldaks välislennujaama jäetud reisijad kodumaale toimetada. Selles mõttes võiksid tagatisfondi või lennuettevõtjate kohustusliku kindlustuse loomise ettepanekud pakkuda usaldusväärseid lahendusi, mille puhul tuleb kaaluda ka neist tuleneda võivat hinnatõusu tarbijatele.

 
  
MPphoto
 
 

  Hannu Takkula (ALDE).(FI) Austatud juhataja, on väga oluline rääkida lennureisijate turvalisusest ja ennekõike hüvitise maksmisest juhul, kui lennuettevõtjad lähevad pankrotti, nagu Siiri Oviir äsja mainis. Viimase üheksa aasta jooksul on pankrotti läinud 77 lennuettevõtjat ja kuuldavasti on lennunduses praegu väga keerulised ajad.

Äge konkurents annab paljudele surmahoobi. Uueks nähtuseks on odavlennuettevõtjad, kellel tundub praegu hästi minevat ja kes teenivad suuri kasumeid. See on sundinud paljusid teisi lennuettevõtjaid ebaterve konkurentsiga kaasa minema. Nagu öeldud, on väga oluline tagada, et varasemad õnnetud juhtumid ei korduks ning et lennuettevõtjad võtaksid mingisuguse vastutuse oma reisijate eest ja maksaksid hüvitist, kui lennud pankroti tõttu tühistatakse. Et ei juhtuks...

(Juhataja katkestas kõneleja.)

 
  
  

– Resolutsiooni ettepanek: „made in” (päritolumärgistus)

 
  
MPphoto
 

  Siiri Oviir (ALDE). (ET) Euroopa Liit seadis endale Lissaboni tegevuskavaga eesmärgiks tugevdada ühenduse majandust. Järelikult on oluline ka tema konkurentsivõime parandamine. Oluline on aga seejuures, et turul valitseks õiglane konkurents. See tähendab, et toimiksid selged eeskirjad kõigile tootjatele, eksportijatele ja importijatele. Toetasin antud resolutsiooni ettepanekut, sest kolmandatest riikidest Euroopa Liitu imporditud kaupade päritoluriigi märkimise kohustus on ainuõige läbipaistvuse saavutamiseks, tarbijale asjakohase teabe andmiseks ning rahvusvaheliste kaubanduseeskirjade järjepidevuse tagamiseks. Tänan.

 
  
MPphoto
 

  Lara Comi (PPE). - (IT) Austatud juhataja, päritolu märkimist puudutavas arutelus ei seata sugugi ühe või mõne liikmesriigi huve esikohale, nagu mõnikord ekslikult arvatakse. Päritolu märkimine kehastab hoopis tingimuste võrdsustamist kui olulist majanduspõhimõtet.

See põhimõte on kooskõlas Lissaboni lepinguga ja selle eesmärk on tagada Euroopa konkurentsivõime rahvusvahelisel tasandil, edendades selgeid ja tasakaalustatud eeskirju meie tootmisettevõtete ja kolmandatest riikidest kaupa importivate ettevõtete jaoks.

Seega arutame me küsimusi, mis puudutavad kogu Euroopat. Seetõttu olen ma seisukohal, et on oluline jõuda päritolu märkimist käsitlevale kokkuleppele, mis on kõrgem riikide ja erakondade huvidest ning jätab ruumi tahtele rajada ühtne turg konkurentsivõime ja läbipaistvuse edendamise teel.

Euroopa Parlamendile päritolu märkimist käsitleva määruse ettepaneku esitamine, nagu komisjon selle 2005. aastal sõnastas, on vajalik samm.

Lissaboni lepingule vastav Euroopa Parlamendi ja nõukogu kaasotsustamismenetlus muudab täiesti võimalikuks kiirendada selle majandusele ja Euroopa tarbijatele nii olulise määruse heakskiitmist.

 
  
  

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

 
  
  

– Raport: Søren Bo Søndergaard (A7-0047/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Atkins (ECR), kirjalikult. – Briti konservatiivid ei saanud anda heakskiitu Euroopa Liidu 2007. aasta üldeelarve täitmisele nõukogu puudutavas osas. Neljateistkümnendat aastat järjest on Euroopa Kontrollikojal olnud võimalik anda üksnes piirangutega kinnitav avaldus Euroopa Liidu raamatupidamiskontode kohta.

Audiitorite tähelepanekute kohaselt teevad ligikaudu 80% ELi tehingutest liikmesriikide asutused, kes tegutsevad ühise haldamise kokkulepete alusel. Audiitorid teatavad järjepidevalt, et ELi rahaliste vahendite kasutamise kontroll on liikmesriikides ebapiisav.

Selle püsiva probleemi lahendamiseks sõlmis nõukogu 2006. aastal institutsioonidevahelise kokkuleppe, mis kohustab liikmesriike sertifitseerima nende vastutusel olevad tehingud. Meid jahmatas teadasaamine, et praeguseks pole enamik liikmesriike oma kohustust nõuetekohaselt täitnud. Vaatamata Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahelisele traditsioonilisele „härrasmeeste kokkuleppele” ei anna me seetõttu oma heakskiitu enne, kui liikmesriigid täidavad oma kohustused institutsioonidevahelise kokkuleppe alusel.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE), kirjalikult.(FR) Ma hääletasin nõukogu 2007. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise poolt, kuid rõhutan, et ei ole nõus sellega, kuidas eelarvekontrollikomisjon on antud olukorras käitunud, nimelt et raportöör Søren Bo Søndergaard on esitanud kaks omavahel vastuolus olevat raportit. Ka ei kiida ma heaks seda, et seisukohtade muutumist, nimelt 2009. aasta aprillis tehtud ettepanekut eelarve täitmisele heakskiidu andmine edasi lükata ja nüüdset ettepanekut heakskiit anda, on põhjendatud koosolekutelt pärinevate väidetega, ilma et mingeid auditeid oleks läbi viidud, samas kui Euroopa Kontrollikoda ei ole esitanud ühtki tähelepanekut nõukogu tegevuse haldamise kohta. On kahetsusväärne, et Euroopa Parlamendi pädevuse selgitamiseks ei ole läbi viidud ühtki õiguslikku uurimust. Seetõttu on ebaselge ka see, milline pädevus on eelarvekontrollikomisjonil näiteks nõukogu välis- ja sõjalise tegevuse osas. Nüüd, mil me hakkame Lissaboni lepingu kohaldamise raames pidama nõukoguga läbirääkimisi poliitiliste suhete üle, on oluline tagada, et institutsioonide töö põhineks õigusnormidel.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult.(PT) Euroopa Parlamendi eelmise koosseisu ametiaja lõpus aprillis otsustas Euroopa Parlament lükata nõukogu 2007. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine edasi. Selle peamine põhjus oli ühenduse eelarve kasutamise raamatupidamisarvestuse läbipaistvuse puudumine. Euroopa Parlament leidis esmajoones seda, et on vaja suurendada ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga ning Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga (ÜVJP/EJKP) seotud nõukogu kulude läbipaistvust ja tugevdada parlamentaarset kontrolli nende üle.

Täna vastu võetud raport annab nõukogu tegevusele eelarve täitmisel lõpuks heakskiidu. Raportis märgitakse nimelt, et Euroopa Parlament on saanud rahuldava vastuse aprillis vastu võetud resolutsioonis esitatud nõudmistele. Samas teeb Euroopa Parlament mõned hoiatused järgmise heakskiidu andmise menetluse kohta. Ta kavatseb kontrollida eelkõige nõukogu edusamme seoses kõigi tema eelarveväliste kontode sulgemisega, kõikide haldusalaste otsuste avalikustamisega (kui neid kasutatakse eelarvepunktide õigusliku alusena) ja Euroopa Parlamendile iga-aastase tegevusaruande esitamisega. Kuigi nõukogu on teinud ühenduse eelarve kasutamise aruannete esitamisel väikesi edusamme, leiame, et ÜVJPga/EJKPga seotud kulude kohta antav teave ei ole veel kaugeltki piisav, mistõttu meil on veel kahtlusi.

 
  
  

– Soovituse projekt teisele lugemisele: Ivo Belet (A7-0076/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Liam Aylward (ALDE), kirjalikult.(GA) Ma hääletasin rehvide kütusesäästlikkuse märgistamist käsitleva määruse vastuvõtmise poolt. Energiatõhusus on keskkonnasäästlikkuse ja piiratud loodusvarade säilitamise seisukohalt eluliselt tähtis. Selge informatiivne märgistus aitab Euroopa tarbijatel teha tulevikus paremaid valikuid. Need valikud ei põhine üksnes maksumusel, vaid ka kütusesäästlikkusel. Sellise märgistuse teine eelis seisneb selles, et rehvide märghaardumise märgistamine suurendab liiklusohutust.

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Březina (PPE), kirjalikult. – (CS) Ma andsin oma poolthääle Ivo Beleti raportile, mis käsitleb rehvide kütusesäästlikkuse märgistamist ja millega kiidetakse heaks nõukogu ühine seisukoht. Et 25% kõigist CO2 heitkogustest pärineb maanteetranspordist ja 30% sõidukite kütusekulust on seotud sõidukite rehvidega, on rehvide märgistamise kohustuse kehtestamine oluline vahend võitluses tervislikuma keskkonna eest.

Tänu Euroopa Parlamendi poolt täna vastu võetud otsusele vähenevad süsinikdioksiidi heitkogused kuni nelja miljoni tonni võrra aastas. Näitlikustamiseks võib öelda, et see tulemus on samaväärne miljoni auto kõrvaldamisega ELi teedelt. Heakskiidetud õigusaktist tulenev vaieldamatu kasu on seotud rehvide kvaliteedi parandamise ja seega nende ohutuse suurendamisega. See ei tohiks viia mingite hinnatõusudeni – ja selle eest on tarbijad kindlasti tänulikud, eriti need, kes teevad ostuotsuseid toote hinna põhjal. Minu arvates kinnitab see turu-uuringute tulemusi, mille kohaselt on tarbijad huvitatud keskkonnahoidlikumate toodete ostmisest. Tootjate jaoks seisneb heakskiidetud määruse kasulikkus minu meelest selles, et tänu ühtlustatud standarditele, mis reguleerivad rehvide tõhusust käsitleva teabe esitamist, on klientidel paremad võimalused konkureerida lisaks toote hinnale ka muude tegurite põhjal.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult.(PT) Uus rehvide märgistamist käsitlev määrus on osa ühenduse CO2-strateegiast, millega kehtestatakse sõidukite heitkoguste vähendamise kaudu saavutatavad eesmärgid. Alates 2012. aasta novembrist märgistatakse ELis rehve vastavalt nende kütusesäästlikkusele, märghaardumisele ja veeremismürale. Veeretakistuse tõttu mõjutavad rehvid sõiduki poolt tarbitava energia kogust 20–30% ulatuses. Ohutute ja vähe müra tekitavate energiatõhusate rehvide kasutamise reguleerimisega aitame kütusekulu vähendamise kaudu leevendada keskkonnakahju ja konkurentsi kaudu suurendada tarbijate kaitset. Seetõttu väljendan ma heameelt järjekordse õigusakti vastuvõtmise üle, mis viib meid jätkusuutliku energiakasutusega Euroopale sammu võrra lähemale.

 
  
MPphoto
 
 

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. (IT) Austatud juhataja, ma kiidan heaks Euroopa Parlamendi otsuse võtta lõpuks vastu määrus, mis suurendab maanteetranspordi ohutust ning keskkonnaalast ja majanduslikku tõhusust. Eesmärk on edendada ohutute, vaiksemate rehvide kasutamist. Mõne uuringu järgi on sõidukite kütusetarbimise seda osa, mis sõltub rehvide omadustest, võimalik tuntavalt (kuni 10%) vähendada.

Selles määruses kehtestatakse selge ja täpse märgistuse ning teabe andmise tõhus õiguslik raamistik, mis on kooskõlas minu eesmärkidega tarbijakaitse vallas. See võimaldab tagada läbipaistvuse ning muudab tarbijad brošüüride, reklaamlehtede ja Interneti-turunduse toel ostuvalikutest teadlikumaks.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult.(PT) Ma olen rahul, et tänu Euroopa Parlamendi ettepanekule on meil direktiivi asemel rehvide märgistamist käsitlev määrus.

Alates 2012. aasta novembrist märgistatakse rehvid vastavalt nende kütusesäästlikkusele, märghaardumisele ja veeremismürale. Euroopa kodanikel on rohkem teavet, mis aitab neil valida õiged rehvid, et vähendada kütusekulu ja aidata kaasa väiksemale energiatarbimisele. Nii võivad nad teha keskkonnale soodsama valiku ja vähendada oma ökoloogilist jalajälge.

Lisaks suurendab märgistamine konkurentsi tootjate vahel. See märgistus on keskkonna seisukohalt kasulik. Tuleb tähele panna, et maanteetransport tekitab Euroopas 25% süsinikdioksiidi heitkogustest.

Rehvidel võib olla CO2 heitkoguste vähendamisel suur osa, sest rehvid mõjutavad sõidukite energiatarbimist 20–30% ulatuses.

Sõiduautode puhul aitavad energiasäästlikumad rehvid säästa kütusekuludelt kuni 10%.

Seepärast hääletasin ma poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Ma hääletasin rehvide märgistamist käsitleva kompromisspaketi poolt. Euroopa Parlament käsitleb paljusid küsimusi, mis näivad väga tehnilised ja mis esmapilgul ei tundu olevat paljude inimeste jaoks poliitiliselt olulised. Rehvide märgistamine on ilmselt üks selline küsimus. Kuid lähemal uurimisel selgub, et peaaegu veerand CO2 heitkogustest pärineb maanteetranspordist ja et rehvidel on kütusesäästlikkuses oluline roll. Kavandatav õigusakt aitab seega suuresti kaasa ELi laiematele jõupingutustele võitluses globaalsoojenemise vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult.(PT) Ma hääletasin selle raporti poolt, sest see on kasulik kahes olulises punktis. Need on esitatava teabe kvaliteedi parandamine, mis hõlbustab keskkonnahoidlikuma valiku tegemist rehvide seast, ning sellise valiku kaudu suuremale energiatõhususele kaasa aitamine, arvestades, et rehvidest sõltub 20–30% sõidukite kogu energiatarbimisest.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. (IT) Austatud juhataja, head kolleegid! Täna Euroopa Parlamendis heaks kiidetud ettepanek võtta vastu rehvide märgistamist käsitlev määrus on tähtis samm ohutute ja vaiksete ning kütusetarbimise minimeerimist võimaldavate rehvide turustamise poole. Eriti teretulnud on asjaolu, et direktiivi asemel on tehtud ettepanek võtta vastu määrus.

See võimaldab meil saavutada kõikide sätete võrdväärne ja vahetu kohaldamine kõikides liikmesriikides, mis tagab Euroopa rehvituru tulemuslikuma ühtlustamise. Jõupingutused, mida tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon läbirääkimistel märgistuse esitamise paindlikkuse üle tegi, toovad tarbijatele kaasa piisava kaitse ja samal ajal tagavad, et tootjaid ei koormata liigse bürokraatiaga.

Üleminekusäte, mille kohaselt enne 2012. aastat toodetud rehvid on kõnealusele määrusele vastavatest kohustustest vabastatud, on vajalik meede selleks, et tagada turul uute Euroopa eeskirjade järkjärguline kohaldamine. Seetõttu võime väljendada rahulolu saavutatud ühise seisukohaga, olles kindlad, et see vastab komisjoni esialgse ettepaneku eesmärkidele.

 
  
MPphoto
 
 

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D), kirjalikult.(RO) Ma hääletasin rehvide kütusesäästlikkuse märgistamist käsitleva määruse poolt. See määrus on osa energiatõhusust käsitlevate õigusaktide paketist ja aitab vähendada transpordisektorist pärinevaid saasteainete heitkoguseid. Määruse järgi peavad rehvide tarnijad kasutama märgistust ja kleebiseid, mis annavad kasutajatele teavet kütusekulu ja veeretakistuse, märghaardumise ja välise veeremismüra kohta. Praktikas tähendab see, et märgisel näidatakse nende parameetrite kohta klass vahemikus A–G, olenevalt sellest, kuidas rehv on klassifitseeritud. Lisaks on rehvide tarnijad kohustatud jagama märgistuse kohta oma veebilehel selgitusi ja andma autojuhile käitumissoovitusi. Need soovitused hõlmavad keskkonnasäästlikku sõidustiili, rehvirõhu korrapärast kontrollimist ja peatumisteekonna järgimist. Liikmesriigid avaldavad kõik määruse ülevõtmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 1. novembriks 2011. Määruse sätted jõustatakse 1. novembril 2012. Transpordisektor tekitab ligikaudu 25% saasteainete heitkogustest. Kõnealune määrus aitab neid heitkoguseid vähendada.

 
  
  

– Raport: Reimer Böge (A7-0044/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult.(PT) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi eesmärk on toetada töötajaid, keda maailmakaubanduses toimunud olulistest muutustest tingitud koondamised on isiklikult mõjutanud. Fondist rahastatakse tööotsingute toetamist, individuaalset ümberõpet, ettevõtluse edendamist, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise toetamist ning erakorralist ja ajutist sissetulekute täiendamist.

Pikemas plaanis on nende meetmete eesmärk aidata sellistel töötajatel leida uus töökoht ja seda hoida.

Minu kodumaal Portugalis on Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist abi saadud kaks korda: 2008. aastal, kui Lissaboni piirkonnas ja Alentejos koondati autotööstuses 1549 töötajat, ning 2009. aastal, kui riigi põhja- ja keskosas koondati 49 tekstiiliettevõttes 1504 töötajat.

Fondi tähtis roll on ilmselge. Kuid Pervenche Berèsi küsimus rõhutab, et on tekkinud olukord, mida komisjon peaks selgitama. Me peame vältima rahaliste vahendite või riigiabi eraldamist ühes liikmesriigis, kui selle tulemusena kaovad töökohad ELi teistes osades.

Ma olen niisiis nõus, et tuleb tagada Euroopa rahalise toetuse tulemuslik koordineerimine, et takistada äriühinguid töökohtade loomise ja likvideerimisega kasumit taotlemast.

 
  
MPphoto
 
 

  Proinsias De Rossa (S&D), kirjalikult. – Ma toetan Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist 14,8 miljoni euro eraldamist, et toetada Delli Limericki tehase 2840 töötajat, kes tehase sulgemise tõttu töö kaotasid. Selline abi on kasulik koondatud töötajatele endile, mitte Dellile. On tõepoolest ilmnenud, et kui Dell oli sulgemas oma tootmisettevõtet Iirimaal, sai ta Łódźis uue tehase avamiseks 54,5 miljoni euro ulatuses riigiabi Poola valitsuselt. Komisjon kiitis selle riigiabi andmise heaks. Millist poliitikat komisjon oma otsusega järgis? Selle poliitikaga vabastatakse Dell kohustusest võtta arvesse oma strateegiast johtuvaid sotsiaalseid tagajärgi ja võimaldatakse äriühingutel osaleda võidujooksus, mille lõpptulemus on kahjulik kõigile, kusjuures seda võidujooksu toetatakse nii liikmesriikide kui ka ELi vahenditega. Komisjoni riigiabi- ja sotsiaalpoliitika kooskõlastamises on kiiresti selgust vaja.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Ma olen seda varemgi öelnud, et juba enne praegust finantskriisi, mis on suurendanud ja süvendanud mõningaid varasemaid nähtusid, oli üleilmastumise ja sellest tuleneva ettevõtete ümberpaigutumise ränk mõju paljude inimeste elule selgesti nähtav. Praegu valitsevast olukorrast tulenevad ainulaadsed probleemid ning erakorraline vajadus kasutada erandlikke vahendeid töötute abistamiseks ja tööturule naasmise toetamiseks saavad ilmseks, kui me lisame juba nimetatud probleemidele usalduse puudumise turgudel ja investeeringute vähenemise.

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi on sellega seoses juba mitu korda kasutatud – alati eesmärgiga leevendada mõju, mida Euroopa töötajate osalemine maailmaturul neile avaldab. Ka Reimer Böge raportis kirjeldatud juhtumid väärivad kaalumist, ehkki mõningad kahtlused seoses nende kõigi tegeliku abikõlblikkusega jäävad püsima. Seetõttu oleks parem, kui tulevikus esitataks taotlused eraldi.

Ma tahaksin korrata oma veendumust, et Euroopa Liit peab võtma meetmeid, edendamaks tugevamat, vabamat ja loovamat Euroopa turgu, kus tehakse investeeringuid ja luuakse töökohti.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Ma hääletasin selle raporti poolt, sest Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on vahend, millega reageeritakse üleilmastumise tõttu tekkinud konkreetsetele kriisidele Euroopas, ja praegust olukorda võib kirjeldada kriisina. Fondi kaudu antakse otse koondatud töötajatele individuaalset, ühekordset ja ajaliselt piiratud toetust. Väidetavalt ei tohiks selle fondi kaudu töötajate abistamisel tekkida mingit ebaproportsionaalsust nagu varem.

Lisaks toetatakse Euroopa Sotsiaalfondist Euroopa tööhõivestrateegiat ja liikmesriikide poliitikat, mis keskendub täieliku tööhõive, töö kvaliteedi ja tootlikkuse tagamisele, edendatakse sotsiaalset kaasatust, eelkõige puuetega inimeste pääsu tööturule, ja vähendatakse tööga seotud ebavõrdsust riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. See fond täidab väga tähtsat otstarvet majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamisel. Praegune olukord nõuab Euroopa Sotsiaalfondi jõulist, asjakohast ja kiiret rakendamist.

On selge, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondil ja Euroopa Sotsiaalfondil on erinevad, ent üksteist täiendavad eesmärgid ja üks ei asenda teist. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kui erakorralist vahendit tuleks rahastada autonoomselt. Selle fondi kui lühiajalise meetme rahastamine Euroopa Sotsiaalfondi või mis tahes muu struktuurifondi arvelt on väga tõsine viga.

 
  
MPphoto
 
 

  Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. – Mul on hea meel Euroopa Parlamendi otsuse üle kiita heaks Delli töötajatele Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist eraldatav abi. Dellis toimunud koondamised on tõsiselt mõjutanud kohalikku majandust Limerickis ja selle ümbruses. Me peame võtma kasutusele asjakohased ümberõppemeetmed, et Dellis töö kaotanud inimesed võiksid lähitulevikus tööd leida. Kui Iirimaa taotlus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist eraldatava abi kohta saab heakskiidu, aitab see kaasa kõnealuste töötajate ümberõppele ja nende ametioskuste täiendamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult.(FR) Ma hääletasin selle poolt, et Belgiale ja Iirimaale eraldataks Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kaudu abi, sest minu arvates tuleb kasutada kõikvõimalikke vahendeid üleilmastumise ning majandus- ja finantskriisi ohvriteks langenud töötajate abistamiseks.

Samas tekib mul kahtlusi Euroopa poliitika sidususes, sest kõnealuse fondi kasutuselevõtmise kõrval lubab komisjon Poolal anda Dellile riigiabi tehase avamiseks Poolas, samas kui Dell sulgeb ühe tehase Iirimaal. Kuidas saavad Euroopa kodanikud sellise trikitamise lubamisel uskuda, et Euroopa Liit on neile kasulik?

Sellises olukorras võidakse hakata avaliku sektori vahendite kasutamise õiguspärasuses kahtlema ja kahetsema meie äriühingute sotsiaalse vastutuse puudumist, sest äriühingud juhinduvad üksnes kasumlikkusest ega hooli hävitatud töökohtadest.

 
  
MPphoto
 
 

  Jacky Hénin (GUE/NGL), kirjalikult.(FR) Delli kontsern oli infotehnoloogia valdkonnas lähiminevikus maailmas esimesel kohal ja praegu kolmandal kohal, Delli ligikaudne turuväärtus on 18 miljardit USA dollarit, 2009. aasta kolmanda kvartali kasum oli 337 miljonit USA dollarit ja neljandaks kvartaliks prognoositakse veelgi suuremat kasumit...

Jah, ma olen Delli töötajate poolt!

Jah, ma loodan, et nad leiavad tööd ja saavad inimväärse elu võimalikult kiiresti tagasi!

Aga ei, ma ei aita kaasa Euroopa maksumaksjate röövimisele. Ma ei kavatse mitte mingil juhul osaleda järjekordsel põlguse ülesnäitamisel töötajate suhtes, kes on juba praegu väga raskes olukorras.

Maksma peavad süüdlased ja enne kasumi jaotamise lubamist peab Euroopa rakendama rahva vajadustele vastava tugeva tööstuspoliitika!

 
  
MPphoto
 
 

  Alan Kelly (S&D), kirjalikult. – Täna kiitis Euroopa Parlament heaks 14 miljoni euro eraldamise Dellist koondatud 1900 töötaja koolitamiseks. Koondamise põhjus oli Delli otsus viia oma tehas Iirimaalt Poolasse. Toetuse abil saab töö kaotanutele pakkuda võimalusi ümberõppeks ja kutseoskuste omandamiseks, et neil oleks võimalik uut tööd leida. See raha on pigem toetus kui armuand, sest see läheb Munsteri piirkonna kolmanda tasandi õppeasutustele ja selle arvelt makstakse Delli endiste töötajate õppemaksud. Fondi kasutuselevõtmise heakskiitmine on väga oluline näide Euroopa kavatsusest aidata Iirimaa majanduslangusest välja. Kõnealune toetus peaks aitama aeglustada tööpuuduse kasvu Munsteris ja see annab suure tõuke kohalikule majandusele, kui Delli tehasest koondatud töötajad naasevad tööturule.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult.(FR) Mõeldes Iirimaa ja Belgia töötajatele kui uusliberaalse üleilmastumise ohvritele, hääletame selle raporti ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist abi andmise poolt.

Kuid me mõistame jõuliselt hukka väited, nagu tuleks Euroopa töötajate sotsiaalseid ja inimlikke tragöödiaid käsitada lihtsalt kui „kohandusi”, mis on vajalikud uusliberaalse üleilmastumise tõrgeteta toimimiseks. On täiesti vastuvõetamatu, et Euroopa Liit toetab neidsamu asjaosalisi, kes vastutavad nende tragöödiate eest, ning annab neile oma poliitilise ja rahalise toetuse ümberpaigutusteks ja siirdamisteks, mille ainus eesmärk on teenida kasumit.

Texase kontserni Delli, maailma suuruselt teise telekommunikatsioonikontserni sarnaste röövkapitalistide kasumijanu ei saa rahuldada Euroopa kodanike üldistest huvidest sõltumatult. Igal juhul ei ole meie ettekujutus Euroopast selline.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) EL on piirkond, kus valitseb solidaarsus, ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on selle üks näide. See toetus on töötute ja üleilmastumise tagajärjel toimunud ümberpaigutumiste ohvrite abistamiseks väga oluline. Üha rohkem ettevõtteid kolib oma tegevusega mujale, et kasutada ära väiksemaid tööjõukulusid paljudes riikides, eelkõige Hiinas ja Indias. Sellel on kahjulik mõju nendele riikidele, kus austatakse töötajate õigusi. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi eesmärk on aidata töötajaid, kes on langenud ettevõtete ümberpaigutumise ohvriks, ja see fond on vajalik selleks, et aidata töötajatel leida tulevikus uut tööd. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi on varem juba kasutatud teistes ELi riikides, eelkõige Portugalis ja Hispaanias, ning nüüd on aeg anda sellist abi Belgiale ja Iirimaale.

 
  
MPphoto
 
 

  Marit Paulsen, Olle Schmidt ja Cecilia Wikström (ALDE), kirjalikult. (SV) EL on loonud õigusliku ja eelarvelise vahendi, et anda toetust neile, kes on kaotanud töö „maailmakaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tõttu, ning aidata neid uuesti tööturule integreeruda”.

Meie oleme veendunud, et vabakaubandus ja turumajandus aitavad majanduslikule arengule kaasa, ning seetõttu oleme põhimõtteliselt vastu riikidele või piirkondadele rahalise abi andmisele. Kuid finantskriis on liikmesriikide majandust väga rängalt mõjutanud ja seekordne majanduslangus on sügavam kui mis tahes surutis, mida Euroopa on alates 1930. aastast üle elanud.

Kui EL ei võta meetmeid, satuvad ELilt toetust taotlenud Belgia ja Iirimaa vastavate piirkondade töötud väga raskesse olukorda. Sotsiaalse marginaliseerumise ja püsiva tõrjutuse oht on väga suur ning seda ei saa meie kui liberaalid aktsepteerida. Me tunneme väga kaasa kõigile, keda majanduslanguse tagajärjed mõjutavad, ja pooldame meetmeid, mis aitavad inimestel majanduslangusest üle saada, näiteks koolitust. Seetõttu toetame abi andmist Belgia Ida- ja Lääne-Flandria ning Limburgi piirkonna tekstiilisektoris koondatud töötajatele ning Iirimaa Limericki, Clare’i ja Põhja-Tipperary krahvkondades ja samuti Limericki linnas arvutitootmise valdkonnas koondatud töötajatele.

 
  
MPphoto
 
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE), kirjalikult. (PL) Ma toetasin Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmist, sest massilised koondamised on kahtlemata majanduskriisi üks negatiivseid tagajärgi ja vaatamata populaarsele arvamusele ei ole kriis veel kaugeltki möödas. Asjaomastes riikides töö kaotanud inimesi tuleb kindlasti aidata. Töökaotus on nende inimeste ja nende perede jaoks suur tragöödia. Seetõttu leian, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi roll on keerulistel kriisiaegadel eriti tähtis. Minu arvates tuleks selle fondi eelarvet tulevikus märgatavalt suurendada, nii et fond saaks vastata sotsiaalsetele vajadustele. Majanduskriis nõuab endiselt lõivu kollektiivsete koondamiste näol, mis sageli toovad kaasa inimlikke vapustusi, sotsiaalsete probleemide kasvu ja palju muid negatiivseid nähtusi. Seetõttu peaksime minu arvates tegema kõik endast oleneva, et aidata võimalikult tulemuslikult neid, kes majanduskriisi tagajärgede tõttu kannatavad.

 
  
  

– Raport: David Martin (A7-0043/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Ma olen rahul Lissaboni lepingu jõustumise tõttu kodukorras tehtavate muudatuste ettepanekuga. Tahaksin rõhutada üht aspekti, mis minu arvates on praegu, mil me oleme tunnistajaks läbirääkimistele uue, alates 2013. aasta jaanuarist Kyoto protokolli asendava kokkuleppe üle, äärmiselt oluline. Lissaboni lepingust tulenevalt on rahvusvaheline võitlus kliimamuutuse vastu ELi keskkonnapoliitika üks konkreetseid eesmärke. Lissaboni lepinguga lisatakse kliimamuutusega võitlemisel rakendatavate rahvusvaheliste meetmete toetamine nende eesmärkide nimekirja, mis moodustavad ELi keskkonnapoliitika. Samuti antakse Lissaboni lepinguga Euroopale uued volitused sellistes valdkondades nagu energia, teadusuuringud ja kosmosepoliitika. Energia on nüüd ühine vastutusala ja see sillutab teed Euroopa ühise poliitika väljatöötamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Ma andsin oma poolthääle David Martini raportile, mis käsitleb Euroopa Parlamendi kodukorra kohandamist Lissaboni lepinguga, sest on vaja muuta mõningaid Euroopa Parlamendi sisemisi toimimisreegleid, arvestades Lissaboni lepingu jõustumisel kasvavaid volitusi, eriti suuremat õigusloomepädevust, mis võimaldab Euroopa Parlamendil väga mitmetes küsimustes tegelda õigusloomega võrdsetel alustel liikmesriikide valitsustega.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Muudatusettepanekud, mida me täna hääletasime, lisatakse Euroopa Parlamendi kodukorda, sest kodukord tuleb viia kooskõlla Lissaboni lepinguga, mille jõustumine 1. detsembril on välja kuulutatud. Usun, et Euroopa Parlamendi pädevuse märkimisväärne suurenemine, millega kaasnevad uued ülesanded kõikidele parlamendiliikmetele, paneb proovile Euroopa Parlamendi vastutustunde ja suutlikkuse õigusaktide ettepanekute tegemisel.

Seega võin väljendada vaid heameelt kodukorra muutmise üle, mis viib Euroopa Parlamendi töö aluslepingute sätetega paremasse kooskõlla.

Ma olen eriti rahul riikide parlamentide ja liikmesriikide algatuste suurema rolliga Euroopa lõimimisel.

Loodan, et subsidiaarsuse põhimõtet, millele Euroopa seadusandja erilist tähelepanu pöörab, rakendatakse üha enam ja et seda järgivad kõik Euroopa otsustajad.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult.(FR) Ma hääletasin Euroopa Parlamendi kodukorra muutmist käsitleva David Martini raporti poolt, sest see võimaldab meil järgida uusi reegleid, mis kaasnevad Lissaboni lepingu jõustumisega.

Muutmine hõlmab eelkõige järgmist: uute vaatlejate vastuvõtmine, kellest peaksid võimalikult kiiresti saama täieõiguslikud Euroopa Parlamendi liikmed, uute, subsidiaarsuse põhimõtte järgimise uurimist käsitlevate sätete kehtestamine seoses liikmesriikide parlamentide uue rolliga õigusloomemenetluses – selle muudatusega olen ma väga rahul, sest see aitab süvendada demokraatlikku arutelu –, ja eelkõige Euroopa Parlamendile Euroopa õigusaktide väljatöötamisel suurema rolli andmine.

Samuti selgitatakse selles dokumendis, milliseid meetmeid peaks Euroopa Parlament võtma „aluspõhimõtete rikkumisel liikmesriigi poolt”, mis on eriti positiivne Euroopa Parlamendi kui põhiõiguste kaitsja jaoks.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Euroopa Parlamendi eelmise kodukorra artikli 36 järgi oli meil kohustus pöörata „erilist tähelepanu põhiõiguste austamisele”. Uue artikli 36 järgi peame täielikult järgima põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi. See on väike, ent minu arvates oluline muudatus, mis paneb kõikidele parlamendiliikmetele kohustuse kaitsta kõigi kodanike õigusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Lissaboni lepingu jõustumine 1. detsembril 2009 tähendab vajadust kohandada kodukorda, et viia see kooskõlla Euroopa Parlamendi uute toimimisreeglite ja volitustega.

Kodukorras tehtavate muudatustega valmistab Euroopa Parlament end ette suuremaks pädevuseks, mille Lissaboni leping talle pärast jõustumist annab, võttes arvesse 18 uue parlamendiliikme saabumist, suuremat õigusloomepädevust ja uut eelarvemenetlust. Tähtis on ka edaspidine koostöö liikmesriikide parlamentidega.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Seda paljukiidetud demokraatia suurenemist ja liikmesriikide parlamentide tugevamat häält, mis Lissaboni lepinguga pidid kaasnema, ei paista eriti kuskilt. On vaid üksikud uued menetlused. Põhiõiguste järgimise hindamise korda ei tohi mingil juhul kuritarvitada, nii et sellest saaks poliitilise korrektsuse pealesurumise või diskrimineerimisvastase maania vahend.

Lissaboni lepingu jõustumine ei muuda demokraatia puudumist ELis. Pole just palju muutunud, kui Euroopa Parlament peab valima komisjoni presidendi valimised kaotanud, läbikukkunud poliitikute seast. Asjaolu, et Stockholmi programmi surutakse läbi sellise kiiruga, et meil ei ole võimalust tõstatada andmekaitsega seotud küsimusi, näitab, kui tugev meie hääl tegelikult on. Tegelikult ei ole Lissaboni lepingust tingitud muudatused kodukorras toonud kaasa läbipaistvuse suurenemist ega liikmesriikide parlamentide tugevamat häält. Seetõttu hääletasin raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa Liit vastutab meetmete eest, mis mõjutavad meid kui kodanikke iga päev. Lissaboni leping muudab Euroopa Liidus otsuste tegemise kiiremaks, õiguspärasemaks ja demokraatlikumaks.

Euroopa Parlamendi õigusloomepädevus kasvab, sest parlament hakkab enamikus institutsioonide käsitletavates küsimustes vastutust võrdsetel alustel jagama Euroopa Ülemkoguga. Tegelikult muutub niinimetatud kaasotsustamismenetlus Lissaboni lepingu alusel reegliks ja tavapäraseks õigusloomemenetluseks.

Mina kui valitud parlamendiliige olen teadlik ülesandest, mille see muutus enesega kaasa toob.

Selle raportiga jätkatakse tööd, mis sai alguse ja viidi peaaegu lõpule Euroopa Parlamendi eelmise koosseisu ametiajal ning mille eesmärk on kohandada Euroopa Parlamendi tööd reguleerivat kodukorda uue lepinguga, mis peaks jõustuma järgmise kuu alguses.

Mõned muudatused on üksnes tehnilist laadi ja teised puudutavad uuendusi, mille rakendamiseks Euroopa Parlament on praegust võimalust kasutanud. Tervikuna on selle raporti puhul tegemist kompromissiga, mis rahuldab Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni, kuhu ma kuulun, sest see hõlmab tasakaalustatud viisil selliseid küsimusi nagu subsidiaarsus ja proportsionaalsus ning tugevdab koostööd Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide vahel.

Seetõttu hääletasin ma selle raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Toussas (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Kreeka kommunistlik partei ei poolda muudatusettepanekuid Euroopa Parlamendi kodukorra kohandamiseks Lissaboni lepinguga ja hääletas nende vastu. Need muudatusettepanekud säilitavad Euroopa Parlamendi kodukorra tagurliku ja ebademokraatliku olemuse ning tugevdavad seda. See kodukord on vahend, mille abil lämmatatakse igasugune vastuseis kapitali poliitiliste esindajate ainuvalitsemisele.

Väide, nagu muutuks EL tänu Lissaboni lepingule demokraatlikumaks, sest selle lepinguga uuendatakse Euroopa Parlamendi rolli, on vale. Euroopa Parlament on üks osa ELi tagurlikust ülesehitusest. Ta on tõestanud oma pühendumist ELi tagurlikule poliitikale, oma toetust monopolide huvidele ja oma rolli organina, mis annab väidetava õiguspärasuse ELi rahvavaenulikule poliitikale. Euroopa Parlament ei esinda mitte rahvast, vaid kapitali huve. Rahva huvides on sellele kõigele vastu seista – teha lõpp rahvavaenulikule poliitikale, mida rakendab EL ja mida toetab Euroopa Parlament, ning lammutada ühtlustav eurokonstruktsioon.

 
  
  

– Resolutsiooni ettepanek (B7-0141/2009) / REV 1: Kopenhaageni kliimamuutustealase tippkohtumise ettevalmistamine

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) Ma hääletasin selle resolutsiooni poolt. Resolutsiooni eesmärk on tagada Kopenhaagenis ambitsioonika ja õiguslikult siduva rahvusvahelise kokkuleppe sõlmimine ning ma leian, et tänu sellise kokkuleppe sõlmimisele võib tekkida uus, jätkusuutlik mudel, mis soodustab sotsiaalset ja majanduslikku kasvu, edendab keskkonnasäästliku tehnoloogia ning taastuvenergia ja energiatõhususe arengut, vähendab energiatarbimist ja võimaldab luua uusi töökohti.

Usun, et selle resolutsiooni heakskiitmine, milles rõhutatakse, et rahvusvaheline kokkulepe peaks rajanema ühise, aga erineva vastutuse põhimõttel, kusjuures arenenud riigid võtavad juhtrolli oma heitkoguste vähendamisel ning kohustuse anda arengumaadele rahalist ja tehnilist abi, aitab kaasa teatud ülemaailmse tasakaalu saavutamisele.

Seega on väga oluline, et Euroopa Liit võtaks selles küsimuses juhtrolli, tagamaks tulevaste põlvkondade heaolu.

 
  
MPphoto
 
 

  Dominique Baudis (PPE), kirjalikult.(FR) Ma hääletasin Kopenhaageni tippkohtumist käsitleva resolutsiooni poolt, sest meie kui valitud parlamendiliikmete kohustus on kaitsta oma planeeti tulevaste põlvkondade jaoks. Maailma tulevik sõltub eelseisvatest kuudest. On mõeldamatu, et rahvusvaheline üldsus ei suuda jõuda kokkuleppele, mis kohustab riike mõistlikult käituma. Riigipead ja valitsusjuhid, teil lasub vastutus planeedi Maa tuleviku eest. Te peate suutma jätta oma riiklikud huvid ja lühiajalised probleemid kõrvale, sest inimkond ei saa enam aega kaotada.

 
  
MPphoto
 
 

  Frieda Brepoels (Verts/ALE), kirjalikult. – (NL) Euroopa Parlamendi poolt täna vastu võetud resolutsiooni ühes osas rõhutatakse piirkondade ja kohalike omavalitsuste suurt tähtsust, eriti konsulteerimisel ning kliimapoliitikat käsitleva teabe levitamisel ja selle poliitika rakendamisel. Kliimamuutusega kohanemise ja selle tagajärgede leevendamise poliitikat viiakse kuni 80% ulatuses ellu piirkondlikul või kohalikul tasandil. Mitmed piirkondlikud omavalitsused juba näitavad eeskuju oma otsustava suhtumisega võitlusse kliimamuutuse vastu.

Mina kui Euroopa riike ja territooriume esindava Euroopa Vabaliidu liige toetan täielikult piirkondlike omavalitsuste otsest kaasamist säästva arengu edendamisse ja tulemuslikku kliimamuutusele reageerimisse. Sellega seoses tuleb rõhutada piirkondlike omavalitsuste säästva arengu võrgustiku (nrg4SD) tööd. See võrgustik on juba seadnud sisse tihedad partnerlussuhted ÜRO Arenguprogrammiga (UNDP) ja ÜRO Keskkonnaprogrammiga (UNEP). Euroopa Vabaliidu liikmed nõuavad piirkondlike omavalitsuste sõnaselget tunnustamist Kopenhaageni kokkuleppe raames, arvestades piirkondlike omavalitsuste rolli kliimamuutusega kohanemise ja selle tagajärgede leevendamise poliitikas.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) On väga tähtis, et Kopenhaageni kliimakonverentsi tulemusena sõlmitaks poliitiliselt siduv kokkulepe. See kokkulepe peab sisaldama tegevusalaseid sätteid, mida saab viivitamata rakendada, ja ajakava, mis võimaldab 2010. aasta jooksul töötada välja õiguslikult siduva kokkuleppe. Kokkulepe peab hõlmama kõiki konventsioonile alla kirjutanud riike ja on väga oluline, et selles toodaks selgelt välja kõik kohustused, mis puudutavad heitkoguste vähendamist või rahastamist. Kuigi ühelt poolt peaksid tööstusriigid näitama kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel eeskuju, peaks oma roll olema ka majanduslikult enam arenenud arengumaadel, kes annavad oma panuse vastavalt oma kohustustele ja võimalustele. Tööstusriikide ja paremal järjel olevate areneva majandusega riikide jõupingutused peaksid olema võrreldavad. Ainult nii on võimalik vähendada moonutusi rahvusvahelises konkurentsis. Samuti on tähtis määratleda rahastamise struktuur, et tagada rahastamise jätkusuutlikkus keskpikas ja pikas plaanis. Rahalised vahendid peavad tulema erasektorist, CO2-turult ning tööstusriikide ja majanduslikult rohkem arenenud arengumaade avalikust sektorist.

 
  
MPphoto
 
 

  Nessa Childers (S&D), kirjalikult. – On väga oluline, et EL asuks Kopenhaageni tippkohtumise lähenedes aktiivselt tegutsema ja võtaks süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamisel maailmas juhtrolli. Euroopa Parlament on süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise küsimuses juba ilmutanud suuremat edasipüüdlikkust kui liikmesriigid ning tänase resolutsiooniga tuleb rahul olla, sest selles nõutakse reaalset rahastamist, jõulisi eesmärke vahemiku 25–40% ülemises osas kooskõlas uusimate teaduslike andmetega ning õiguslikult siduva kokkuleppe sõlmimist.

 
  
MPphoto
 
 

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Ma jäin erapooletuks, esiteks seetõttu, et kiideti heaks muudatusettepanek 13, mille kohaselt tuumaenergia on süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamisel oluline tegur, ning teiseks seetõttu, et tagasi lükati minu fraktsiooni esitatud muudatusettepanek 3, milles arenenud riike kutsuti üles vähendama oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2050. aastaks võrreldes 1990. aasta tasemega 80 ja 95% võrra. Resolutsioonis on arvukalt häid punkte, näiteks ELi kavatsus eraldada kuni 2020. aastani igal aastal 30 miljardit eurot, et vastata arengumaade vajadustele seoses kliimamuutuse mõju leevendamise ja selle tagajärgedega kohanemisega. Ma leian siiski, et tagasipöördumine tuumaenergia juurde kui vastumeede kasvuhooneefektile ei paku lahendust kliimamuutusega võitlemisel. Vastupidi, see on ohtlik valik. Kopenhaagenis põrkuvad kolme leeri – arenenud riikide, arengumaade ja vähim arenenud riikide – ning nende valitsuste, peamiste rahvaliikumiste ja rahvaste huvid, sest kliimamuutus kahjustab märkimisväärselt jõupingutusi, mida maailmas valitseva vaesuse ja nälja vähendamiseks tehakse. Kopenhaageni tippkohtumine on tõeline proovikivi ja me peame tõusma oma ülesannete kõrgusele ning mitte laskma tööstus- ja tuumalobistidel võitu tähistada.

 
  
MPphoto
 
 

  Jürgen Creutzmann, Nadja Hirsch, Holger Krahmer, Britta Reimers ja Alexandra Thein (ALDE), kirjalikult. (DE) Saksamaa Vabasse Demokraatlikku Parteisse kuuluvad Euroopa Parlamendi liikmed jäid Kopenhaageni tippkohtumist käsitleva resolutsiooni hääletamisel erapooletuks järgmistel põhjustel. Resolutsioon sisaldab avaldusi kolmandates riikides võetavate kliimakaitsemeetmete rahastamise kohta, ent ei määratle rahastamise konkreetseid kriteeriume ega eesmärki. Meil ei ole võimalik seda maksumaksjatele põhjendada. Lisaks leiame, et üldine kriitika Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) aadressil on väär.

ICAO on organisatsioon, mis tegeleb lennundusküsimustega rahvusvahelisel tasandil. Nii kriitika kui ka avaldus ICAOga peetavate läbirääkimiste väidetava luhtumise kohta on vale ja sobimatu. Nõue kehtestada lennunduse jaoks CO2-ga kauplemise süsteemi erikord on vastuolus ELi kehtivate õigusaktidega ja koormab ELi positsiooni rahvusvahelise kliimakokkuleppe üle peetavatel läbirääkimistel teostamatute nõudmistega.

 
  
MPphoto
 
 

  Proinsias De Rossa (S&D), kirjalikult. – Kliimamuutuse mõju on juba tuntav: temperatuur tõuseb, jäämütsid ja liustikud sulavad ning äärmuslikud ilmastikunähtused muutuvad järjest sagedasemaks ja intensiivsemaks. ÜRO hinnangul olid kõik 2007. aastal esitatud erakorralise humanitaarabi palved peale ühe seotud kliimaga. Me vajame ülemaailmset energiarevolutsiooni, et võtta kasutusele jätkusuutlik majandusmudel, mis tagab, et keskkonna kvaliteet paraneks käsikäes majanduskasvu, jõukuse loomise ja tehnoloogia arenguga. Iirimaa süsinikdioksiidiheide on 17,5 tonni elaniku kohta aastas. 2050. aastaks tuleb seda kogust vähendada ühe-kahe tonnini. Ilmselgelt eeldab see järsku muutust energia tootmisel ja tarbimisel. Esimene samm on sõlmida Kopenhaagenis ulatuslik kokkulepe, mis seab rahvusvahelisele üldsusele vähendamiskohustused ja näeb kohustuste rikkumise korral ette rahvusvahelisel tasandil rakendatavad sanktsioonid. Rahvusvaheline üldsus peaks tõepoolest ilmutama pühendumust, mis on suurem kui finantskriisile reageerimisel nähtu. Vastus kliimamuutusele peitub tugevas rahvusvahelises juhtimises ja rahalistes kohustustes. Arengumaadele antav abi peab lisanduma ülemeremaade arenguabile, sest vastasel juhul satub ohtu aastatuhande arengueesmärkide saavutamine. Kliimamuutus eeldab tõepoolest suuremaid investeeringuid avalikus sektoris.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult.(FR) Euroopa Parlamendis äsja vastu võetud ühisresolutsioon edastab selge sõnumi. Euroopa Liit peab rääkima ühel häälel ja tegutsema pärast Kopenhaageni kliimakonverentsi ühtselt, olenemata sellest, millised on konverentsi tulemused. Me peame seadma sihiks kasvuhoonegaaside heitkoguste tegeliku 30%-lise vähenemise. Kui ma ütlen „tegeliku”, siis see tähendab, et ühel päeval tuleb meil lõpuks tõstatada erandite ja heitkogustega kauplemise küsimus. Euroopa Parlament loodab, et Kopenhaageni tippkohtumine annab võimaluse näidata, et Euroopa Liit on tugev ja võtab enesele kindla rahalise kohustuse arengumaade ees, sest me oleme neile võlgu.

 
  
MPphoto
 
 

  Anne Delvaux (PPE), kirjalikult.(FR) Ligi 200 riiki peavad Kopenhaagenis 7.–18. detsembrini läbirääkimisi kliimamuutusega võitlemist käsitleva uue rahvusvahelise kokkuleppe, Kyoto-järgse kokkuleppe üle, mis jõustub 2013. aastal.

Hääletusele pandud resolutsioon annab Euroopa Liidule lähtealuse läbirääkimisteks. Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni liikmena andsin ma oma panuse muudatusettepanekute kaudu, mis toetavad eelkõige kokkuleppe õiguslikult siduvat iseloomu.

Hääletamisel on minu nõudmised järgmised: jõuda ülemaailmse poliitilise kokkuleppeni, mis on ambitsioonikas ja siduv ning aitab kiiresti jõuda tõelise õigusliku lepinguni; vähendada 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid 1990. aasta tasemega võrreldes 30% võrra, millele lisanduvad muude saastajate, näiteks USA ja Hiina kaugeleulatuvad, mõõdetavad, ent paindlikud kohustused, ja vähendada 2050. aastaks heitkoguseid 80% võrra, mis on kooskõlas ekspertide nõudmistega; täpsustada tööstusriikide üliolulist ühist kohustust võimaldada arengumaadele rahalist ja muud abi. Kriisiolukorras on keeruline täpset summat kindlaks määrata, kuid on vaja tagada, et see vastaks vähemalt võetud kohustustele.

Läbikukkumine Kopenhaagenis oleks keskkonnaalane, poliitiline ja moraalne katastroof!

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Ma hääletasin Kopenhaageni kliimamuutuste konverentsi käsitleva resolutsiooni ettepaneku poolt, sest minu arvates on selle näol tegemist hea parlamentaarse kompromissiga olulistes küsimustes, millest peaks tulevase rahvusvahelise kokkuleppe üle peetavatel läbirääkimistel lähtuma, eriti kliimamuutuse tagajärgedega kohanemise, rahastamismehhanismide ja metsade raadamisega seotud küsimustes. Tahaksin korrata, et Kopenhaagenis õiguslikult siduva, ambitsioonika, realistliku ja kõiki asjaosalisi kaasava rahvusvahelise kokkuleppe saavutamine on oluline ka sotsiaalse õigluse seisukohalt.

 
  
MPphoto
 
 

  Jill Evans (Verts/ALE), kirjalikult. – Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud resolutsiooni ühes osas rõhutatakse piirkondade ja kohalike omavalitsuste suurt tähtsust konsulteerimisel ning kliimapoliitikat käsitleva teabe levitamisel ja selle poliitika elluviimisel. Kliimamuutuse tagajärgede leevendamise ja sellega kohanemise poliitikat viiakse kuni 80% ulatuses ellu piirkondlikul või kohalikul tasandil. Mitmed kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused juba näitavad eeskuju oma otsustava poliitikaga kliimamuutuse vastu võitlemisel.

Meie, Euroopa riike ja territooriume esindava Euroopa Vabaliidu liikmed, toetame täielikult kohalike ja piirkondlike omavalitsuste otsest kaasamist säästva arengu edendamisse ja tulemuslikku kliimamuutusele reageerimisse. Sellega seoses tuleb rõhutada piirkondlike omavalitsuste säästva arengu võrgustiku (nrg4SD) tööd. See võrgustik on juba seadnud sisse partnerlussuhted ÜRO Arenguprogrammiga ja ÜRO Keskkonnaprogrammiga. Me nõuame niisiis piirkondlike omavalitsuste sõnaselget tunnustamist Kopenhaageni kokkuleppe raames, arvestades piirkondlike omavalitsuste tähtsat rolli kliimamuutusega kohanemise ja selle tagajärgede leevendamise poliitikas.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Nagu ma juba varem olen öelnud, on oluline võtta vastu õiguslikult siduv ülemaailmne poliitiline kliimamuutusealane kokkulepe, et Euroopa tööstus ei satuks ebasoodsasse konkurentsiolukorda. Euroopa peab seadma eesmärgiks sõlmida selline kokkulepe, mis nõuaks ühiseid jõupingutusi, mitte ainult ELi jõupingutusi.

Minu arvates ei oleks õige kasutada rahvusvaheliste finantstehingute maksu selleks, et rahastada kliimamuutusega kohanemist ja selle tagajärgede leevendamist arengumaades, sest see toimuks majanduse (arvestades eriti praegust kriisiolukorda), kaubanduse ja jõukuse loomise arvelt.

Sellise maksuga kogu ühiskonnale kaasnevaid kulusid (maksukoormuse suurenemine, mis mõjutab kõiki maksumaksjaid ja tarbijaid) ja mõju finantsturule (vajaliku likviidsuse vähenemine ning ettevõtetele ja peredele suunatud krediidivoo kahanemine) ei saa eirata.

Ma leian, et see ei oleks turu reguleerimiseks õige viis ja et oleks võimalik leida maailmamajandusele vähem kahjulikke alternatiive.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Ma hääletasin selle resolutsiooni ettepaneku poolt, sest minu arvates peaks EL jätkuvalt olema kliimamuutuse vastases võitluses eeskujuks. Väärib märkimist, et EL on ületanud Kyotos vastu võetud eesmärgid.

Ma leian, et Kopenhaageni kokkulepe peaks olema siduv. Sellega seoses esitasin ma Euroopa Parlamendi resolutsiooni vastavateemalise muudatusettepaneku, nõudes, et lõplikku teksti lisataks rahvusvahelised sanktsioonid.

Minu arvates peaks kokkulepe olema ülemaailmne ja ambitsioonikas ning sisaldama selget ajakava. Kui me ei sea suuri eesmärke, on lõpptulemuseks sümboolne akt, mis on veelgi ebaefektiivsem kui Kyoto protokoll, milles rahvusvahelised sanktsioonid on juba ette nähtud. Lootkem seega, et kokkulepe on tõhus ja sisaldab sätet läbivaatamise kohta, nii et seda saaks hõlpsasti uuendada.

Ma leian ka, et Hiinat ja Indiat ei saa täielikult vastutusest vabastada, kui neist riikidest pärineb suur osa maailma heitkogustest, samas kui meie tööstused teevad suuri jõupingutusi oma heitkoguste vähendamiseks.

Ameerika Ühendriikidel lasub tippkohtumise õnnestumise tagamisel suur vastutus. Loodan, et Ameerika Ühendriikide president Barack Obama näitab, et ta väärib Nobeli rahupreemiat, sest võitlus kliimamuutuse vastu aitab tuua rahu ja õnne kõikidele rahvastele.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisa Ferreira (S&D), kirjalikult. (PT) Vastuvõetud resolutsioon on mitmes mõttes hea. Näiteks rõhutatakse resolutsioonis vajadust säilitada 2012. aasta järgsed rahvusvahelised kohustused ja viia vähendamiseesmärgid vastavusse uusimate teaduslike andmetega, nõutakse, et Ameerika ühendriigid muudaksid viimase valimiskampaania ajal lubatud eesmärgid siduvaks, toonitatakse tööstusriikide ajaloolist vastutust kasvuhoonegaaside heite eest ja vajadust edendada energiatõhusust ning tõhustada teadusuuringuid, tehnoloogiaarendust ja tutvustamistegevust.

Kuid samas omistatakse resolutsioonis suurt tähtsust niinimetatud turulahendustele ja eriti heitkogustega kauplemisele. See on põhimõtteline poliitiline ja ideoloogiline valik, mis ei aita tagada seatud vähendamiseesmärkide täitmist ja kujutab endast ka väga tõsist ohtu keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisele. Seda kinnitab Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi toimimine alates 2005. aastast. Heitkogustega kauplemise eesmärk on muuta kaubaartikliks Maa võime süsinikdioksiidi ümber töötada ja seeläbi kliimat reguleerida. Selle tulemusena võib see võime, mis kindlustab meie harjumuspärast elu Maal, sattuda nendesamade ettevõtete kätte, kes rüvetavad planeeti, selle loodusvarasid ja kliimat.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Goebbels (S&D), kirjalikult.(FR) Ma jäin kliimamuutust käsitleva resolutsiooni hääletamisel erapooletuks, sest nagu tavaliselt, demonstreerib Euroopa Parlament selles õilsaid tundeid, võtmata arvesse reaalset olukorda. Euroopa Liit tekitab umbes 11% kogu maailma süsinikdioksiidi heitkogustest. Me ei saa anda eeskuju ega maksta ka kogu ülejäänud maailma eest.

Kui mainida vaid üht selle resolutsiooni ebakõla, siis on ebaloogiline piirata liikmesriike puhta arengu mehhanismide kasutamisel, kui need on Kyoto protokollis ette nähtud, ja samal ajal küsida aastas 30 miljardit eurot arengumaade toetamiseks ilma igasuguste kriteeriumide ja eristusteta.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult.(FR) Kliimamuutuse küsimuses on vaja kiiresti tegutseda ja mitte jätta arengumaid abituna üksi. Kliimamuutus mõjutab esmajoones just neid, kuid neil puuduvad arenenud riikide tekitatud nähtuste mõjutamiseks sobivad vahendid! Tulevased põlvkonnad on kliimamuutuse tagajärgede ees võimetud, kui kohe ei hakata võtma ülemaailmseid meetmeid. Seetõttu on oluline, et meie valitsused näitaksid poliitilist eeskuju, millega julgustaksid ka teisi riike, näiteks Ameerika Ühendriike ja Hiinat, kokkulepet sõlmima. Selle kohustuse raames peab kehtestama ka finantstehingute maksu, mida ei kasutataks mitte pangandussektori järelevalve, vaid pigem arengumaade ja maailma avalike hüvede (mille hulka kuulub ka kliima) rahastamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Järgmisel kuul on maailma silmad pööratud Taanile. Teisel pool Põhjamerd, umbes sama suures riigis aitab Šoti valitsus kliimamuutusega seotud jõupingutustele suuresti kaasa. Kopenhaageni tippkohtumise ametlikul kodulehel öeldakse, et Šotimaa on võtnud kliima kaitsel maailmas juhtrolli. Šoti valitsuse jõupingutusi tuleb täielikult toetada ja me peame lootma, et teisedki riigid annavad järgmisel kuul üleilmsetesse püüdlustesse oma panuse.

 
  
MPphoto
 
 

  Astrid Lulling (PPE), kirjalikult. (FR) Ma andsin oma poolthääle sellele resolutsioonile, mis käsitleb Euroopa Liidu strateegiat seoses Kopenhaageni kliimamuutustealase tippkohtumisega, sest olen veendunud, et ulatuslik rahvusvaheline kokkulepe võib tegelikult muuta kasvuhoonegaaside heitkoguste kontrollimatu kasvu tendentsi.

Keskkonnapoliitika üldiselt ja konkreetselt kliimapoliitika annavad tõuke tehnoloogilistele uuendustele ja võivad tekitada meie ettevõtete jaoks uusi kasvuvõimalusi.

Mul on väga hea meel, et Euroopa kavandab liidrina energia- ja kliimapoliitikat, mille eesmärk on vähendada heitkoguseid 2020. aastaks 1990. aastaga võrreldes 20% võrra. Ma olen kindlalt vastu igasugustele uutele vähendamiseesmärkidele, kui puudub ulatuslik rahvusvaheline kokkulepe. Ühelt poolt ei ole Euroopal, mis tekitab 11% maailma heitkogustest, piisavalt kaalu, et seda suundumust üksinda muuta, ja teisalt kardan ma energia- ja süsinikdioksiidimahukate tööstusettevõtete ümberpaigutumist.

Ainult keskpikale ja pikale perspektiivile keskenduv ulatuslik kokkulepe tagab prognoositavuse, mis on vajalik oluliste teadus- ja arendusprojektide alustamiseks ning suurte investeeringute tegemiseks, et lahutada majanduskasv alaliselt kasvuhoonegaaside heitkoguste suurenemisest.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) On väga oluline, et Kopenhaageni konverentsil jõutaks ambitsioonika ja õiguslikult siduva kliimamuutust käsitleva kokkuleppeni.

Sama oluline on, et sellega tuleksid kaasa kõik, eriti Hiina, India ja Brasiilia, arvestades nende olulist majanduslikku rolli ja intensiivset tööstustegevust. Ka need riigid peavad püüdlema teiste riikidega võrreldavate ambitsioonikate eesmärkide ja sihtide poole, kuid saama selleks siiski võimalikult palju abi jõukamatelt ja arenenumatelt riikidelt. Samuti on tähtis, et USA täidaks oma osa selles väga olulises küsimuses.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) EL on liiga kaua püüdnud üksinda kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni vähendada, samas kui energianäljas tärkava turumajandusega riigid ja raiskavad tööstusriigid ei olnud valmis rakendama isegi Kyoto protokolli. Me peame ootama ja vaatama, mil määral Kopenhaageni kliimakonverents seda muudab. Seda olukorda arvestades on vaja rahastamisreegleid ja sanktsioone rikkumiste puhuks.

Et muutust tekitada, peame ümber struktureerima oma keskkonnapoliitika, nii et see ei seisneks ainult sertifikaatidega kauplemise käigus miljonite sinna ja tänna suunamises, vaid võimaldaks edendada ka arvestatavaid alternatiive, näiteks taastuvenergiat ja ELi vahenditega subsideeritava kaubaveo vähendamist Euroopas. Raport ei käsitle seda probleemi piisavalt üksikasjalikult, mistõttu ma hääletasin selle vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. (RO) Ma hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest Kopenhaagenis tuleb jõuda siduva ülemaailmse õigusliku kokkuleppeni, mille alusel nii arenenud riigid kui ka arengumaad seavad enesele ELiga võrreldavad eesmärgid heitkoguste vähendamiseks. Me suudame tagada, et globaalsoojenemine ei ületa 2 °C, ja saavutada kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise eesmärgi ainult siis, kui investeerime keskkonnasäästlikku tehnoloogiasse ning teadus- ja uuendustegevusse. Samuti tuleb eraldada lisavahendeid ülemaailmse kokkuleppe allkirjastanud riikide maksete arvelt, mis peegeldavad nende riikide majanduslikku arengut ja maksevõimet.

 
  
MPphoto
 
 

  Daciana Octavia Sârbu (S&D), kirjalikult. – See resolutsioon kujutab endast selget ja realistlikku strateegiat, kuidas käsitleda põhivaldkondi, millega tegelemine on nõutav selleks, et Kopenhaagenis järgmisel kuul tulemuslik kokkulepe saavutada. Meil on tekst, milles on kõrgelennulised sihid tasakaalustatud realistlike eesmärkidega ja milles käsitletakse keerulisi küsimusi, mis tuleb läbirääkijatel lahendada. Euroopa Parlament on kutsunud ELi läbirääkimismeeskonda ja liikmesriike üles avaldama survet meetmete võtmiseks järgmistes valdkondades: heitkogustega kauplemine, ülemaailmne CO2-turg, kohanemise ja leevendamise rahastamise õiglane süsteem, metsad ning lennundus ja meretransport.

Euroopa Parlament on jäänud oma varasemate eesmärkide juurde, mis puudutavad heitkoguste vähendamist 2020. aastaks, ja on nüüd esitanud 2050. aastaks veelgi suuremad sihid, arvestades teadlaste uusi soovitusi. ELi valmisolekust võtta enesele selles küsimuses juhtroll võib saada võtmetegur, mis aitab kliimamuutuse vastu võitlemiseks saavutada rahvusvaheliselt siduva kokkuleppe.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Sonik (PPE), kirjalikult. (PL) Euroopa Parlamendi resolutsioon ELi strateegia kohta Kopenhaageni kliimamuutuste konverentsil on oluline õiguslik dokument ja kaalukas hääl tippkohtumisele eelnevatel rahvusvahelistel aruteludel ja läbirääkimistel ning selle eesmärk on täiendada Euroopa Liidu seisukohta kõnealuses küsimuses. Kui Euroopa Liit tahab jääda kliimamuutusega võitlemisel liidriks, peaks ta jätkuvalt seadma endale ambitsioonikaid vähendamiseesmärke ja täitma varem võetud vähendamiskohustused. Sel moel annaks ta raskustele vaatamata teistele riikidele eeskuju.

Euroopa Parlamendi kui ELi ainsa demokraatliku institutsiooni hääl on neis aruteludes väga tähtis. Seetõttu peaks meie resolutsioon näitama õiget liikumissuunda ja selles peaks sõnastama prioriteedid, mis on tõeliselt olulised. Resolutsiooni tekst ise ei tohi olla lihtsalt nõudmiste ja soovide kogum, millel puudub alus, vaid see peaks väljendama Euroopa Liidu kodanike ühtseid ja – mis kõige tähtsam – solidaarseid seisukohti, mille aluseks on liikmesriikide ühine, aga erinev vastutus kliimamuutuse vastu võitlemise küsimuses.

Euroopa Liit kui oluline partner peab Kopenhaagenis läbirääkimistelaua taha asuma ühtse organina, kes võtab arvesse kõigi oma liikmesriikide huve. Euroopa Liit peaks ilmutama valmisolekut suurendada vähendamiseesmärki 30%ni, tingimusel, et ka teised riigid väljendavad valmidust seada endale nii kaugeleulatuvaid vähendamiseesmärke. Samuti tuleks meeles pidada, et EL ei ole võtnud mingeid tingimusteta kohustusi, vaid ainult tingimuslikke.

 
  
MPphoto
 
 

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. (NL) Ma hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest Euroopa Parlament kutsub ELi läbirääkijaid üles võimaldama arengumaadele võitluseks kliimamuutusega 30 miljardit eurot. Nii saadab Euroopa Parlament selge sõnumi läbirääkijatele, kes kahe nädala pärast Euroopa nimel kliimamuutust käsitleval Kopenhaageni tippkohtumisel osalevad. Siiani on nad tippkohtumisel väljaöeldava rahalise panuse osas alati ebamäärased olnud. Nüüd aga on Euroopa Parlament teinud neile üleskutse olla tegelikest summadest ja protsentidest rääkides konkreetsem. Seega saadetakse pall tagasi Ameerika Ühendriikide väljakupoolele. Kuuldavasti on ameeriklased paika panemas süsinikdioksiidi heitkogustega seotud eesmärki ja kavatsevad selle välja pakkuda. Resolutsioon suurendab survet president Obamale, et tulla välja konkreetsete ettepanekutega – see suurendaks veidi eduvõimalusi Kopenhaagenis.

Samuti suurendab see tõenäosust, et sellised riigid nagu Hiina, India ja Brasiilia ühineksid ülemaailmse võitlusega kliimamuutuse vastu. Nagu minu kolleegid Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioonist, hääletasin minagi suure rõõmuga selle tugeva resolutsiooni poolt. Resolutsiooni ainus puudus seisneb selles, et kuidagi on selle sisse pugenud tuumaenergia tootmine. Kuid praegu on oluline, et komisjon ja liikmesriigid osaleksid läbirääkimistel Kopenhaagenis jõuliselt.

 
  
MPphoto
 
 

  Konrad Szymański (ECR), kirjalikult. (PL) Tänasel hääletusel ELi strateegia üle, millest lähtutakse Kopenhaageni kliimakonverentsil, võttis Euroopa Parlament vastu äärmusliku ja ebarealistliku seisukoha. Nõudes süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise kahekordistamist ELi riikides, õõnestab Euroopa Parlament kliimapaketti, milles hiljuti suurte raskustega kokku lepiti (lõikes 33 nõutakse 40%-list vähendamist). Nõudes igal aastal 30 miljardi euro eraldamist arengumaade keskkonnasäästliku tehnoloogia tarbeks, eeldab Euroopa Parlament, et söe baasil energiat tootvad riigid nagu Poola peavad süsinikdioksiidi heitkoguste eest topelt maksma: esimest korda heitkogustega kauplemise süsteemi alusel makstava tasu vormis ja teist korda arengumaadele kliimamuutuse vastu võitlemisel antava toetuse vormis (lõikes 18 räägitakse panusest, mis peaks moodustama vähemalt 30 miljardit eurot aastas). Nõudes, et liikmesriikide poolt arengumaade keskkonnasäästliku tehnoloogia jaoks antava panuse arvutamine peab põhinema süsinikdioksiidi heitkogustel ja SKP-l, on Euroopa Parlament jätnud tähelepanuta selliste kulude kandmise suutlikkuse kriteeriumi. See tähendaks, et Poola peab järgmise kümne aasta jooksul kulutama 40 miljardit eurot (see on muudatusettepanekute 31 ja 27 tagasilükkamise tagajärg). Eeltoodu tõttu hääletas Poola delegatsioon ainsana Kopenhaageni kliimamuutuste konverentsiga seotud ELi strateegiat (COP 15) käsitleva resolutsiooni kui terviku vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Toussas (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Kasvanud oht keskkonnale ja tervisele ning eriti ohtlik kliimamuutus koos planeedi ülekuumenemisega on tingitud kapitalistlikule kasumile orienteeritud tööstuslikust arengust ning maa, õhu, energia ja vee muutmisest kaubaartikliteks. Neid probleeme ei saa asjakohaselt lahendada kapitalistlikud juhid, s.t nendesamade probleemide tekkimises süüdi olevad inimesed.

Kopenhaageni tippkohtumisele eelnevat aega iseloomustab imperialistide omavaheliste vastuolude suurenemine. Ettepanekutega elujõulise loodushoidliku majanduse ja süsinikuvaese majanduskasvu kohta püüab EL sillutada teed Euroopat ühtlustavate monopolide veelgi suuremateks investeeringuteks ja samal ajal „reostuse vahetamise” abil vastata kapitaliga spekuleerijate ootustele.

Et kavandada ja rakendada arenguteed, mis aitab tasakaalustada inimese ja looduse suhet ning rahuldada rahva vajadusi, tuleb lõpuks loobuda kapitalistlikest suhetest tootmises. Kreeka kommunistlik partei hääletas Euroopa Parlamendi resolutsiooni vastu. Meie partei teeb ettepaneku rahuldada rahva vajadused vastavalt meie riigis toodetavale jõukusele. Selle eesmärgi saavutamise poliitilisteks eeldusteks on põhiliste tootmisvahendite riigistamine ja majanduse tsentraalne planeerimine, mille üle teostavad kontrolli rahvas ja töölisklass, teiste sõnadega – rahva võim ja rahvamajandus.

 
  
MPphoto
 
 

  Thomas Ulmer (PPE), kirjalikult. (DE) Ma hääletasin selle resolutsiooni ettepaneku vastu, sest see määrab juba ette, et EL eraldab algusest peale suuri rahasummasid, ootamata ära teiste partnerite seisukohti. Mul ei ole võimalik oma valijatele nende raha sellist kasutamist põhjendada. Kliimakaitse on vajalik eesmärk, kuid paanika õhutamine enne kliimamuutust käsitlevat Kopenhaageni tippkohtumist on häbiväärne ega ole kooskõlas teaduslike faktidega.

 
  
  

– Resolutsiooni ettepanek (B7-0155/2009): mitmeaastane programm (2010–2014) vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala kohta (Stockholmi programm)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) Ma hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest see käsitleb prioriteete sellistes olulistes valdkondades nagu vabadus, turvalisus ja õigus, eelkõige seoses sisserändajate vastuvõtmise ja integreerimise tingimustega, võitlusega diskrimineerimise, eriti seksuaalse sättumuse põhjal diskrimineerimise vastu, õiguskaitse kättesaadavusega ning võitlusega korruptsiooni ja vägivalla vastu.

Võitlus diskrimineerimise vastu on väga oluline, olgu tegemist diskrimineerimisega soo, seksuaalse sättumuse, vanuse, puude, usutunnistuse, nahavärvuse, päritolu ja rahvusliku või etnilise päritolu alusel. Samuti on vaja võidelda rassismi, antisemitismi, ksenofoobia, homofoobia ja vägivalla vastu.

Lisaks tuleb kõikidele ELi kodanikele ja nende pereliikmetele tagada liikumisvabadus.

Lõpetuseks tuleb tagada ka kodanike kaitse terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse eest ning nendele väga aktuaalsetele ohtudele vastu astumiseks tuleks tugevdada õiguslikku raamistikku, arvestades nende ülemaailmset mõõdet.

 
  
MPphoto
 
 

  Charalampos Angourakis (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Kreeka kommunistlik partei on Stockholmi programmile kategooriliselt vastu, nagu ta vastandus ka eelmistele programmidele, mille eesmärk oli arendada eksitava nimetusega vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala. Vaatamata ELi demagoogilistele avaldustele on selle programmi eesmärk liikmesriikide õigusakte ühtlustada või ühetaoliseks teha, et saavutada ELi rahvavaenuliku poliitika ühtne kohaldamine ning tugevdada olemasolevaid ja luua uusi mehhanisme tagakiusamiseks ja represseerimiseks ELi tasandil terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse ettekäändel.

Stockholmi programmi peamiste eesmärkide hulgas on kommunismivastase hüsteeria edasine õhutamine ELis. Seda tehakse täie hooga juba praegu ja selle kulminatsiooniks on kommunismi ajalooliselt ebatäpne ja vastuvõetamatu võrdsustamine natsionaalsotsialismiga. ELi vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala ning selle rakendamiseks mõeldud programmid ei ole rahva huvides. Vastupidi, need moodustavad kogumi meetmetest, mis lämmatavad individuaalseid ja sotsiaalseid õigusi ning demokraatlikke vabadusi, tugevdavad autoritaarsust ja repressioone töötajate, sisserändajate ja põgenike vastu ning kindlustavad poliitilist süsteemi ja monopolide suveräänsust. Nende eesmärk on rünnata töölisklassi ja rahvaliikumisi, olles eeltingimuseks kapitali jõhkrale rünnakule töötavate klasside ja rahva tööhõive ning sotsiaalsete õiguste vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Ma leian, et laste õiguste kaitse on Stockholmi programmi üks väga olulisi tahke. Tahaksin juhtida tähelepanu asjaolule, et viimastel aastatel on üha rohkem muret tekitanud laste vastu suunatud vägivald, sealhulgas laste seksuaalne ärakasutamine, lastega seotud seksiturism, lastega kaubitsemine ja laste töö. Arvestades, et laste õiguste kaitse kuulub Euroopa Liidu (ELi) sotsiaalsete prioriteetide hulka, kutsun ma nõukogu ja komisjoni üles pühendama rohkem tähelepanu kõige haavatavamate ühiskonnaliikmete õiguste kaitsele.

Laste õigused on osa inimõigustest, mida EL ja liikmesriigid on kohustunud täitma kooskõlas Euroopa inimõiguste konventsiooni ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) lapse õiguste konventsiooniga. EL peab rohkem pingutama, et laste olukorda Euroopas ja kogu maailmas parandada, nii et ta saaks laste õiguste edendamist ja kaitset nõuetekohaselt tagada. Tahaksin rõhutada, et üksnes kooskõlastatud ja ühisel tegevusel põhinev strateegia aitaks kaasa sellele, et liikmesriigid järgivad ÜRO lapse õiguste konventsiooni põhimõtteid kogu Euroopa Liidus ja väljaspool seda. Et laste õigusi nõuetekohaselt tagada, teen ettepaneku võtta kõikides ELi liikmesriikides vastu kohustuslikud standardid. Kahjuks ei ole laste õigused veel kõikjal tagatud. Niisiis kutsun ma seoses Stockholmi programmi rakendamisega nõukogu ja komisjoni üles võtma konkreetseid meetmeid, et tagada laste õiguste nõuetekohane kaitse.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlo Casini (PPE), kirjalikult.(IT) Austatud juhataja, ma hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest see näitab õiget teed Euroopa ühtsuse tugevdamiseks põhiväärtuste alusel, mis moodustavadki Euroopa identiteedi.

Me ei tohi end petta, arvates, et niinimetatud ühistes väärtustes oleks võimalik kokkuleppele jõuda. Ent me võime siiski loota, et mõistuse häält appi võttes suudavad eri poliitilised asjaosalised lähemalt uurida, mis on Euroopa ühtsuse eesmärki arvestades õige ja õiglane.

Selge vahetegemine ühelt poolt liikumisvabaduse ja mittediskrimineerimise põhimõtte ning teiselt poolt perekonna kui abielul rajaneva loomuliku koosluse väärtuse vahel viis selle lõike sõnastamiseni, mis toetab liikmesriikide autonoomsust perekonnaõiguse valdkonnas ning kõigi inimeste diskrimineerimise keeldu.

Need, kes sarnaselt minuga täielikult toetavad võrdse kohtlemise põhimõtet, pooldades sündinud ja veel sündimata laste võrdõiguslikkust, toetavad kahtlemata erineva seksuaalse sättumusega inimeste mittediskrimineerimise põhimõtet, kuid nad ei saa nõustuda abielu või perekonna käsituse lammutamisega. See käsitus, mille tähtsust tunnustatakse inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 16, on oluline põlvkondade järgnevuse ja heteroseksuaalsete paaride hariduspotentsiaali seisukohalt.

 
  
MPphoto
 
 

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Ma hääletasin selle ettepaneku vastu mitmel põhjusel ja peamised neist on loetletud alljärgnevalt. Sisuliselt on selle ettepaneku aluseks turvalisuse ja hirmu filosoofia ning seda põhiõiguste ja -vabaduste arvelt. Kuid just nende õiguste kaitsmine ja järgimine õigusriigi põhimõtete alusel tagab turvalisuse. Ettepanek tugevdab ja edendab Euroopa kindluse käsitust, mille kohaselt sisserändajaid koheldakse võimalike terroristide ja kurjategijatena ning heal juhul nõustutakse nende olemasoluga sõltuvalt ELi tööturu vajadustest, ilma et neid nähtaks võrdsete õigustega inimestena.

See ettepanek soodustab võikaid massilisi väljasaatmisi ega tugevda varjupaigaõigust, sillutab teed ELi aktiivsele tegutsemisele väljaspool ELi piire asuvates põgenikelaagrites ja ebaõiglaste lepingute pealesurumist kolmandatele riikidele, ent jääb ükskõikseks inimõiguste kaitsmise suhtes. Ehkki paljutki võiks veel välja tuua, märgin lõpetuseks, et selle resolutsiooniga tahetakse juurutada poliitika, mille alusel mitmekordistub nende ametiasutuste arv, kes jälgivad, koguvad ja vahetavad kodanike isikuandmeid, riivates kodanike kollektiivset ja isiklikku väärikust ning trampides jalge alla sõnavabaduse. See resolutsioon on suunatud ühiskonnale, millel on ainult vaenlased ja kus igaüks on kahtlusalune. Me ei taha sellist ühiskonda.

 
  
MPphoto
 
 

  Anna Maria Corazza Bildt (PPE), kirjalikult. (SV) Meie arvates on oluline tagada, et naiste suhtes ei kasutataks vägivalda ja nad ei satuks seksikaubanduse ohvriks. Samuti on enesestmõistetav, et me peame austama inimõigusi ja järgima põgenikke käsitlevaid rahvusvahelisi konventsioone. Meie kui ELi kodanike jaoks endastmõistetav selline stabiilne õigussüsteem, mille järgi kõik on seaduse ees võrdsed, nagu ka asjaolu, et me võime olla kindlad selles, kuidas ametiasutused suhtuvad eraelu puutumatusesse.

Paljud selle resolutsiooni ettepaneku 144 lõikest ja Euroopa Parlamendi resolutsiooni kohta esitatud 78 muudatusettepanekust väärisid kahtlemata toetust. Resolutsioon ja selle muudatusettepanekud sisaldavad ka mitmeid lõikeid, mis on juba hõlmatud varasemate programmide ja ka Lissaboni lepinguga, näiteks inimõigusi, diskrimineerimist ja eraelu puutumatust käsitlevaid lõikeid. Me otsustasime hääletada mitmete muudatusettepanekute vastu, et lõpptulemusena võetaks vastu resolutsioon, mis on veelgi tugevam küsimustes, mida varasemad programmid ja lepingud ei hõlma. Kuigi vastuvõetud resolutsioon sisaldab lõikeid, mida ei oleks pidanud sellele lisama, hääletasime siiski resolutsiooni poolt, sest selle positiivsed küljed kaaluvad negatiivsed kaugelt üles. Olulisem on saata selge sõnum selle kohta, et Euroopa Parlament toetab Stockholmi programmi.

 
  
MPphoto
 
 

  Marije Cornelissen ja Bas Eickhout (Verts/ALE), kirjalikult.(NL) Iseenesest on see Euroopa Parlamendi resolutsioon, milles nõutakse kodanike teenistuses olevat vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala, edumeelne resolutsioon, mis paneb piiri ministrite nõukogu soovile lubada kodanike isikuandmeid vabalt vahetada. Samuti tagab see resolutsioon pagulaste ja sisserändajate kaitse.

Selle resolutsiooniga astutakse samm lähemale edumeelsele Euroopa rändealasele õigusloomele. Mõned olulised muudatusettepanekud on otsustava tähtsusega, sealhulgas need, mis puudutavad tagasisaatmise lubamatuse põhimõtte kehtestamist, Frontexi rolli piiramist (Frontex ei hakka tegelema sisserändajate ümberasustamisega kolmandatesse riikidesse), positiivset suhtumist ebaseaduslike sisserändajate „kollektiivsesse” seadustamisse ja kinnitust, et turvalisus peaks teenima vabaduse huve. Ebaseadusliku sisserände vastu võitlemist käsitlevad lõiked annavad võimalusi eri tõlgendusteks, ehkki repressiivseks neid minu arvates pidada ei saa. Mul on väga kahju, et diskrimineerimisvastaste lõigete osas on seda resolutsiooni lahjendatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Anne Delvaux (PPE), kirjalikult.(FR) Seni on vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala mõningate aspektide puhul areng olnud aeglane, arvestades, et õigus ELis vabalt liikuda ja elada on nüüd antud enam kui 500 miljonile inimesele. Seda olukorda on vaja hallata ja täna vastu võetud Euroopa Parlamendi resolutsioon aitab sellele kaasa.

Mul on selle resolutsiooni üle hea meel, sest see puudutab peamiselt kodanikke ja haakub minu prioriteetidega, milleks on Euroopa, kus valitseb õigus ja õiglus (põhiõiguste kaitse ja võitlus diskrimineerimise kõigi vormide vastu), Euroopa, mis kaitseb kõike, kuid ei käitu seejuures „suure vennana” (Europoli ning politsei- ja õigusalase koostöö tugevdamine kriminaalasjades nii operatiivkoostöö tasandil kui ka haldusküsimustes, liikmesriikide politsei- ja infoteenistuste koostöö tõhustamine, vastastikuse tunnustamise põhimõttel rajaneva Euroopa kriminaalõiguse ala loomine, isikuandmete kaitse), Euroopa, mis on varjupaiga- ja sisserändeküsimustes ühtne, vastutustundlik ja õiglane, lähtudes tõelisest solidaarsusest kõikide liikmesriikide vahel, ning võitlus inimkaubanduse ja inimeste seksuaalse ja majandusliku ärakasutamise vastu.

Järgmine etapp: Euroopa Ülemkogu 9. ja 10. detsembril 2009!

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Ma hääletasin Stockholmi programmi käsitleva Euroopa Parlamendi resolutsiooni ettepaneku poolt, sest minu arvates panevad selles sisalduvad ettepanekud selgelt ja täpselt paika lähiaastate prioriteedid seoses Euroopa õigusloomega vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkondades, arvestades Lissaboni lepingu kohaldamist.

On väga oluline saavutada parem tasakaal ühelt poolt kodanike turvalisuse ja teiselt poolt nende isiklike õiguste kaitse vahel. Sellega seoses tahaksin rõhutada, kui tähtis on samasooliste paaride vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamine ELis, Euroopa küberkuritegude kohtu asutamine ja kinnipeetavatele uusi õigusi võimaldavate meetmete vastuvõtmine.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa Parlamendis on tavaks propageerida lahkarvamusi tekitavaid küsimusi, mis väljuvad Euroopa Liidu pädevusest, lisades need üldisemaid teemasid käsitlevatesse tekstidesse, mis tavaliselt eeldavad laialdast toetust. Ma pean taas kord taunima selle salaliku meetodi kasutamist, sest see seab Euroopa Parlamendi halba valgusesse ning suurendab lõhet Euroopa Parlamendi liikmete ja valijate vahel.

Õnneks kuuluvad perekonnaõigusega seotud küsimused liikmesriikide pädevusse ning kui Euroopa Parlament püüab äärmuslikke eesmärke edendades neis küsimustes jõuga ühist arusaama saavutada, siis on see täiesti õigusvastane ja käsitatav jõhkra rünnakuna subsidiaarsuse põhimõtte vastu.

Vaid neljas liikmesriigis lubatud samasooliste inimeste liitude tunnustamist Euroopa Parlamendi poolt ei või teistele liikmesriikidele peale suruda ning selline tegevus kujutab endast tahumatut katset mõjutada seadusandjaid ja liikmesriikide avalikku arvamust. See väärib kõige karmimat hukkamõistu.

Põhiõiguste harta vastuvõtmisel kardeti, et seda võidakse tulevikus hakata kuritarvitama ja et see läheb vastuollu liikmesriikide õigusega. Praegune olukord kinnitab, et need ennustused pidasid paika.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlo Fidanza (PPE), kirjalikult.(IT) See resolutsioon kinnitab mõningaid olulisi põhimõtteid: ühist vastutust ebaseadusliku sisserände vastu võitlemise, varjupaigataotlejate jaotamise ja välismaalastest kinnipeetavate kodumaale tagasi saatmise eest. Teisalt tundub mulle, et vähemuste, eelkõige romi vähemuse õiguste austamisele viitav resolutsiooni osa on väga puudulik ja selle puhul on poliitilise korrektsusega liiale mindud. Dokumendis vaadatakse täiesti mööda romi kogukondade eluviisi halvenemisest teatud riikides, näiteks Itaalias, kusjuures selle põhjuseks ei ole mitte integratsioonipoliitika puudumine, vaid hoopis teadlik otsus eirata igasuguseid tsiviliseeritud elu reegleid.

Resolutsioonis ei taunita ebaseaduslikku tegevust (vargusi, kotinäppamisi, tüütavat kerjamist ja alaealiste prostitutsiooni), mida üha enam seostatakse ebaseaduslike romi asundustega Itaalia suurlinnade eeslinnades ja mujal. Ei mainita – isegi mitte resolutsiooni alaealiste kaitset käsitlevas osas – vajadust kaitsta neidsamu lapsi orjastamise eest mõnede romi perepeade poolt. Ei mainita isegi seda, kuidas tuleks tegelikult kohaldada direktiivi 2004/38/EÜ, mis reguleerib nende ühenduse kodanike väljasaatmist, kes pärast kolmekuulist viibimist ELi liikmesriigis ei suuda tõendada teatud summas sissetulekute olemasolu. Integratsiooni eelduseks on reeglite järgimine ja romi vähemused ei ole sellest põhimõttest vabastatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult.(PT) Euroopa Parlamendi enamus kiitis heaks komisjoni poolt nn Stockholmi programmi kohta esitatud ettepaneku põhisuunad. See ettepanek kujutab endast võimsat rünnakut liikmesriikide suveräänsuse niisuguse olulise teguri vastu nagu õigusemõistmine. Kasvav ühistegevus politsei- ja õiguskoostöö raames ning salateenistuste koostöö, samuti sisejulgeoleku strateegia ja ELi-sisese andmete vahetamise uute meetmete väljatöötamine – seda kõike tehakse kõigi ELi liikmesriikide elanike õiguste, vabaduste ja tagatiste arvelt.

Ühise rändepoliitika väljatöötamisega, mis põhineb sisserändajate liigitamisel nende soovitavuse järgi, ja Frontexi ülimalt repressiivses vormis kasutamisega rikutakse sisserändajate õigusi ja eiratakse paljudes riikides aset leidvaid inimlikke tragöödiaid.

Inimeste järelevalve ja jälgimise kasvav kasutamine on murettekitav. Samuti teeb mulle muret ärahoidmise ja kontrollimise eesmärgil profiili loomine, mille aluseks on andmekaevemeetodid ja üldine andmete kogumine, sõltumata sellest, kas kodanikud on süütud või süüdi. Lisaks teeb mulle muret tohutute summade eraldamine sõjalis-tööstuslikule kompleksile ja selle uurimistegevusele sisejulgeoleku valdkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (S&D), kirjalikult. – (PL) Austatud juhataja, nõukogu võtab käesoleva aasta detsembris, kohe pärast Lissaboni lepingu jõustumist vastu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala käsitleva poliitilise strateegia ehk Stockholmi programmi. Sel erilisel hetkel, kui Euroopa Parlamendi otsustusõigus oluliselt kasvab, suureneb ka liikmesriikide parlamentide roll ühenduse õigusloomes. Ka kodanikud, kelle hääl sel moel tugevneb, saavad tugevama mandaadi Stockholmi programmi põhimõtete elluviimisel.

Eriti oluline ja kiireloomuline on minu arvates vajadus võtta meetmeid, et tagada kõigi Euroopa Liidu kodanike võrdne kohtlemine sõltumata nende soost, seksuaalsest sättumusest, vanusest, puudest, usutunnistusest, maailmavaatest, nahavärvusest, taustast või etnilisest päritolust. Seda silmas pidades on oluline, et nõukogu võtaks vastu laiaulatusliku direktiivi diskrimineerimise tõkestamise kohta, mis hõlmaks kõiki neid valdkondi, mida ma just mainisin. Euroopa Liidul ei ole sellist õigusakti, nagu Euroopa Parlament on korduvalt öelnud.

Loodan, et see lünk täidetakse Stockholmi programmi elluviimise käigus. Ent õigusakti väljatöötamisest üksi ei piisa. Et Stockholmi programm oleks edukas, peavad ELi kodanikud teadma oma õigusi. Seega peab uus komisjon suurendama avalikkuse teadlikkust diskrimineerimise tõkestamist ja soolist võrdõiguslikkust käsitlevatest õigusaktidest.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. (FR) Ma hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest see võimaldab saavutada parema tasakaalu ühelt poolt isikuvabaduste ja teiselt poolt valdavalt repressiivsete turvameetmete vahel, mille tulemuslikkust on praegu raske hinnata. Me kinnitame selle programmiga oma pühendumist solidaarsusel ja väärtustel põhinevale Euroopale, millel on kohustus kaitsta usuvabadust, võrdseid võimalusi ning naiste, vähemuste ja homoseksuaalide õigusi.

Seepärast avaldan ma tugevat toetust diskrimineerimise tõkestamise direktiivi vastuvõtmisele, mida nõukogu praegu kinni peab ja millele Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon Euroopa Parlamendi eelmise koosseisu ametiajal vastu oli. Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon on korranud oma vastuseisu sellele õigusaktile. Samuti olen ma rahul, et võeti vastu muudatusettepanekud, milles nõutakse meetmeid perekonna taasühinemise õiguse kasutamise takistuste ületamiseks ning välismaalastest alaealiste ja saatjata alaealiste kinnipidamise keeldu.

Minu arvates on siiski kahetsusväärne, et rändepoliitika eesmärke on jällegi eiratud ning need on jäänud ebaseadusliku sisserände vastu võitlemise ja Frontexi tugevdamisega võrreldes tagaplaanile. Mis puudutab varjupaigateemat, siis Euroopa Parlament uurib kaasseadusandjana ühist varjupaigasüsteemi puudutavaid ettepanekuid ja jälgib tähelepanelikult, kas selles valdkonnas ilmutatakse tõelist poliitilist tahet edusamme teha.

 
  
MPphoto
 
 

  Timothy Kirkhope (ECR), kirjalikult. – Kuigi Euroopa Konservatiivid ja Reformistid toetavad suuremat osa Stockholmi programmist, näiteks koostööd ja solidaarsust politseitöös, võitluses piiriülese kuritegevuse ja korruptsiooniga, põhiõiguste kaitsmisel ja sisserändega seotud lahenduste otsimisel ning püüdluses abistada neid Lõuna-Euroopa riike, mis on sunnitud tegelema tõsiste sisserändeprobleemidega, ei poolda me Euroopa julgeolekustrateegia ettepanekut, meetmeid, mis annavad kontrolli meie kriminaalõigussüsteemi ja varjupaigapoliitika üle Euroopa Liidule, ega „kohustusliku ja pöördumatu solidaarsuse” nõudmist. Me usume pigem koostöösse kui sundusesse ja seepärast hääletasime selle raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Stockholmi programm puudutab turvalisuse tugevdamist, eelkõige seoses piiriülese kuritegevuse ja terrorismi vastase võitlusega, mille puhul austatakse ka kodanike õigusi. Võiks arvata, et selle teemaga tegelemine, mis on tingitud ka Lissaboni lepingu jõustumisest, eeldab vastutustundlikku arutelu kodanike teenistuses oleva vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala oluliste tahkude üle.

Kahjuks leidus neid, kes tahtsid arutelu nii olulisel teemal nagu Stockholmi programm rikkuda samasooliste abielude küsimusega, mis on asjakohatu ega seostu kõnealuse teemaga, arvestamata seejuures isegi õiguspäraseid erinevusi Euroopa Liidu liikmesriikide õiguslike lahenduste vahel. Neid, kes pelga poliitilise manööverdamise huvides selliselt käitusid, ei huvita Stockholmi programmi käekäik.

Minu antud hääl aga seevastu peegeldab vajalikkust arutleda kodanike teenistuses oleva vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alaga seotud vajaduste üle. Oma hääletamisega väljendasin ma ka hukkamõistu nende parlamendiliikmete strateegia suhtes, kes tahtsid rikkuda seda arutelu lahkarvamusi tekitavate küsimustega, mis ei olnud teemaga kuidagi seotud.

 
  
MPphoto
 
 

  Judith Sargentini (Verts/ALE), kirjalikult. (NL) Iseenesest on see Euroopa Parlamendi resolutsioon, milles nõutakse kodanike teenistuses olevat vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala, edumeelne resolutsioon, mis paneb piiri ministrite nõukogu soovile lubada kodanike isikuandmeid vabalt vahetada. Samuti tagab see resolutsioon pagulaste ja sisserändajate kaitse.

Selle resolutsiooniga astutakse samm lähemale edumeelsele Euroopa rändealasele õigusloomele. Mõned olulised muudatusettepanekud on otsustava tähtsusega, sealhulgas need, mis puudutavad tagasisaatmise lubamatuse põhimõtte kehtestamist, Frontexi rolli piiramist (Frontex ei hakka tegelema sisserändajate ümberasustamisega kolmandatesse riikidesse), positiivset suhtumist ebaseaduslike sisserändajate „kollektiivsesse” seadustamisse ja kinnitust, et turvalisus peaks teenima vabaduse huve. Ebaseadusliku sisserände vastu võitlemist käsitlevad lõiked annavad võimalusi eri tõlgendusteks, ehkki repressiivseks neid minu arvates pidada ei saa. Mul on väga kahju, et diskrimineerimisvastaste lõigete osas on seda resolutsiooni lahjendatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE), kirjalikult. (PL) Tahaksin teha mõned märkused mitmeaastase programmi (2010–2014) kohta, mis käsitleb vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala (Stockholmi programm). Euroopa Liidu kodanikele vabaduse, turvalisuse ja õiguse tagamine on liikmesriikide üks peamisi kohustusi. Euroopa Liidu liikmesriigid peavad suurendama õigusalast koostööd, ilma et see kahjustaks liikmesriikide tavasid ja põhiseadusi. On vaja suurendada liikmesriikide vahelist usaldust seoses teiste liikmesriikide asutuste otsustega, eriti seadusliku ja ebaseadusliku sisserände valdkondades, ning seoses politsei ja kohtute koostööga kriminaalasjades. EL peab suurendama jõupingutusi, mis on seotud võitlusega piiriülese kuritegevuse ja terrorismi vastu. Seega tuleks võtta meetmeid teabevahetuse tõhustamiseks, jätmata samas tähelepanuta eraelu puutumatuse, isikuandmete ja põhivabaduste kaitse küsimust. Sarnaselt ühisturule on turvaline Euroopa meie kõigi ühine asi ja me peaksime tegema kõik võimaliku, et iga kodanik tunneks end Euroopa Liidu piires turvaliselt, sest see on üks meie põhiväärtusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Renate Sommer (PPE), kirjalikult. (DE) Mul on hea meel Stockholmi programmi käsitleva resolutsiooni vastuvõtmise üle. On oluline, et Euroopa Parlament kui Euroopa kodanike esindaja pakuks välja justiits- ja sisepoliitika tegevuskava. Oleme saavutanud hea tulemuse. Meile annab kindlustunnet ka Lissaboni leping. Tulevikus on Euroopa Parlamendil nendes poliitikavaldkondades lisaks nõuandvale rollile ka õigus osaleda otsuste tegemisel. Me oleme leidnud hea tasakaalu julgeoleku ja kodanike õiguste vahel.

Rahva turvalisusevajadus kasvab. Samas tuleb meil pidevalt vastata küsimusele, kas ja mil määral võib turvameetmete kasutuselevõtmine piirata kodanike õigusi ja vabadusi. Usun, et oleme valinud hea kesktee. Tagamaks, et seda keskteed justiits- ja sisepoliitikas tõesti arvesse võetakse, nõuame Euroopa Parlamendile ja ELi liikmesriikide parlamentidele Stockholmi programmi rakendamisel rohkem kontrolliõigusi. Kahjuks ei toetanud täiskogu minu nõudmist, et politseil võiks olla juurdepääs Eurodacile.

See oleks olnud veel üks kasulik vahend võitluses terrorismi ja kuritegevusega. Küll aga saatis edu minu ettepanekut kutsuda komisjoni üles esitama ettepanekuid varjupaigasüsteemi kuritarvitamise vastu kogu Euroopas. Igasugune varjupaigasüsteemi kuritarvitamine raskendab varjupaiga andmist neile, kellel on õigus seda taotleda.

 
  
  

– Resolutsiooni ettepanekud: Euroopa – Vahemere vabakaubanduspiirkonna projekti hetkeseis

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Ma hääletasin Euroopa – Vahemere vabakaubanduspiirkonna projekti hetkeseisu käsitleva resolutsiooni ühisettepaneku poolt.

Ehkki mõningaid edusamme on tehtud, on kahetsusväärne, et Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluse peaeesmärgid ei ole täidetud ja nende kavandatud saavutamine 2010. aastaks on ohus. On väga tähtis tagada, et Euroopa – Vahemere piirkonna integratsiooniprotsess arvataks taas ELi poliitiliste prioriteetide hulka, sest selle protsessi ja vabakaubanduspiirkonna edukus võib aidata kogu piirkonnas kaasa rahule, arengule ja turvalisusele.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Vahemere piirkond on meile tuntud tsivilisatsiooni häll. Vahemere kallastel sündisid, küpsesid ja tugevnesid ideed ja institutsioonid, mis määravad ära Euroopa tsivilisatsiooni olemuse ning moodustavad lahutamatu osa Euroopa ajaloost ja tulevikuplaanidest.

Vahemere kallastel tekkis ka sügavaid lahkhelisid, mida sageli lahendati relva jõul ning mis tõid enesega kaasa traumaatilisi poliitilisi eraldumisi, kasvava lõhe selle piirkonna rahvaste vahel ning arengu, mis viis eemale kunagisest maailma keskpunkti staatusest või koguni vastandus sellele staatusele.

Euroopa Liit, kes soovib avada end maailmale ja soodustada dialoogi oma liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel, peab edendama Euroopa – Vahemere vabakaubanduspiirkonna ideed, sest see võimaldab luua taas tihedamad suhted Vahemere kallaste vahel ja soodustab ka lõuna-lõuna lähenemist.

Oluline on tunnistada, et seni saavutatud tulemused ei ole kooskõlas selle idee eesmärkidega. On hulk majanduslikke ja rahalisi takistusi, kuid ilmne on ka see, et tõsisemad probleemid on selgelt poliitilised. Me peame olema visad ja aitama kaasa Vahemere piirkonna turu taasloomisele, mis toob kaasa tihedamad rahvastevahelised kontaktid ja taastab vahepeal katkenud sidemed.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. (FR) On kahetsusväärne, et Vahemere kallaste vahel valitsevad endiselt suured majanduslikud, sotsiaalsed ja demograafilised erinevused. Seepärast hääletasin ma selle poolt, et anda uus tõuge Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikide integreerimisele rahvusvahelisse kaubandusse, et neil oleks võimalik mitmekesistada oma majandust ja õiglaselt jagada sellest tulenevat kasu.

Me peame vähendama Vahemere piirkonna põhja- ja lõunapoolse osa arenguerinevust. Vabakaubanduspiirkonnale peab lisanduma töötajate vaba liikumise järkjärguline ja tingimuslik juurutamine, mille puhul võetakse arvesse käimasolevaid arutelusid rände ja arengu seoste teemal.

 
  
MPphoto
 
 

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. (ES) Ma hääletasin Euroopa – Vahemere vabakaubanduspiirkonda käsitleva raporti vastu, sest kaubanduse küsimust ei ole võimalik eraldada poliitilisest dialoogist Vahemere Liidus. See raport keskendub Euroopa Liidu põhihuvidele Vahemere Liidus. Ma viitan kumbagi piirkonda hõlmava vabakaubanduspiirkonna loomisele. Ma olen sellise vabakaubanduspiirkonna loomise vastu.

Kaubanduse aluseks peavad olema õiglase kaubanduse põhimõtted ning arvesse tuleb võtta Euroopa Liidu ja Vahemere piirkonna riikide erinevusi. Mis puudutab poliitikat, siis me ei saa nõustuda, et Euroopa Liit nimetab Marokot arenenud partneriks, sest Marokos rikutakse jätkuvalt inimõigusi. Sahara konflikt ja toetus enesemääramise referendumite läbiviimisele ÜRO resolutsioonide kohaselt peavad olema Euroopa Liidu jaoks seoses Vahemere Liiduga esmatähtsad küsimused. Sellest järeldub, et me ei saa nõustuda ka Iisraeli „edutamisega” Euroopa Liidu poolt, sest Iisrael rikub jätkuvalt rahvusvahelist õigust ja me oleme enesele võtnud poliitilised kohustused Palestiina ees.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Olen väga rahul, et mitmepoolseid suhteid Vahemere piirkonna ning iseäranis Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikidega kavatsetakse parandada ja tugevdada. Ma toetan ka Euroopa Liidu püüdeid alustada nende riikide majanduse ajakohastamist ja selle kaudu elanikkonna abistamist. Kuid ma kahtlen väga, kas seda on võimalik saavutada kavandatud Euroopa – Vahemere vabakaubanduspiirkonna abil.

Manchesteri ülikoolis koostatud säästva arengu mõjuhinnangus hoiatatakse negatiivsete sotsiaalsete ja keskkonnaalaste tagajärgede eest Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikide jaoks. Kardan, et selle lepinguga kaasnevad ELi jaoks uued müügiturud, ent tõsine kahju Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikide majandusele. Resolutsiooni ettepanekus nõutud töötajate liikumisvabaduse paralleelne juurutamine tähendaks suurt rändelainet Euroopasse ning Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikide jaoks hädavajalike töötajate väljavoolu. Pidades silmas Vahemere lõuna- ja idapiirkonna paremat tulevikku, hääletasin ma selle resolutsiooni vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Cristiana Muscardini (PPE), kirjalikult. (IT) Austatud juhataja! Pärast 1995. aastal toimunud Barcelona konverentsi ei ole Vahemere-äärsete riikide loomulike suhete kogu potentsiaali välja arendatud.

Kõrgelennuline plaan luua Vahemere põhja- ja lõunakalda vahel uued ja tihedamad poliitilised, sotsiaalsed ja kultuurilised sidemed peab jääma Euroopa Liidu üheks esmatähtsaks eesmärgiks, et saavutada vabakaubanduspiirkonna strateegiline rakendamine soovitud viisil. See vabakaubanduspiirkond võib rahule, arengule ja turvalisusele kogu regioonis suuresti kaasa aidata.

Ma toetan meetmeid ja jõupingutusi, mille eesmärk on kõrvaldada kaubandustõkked, ning mõistan, et Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluse edukus ei sõltu ainult Euroopa riikide tahtest. Vabakaubanduspiirkonna rakendamine eeldab kõigi asjaosaliste sihikindlat, jätkuvat ja koostoimelist panust.

Ka Vahemere Liit peab tõhustama mitmesuguseid koostöövorme Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluse raames, et võimaldada kõikidel partnerriikidel osaleda Euroopa Liidu piirkondlikes programmides ja vastavates poliitikavaldkondades. Sellega seoses märgiksin, et 2008. aasta juulis Pariisis paika pandud raamistikule vastav kavade koostamine sellistes strateegilistes valdkondades nagu uus infrastruktuur, VKEde vaheline koostöö, side ja taastuvate energiaallikate kasutamine võib aidata kaasa arengule ning vahetuste ja investeeringute hõlbustamisele. Vahemere lõunakaldal asuvatel riikidel on seda hädasti vaja. Kõik need tingimused soodustavad rahu saavutamist ja sõbralike suhete loomist.

Kõigil neil põhjustel toetan ma kõnealust resolutsiooni ja loodan, et komisjoni koostatud tegevuskava täidetakse ja see toob kasu, mida me kõik ootame.

 
  
  

– Resolutsiooni ettepanek (B7-0153/2009): lennuettevõtja pankroti korral reisijatele makstav hüvitis

 
  
MPphoto
 
 

  Richard Ashworth (ECR), kirjalikult. – Euroopa Konservatiivid ja Reformistid lükkasid tagasi teiste transpordikomisjonis esindatud fraktsioonide esitatud resolutsiooni ettepaneku lennuettevõtja pankroti korral reisijatele makstava hüvitise kohta. Meie fraktsioon esitas oma resolutsiooni ettepaneku, mis oleks kõrvaldanud vastuvõetud dokumendi mitmed puudused. Põhjused on järgmised.

Kuigi reisijate õiguste kaitsmine on muidugi väga tähtis, on olemas tõhusamaid meetmeid, mida saaks võtta ilma, et sellega kaasneksid reisijatele suuremad kulud.

1. Me peaksime ära ootama mõju hindamise, mille kohta volinik Tajani 7. oktoobri täiskogu istungil ettepaneku tegi.

2. Toetuse leidnud tekstis nõutakse niinimetatud tagatisfondi loomist, mida kasutataks lennuettevõtja pankroti korral reisijatele hüvitise maksmiseks. Kuid sellise fondi loomist peaksid paratamatult rahastama tarbijad ja see tähendab, et reisijatel tuleb maksta veel kõrgemat piletihinda. Selle tarbetu sammuga pikendataks praegust niigi pikka loetelu lennujaamamaksudest, julgestustasudest ja muudest tasudest, mida tarbijad on sunnitud maksma.

(Selgitust hääletuse kohta on lühendatud vastavalt kodukorra artiklile 170.)

 
  
MPphoto
 
 

  Liam Aylward (ALDE), kirjalikult.(GA) Ma toetasin seda ettepanekut, milles komisjonil palutakse kehtivad õigusaktid läbi vaadata ja koostada uus õigusakt, tagamaks, et reisijaid ei jäeta lennuettevõtja pankroti tõttu hätta.

Praegu puuduvad Euroopa õigusaktides sätted, mis kaitseksid Euroopa reisijaid juhul, kui lennuettevõtja, kellelt reisija on piletid broneerinud, läheb pankrotti. Ma olen täiesti nõus transpordikomisjoni esimehega, kes ütles, et paljudel reisijatel puuduvad rahalised vahendid sellise kahjuga toimetulemiseks. Seega tuleks luua toetusmehhanism või hüvitusfond, et aidata lennuettevõtja pankroti tõttu hätta jäänud reisijaid.

Reisijate õigusi käsitlevaid eeskirju tuleb ajakohastada ja tugevdada, et pakkuda reisijatele kaitset lennuettevõtja pankroti korral ja muude sedalaadi vahejuhtumite korral, mille üle reisijatel puudub kontroll.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult.(PT) Ma hääletasin lennuettevõtja pankroti korral reisijatele makstavat hüvitist käsitleva resolutsiooni ettepaneku poolt, sest minu arvates on vaja suurendada Euroopa reisijate kaitset lennuettevõtja pankroti korral. Selleks tuleb võtta vastu uus õigusakt või muuta kehtivaid õigusakte ning luua reservfond hüvitiste maksmiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult.(PT) Kommertslennuettevõtjad on pärast 11. septembril 2001. aastal toimunud rünnakuid olnud väga keerulises olukorras, mida praegune majandus- ja finantskriis on veelgi raskendanud. Pankrotid ja ebameeldivad vahejuhtumid, mille tõttu reisijad, kellest paljud on läbisõidul, leiavad end tõeliselt väljapääsmatust olukorrast, üha sagenevad.

Selline tarbijakaitse puudumine on tõesti vastuvõetamatu ja nõuab euroopalikku lahendust, mis hõlmab lennuettevõtjate hindamist, kirjeldatud olukordadesse sattunud reisijate abistamist ja kahju hüvitamist.

Meetmete võtmisel tuleb arvesse võtta lennuettevõtjate ebakindlat rahalist olukorda ja need ei tohi tarbetult takistada lennuettevõtjate toimimist. Need meetmed peavad piirduma sellega, mis on hädavajalik tarbijate/reisijate kaitse tagamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult.(FR) Alates 2000. aastast on Euroopa Liidus pankrotiavalduse esitanud 77 lennuettevõtjat. Tõsi küll, on olemas Euroopa õigusnormid, mis käsitlevad hindade läbipaistvust ja lennureisist mahajätmise korral makstavat hüvitist, kuid EL peab täitma lüngad maksejõuetuse juhtumite puhuks, eriti siis, kui piletid on ostetud Internetist. Endiselt on liiga palju reisijaid, kes leiavad end väljapääsmatust olukorrast, mille lahendamiseks neil puuduvad vahendid, sest nad on kõik oma säästud kulutanud perepuhkusele. Ma pooldan eeskirju, millega tagatakse, et reisijad ei jää oma sihtkohas abitusse olukorda, ilma alternatiivsete kojusõidu- või majutusvõimalusteta.

 
  
MPphoto
 
 

  Jörg Leichtfried (S&D), kirjalikult. – (DE) Ma hääletan selle resolutsiooni poolt, arvestades eriti vastuvõetud määrust nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus nr 295/91. Nimetatud määrusega on juba astutud õigeid samme ning reisijate õiguste tugevdamine ja kaitse on lihtsalt selle määruse loogiline jätk.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult.(FR) Me hääletame selle resolutsiooni poolt, lootes lennureisijate huve võimalikult suures ulatuses kaitsta, arvestades praegust olukorda (veoteenuste liberaliseerimist, lennuettevõtjate arvu kasvu).

Tahaksime siiski rõhutada, et raportis välja pakutud hüvitamissüsteem on vaid ajutine abinõu, mis ei kaota peamist probleemi.

Tegelik lahendus peitub Euroopa avaliku lennutransporditeenuse loomises. See avalik teenus oleks seotud üldise huviga ja tänu lendude ratsionaliseerimisele vähendaks keskkonnamõju. Tänu seotusele üldise huviga tagaks see avalik teenus nii kasutajate kui ka töötajate ohutuse, liikumisvabaduse ja heaolu.

Me peame kiiremas korras jätma Euroopas erahuvid tagaplaanile ja looma Euroopa, mis rajaneb üldisel huvil.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult.(PT) Üha sagenevad lennuettevõtjate pankrotid, mis mõjutavad tuhandeid liikmesriikide kodanikke, on sundinud ELi võtma reisijate kaitseks meetmeid. On tõepoolest oluline kaitsta lennutransporti kasutavate inimeste õigusi iga päev. Seepärast hääletasin ma poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Rochefort (ALDE), kirjalikult.(FR) Ma hääletasin lennuettevõtja pankroti korral reisijatele makstavat hüvitist käsitleva resolutsiooni poolt. Tõepoolest, praegu kaitsevad Euroopa õigusaktid lennuettevõtja pankroti korral ainult puhkusepaketi ostnud reisijaid.

Samas on selge, et puhkusereiside ostmisega seotud tarbimisharjumused on viimastel aastatel väga palju muutunud – rohkem kasutatakse Euroopa odavlennuettevõtjaid, puhkusepakettide müük on järsult vähenenud ning inimesed ostavad lennupileteid otse lennuettevõtjatelt või Internetist või eelistavad puhkusepakettidele ainult lennupiletite ostmist.

Kui lisame sellele olukorrale antud sektoris praegu valitseva kriisi, võime kergesti ette kujutada, kui palju on neid Euroopa reisijaid, kes leiavad end sihtkohas meeleheitlikust olukorrast, mõnikord ka ilma majutusvõimaluseta, oodates tagasilendu, kuid lennuettevõtja, kelle lennuga nad pidid koju tagasi pöörduma, on pankrotti läinud.

Hiljem hüvitatakse need ebameeldivused vaid sümboolse summaga ja sellegi kättesaamiseks tuleb palju vaeva näha... Komisjon peab selle murettekitava olukorra lahendamiseks kiiresti esitama õigusakti ettepaneku. Samas tuleks luua ka lennuettevõtjate rahastatav hüvitusfond, mille arvelt reisijate kahjusid hüvitama hakatakse.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult.(PT) Turismisihtkohtadena tuntud Euroopa piirkonnad peavad pakkuma selle sektori teenuste kasutajatele kõrgeimal tasemel teenust ja parimat kvaliteeti.

Üks selline piirkond on näiteks Madeira, mille Maailma Turismiorganisatsioon nimetas eelmisel nädalal üheks maailma parimaks turismisihtkohaks, andes oma viieteistkümnest hindamiskriteeriumist kolmeteistkümnes Madeirale kõrgeima hinnangu. Et seda kohta tiheda konkurentsiga turul hoida, on vaja jätkata avaliku ja erasektori asutuste tööd, pidades silmas keskkonnaalast, majanduslikku ja sotsiaalset jätkusuutlikkust. See eesmärk hõlmab ka saart külastavatele turistidele lennureiside ja majutustingimuste osas suurimate tagatiste pakkumist.

Resolutsiooni ettepanek, mida me täna hääletasime, on üks samm selle poole, sest selle eesmärk on kaitsta pankrotistunud lennuettevõtjate reisijaid, kehtestades nende lennuettevõtjate kohustusliku kindlustuse ja tagatisfondid, samuti vabatahtliku kindlustuse nende klientidele.

Rõõmustav on ka komisjonile tehtud üleskutse esitada ettepanek, millega nähakse ette pankrotistunud lennuettevõtjate reisijatele hüvitise maksmine ja nende kodumaale toimetamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D), kirjalikult.(RO) Ma hääletasin lennuettevõtja pankroti korral reisijatele makstavat hüvitist käsitleva Euroopa Parlamendi resolutsiooni poolt. Praegu reguleerivad mitmesugused Euroopa õigusaktid järgmist: hüvitise maksmist ja klientide kodumaale toimetamist paketireise müünud reisiettevõtja pankroti korral; lennuettevõtjate vastutust õnnetuste eest ja reisijatele hüvitise maksmise tingimusi; hüvitise maksmist ja abi osutamist reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise korral.

Puudu on aga õigusnormid, mis kaitseksid tarbijaid lennuettevõtja pankroti korral. Viimase üheksa aasta jooksul on pankrotti läinud 77 Euroopa lennuettevõtjat. Niisiis on see direktiiv minu arvates hädavajalik. Euroopa Parlament on seetõttu palunud komisjonil kindlustada reisijate olukorda lennuettevõtja pankroti korral. Euroopa Parlament kutsus komisjoni üles esitama 2010. aasta juuliks ettepaneku võtta vastu õigusakt, millega nähakse ette hüvitis pankrotistunud lennuettevõtjate reisijatele, kehtestatakse kõigi samas suunas lendavate ja vabu kohti omavate lennuettevõtjate vastastikune vastutus reisijate eest, nähakse ette lennuettevõtjate kohustuslik kindlustus ja reisijate vabatahtlik kindlustus ning luuakse tagatisfond.

 
  
  

– Resolutsiooni ettepanek: „made in” (päritolumärgistus)

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult.(PT) Ma hääletasin päritolu märkimist käsitleva resolutsiooni ühisettepaneku poolt, sest selle aluseks on põhimõte, et tarbijakaitse eeldab läbipaistvaid ja kooskõlastatud kaubanduseeskirju, mille hulka kuulub ka päritolu märkimine. Seetõttu toetan ettepanekut, et komisjon võiks koos liikmesriikidega sekkuda, kaitsmaks tarbijate seaduslikke õigusi ja ootusi, kui on tõendeid importijate või kolmandate riikide tootjate poolse petliku või eksitava päritolu märkimise kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult.(PT) Arvestades vajadust tagada tarbijatele toodete valimisel ja ostmisel asjakohane teave, eriti toodete päritoluriigi ning nende valmistamisel kohaldatavate ohutus-, hügieeni- või keskkonnakaitsestandardite kohta, s.t teave, mis on vajalik teadliku valiku tegemiseks, hääletasin ma selle resolutsiooni ettepaneku poolt, sest selles palutakse komisjonil esitada oma ettepanek Euroopa Parlamendile uuesti, nii et seda saaks arutada kooskõlas Lissaboni lepingus ette nähtud õigusloomekorraga.

Pean siiski mainima, et päritolu märkimist käsitleva komisjoni ettepaneku hindamisel pööran ma suurt tähelepanu traditsioonilistele toodetele võimaldatavale asjakohasele kaitsele, et parem tarbijakaitse – mis on niihästi vajalik kui ka soovitav – ei kahjustaks parandamatult väikeettevõtjaid, kes valmistavad traditsioonilisi tooteid. Ma kavatsen pöörata erilist tähelepanu ka päritolu kindlakstegemiseks kasutatavatele mehhanismidele, et päritolu kindlakstegemine ei seaks Euroopa tootjaid konkurentidega võrreldes ebasoodsasse olukorda.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult.(PT) Me oleme seisukohal, et vastuvõetud resolutsioon ei taga päritolu märkimise toimimist nii, nagu see meie arvates toimima peaks, s.t muu hulgas vahendina, mis kaitseb Euroopas tööstuslikke töökohti, eriti väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, ning vahendina, millega võideldakse sotsiaalse ja keskkonnaalase dumpingu vastu. Seepärast jäime erapooletuks.

Lisaks jäetakse selles resolutsioonis tähelepanuta maailmakaubanduse liberaliseerimise tagajärjed tööhõivele ja tööstuse struktuurile eri liikmesriikides. Resolutsioonis eiratakse kasumi hõlpsa teenimise eesmärgil toimunud lugematuid ümberpaigutusi ja nende tagajärgi, milleks on näiteks suurte piirkondade deindustrialiseerimine, kasvav tööpuudus ning majanduslike ja sotsiaalsete tingimuste halvenemine. Resolutsioonis palutakse komisjonil ja nõukogul vaid „võtta kõik vajalikud meetmed, et tagada võrdsed tingimused”.

Lõpetuseks ütlen, et meie arvates on kahetsusväärne, et Euroopa Parlamendi enamus lükkas tagasi meie esitatud ettepanekud, mille eesmärk oli muu hulgas säilitada töökohti, austada töötajate ja tarbijate õigusi, võidelda laste töö ja orjuse vastu ja seista vastu toodete importimisele okupeeritud aladelt ning milles rõhutati vajadust tühistada Euroopa abi ettevõtjatele ja investoritele, kes oma tootmise ümber paigutavad.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult.(FR) Arvestades majanduskriisi, mis avaldab Euroopa ettevõtetele ränka mõju, on Euroopa Liidul praegu rohkem kui kunagi varem vaja päritolu kohustusliku märkimise süsteemi, ehkki seda rakendataks vaid piiratud hulga imporditud kaupade, nimelt tekstiilitoodete, ehete, rõivaste, jalatsite, nahktoodete, käekottide, lampide, valgustite ja klaasitoodete puhul. See on lõpptarbijate jaoks väärtuslik teave. See võimaldab Euroopa tarbijatel täpselt mõista, millisest riigist nende ostetavad tooted pärit on. Nii on neil võimalik seostada neid tooteid vastava riigiga üldiselt seostuvate sotsiaalsete, keskkonna- ja ohutusstandarditega. Teisisõnu tagab see meie kodanikele kui vastutustundlikele tarbijatele vajaliku läbipaistvuse.

 
  
MPphoto
 
 

  Jacky Hénin (GUE/NGL), kirjalikult.(FR) Päritolu („made in”) märkimise idee ei tohiks seisneda lihtsalt märkimises kui niisuguses, vaid päritolumärgistusest peab kiiresti saama tugev kontseptsioon, mis tähistab kõige edumeelsemate reeglite täitmist seoses teadmiste, töötajate õiguste, säästva arengu ja keskkonnakaitsega ning väljendab vastutustundlikku majanduslikku suhtumist.

Kontseptsiooni „Made in Europe” kasutuselevõtmisega annaksime tarbijatele võimaluse teha teadlikke valikuid ja tegutseda eesmärgiga omandada uusi õigusi.

Kuid me oleme taas piirdunud vaid heade kavatsuste kuulutamisega, nagu muutuks ütlemine „meie oleme kõige paremad ja tugevamad” iseenesest tõeks.

See on kahetsusväärne ja seetõttu jäin ma erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult.(DE) Ma mõistan vajadust arutleda Euroopa õigusraamistiku loomise üle, mis käsitleb valmistoodete päritolu märkimist, pidades eriti silmas tarbijate teavitamist ja läbipaistvust kaubanduspartnerite vahel. Standardse märgistamissüsteemi kasutamise tulemuseks on parem ja täpsem teave tarbijatele ning märgistus viitab, millistele sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele standarditele tooted vastavad. Lisaks on päritolu märkimine oluline samm kolmandate riikidega seotud ühtsete kauplemiseeskirjade koostamisel.

Samas on oluline leida õige tasakaal tootjate ja tarbijate huvide vahel. Tarbijatele pakutavat läbipaistvust ei tohi tekitada tootjate arvelt. Väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ei tohi sellega kaasneda mingeid lisakulusid. Käimasolevate arutelude raames on vaja panna paika selged suunised ning kaitsta väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid, muu hulgas ka Austrias. Üks võimalik lahendus oleks luua valmistoodete vabatahtlik Euroopa päritolumärgistus, võttes arvesse olemasolevaid riiklikke ja piirkondlikke kvaliteedimärke.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Mina hääletasin poolt, sest märgistus „made in” on oluline turu läbipaistvuse jaoks ja selleks, et anda tarbijatele vajalikku teavet nende ostetavate toodete päritolu kohta.

Ühenduse majanduse tugevdamiseks on vaja parandada ELi tööstuse konkurentsivõimet maailmamajanduses. Meil õnnestub tagada aus konkurents vaid siis, kui konkurentsi aluseks on tootjatele, eksportijatele ja importijatele kehtestatud selged eeskirjad ning kui silmas peetakse ka üldiseid sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid nõudeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult.(DE) Ma olen väga rahul, et Euroopa Liidus juurutatakse toodete päritolu märkimine. Nüüdsest tuleb teatavatel kolmandatest riikidest Euroopa Liitu imporditavatel toodetel näidata ära nende päritolu. Päritolu märkimise konkreetne eesmärk on anda ELi tarbijatele kitsendamata teavet selle kohta, millisest riigist on pärit need tooted, mida nad ostavad, ning võimaldada tarbijatel seostada ostetavaid tooteid asjaomases riigis kohaldatavate sotsiaalsete, keskkonna- ja ohutusstandarditega.

See on esimene etapp sõjas Kaug-Idast pärineva kaubaga, mida sageli toodetakse töötajate ekspluateerimise tingimustes ja mida Euroopa turul müüakse dumpinguhinnaga.

 
  
MPphoto
 
 

  Cristiana Muscardini (PPE), kirjalikult. – (IT) Austatud juhataja! Täna kordas Euroopa Parlament tungivalt arvamust, mida väljendati korduvalt juba eelmise koosseisu ametiajal: Euroopa peab kehtestama määruse, milles nähakse ette mitmete ELi territooriumile toodavate tooteliikide päritolu märkimine.

See otsus on tingitud vajadusest anda tarbijatele rohkem teavet ja võimaldada neil teha teadlikke valikuid, kaitstes sellega tarbijaid. Päritolumärgistuse määrus annab Euroopa ettevõtetele lõpuks võimaluse konkureerida kolmandate riikide ettevõtetega võrdsetel alustel, arvestades, et neis riikides on juba mõnda aega kehtinud õigusaktid, mis nõuavad nende territooriumile sisenevate toodete päritolu märkimist. Turg on vaba ainult siis, kui reeglid on selged ja vastastikused ning neid täidetakse.

Heakskiidetud resolutsiooni eesmärk on kutsuda komisjoni pärast viljatuid katseid nõukoguga kokkuleppele jõuda üles ettepanekut uuesti esitama, pidades silmas uusi kohustusi, mis tekivad Euroopa Parlamendil Lissaboni lepingu jõustumisel. Oleme veendunud, et Euroopa Parlamendi fraktsioonide kokkulepe aitab kaasa lõpliku õigusraamistiku paikapanemisele nõukoguga.

Tahaksin kasutada võimalust ja rõhutada, et praegu kavandatavas määruses esitatud tootekategooriaid tuleks järgida, ent neile tuleks lisada ka kinnitusdetailid, s.t tooted, mille puhul on oluline tagada kvaliteet ja vastavus Euroopa normidele, et kindlustada konstruktsiooni ohutus sildade, autode, elektriliste kodumasinate ja muude selliste esemete ja objektide puhul, milles kasutatakse kinnitusdetaile. Ohutuse tagamine on meie esmatähtis eesmärk.

Tänane hääletus on oluline edusamm, mille me pühendame Euroopa tarbijatele ja tootjatele, ajal, mil Euroopa Parlament saab uued poliitilised volitused tänu kaasotsustamismenetlusele, mis lõpuks ometi korvab kauaaegse demokraatiapuudujäägi.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika