Istungi stenogramm

Neljapäev, 26. november 2009 - Strasbourg

9. Selgitused hääletuse kohta

Suulised selgitused hääletuse kohta

Resolutsiooni ettepanek: 2009. aasta laienemisstrateegia seoses Lääne-Balkani riikide, Islandi ja Türgiga (B7-0185/2009)

  Cristian Dan Preda (PPE). – (RO) Tahtsin juhtida ennekõike tähelepanu Gabriele Albertini suurepärastele jõupingutustele ettepaneku koostamisel. Samuti tahtsin öelda, et hääletasin ettepaneku poolt, arvestades sellega, et laienemine on väga oluline ELi poliitiline žest. Soovin ka öelda, et hääletasin oma fraktsioonist erinevalt seoses mitme küsimusega, eriti seoses Kosovoga, sest minu arvamus Kosovost erineb suurema osa Euroopa riikide omast. Sel põhjusel hääletasin teisiti muudatusettepaneku 17 üle artiklis 19, muudatusettepanekute 22 ja 24 üle ning samuti 4. märkuse üle punktis 10.

Minu arvates on laienemine endiselt väga oluline, kuid leian, et arvesse tuleb võtta ka viie liikmesriigi esile toodud erinevusi.

  María Muñiz De Urquiza (S&D). – (ES) Austatud juhataja! Hispaania sotsiaaldemokraatide fraktsiooni Kosovo delegatsiooni valijad ei toeta rahvusvahelise tunnustuse andmist Kosovo ühepoolsele deklaratsioonile sõltumatu riigina.

  Dimitar Stoyanov (NI). – (BG) Hääletasin laienemisstrateegia resolutsiooni vastu, kuna selles on palju meelitavaid sõnu selle kohta, kui suuri edusamme teeb Türgi Kopenhaageni kriteeriumide raames. Ma ei näe sellest edust mingeid märke. Head kolleegid! Peate lõpuks siiski mõistma, et Türgi on riik, mis pani vähem kui sada aastat tagasi oma piiridel elevate rahvaste vastu ning alles hiljuti Türgi võimu alt vabanenud rahvaste vastu toime genotsiidi. Tänapäeval jätkab Türgi genotsiidi toimepanemisega ja riigi rahvas ning poliitiline klass on uhked oma riigi tegude üle. Kakskümmend aastat tagasi rahastas Türgi terroriorganisatsioone ja tegeles terrorismi ekspordiga. Isegi tänapäeval on Türgil tihedad sidemed terroriorganisatsioonidega. Kui tahame Euroopa Liitu riiki, mis ikka veel genotsiidi üle uhke on ja terrorismi rahastab, siis võtke see resolutsioon vastu. Mina aga olen igatahes antud resolutsiooni vastu.

ISTUNGI JUHATAJA: Rainer WIELAND
asepresident

  Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Austatud juhataja! Hääletasin raporti poolt, kuid soovin seoses sellega ühe olulise teema tõstatada.

Minu arvates peame me Euroopa Parlamendis ja Euroopa Liidus kandma hoolt selle eest, et kõik riigid, mis ELiga ühineda soovivad, peavad kinni ka Kopenhaageni kriteeriumidest. Väga oluline on tagada inimõiguste, demokraatia, arvamusevabaduse ja õigusriigi põhimõtete rakendamine.

Hääletasime täna kõik ka naiste õiguste üle ning selle eest, et naistel oleks õigus elule ilma vägivallata. Arvan, et sellega seoses on väga tähtis kanda hoolt selle eest, et iga riik, mis Euroopa Liiduga ühineda tahab, peab lugu ka naiste ja laste õigustest.

Seoses selle kõigega pean ennekõike silmas Türgit. Kui Türgi tahab olla valmis Euroopa Liiduga ühinemiseks, peab riik viima kiiresti sisse vajalikud reformid ja muudatused, kuigi ma ei usu, et see meie eluajal juhtub. Sellegipoolest on väga tähtis, et me Euroopa Liidus ühiselt kokkulepitud eeskirjadest – Kopenhaageni kriteeriumidest – kinni peame.

  Martin Kastler (PPE). – (DE) Austatud juhataja, head kolleegid! Häälestasin samuti ettepaneku vastu, sest minu arvates peab Türgi esmalt täitma kõik kriteeriumid, enne kui saame siin säärase positiivse avalduse teha. Tahan siinkohal eriti rõhutada piirivaidlust Küprose ja Türgi vahel, mida ka sel aastal veel lahendatud pole ja seadusevastasele Küprose okupeerimisele, mis veel lõppenud pole. Kuid ma ei tahtnud hääletada teiste ühinemise kandidaatide vastu. Eriti soovin teha erandi seoses Balkani riikidega, mida ma siin ülemkogul võimalikult kiiresti näha soovin.

Resolutsiooni ettepanek: Naistevastase vägivalla kaotamine (B7-0139/2009)

  Filip Kaczmarek (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Vaatamata sellele, et antud teema on väga tähtis, isegi ülimalt tähtis, hoidusin ma kõne all oleva resolutsiooni üle hääletamisest. Ma ei saa aru, miks tuleb naistevastase vägivalla küsimust käsitleda koos soojätkamisega seotud valikute küsimusega. Eilsel arutelul antud teema üle diskuteerides rääkisid mõned sõnavõtjad mõttetusi. Joanna Senyszyn süüdistas katoliku kirikut naiste rõhumises.

Midagi absurdsemat on tõesti raske öelda. Poolas ei panda toime autapmisi, tüdrukute ümberlõikamine ei ole levinud tavaks, soost lähtuvad aborte ei tehta, ei sõlmita ajutisi abielusid ning inimesi ei visata kividega surnuks tegelike või väidetavate abielurikkumiste pärast. Mitte mingil viisil ei diskrimineerita naisi seadusega ja igat liiki vägivalla naiste vastu mõistavad universaalselt hukka nii kodanikud kui ka katoliku kirik. Õnneks ei jõudnud sedalaadi äärmuslikud avaldused resolutsiooni teksti, mis on ka põhjus, miks ma hääletamisest ainult hoidusin.

  Tiziano Motti (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Hääletasin naiste vägivalla kaotamist käsitleva resolutsiooni ettepaneku poolt. Pühendan oma hääle peaaegu seitsmele miljonile Itaalia naisele, kes igal aastal meeste toime pandud vägivalla all kannatavad. Loomulikult pühendan hääle ka kõigile nendele naistele Euroopas, kes samasuguses olukorras on.

Vahetevahel tekib kiustatus arvata, et antud fenomen kuulub meie ühiskonna äärealadele, kuid tegelikult pannakse naistevastast vägivalda toime eelkõige just koduses keskkonnas. Seetõttu on tegemist fenomeniga, mis puutub vahetult meisse.

Vanematel naistel on palju raskem end kaitsta ning seepärast ei tohi me neid unustada, sest vägivald ei ole ainult füüsiline, vaid see on ka kultuuriline. Vägivald on ka näiteks see, kui inimesele keelatakse liikumisvabadust.

Veel enam, naised on enne täiskasvanuks saamist veel tüdrukud, ja noorelt tüdrukult, kes on vägivalla all kannatanud, on sellega alatiseks võetud võimalus oma elu nautimiseks täiel määral.

Loodan seega, et alates nüüdsest võtab parlament kasutusele konkreetsed meetmed ning kannab hoolt selle eest, et vastuvõetud otsused ei jää vaid headeks kavatsusteks.

  Lena Ek (ALDE). – (SV) Austatud juhataja! Naistevastane vägivald on laialt levinud probleem nii Euroopas kui ka kogu ülejäänud maailmas. Ainuüksi Rootsis, kus elab üheksa miljonit inimest, kuritarvitatakse iga päev 380 naist. Viiendik riigi naistest kannatavad vägivalla all ning 45% kõigist naistest vanuses 16 kuni 64 on mõnel hetkel oma elu jooksul olnud vägivalla ohvriks. See on lihtsalt õõvastav. Kodus vägivalla ohvriks langemine on tohutu isikliku puutumatuse rikkumine. Meestel ja naistel peavad olema füüsilise puutumatuse tagamiseks võrdsed õigused.

Kogu vägivald, mis meie kontinenti vaevab, tõestab, et Euroopas on veel vaja teha palju tööd, et edendada sugudevahelist võrdsust. EL ei tohi neid tõsiasju edasi eirata. Seepärast tervitan väga resolutsiooni naistevastase vägivalla kaotamiseks ning kutsun samuti komisjoni ja nõukogu üles selles valdkonnas võtma oma osa vastutusest. Kavatsen kanda hoolt selle eest, et komisjon oleks sunnitud esitama ettepaneku olukorra parandamiseks seoses naistevastase vägivallaga.

  Anna Maria Corazza Bildt (PPE). – Austatud juhataja! Hääletasin meelega nimetatud resolutsiooni poolt, sest arvan, et antud juhul peavad kõik fraktsioonid liituma ühise eesmärgi saavutamiseks, milleks on mõista hukka, tõsta teadlikkust naistevastase vägivalla suhtes ning võidelda igat liiki sellise vägivalla vastu.

Minu jaoks on naisi puudutavate konfliktide teema eriti südamelähedane, sest ma ise elasin läbi Bosnia ja Hertsegoviina konflikti, osutasin selles abi ja kannatasin, ning võtsin osa ka punase risti tegevustes Darfuris. Arvan, et tänu Stockholmi programmile on meil nüüd suurepärane vahend edasisteks tegevusteks. Soovin tänada eesistujariiki Rootsit selle eest, et Stockholmi programmi said lisatud naiste õigused ja naistevastane vägivald. Näen kindlasti palju vaeva selle nimel, et teha naistevastase vägivalla kaotamine üheks Stockholmi programmi prioriteetideks.

  Zbigniew Ziobro (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Tahan rõhutada, et naistevastase vägivalla teema on väga tähtis ja mul on hea meel, et Euroopa Parlament on selle probleemi käsile võtnud. Erilist tähelepanu väärib kõige agressiivsemate ja vägivaldsemate naiste vastu toime pandavate seksuaalkuritegude probleem, millele mõnede Euroopa riikide õigussüsteemis vajalikku tähelepanu ei pöörata. Tihti on selliste juhtumite korral kohtuotsused väga leebed, mille tagajärjeks on see, et naised kaotavad mõnedel juhtudel motivatsiooni kanda korrakaitseorganitele ette äärmuslikest juhtumitest, mille all nad on kannatanud. Selle tagajärjel tekivadki nähtamatu kuritegevuse statistikad. Sel põhjusel peame kõige äärmuslikumatel ja tõsisematel juhtudel, mille korral mängivad rolli seksuaalsed motivatsioonid, pöörama enam tähelepanu kohtuotsuste standardiseerimisele, et anda sel viisil kannatanud naistele suurem kindlustunne ning samuti teatud õigluse ja moraalse rahulduse tunne.

Soovin rõhutada, et ma ei saanud hääletada resolutsiooni lõpliku teksti poolt teksti ideoloogilise ja radikaalse seisukoha tõttu seoses abordi küsimusega, mis on vastuolus kristlike väärtustega.

  Janusz Wojciechowski (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Kui võimalik, siis sooviksin anda selgituse oma hääletuse kohta seoses suitsuvaba keskkonna loomisega. See on väga lühike avaldus.

  Juhataja. – Bernard Wojciechowski! Kodukorra kohaselt peame käsitlema teemasid õiges järjekorras. Arutlesime just naistevastase vägivalla kaotamise teemal ning liigume nüüd järgmise teema juurde, milleks on selgitused hääletuse kohta, seoses poliitilise lahendusega võitluses piraatlusjuhtumitega Somaalia ranniku lähedal. Kõik omal ajal.

Resolutsiooni ettepanek: Somaalia rannikuvetes toimuva piraatluse poliitiline lahendus (RC-B7-0158/2009)

  Louis Bontes (NI). – (NL) Hollandi Vabaduspartei (PVV) hääletas kõne all oleva resolutsiooni ettepaneku vastu ning soovin seda otsust selgitada.

PVV on arvamusel, et lavade jälgimine Somaalia ranniku lähistel ei ole ELi ülesanne, vaid see on sajaprotsendiselt NATO ülesanne. Euroopal pole sõjaväge ega ka põhjust seal olla. See on sajaprotsendiselt NATO töö.

PVV arvab samuti, et kaubalaevadel peavad olema mereväelased, et kaitsta laevu piraatide otseste rünnakute eest. Teisisõnu – piraatlus Somaalia rannikuvetes tuleb peatada, aga mitte sel viisil.

Resolutsiooni ettepanek: Suitsuvaba keskkond (B7-0164/2009)

  Anna Záborská (PPE). – (SK) Nõukogu suitsuvaba keskkonna loomisega seotud ettepanekute eesmärgiks on aidata liikmesriikidel kaitsta inimesi tubakasuitsu eest palju tõhusamalt. See on kooskõlas ka Maailma Terviseorganisatsiooni tubakatoodete tarbimise piiramise raamkonventsioonist tulenevate rahvusvaheliste kohustustega.

Toetan tehtud ettepanekut. Suitsetamine on endiselt kõige levinumaks enneaegset surma kaasatoovate haiguste põhjuseks. Nende hulka kuuluvad südame-veresoonkonna haigused, vähk ja kroonilised hingamisteede haigused ning mõnel määral ka vähenev viljakus noorte meeste ja naiste seas.

Ajal, mil meil on demograafiline kriis ja mil töötatakse välja uusi ning kulukaid viljakuse tõstmise meetodeid, peaksime pöörama suuremat tähelepanu teadlikkuse tõstmisele. Peame alustama peresiseselt, et kaitsta oma lapsi suitsetamise negatiivsete mõjude eest.

Kokkuvõtteks soovin esitada tähtsa palve, et võetaks kasutusele järjekindlad järelevalvemeetmed ka seoses tubakatööstuse tegevustega, mille eesmärgiks on nurjata eri suitsetamisevastaseid meetmeid.

  Axel Voss (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Soovin rääkida kahest suitsuvaba keskkonna aspektist. Esiteks hääletasin selle poolt, et liikmesriikidele tuleb anda selles valdkonnas volitused ühest küljest just subsidiaarsuse põhimõttest lähtudes ning teisest küljest seepärast, et meil endal puuduvad vajalikud volitused. Olgugi, et ma väga suitsuvaba keskkonda pooldan, olen arvamusel, et antud juhul peame eeskirjadest kinni pidama.

Teiseks aspektiks on, et minu arvates on väga ärritav, et Euroopa Liit tubakakasvatamist subsideerib. See võetakse välja ning hääletasin poolt ka seepärast, et ma ei saa sobitada antud ideed kokku suitsetamise täielikult ärakeelamise mõttega. Seepärast peame olema järjepidavad. Kui tahame suitsetamise vastu midagi ette võtta, ei tohi me tubakakasvatamist subsideerida.

  Anja Weisgerber (PPE). – (DE) Austatud juhataja, head kolleegid! Saksamaa Konservatiivide fraktsioon (CSU) soovib näha, et üleeuroopaliselt võetakse kasutusele selged ja praktilised eeskirjad mittesuitsetajate kaitsmiseks. Kuid minu arvates ei tähenda sõna „üleeuroopaliselt” tingimata Euroopast tulenevat. Paljudes liikmesriikides on juba rakendatud määrused mittesuitsetajate kaitsmiseks ning paljud teised liikmesriigid tegelevad vastavate määruste vastu võtmisega.

Ma ei usu sellesse, et peame sundima Brüsselist peale määrusi mittesuitsetajate kaitsmiseks või et me ei saaks seda palju tõhusamalt teha, ning mul on hea meel selle üle, et seda arvamust jagab ka suurem osa minu kolleegidest Euroopa Parlamendis. Euroopa Liidul puuduvad selles valdkonnas volitused. Me vastutame ainult töötervishoiu ja -ohutuse eest. Sellest probleem tulebki, sest minu jaoks on kõige tähtsamaks küsimuseks laste ja noorte kaitsmine, ning töötervishoiu ja tööohutuse määrused ei kehtiks laste ja noorte grupile, mis just erilist kaitset vajab.

Seepärast peavad liikmesriigid antud valdkonnas tegutsema hakkama. Hääletasin muudatuse poolt ning mul on hea meel, et see muudatus vastu võeti.

  Marian Harkin (ALDE). – Austatud juhataja! Tulen riigist, kus suitsetamine töökohtades on keelatud. Olin tol ajal tegelikult Iiri parlamendi liige ning toetasin keelu kehtestamist täielikult.

Aga meil on natukene teistsugune olukord siin Euroopa Parlamendis, kus peame arvestama subsidiaarsuse põhimõttega. Isegi, kui on probleem töötajate tervise kaitsmisega – valdkond, milles meil juba õigusaktid olemas on, nagu näiteks kaitsmine elektromagnetilise kiirguse eest –, ei saa me nõuda, et liikmesriikides kehtivates suitsetamist keelavates õigusaktides tuleks järgida võrdõiguslikkuse põhimõtet majutus- ja toitlustussektori eri tüüpi asutuste vahel, nagu on kirjas 7. lõikes. Eile hääletasime selle üle, milline on riigisiseste parlamentide roll ning nende volitused seoses ELi õigusaktidega subsidiaarsuse valdkonnas uue Lissaboni lepingu raames, ja seepärast peame olema eriti ettevaatlikud, et oleksime hääletamisega järjepidevad.

Lõpuks soovin öelda, et rääkisin alguses oma kolleegiga ja mul ei õnnestunud hääletada Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta üle. Ma ise juhtisin viimasel parlamendi ametiajal kampaaniat selle nimel, et nimetada 2011. aasta vabatahtliku tegevuse aastaks ning soovin kinnitada, et toetan täielikult parlamendi ettepanekut seoses sellega.

  Bruno Gollnisch (NI). – (FR) Austatud juhataja! Antud hääletust selgitades tunnen end väga emotsionaalselt, sest minu ema sündis siinsamas Strasbourgis, tubakavabrikus, kus minu vanaisa töötas. See vabrik pandi alles hiljuti kinni.

Kui see Prantsusmaa tubaka ja tikkude tootmisasutus, mis tol ajal oli avaliku sektori teenus, kapitaliühinguks muudeti, öeldi töötajatele, et see ei avalda nende töökohtadele mingisugust mõju. Tänaseks mõistame ka teiste avaliku sektori teenuste pakkujate muret, mille ees sarnased probleemid on.

Mõistame väga hästi ja saame igati õigustada kampaaniat suitsetamise vastu, mis inimeste tervisele väga halvasti mõjub. Aga kahjuks on tubakatootmine Prantsusmaalt kadunud. Strasbourgi tubakavabrik pandi kinni aga inimesed suitsetavad edasi. Nüüd impordivad nad tubakat välisriikidest.

Seepärast toetan isiklikult Euroopa tubakakasvatajate jaoks määratud hindasid vähemalt seni, kuni inimesed Euroopas suitsetavad. Leian, et tubakat tuleks pigem siin kasvatada, kui seda väljastpoolt importida.

  Janusz Wojciechowski (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Tänan võimaluse eest sõna võtta! Toetan Euroopa Liidu meetmeid tubakatarvitamise vähendamiseks, aga ma ei arva, et selle saavutamiseks tuleks vähendada tubakatootjatele pakutavat toetust. Seda põhjusel, et tubakatootmine ei ole seotud selle tarbimisega. Kui vähendame või lõpetame tootmise või ei toeta põllumajandustootjaid, kes tubakat kasvatavad, tarbitakse tubakat ikka edasi, kuid tarbitakse imporditud tubakat. Tubakatootjate vastu võitlemine ei ole õige lahendus suitsetamise vähendamiseks. See sarnaneks pigem tegevusele, kui üritaksime vähendada noorte inimeste õlletarbimist sellega, et võtame kasutusele meetmed humalatootjate vastu. Sel põhjusel toetasin oma häälega seisukohta, mille kohaselt tubakatootmine selle tarbimist ei mõjuta.

Resolutsiooni ettepanek: ÜRO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) tippkohtumine toidujulgeoleku teemal – Nälja kaotamine maailmas (RC-B7-0168/2009)

  Anna Záborská (PPE). – (SK) Toiduainekriis ei ole ainult majanduslik ja humanitaarprobleem, see on ka maailmarahu ja turvalisuse küsimus.

Toetasin hea meelega heakskiidetud resolutsiooni, olgugi et mul on kahtlusi seoses sellega, kuidas lahendada maailmas nälja kaotamise küsimus. Tippkohtumine toidujulgeoleku teemal ei arenenud korraldajate loodetud suunas. Vaatamata sellele, et nälja vastu võitlemise probleemil on nii sotsiaalmajanduslikud, rahalised kui ka kultuurilised mõõtmed, piirdusid arutelud kohtumisel kõigest tehnilise tasandiga. Isegi ÜRO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsiooni peadirektor Jacques Diouf oli pettunud kohtumise ning selle pärast, et lääneriikide esindajad seal ei osalenud. Arenenud maailma esindajad ei võtnud endale konkreetseid kohustusi.

Kahjuks näen nälja ja vaesuse probleemi lahendamist pigem meediateema kui konkreetse probleemina, mis kiiret käsitlemist nõuab. Solidaarsuse aluspõhimõtteks on valmisolek võtta tõelist vastutust, kui kohtutakse nendega, kes tõesti abi vajavad.

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

Raport: Marco Scurria (A7-0077/2009)

  John Stuart Agnew, Marta Andreasen, Gerard Batten, John Bufton, Derek Roland Clark, Trevor Colman, Nigel Farage, Mike Nattrass ja Nicole Sinclaire (EFD), kirjalikult. – Fraktsioon UKIP peab väga lugu vabatahtlikust tegevusest ja tunnistab selle panust ühiskonnale. Aga kuna käesolevas raportis nõuti selgelt vabatahtliku tegevuse politiseerimist ELi eesmärkide saavutamiseks ning Briti maksumaksjate raha kasutamist selle politiseerimise saavutamiseks, ei saanud me ettepanekut toetada.

  David Casa (PPE), kirjalikult. – Vabatahtliku tegevuse põhimõte on tänapäeva ühiskonnas väga oluline. Seda teevad inimesed omast vabast tahtest ning see võib avaldada uskumatult positiivset mõju paljude inimeste elule. Seetõttu on Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta väga oluliseks algatuseks. Olen raportööriga nõus. Nendel põhjustel otsustasin kõne all oleva raporti poolt hääletada.

  Diane Dodds (NI), kirjalikult. – Hääletasin kõne all oleva ettepaneku poolt, et tunnustada neid paljusid vabatahtlikke, kes teevad hindamatut tööd ärateenitud tunnustuseta. Tänu nende inimeste panusele ühiskonda, mille eest neid ei tasustata, on Ühendkuningriik palju parem koht. Olgugi et olen kogu Euroopa kodakondsuse idee vastu, hindan ma väga vabatahtlike osutatavate teenuste väärtust. Seepärast toetasin kõne all olevat ettepanekut.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin Marco Scurria koostatud raporti poolt, mis on seotud Euroopa vabatahtliku tegevuse aastaga (2011) ja milles kutsutakse ELi institutsioone üles pakkuma suuremat toetust sektorile, milles tegutseb miljoneid Euroopa kodanikke ja mis on väga oluline solidaarsuse ja sotsiaalse kaasatuse edendamiseks. Minu arvates tuleb suurendada ühenduse tasandil nii eelarvet kui ka koordinatsiooni, et oleks võimalik ühtlustada algatusi, mis moodustavad osa Euroopa vabatahtliku tegevuse aastast, näiteks teavitamiskampaaniad ning riikidevahelised mõttevahetused seoses ideede ja heade tavadega.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Vabatahtlikkuse kõige algelisemaks definitsiooniks on hea tahe tegevustes. Seda osutatakse tasuta ning lahkelt ja vabatahtlikult ilma igasuguste tingimusteta. Vabatahtlik tegevus on ka alustalaks igas ühiskonnas, kus tuhandete noorte ja vanade vabatahtlike ametlikud või mitteametlikud tegevused tervishoiu, hoolekande, hariduse, keskkonna või kultuuri valdkonnas avaldavad iga päev positiivset mõju tuhandete inimeste eludele.

Seoses sellega peaksime tervitama Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta algatust, mis annab nende vabatahtlike anonüümsetele nägudele väljateenitud tähtsuse ning näitab meile kõigile seda suurt tööd, mida nad teevad, ja loob neile oma töö tegemiseks palju soodsamad tingimused.

See idee on kooskõlas demokraatliku ja sotsiaalse keskpartei – rahvapartei fraktsiooni ideedega, mis on esimene ja ainuke Portugali fraktsioon, mis on käsitlenud vabatahtliku tegevuse küsimust ning teinud praktilisi ettepanekuid vabatahtlike abistamiseks ning neile väljateenitud väärikuse ja tunnustuse andmiseks.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Vaatamata sellele, et raportis on teatud vasturääkivusi ja väiksemaid osasid, millega me ei nõustu, hääletasime siiski raporti poolt.

Kahtlemata mängib vabatahtlik tegevus ühiskonnas tähtsat rolli, edendades solidaarsuse ja vastastikuse abistamise väärtust, andes panuse sotsiaalsele integratsioonile ja aidates muu hulgas saada üle ka diskrimineerivatest seisukohtadest.

Raportis on käsitletud põhilisi aspekte, nagu sotsiaalne tugi vabatahtlikele, keskendumine probleemidele nagu tervishoid, ohutus ja väljaõpe ning eristusele tasustatud töö ja vabatahtliku töö vahel.

Sellegipoolest oleme arvamusel, et on vaja kanda hoolt selle eest, et vabatahtlikust tegevusest ei saaks liikmesriikides asendustegevus. Seda ei tohi kasutada selliste vajaduste rahuldamiseks, mis on sotsiaalteenuste ülesandeks. Pooldame mittetulundusorganisatsioonide tegevuse edendamise vajadust tõhusa ja piisava toetusega. Selliste organisatsioonide hulka kuuluvad: koostöörühmad, kollektiivid ja kohalikud ühingud, kohalike elanike ühendused, spordi-, kultuuri-, noorte- ning lasteorganisatsioonid.

Samuti tuleb rõhutada, et vabatahtlik tegevus sõltub ka töötajate vabast ajast ning see ei sobi kokku ekspluateerimise, ebakorrapäraste või liigsete tööaegade, madalate palkade ja ebakindlusega tööturul.

  Seán Kelly (PPE), kirjalikult. – Hääletasin suurima hea meelega selle poolt, et aasta 2011 nimetatakse Euroopa vabatahtliku tegevuse aastaks. See on suur õnnistus arvukatele vabatahtlikele organisatsioonidele kõikides ELi liikmesriikides. Soovin rõhutada, et spordiorganisatsioonid mängivad vabatahtlikus tegevuses keskset rolli ning vaatamata asjaolule, et tekstis ei ole seda õigusakti selgesõnaliselt sätestatud, tuleb nendele organisatsioonidele tunnustust anda. Suurim vabatahtlik ühendus Iirimaal on näiteks Iiri spordiliit Gaelic Athletic Association. Kõikide selles suurepärases institutsioonis osalejate jõupingutused vajavad õiglast tunnustust ja kiitmist.

  Barbara Matera (PPE), kirjalikult. – (IT) Austatud juhataja! Vabatahtlikus tegevuses väljenduvad sellised Euroopa sotsiaalsed väärtused nagu solidaarsus ja mittediskrimineerimine. Sel ajal, kui vabatahtlik tegevus aitab ühest küljest kaasa vabatahtlike isiklikule arengule, loob see teisest küljest ka sotsiaalset ühtekuuluvust. Seepärast peavad Euroopa institutsioonid, liikmesriigid, kohalikud ja regionaalsed ametiasutused ning eri kodanikuühiskonna liikmed vastavalt oma individuaalsetele kogemustele osutama sellele õiglast tunnustust ja toetust.

Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta (2011) annab võimaluse organiseerida selle valdkonna tegevused üleeuroopalisel tasandil ning seepärast võib loota, et see avaldab kodanikuühiskonnale suurt mõju.

Hinnanguline 3 miljoni euro suurune assigneering ettevalmistavatele algatustele 2010. aastal, Euroopa Parlamendi 2011. aasta jaoks heakskiidetud assigneeringute suurendamine 8 miljonile eurole ning suur projektide kaasrahastamise osakaal, 1,8%, kui täpne olla, võimaldab tõepoolest saavutada ette võetud eesmärgid, kus eri tasandid töötavad koos.

Lõpetuseks tasub mainida ka asjaolu, et hästi toetatud vabatahtlik tegevus võib mängida olulist roll seoses pensionil olevate töötajatega, kui võtta arvesse kasvavat eakate osakaalu kodanikuühiskonnas.

  Iosif Matula (PPE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin Euroopa vabatahtliku tegevuse aastat puudutava raporti projekti poolt mitmel põhjusel. On hästi teada, et vabatahtlik tegevus annab kahekordse eelise nii üksikinimesele kui ka ühiskonnale. Ühest küljest annab vabatahtlik tegevus kodanikele võimaluse õppida, omandada uusi oskusi ja tegeleda enesearendamisega. Teisest küljest on sellel ka sotsiaalne funktsioon, millega vabatahtlik tegevus aitab kaasa solidaarsuse ja ühtekuuluvustunde tekkimisele. Arvestades üha kasvava kohalike kogukondade sõltuvussuhtega globaliseeruvas maailmas ning samal ajal halveneva individualistliku käitumise määraga, muutub väga oluliseks kodanike sotsiaalse osalemise toetamise vajadus. Siinkohal pean silmas nii noori kui ka eakaid kaasavaid tegevusi. Lisaks arvan, et vahetu kogemuste vahetamine Euroopa Liidu väga mitmesugustest piirkondadest pärinevate vabatahtlike organisatsioonide vahel avaldab olulist mõju, kui arvestada sellega, et neil kõigil on samad motivatsioonid. Nende eesmärk on sarnane: tõsta elatustaset ning parandada elukvaliteeti, tagada kõrge tööhõive tase, parandada sotsiaalset ühtekuuluvust ning võidelda tõrjutusega. Ehk siis needsamad väärtused, millele tuginedes ka Euroopa Liit rajati.

  Emma McClarkin (ECR), kirjalikult. – Vaatamata eelarve suurendamise taotlusele, mille vastu ma olin ning mille vastu ma ka menetlustes parlamendi komisjonides hääletasin, toetan ma siiski täies ulatuses raportit seoses Euroopa vabatahtliku tegevuse aastaga. Vabatahtlikud on tihti tunnustamata jäänud kangelased, kes avaldavad hindamatut mõju oma kogukondadele ning teiste inimeste eludele. Praegusel majanduslikult raskel ajal on vabatahtlik tegevus veelgi olulisem ning mina ja ka teised, kes nimetatud raporti esitasid, soovime tõsta teadlikkust vabatahtliku tegevuse eeliste suhtes ning samuti luua Euroopa aasta, kus hästirahastatud algatused annavad vabatahtlikele organisatsioonidele võimaluse uute vabatahtlike leidmiseks.

Peame kandma hoolt selle eest, et Euroopa vabatahtliku tegevuse aastat kasutatakse platvormina, et tunnustada vabatahtlike panust meie kogukondadesse, ning samuti võimalusena mõista paremini vabatahtliku tegevuse ees seisvaid takistusi ning seda, mida saame nende kõrvaldamiseks ja vabatahtliku tegevuse edendamiseks teha. See on hea näide sellest, mida EL tegema peaks – vahetama häid tavasid sellistes valdkondades nagu vabatahtlik tegevus, mitte looma juurde üha enam ja enam mittevajalikku bürokraatiat.

  Robert Rochefort (ALDE), kirjalikult. – (FR) Toetasin raportit seoses Euroopa vabatahtliku 2011. aastaga, mille eesmärgiks on edendada dialoogi ja heade vabatahtliku tegevuse tavade vahetamine meie liikmesriikide ametiasutuste ja sidusgruppide vahel. Viimaste aastate jooksul toimunud individualistliku käitumise kasvamisega on toimunud kodanikuosaluses suur muutus seoses uute võimaluste leidmisega individuaalseks väljendamiseks või isegi demograafiliste trendide muutmiseks.

Seepärast tuleb kohandada ka vabatahtlikku tegevust andmaks suuremale arvule inimestele võimalusi osaleda vabatahtlikes tegevustes eri viisidel ning aegadel nende elus. See võib tähendada näiteks eakate potentsiaali kasutamist ning uute kaasamise vormide leidmist, millel on suurem paindlikkus kestuse ja osalemise suhtes.

Kauaaegse vabatahtliku tegevuse traditsiooniga Euroopa peab aitama kaasa selle potentsiaali vallandamisele. Vabatahtlik tegevus annab osalejatele võimaluse õppimiseks (on selge, et vabatahtlikes tegevustes osalemine annab kodanikele uusi oskusi, annab panuse nende isiklikule arengule ning suurendab nende ühtekuuluvustunnet ühiskonnas). Samuti kehastab see selliseid Euroopa väärtusi nagu solidaarsus, kodanikuosalus ja mittediskrimineerimine ning seda väga erisugustes sektorites, nagu haridus, kultuur, keskkond, sotsiaalne hoolekanne või tervishoid. .

  Joanna Senyszyn (S&D), kirjalikult. – (PL) Toetasin raportit seoses Euroopa vabatahtliku tegevuse aastaga (2011). Euroopa Liidu liikmesriigid peavad pöörama rohkem tähelepanu vabatahtliku tegevuse küsimusele ning plaanima poliitilisi tegevusi, mis toetavad vabatahtlike tööd. Euroopa Parlamendi esitatud muudatuste ettepanekud teevad olulisi muudatusi komisjoni ettepanekus ning nõukogu peaks need kaasama. Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta (2011) eesmärkide saavutamiseks ette nähtud 6 miljoni euro suurune summa eelarvest ei ole piisav (võrdlusena on näiteks vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta eelarve kolm korda suurem).

Vabatahtlik tegevus on tasuta tegevus, kuid see ei tähenda, et sellega ei kaasneks kulusid. Vabatahtlik tegevus vajab rahalist ja poliitilist toetust kõikidelt huvitatud osapooltelt: valitsusevälistelt organisatsioonidelt, valitsustele, riikide ja kohalike omavalitsuste ametiasutustele ning ettevõtetelt. Poliitiline pühendumus peaks võtma soosiva poliitika vormi, mis toetab vabatahtliku tegevuse arendamist ja selle infrastruktuuri. See küsimus on eriti oluline Poola jaoks, mis 2011. aastal võtab ELi eesistumise üle. Palun Poola valitsusel võtta eeskuju Euroopa Parlamendist ja astuda vajalikud sammud, et suurendada Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta rahalist toetust. Toetan täielikult ettepanekut eraldada rahalisi vahendeid interaktiivse vabatahtlike ning vabatahtlike organisatsioonide andmebaasi koostamiseks, mis oleks kõikidele sidusgruppidele juurdepääsetav ning jätkaks toimimist pärast 2011. aastat.

  Czesław Adam Siekierski (PPE), kirjalikult. – (PL) 2011 on Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta, mil avaldame austust ja tunnustust vabatahtlikele ning panusele, mida nad ühiskonnale annavad. See on suurepärane ettepanek. Vabatahtlik tegevus väljendub paljudes eri vormides üle Euroopa, kuid eranditult iseloomustab seda kõikjal asjaolu, et inimesed tahavad aidata teisi selle eest tasu saamata või osalevad tahtlikult keskkonnakaitses või kannavad hoolt selle eest, et iga kodanik saaks väärikat elu elada.

Tasub rõhutada, et kahtlemata avaldab vabatahtlik tegevus positiivset mõju Euroopa arenevale identiteedile, mis on nendele väärtustele rajatud. Vabatahtlik tegevus on samuti heaks aluseks eri Euroopa ühiskonna sotsiaalsetest gruppidest ja riikidest tulevate kodanike vahelise mõistmise kujundamiseks. Lisaks on vabatahtlik tegevus oluline integratsiooni, sotsiaalpoliitika ja hariduse seisukohalt. Peaksime ka meeles pidama, et vabatahtlik tegevus on väga oluline nii kultuuridevahelise kui ka põlvkondadevahelise dialoogi jaoks ning lisaks sellele annab see ka veel panuse sotsiaalse vastutustunde arengusse.

Unustada ei tohi ka seda, et vabatahtlikul tegevusel on majanduslik väärtus. Asjaolu, et see on tasustamata tegevus, ei tähenda, et sellega ei kaasne rahalisi väljaminekuid. Just sel põhjusel on tähtis, et Euroopa Ühendus vabatahtlikku tegevust toetaks. Vabatahtliku tegevuse jaoks on vaja poliitikat, mis põhineb sõbralikel suhetel, mis selle arengut ja infrastruktuuri toetavad. Arvan, et vabatahtlike tegevuste tasustamine ja tunnustamine teatud rahaliste vahenditega on üksikisikutele, ettevõtetele ja organisatsioonidele heaks motivatsiooniks.

  Oldřich Vlasák (ECR), kirjalikult. – (CS) Soovin anda selgituse oma hääletuse kohta seoses Marco Scurria raportiga ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta kohta. Isiklikult arvan ma, et tasustamata vabatahtlik tegevus on meie ühiskonna väga oluline osa. Minu oma riigis Tšehhi Vabariigis on kõige suurem ja vanem vabatahtlik organisatsioon vabatahtlike tuletõrjujate organisatsioon. Nende traditsioonid pärinevad ajast, mil suurte katastroofide, näiteks tulekahjude, puhul tuli alati kokku paar tosinat vabatahtlikku, kelle eesmärgiks oli kaitsta enda, naabrite ning ka teiste inimeste vara. Kõige ulatuslikumate ja vanemate organisatsioonide sekka kuuluvad ka Tšehhi Punane Rist, Tšehhi Turismiklubi, võimlemisliit Sokol, noorteorganisatsioon Junák ning vabatahtlik mäepäästeteenistus. Kõik need inimesed, kes aitavad koolides, haiglates ja spordiklubides, mägedes või reisivad välismaale abi osutama, väärivad tunnustust. Seoses sellega on igati kasulik pühendada 2011. aasta vabatahtliku tegevuse teemale ning seetõttu hääletasin ma ka kõne all oleva raporti poolt.

Raport: Herbert Reul (A7-0074/2009)

  Jaromír Kohlíček (GUE/NGL), kirjalikult. – (CS) Üldiselt on teretulnud iga kokkulepe, mis parandab koostööd Euroopa Liidu ning selle naaberriikide vahel. Kui võrdleme nende ELi naaberriikide asukohti, siis näeme, et Venemaa järel on meie kõige tähtsamaks partneriks Ukraina. Teabe vahetamine teaduse ja tehnoloogia valdkonnas, ühine programmide rakendamine, töötajate vahetamine ning erialaste teadmiste jagamine teadus- ja uurimisinstituutide haldamise valdkonnas on igati toetamist väärt eesmärgid.

Siiski on mul spetsiifiline reservatsioon seoses kokkuleppe hindamise meetodiga. Kui autorid võtavad kasutusele tõhususe näitajad nagu „lähetuste ja koosolekute arv” ning isegi „eri valdkondade arv, milles koostööd tehakse”, on mul tõsiseid kahtlusi seoses sellega, kas raporti koostaja on üldse kõne all oleva teemaga tuttav. 7. jagu „Pettusevastased meetmed” jätab üpris meeleheitliku mulje ning avaldus 8.2.2 paneb mind oma mõistuses kahtlema. Elektroonilise side ajastul ei mõista ma, miks vajab üks raport lepingu kohta lähetusi ja ELi ning Ukraina spetsialistide ja ametnike osalemist koosolekutel. Kokkuvõtteks soovin öelda, et mul on hea meel seda raamkokkulepet toetada, sest tean, et kuuendas raamprogrammis integreeriti juba väga aktiivselt ja heade tulemustega arenguid teadus- ja uurimistegevuse valdkonnas. Vaatamata ülalnimetatud reservatsioonidele toetab fraktsioon GUE/NGL nõukogu otsust.

Raport: Herbert Reul (A7-0075/2009)

  John Stuart Agnew, Marta Andreasen, Gerard Batten, John Bufton, Derek Roland Clark, Trevor Colman, Nigel Farage, Mike Nattrass ja Nicole Sinclaire (EFD), kirjalikult. – Fraktsioon UKIP ei ole energiatõhususe koostöö vastu, kuid nõuame, et selline koostöö peab toimuma demokraatlikult valitud valitsuste vahel, mitte nende vastutusvõimetute vahendajate vahel sellises demokraatiavastases riigiüleses organisatsioonis nagu EL.

Resolutsiooni ettepanek: 2009. aasta laienemisstrateegia seoses Lääne-Balkani riikide, Islandi ja Türgiga (B7-0185/2009)

  Anne Delvaux (PPE), kirjalikult. – (FR) Seistes silmitsi tohutu hulga ELi liikmeks saamise taotlustega, ei oleks saanud hääletus kõne all oleva resolutsiooni üle paremal ajal tulla. EL on meie kontinendi stabiilne kalju. EL ei saa jääda klubiks, mis on teiste Euroopa riikide jaoks suletud, kuid samas ei saa EL oma uksi ka lõpmatuseni lahti hoida. Euroopa Liit peab ennekõike muutma edukaks uute liikmesriikide puhul teostatud laienemise. Mis puutub teistesse ELi uksele koputavatesse riikidesse, siis on ühinemisläbirääkimiste alustamise eeltingimuseks endiselt range Kopenhaageni kriteeriumidest kinni pidamine (demokraatia, õigusriigi põhimõtted, inimõigused, sooline võrdõiguslikkus, turumajandus, jne) ning rahvusvahelise õiguse tingimusteta järgimine. Ühinemisläbirääkimised kandidaatriikidega peavad tuginema objektiivselt mõõdetavatele kriteeriumidele, nagu õiguste ja majanduslike kriteeriumide austamine, ning neis ei tohi olla mingisuguseid subjektiivseid viiteid väärtustele, religioonile või kultuurile. Minu arvates peame seetõttu tegema järgmist: kinnitama Balkani riikide sobivuse ELi liikmeks; pidama meeles, et laienemine ja konsolideerimine on lahutamatult omavahel seotud; nõudma Türgi puhul ühinemiskriteeriumidest kinnipidamist ning läbirääkimiste läbikukkumiste korral tegema ettepaneku spetsiaalse assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Vaatamata kogu kriitikale, mida Euroopa Liidu vastu suunata saab, on üheselt mõistetavalt selge, et paljud riigid tahavad väga ELiga ühineda. Mitmete nende riikide brutaalne ja tormikas ajalugu, eriti mitmete Balkani riikide oma, on tugevdanud nende veendumust, et Euroopa liidu kaitsva varju all oleksid nad kaitstud nii oma naabrite ekspansionistlike kalduvuste kui ka Venemaa mõju eest.

Kui vaadata nimekirjas olevaid riike, on suhteliselt kerge märgata eri riikide vahelist ebavõrdsust Euroopa Liiduga ühinemiseks vajalike tingimuste täitmisel ülesnäidatava entusiasmi ja omaksvõtmise suhtes. Mulle tundub, et Island paistab sellest grupist eriti välja, kuna riigi traditsioon demokraatia alal, kodanike kõrge elatustase ning lugupidamine ühenduse õigustikust tõstavad riigi ühinemisprotsessis esimesele kohale.

Arvestades vajadusega pidada igati kinni Kopenhaageni kriteeriumidest ning nendest tulenevatest kohustustest, ei tohi Euroopa Liit pimeda kangekaelsusega keelduda vastu võtmast neid, kes on näidanud, et nad selleks valmis on.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) See resolutsioon on järgmine juhtum, kus seoses laienemisega ja Euroopa komisjoni avaldusega, mis kannab pealkirja „Laienemisstrateegia ja peamised ülesanded aastatel 2009–2010”, tahab enamik parlamendist tunnistada Kosovot, öeldes isegi, et nad tervitavad komisjoni kavatsust tugevdada oma suhteid Kosovoga ning samuti kaaluda Kosovo osalemisvõimalust ühenduse programmides.

Sellega julgustatakse territooriumi ühinemist, mis kuulutas oma iseseisvuse välja rahvusvahelist õigust häbitult rikkudes, eirates tõsiasja, et kõne all olev riik on seadusevastase sõja tulemus ning et see riik tegutseb seadusevastase põhikirja alusel, mida ÜRO ei tunnista.

Samuti ei ole Türgi küsimust piisavalt käsitletud, teades, et riik jätkab ühe ELi liikmesriigi – Põhja-Küprose – sõjalist okupeerimist ning ei austa kurdide õigusi nii, nagu peaks.

Kuigi usume, et ELi laienemine on peamiselt ühineda sooviva riigi kodanike otsus, hääletasime eelnevast lähtudes raportiga ette nähtud strateegia negatiivsete aspektide tõttu raporti vastu selle praegusel kujul, olgugi, et sellel puudub õiguslik väärtus.

  Tunne Kelam (PPE), kirjalikult. – Hääletasin 4. muudatusettepaneku poolt. Usun kindlalt, et peame rõhutama, et mittemoslemite all peame ennekõike silmas kristlasi ning seetõttu on vaja teiste religioossete kogukondade kõrval nimetada selgesõnaliselt kristlasi. Türgis kiusatakse kristlasi endiselt taga ning see on meie peamiseks mureks. Kristlased ja nende kogukonnad ei saa ikka veel vabalt oma usku näidata, nagu nad demokraatlikus riigis saama peaksid. Olen veendunud, et Türgi on valmis ELiga ühinemiseks siis, kui Türgis saab püstitada kristliku kiriku sama lihtsalt kui Brüsselis saab püstitada mošee.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) ELi laienemise protsessi tuleb alati hoolikalt kaaluda ning kõik uued ühinejad peavad alati pidama kinni ühistest tugipunktidest ELi moodustavate riikide vahel.

Mõistan, et Türgi ühinemises nähakse põhjust aruteluks parlamendis, kuid see näitab, et seoses selle küsimusega on kahtlusi, mis vähemalt seda arutelu õigustab. Arutelusse kuuluksid järgnevad probleemid: kas Türgit saab geograafilises mõttes pidada Euroopa osaks; kas riigi sekulaarne seisund on vaid seda kontrolliva sõjaväe tulemus; kas oleks hea idee, kui ELi piirid ulatuksid kuni Iraagi Kurdistanini ning kas Türgi oma suure demograafilise massiga lükkaks ELi tasakaalust välja?

Lisaks on mittekaubeldav kohustus pidada kinni Kopenhaageni kriteeriumidest, millest esimene käsitleb inimõigusi.

  Francisco José Millán Mon ja José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra (PPE), kirjalikult. – (ES) Seoses komisjoni 2009. aasta laienemisstrateegiat käsitleva dokumendiga tahame Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni Hispaania delegatsiooni nimel selgesti välja öelda, et asjaolu, et me dokumenti üldjoontes toetasime, ei tähenda, et me nõustume Kosovo tunnistamisega sõltumatu riigina. Leiame, et Kosovo on erakorraline juhtum ning soovime juhtida tähelepanu sellele, et ei Hispaania ega veel neli liikmesriiki ei tunnista Kosovot.

Sellest lähtuvalt toetasime väliskomisjonis ning ka tänasel istungil neid muudatusi, mis meie seisukohaga kooskõlas olid.

Hääletasime resolutsiooni poolt seetõttu, et me ei soovi, et meie seisukohta seoses Kosovoga võetakse kui negatiivset suhtumist seoses laienemisprotsessiga, milles Lääne-Balkani riigid, Türgi ja Island hetkel osalevad.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) Olen rangelt vastu komisjoni laienemisstrateegiale seoses Türgiga. Suur enamus ELi kodanikest on selle vastu, et Türgi ELiga ühineb, kuid vaatamata sellele peavad nad aitama kaasa miljardite eurode väljamaksmisel Türgile kui ametlikule ühinemiskandidaadile. Türgi ei ole Euroopa riik ei geograafiliselt, kultuuriliselt ega ka inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete austamise seisukohalt. Laienemisstrateegia puhul ei ole peaaegu üldsegi arvestatud Euroopa kodanike muredega, kuid selle eest on selles esindatud USA geostrateegilised huvid. Lisaks saaksid lahendamata konfliktid Türgi piiridel ühinemise korral ka ELi probleemideks. Mul on väga kahju, et kogu laienemisstrateegiat, millesse kuuluvad lisaks Türgile ka Island ja Lääne-Balkani riigid, arutleti tervikuna, mistõttu oli võimatu pidada korralikku, valivat ja eristavat arutelu. Selles menetluses kajastub ka ülbus, millega Türgi ühinemise teemat on käsitletud. Ühinemise vastu olijate soovimatuid hääli, mis esindavad suuremat osa elanikkonnast, lihtsalt suures osas eiratakse.

  Justas Vincas Paleckis (S&D), kirjalikult. – (LT) Andsin oma poolthääle Euroopa Parlamendi resolutsioonile komisjoni 2009. aasta laienemisstrateegia dokumendi kohta, mis käsitleb Lääne-Balkani riike, Islandit ja Türgit, kuna 6–15 aastat tagasi oli Leedu koos Balti riikide ning teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega praeguste kandidaatriikidega sarnases olukorras. Euroopa Liidu liikmeks saamine andis minu riigile ning teistele uutele ELi liikmesriikidele ja nende kodanikele palju uusi võimalusi ning toetas meie majandust ning tugevdas demokraatiat ja inimõigusi. Lissaboni lepingu jõustumisega saab ELi laev endale palju võimsama mootori, mis meid palju edukamalt edasi viib ning aitab saada läbi finants- ja majanduskriisi tormiste vete uue ELi laienemise etapini. Alles pärast ELiga ühinemist saavad Balkani riigid, kurikuulus Euroopa nn püssirohutünn, kust said alguse maailmasõjad, kõrvaldada takistused koostööle kodanike, ettevõtete ning kultuuri- ja teadusekspertide vahel paljudest riikidest, mis seal viimase aastate jooksul esile kerkinud on. On tähtis, et me ei sulgeks ust Türgile, mida võib pidada Euroopa sidemeks moslemi maailmaga. Türgi hea läbisaamine ELiga muudab riiki paremuse poole ning on tõendeid paljudest positiivsetest sammudest demokraatia ja inimõiguste tugevdamise poole. Kuigi me ei arutle veel konkreetselt Ukraina, Moldova või Lõuna-Kaukaasia riikide ühinemist ELiga, võib selline tulevikuväljavaade aidata kaasa nendes riikides stabiilsusele, majanduse tugevnemisele, korruptsiooni vähenemisele ja õigusriigi põhimõtete tihendamisele.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Hetkel toimub ELi laienemisprotsess karmi ja kaugeleulatuva majanduslanguse taustal, mis on tabanud tugevalt nii ELi kui ka laienemisprotsessis osalevaid riike. Tervitan väga edu, mida Türgi on teinud seoses Euroopa Liiduga ühinemise kriteeriumidega, eriti asjaolu, et riik allkirjastas valitsustevahelise kokkuleppe seoses Nabucco gaasijuhtmega.

Selle kokkuleppe rakendamine on üks ELi suurimatest prioriteetidest liidu energiaturvalisuse alal. Toetan Türgi valitsusele tehtud nõudmisi seoses riigi sotsiaalpoliitikate reformide jätkamisega, et parandada sotsiaalset dialoogi tööturul, ning samuti seoses jõupingutuste suurendamisega naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse alal, eriti mis puudutab soolist vägivalda.

  Nikolaos Salavrakos (EFD), kirjalikult. – Anname vastuhääle Gabriele Albertini resolutsiooni ettepanekule komisjoni 2009. aasta laienemisstrateegia dokumendi kohta, mis käsitleb Lääne-Balkani riike, Islandit ja Türgit, kuna arvame, et ei Türgi ega endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik ei näita edusamme seoses Kopenhaageni kriteeriumide täitmisega ega näita üles poliitilist käitumist, mis võimaldaks neil saada ELi liikmesriikideks. Loodame, et suudame nende riikide ühinemiskriteeriumide täitmiseks tehtavaid jõupingutusi parandada. Seda asjaolu uuritakse veel tulevikus. Igal juhul ei taha me hääletada resolutsiooni ettepaneku poolt, mis annab põhjust tühjadeks lootusteks ning mida kaustatakse kõigest institutsioonisiseselt.

  Renate Sommer (PPE), kirjalikult. – (DE) Resolutsiooni ettepanek seoses komisjoni praeguse laienemisstrateegiaga on väga tasakaalukas. Selles on tunnustatud ühinemiskandidaatide saavutatud edusamme ning samas on ka selgelt probleemid välja toodud. Eriti suure sammu tagasi on teinud Türgi, mistõttu tervitan väga selgesõnalist kriitikat, mida väljendati seoses tõsise ohu ja reaalsete piirangutega sõna- ja pressivabadusele riigis. Opositsiooni meediakontsernile Dogan kehtestatud täiesti ebaproportsionaalne maksutrahv on rünnak nende vastu, kes valitsust kritiseerivad. Vägagi õigustatud on ka vastuväited seoses religioossete vähemuste diskrimineerimisega ning Türgi keeldumisega rakendada Ankara protokoll. Lisaks on väga tähtis vaadelda hoolikalt Türgi välispoliitikat. Riigi avatus Armeenia ja kurdide vastu on siiani olnud kõigest poliitiline žest ning selle vastu on olnud isegi Türgi parlament ja suur osa riigi elanikkonnast. Samuti muudavad Türgi peaministri avaldused kaheldavaks Türgi rolli lepitajana ida ja lääne vahel, mida riigilt loodetakse. Asjaolud, et Türgi meelitab Iraani presidenti, kutsus konverentsile genotsiidi pärast tagaotsitava Sudaani presidendi ning riigi käitumine Iisraeliga, paistavad viitavat sellele, et Türgi liigub Läänest eemale. Seega on täiesti kohane ka meie üleskutse Türgi valitsusele, et see koordineeriks oma välispoliitikat ELi omaga ning loobuks oma vastuväidetest seoses NATO ja ELi koostööga.

  Eva-Britt Svensson (GUE/NGL), kirjalikult. – Olen selle poolt, et EL on avatud riikidele, mis täidavad liikmeks saamise kriteeriumid. Mulle valmistab aga muret, et selle resolutsiooniga käsitletakse laienemist kohustuslikuna nii kõne all olevate riikide kui ka ELi jaoks. Arvestatud ei ole võimalusega, et eri sotsiaalsetel, majanduslikel või muudel põhjustel võib olla parem, kui asjaomased riigid ELiga ei liituks. ELi liikmeks saamine on nende riikide jaoks suur samm ning seoses sellega on vaja pidada võimalikult põhjalikke arutelusid ja konsultatsioone vastavate riikide kodanikega. Sel põhjusel ma loobusin hääletamisest.

Resolutsiooni ettepanek: Naistevastase vägivalla kaotamine (B7-0139/2009)

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. – (PT) Rahvusvaheline naistevastase vägivalla kaotamise päev on ÜRO ja Euroopa Ülemkogu algatus, mille eesmärgiks on arutleda ja tuua rohkem esile koduse vägivalla ja muud liiki väärkohtlemist all kannatavate inimeste probleeme.

Portugalis on see probleem vägagi murettekitav. Portugali ohvriabi ühingu (APAV) jäädvustatud koduvägivalla juhtumite arv on tõusnud 9% võrreldes sama perioodiga aastal 2008. APAVi andmetel on võrreldes 2008. aastaga tihenenud märgatavalt füüsilise ja psühholoogilise kuritarvitamise, ähvardamiste ja seksuaalsete kallaletungide juhtumid. Sel aastal on koduvägivalla põhjusel saanud Portugalis surma juba kakskümmend kuus naist. Sellegipoolest jääb hirmu ja häbi tõttu suur osa vägivallajuhtudest teatamata.

EL peab suurendama oma jõupingutusi seoses antud probleemi vastu võitlemisega. Olen nõus, et liikmesriike tuleb julgustada seoses naistevastase vägivalla kaotamiseks ettenähtud riigisiseste tegevuskavade koostamisega. Toetame igasuguseid algatusi, mis on nähtud ette hoiakute muutmiseks seoses naistevastase vägivalla kaotamise Euroopa aastaga, et seda murettekitavat probleemi rohkem esile tuua ning avalikkuse ja ametivõimude tähelepanu sellele juhtida.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin resolutsiooni naistevastase vägivalla kaotamise ettepaneku poolt, sest minu arvates peavad komisjon ja nõukogu selles valdkonnas ELi tegevusi tugevdama. EL vajab kiiremas korras ulatuslikku poliitikat võitlemiseks naistevastase vägivallaga. Täpsemalt peaks komisjon koostama direktiivi eelnõu, millega oleks antud seaduslik alus igat liiki naistevastase vägivalla, kaasa arvatud inimkaubanduse vastu võitlemiseks. Peame tunnustama ja tervitama asjaolu, et Hispaania kavatseb oma eesistumise ajal sellele küsimusele suuremat tähelepanu pöörata.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Nädalal, mil Portugalis on päevakorras hirmuäratavad koduvägivalla juhtumite arvud, usun ma, et valitsused peavad naiste- ja lastevastasele vägivallale tõsiselt tähelepanu pöörama ning selle vastu tõsised sammud ette võtma.

Mõistan hukka igat liiki vägivallateod, kuid eriti sellised, mis pannakse toime sotsiaalselt, majanduslikult või emotsionaalselt kergesti haavatavate inimeste, nagu laste või naiste vastu. Liikmesriigid peaksid seetõttu tegema kõik, mis nende võimuses, et kaotada igat liiki naiste- ja lastevastane vägivald ning eriti inimkaubandus seksuaalse ärakasutamise eesmärkidel, seksuaalsed rünnakud ja koduvägivald.

Kuriteod, mille ohvriks langevad peamiselt Euroopa naised ja lapsed, ei austa inimelu ega inimväärikust ning just sellel põhjusel vajame kindlakäelisi poliitikaid vägivalla ärahoidmiseks ja vägivalla toimepanijate karistamiseks.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Rahvusvahelisel naistevastase vägivalla kaotamise päeval soovime tõsta teadlikkust seoses selle tõsise sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise probleemiga, mis õõnestab naiste õigusi paljudes mitmesugustes eluvaldkondades, kaasa arvatud tööl, pere keskel ning samuti ühiskonnas üldiselt. Naistevastane vägivald on inimõiguste rikkumine ning see on takistuseks naiste osalemisele nii sotsiaalses ja poliitilises kui ka avalikus ja professionaalses elus ning ei võimalda neil elada täisväärtuslike kodanikena.

Olgugi et paljud vägivalla vormid erinevad kultuuriliselt ja traditsiooniliselt, suurendavad majandus- ja sotsiaalkriisid naiste haavatavust nii kollektiivsel kui ka individuaalsel tasandil, suurendades nende ärakasutamist ning viies neid vaesumise ja marginaliseerumiseni, mis edendab omakorda naistega kauplemist ja prostitutsiooni.

Sel põhjusel on väga oluline tugevdada rahalisi meetmeid ja poliitikaid, mille reaalseks eesmärgiks on naiste rolli tugevdamine ühiskonnas, edendades selleks võrdõiguslikkust nii ühenduse kui ka liikmesriikide tasandil, ning rakendada reaalseid kavasid igat liiki naistevastase vägivallaga võitlemiseks, kaasa arvatud üldise diskrimineerimise kõrvaldamiseks ning ohvrite kaitsmiseks ja toetamiseks.

  Marine Le Pen (NI), kirjalikult. – (FR) Rahvusvahelise naistevastase vägivalla kaotamise päeva kümnendal aastapäeval tuleb tõdeda, et antud eesmärgil kasutusele võetud ennetusmeetmed ei ole saavutanud oma ettenähtud eesmärki. Kuidas seda fenomeni selgitada? Kui arvestada siin istungisaalis peetud aruteludega, saame selle võtta kokku ühe nimetusega: sooline ebavõrdsus.

Kui eelnimetatud fenomeni põhjuseks oleks see ebavõrdsus, siis oleksid pidanud Põhja-Euroopa riigid, mis on tunnustatud oma arenenud kultuuri ja tavade poolest, saama kõige paremad tulemused. Tegelikult aga pole see üldsegi nii, vaid pigem vastupidi. Norra päevalehe Aftenposten andmetel on ühe aasta jooksul vägistatud 6% 15- kuni 25-aastastest noortest Rootsi naistest.

Peab olema julgust ütlemaks, et naistevastase vägivallategude tõus on seotud massilise väljastpoolt Euroopat tulevate sisserännanute arvuga, kelle kultuur ja traditsioonid on meie omadega täielikus vastuolus. Burka, sundabielud, polügaamia, naiste suguelundite moonutamine, aukuriteod ja muud käitumisviisid, mis pärinevad teisest ajastust, ei ole vastuvõetavad.

Sellel põhjusel on täiesti absurdne jätkata sellise sisserändamise edendamist ning tahta samas võidelda naistevastase vägivallaga.

  Astrid Lulling (PPE), kirjalikult. – (FR) On täiesti arusaadav, et naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon tuletab meile rahvusvahelisel naistevastase vägivalla kaotamise päeval meelde, et vaatamata arvututele õigusaktidele ja ÜRO deklaratsioonidele ning rääkimata aastakümnete jooksul tehtud arvukatest Euroopa Parlamendi resolutsioonidest oleme me seoses naistevastase vägivallaga ikka veel kaugel nulltolerantsi olukorrast. Pole võimalik eitada, et naiste vastu meeste toime pandud vägivald on inimõiguste rikkumine, mida tuleb ka vastavalt karistada.

Sellel põhjusel peab parlament tuletama liikmesriikidele meelde nende kohustusi seoses igat liiki naistevastase vägivalla vastu võitlemise tõhustamiseks ette nähtud riigisiseste õigusaktide ja poliitikate tugevdamisega.

Kahjuks oleme jälle selle resolutsiooniga üle pingutanud ning unustanud ennekõike just subsidiaarsuse põhimõtte.

Asjaolu, et nõukogule ja komisjonile esitati palve seoses õigusliku aluse loomisega igat liiki naistevastase vägivallaga võitlemiseks, näitab üles suurimat võimalikku võhiklikkust aluslepingute suhtes. Õiguslikku alust ei saa luua. See kas on olemas või ei ole.

Taotlus järjekordse kõrgetasemelise konverentsi korraldamiseks toob kaasa ainult uusi kulusid, mida oleks arukam kindlatele meetmetele jaotada.

  Véronique Mathieu (PPE), kirjalikult. – (FR) Tervitan väga Euroopa Parlamendi hääletust seoses resolutsiooniga naistevastase vägivalla kaotamiseks ning seda veel rahvusvahelisel naistevastase vägivalla kaotamise päeval. Deklaratsioon, mille ÜRO tänasel päeval 1999. aastal tegi, ja täna vastu võetud resolutsioon on väga olulised vahendid, millega tuletada riiklikele valitsustele meelde nende kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest kokkulepetest seoses igat liiki naistevastase diskrimineerimise kaotamisega. Sellel põhjusel toetan nimetatud resolutsiooni ning esitan liikmesriikidele palve, et need tugevdaksid oma riigisiseseid õigusakte ja poliitikaid igat liiki naistevastase vägivallaga võitlemiseks. Eriti tähtis on aga garanteerida Euroopa Liidu tasandil abi ja toetus kõikidele vägivalla all kannatanutele ning olenemata nende rahvusest, eriti seoses inimkaubandusega, ning tagada kaitse nendele koduvägivalla ohvriks langenud naistele, kelle õiguslik staatus sõltub nende partneritest.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Naistevastasest vägivallast rääkides arutleme teema üle, mis on selgeks reaalsuseks igas liikmesriigis, kuna üks neljast naisest on langenud vägivalla ohvriks.

Kõikide kodanike õiguste ja vabaduste eest võitlejad Euroopa Liidus! Peame tegema kõik, mis meie võimuses, et sellele nuhtlusele lõpp teha. Resolutsiooni eelnõu on väga tähtis samm uute lahenduste leidmiseks ning sel põhjusel andsin ma ka poolthääle.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Andsin resolutsioonile oma poolthääle, kuna naistevastane vägivald on endiselt Rumeenias ning kogu maailmas valdavaks probleemiks ja seetõttu on vaja võtta kiiresti vastu meetmed selle nuhtluse vastu võitlemiseks. Probleemiks ei ole enam õigusaktid, vaid nende rakendamine olukordades, kus paljud naised kardavad kanda ametivõimudele ette neile osaks saanud vägivallategudest ning pigem kannatavad vaikides.

Arvan, et vajame tervet ühiskonda hõlmavat jõulist kampaaniat, mille aluseks oleksid jätkuvad ning pikaajalised tegevused eesmärgiga mõjutada suhtumisi nii, et kõik mõistaksid, et naistevastane vägivald ei ole ei lubatav ega vabandatav. Olen nõus, et vajame koduvägivalla ohvrite toetamiseks ka ametiasutuste ja kodanikuühiskonna koordineeritud tegevusi.

  Peter Skinner (S&D), kirjalikult. – Tervitan parlamendi pühendumust antud eesmärgile! Eriti tähtis on kanda hoolt selle eest, et seda toetust osutatakse naistele, kes on kõige haavatavamates tingimustes, näiteks naistega kauplemine.

Mind vapustab asjaolu, et fraktsioon ECR, millesse kuuluvad ka briti konservatiivid, esitas ettepanekusse muudatuse, mis selle kohaldamisala vähendab. Soovin rõhutada, et paljud ohvrid elavad vaesuses, on sisserännanud või kuuluvad meie rahvastikus vähemuste sekka. Keelata nendele naistele abi, mis on nähtud ette kõige haavatavamate aitamiseks, on ebaloogiline ja ebainimlik.

Samamoodi vapustab mind asjaolu, et rohelised ei ole nõus ja soovitavad kustutada mõistliku sõnastuse seoses prostitutsiooni lubamisega, kus kindlasti väga palju naistevastast vägivalda toime pannakse.

  Georgios Toussas (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Oma ebavõrdse positsiooni tõttu kõikides klassiühiskondades, milles neid klassiliselt ja sooliselt alla surutakse, on naised kerged ohvrid igat liiki vägivalla jaoks.

Füüsiline kuritarvitamine, vägistamine, inimkaubandus ja nii edasi on vägivalla vormid, mis demonstreerivad naiste ebavõrdsuse klassilise aspekti soolist mõõdet.

Siiski on vägivald sotsiaalne fenomen, millel on spetsiifilised majanduslikud, poliitilised ja sotsiaalsed põhjused. Neid põhjuseid, mis tulenevad tootmise kapitalistlikest seostest, ei saa kõrvaldada seni, kuni need seosed olemas on. Rohujuuretasandi liikumised peavad nõudma meetmeid antud fenomeniga võitlemiseks ning kergendama ohvrite, naiste ja laste kannatusi, üritades selleks saavutada põhjalikke muutusi inimeste kasuks sotsiaalsel ja poliitilisel tasandil.

Me ei ole põhimõtteliselt nõus sellega, et valitsusevälised organisatsioonid ja eraisikud asutavad nõustamiskeskusi ja agentuure julmalt koheldud naiste toetamiseks. Selle eest peab vastutama ainult riik.

Resolutsioonis esitatud meetmed mitte ainult ei suuda kõrvaldada antud probleemi seepärast, et need ei käsitle selle põhjuseid; lisaks üritatakse nendega probleemi ka veel hallata, mis selles kestust ainult pikendaks.

  Marina Yannakoudakis (fraktsiooni ECR nimel), kirjalikult. – Fraktsioon ECR on täielikult toeks ning rõhutab, kui suur on vajadus suurendada teadlikkust ja tegevusi seoses naistevastase vägivallaga võitlemisega. Samas ei toeta me aga nõudmisi seoses ELi õigusliku aluse ja täiendavate direktiivide loomisega antud probleemi lahendamiseks (nagu on kirjas lõigetes 10, 11 ja 27).

Kuigi tunnistame, et antud valdkonnas on vaja teha palju tööd, oleme arvamusel, et seoses antud probleemiga peavad rahvusriigid ise õigusakte vastu võtma. Samuti arvab fraktsioon ECR, et soo ja soojätkamisega seotud valikute ning tervishoiu õigustega seotud küsimuste üle peab otsustama iga parlamendiliige ja liikmesriik oma südametunnistuse järgi. Sel põhjusel otsustas fraktsioon ECR hääletusest loobuda.

Resolutsiooni ettepanek: Somaalia rannikuvetes toimuva piraatluse poliitiline lahendus (RC-B7-0158/2009)

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Somaalia on silmnähtavaim näide keskvõimu kokkuvarisemisest ning tagasipöördumisest sõjaka sugukondliku eluviisi juurde. Riik on vägivalla ja ebastabiilsuse keskmeks ning see levib ka väljapoole riigi piire. Somaalia rannikuvett ohustavad pidevalt relvastatud rühmad, mis võitlevad rannikualade kontrollimise üle ning vastutavad talumatute piraatlusjuhtumite eest muude meresõidukite, eriti kaubanduslike, kauba-, kala-, humanitaarabi osutavate ja lõbusõidupaatide vastu.

Nende juhtumite tõsidus ja tihedus nõuab kogu rahvusvahelise kogukonna, sealhulgas ka Euroopa Liidu, kompromissitut reaktsiooni. EL peab võtma kohustuse piraatlusega võitlemiseks ning tegema kõik, mis liidu võimuses piraatluse põhjuste ja tagajärgede analüüsimiseks ning samuti kõikide Somaalia ja rahvusvaheliste jõudude mobiliseerimiseks, mis on suutelised ning valmis probleemiga tegelema.

Samuti peab EL avaldama tunnustust Portugali fregati meeskonnale Corte-Real, keda esindab nende kaptenleitnant, kes paistsid silma võitluses piraatluse nuhtlusega ning kellele Rahvusvaheline Mereorganisatsioon hiljuti oma lugupidamist avaldas.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Somaalia probleemi üle arutledes peame meeles pidama, et sealsele kriisile ei leidu sõjaväelist lahendust. Arvesse tuleb võtta ka riigi rahaliste vahendite puudust, mille põhjuseks on võlakriis rahvusvahelisel tasandil, mille tulemusel tekkis vaakum. Seda kasutati seadusevastaseks kalapüügiks riigi territoriaalvetes ning see oli ka üheks peamisteks põhjuseks, miks Somaalia kalurid kaotasid võimaluse elatise teenimiseks, kuna Somaalia valitsus pidi ressurssidenappuse tõttu rannavalve tegevuse peatama.

Seepärast on üks tähtsamaid probleeme tehnilise ja rahalise abi osutamine, kaasa arvatud kodusõja osapoolte lepitamise ja nende vahelise rahusobitamise protsessi toetamine.

Lähtuvalt sellest peaksid komisjon ja nõukogu vaatama läbi oma poliitilise strateegia seoses Somaaliaga, sealhulgas EUNAVFORi operatsiooni Atalanta, ning keskenduma riigi praegusele üldolukorrale, eriti seoses humanitaarolukorraga maal, ning aitama kaasa selle katastroofilise olukorra algsele põhjusele kaotamisele, misläbi miljonid Somaalia elanikud kannatavad.

Lõpetuseks soovime rõhutada, et abi ja arengu jaoks ette nähtud ressursse ning Euroopa Arengufondi ressursse ei tohi mitte mingil juhul kasutada sõjaväelistel eesmärkidel.

  Richard Howitt (S&D), kirjalikult. – Olen väga uhke selle üle, et Ühendkuningriik juhib ELi esimest Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ESDP) missiooni Atalanta, mille eesotsas on britist komandör ja mille operatsioonide peakorter asub Ühendkuningriigis. Atalanta töö seoses laevade kaitsmisega, mis viivad toiduabi ümberasustatud isikutele Somaalias ja seoses haavatavate laevade kaitsmisega Somaalia rannikuvetes, on ülimalt oluline.

Briti tööparteist pärit Euroopa Parlamendi liikmed nõuavad kõikide Somaalia piraatide käes olevate pantvangide, nende hulgas ka kahe briti, Kentist pärit Paul ja Rachel Chandleri vabastamist. Oleme mõtetes jätkuvalt koos nende peredega ning avaldame kiitust Ühendkuningriigi välisministeeriumi jätkuvatele jõupingutustele, mis kasutab kõiki saadavalolevaid sidemeid Ida-Aafrikaga, et pidada läbirääkimisi paari kiireimas korras vabastamiseks.

Viimaks soovin lisada, et paneme resolutsioonis tähele üleskutseid Atalanta missiooni ulatuse laiendamise järele. Soovin protokolli jäädvustada, et meie arvates ei ole see hetkel väljavaateks, ning rõhutada, et peame keskenduma missiooni praeguse edukuse jätkuvale säilitamisele.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Praegune olukord Somaalia rannikuvetes on igati vale ning avaldab mõju kõikidele riikidele.

Arvan, et seetõttu on väga oluline, et seni, kuni ootame Somaalia probleemile poliitilist lahendust ning kuni sealses regioonis valitseb ebastabiilsus, peaksime rakendama operatsiooni Atalanta puhul tugevdatud julgeolekumeetmeid ning seda isegi operatsioonis osalevate jõudude kasutatavate tegevusvahendite osas tugevdama.

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Hääletasin resolutsiooni RC-B7-0158/2009 vastu, kuna minu arvates ei ole piraatlus sõjaväeline, vaid arenguprobleem. Seetõttu arvan, et ka probleemi lahendust tuleks sellest lähtuvalt otsida ja et lahendus ei saa olla sõjaväeline ei merel ega maal. Operatsiooni Atalanta juhatav ohvitser ütles, et probleemi ei saa lahendada merel ja et olukord selles regioonis tuleb stabiliseerida. Arvan, et peame tegelema selle regiooni valitsemise probleemiga, institutsioonide stabiilsuse ja majandusarenguga. Olenemata sellest, kui väga me probleemi kinni katta üritame, ei kao see kuhugi. Resolutsiooni vastu hääletades tahan mõista hukka ka sõjaväe vastutusalasse kuuluvate tegevuse n-ö privatiseerimist, nagu Hispaanias, kus eraturvaettevõtetele on antud luba minna sõjarelvadega laevadele. Tahan veel lisada, et peame tegema lõpu nii Somaalia piraatidele kui ka väljastpoolt tulevatele piraatidele, kes Somaalia vetes rüüstavad.

  Charles Tannock (ECR), kirjalikult. – Nüüd veel aastaks pikendatud operatsiooni Atalanta suhteline edukus rõhutab asjaolu, et kuigi Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikal on potentsiaal saavutada liikmesriikide jaoks olulisi tulemusi, ei ole ikka veel selge, miks ei võiks NATO sellega üksinda tegeleda ning seeläbi duplitseerimist vältida. Siiski jääb piraatlus Somaalia poolsaare piirkonnas selgeks ja aktuaalseks ohuks. Selle nuhtluse võitmiseks peame mitmekordistama oma jõupingutusi mitte ainult laevaliikluse kaitsmiseks, vaid saatma ka selge sõnumi oma otsusekindlusest al-Qaeda agentidele, kes hetkel Somaaliat kindla pelgupaigana kasutavad.

Riigisisene julgeolek ei lõppe riigipiiridega. Kui laseme piraatidel kontrollimatult edasi tegutseda, siis pikemas perspektiivis ELi julgeolekuprobleemid mitmekordistuvad. Palun ka, et komisjon peaks aru selle üle, kuidas oleks võimalik suhteliselt stabiilsele õitsvale ja demokraatlikult eraldunud endisele Briti territooriumile Somaalimaale suuremat poliitilist toetust osutades vähendada antud regioonis piraatluseohtu.

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D), kirjalikult. – (RO) Andsin poolthääle Euroopa Parlamendi resolutsioonile poliitilise lahenduse kohta võitluses piraatlusjuhtumitega Somaalia ranniku lähedal, kuna piraatlus merel on tõeliseks probleemiks ning selleks see ka antud regioonis jääb. EL peab kaitsma seda regiooni läbivaid meresõidukeid nii rahvusvaheliste läbirääkimistega kui ka poliitiliste meetmetega. Üks osa lahendusest vajab rahvusvahelist toetust Somaalias rahu loomiseks. Teine osa lahendusest on operatsioon Atalanta, mille EL hiljuti Somaalia rannikuvetes piraatluse peatamiseks käiku lasi. Operatsioonis osalevad kuus fregatti, kolm patrullivat lennukit ja 1200 inimest Ühendkuningriigist, Prantsusmaalt ja Kreekast. Tulevikus annavad operatsioonile oma panuse ka teised riigid. Operatsioon Atalanta on eskortimisega pakkunud edukalt kaitset kõrge riskiga kaubalaevadele. Kinni on püütud kolmkümmend kuus piraatide laeva ning ära on hoitud 14 otsest rünnakut. Kuid eskortide toetuse kasutamiseks peavad vastutavad riigisisesed asutused ja meresõidukid teavitama operatsiooni Atalanta ning kaitset taotlema. On väga tähtis, et meresõidukid väldivad ülearust riskimist ning taotlevad ametlikult ja aegsasti operatsiooni Atalanta raames kaitset.

  Geoffrey Van Orden (ECR), kirjalikult. – Pooldame kindlaid rahvusvahelisi tegevusi piraatluse probleemiga tegelemiseks ning me ei kahtle, et kuninglik merevägi ja liitlased USA ning teiste Euroopa riikide merevägedest tulevad hästi toime. Samas ei näe me aga mingit põhjust, miks EL peaks mereoperatsioonis ka oma lipu heiskama. Me ei poolda ELi kui institutsiooni sekkumist kaitseküsimustesse. Sellega ei kaasneks täiendavat sõjaväelist võimekust, vaid ainult duplitseeritakse või muudetakse NATO hästi korraldatud tegevusi keerulisemaks. Operatsioon Atalanta kavandati Prantsusmaa eesistumise ajal poliitilise võimalusena, et anda Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikale (ESDP) ka merendusmõõde. Vaatamata sellele, et Somaali poolsaare vetes paiknevad USA juhitav koalitsioon CTF-151 ja NATO meregrupp, otsustati panna kokku veel üks laevastik ja täiendav käsuahel. Meile valmistab ka muret ettepanek korraldada Somaalias ESDP väljaõppemissioon ajal, mil missioon EUPOL Afganistanis läbikukkunuks osutunud on ning paljud Euroopa riigid ei ole valmis andma vägesid ja politseijõude kiireks väljaõppemissiooniks Afganistanis. Juhuslikult ei tunnista me ka terminit „ELi kalalaevad”.

Resolutsiooni ettepanek: Suitsuvaba keskkond (B7-0164/2009)

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Tervitan resolutsiooni, mis annab parlamendile võimaluse toetada komisjoni vägagi vabatahtlikku suitsetamisvastast poliitikat. Kokkupuutumine sigaretisuitsuga on peamiseks surmajuhtumite ja haiguste põhjuseks Euroopas ning suitsetamine on ka suureks koormaks tervishoiusüsteemile. Loodan, et komisjon läheb oma meetmetega veelgi kaugemale ja et tulevikus saame õiguse tervislikule keskkonnale kõikides siseruumides ja töökohtades. Ma ei saa jätta mainimata, et Euroopas on ikka veel kasutusel väga silmakirjalik poliitika. Tahame küll vähendada suitsetamisest tulenevaid terviseprobleeme, kuid samas tahame jätkata ka tubakatootjate toetamist, olgugi et neid toetusi järk-järgult vähendatakse. Arvan, et ühise põllumajanduspoliitika raames peaks tasustama tooteid, mis aitavad inimeste tervist hoida ja parandada, mitte seda ohustada. Loodan, et nõukogu kohtumisel detsembris arutletakse ka laste kaitsmise teemal, eriti seoses juhtumitega, kus lapsed puutuvad kokku täiskasvanute tubakasuitsuga sõiduautodes või siseruumides. Minu arvates peavad täiskasvanud selles suhtes näitama üles vastutust ja juhtudel, kus õiguslooja saab sekkuda, tuleb seda ka teha.

  Anne Delvaux (PPE), kirjalikult. – (FR) Ma arvan, et mittesuitsetajaid tuleb passiivse suitsetamise eest kaitsta ning suitsetajaid tuleb teavitada nende sõltuvuse mõjudest neile endale ja teistele. Selles suhtes ei tohi neile kahtlusi jääda. Belgias on meil seoses selle probleemiga juba teatud edumaa, sest meie riik toetab täielikku suitsetamise keelustamist majutussektoris ja kõikides töökohtades 2012. aastaks.

Sellegipoolest soovin kahte murettekitavat teemat käsitleda. Esiteks, kas liigume ühiskonna poole, kus surutakse peale üldisi keeldusid? Mida teeme seoses individuaalse vastutusega? Tunnen teatud rahutust, mõeldes ühiskonnale, nagu George Orwell seda oma romaanis „1984” kirjeldas. Teiseks – kui sunnime suitsetajaid loobuma oma kahjulikust harjumusest nii nende enda kui ka teiste heaks, siis tuleb seda teha suurima lugupidamisega. Tubakas on narkootikum ja selle täielik keelustamine oleks samaväärne eitamisega, et suurem osa suitsetajatest on teatud sõltuvuses. Täielikku keelustamist võib pidada tõrjumiseks, mis võib anda hoopis vastupidise tulemuse. Seepärast tekib küsimus: miks ei ole nähtud suitsetajate jaoks ette omaette alasid?

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Vaatamata sellele, et hääletasin kooskõlas Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni seisukohaga, pean väljendama mõningaid muresid, mis mul seoses resolutsiooni ettepanekuga on.

Esiteks, arvan ma, et suitsuvaba keskkonna poliitikate üle peavad otsustama liikmesriigid ise ning Euroopa institutsioonide roll peab subsidiaarsuse põhimõttest lähtudes jääma mittesiduvate ettepanekute tasandile. Teisest küljest arvan ma, et liikmesriigid peaksid edendama suitsuvaba keskkonna poliitikaid, kuid samas ei tohi nad kehtestada piiranguid teenusepakkuja valimise vabadusele, seda eriti hotellindussektoris, kus omanikud peaksid saama valida, kas nad tahavad olla suitsuvabad või mitte. Sellest lähtuvalt oli hiljuti Portugalis vastu võetud seadus väga hästi tasakaalustatud.

Teine teema, mis mulle muret tekitab, on seotud ettepanekuga lõpetada otseste toetuste andmine tubakatootjatele. Ka Portugal on tubakatootja ning seetõttu arvan ma, et sellist poliitikat tuleb väga hoolikalt analüüsida, vastasel juhul on see väga kahjulik põllumajandustootjatele, kes ei saa jätkata tootmist ega kasutada rakendatavaid alternatiive. See on minu arvamus seoses selle resolutsiooni 9. punktiga.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Resolutsiooni aluseks on inimeste tervise kaitsmine, töötajate elukvaliteedi kaitsmine nende töökohas ning avalikkuse üldine kaitsmine, mistõttu me ka resolutsiooni poolt hääletasime.

Passiivset suitsetamist tuleb vähendada mittesuitsetajate kaitsmiseks, kuid tuleb luua ka vajalikud tingimused selleks, et suitsetajaid jälgida ning julgustada neid oma harjumusest loobuma. Keelustamise poliitikat tuleb rakendada ainult olukordades, kus see vajalikuks osutub.

Mis vahetult tootmisega seotud toetustesse puutub, siis pooldame algatusi tubakatehaste ümbermuutmiseks. Kuid me arvame, et me ei tohi tekitada olukorda, kus peame edendama tubaka importimist väljastpoolt ELi, mis tooks kasu suurtele riikidevahelistele tubakaettevõtetele.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin selle poolt, et originaaltekstist tuleb eemaldada 9. punkt tekstiga: „palub komisjonil esitada töötajate tervisekaitse valdkonnas 2011. aastaks parlamendile ja nõukogule õigusakti ettepanek suitsetamiskeelu kohta kõikide töökohtade siseruumides, sealhulgas kõikides ELi avalike hoonete siseruumides ja ühissõidukites.” Subsidiaarsuse põhimõttest lähtudes kiideti punkti kustutamine heaks.

Arvan, et igal liimesriigil on ees veel pikk tee seoses suitsuvaba keskkonna loomisega, hästitoimivate teavitamiskampaaniate korraldamisega ja parimate tavade kasutamisega 14. artikli rakendamisel (meetmed nõudluse vähendamiseks sõltuvad sõltuvuse tasemest ja suitsetamisest loobujatest).

Arvan aga, et iga liikmesriik peab need tegevused esimesel võimalusel rakendama. Resolutsiooni originaaltekstis oli tubakatootmine aetud segi selle tarbimisega. Seetõttu on mul hea meel selle üle, et võeti vastu Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni esitatud muudatusettepanek, millega eemaldatakse üks osa originaalteksti 9. punktist ja kustutatakse viited tubakatootmisele. Need kaks muudatust teevad lõpliku resolutsiooni palju paremaks. Ülejäänud punktid on minu arvates positiivsed ning sel põhjusel hääletasin ma resolutsiooni poolt.

  Robert Goebbels (S&D), kirjalikult. – (FR) Loobusin suitsuvaba keskkonna resolutsiooni üle hääletamisest. Ma pole kunagi suitsetanud, kuid leian, et selline pidev suitsetajate ahistamine on täiesti vabadusevastane. Praegused keelud on enam kui piisavad.

Eemaldun sellest pidevast ebaproduktiivsest ahistamisest. Soov kaotada tubakakasvandused Euroopas suurendab lihtsalt importi kolmandatest riikidest.

  Elisabeth Jeggle (PPE), kirjalikult. – (DE) Tervishoiupoliitikad ja sellest tulenevalt ka mittesuitsetajate kaitsmine kuuluvad kindlasti liikmesriikide pädevuse alla ning neid ei tohi keskselt õiguslikult reguleerida. Liikmesriikidel peab olema vabadus, et määrata, millises ulatuses nad mittesuitsetajaid kaitsta tahavad. Tuleb selgeks teha, et ELil ei ole selles valdkonnas volitusi. Sel põhjusel andsin oma poolthääle parlamendi resolutsioonile seoses ELi tervishoiuministrite tippkohtumisega järgmisel nädalal.

  Eija-Riitta Korhola (PPE), kirjalikult. – (FI) Austatud juhataja! Hääletasin resolutsiooni poolt, kuigi oleksin soovinud näha palju rangemat resolutsiooni. Suitsetamine on enneaegse surma üheks peamiseks põhjuseks Euroopas. Tubakasuits saastab keskkonda ning sisaldab enam kui sadat tervist kahjustavat ühendit. Sellele vaatamata lubatakse mõnedes Euroopa osades tubakat kasutada ning mittesuitsetajatel sellega kokku puutuda. Passiivne suitsetamine on moraalne probleem, sest kannatajatel puudub valik. Eriti oluline on aga laste kaitsmine.

Uuringud näitavad, et suitsetaja laps n-ö suitsetab tegelikult iga neljanda sigareti, mille ta vanemgi suitsetab. Igal aastal põhjustab suitsetamine peaaegu 100 000 eurooplase enneaegse surma. Paljudes liikmesriikides on juba rakendatud suurepäraseid meetmeid. Kui Soomes lõpuks suitsetamine restoranides ja baarides keelustati, kaasnes sellega palju protestimist. Nüüd, kaks aastat hiljem, on inimesed ainult tänulikud. Selles kajastub rahvatervise poliitika iseloom: ennetamise ja teadlikkuse suurendamisega on võimalik saavutada püsivaid tulemusi, kuid õigusloojad peavad seoses inimeste vastupanuga näitama üles otsusekindlust. Ma ei nõustu mõnede teiste parlamendiliikmetega, kelle arvates ei vaja ühendus siduvaid õigusakte seoses tööohutuse ja töötervishoiuga. Tuleb tunnistada, et ettepanekud ei ole olnud igal pool piisavad. Toetan resolutsiooni lõiget 3, milles komisjonil palutakse esitada õigusakti ettepanek seoses suitsetamise keelustamisega töökoha siseruumides ja ühissõidukites.

Suitsetamine on ühiskonnale kulukas ja arve maksavad kinni ka need 70% eurooplastest, kes ei suitseta. Seepärast olen nõus seisukohaga, mida parlament 2007. aastal avaldas – tubakatoodete direktiivi sisu tuleb teha jäigemaks ning kaasata sellesse tootjate kohustus kanda tubaka tarbimisest tulenevate terviseprobleemide ravikulud. Esmalt peab EL tõmbama palgi oma silmast välja. On viimane aeg viia lõpule tubakatootjate toetamise järkjärguline lõpetamine.

  Elisabeth Morin-Chartier (PPE), kirjalikult. – (FR) Austatud juhataja! Andsin oma poolthääle suitsuvaba keskkonda toetavale resolutsioonile, sest minu arvates on väga tähtis jälgida edusamme, mida tehakse seoses suitsuvaba keskkonna ulatusliku sisseviimisega Euroopa Liidus. Oluline on ka võimaldada heade tavade vahetamist liikmesriikide vahel ja poliitika koordineerimist seoses kodanike kaitsmisega suitsetamise ohu eest. Hääletasin ka lõike 9 säilitamise poolt, millega lõpetatakse 2010. aasta lõpuks tootmisega seotud otsetoetuste maksmine tubakakasvatamise eest seoses selle mõjudega tervisele. Toetan ka oma kolleege keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonist, kes tuletasid meile meelde, et suitsetamine on endiselt peamiseks surmajuhtumite ja haiguste põhjuseks Euroopa Liidus. Tänan teid, austatud juhataja!

  Mariya Nedelcheva (PPE), kirjalikult. – (BG) Head kolleegid! Hääletasin selle poolt, et resolutsiooni ettepaneku lõikest 9 tuleb eemaldada konkreetne viide 2010. aastale. Minu riigis on tubaka kasvatamine väga oluline ja kriitiline tööstus väga suurele osale elanikkonnast regioonides, kus see on nende ainus elatise teenimiseks. Nende seas on ka Blagoevgrad, minu koduregioon.

Minu riik oli üks Euroopa kaheksast suurimast tubakakasvatajast, mis tahtsid, et praeguste toetuste maksmist pikendatakse 2013. aastani, vaatamata kokkuleppele, millega sätestatakse, et seos eraldatud ressursside ja tootmismahu vahel peab lõppema 2010. aastaks. Alati, kui kohtume tubakatootjatega, on üks enim esitatud küsimustest: „Mis meist saab?”

Ma ei saa neile imesid lubada, kuid teeme koostööd oma valitsusega, et leida meetmeid, millega anda neile mõni muu valik, juhul kui nad oma peamise sissetulekuallika kaotavad. Austatud kolleegid, ma mõistan suitsetamise vastu võitlejate argumente. Kuid palun kandke hoolt selle eest, et me eristaks võitlust suitsetamisega ohust, et hävitame tubakakasvatamise Euroopas. Palun teil jääda ka majanduskriisi ajal mõistlikuks ja arukaks.

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Olen nõus kõikide mõistlike meetmetega, mille eesmärgiks on võidelda suitsetamise vastu ja kaitsta mittesuitsetajaid ning sel põhjusel hääletasin ka resolutsiooni poolt. Siiski on mul teatud kahtlused seoses mõjudega, mida avaldaksid igasugused tubakatootjate vastu suunatud meetmed. Rumeenias on hetkel umbes 1600 hektari tubakakasvandusi, mis toodavad ligikaudu 3000 tonni tubakat. Kuid võrreldes Rumeenia tubakatootjate nõutava kogusega, mis on hinnanguliselt 30 000 tonni, on tubaka kasvatamise osakaal Rumeenias väga väike.

See suur 27 000 tonni suurune erinevus tuleb tubaka importimisest peamiselt Aafrika või Aasia regioonidest. Kui me ei julgusta liikmesriikides tubakatootmist, edendame sellega ainult suuremat tubaka importimist kolmandatest riikidest, mis toob kahju Euroopa tootjatele.

  Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult. – (FR) Käsitleme siin hetkel ennetavat ja ambitsioonikat resolutsiooni. Siiski kohutavad mind suure osa minu kaasparlamendiliikmete, eriti kristlike demokraatide antud hääled, kes asjaomaste huvi- ja sidusgruppide intensiivse lobitöö tõttu artikli 13 tagasi lükkasid.

Sellega arvavad nad, et Euroopa ei peaks osalema antud arutelus ning ei anna lisaväärtusi, et garanteerida Euroopa kodanikele tervislikke kohti kõikides avalikes kohtades, tööjuures ja ühistranspordis. Teisisõnu: neid ei huvita diskrimineerimine, mis Euroopas töötajate vahel tekkib. Näiteks Iirimaal kaitseb inimesi väga hästi riigisisene seadus, kuid samas võime ainult mõelda, kas Kreeka või Tšehhi Vabariigi rahvale antakse ühel päeval sama võimalus või pigem see õigus.

Huvigruppide n-ö ajuloputusest annab tõestust ka artikli 9 tagasilükkamine, milles on lihtsalt viide ühele ühise põllumajanduspoliitika raames vastu võetud reformile, millega lõpetatakse 2010. aasta lõpuks tootmisega seotud otsetoetuste maksmine tubakakasvatamise eest.

  Vilja Savisaar (ALDE), kirjalikult. – (ET) Resolutsiooni ettepanek suitsuvaba keskkonna teemal nägi ühe suure muudatusena ette üleeuroopalise avalikes asutustes ja ruumides suitsetamise keelu kehtestamise. Resolutsiooniga taheti teha komisjonile ülesandeks valmistada ette vajalik õigusakt, mis jõustuks 2011. aastal. Kuigi väga paljud saadikud, sealhulgas mina, hääletasime avalikes ruumides (eriti tööruumides) suitsetamise keelustamise poolt, oli rahvapartei kahjuks vastupidisel seisukohal. Parlamendi enamus ei pidanud kõigi Euroopa elanike tervise kaitsmist, eriti nende inimeste, kes ise ei ole suitsetajad, kuid on sunnitud avalikes ruumides olles sisse hingama suitsu ja seeläbi oma tervist kahjustama. Loodan, et antud teema ei vaju unustusse ning tõuseb lähiajal uuesti päevakorda, kuna paljud liikmesriigid ei ole seni suitsetamise keeldu avalikes kohtades kehtestanud, kuigi neil on selleks olnud võimalus.

  Marc Tarabella (S&D), kirjalikult. – (FR) Selle resolutsiooniga jagan muret seoses edusammudega võitluses passiivse suitsetamise vastu, millega mittesuitsetajad kokku puutuvad. Kuid mõned inimesed kasutavad olukorda ära, et lisada resolutsiooni säte, millega kaotatakse toetuste maksmine tubakakasvatajatele. Mina isiklikult pooldan sellise toetuse maksmist selle sureva kunstiga tegelejatele. Peaksite teadma, et tubakas moodustab vähem kui 10% ühe sigareti koostisosadest. Kas esitatakse ka nii palju kusimusi nende lisandite, mis moodustavad enam kui 90% sigarettide koostisest, ja nende kahjulikkuse kohta?

Resolutsiooni ettepanek: ÜRO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) tippkohtumine toidujulgeoleku teemal – Nälja kaotamine maailmas (RC-B7-0168/2009)

  Liam Aylward (ALDE), kirjalikult. – Arvestades asjaoluga, et igal aastal sureb nälja ja vaesuse tõttu üle 40 miljoni inimese, nende seas ka iga kuue sekundi järel üks laps, ja et ülemaailmne toidukriis on üks suurimaid ohte rahule ja stabiilsusele maailmas, hääletasin ma selle väga õigeaegselt esitatud resolutsiooni poolt. Resolutsiooniga kutsutakse komisjoni üles koostama ELi poliitikate ja programmide täielikku mõjude analüüsi põllumajanduse, arengu ja kaubanduse valdkondades, et garanteerida ülemaailmsele toiduga kindlustatusele kooskõlaline jätkusuutlik poliitiline lähenemine. Nagu resolutsioonis öeldud, on igal inimesel õigus ohutule ja toitvale toidule ning Euroopa Liit peab kandma hoolt selle eest, et nende poliitikatega oleks tagatud jätkusuutlik toiduga kindlustatus.

  Ole Christensen, Dan Jørgensen, Christel Schaldemose ja Britta Thomsen (S&D), kirjalikult. – (DA) Taani sotsiaaldemokraadid on arvamusel, et ELi põllumajandustoetuste andmine tuleb lõpetada. Täna toetame resolutsiooni „ÜRO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) tippkohtumine toidujulgeoleku teemal”, mis keskendub suurtele probleemidele seoses nälja kaotamisega ja arenevatele riikidele paremate tulevikuväljavaadete andmisega. Sellegipoolest oleme kategooriliselt vastu resolutsioonis tehtud ülistavatele avaldustele seoses põllumajanduspoliitikaga ja abiga, eriti lõigetes 3, 9 ja 14.

  Corazza Bildt, Christofer Fjellner, Gunnar Hökmark ja Anna Ibrisagic (PPE), kirjalikult. – (SV) Rootsi konservatiivid andsid täna vastuhääle resolutsioonile (B7-0168/2009) ÜRO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) tippkohtumine toidujulgeoleku teemal. Meile valmistab muret nälg maailmas ning arvame, et väga tähtis on keskenduda toiduga kindlustatusele. Sellele vaatamata oleme meie, Rootsi konservatiivid, vastupidiselt resolutsioonile, arvamusel, et ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) on probleemi osa, mitte selle lahendus, ning vajab reformimist.

  Lena Ek, Marit Paulsen, Olle Schmidt ja Cecilia Wikström (ALDE), kirjalikult. – (SV) Maailmas valitseb hetkel imelik olukord: miljard inimest kannatavad rasvumuse all, kuid samal ajal on miljard inimest näljas. Selline olukord on katastroofiline ning selle lahendamiseks on vaja võtta tõhusaid meetmeid, eriti peab seda tegema Euroopa Liit. Samas ei arva me, et lahenduseks on praegune ELi ühine põllumajanduspoliitika. Meie põllumajanduspoliitika oli edukas minevikus, kuid see ei kuulu tulevikku. Kuna resolutsioon ei poolda praeguse Euroopa põllumajandustoetuste süsteemi läbivaatamist, mis oleks kasulik nii kliima, maailma vaeste kui ka Euroopa põllumajandustootjate seisukohalt, ei näe me muud võimalust peale hääletusest loobumise.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Andsin oma poolthääle ühisele resolutsiooni ettepanekule „ÜRO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) tippkohtumine toidujulgeoleku teemal – Nälja kaotamine maailmas”, sest arvan, et peame võtma kiiresti kasutusele meetmed, et kaotada see nuhtlus, mille all kannatab kuuendik maailma elanikkonnast. Arvestades kliimamuutuse mõjuga põllumajandusele, eriti veenappusest tuleneva vähenenud tootlikkusega, riikides, mis juba praegu nende probleemide all kannatavad, peame koostama kindlasti sidusaid põllumajanduspoliitikaid, mis on järjekindlad nii kliima kaitsmise kui ka nälja kaotamise suhtes.

  Göran Färm (S&D), kirjalikult. – (SV) Meie, Rootsi sotsiaaldemokraadid, otsustasime anda täna poolthääle ühisele resolutsiooni ettepanekule seoses ÜRO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) tippkohtumisega toidujulgeoleku teemal. Praegu kannatab üle miljardi inimese nälja käes. Äärmuslikud hinnakõikumised ja dramaatiline toiduainete hinna tõus maailmaturul on põhjustanud ülemaailmse toidukriisi, mistõttu maailma vaestel inimestel on veelgi raskem toidule ligi pääseda.

Soovime siiski mainida, et me ei ole nõus parlamendi seisukohaga, et me ei tohiks vähendada ELi ühise põllumajanduspoliitika raames turutoetuse meetmeid ja toetuste maksmist põllumajandustootjatele. Me ei usu, et need tugimeetmed ja maksed tõstavad pikemas perspektiivis toiduainetega kindlustatust arenevates riikides. Pigem vastupidi, need meetmed annavad hoopis vastupidise tulemuse. Toetuste abil kasvatatud odavaid Euroopa toiduaineid eksporditakse arenevatesse riikidesse, mis oma konkurentsivõimeliste hindadega nende riikide toiduainetööstuse turult välja tõrjuvad ning sellega kaotavad need riigid pikemas perspektiivis sõltumatuse saavutamise võimaluse.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Mitte keegi ei saa jääda ükskõikseks antud ülemaailmse probleemi suhtes, teades, et igal aastal sureb nälga 40 miljonit inimest ja et iga kuue sekundi järel sureb alatoitumise tõttu üks laps.

Euroopa Liit on suurim arengu- ja humanitaarabi osutaja, kuid ainult väga väike osa sellest on suunatud põllumajandussektorile, mis oleks suuteline täitma tuhandete alatoitumise all kannatavate inimeste vajaduse toidu järele. Seetõttu peaks Euroopa Liit vaatama kiireimas korras läbi oma abi osutamise ja arengupoliitikad ning andma suurema tähtsuse põllumajanduse toetamisele arenevates riikides, kuna sellest sektorist sõltub seal enam kui 70% tööjõu sissetulek.

Ühine põllumajanduspoliitika tuleb kohandada kas sisemiselt praeguse kriisiga, mille osaks on ka suuremad Euroopa põllumajandustootjate tootmiskulud turutoetuse meetmeid kaotamata ja/või põllumajandustoetusi vähendamata. Erilist tähelepanu tuleb pöörata väikese ja keskmise suurusega põllumajandustootjatele ning nende juurdepääsule laenudele, et nad saaksid säilitada oma tootmistasemeid vaatamata tootmiseks vajaminevate materjalide üha tõusvatele hindadele.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Olgugi et me ei nõustu kõikide punktidega, otsustasime anda resolutsioonile oma heakskiidu, kuna selles tuuakse välja väga olulised põhimõtteid, mis on meie arvates elementaarsed maailmas nälja kaotamiseks. Eriti väärivad tähelepanu järgnevad põhimõtted nagu:

– rõhutades, et „võitlus näljaga peab rajanema õigusel sõltumatusele toiduainetega varustamisel”,

– tunnistades, et „kõigi riikide kohaliku elanikkonna õigust kontrollida põllumaad ja teisi loodusressursse, et tagada enda toiduga kindlustatus”.

Resolutsioonis juhitakse tähelepanu ka sellele, kui oluline on põllumajandus nälja vastu võitlemisel, ning rõhutatakse põllumajandustootjate sissetulekute tähtsust. Ei ole veel selge, kas parlament suudab pidada tulevikus kinni sellest, mis siin täna heaks kiideti, või kas juhtub nii, nagu on tihti juhtunud, et antakse küll häid lubadusi, aga kui on aeg neid tegelikult rakendada, murrab parlament sõna ja kiidab heaks uued õigusaktid, mis neid põhimõtteid rikuvad.

Me ei tohi unustada, et ühise põllumajanduspoliitika reformid, mida on teostatud põllumajandusturgude liberaliseerimise põhjal WTO läbirääkimiste raames ning mis arvestavad ainult suurte põllumajandus- ja toiduaineettevõtete huve, on soodustanud maailma põllumajandussektori vaesumist. Põllumajandustootmise peamiseks eesmärgiks on inimeste toitmine, mitte eksportimisega tegelevate monopolide kasumi suurendamine.

  Anne E. Jensen ja Jens Rohde (ALDE), kirjalikult. – (DA) Meie, parlamendiliikmed Taani liberaalsest parteist, andsime oma poolthääle toiduga kindlustatuse resolutsioonile, et rõhutada, kui tähtis on, et EL võtab enda peale ülemaailmselt vastutuse võitluses nälja ja vaesusega. Samas ei poolda me aga resolutsiooni lõiget 9, mis seab kahtluse alla ELi põllumajanduspoliitika jätkuva liberaliseerimise. Taani liberaalne partei soovib näha põllumajandusabi järkjärgulist kaotamist ning ühiste eeskirjade kasutuselevõtmist, millega oleks võimalik tagada võrdsed konkurentsivõimalused Euroopa põllumajandustootjatele.

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. – (DE) Pikaajaline toiduga kindlustatus on üks ühise põllumajanduspoliitika peamisi ülesandeid. Eriti toiduainepuuduse valguses tuleb rõhutada tugeva ÜPP tähtsust, mis edaspidi ülemaailmsete väljakutsete lahendamisel keskse rolli võtab. See tähendab, et ÜPP vajab piisavat pikaajalist rahastamist. ÜPP on ELi toiduga kindlustatuse poliitika nurgakiviks ning pärast 2013. aastat hakkab see mängima olulist rolli arengupoliitikas ja välises toiduga kindlustatuse poliitikas.

Sel põhjusel on tähtsaimateks eesmärkideks ideaalselt toimivate ökosüsteemide, viljaka pinnase ja stabiilsete veeallikate tagamine ning maapiirkondade majanduse mitmekesistamine. Rahvusvaheline koostöö ja solidaarsus koos tasakaalustatud kaubanduskokkulepetega, mis edendavad toiduga kindlustatust, mitte ei ohusta seda, on ülamaailmse toiduga kindlustatuse oluline element, millele tugev ÜPP saab olla oluliseks panuseks. Tõusvad toiduhinnad mõjutavad kõige rängemalt toiduainete netoimportijaid riike ning paljud nendest riikidest on maailma vähim arenenud riigid. EL peab võtma kasutusele meetmed sellega võitlemiseks.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Näljahäda mõjutab üha kasvavat arvu inimesi. Solidaarne EL peab olema selle üha kasvava probleemi vastu võitlemises esirinnas. Ülemaailmne toidukriis on üks suurimaid ohte rahule ja turvalisusele ning seetõttu tuleb tõhustada kõiki ülemaailmseid ja Euroopa toiduga kindlustatuse poliitikaid.

  Georgios Toussas (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Vaatamata sellele, et resolutsiooni autorid pidid tooma esile nälja probleemi ning ÜRO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsiooni tippkohtumisel tõstatatud probleeme, on nad sellegipoolest varjanud probleemi tegeliku põhjust, nimelt kapitalistliku ekspluateerimise süsteemi ja kapitali kasumi suurendamise strateegia, mida ka EL truult järgib. Toiduainete tootmise ja jaotamisega tegelevad riikidevahelised suurettevõtted ajavad ära põllumajandustootjad ning ostavad kokku põllumajandusmaad, millega nad annavad raske hoobi vaestele ja keskmise suurusega põllumajandustootjatele. Isegi arenenud kapitalistlike riikide töölis- ja rohujuurte tasandi klasside jaoks on üha raskem kindlustada tervislikku ja ohutut toitu samal ajal, kui riikidevahelised suurettevõtted teenivad tohutut kasumit ja ostavad kokku suurtes kogustes maad, peamiselt Aafrikas, arvestades, et toiduainete tootmine peab 2050. aastaks kahekordistuma. EL on teejuhiks kõikide toiduainete tootmise tegurite – vee, energia, transpordi ja tehnoloogia – liberaliseerimise ja privatiseerimise alal ning sunnib WTO kaudu ning kahepoolsete kokkulepetega sama peale ka kolmandatele riikidele.

ÜPP on edasiseks kinnituseks väikese ja keskmise suurusega põllumajandustootjate kõrvaldamisele ning monopolide ja nende kasumite toetamisele. Põllumajandustootjad ja -töötajad võitlevad nimetatud poliitika vastu, et pöörata ümber see ekspluateeriv süsteem ning kindlustada piisavates kogustes tervislik ja ohutu toit kõigile.